Pangandusliit ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem
Mis on pangandusliit?
Pangandusliit on institutsiooniline raamistik, mille eesmärk on on tagada, et Euroopa pangad tegutsevad ühtsete eeskirjade alusel. Pangandusliidu moodustavad ühtne järelevalvemehhanism, ühtne kriisilahenduskord ja ühtlustatud riiklike hoiuste tagamise skeemide süsteem.
Miks on vaja pangandusliitu?
2008. aasta finantskriis ja sellele järgnenud riigivõlakriis tõid esile Euroopa pangandussektori nõrkused. Selle tulemusena loodi pangandusliit. See on oluline samm tugevama, ühtsema ja läbipaistvama pangandussüsteemi ning seega tõelise majandus- ja rahaliidu suunas.
Kuidas parandada pangandussektori lõimumist?
- Tuleks luua Euroopa hoiusekindlustusskeem. See tagaks hoiustajatele tugevama ja ühtsema kindlustuse kogu euroalal. Samuti aitaks see suurendada piiriülest nõudlust.
- Tuleks edendada piiriülest konsolideerimist. See võimaldab pankadel olla kulutõhusamad ja hajutada oma riskipositsioone. Kui pangandusliidus osaleva riigi pank soovib omandada suure osaluse teises pangas või viia läbi ühinemise, peab EKP kui Euroopa pangandusjärelevalve asutus selle heaks kiitma. Sellist protsessi nimetatakse olulise osaluse omandamiseks.
Mis on Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem?
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on võrgustik, mille eesmärk on tagada järjepidev ja asjakohane finantsjärelevalve kogu Euroopas. Selle keskseteks asutusteks on Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja riiklikud järelevalveasutused.
Euroopa kolm järelevalveasutust on:
- Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA),
- Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning
- Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).
EKP on Euroopa pangandusjärelevalve asutus. Ta teeb tihedat koostööd kõigi kolme Euroopa järelevalveasutusega, eelkõige EBAga.
Mida teeb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem?
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tegevus hõlmab nii mikro- kui ka makrotasandi usaldatavusjärelevalvet.
Makrotasandi usaldatavusjärelevalve | Mikrotasandi usaldatavusjärelevalve | |
---|---|---|
Mida see tähendab? | Finantssüsteemi kui terviku järelevalve, et ennetada või leevendada finantssüsteemi ohustavaid riske. | Üksikute finantsasutuste, näiteks pankade, kindlustusandjate või pensionifondide järelevalve. |
Kes vastutab? | Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN), mis tegutseb EKP tööruumides Maini-äärses Frankfurdis Saksamaal. | Euroopa järelevalveasutused. Nendeks on Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve. |
Mida tegevus hõlmab? | Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tuvastab süsteemseid riske. Ta annab välja hoiatusi ja koostab soovitusi nende lahendamiseks. ESRN teeb seda koostöös Euroopa järelevalveasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. | Euroopa järelevalveasutused teevad tööd finantsjärelevalve ühtlustamiseks ELis. Selleks on koostatud ühtne reeglistik – finantsasutuste usaldatavusstandardite kogum. Euroopa järelevalveasutused tagavad nende eeskirjade järjepideva kohaldamise, et luua võrdsed tingimused. |