Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
  • PRESSITEADE

Stressitesti kohaselt on euroala pangandussüsteem keeruka makromajandusliku stsenaariumi puhul vastupidav

30. juuli 2021

  • EKP järelevalve alla kuuluva 89 panga keskmine lõplik esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on kolmeaastase negatiivse stsenaariumi puhul 9,9%, mis tähendab 5,2 protsendipunkti suurust langust võrreldes 15,1% lähtepunktiga.
  • Stressitesti kogutulemuses osalevad 38 EBA valimisse kuuluvat panka ja veel 51 EKP järelevalve alla kuuluvat keskmise suurusega panka.
  • Kapitali vähenemise peamised tegurid olid krediidirisk, tururisk ja pankade suutlikkus teenida tulu.
  • EKP avaldab esimest korda teabe pankade kohta, mida EBA stressitest ei hõlmanud.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna 2021. aasta stressitesti tulemused, millest ilmneb, et euroala pangandussüsteem on negatiivse majandusarengu suhtes vastupidav. Stressitestis osalenud 89 panga suhtes kohaldati kolmeaastast stressiperioodi, mida iseloomustasid keerukad makromajanduslikud tingimused. Nende pankade esimese taseme põhiomavahendite suhtarv vähenes selle tulemusena 15,1% tasemelt 9,9%-le, st keskmiselt 5,2 protsendipunkti. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on põhinäitaja, mille alusel hinnatakse pankade finantsseisundi tugevust.

Kõik 89 panka, keda aruandes käsitletakse, kuuluvad EKP järelevalve alla. Need jagunevad järgmiselt: 38 euroala panka, mis osalesid Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tehtud ELi-üleses stressitestis, ja veel 51 keskmise suurusega euroala panka. Kokku moodustavad nad veidi üle 75% euroala pangandussektori koguvaradest.

EBA avaldas täna ELi-üleses stressitestis osalenud konkreetsete pankade tulemused. Need hõlmavad valimisse kuulunud 38 euroala panga üksikasjalikke andmeid. Esimest korda avaldas ka EKP täna valitud teabe nende 51 keskmise suurusega panga kohta, mis ei kuulu EBA valimisse.

Panku ei liigitata stressitesti tulemuste alusel testi läbinuks või selles läbikukkunuks ning stressitesti läbiviimiseks ei kehtestata läbimise või läbikukkumise künnist. Selle asemel kasutatakse stressitesti tulemusi käimasolevas järelevalvealases dialoogis.

Pangad olid stressitesti alguses paremas olukorras kui kolm aastat tagasi, kuid kapitali vähenemine oli süsteemi tasandil ulatuslik. See tulenes asjaolust, et stsenaarium oli 2018. aasta stressitestis kasutatust palju karmim.

Kapitali vähenemise keskmiselt kokku 5,2 protsendipunkti võrra saab kokku võtta järgmiselt. EBA stressitesti läbinud 38 panga keskmine esimese taseme põhiomavahendite suhtarv vähenes 5 protsendipunkti – 14,7%-lt 9,7%-le. EKP stressitesti läbinud 51 keskmise suurusega panga kapital vähenes keskmiselt 6,8 protsendipunkti – 18,1%-lt 11,3%-le.

Kapital vähenes negatiivse stsenaariumi puhul erinevas ulatuses eelkõige seetõttu, et keskmise suurusega pankadele avaldavad väiksem netointressitulu, väiksem tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu ning väiksem netokauplemistulu suuremat mõju.

Tulemused näitavad ka, et kapitali vähenemise esmane põhitegur oli krediidirisk, sest negatiivse stsenaariumi kohase majandusšokiga kaasnesid laenukahjumid. Hoolimata pangandussüsteemi üldisest vastupanuvõimest on COVID-19 pandeemia tõttu esile kerkinud uued probleemid ning pangad peavad tagama, et nad mõõdavad ja ohjavad krediidiriski nõuetekohaselt.

Stressitesti läbinud pankade puhul oli kapitali vähenemise teine põhitegur tururisk. Paljud finantstooted tuli täielikult ümber hinnata ja see oli tururiski suurim mõjur. See mõjutas eeskätt kõige suuremaid panku, kes on omakapitali ja krediidiriski marginaali šokkidele rohkem avatud.

Kolmas põhitegur oli pankade piiratud suutlikkus negatiivsetes majandustingimustes tulu teenida, sest pankade netointressitulu, tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu ning netokauplemistulu vähenesid negatiivse stsenaariumi puhul märkimisväärselt.

Krediidirisk, tururisk ja pankade suutlikkus teenida tulu on kolm põhiküsimust, millele EKP järelevalveeksperdid oma igapäevases järelevalvetöös keskenduvad.

Tulemuste lõimimine SREPi protsessi

Järelevalveeksperdid võtavad stressitesti teatavaid kvalitatiivseid tulemusi, nagu andmete õigeaegsus ja täpsus ning teabe kvaliteet, arvesse pankade sisejuhtimise ja riskiohje hindamisel iga-aastase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames.

Lisaks sellele on stressitesti negatiivse stsenaariumi kvantitatiivne mõju üks põhitegur, mille põhjal määravad järelevalveeksperdid teise samba soovituslike nõuete (P2G) taseme. Teise samba soovituslikud nõuded kujutavad endast järelevalvesoovitust pankadele selle kohta, kui palju kapitali peaks neil olema, et tulla toime stressiolukordadega.

Kooskõlas EBA hiljutise suunaga rakendab EKP pangandusjärelevalve käesoleval aastal P2G kindlaksmääramiseks uut metoodikat. See kujutab endast kaheetapilist rühmitamist. Esimeses etapis määratakse iga pank teatavasse P2G rühma, lähtudes stressitestis panga esimese taseme põhiomavahendite maksimaalsest vähenemisest lõplikus arvestuses. Teises etapis määravad järelevalveeksperdid lõpliku P2G iga rühma P2G vahemiku piires ja erandjuhul väljaspool neid piire, lähtudes iga panga iseärasustest.

Seega, kuigi igale üksikule pangale määratavaid teise samba soovituslikke nõudeid ei saa tuletada sellest, kui palju tema kapital stressitestis vähenes, peaksid uue metoodika kohta esitatud üksikasjad aitama paremini mõista stressitesti tulemuste kasutamist SREPi protsessis. Lisaks kaotatakse uue metoodika rakendamisel P2G alammäärad, mida varasemate SREPi tsüklite raames kohaldati, ning määratakse kindlaks mõistlik P2G, sealhulgas pankadele, kelle kapital vähenes märkimisväärselt. Näiteks praeguse järelevalvetsükli raames ei ole oodata, et ühelegi pangale määratakse P2G, mis on üle 4,5%.

Kuigi kirjeldatud metoodika on ülesehituselt lihtne, tagab see võrdsed tingimused ja järjekindluse ning võimaldab lõpliku P2G määramisel nõuetekohaselt arvesse võtta iga panga erijooni.

Ajutise kapitali pakkumiseks ja tegevustingimuste leevendamiseks COVID-19 pandeemia ajal on EKP võtnud kohustuse võimaldada pankadel tegutseda P2G ja kombineeritud puhvri nõuetest allpool kuni vähemalt 2022. aasta lõpuni. Uue P2G metoodika kehtestamine ei mõjuta seda tähtaega. EKP kavatseb anda pankadele piisavalt aega kapitali kaasamiseks, juhul kui P2G tasemeid tõstetakse.

Meediakanalite küsimustele vastab Esther Tejedor (tel: +49 172 5171280).

Märkused.

  • Lõplik valim koosneb 51st keskmise suurusega pangast, mitte 53st, nagu stressitesti käivitamisel teatati, sest kaks algselt kaasatud panka eemaldati valimist 2021. aastal toimunud ühinemise tõttu.
  • Mõned EKP otsese järelevalve alla kuuluvad olulised pangad ei olnud kummassegi stressitesti kaasatud. Seda näiteks juhul, kui tegemist oli selliste EKP järelevalve alla kuuluvate oluliste pankade tütarettevõtjatega, kes olid juba kõrgemal konsolideerimistasemel stressitesti kaasatud. Pank võis stressitestist välja jääda ka juhul, kui ta oli samal ajal juba kaasatud mõnda teise stressitesti (nt põhjaliku hindamise raames) või kui ta läbis ühinemise või restruktureerimise protsessi.
  • Võrdluste lihtsustamiseks kajastavad mainitud esimese taseme põhiomavahendite suhtarvud lõplikku seisu, mille puhul eeldatakse, et pangad täidavad juba kõiki regulatiivseid kapitalinõudeid, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda.
KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid
Rikkumisest teatamine