Stressitest näitab, et euroala pangandussektor on tõsise majanduslanguse stsenaariumis vastupanuvõimeline

1. august 2025

• Negatiivse stsenaariumi korral oleks pangandussüsteemi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv ettevaateperioodi lõpus 12,0%, mis on selle lähtepunktist nelja protsendipunkti võrra madalam.
• Suur kasumlikkus annab pankadele prognoositud kahjumi katteks kindla puhvri.
• Hindamine hõlmas 96 (51 suurt ja 45 keskmise suurusega) euroala panka, mis on EKP otsese järelevalve all.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna oma 2025. aasta stressitesti tulemused, millest ilmneb, et euroala pangandussüsteem on tõsise majanduslanguse stsenaariumis vastupanuvõimeline.

Stressitestis vaadeldava kolmeaastase perioodi lõpus oli stressitesti kaasatud 96 panga kahjum negatiivse stsenaariumi korral 628 miljardit eurot. See tulenes krediidi-, turu- ja operatsiooniriski süvenemisest ning oli suurem kui 548 miljardit eurot 2023. aasta stressitestis. Sellest kahjumist hoolimata kahanes kapital varasemate stressitestidega võrreldes vähem. Kapitali vähenemise tagasihoidlikum näitaja on peamiselt tingitud sellest, et pankade kasumlikkus oli stressitesti alguses suurem, millele aitasid kaasa kõrgemad intressimäärad ja stabiilne varade kvaliteet. Suurema kasumi jätkusuutlikkus on siiski endiselt ebakindel ja see võib pankade lõikes erineda.

Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) koondsuhtarv, mis on panga finantsseisundi tugevuse põhinäitaja, väheneks pärast kolmeaastast stressi negatiivse stsenaariumi korral 12,0%ni võrreldes 2023. aasta stressitesti 10,4%ga. See vastab CET1 suhtarvu 4,0 protsendipunkti suurusele langusele võrreldes lähtepunktiga. 2027. aasta lõpus oleks CET1 suhtarv 5,1 protsendipunkti madalam kui põhistsenaariumis.

Stressitesti tulemused näitavad, et praegused kapitalipuhvrid toetavad euroala pangandussektori suutlikkust toime tulla negatiivsete šokkidega. Stressitest tehti märkimisväärse makrorahandusliku ebakindluse tingimustes, mis suurendas vajadust jätkuva konservatiivsuse järele kapitali planeerimisel ja tulemuste tõlgendamisel. Pangad peavad jätkama oma finants- ja tegevuskerksuse tugevdamist, muu hulgas investeerides IT-turbe ja küberkerksuse tagamisse.

EKP stressitest hõlmas 96 panka, mis kuuluvad EKP otsese järelevalve alla. Neist 51 on euroala suurimad pangad, mis kuuluvad Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritava ELi-ülese stressitestitulemused raames hinnatavate pankade hulka, ning 45 on keskmise suurusega pangad väljaspool EBA valimit. Nende varad moodustavad kokku ligikaudu 83% euroala pangandussektori koguvaradest. EBA avaldas täna 51 suurima panga üksikasjalikud . EKP on avaldanud valitud andmed 45 keskmise suurusega panga kohta.

Pankade olukorda katsetati ühise põhistsenaariumi ja hüpoteetilise negatiivse stsenaariumi alusel. Negatiivses stsenaariumis eeldatakse geopoliitiliste pingete süvenemist ja sissepoole suunatud kaubanduspoliitikat, mis toob kaasa energiahindade tõusu ja killustunud üleilmsed tarneahelad. Selle tulemusel suureneks ebakindlus, väheneks kindlustunne ja reaalmajanduse kasv aeglustuks märkimisväärselt. Turuintressimäärad esialgu tõuseksid, tuues kaasa suurema volatiilsuse ning märkimisväärsed korrektsioonid varahindades ja kinnisvara väärtuse hindamises.

Et hinnata kiiresti muutuva makromajandusliku keskkonna mõju, sisaldab aruanne pankade haavatavuse tundlikkusanalüüsi peamiste stsenaariumimuutujate suundumuste suhtes. Näiteks võivad erinevad tulevased intressimäärad vähendada netointressitulu ja kõrgemad tollimaksud võivad suurendada laenukahjumit haavatavates sektorites. Aruandes leitakse siiski, et pankade stressitesti mudelid kajastavad sektoripõhiseid haavatavusi üksnes teataval määral.

Stressitesti eesmärk ei ole liigitada panku testi läbinuks või selles läbikukkunuks ning pankadele ei kehtestata testi läbimise künnist. Selle asemel aitab test pankadel parandada oma riskihaldustavasid ja järelevalveasutustel hinnata pankade vastupanuvõimet.

Peamised kapitali vähenemist põhjustavad tegurid

Kapitali vähenemine süsteemis tervikuna negatiivse stsenaariumi korral tuleneb peamiselt krediidi- ja tururiskiga seotud kahjudest ning pankade väiksemast suutlikkusest teenida tulu.

Krediidi- ja tururiski mõjul toimub kapitali üldine vähenemine, samal ajal kui netokasumi leevendav roll negatiivse stsenaariumi korral väheneb. Laenukahjumi katteks tehtavad eraldised ja riskipositsioonid suurenevad märkimisväärselt, vähendades 2024. aasta lõpus CET1 suhtarvu vastavalt 5,0 ja 1,1 protsendipunkti võrra, samal ajal kui negatiivsed makromajanduslikud šokid mõjutavad laenuvõtjate laenuteenindusvõimet ja laenude tagasimaksemäära. Tururiski osakaal kapitali vähenemises on 1,3 protsendipunkti ning see kajastab peamiselt muu koondkasumi õiglase väärtuse muutusi ja vastaspoole krediidiriski kahjumit, mis tuleneb kaupemisest tuletisinstrumentidega. Operatsiooniriski ning muu kasumi ja kahjumiga seotud mõju vähendab CET1 kapitali veel ligikaudu 0,7 protsendipunkti võrra. Puhastulu on negatiivses stsenaariumis 4,8 protsendipunkti ning see toimib puhvrina prognoositud kahjude vastu.

Stressitesti tulemustes võetakse arvesse uue kapitalinõuete määruse (CRR3) kehtestamist, mis sisaldab minimaalse väljundmäära nõudeid. Aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult selle regulatiivse muudatuse mõju stressitesti tulemustele.

Stressitesti tulemuste lõimimine järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP)

Stressitesti käigus saadi kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tulemusi. Kvalitatiivsed tulemused hõlmavad pankade esitatud andmete õigeaegsust, täpsust ja kvaliteeti. Järelevalveasutused käsitlevad neid aspekte pankade juhtimise ja riskihalduse hindamisel iga-aastase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames. Kooskõlas varasemate teadaannetega pööras EKP erilist tähelepanu pankade esitatud teabe konservatiivsusele. Käesoleva aasta stressitesti käigus esitasid pangad üldiselt piisavad andmed stressitesti tulemuste kohta, kuid paljudel on endiselt raskusi üksikasjalike laenupõhiste andmete koondamisega. 2025. aastal tõhustas EKP esitatud andmete läbivaatamist, tehes kvaliteedi tagamise protsessi käigus lühiajalisi kohapealseid külastusi. Nagu stressitesti alguses teatati, tehakse valitud pankades pärast stressitesti lõpulejõudmist põhjalikumaid kohapealseid kontrolle, mis keskenduvad nende stressitestimise suutlikkusele. Need kontrollkäigud kooskõlastatakse tihedalt muu järelevalvetegevusega.

Samal ajal kasutatakse stressitesti kvantitatiivseid tulemusi lähtepunktina 2. samba soovituslike nõuete taseme (P2G) kindlaksmääramisel. P2G on pangapõhine mittesiduv soovitus. See näitab kapitalitaset, mida pangad peaksid EKP ootuste kohaselt hoidma lisaks siduvatele kapitalinõuetele. Selle eesmärk on tagada, et panga omavahendid suudaksid katta stressistsenaariumitest tulenevad võimalikud kahjud.

Ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks kohaldab EKP ka 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta. Euroala pankade finantsvõimenduse koondmäär vähenes negatiivse stsenaariumi korral 0,9 protsendipunkti võrra. Ettevaateperioodi lõpuks ulatus see 5,0%ni, mis on kõrgem kui seadusega nõutav 3% miinimumtase. 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta kehtestatakse ainult teatavatele pankadele, näiteks kui nende prognoositav finantsvõimenduse määr jääb allapoole üldist finantsvõimenduse määra nõuet.

Vastaspoole krediidiriski uuriv stsenaarium

EKP lisas 2025. aasta stressitestile vastaspoole krediidiriski uuriva stsenaariumianalüüsi. Analüüsis uuriti, kuidas valitud pangad modelleerivad vastaspoole krediidiriski erinevates stressitingimustes. Ühtlasi oli selle eesmärk paremini mõista pangandussektori ja mittepangast finantsasutuste vahelistest seostest tulevaid haavatavusi.

Analüüs näitab, et stressiolukorras on pankade vastaspoole krediidiriski positsioonid (millest on maha arvatud tagatised) eriti suured mittefinantsettevõtete ja USAs asuvate mittepangast finantsasutuste puhul. Tagatiste tase stressiolukorras vastaspoole krediidiriski portfellides on pankade lõikes väga erinev. Ühtlasi põhjustab stsenaarium, kus euro peamiste välisvääringute suhtes odavneb, tavaliselt suuremat vastaspoole krediidiriskist tulenevat kahjumit kui alanevate intressimäärade stsenaariumis ja EBA tururiski stsenaariumis. Samal ajal tundub, et spetsiifiline korrelatsioonirisk, mille puhul konkreetse osapoolega seotud riskipositsioon korreleerub pigem enda makseviivituse tõenäosusega kui üldiste tururiski teguritega, on praeguses olukorras suhteliselt piiratud.

Erinevalt stressitestist ei saa see analüüs viia kapitali vähenemise arvutamiseni. Analüüsi tulemusi, sealhulgas vastaspoole krediidiriski juhtimise kohta, kasutatakse osalevate pankadega peetavas järelevalvealases dialoogis.

Meediakanalite küsimustele vastab Ettore Fanciulli (tel: +49 172 2570849).

Märkused

• 2025. aasta stressitestis kasutati kolme aasta jooksul saadava netointressitulu prognoosimisel kõigi pankade puhul ühtlustatud metoodikat, järgides järelevalveasutuste poolt ette nähtud ühtset lähenemisviisi.
• Pankade prognoosid koostati 31. detsembril 2024 kehtinud raamatupidamiseeskirjade alusel. Kuna aga ELi pangad peavad alates 1. jaanuarist 2025 järgima kapitalinõuete määrusega (CRR3) muudetud eeskirju, pidid kõik osalevad pangad esitama 2024. aasta lõpu seisuga oma lähtepunktid, mille väärtust korrigeeriti vastavalt CRR3 sätetele. Kõik siin mainitud CET1 suhtarvud kajastavad peamiselt kapitalinõuete määruse sätete kohast üleminekuseisundit, millest loobutakse järk-järgult 2033. aastaks.
• Stressitestis ei käsitleta kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamisega seotud regulatiivseid muudatusi, sest need lükati ajutiselt edasi enne 2025. aasta stressitesti metoodika valmimist.
• 2. samba soovituslike nõuete (P2G) määramisel kasutab EKP pangandusjärelevalve kaheetapilist lähenemisviisi. Esimeses etapis liigitatakse iga pank asjakohasesse rühma, lähtudes stressitestis panga esimese taseme põhiomavahendite maksimaalsest vähenemisest. Teises etapis määravad järelevalveeksperdid kindlaks lõplikud soovituslikud nõuded asjaomase rühma P2G vahemiku piires ja erandjuhul väljaspool seda, lähtudes konkreetse panga iseärasustest.
• Kehtestades 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta, kasutab EKP lähtepunktina stressitesti negatiivses stsenaariumis kasutatavat finantsvõimenduse määra prognoosi ja järgib sarnast kaheetapilist protsessi, nagu on kirjeldatud eespool 2. samba soovituslike nõuete kohta.
• Puhastulu hõlmab netokauplemistulu, netointressitulu ning tasudest ja komisjonitasudest saadavat netotulu, millest on maha arvatud halduskulud.
• Minimaalne väljundmäär on reguleeriv meede, mis piirab seda, mil määral pangad saavad enda riskiga kaalutud varade arvutamiseks kasutada oma sisemudeleid. Sisuliselt sätestatakse sellega mudelitest tulenevate riskikaalude miinimumtase, mis tagab, et pangad ei alahinda oma riske.