Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Korduma kippuvad küsimused 2025. aasta stressitesti kohta

Mida kujutab endast 2025. aasta ELi-ülene stressitest? Mis on selle eesmärk?

ELi-ülese stressitesti eesmärk on analüüsida 2024. aasta lõpu seisuga saadud andmete alusel pankade kapitalipositsiooni arengut kolme aasta jooksul kuni 2027. aasta lõpuni nii põhistsenaariumi kui ka negatiivse stsenaariumi korral. Sellega luuakse järelevalveasutustele, pankadele ja teistele turuosalistele ühtne analüütiline raamistik, mis võimaldab võrrelda ja hinnata ELi pankade vastupanuvõimet riigipõhistele majandusšokkidele.

EKP kasutab stressitesti tulemusi konkreetsete pankade 2. samba kapitalivajaduste hindamiseks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames. Kvalitatiivseid tulemusi võetakse SREPi raames arvesse riskijuhtimise hindamisel ning seega võivad need mõjutada 2. samba kohustuslike nõuete (P2R) kindlaksmääramist. Kvantitatiivseid tulemusi kasutatakse peamise sisendina 2. samba soovituslike nõuete (P2G) ja finantsvõimenduse määra käsitlevate 2. samba soovituslike nõuete kehtestamisel.

Stressitestiga soovitakse tugevdada turudistsipliini, avalikustades pankade tasandil järjepidevat ja üksikasjalikku teavet, mis näitab, kuidas tüüpilised šokid mõjutavad pankade bilansse. Järelevalvealased stressitestid ei asenda pankade sisemisi stressiteste, mis põhinevad konkreetse panga riskiprofiili ja haavatavuste alusel välja töötatud stsenaariumitel.

Stressitesti eesmärk on hinnata pankade vastupanuvõimet ebasoodsatele turusuundumustele, kasutades stressitestimisel ühtset lähenemisviisi. Samuti peaks see kaasa aitama üldisele SREPile, tagamaks krediidiasutuste kapitali ja likviidsuse adekvaatsust, edendama pankade enda stressitestimis- ja riskiohjesuutlikkust ning suurendama läbipaistvust andmete ulatuslikuma avalikustamise kaudu.

Kuidas moodustatakse ELi-üleses stressitestis ja paralleelses EKP stressitestis kasutatavad euroala pankade valimid?

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritavas ELi-üleses stressitestis osalevad euroala pangad valitakse nii, et nende varad moodustaksid ligikaudu 75% euroala pangandussektori varadest. Valimisse kuuluvatel pankadel peab valimi moodustamise ajal olema varasid vähemalt 30 miljardi euro väärtuses. Spetsiifiliste ärimudelitega pangad võidakse siiski välja jätta, kui ELi-ülese stressitesti metoodikat ei peeta nende vastupanuvõime ja kapitali adekvaatsuse hindamisel sobivaks. 2025. aastal kuulub EBA stressitesti valimisse kokku 51 euroala panka, mis on EKP otsese järelevalve all.

Otsese järelevalve alla kuuluvate pankade puhul, mis on väiksemad ja seega EBA valimisse ei kuulu, teeb EKP samal ajal oma stressitesti. 2025. aastal osaleb selles stressitestis 45 panka.

Mõned otsese järelevalve alla kuuluvad pangad ei osale kummaski stressitestis. Sel juhul võib näiteks olla tegemist ELi-üleses testis osalevate ühtse järelevalvemehhanismi väliste pankade tütarettevõtjate või filiaalidega. Pangad võivad valimitest välja jääda ka juhul, kui nad on restruktureerimisel või osalevad ühinemistes või omandamistes.

Millal EKP tulemused avaldab ja milline teave tehakse kättesaadavaks?

Stressitestide tulemused avaldatakse 2025. aasta augusti alguses.

EBA avaldab üksikasjalikud tulemused konkreetsete pankade kohta, kes osalevad ELi-üleses stressitestis.

Samal ajal toimuvas EKP stressitestis osalevate pankade kohta avaldab EKP koondtulemused ja väljavõttelise pangapõhise teabe. Selle valimi andmete avaldamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, sest ELi-üleses stressitestis osalevate pankadega võrreldes on tegu väiksemate pankadega.

Milliseid meetmeid võtab EKP pankade suhtes, kellel ilmnevad negatiivse stsenaariumi puhul (tõsised) puudujäägid?

Nii nagu varasematel aastatel, ei liigitata panku 2025. aasta stressitesti tulemuste alusel testi läbinuks või selles läbikukkunuks. Selle asemel annab stressitest olulist teavet iga panga SREPi jaoks. Praktikas tähendab see, et stressitesti tulemustest (eriti kapitali vähenemisest) lähtutakse 2. samba soovituslike nõuete kindlaksmääramisel (nagu on ette nähtud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning järelevalvelise stressitestimise kohta).

Kooskõlas selle lähenemisviisiga peaksid pangad, kelle omakapital negatiivses stsenaariumis (oluliselt) vähenes, üldjuhul eeldama, et nende 2. samba soovituslikud nõuded on suuremad kui paremad tulemused saanud pankadel.

Kui kapitali oluline vähenemine toob esile konkreetsed riskid teatavates tegevusvaldkondades, kasutavad ühised järelevalverühmad seda teavet sihipärastes järelevalvealgatustes ja vajaduse korral meetmete võtmiseks, et tagada nende riskide nõuetekohane ohjamine.

Kuidas võetakse stressitesti tulemusi arvesse SREPis?

Stressitesti tulemusi kasutatakse SREPis nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt.

  • Kvalitatiivsed tulemused

Stressitesti tulemused annavad ülevaate panga riskide ja haavatavuste ning riskiohjesuutlikkuse kohta. Ühised järelevalverühmad võtavad SREPi raames panga sisejuhtimist ja riskiohjet hinnates arvesse erinevaid aspekte, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad 2. samba kohustuslike nõuete arvutamist. Need aspektid hõlmavad näiteks andmete õigeaegsust ja täpsust, aga ka saadud teabe kvaliteeti. Samuti on vahetult IT-põhistest andmetest tuletatud kvantitatiivsete näitajate eesmärk anda ühistele järelevalverühmadele mõõdetavad kriteeriumid pankade andmekvaliteedi tulemuslikkuse hindamiseks neljatasandilise süsteemi põhjal. Mõõdetakse nii pankade suutlikkust täita andmenõudeid kui ka nende reageerimist kogu stressitesti vältel. Ühtlasi teevad ühised järelevalverühmad stressitestide kvaliteedi tagamise tsüklite raames pankade tulemuslikkuse kvalitatiivse hindamise.

  • Kvantitatiivsed tulemused

2. samba soovituslike nõuete määramise metoodika järgib kaheetapilist lähenemisviisi. Esimeses etapis liigitatakse pank asjakohasesse rühma vastavalt tema esimese taseme põhiomavahendite (CET1) maksimaalsele vähenemisele järelevalvealase stressitesti käigus. Rühmade koostamisel võetakse arvesse hiljutist järelevalvekogemust, ühtses järelevalvemehhanismis kohaldatavat riskitaluvusraamistikku ja stressitesti rangust. Teises etapis kasutavad ühised järelevalverühmad oma eksperdihinnangut, et kohandada 2. samba soovituslikke nõudeid vastavalt iga panga eriomasele profiilile. Ühised järelevalverühmad võivad neid kohandusi teha asjaomase rühma puhul kehtestatud vahemiku piires, kuid erandjuhul ka väljaspool seda.

2025. aasta SREPis kohaldab EKP ka spetsiaalset metoodikat 2. samba soovituslike nõuete kindlaksmääramiseks, et vähendada ülemäärase finantsvõimenduse riski. Soovituslike nõuete eesmärk on tagada, et panga omavahendid suudaksid katta stressistsenaariumitest tulenevad võimalikud kahjud. Kehtestades 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta, võtab EKP lähtepunktiks stressitesti negatiivses stsenaariumis kasutatava finantsvõimenduse määra prognoosi ja järgib sama kaheetapilist protsessi, nagu on kirjeldatud eespool 2. samba soovituslike nõuete kohta.

Mida teeb EKP pankade suhtes, kelle esitatud prognoosid ei ole piisavalt konservatiivsed?

EKP varasemad kogemused näitavad, et mõned pangad esitavad liiga optimistlikke prognoose, mis tähendab, et need ei kajasta täielikult stressitesti stsenaariumi ja metoodika mõju, arvestades nende pankade konkreetseid riskiprofiile. Selle vältimiseks võtab EKP kasutusele meetmete kogumi, et hoida ära ebapiisavalt konservatiivsete prognooside koostamist. Meetmetel on vastastikku võimendav mõju ja need moodustavad eskalatsioonimehhanismi, kus rangemaid meetmeid rakendatakse alles siis, kui varasemad meetmed ei ole olnud küllaldased.

Nende meetmete raames tehakse sel viisil käituvates pankades kogu kvaliteedi tagamise etapi vältel täiendavaid kontrolle, sealhulgas kohapealseid külastusi. Külastuste käigus kogutud teabe ja kvaliteedi tagamise protsessi üldiste tulemuste põhjal võidakse mõnes pangas teha pärast stressitesti lõpulejõudmist kohapealseid kontrolle, et tuvastada pankade stressitestide raamistikus esinevad struktuursed nõrkused ja parandada nende stressitestimise suutlikkust. Viimase abinõuna võidakse pankadele, kes korduvalt ei suuda stressitestide raamistikus esinevaid puudujääke kõrvaldada, kehtestada edasiste testide ja kontrollide käigus eskalatsioonimehhanismi kohaselt täiendavaid meetmeid.

Miks kavatseb EKP lisaks ELi-ülestele ja EKP stressitestidele teha ka vastaspoole krediidiriski stsenaariumianalüüsi?

Vastaspoole krediidiriski analüüs ei ole ELi-ülese stressitesti osa, kuid seda tehakse stressitestiga üldjoontes paralleelselt. Tegu on süvaanalüüsiga, milles hinnatakse pankade vastaspoole krediidiriski positsioone mittepangast finantsvahendajate suhtes, ning selle eesmärk on võtta järelmeetmeid seoses EKP poolt vastaspoole krediidiriski sihipärase läbivaatamise käigus tuvastatud puudujääkidega stressitestimise tavades.

Analüüs võimaldab paremini mõista, kuidas järelevalve alla kuuluvad pangad modelleerivad vastaspoole krediidiriski erinevates stressitingimustes, ning tuvastada haavatavusi, mis tulenevad nende seostest teiste mittepangast finantsasutustega.

Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikes esinevate puudujääkide kõrvaldamine on osa ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteetidest aastatel 2024–2026 ja 2025–2027.

Ehkki EBA metoodika hõlmab mõningaid vastaspoole krediidiriski positsioonide aspekte, on EKP analüüsis mõned täiendavad põhielemendid. Muu hulgas keskendutakse suurimatele finantssektorivälistele vastaspooltele, võetakse kasutusele mitmest stsenaariumist koosnevad analüüsid ning keskendutakse maksevõime kõrval ka likviidsusele.

Kuidas moodustatakse vastaspoole krediidiriski täiendavas analüüsis osalevate euroala pankade valim?

Vastaspoole krediidiriski täiendavas analüüsis valitakse osalema järgmised pangad:

  • globaalsed süsteemselt olulised pangad;
  • pangad, kellel on märkimisväärsed riskipositsioonid finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes;
  • pangad, kelle esimese taseme põhiomavahendid vähenesid 2023. aasta ELi-üleses stressitestis vastaspoole krediidiriski tõttu märkimisväärselt;
  • ühiste järelevalverühmade järelevalvekogemuste põhjal sihtotstarbeliselt valitud pangad.

Vastaspoole krediidiriski analüüsis osalevate pankade nimesid ei avaldata.

Rikkumisest teatamine