Rahapesu tõkestamine
Ehkki EKP järelevalveülesannetes on sõnaselgelt välistatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve, võivad rahapesu ja terrorismi rahastamine märkimisväärselt ohustada pankade turvalisust ja usaldusväärsust. Seepärast võtame neid riske arvesse usaldatavusnõuete täitmise üle tehtavas järelevalves.
Kapitalinõuete direktiivis selgitatakse seost usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve vahel ning eeldatakse, et usaldatavusjärelevalve asutused võtavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teabe alusel meetmeid. Eelkõige kehtestatakse kapitalinõuete direktiiviga usaldatavusjärelevalve asutuste, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste ning rahapesu andmebüroode selge koostöökohustus. See hõlbustab tõhusat ja tulemuslikku järelevalvet ning vajaduse korral koordineeritud järelevalvemeetmeid.
2024. aastal võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide paketi, millega ühtlustatakse esimest korda ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjad, et kaitsta kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest. Pakett sisaldab määrust, millega luuakse uus ELi Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet (AMLA), millel on otsesed ja kaudsed järelevalvevolitused finantssektori kohustatud isikute üle, kelle puhul esineb suur rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud risk.
2025. aasta juunis sõlmis EKP AMLAga vastastikuse mõistmise memorandumi, mis käsitletakse kahe asutuse koostööd. Selles sätestatakse teabevahetuse ning tegevuspõhimõtete ja standarditega seotud regulaarse koostöö põhimõtted.
Järelevalve selle üle, kas finantsasutused täidavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, jääb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste ainupädevusse. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud murekohti (mis tulenevad eelkõige AMLA ning riikide asjaomaste asutuste hinnangutest konkreetsete krediidiasutuste vastavate riskide kohta) võetakse siiski arvesse usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, eeskätt järgmiselt:
tegevuslubade andmisel ning sobivuse ja nõuetekohasuse hinnangutes kaalutakse, mil määral võivad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid tuleneda loa taotleja ärimudelist, kavandatavatest riskiohjesüsteemidest ja -meetmetest ning aktsionäride, liikmete, juhtorgani liikmete, kõrgema taseme juhtkonna ja võtmeisikute sobivusest;
pideva järelevalve ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames vaadatakse läbi rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid, kui need on seotud ärimudelite, krediiditehingute, juhtimise ja sisemise riskijuhtimisega;
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud murekohti peetakse silmas võimalike usaldatavusjärelevalvest tulenevate haldusmeetmete võtmisel ja eriti sanktsioonide kehtestamisel ning (tegevus)lubade kehtetuks tunnistamisel, et neist puudujääkidest tulenevaid usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet mõjutavaid aspekte võetaks arvesse asjaomaste järelevalvemeetmete kohaldamisel ja usaldatavusjärelevalvega seotud kitsaskohtade leevendamisel.
Seda arvesse võttes on tihe koostöö ja teabevahetus usaldatavusjärelevalve asutuste, AMLA ning riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste vahel endiselt väga oluline. See võimaldab usaldatavusjärelevalve asutustel ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega tegelevatel asutustel kasutada vastastikuse teabevahetuse käigus saadud andmeid oma järelevalvetegevuses.
Üksnes regulatiivsete ja järelevalveaspektide tõhustamine ei ole siiski piisav selleks, et edukalt võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu finantssektoris. Eeskätt peavad krediidiasutused ise tagama, et nende tegevust ei kasutataks rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil ning et nende juhtorganid pööraksid kõnealustele küsimustele piisavat tähelepanu.
Seega peavad krediidiasutused alati tagama, et nende juhtorganite liikmetel ja kõrgema taseme juhtkonnal on piisavalt hea maine ning piisavad teadmised, oskused ja kogemused oma ülesannete täitmiseks. Ühtlasi peavad krediidiasutused tagama, et neil on piisavad juhtimis- ja riskiohjesüsteemid, mis võimaldavad tuvastada, hinnata ja ohjeldada (võimalikke) riske, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.