Korduma kippuvad küsimused euroala pankade 2025. aasta stressitesti kohta

1. august 2025

Mida kujutab endast 2025. aasta stressitest? Mis on selle eesmärk?

Stressitestiga luuakse ühtne analüütiline raamistik, mis võimaldab võrrelda ja hinnata euroala pankade vastupanuvõimet makrorahanduslikele ja riigipõhistele šokkidele. 2025. aasta stressitest hõlmab 96 panka, mis kuuluvad EKP otsese järelevalve alla. Neist 51 on euroala suurimad pangad, mis kuuluvad Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritava ELi-ülese stressitesti raames hinnatavate pankade hulka. Ülejäänud 45 on keskmise suurusega pangad, mis ei kuulu EBA valimisse ja mille kohta EKP tegi oma stressitesti.

Stressitesti eesmärk on analüüsida 2024. aasta lõpu seisuga saadud andmete alusel pankade kahjumi ja kapitalipositsiooni arengut kolme aasta jooksul kuni 2027. aasta lõpuni nii põhistsenaariumi kui ka negatiivse stsenaariumi korral.

EKP kasutab stressitesti tulemusi konkreetsete pankade 2. samba kapitalivajaduste hindamiseks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames. Kvalitatiivseid tulemusi (vt viimane küsimus) võetakse SREPi raames arvesse riskiohje hindamisel ning seega toovad need kaasa järelevalvemeetmeid ja mõjutavad 2. samba kohustuslike nõuete (P2R) kindlaksmääramist. Kvantitatiivseid tulemusi kasutatakse peamise sisendina 2. samba soovituslike nõuete (P2G) ja finantsvõimenduse määra käsitlevate 2. samba soovituslike nõuete kehtestamisel.

Stressitesti eesmärk on toetada finantsstabiilsust ja tugevdada turudistsipliini, avalikustades pankade tasandil järjepidevat ja üksikasjalikku teavet, mis näitab, kuidas tüüpilised šokid mõjutavad pankade bilansse. Järelevalvealased stressitestid ei asenda pankade sisemisi stressiteste, mis põhinevad konkreetsete pankade riskiprofiili ja haavatavuste alusel välja töötatud stsenaariumitel.

Samuti ei võeta arvesse laiemat makrorahanduslikku võimendusmõju, sest seda uurivad makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused eraldiseisvalt täiendavates ülalt allapoole suunatud stressitestides.

Kuidas valitakse stressitesti jaoks erinevate võimaluste seast välja ühtne stsenaarium?

Negatiivse stsenaariumi eesmärk on seada tõsistes, kuid usutavates tingimustes kahtluse alla pankade vastupanuvõime ja kapitali adekvaatsus, tehes seeläbi kindlaks haavatavused ja suurendades üldist finantsstabiilsust. Negatiivse makrorahandusliku stsenaariumi töötas välja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) stressitestimise rakkerühm tihedas koostöös EKPga. Stressitesti stsenaariumi kaalutluste aluseks on osa ELi pangandussektorit ohustavatest peamistest finantsstabiilsusriskidest, mille on kindlaks teinud ESRNi haldusnõukogu, ning EBA ja EKP koostatud riskihinnangud.

Ehkki võiks koostada mitu alternatiivset stsenaariumit, valitakse välja ja võetakse vastu üks stsenaarium eesmärgiga säilitada täielik kooskõla Euroopa järelevalveasutuste asjaomaste riskihinnangutega. Samal ajal tagab see sisemise järjepidevuse, majandusliku tõlgendatavuse ja kooskõla riikide keskpankadega koostöös välja töötatud mudelitega. 2025. aasta negatiivse stsenaariumi narratiiv kajastab süvenenud geopoliitilisi pingeid, mis põhjustavad ebakindlust, suurendavad makromajanduslikke, krediidi- ja tururiske ning muudavad finantsturud ja toormehinnad volatiilsemaks. Peale selle hõlmab see võimalust, et teatavate varade väärtuse ülehindamise tõttu toimuvad üleilmsetel finantsturgudel ebakorrapärased korrektsioonid.

Üheainsa stsenaariumi kasutamisest tingitud piiratusega toimetulekuks peavad pangad lisaks tegema sisemisi stressiteste (nt kapitali planeerimisel) ja vastupidiseid stressiteste. Need annavad põhjalikuma ülevaate igale pangale ainuomastest riskidest ja haavatavustest.

Kuidas moodustatakse ELi-üleses stressitestis ja paralleelses EKP stressitestis kasutatavad euroala pankade valimid?

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritavas ELi-üleses stressitestis osalevad pangad valiti nii, et nende varad moodustaksid ligikaudu 75% euroala pangandussektori varadest. Valimisse kuuluvatel pankadel pidi valimi moodustamise ajal olema varasid vähemalt 30 miljardi euro väärtuses. Spetsiifiliste ärimudelitega pangad võidi siiski välja jätta, kui ELi-ülese stressitesti metoodikat peeti nende vastupanuvõime ja kapitali adekvaatsuse hindamiseks vähem sobivaks. 2025. aastal kuulus EBA stressitesti valimisse kokku 51 euroala panka, mis on EKP otsese järelevalve all.

Väiksemate pankade puhul, mille üle EKP teeb otsest järelevalvet väljaspool EBA valimit, tegi EKP paralleelse stressitesti. 2025. aastal osales selles stressitestis kokku 45 panka, mille varad moodustasid ligikaudu 7% euroala pangandussektori varadest.

Mõned EKP otsese järelevalve alla kuuluvad pangad ei osalenud kummaski stressitestis. Sel juhul võis näiteks olla tegemist ELi-üleses testis osalevate ühtse järelevalvemehhanismi väliste pankade tütarettevõtjate või filiaalidega. Pangad võisid valimitest välja jääda ka juhul, kui nad olid stressitesti ajal restruktureerimisel või seotud ühinemiste või omandamistega.

Kuidas käsitletakse stsenaariumis kapitali vähenemist?

Stressitestis tuletatakse, kuidas negatiivsest makromajanduslikust stsenaariumist tingitud kahjumi tõttu toimub kapitali vähenemine mitme ülekandemehhanismi kaudu. Need mehhanismid näitavad, kuidas makromajandusliku keskkonna muutused võivad mitmel viisil põhjustada pankadele finantsstressi.

• Puhastulu: Suuremad rahastamiskulud ning tasudest ja komisjonitasudest saadava tulu vähenemine pärsivad pankade suutlikkust kahjusid leevendada. Samal ajal suurendavad inflatsioonišokid halduskulusid, mis omakorda pärsivad veelgi pankade suutlikkust teenida tulu.
• Krediidikahju: Majanduslangus suurendab tõenäosust, et laenuvõtjad ei suuda oma laene tagasi maksta ning selle tulemusel tekivad viivislaenud. Pangad peavad moodustama nende halbade laenude katteks lisaeraldised, mis vähendavad otseselt nende kapitali.
• Tururisk: Negatiivsed stsenaariumid põhjustavad finantsturgudel märkimisväärset volatiilsust ja ümberhindamisi, tuues kaasa pankade kauplemis- ja investeerimisportfellide kahjumid. See vähendab pankade finantsvarade väärtust, tuues kaasa kapitali vähenemise.
• Operatsioonirisk: Stressiolukord süvendab operatsiooniriske, nagu küberründed, pettused, süsteemirikked ja nõuete rikkumised. Need sündmused suurendavad kapitalinõudeid, survestades pankade kogureserve.

Nende mehhanismide koosmõju võib kaasa tuua üksikute pankade märkimisväärse kahjumi ja seega ka kapitali vähenemise, mida mõõdetakse muutustena peamistes kapitali suhtarvudes, näiteks esimese taseme põhiomavahendite suhtarvus. Stressitestid rõhutavad kapitali püsiva adekvaatsuse vajalikkust, et tagada pankade stabiilsus ebasoodsates majandustingimustes, võimaldades neil jätkata finantsteenuste osutamist kodumajapidamistele ja ettevõtetele isegi stressiperioodidel.

Mida näitas stressitest pankade suutlikkuse kohta modelleerida sektoripõhiseid riske?

Võrreldes 2023. aasta stressitestiga on paranenud pankade suutlikkus modelleerida sektoripõhiseid riske. Sellest hoolimata on veel arenguruumi. Stressitest näitas, et paljud pangad tuginevad asjaomaste sektoririskide hindamisel endiselt modelleerimise alusmeetoditele. Näiteks kasutavad mõned pangad konkreetsetele tegevusharudele kohandatud mudelite asemel makromajanduslike stsenaariumitega seotud üldisi eeldusi. Need tulemused näitavad, et pangad peavad tegema jätkuvaid jõupingutusi oma stressitestide mudelite edasiarendamiseks, et suurendada enda suutlikkust tuvastada ettevaatavalt sektoripõhiseid haavatavusi.

Milline on stressitesti kohaselt euroala pankade valmisolek toime tulla kaubandustollidega?

2025. aasta stressitestis hinnati pankade vastupanuvõimet suuremate geopoliitiliste pingete ja sissepoole suunatud kaubanduspoliitika stsenaariumis, mis hõlmas kõrgemate tollimaksude kehtestamist ja üleilmsete tarneahelate killustumist. Ehkki stressitestis ei kvantifitseeritud konkreetselt kaubandustollide mõju, võeti seda arvesse laiemas makrorahanduslikus stressikeskkonnas. Tulemused näitavad, et euroala pangandussüsteem on üldjoontes endiselt vastupidav, ent ilmnevad haavatavused, mis tulenevad rahvusvahelise kaubanduse suhtes avatumate sektorite riskipositsioonidest. Ühtlasi näitab peamiste tulemustega seotud tundlikkusanalüüs, et kaubanduspingete mõju suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus.

Stressitest rõhutab, kui oluline on see, et pangad tegutseksid oma kapitali planeerimisel ja riskijuhtimisel tulevikku suunatult. Pangad peaksid ette nägema ja valmistuma struktuurseteks muutusteks maailmamajanduses, sealhulgas muutusteks, mis on tingitud suundumustest kaubanduspoliitikas. 2026. aastaks kavandatud EKP temaatiline stressitest geopoliitiliste riskide kohta toetab samuti seda ettevaatavat lähenemisviisi ning aitab järelevalveasutustel ja pankadel tekkivaid riske tuvastada ja nendega aegsasti tegeleda. See tugineb pankades juba kasutusel olevatele aruandlusvormidele ja -struktuuridele, mis peaks vähendama lisakulusid ja -koormust. Stressitesti üksikasjad avaldatakse täies ulatuses pärast selle alustamist ning neid arutatakse pankadega spetsiaalsete konsultatsioonide käigus.

Mida tähendab püsiva bilansi eeldus, millele stressitest tugineb?

Stressitest põhineb püsiva bilansi eeldusel. See tähendab eeldust, et iga panga bilanss jääb kogu stressitesti perioodi jooksul muutumatuks. Teisisõnu ei võeta stressitestis arvesse juhtimismeetmeid, mida pank võib ebasoodsates tingimustes võtta, näiteks kaasates täiendavat kapitali, müües varasid või muutes oma äristrateegiat. Selle asemel eeldatakse, et pank osutab jätkuvalt samas mahus finantsteenuseid kui testi alguspäeval (st 2024. aasta lõpus). Selline lähenemisviis tagab tulemuste järjepidevuse ja võrreldavuse eri pankade ja stsenaariumite lõikes. Samuti tähendab see, et ei võeta arvesse reaalmajandusele avalduvat mõju, mis on tingitud pankade dünaamilistest meetmetest ja finantsasutuste vahel šokkide võimendumisest tuleneva negatiivse toime ülekandumisest.

Miks keskendutakse stressitesti tulemuste aruandes esialgsetele näitajatele, samal ajal kui 2. samba soovituslike nõuete kindlaksmääramine põhineb lõplikel andmetel?

Käesoleva aasta stressitesti käigus pidid pangad arvesse võtma 1. jaanuaril 2025 jõustunud läbivaadatud kapitalinõuete määrusega (CRR3) kehtestatud eeskirju. Mõne CRR3 sätte suhtes kohaldatakse üleminekukorda, millest loobutakse järk-järgult 2033. aastaks. Lõplikud näitajad eeldavad uute eeskirjade täielikku rakendamist, kuid neis ei võeta arvesse pankade suutlikkust eelolevatel aastatel oma bilansse kohandada. Seetõttu keskendutakse stressitesti aruandes omavahendite suhtarvude tulemustele üleminekuperioodi vaates, sest neid kohaldatakse 2025.–2027. aasta stsenaariumites.

2. samba soovituslike nõuete kindlaksmääramisel lähtutakse kapitali vähenemisest lõplikus arvestuses. See meetod on kõige lihtsam viis 2. samba soovituslike nõuete kehtestamiseks, eristades majandusliku stsenaariumi mõju kapitalinõuete määruse (CRR3) järkjärgulise kasutuselevõtu mõjust.

Milline teave tulemuste kohta on kättesaadav?

EBA avaldab üksikasjalikud tulemused konkreetsete pankade kohta, kes osalevad ELi-üleses stressitestis.

Samal ajal toimuvas ühtse järelevalvemehhanismi stressitestis osalevate pankade kohta avaldab EKP koondtulemused ja väljavõttelise pangapõhise teabe. Selle valimi andmete avaldamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, sest ELi-üleses stressitestis osalevate pankadega võrreldes on tegu väiksemate pankadega.

Milliseid meetmeid võtab EKP pankade suhtes, kellel ilmnevad negatiivse stsenaariumi puhul (tõsised) puudujäägid?

Nii nagu varasematel aastatel, ei liigitata panku 2025. aasta stressitesti tulemuste alusel testi läbinuks või selles läbikukkunuks. Seetõttu ei ole tegu „puudujäägiga” selle tavapärases tähenduses. Selle asemel annab stressitest olulist teavet iga panga kohta tehtava SREPi otsuse jaoks. Praktikas tähendab see, et stressitesti tulemustest (eriti kapitali vähenemise tasemetest lõplikus arvestuses) lähtutakse 2. samba soovituslike nõuete kindlaksmääramisel (nagu on ette nähtud EBA suunistes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning järelevalvelise stressitestimise kohta).

Kooskõlas selle lähenemisviisiga peaksid pangad, kelle omakapital negatiivses stsenaariumis (oluliselt) vähenes, üldjuhul eeldama, et nende 2. samba soovituslikud nõuded on suuremad kui paremad tulemused saanud pankadel.

Juhul kui kapitali oluline vähenemine toob esile konkreetsed riskid teatavates tegevusvaldkondades, kasutavad ühised järelevalverühmad seda teavet sihipärastes järelevalvealgatustes ja vajaduse korral meetmete võtmiseks, et tagada nende riskide nõuetekohane ohjamine.

Kuidas võetakse stressitesti tulemusi arvesse SREPis?

Stressitesti tulemusi kasutatakse SREPis nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

1. Kvantitatiivsed tulemused

• 2. samba soovituslike nõuete määramise metoodika järgib kaheetapilist lähenemisviisi. Esimeses etapis liigitatakse iga pank asjakohasesse rühma vastavalt tema esimese taseme põhiomavahendite (CET1) maksimaalsele vähenemisele järelevalvealase stressitesti käigus. Rühmade koostamisel võetakse arvesse varasemat järelevalvekogemust, ühtses järelevalvemehhanismis määratletud riskitaluvust ja stressitesti tulemuste statistilist analüüsi. Teises etapis kasutavad ühised järelevalverühmad oma eksperdihinnangut, et kohandada 2. samba soovituslikke nõudeid vastavalt iga panga profiilile. Ühised järelevalverühmad võivad neid kohandusi teha asjaomase rühma puhul kehtestatud vahemiku piires, kuid erandjuhul ka väljaspool seda.
• Ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks kohaldab EKP ka 2. samba soovituslikke nõudeid. Soovituslike nõuete eesmärk on tagada, et panga omavahendid suudaksid katta stressistsenaariumitest tulenevad võimalikud kahjud. Kehtestades 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta, kasutab EKP lähtepunktina stressitesti negatiivses stsenaariumis kasutatavat finantsvõimenduse määra prognoosi ja järgib sarnast kaheetapilist protsessi, nagu on kirjeldatud eespool 2. samba soovituslike nõuete kohta. 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta kehtestatakse ainult teatavatele krediidiasutustele, näiteks kui prognoositav finantsvõimenduse määr jääb allapoole üldist finantsvõimenduse määra nõuet.

2. Kvalitatiivsed tulemused

• Stressitest annab järelevalveasutustele rohkelt teavet panga riskide ja haavatavuste ning riskiohjesuutlikkuse kohta. Ühised järelevalverühmad võtavad SREPi raames panga sisejuhtimist ja riskiohjet hinnates arvesse erinevaid aspekte, mis toovad lõppkokkuvõttes kaasa järelevalvemeetmed ja mõjutavad 2. samba kohustuslike nõuete arvutamist. Need aspektid hõlmavad näiteks andmete õigeaegsust ja täpsust, aga ka saadud teabe kvaliteeti. Samuti on vahetult andmetest tuletatud kvantitatiivsete näitajate eesmärk anda ühistele järelevalverühmadele mõõdetavad kriteeriumid pankade tulemuslikkuse hindamiseks nelja taseme põhjal. Mõõdetakse nii pankade suutlikkust täita andmenõudeid kui ka nende reageerimist kogu stressitesti vältel. Ühtlasi teevad ühised järelevalverühmad stressitestide kvaliteedi tagamise tsüklite raames pankade tulemuslikkuse kvalitatiivse hindamise.
• Selles stressitestis tegi EKP lühiajalisi kohapealseid külastusi, et tagada pankade esitatud stressitesti prognooside kvaliteet. Pärast stressitesti lõpulejõudmist tehakse valitud pankades üksikasjalikumaid kontrolle, mis keskenduvad nende stressitestimise suutlikkusele. Neid kontrolle koordineeritakse ühiste järelevalverühmade tehtava pideva järelevalve raames, et luua sünergiat ja minimeerida pankade lisakoormust.