Stressitest näitab, et euroala pangandussektor suudaks toime tulla tõsise majanduslangusega

28. juuli 2023

• Stressitest näitas, et kolm aastat vältava tõsise majandusstressi tagajärjel langeks EKP järelevalve alla kuuluvate pankade esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv 4,8 protsendipunkti võrra 10,4%ni.
• Varade kvaliteedi ja kasumlikkuse paranemine aitas kaasa pankade vastupanuvõime püsimisele väga ebasoodsates tingimustes.
• Hindamine hõlmas 98 (57 suurt ja 41 keskmise suurusega) euroala panka, mis on EKP otsese järelevalve all.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna oma 2023. aasta stressitesti tulemused, millest ilmneb, et euroala pangandussüsteem suudaks toime tulla tõsise majanduslangusega.

Stressitestis osalenud 98 panga esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv langeks kolm aastat vältava majandusstressi tagajärjel väga keerulistes makromajanduslikes tingimustes keskmiselt 4,8 protsendipunkti võrra 10,4%ni. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on põhinäitaja, mille alusel hinnatakse pankade finantsseisundi tugevust.

EKP stressitest hõlmas 98 panka, mis kuuluvad EKP otsese järelevalve alla. Neist 57 on euroala suurimad pangad, mis kuuluvad Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritava ELi-ülese stressitesti raames hinnatavate pankade hulka, ning 41 on keskmise suurusega pangad väljaspool EBA valimit. Nende varad moodustavad kokku ligikaudu 80% euroala pangandussektori koguvaradest. EBA avaldas täna 57 suurima panga üksikasjalikud tulemused. EKP on avaldanud valitud andmed 41 keskmise suurusega panga kohta.

Stressitestiga hinnatakse pankade toimetulekut hüpoteetilise negatiivse majandusstsenaariumi korral, milles eeldatakse pikka aeglase majanduskasvu, kõrgete intressimäärade ja kiire inflatsiooni perioodi. Testi eesmärk ei ole liigitada panku testi läbinuks või selles läbikukkunuks ning pankadele ei kehtestata testi läbimise künnist. Selle asemel võetakse stressitesti tulemusi arvesse pidevas järelevalvealases dialoogis, mille käigus järelevalveasutused selgitavad pankadele oma hinnangut ja arutavad võimalikke meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

Negatiivse stsenaariumi puhul tulenes negatiivne mõju kapitalile peamiselt krediidi- ja tururiskist ning teenitava tulu vähenemisest. Laenukahjumid vähendasid CET1 suhtarvu 4,5 protsendipunkti võrra, kusjuures kõige haavatavamad olid tagamata jaeportfellid. Pangad pidid esitama ka laenukahjumite prognoosid sektorite kaupa ning prognoosid võimendusega rahastamise positsioonide kohta laenuportfellis ja ettevalmistatavate laenude puhul. Analüüsist selgus, et võimendusega rahastamise positsioonid on majanduslanguse ajal riskantsemad ning paljud pangad peavad suurendama oma suutlikkust hinnata töös olevaid laene, aga ka modelleerimise ja andmete koondamise võimekust.

1,4 protsendipunkti kapitali koguvähenemisest tulenes tururiskist, eeskätt õiglases väärtuses mõõdetavate positsioonidega seotud ümberhindamise mõjust. Negatiivse stsenaariumi korral kannatab ka pankade suutlikkus teenida tulu. Netointressitulu, dividenditulu ning teenus- ja vahendustasudelt saadava netotulu kahanemine põhjustab CET1 kapitali 3,6-protsendipunktilise vähenemise võrreldes põhistsenaariumiga. On oluline märkida, et stressitest näitas, et pankade suutlikkus teenida netointressitulu negatiivse stsenaariumi korral, kui tõusevad intressimäärad, sõltub olulisel määral nende ärimudelist ning sellega seotud varade ja kohustuste struktuurist. Näiteks võidavad kõrgematest intressimääradest rohkem pangad, kelle muutuva intressimääraga laenude osakaal on suurem, kui need, kes väljastavad peamiselt fikseeritud intressimääraga laene. Seetõttu nõuab EKP praegu, et pangad pööraksid hoolikalt tähelepanu intressiriskide juhtimisele.

Kolmeaastase perioodi lõppedes kahanes kapital vähem kui varasemates stressitestides. See tulenes peamiselt sellest, et pangad olid stressitesti alguses üldiselt paremas seisus, sest nende varad olid kvaliteetsemad ja kasumlikkus suurem. Mõne panga laenuportfelli kvaliteet oli alates 2021. aastast märkimisväärselt paranenud. Need tegurid aitasid pankadel toime tulla negatiivse stsenaariumiga, milles eeldati pikka kõrgete inflatsiooni- ja intressimäärade perioodi. Paljudel juhtudel kompenseeris intressimäärade tõusu soodne mõju intressitulule rahastamiskuludele avalduva surve. Teisest küljest prognoositi, et kiirema inflatsiooni tõttu suurenevad pankade halduskulud.

EKP valimis olnud väiksemate pankade kapital vähenes rohkem kui EKP järelevalve alla kuuluvate suuremate pankade oma (6,6 protsendipunkti võrreldes 4,6 protsendipunktiga). See tulenes nende väiksemast suutlikkusest toota tulu ja suurematest laenukahjumitest ettevaateperioodil. Seevastu oli nende CET1 suhtarv kõrgem kui suurematel pankadel (13,7% võrreldes 10,1%ga), sest nende lähtepositsioon oli samuti kõrgem (20,2% võrreldes 14,7%ga).

Tulemuste lõimimine SREPi protsessi

Pankade sisejuhtimise ja riskiohje hindamisel iga-aastase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames võtavad järelevalveasutused arvesse stressitesti teatavaid kvalitatiivseid tulemusi, nagu andmete õigeaegsus ja täpsus ning teabe kvaliteet.

Lisaks sellele on negatiivse stsenaariumi kvantitatiivne mõju üks peamisi sisendeid, mille alusel järelevalveeksperdid määravad kindlaks 2. samba soovituslike nõuete (P2G) taseme. 2. samba soovituslikud nõuded kujutavad endast pangapõhiseid soovitusi kapitalitaseme kohta, mis pangad peaksid EKP ootuse kohaselt lisaks seadusest tulenevatele kapitalinõuetele hoidma. Nende eesmärk on tagada, et panga omavahendid suudaksid katta stressistsenaariumitest tulenevad võimalikud kahjud.

2023. aasta SREPis kohaldab EKP esimest korda uut metoodikat, et määrata kindlaks 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta ülemäärase finantsvõimenduse riski vähendamiseks. Süsteemi tasandil vähenes euroala pankade finantsvõimenduse määr negatiivse stsenaariumi korral 1,1 protsendipunkti võrra. Ettevaateperioodi lõpuks ulatus see 4,4%ni, mis on kõrgem kui seadusega nõutav 3% miinimumtase. 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta kehtestatakse ainult teatavatele pankadele, näiteks kui nende prognoositav finantsvõimenduse määr jääb allapoole üldist finantsvõimenduse määra nõuet.

Meediakanalite küsimustele vastab Simon Spornberger (tel: +49 151 15661448) või Esther Tejedor (tel: +49 172 5171280).

Märkused

• Lõplik valim koosnes 41st keskmise suurusega pangast, mitte 42st, nagu teatati stressitesti käivitamisel. Selle põhjus oli Biser Topco S.à.r.l.-i omandamine OTP Bank Nyrti poolt 2023. aasta alguses.
• Mõned otsese järelevalve alla kuuluvad pangad ei osalenud kummaski stressitestis. Sel juhul võis näiteks olla tegemist ELi-üleses testis osalevate ühtse järelevalvemehhanismi väliste pankade tütarettevõtjate või filiaalidega. Pangad võisid valimitest välja jääda ka juhul, kui nad olid stressitesti ajal restruktureerimisel või seotud ühinemiste või omandamistega.
• Võrdluste lihtsustamiseks kajastavad mainitud esimese taseme põhiomavahendite suhtarvud lõplikku seisu, mille puhul eeldatakse, et pangad täidavad juba kõiki regulatiivseid kapitalinõudeid, mille suhtes kohaldatakse üleminekukorda.
• 2023. aasta stressitestis kasutasid pangad teenus- ja vahendustasudelt saadava netotulu prognoosimisel esimest korda kindlaid ettenähtud parameetreid. Varem kasutasid nad selleks enda mudeleid.
• Pankade prognoosid koostati 31. detsembril 2022 kehtinud raamatupidamiseeskirjade alusel. Kuna kindlustustegevust käsitlev rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 17 jõustus alles 1. jaanuaril 2023, ei võetud seda stressitestis arvesse. Piisava läbipaistvuse tagamiseks on EBA siiski avalikustanud valitud memokirjed, mis sisaldavad IFRS 17 mõju. See peaks hõlbustama stressitesti tulemuste ja asjaomaste omavahendite suhtarvude võrdlemist seisuga 1. jaanuar 2023. Need memokirjed ei ole aga läbinud sama põhjalikku kvaliteedikontrolli, mida pädevad asutused teevad muude avaldatud stressitestiandmete puhul.
• 2. samba soovituslike nõuete (P2G) määramisel kasutab EKP pangandusjärelevalve kaheetapilist lähenemisviisi. Esimeses etapis liigitatakse iga pank asjakohasesse rühma, lähtudes stressitestis panga esimese taseme põhiomavahendite maksimaalsest vähenemisest lõplikus arvestuses. Teises etapis määravad järelevalveeksperdid kindlaks lõplikud soovituslikud nõuded asjaomase rühma P2G vahemiku piires ja erandjuhul väljaspool seda, lähtudes konkreetse panga iseärasustest.
• Kehtestades 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta (P2G-LR), kasutab EKP lähtepunktina stressitesti negatiivses stsenaariumis kasutatavat finantsvõimenduse määra prognoosi ja järgib sarnast kaheetapilist protsessi, nagu on kirjeldatud eespool 2. samba soovituslike nõuete kohta.