PRESSITEADE

EKP hinnangul juhib enamik Euroopa panku intressiriski tõhusalt

9. oktoober 2017
  • EKP avaldab tulemused järelevalvetesti kohta, milles analüüsiti intressimäärade erinevaid hüpoteetilisi muutusi.
  • Kõrgemad intressimäärad tooksid enamiku pankade jaoks järgmise kolme aasta jooksul kaasa suurema netointressitulu, kuid vähendaksid omakapitali majanduslikku väärtust.
  • Järelevalveasutused käsitlevad neid tulemusi pankadega peetavas järelevalvealases dialoogis.

EKP 2017. aastal läbi viidud stressitesti tulemused näitavad, et kõrgemad intressimäärad suurendaksid järgmise kolme aasta jooksul enamiku Euroopa Keskpanga (EKP) otsese järelevalve alla kuuluvate pankade netointressitulu, kuid vähendaksid nende omakapitali majanduslikku väärtust. Järelevalvetest võimaldab järelevalveasutustel saada parema ülevaate ja koguda rohkem teavet intressimäärade muutumist käsitlevate erinevate hüpoteetiliste stsenaariumide tulemuste kohta.

EKP viis läbi pangaportfellide intressiriski tundlikkusanalüüsi, mis põhines 2016. aasta lõpus saadud andmetel. Analüüsi eesmärk oli anda EKP pangandusjärelevalvele lisateavet netointressitulu ja pangaportfellide positsioonidesse kuuluvate omavahendite majandusliku väärtuse tundlikkuse kohta intressiriski suhtes.

Analüüsi tulemusi kasutati pankade üldiste kapitalinõuete iga-aastasel hindamisel. Üksikute pankade kapitalinõudeid võidakse vastavalt tuvastatud riskidele kohandada, kuid üldised kapitalinõuded muude tingimuste samaks jäädes intressiriski tundlikkusanalüüsi tulemusel ei muutu.

EKP pangandusjärelevalve kasutas analüüsis kuut hüpoteetilist intressimäärašokki, et teha kindlaks, millist mõju avaldavad muutuvad intressimäärad omakapitali majanduslikule väärtusele ja netointressitulu prognoositavale arengule. Šokistsenaariumid põhinevad Baseli pangajärelevalve komitee kehtestatud standarditel ja hõlmavad intressimäära kõvera taseme ja kuju muutusi. Šokid olid hüpoteetilised ega kujuta endast ettevaadet intressimäära arengu kohta euroalal.

Tulemused näitasid, et intressimäärade hüpoteetiline tõus 200 baaspunkti võrra suurendaks kokkuvõttes netointressitulu 2017. aastal 4,1% ja 2019. aastal 10,5%, samal ajal kui omakapitali majanduslik väärtus väheneks kokku 2,7%. Kui intressimäärad jäävad 2016. aasta lõpus täheldatud tasemele ja laenukasvu ei toimu, väheneks netointressitulu kokku 7,5%. Seda ettevaadet mõjutavad märkimisväärselt pankade koostatud prognoosid kliendikäitumise kohta. Näiteks intressimäärade tõusu stsenaariumi korral on netointressitulu suurenemise väga tähtsaks eelduseks jaehoiuste jäikus.

Ühtlasi tuli pankadel EKP-le teatada, milliseid käitumismudeleid nad kasutavad oma intressiriski mõõtmiseks ja juhtimiseks ning kuidas hinnatakse alusriske. Kuna klientide käitumine mõjutab pankade intressiriski olulisel määral, seda eelkõige hoiuste puhul, kasutavad pangad käitumismudeleid, et intressiriski tõhusamalt mõõta ja juhtida. Analüüsis selgus, et hoiuste puhul kasutatavad mudelid põhinevad enamasti vaid intressimäärade languse stsenaariumil. Seega võib selliste mudelitega kaasneda suur risk. Järelevalveasutused said analüüsi käigus põhjaliku ülevaate sellest, kuidas nende järelevalve all olevad krediidiasutused asjaomaseid riske juhivad. Tulemusi arutatakse pankadega järelevalvealase dialoogi raames.

Ühtlasi näitas stressitest, kuidas pangad kasutavad intressimäära tuletisinstrumente riskipositsioonide maandamiseks ja eesmärgiks seatud intressimäära profiili saavutamiseks ning kuidas võimalikeks intressimäära muutusteks valmistutakse küllaltki erineval viisil. Vajaduse korral käsitletakse järelevalvealases dialoogis ka neid küsimusi.

Meediakanalite küsimustele vastab Uta Harnischfeger (tel +49 69 1344 6321).

Märkus.

Intressimäära muutused mõjutavad nii finantsinstrumendi (nt võlakirja) hoidmise eest saadavat intressitulu kui ka finantsinstrumendi turuväärtust. Intressimäärade tundlikkusanalüüsis tuleb seega arvesse võtta mõlemat aspekti.

Kontaktandmed