Stressitestid

Euroopa pangandusjärelevalve hindab stressitestide abil pankade suutlikkust toime tulla finants- ja majandusšokkidega. Stressitestide tulemused aitavad järelevalveasutustel tuvastada pankade nõrkusi ja neid aegsasti käsitleda pankadega peetavas dialoogis.

Stressitestide liigid

EKP teeb mitmesuguseid stressiteste.

  • Iga-aastased stressitestid
  • Stressitestid, mida tehakse põhjaliku hindamise raames (pankade finantsolukorra ulatuslik hindamine, mis hõlmab stressitesti ja varade kvaliteedi läbivaatamist ning aitab tagada pankade piisava kapitaliseerituse toimetulekuks kahjumiga).
  • Makrotasandi usaldatavusjärelevalve stressitestid (ei ole suunatud konkreetsetele pankadele, vaid pigem finantsstabiilsusele ja süsteemiüleste mõjude hindamisele).

Vajaduse korral on võimalik konkreetsetes pankades või pangagruppides teha ka muid spetsiifilisi stressiteste.

Iga-aastased stressitestid

ELi õigusaktides on sätestatud, et EKP peab tegema järelevalve alla kuuluvates pankades stressiteste vähemalt kord aastas. Iga-aastaste stressitestide tulemused annavad olulise panuse vaatlusaluse aasta SREPi hinnangusse.

Kapitalinõuete direktiiv (artikkel 100)

EBA tehtav ELi-ülene stressitest ja SREPi stressitest

Iga kahe aasta järel teeb EBA ELi-üleseid stressiteste koostöös EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) ja riiklike järelevalveasutustega. Testi valimisse kuuluvad EKP otsese järelevalve alla kuuluvad suurimad olulised pangad. Testides kasutatakse EBA metoodikat ja andmevorme ning stsenaariumid ja põhieedlused töötavad ühiselt välja EBA, ESRN, EKP ja Euroopa Komisjon. EBA avaldab nii üksikute pankade tulemused kui ka koondtulemused.

Samadel aastatel, kui EBA teeb ELi-üleseid stressiteste, teeb EKP ka oma stressitesti enda otsese järelevalve alla kuuluvates pankades, mis ei kuulu ELi-ülese EBA stressitesti valimisse. See stressitest toimub iga-aastase SREPi raames. Testis kasutatakse EBA metoodikat ja väiksemate pankade puhul tehakse vajalikke kohandusi, et tagada nende proportsionaalne kohtlemine. Seejärel avaldab EKP testide tulemused.

COVID-19 pandeemiast tingitud erakorraliste asjaolude tõttu otsustas EBA lükata ELi-ülese stressitesti edasi 2021. aastasse. EKP toetab seda otsust ja on ka enda SREPi stressitesti kuni 2021. aastani edasi lükanud. Sellega soovitakse kergendada pankade tegevuskoormust ja võimaldada neil paremini keskenduda oma põhitegevuse järjepidevusele ja klientide toetamisele.

Temaatilised stressitestid

Nendel aastatel, kui EBA ei tee ELi-ülest stressitesti, korraldab EKP enda otsese järelevalve alla kuuluvates olulistes krediidiasutustes konkreetset šokki analüüsiva stressitesti. Teste tehakse koostöös riiklike järelevalveasutustega. EKP on avaldanud nende testide koondtulemused.

Likviidsusriski 2019. aasta tundlikkusanalüüs on lõpule viidud

2019. aastal hindas EKP pangandusjärelevalve pankade vastupanuvõimet idiosünkraatilistele likviidsusšokkidele, mille kalibreerimisel lähtuti hiljutistest kriisiolukordadest.

Tulemused olid üldjoontes positiivsed: pankade toimetulekuperioodid kättesaadavate rahavoogude ja tagatiste korral on küllaltki pikad ning jätavad neile oluliselt aega oma kriisirahastamiskavade rakendamiseks.

Siiski tuleb rohkem tähelepanu pöörata mitmetele küsimustele: välisvääringutes nomineeritud rahavoogude alusel arvutatud toimetulekuperioodid on lühikesed; mõnel pangal võivad tekkida kapitali vaba liikumist piiravad ringkaitseriskid; kasutatakse likviidsuskattekordaja optimeerimise strateegiaid; tagatiste haldamise tavasid tuleks tõhustada. Silmas tuleks pidada ka seda, et reitingu langetamise negatiivset mõju üldjuhul alahinnatakse. Analüüsi käigus tuvastati ka andmekvaliteedi probleeme regulatiivses aruandluses. Analüüsi tulemused aitavad edaspidi järelevalvealase likviidsusaruandluse kvaliteeti parandada.

Tulemusi võeti arvesse ka pankade likviidsuse adekvaatsuse ja riskijuhtimise hindamisel, kuid need ei mõjutanud otseselt järelevalvealaseid kapitalinõudeid.

Pangaportfelli intressiriski 2017. aasta tundlikkusanalüüs on lõpule viidud

Põhjaliku hindamise raames tehtavad stressitestid

Stressitestid on üks põhjaliku hindamise kahest sambast. Põhjaliku hindamise näol on tegu pankade finantsolukorra hindamisega, mille eesmärk on aidata tagada pankade piisav kapitaliseeritus toimetulekuks võimalike finantsšokkidega. Põhjalikke hindamisi tehakse järgmistel juhtudel:

  1. pank liigitatakse oluliseks krediidiasutuseks ja hakkab edaspidi kuuluma EKP otsese järelevalve alla,
  2. euroalavälise ELi liikmesriigi ja EKP vahel seatakse sisse tihe koostöö,
  3. või
  4. juhtumipõhiselt, kui hindamise vajadus tekib erandlike asjaolude tõttu.

Stressitestid põhinevad EBA metoodikal, kuid konkreetsete krediidiasutuste olukorra arvessevõtmiseks võib neis teha ka kohandusi.

EBA stressitestide metoodika

Makrotasandi usaldatavusjärelevalve stressitestid

EKP teeb stressiteste ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja finantsstabiilsuse tagamise eesmärkidel. Need on üldjuhul suunatud pigem süsteemiüleste mõjude kui üksikute pankade hindamisele ja neid tehakse ülalt-alla põhimõttel (ilma pankade osaluseta). Tulemused avaldatakse korrapäraselt finantsstabiilsuse ülevaadetes ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaadetes.

November 2019
Financial Stability Review - 3.2 Evaluating the resilience of the euro area banking sector
29. oktoober 2019
Macroprudential Bulletin - The disciplining effect of supervisory scrutiny on banks’ risk-taking: evidence from the EU‑wide stress test
27. märts 2019
Macroprudential Bulletin - A bird’s-eye view of the resilience of the European banking system: results from the new macroprudential stress test framework

Veebilehte ajakohastatakse korrapäraselt, et avaldada värskeimat teavet EKP tehtavate stressitestide kohta.