Pangandusliit ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem
Pangandusliit
Pangandusliit on oluline samm tõelise majandus- ja rahaliidu suunas. See võimaldab ELi panganduseeskirjade järjepidevat kohaldamist osalevates riikides. Uued otsustamismenetlused ja -vahendid aitavad luua läbipaistvama, ühtsema ja turvalisema pangandusturu.
Pangandusliidu eesmärk
Pangandusliidu vajadus kerkis esile 2008. aasta finantskriisi ja sellele järgnenud riigivõlakriisi ajal. Sai selgeks, et riigi rahanduse ja pangandussektori vahelistest tihedatest sidemetest tingitud probleemid võivad eriti sellise rahaliidu nagu euroala raames hõlpsasti üle riigipiiride kanduda ja põhjustada raske majandusolukorra teistes ELi riikides.
Pangandusliidu eesmärk on muuta Euroopa pangandus:
läbipaistvamaks | kohaldades järjepidevalt pankade järelevalvet ning pankade finantsseisundi taastamist ja kriisilahendust käsitlevaid ühtseid eeskirju ja haldusstandardeid |
|---|---|
ühtsemaks | koheldes riigisisest ja piiriülest pangandustegevust võrdväärselt ning lahutades pankade majandusliku olukorra nende asukohariikide omast |
turvalisemaks | sekkudes pankasid ohustavate probleemide korral varakult, et aidata neil maksejõuetust vältida, ja rakendades vajaduse korral pankade suhtes tõhusaid kriisilahendusmeetmeid |
Pangandusliidu elemendid
Pangandusliidul on kaks sammast:
- ühtne järelevalvemehhanism
- ühtne kriisilahenduskord
Need kaks sammast tuginevad ühtsetele eeskirjadele, mida kohaldatakse kõigis ELi riikides.
Ühtne järelevalvemehhanism
Ühtne järelevalvemehhanism on Euroopa uus pangandusjärelevalve süsteem, kuhu kuuluvad EKP ja osalevate riikide järelevalveasutused.
Ühtne järelevalvemehhanismÜhtne kriisilahenduskord
Ühtse kriisilahenduskorra põhieesmärk on tagada minimaalsete kuludega maksumaksjatele ja reaalmajandusele tõhusate kriisilahendusmeetmete rakendamine maksejõuetute pankade suhtes. Ühtne kriisilahendusnõukogu tagab kiired otsustamismenetlused, mis võimaldavad panga kriisi ühe nädalavahetusega lahendada. EKP-l on järelevalveasutusena tähtis roll otsuse tegemisel, kas pank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.
Kriisilahendusmeetmete rakendamiseks kasutatakse pankade sissemaksetest rahastatava ühtse kriisilahendusfondi vahendeid.
Ühtne kriisilahenduskordÜhtsed eeskirjad
See eeskirjade kogum näeb ette õigus- ja haldusstandardid, mis tagavad kõigis ELi liikmesriikides finantssektori tõhusama reguleerimise, järelevalve ja valitsemise. Eeskirjad puudutavad kapitalinõudeid, finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse protsesse ning riiklike hoiuste tagamise ühtlustatud skeemide süsteemi.
Ühtsete eeskirjade hulka kuuluvate ELi õigusnormide paketti kohaldatakse kõigis ELi riikides. Pangandusliit tagab nende eeskirjade järjepideva kohaldamise kogu euroalal ja teistes osalevates riikides.
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on võrgustik, mis on koondunud Euroopa kolme järelevalveasutuse, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja riiklike järelevalveasutuste ümber. Süsteemi põhieesmärk on tagada järjepidev ja asjakohane finantsjärelevalve kogu ELis.
EKP, kes vastutab Euroopa pangandusjärelevalve eest, teeb tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutuste ning eelkõige Euroopa Pangandusjärelevalvega.
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem hõlmab nii mikro- kui ka makrotasandi usaldatavusjärelevalvet.
Makrotasandi usaldatavusjärelevalve
Makrotasandi usaldatavusjärelevalve hõlmab järelevalvet finantssüsteemi kui terviku üle. Selle põhieesmärk on ennetada või leevendada finantssüsteemi ohustavaid riske.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest ELis.
Ehkki ESRN ei kuulu EKPsse, asuvad selle tööruumid Maini-äärses Frankfurdis Saksamaal ning EKP osutab ESRNile sekretariaaditeenust.
Ülesanded
ESRNi põhiülesanded on:
- koguda ja analüüsida asjakohast teavet süsteemsete riskide tuvastamiseks;
- anda riskihoiatusi, kui süsteemseid riske peetakse märkimisväärseks;
- esitada soovitusi meetmete võtmiseks, et reageerida tuvastatud riskidele;
- jälgida hoiatuste ja soovituste kohaselt võetud meetmete rakendamist;
- teha koostööd ja kooskõlastada tegevust Euroopa järelevalveasutustega ning rahvusvaheliste foorumitega.
Koosseis
EKP president on ühtlasi ESRNi eesistuja.
ESRNi kuuluvad ELi riikide keskpankade esindajad ja Euroopa kolme järelevalveasutuse juhid.
Euroopa Süsteemsete Riskide NõukoguMikrotasandi usaldatavusjärelevalve
Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve hõlmab üksikuid institutsioone, näiteks panku, kindlustusseltse ja pensionifonde.
Euroopa järelevalveasutused
Euroopa järelevalveasutused on:
- Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)
- Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA)
- Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)
Ülesanded
Euroopa järelevalveasutused tegelevad eelkõige finantsjärelevalve ühtlustamisega ELis, töötades välja ühtset reeglistikku, mis sisaldab usaldatavusnõudeid finantsasutustele. Euroopa järelevalveasutused aitavad tagada reeglistiku järjekindlat rakendamist, et luua kõigi jaoks võrdsed tingimused. Samuti on neil volitus hinnata finantssektori riske ja haavatavust.
Koosseis
Iga järelevalveasutust esindab tema eesistuja. Rakendusotsuseid teeb siiski vastava asutuse järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad iga riigi järelevalveasutuse esindajad.
Ühised organid
Apellatsiooninõukogu
Apellatsiooninõukogu on sõltumatu organ, kes on kohustatud tegelema Euroopa kolme järelevalveasutuse otsustest tulenevate kaebustega.
Nõukogu koosneb kuuest liikmest ja kuuest asendusliikmest, kelle määravad Euroopa järelevalveasutused.
Ühiskomitee
Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee tagab eri sektorite vahelise kooskõlastatuse ühtse reeglistiku koostamisel ja kohaldamisel.
Ühiskomitee istungitel osalevad kõigi kolme Euroopa järelevalveasutuse esindajad, seega on tagatud koostöö ja korrapärane teabevahetus.