Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine

Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel analüüsitakse, kas järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse juhtorgani liikmed (ja võtmeisikud, kui see on liikmesriigi õiguse alusel asjakohane) on oma ametikohale sobivad.

Juhtorgan peab ka suutma täita oma ülesandeid ning selle koosseis peab olema selline, et see aitab kaasa krediidiasutuse tõhusale juhtimisele ja tasakaalustatud otsustusprotsessile.

EKP täidab kontrollifunktsiooni ja vastutab kõigi tema otsese järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste juhtorganite liikmete sobivuse hindamise eest. Kui EKP tagab, et krediidiasutuste juhtorganid on sobivad ja nõuetekohased, suurendab see üksikute krediidiasutuste turvalisust ja usaldusväärsust ning tugevdab pangandussektorit tervikuna. Samuti aitab see suurendada üldsuse usaldust kogu euroala finantssektori vastu.

Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise ülevaade (eesmärgid, kriteeriumid ja protsess)

• Mis on sobivuse ja nõuetekohasuse järelevalve?
• EKP juhend sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (muudetud detsembris 2021)
• Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise küsimustik

EKP viib sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise läbi siis, kui krediidiasutus saab esimest korda tegevusloa. Kui juhtorganite liikmete ametisse nimetamine toimub tegevusloa andmise või olulise osaluse omandamise menetluse raames, on sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine osa tegevusloa andmise või olulise osaluse hinnangust. Juhtorgani koosseisu muutudes hindab EKP ka uute liikmete sobivust.

Lähemat teavet nende protsesside kohta saab veebilehelt Tegevusload.