Euroala pankade likviidsuspositsioon on üldjoontes soodne, kuid EKP hinnangul tuleb siiski tähelepanu pöörata mõningasele haavatavusele

7. oktoober 2019

• Pankade likviidsusreservid on piisavad, et stressiolukordadega toime tulla.
• Stressitestiga hinnati pankade suutlikkust toime tulla kuue kuu pikkuste hüpoteetiliste likviidsusšokkidega.
• Järelevalvealaseid järelmeetmeid tuleb võtta haavatavuste suhtes, mis tuvastati eelkõige seoses välisvääringute, andmete kvaliteedi ja tagatiste haldamisega.
• Tulemusi kasutatakse iga-aastasel järelevalvealasel läbivaatamisel.

Enamiku Euroopa Keskpanga (EKP) otsese järelevalve alla kuuluvate pankade likviidsuspositsioon on üldjoontes soodne, kuigi 2019. aasta järelevalvealase stressitesti tulemused näitasid, et mõningase haavatavusega tuleb siiski veel tegeleda.

Stressitestis simuleeritud šokkide kalibreerimisel lähtuti hiljutiste kriisiolukordade ajal saadud järelevalvekogemustest. Rahapoliitilisi otsuseid arvesse ei võetud. Tundlikkusanalüüsis keskenduti ainult mõjule, mida idiosünkraatilised likviidsusšokid võivad avaldada üksikutele pankadele. Selles ei hinnatud nende šokkide võimalikke põhjuseid ega ulatuslikumate turuhäirete mõju.

Stressitesti tulemused on valdavalt positiivsed: 103st osalenud pangast ligikaudu pooltel oli toimetulekuperiood negatiivse šoki korral pikem kui kuus kuud ja ekstreemse šoki korral pikem kui neli kuud. Toimetulekuperioodi määratletakse päevade arvuna, mille jooksul pank suudab jätkata oma tegevust, kasutades olemasolevat sularaha ja tagatisi ning omamata juurdepääsu rahastamisturgudele.

Kuus kuud ületab likviidsuskattekordajaga kehtestatud nõude, mille kohaselt peavad pangad hoidma piisavat hulka kvaliteetseid likviidseid varasid, et toime tulla 30 kalendripäeva vältava märkimisväärse likviidsusstressi olukorraga. Stressitesti tõsise šoki stsenaariumiga ette nähtud pikad toimetulekuperioodid jätavad pankadele küllaldaselt aega oma kriisirahastamiskavade rakendamiseks.

Valimist jäeti välja oluliste krediidiasutuste euroalal asuvad tütarettevõtjad ja ühinevad või restruktureerimisel olevad pangad.

Idiosünkraatilised likviidsusšokid mõjutaksid üldjuhul ulatuslikumalt universaalpanku ja globaalseid süsteemselt olulisi panku, sest need toetuvad tavaliselt vähem stabiilsetele rahastamisallikatele, nagu hulgihoiused ja ettevõtete hoiused, mille suhtes kohaldati stressitestis kõrgemaid väljavoolu määrasid. Kuna jaepankade hoiusebaas on stabiilsem, avaldaksid likviidsusšokid neile vähem mõju.

Stressitesti tulemuste põhjal ootab EKP pankadelt järelmeetmete võtmist peamiselt allpool toodud valdkondades, kus tuvastati haavatavusi.

• Välisvääringutes rahavoogude alusel arvutatud toimetulekuperioodid on sageli lühemad kui konsolideeritud tasandil perioodid. Mitu panka kasutab välisvääringus nomineeritud lühiajalist hulgirahastamist ja mõni neist võib ülemäära toetuda valuutavahetustehingute turu jätkuvale toimimisele.
• Euroala pankade väljaspool euroala asuvate tütarettevõtjate toimetulekuperioodid on tavaliselt lühemad kui euroalal asuvatel tütarettevõtjatel. Ehkki tütarettevõtjate puhul on tavapärane toetuda grupisisesele rahastamisele ja/või emapankadelt saadavale rahastamisele, võib see mõne panga jaoks välisriikides kaasa tuua ringkaitseriski.
• Stressitestis ilmnenud teatud regulatiivseid optimeerimisstrateegiaid arutatakse pankadega järelevalvealase dialoogi käigus.
• Paljud pangad suudaksid olemasolevate likviidsuspuhvrite kõrval realiseerida lisarahastamise tagamiseks vajaduse korral ka tagatisi. Sellegipoolest tuleks mõnes pangas veelgi tõhustada tagatiste haldamise tavasid, mis on likviidsuskriisi korral määrava tähtsusega.
• Pangad võivad alahinnata krediidireitingu langetamise negatiivset mõju likviidsusele. Esitatud andmed olid kvaliteetsemad pankade puhul, kellel on olnud hiljutisi kogemusi likviidsuse haldamisel stressitingimustes.

Enamik panku esitas nõutud andmed õigeks ajaks. Samal ajal aitas stressitest mitmes pangas tuvastada likviidsusaruandluses andmekvaliteedi probleeme. Puudujääkide tuvastamine aitab edaspidi järelevalveandmete kvaliteeti parandada.

Järelevalveasutused arutavad tulemusi pankadega individuaalselt iga-aastase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus. Stressitesti tulemused ei mõjuta otseselt järelevalvealaseid kapitalinõudeid. Neid võetakse siiski arvesse pankade juhtimise ja likviidsusriski ohje hindamisel.

Meediakanalite küsimustele vastab Esther Tejedor (tel: +49 69 1344 95596).