EKP presidendi Christine Lagarde’i eessõna

EKP presidendi eessõna ja intervjuu järelevalvenõukogu esimehega valmisid seisuga 28. veebruar 2023.

2022. aasta oli euroala inimeste jaoks keeruline. Majandus oli kenasti pandeemiast taastumas, kuid seda mõjutas negatiivselt Venemaa põhjendamatu sissetung Ukrainasse. Kuigi sõja otsene mõju oli pankade jaoks piiratud, sest vaid vähesed neist puutusid mõjutatud piirkondadega olulisel määral kokku, seisid pangad silmitsi sügava majandusliku ebakindluse ja enneolematult kiire inflatsiooniga.

Sõjast tingitud energiakriis koos tarneraskuste ja pandeemiast tuleneva kuhjunud nõudlusega tekitasid inflatsioonisurvet. Sellises olukorras on rahapoliitika kujundajate ülesanne tagada, et inflatsioon ei juurduks ja jõuaks õigeks ajaks tagasi eesmärgi juurde. EKP tegutses vastavalt ja alustas rahapoliitika normaliseerimist, lõpetades netovaraostud ja tõstes seejärel intressimäärasid.

Intressimäärade tõus mõjutas 2022. aastal järelevalve alla kuuluvate pankade tulemusi. Kasumlikkust, mis on pankade esimene kaitseliin šokkide vastu, toetas netointressitulu, mis kasvas mitme aasta jooksul esimest korda. Koos varade kvaliteedi jätkuva paranemisega – viivislaenud langesid madalaimale tasemele alates 2015. aastast, mil pangandusliidu andmeid hakati mõõtma – tagab see, et pangad kannavad meie rahapoliitika mõju sujuvalt euroala majandusse üle.

Karmistuvate rahastamistingimustega keskkonnas peavad aga pangad jätkuvalt tegelema oma juhtimise ja sisemise riskikontrolli raamistikuga seotud probleemidega. Seetõttu jälgib Euroopa pangandusjärelevalve tähelepanelikult riskide teket.

Samas pidid pangad juba enne 2022. aastat kohandama oma ärimudeleid digiteerimisest ja kliimamuutustest tulenevate struktuuriprobleemide järgi, mida Venemaa põhjendamatu sõda Ukrainas on veelgi süvendanud. Sõda on suurendanud täiendavalt küberrünnakute ohtu ning kuna Euroopa võõrutab end Venemaa naftast ja gaasist, kasvavad kiiremini ka üleminekuriskid. Nende ja kasvavate füüsiliste riskide tõttu peavad pangad rakendama ennetavat ja terviklikku lähenemisviisi, et muutuda kliima- ja üleminekušokkide suhtes vastupanuvõimelisemaks.

EKP on juba astunud mitu olulist sammu tagamaks, et pangad suudavad probleemiga toime tulla. Me ei anna oma jõupingutustes järele ja jätkame oma osa täitmist, tagades, et eurooplased saavad jätkuvalt toetuda tugevale pangandussektorile.

Sissejuhatav intervjuu järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enriaga

EKP presidendi eessõna ja intervjuu järelevalvenõukogu esimehega valmisid seisuga 28. veebruar 2023.

2022. aastal juhtus palju. Milline oli see aasta EKP pangandusjärelevalve jaoks?

Ühest küljest oli 2022 aasta, mil liikusime ühest kriisist teise. Aasta alguses viitasid kõik märgid püsivale taastumisele pandeemiast, mis oli meie elu ja majanduse pea peale pööranud. Mäletan selgelt, et esimest korda üle pika aja vaatasid pangad ja analüütikud lähitulevikku teatava optimismiga, ning just siis tungis Venemaa põhjendamatult Ukrainasse. Eelkõige on Venemaa sõda tekitanud ukrainlastele kirjeldamatuid kannatusi. Samuti on see põhjustanud Euroopas ja kogu maailmas majanduslikku ja finantsalast ebastabiilsust, millest on järk-järgult saanud täiemahuline makromajanduslik šokk.

Pidime kiiresti reageerima ja olema järelevalves paindlikud, et tulla toime kiiresti muutuvate majandusolude ja neist tingitud probleemidega pangandussektoris. Käputäis panku olid sõjast ja sanktsioonidest otseselt mõjutatud, sest nad puutusid vahetult kokku või olid seotud Venemaaga. Kõigile pankadele mõjus aga ühtviisi kahjulikult energia- ja toorainešokk ning pidevalt tempoka inflatsiooniga keskkond koos rahapoliitika kiire normaliseerimisega.

Teisest küljest oli see aga EKP pangandusjärelevalve jaoks arenguaasta. Meie töötajad hakkasid taas regulaarsemalt kontoris tööl käima ning on olnud tõeline rõõm näha, et meie kontorites käib jälle vilgas elu. Mulle on meeldinud juhatada rohkem järelevalvenõukogu kohapealseid koosolekuid ning mul oli suur rõõm külastada mitut riiklikku pädevat asutust.

Samuti tegime tublisid edusamme EKP ja ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riiklike pädevate asutuste ulatuslikuma lõimimise poole. Edendame edasi ühtse järelevalvemehhanismi ühist kultuuri ja integreeritud karjäärivõimalusi, loome järelevalveasutustele võimalusi tihedamaks koostööks kogu järelevalvetsükli jooksul, püüame rohkem kooskõlastada planeerimist ja eelarve koostamist, arendame edasi ühtse järelevalvemehhanismi koostöövahendeid ning võtame kasutusele nii ühise järelevalve- kui ka koolitustehnoloogia.

Kuidas on pankadel läinud pärast Venemaa sõja algust Ukrainas?

Siinkohal peaksime tegema vahet pankadel, millel on otsene seos Venemaaga, ja kõigil teistel pankadel.

Geopoliitilised sündmused mõjutasid otseselt mõnda panka, peamiselt sanktsioonide raamistiku tõttu. Venemaa omanduses oleva pangagrupi Sberbank Europe AG, mille peakontor asub Austrias, ning selle Horvaatias ja Sloveenias asuvate tütarettevõtjate maine kannatas ning neid tabas märkimisväärne hoiuste väljavool. Pank kuulutati lõpuks maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks ning lahkus turult. Veel üks näide oli seotud Küprose pangaga RCB Bank LTD, mille oluline aktsionär oli Venemaa pank VTB. Sanktsioonide rakendamise ja muutunud geopoliitilise olukorra tõttu otsustas pank pangandustegevuse vabatahtlikult lõpetada, mis viis selle krediidiasutuse tegevusloa tühistamiseni.

Euroala pangagruppidel, mis on Venemaal otseselt esindatud, võib samuti tekkida kahjum, kui nad soovivad ja suudavad sellelt turult lahkuda. Mõne puhul on see risk juba realiseerunud, kuid selle mõju on piiratud ja kontrollitav.

Seni on pangandussektor tervikuna osutunud sõjast põhjustatud makromajandusliku šoki suhtes väga vastupanuvõimeliseks, isegi rohkem, kui eeldasime 2022. aasta mais avaldatud haavatavuse analüüsi põhjal. Esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv oli 2022. aasta kolmanda kvartali lõpus 14,7% juures, mis oli vaid veidi alla 2019. aasta lõpu taseme. Varade kvaliteet paranes jätkuvalt, kusjuures oluliste pankade viivisnõuete maht vähenes 2022. aasta septembri lõpuks 349 miljardi euroni, mis on madalaim tase alates oluliste pankade järelevalveandmete esmakordsest avaldamisest 2015. aastal. Ka kasumlikkus oli läbi aegade tugevaim: pankade keskmine omakapitali tootlus kasvas 2022. aasta kolmandas kvartalis 7,6%ni.

Selle positiivse tulemuse taustal on pangad kavandanud 2023. aastaks väljamakseid, mis on üldjoontes kooskõlas 2022. aastal toimunud järelejõudmisega dividendide ja tagasiostude vallas pärast pandeemiaga seotud piirangute lõppu. Me ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi pangapõhisele plaanile, kuid oleme pidanud kõigi pankadega kahepoolset järelevalvealast dialoogi, mis on osa meie tavapärasest kapitalimuutuste hindamisest.

2022. aasta lõpu poole hakkas makromajanduslik väljavaade taas paranema. See ei tähenda siiski, et makromajanduslik šokk on möödas. Kui inflatsioonisurve peaks jätkuma, võib vajalik rahapoliitika kiire normaliseerimise protsess omakorda mõjutada konkreetsete pankade portfelle ja äriliine, tuues kaasa mitmesuguseid probleeme ning tekitades võimalikke võitjaid ja kaotajaid.

Kui rääkida probleemidest, siis mis on Teie arvates peamised proovikivid, millega Euroopa pangad silmitsi seisavad?

Esimene rühm probleeme on seotud konjunktuuriga.

Kui energiakriisi ei suudeta leevendada, võib krediidirisk suureneda nendes ettevõtete laenuportfellides, kus majandustegevus sõltub kõige enam energiast. Üldisemas plaanis tõusis seoses meie majanduse aeglustumisega eelmise aasta lõpus taas esile ettevõtete maksejõuetus, mistõttu on vajalik suurem valvsus varade kvaliteedi suhtes.

Rahapoliitika kiire normaliseerimine ja eelkõige intressimäärade tõus oli oluline kasumlikkuse taastumist mõjutav tegur. See võib aga viia ka varade kvaliteedi halvenemiseni intressimäärade suhtes eriti tundlikes laenuportfellides, kui laenuvõtjatel on raskusi võlgade tagasimaksmisega.

Selline muutus intressimäärade keskkonnas võib viia ka mittenõuetekohaste kohandusteni mõnes finantsturu segmendis ja mittepangast finantsasutustes, suurendades vastaspoole krediidiriski nende pankade seas, millel on kontsentreeritud riskipositsioonid nende konkreetsete turgude ja turuosaliste suhtes.

Lisaks konjunktuurile võib intressimäärade normaliseerimine ja kvantitatiivne karmistamine sundida mõnda panka oma keskpikka rahastamisstrateegiat üle vaatama ning rohkem likviidsus- ja rahastamisriskidele keskenduma.

2022. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP) tõusid taas esile püsivad nõrgad kohad. Riskikontrolliga seotud puudused mõjutavad ikka veel krediidiriski punktisummasid ning hulk tähelepanekuid oli seotud juhtorganite tõhususe, riskijuhtimise, vastavuskontrolli ja siseauditi funktsioonidega. Meie muret pankade riskikontrolli ja juhtimise pärast süvendab veelgi ebakindel väliskeskkond, sest riskitasemete tagasivaatavad näitajad võivad anda tulevaste suundumuste ja riskide prognoosimisel ebatäpse ettekujutuse.

Digipööre ning kliima- ja keskkonnariskid on samuti meie pankade jaoks keskpika aja jooksul peamised proovikivid, millele tuleb viivitamata tähelepanu pöörata.

Mainisite rahapoliitika normaliseerimist. Millised on Euroopa pankade väljavaated muutuva intressimäärade keskkonnaga toimetulekuks?

Intressimäärade tõus on tavaliselt pankade jaoks hea uudis. See tähendab, et nad saavad rohkem teenida intressimarginaalide – laenudelt küsitava intressimäära ja hoiuste eest makstava intressimäära vahe – pealt. Pankade 2022. aasta positiivsete tulemuste keskmes on intressimäärade normaliseerimine ning hoogustav mõju, mida see kauaoodatud muutus avaldas netointressitulule. Netointressitulu kasvas esimest korda mitme aasta jooksul mitte ainult laenumahu kasvu, vaid ka netointressimarginaalide suurenemise tõttu.

Nii pangad kui ka analüütikud eeldavad, et kasumlikkuse väljavaated jäävad sel aastal samamoodi positiivseks. Kui makromajandus areneb praeguste ootuste kohaselt, toetab intressimäärade edasine korrapärane tõus meie andmetel tõenäoliselt sektori keskmist tulu.

Kui me aga eemaldume põhistsenaariumist ja arvestame ebasoodsamaid arengusuundi, võivad asjad minna teisiti. Konkreetsete portfellide ja äriliinide puhul võivad varade kvaliteedi halvenemisega seotud kulud kaaluda üles tulude suurenemise, kui intressimäärad tõusevad, eelkõige juhul, kui majanduskasv aeglustub. Laenuvõtjail võib olla raskusi oma võlgade tagasimaksmisega portfellides, mis on traditsiooniliselt väga tundlikud krediidi kulukuse suhtes. Tarbimislaenud, kinnisvaralaenud ja finantsvõimendus on tähelepanuväärsed näited järelevalve eelisvaldkondadest.

Nagu ma mainisin, võivad finantsturud muutuda intressimäärade kohandamise käigus ebastabiilseks. Pikaajaline madalate intressimäärade periood soodustas võlataseme enneolematut kasvu, kusjuures mõned vähem reguleeritud või reguleerimata üksused võtsid väga suure finantsvõimendusega ja sageli väga kontsentreeritud positsioone, mis võivad kiiresti kõikuma lüüa, kui majandusväljavaated või intressikeskkond ootamatult muutuvad. Archegose pankrotistumine 2021. aastal ja vastutuspõhiste investeeringutega seotud ebastabiilsus Ühendkuningriigis 2022. aastal näitavad, kuidas sellised episoodid võivad kergesti pangandussektorisse üle kanduda, kui poliitilisi meetmeid ei võeta.

Intressimäärade tõusu ja kvantitatiivse karmistamise tõttu peavad pangad keskenduma rohkem likviidsus- ja rahastamisriskidele. Kui pangad ei kohanda oma riskijuhtimise ja strateegia suunamise võimekust kiiresti, võivad liiga lihtsustatud ja selgelt vananenud varade ja kohustuste juhtimise strateegiad sattuda keerulisema rahastamiskeskkonna tõttu kahtluse alla, näiteks intressikauplemistavad, mille mõned pangad on võtnud kasutusele, et saada kasu erakorralisest rahapoliitilisest toetusest. On oht, et see võib tabada panku ootamatult.

2022. aastal oli eelisvaldkonnaks pankade riskikontroll ja sisejuhtimine. Mil määral ootate pankadelt selles valdkonnas edasisi parandusi?

Kui aus olla, siis see on valdkond, milles me ei näe piisavalt edusamme.

Esiteks oli andmete koondamises ja aruandluses 2022. aastal ikka puudujääke, mis tulenesid andmehalduse ja andmekvaliteedihalduse korra puudulikust tõhususest, killustatud IT-süsteemidest ning pankade probleemide kõrvaldamise projektide piiratud ulatusest ja eesmärkidest. See raskendab nende juhtorganite jaoks riskide juhtimiseks ja organisatsiooni strateegia suunamiseks vajaliku teabe hankimist.

Teiseks oli mitmel pangal vaja veelgi parandada oma sisekontrollifunktsioone, eelkõige selleks, et tegeleda personalipuuduse, funktsiooni halva staatuse ja protsesside puudustega, näiteks vastavuskontrolliprogrammide ja pankade riskivalmiduse määratlusega. Meie 2022. aastal tehtud sihipärastes analüüsides vaadeldi pankade riskijuhtimistavasid valdkondades, mis on seotud pandeemiast tingitud kriisi ja intressimäärade normaliseerimisega, eelkõige seoses äri- ja elamukinnisvaralaenude andmise, pangaportfelli intressi- ja krediidimarginaali riskide ning vastaspoole krediidiriskiga.

Et hõlbustada käegakatsutavate edusammude tegemist seal, kus seda on kõige rohkem vaja, oleme otsustanud kasutada täiel määral kõiki meile ELi ja liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavaid järelevalvevahendeid ja -volitusi. Kui kvalitatiivsed meetmed ei ole olnud piisavalt tõhusad tagamaks, et pangad võtavad järelmeetmeid ja kõrvaldavad tuvastatud puudused õigeks ajaks, võime kasutada asjakohaste edusammude tagamiseks 2. samba kapitalinõudeid, täitemeetmeid või sanktsioone. Et muuta järelevalvet veel tõhusamaks, vaatab EKP uuesti läbi, kuidas ta suunab järelevalvemeetmeid selgelt määratletud aja jooksul edasi, kui pankade edusammud on liiga aeglased ja tulemused püsivalt mitterahuldavad.

Mõned inimesed ütlevad, et ELi pangandusjärelevalve sekkub ja koormab liialt ning kohaldab rangemaid nõudeid, mis kahjustavad ELi pankade konkurentsivõimet. Kuidas Te vastaksite?

Esiteks ei vasta tõele, et regulatiivsed ja järelevalvealased kapitalinõuded on ELis rangemad kui teistes jurisdiktsioonides, näiteks Ameerika Ühendriikides või Ühendkuningriigis. Kohtume sageli oma kolleegidega USA ja Ühendkuningriigi ametiasutustest ning võrdleme nõudeid, mida kehtestame oma pankadele, ning pean ütlema, et need on meie kolleegide omadega samas suurusjärgus. Kui üldse, siis Euroopa suurimate süsteemselt oluliste pankade – mis tegelikult konkureerivad üleilmsetel turgudel – kapitalinõuded on veidi leebemad.

Sellegipoolest oleme alati valmis võtma vastu kriitikat. Tegelikult teeme praegu oma järelevalveprotsessides muudatusi, mis peaksid aitama lahendada sektori mõningaid muresid.

Kehtestame riskitaluvuse raamistiku, mis võimaldab järelevalveasutustel tugevdada oma jõupingutusi seal, kus neid on enim vaja, hõlbustades iga konkreetse panga puhul kogu ühtset järelevalvemehhanismi hõlmavate strateegiliste järelevalveprioriteetide ülekandmist järelevalve kavandamisse. Riskitaluvuse raamistikuga ei leevendata järelevalvestandardeid ega järelevalve intensiivsust mis tahes panga puhul. Selle asemel keskendume nii rohkem riskipõhisele järelevalvele. See tähendab ka seda, et pangad peaksid ootama vähem sellist järelevalvet, mis seisneb lahtritesse linnukeste tegemises. Taotluste arv ja aruandluskoormus võivad väheneda, sest me ei kohalda iga panga suhtes täielikku järelevalvekäsiraamatut. Selle asemel lähtume pangaspetsiifilistest prioriteetidest. See on oluline samm, et muuta meie järelevalveprotsessid paindlikumaks, kohanemisvõimelisemaks, proportsionaalsemaks ja riskipõhisemaks.

Uue mitmeaastase SREPi abil muutub meie järelevalve ka vähem koormavaks, kuna jaotame oma järelevalvealase suhtluse pankadega eri riskivaldkondades mitme aasta peale ega püüa igal aastal kõike käsitleda. See aitab meil ka keskenduda paremini riskidele, seades prioriteediks antud aastal kõige olulisemad riskivaldkonnad. Samuti ootame meie SREPi hindava sõltumatu ekspertide rühma tagasisidet ning kaalume oma metoodika läbipaistvuse edasist suurendamist. Kõigi nende algatuste eesmärk on kohandada meie järelevalveprotsesse võimalikult hästi riskidega, millega järelevalve alla kuuluvad pangad võivad tulevikus silmitsi seista.

1 Pangandusjärelevalve 2022. aastal

1.1 Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad pangad 2022. aastal: tulemuslikkus ja peamised riskid

1.1.1 Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade vastupanuvõime

Olulised krediidiasutused olid 2022. aasta alguses kindlalt COVID-19 pandeemiast taastumas ja tugevate kapitalipositsioonidega. Venemaa ja Ukraina vahelise sõja esialgne mõju oli väike ning see mõjutas ainult väga piiratud arvu panku, millel oli otsene kokkupuude sõtta kaasatud piirkondadega. Sellest kujunes aga kiiresti energiakriis ja laiem makromajanduslik šokk, mida iseloomustab püsiv inflatsioonisurve ja rahapoliitika kiire normaliseerimine. Hoolimata langusest 2022. aasta esimesel poolel püsis euroala pangandussektor vastupanuvõimeline ning esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv (CET1) oli sama aasta kolmanda kvartali lõpus ikka 14,7% juures (diagramm 1), mis jäi vaid veidi alla 2019. aasta lõpu taset. Kuna pangandussektoris teatati 2022. aasta jooksul rekordilisest kasumlikkusest, oli esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarvu kahanemine tingitud enamjaolt varade kasvust.

Vähem oluliste krediidiasutuste kapitalipositsioonid halvenesid, kuigi püsisid tugevad, kui keskmine esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langes 2022. aasta kolmandas kvartalis aasta arvestuses 54 baaspunkti võrra 17,0%ni, mis tulenes laenuandmise kasvust ja üldisest nõrgast kasumlikkusest. Riskipositsiooni summad suurenesid 112 miljardi euro võrra ehk 4,8%, samas kui aktsepteeritud esimese taseme põhiomavahendite suhtarv kasvas vaid 1,5%.

Diagramm 1

Oluliste krediidiasutuste omavahendite suhtarvud (üleminekuperioodil rakendatav määratlus)

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Oluliste krediidiasutuste finantsvõimenduse koondmäär oli 2022. aasta kolmandas kvartalis 5,2% juures (diagramm 2), mis on üks madalamaid tasemeid, mida on Euroopa pangandusjärelevalve tegevuse algusest saadik nähtud, kuid ületab siiski tunduvalt regulatiivseid nõudeid ja puhvreid. 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis toimunud langus (–90 baaspunkti) oli suuresti tingitud nõuete suurenemisest, mis kajastas varade kasvu pangandussektoris, kuid ka finantsvõimenduse määra arvutamisel keskpankade vastu olevatele nõuetele kohaldatava erandi aegumisest 2022. aasta märtsi lõpus, ehkki vähemal määral. Vähem oluliste krediidiasutuste finantsvõimenduse koondmäär oli 2022. aasta kolmandas kvartalis 8,6% ehk 2021. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes madalam.

Diagramm 2

Oluliste krediidiasutuste finantsvõimenduse määr

(protsentides)

Infokast 1
Pankade vastupanuvõime haavatavuse analüüs: sõda Euroopas

Venemaa-Ukraina sõja tõttu olulistele krediidiasutustele avalduva teise ja kolmanda ringi mõju hindamine

Pärast geopoliitilise keskkonna järsku muutumist seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu tegi EKP 2022. aasta esimesel poolel pankade vastupanuvõime haavatavuse analüüsi. Selle erakorralise hindamisega parandati järelevalveasutuste arusaama pankade üldisest vastupanuvõimest.

Haavatavuse analüüsis hinnati oluliste krediidiasutuste vastupanu- ja maksevõimet mitmesuguste negatiivsete stsenaariumide korral, mis peegeldasid sõja alguses valitsenud suurt ebakindlust. Tulemuste põhjal leidis kinnitust Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade üldine vastupanuvõime, isegi kui võtta arvesse teise ja kolmanda ringi mõju, mis tuleneb Venemaa sõjast Ukrainas. Esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv (lõplikus arvestuses) oli äärmiselt negatiivse stsenaariumi korral hinnanguliselt 11,6%, kusjuures kapital vähenes 3,6 protsendipunkti. Negatiivse stsenaariumi korral jõudis see 13,1%ni ning kapital vähenes umbes 2,1 protsendipunkti võrra.

Diagramm A

Kaskaaddiagramm koondtulemustega negatiivse ja äärmiselt negatiivse stsenaariumi korral riskiliikide kaupa

(protsendipunkti esimese taseme põhiomavahendite suhtarvust, lõplikus arvestuses)

Selles EKP-siseses testis kombineeriti olemasolevad järelevalveandmed vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 2021. aasta ELi-üleste ja EKP SREPi stressitestide andmetega. Metoodikas järgiti üldjoontes metoodilist märkust EBA 2021. aasta ELi-ülese stressitesti kohta. EKP ülalt-alla mudeleid kasutati pankade krediidi- ja tururiski ning kasumlikkusega seotud riskide hindamiseks. Uute moodulitega võeti vaatluse alla pankade riskipositsioonid haavatavate sektorite suhtes, viivislaenude osakaalud, sihtotstarbelise pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni tagasimaksete mõju ning Valgevene, Venemaa ja Ukrainaga seotud riskipositsioonidest tuleneva kogukahju võimalik mõju (nn eemaldumise mõju).

Diagramm B

Valitud stressitestides alla kapitalinõuete jäänud pangad

(protsent koguriskipositsioonist vastavas oluliste krediidiasutuste valimis)

Kolm vaatlusalust stsenaariumit (põhi-, negatiivne ja äärmiselt negatiivne) põhinesid EKP ekspertide 2022. aasta märtsi makromajanduslikul ettevaatel euroala kohta ning neid on kirjeldatud põhjalikult 2022. aasta mai finantsstabiilsuse ülevaates.

Haavatavuse analüüsi tulemuste alusel panid otsesed järelevalveasutused järelevalve alla kuuluvad pangad proovile, eelkõige need, mida peeti praegustes tingimustes kõige haavatavamaks. Muu hulgas arutati pangasiseste stressitestide stsenaariumide raskusastet, stressitestide metoodikat, sektoripõhist koondumist, eraldiste piisavust ja kasvava intressimääraga keskkonnast tulenevaid probleeme seoses kasumlikkusega. Seda laadi ülalt-alla analüüsiga ei saa veel täielikult asendada panga korraldatavaid alt-ülespoole stressiteste. Võime kvantifitseerida stressi mõju keskselt osutus aga järelevalveasutuste jaoks hädavajalikuks, et hinnata kiiresti Ukrainas toimuva sõja võimalikku mõju.

Varade kvaliteet paranes 2022. aastal jätkuvalt. Kuna ei leidu märke olulisest realiseerunud krediidiriski tasemest ja arvestades pandeemia ajal moodustatud märkimisväärseid eraldisi, hakkas keskmine riskikulu, mis oli Venemaa-Ukraina sõja alguses veidi kasvanud, 2022. aasta teises ja kolmandas kvartalis taas kahanema, jõudes üldiselt tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Lisaks sellele vähenes viivislaenude maht 2022. aasta esimesel poolel peaaegu kõigis portfellides, kuigi kolmandas kvartalis toimus väike kasv tarbija- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) portfellides. Kuigi mittenõuetekohaselt teenindatavate laenude ehk raamatupidamise mõistes teise etapi laenude arv kasvas mõningal määral, täheldati kolmanda kvartali lõpuks stabiilset suundumust, ehkki tase jäi pandeemia haripunktist kõrgemaks. Sellest positiivsest arengust hoolimata on edasine tee endiselt ebakindel, kusjuures mõned märgid viitavad suurenenud riskile, nimelt seoses sellega, et 2022. aasta kolmandas kvartalis hakkasid mõnes riigis tekkima väiksemad varased võlad. See võib osutada kõrgendatud krediidiriski kujunemisele ja viivislaenude mahu võimalikule suurenemisele lähitulevikus. Sellega seoses võetakse teise etapi laenude areng pideva järelevalve alla, eelkõige seoses pankadega, mis puutuvad kokku gaasi- ja energiahindade tõusu suhtes tundlike sektoritega, aga ka seoses selliste portfellidega nagu finantsvõimendus, tarbimislaenud ja kinnisvaralaenud, mis on tundlikud intressimäärade kiire normaliseerimise suhtes. Selles kontekstis mõjutas Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud energiahinnašokk üldiselt majandussektoreid, mis on seotud tooraine tootmise või töötlemisega, energiatarnijaid ja suure energiakasutusega sektoreid. Mõnes tööstusharus võib energiahinnašokk süvendada juba olemasolevaid tarneahela häireid, mis tulenevad COVID-19 piirangutest Hiinas ja üldisest mikrokiipide puudusest. Kõrged sisendhinnad pärssisid ka ehitustegevust ja võivad lisaks mõjutada suuri gaasitarbijaid, näiteks metalli-, kemikaalide, toidu- ja joogitootjaid. Järelevalvetegevus, milles keskendutakse sellele, et hinnata pankade meetmeid võimalike haavatavate portfellide haldamisel, jätkub.

Diagramm 3

Haavatavad sektorid

a) Laenud haavatavatele sektoritele

b) Teise etapi laenudega seotud arengusuunad haavatavates sektorites

2022. aastal täheldatud teravad geopoliitilised pinged tõid kaasa pideva inflatsioonisurve ning energia- ja toormehindade volatiilsuse. See mõjutas niigi kõrget inflatsioonitaset ajal, mil keskpangad hakkasid rahapoliitikat normaliseerima, ning aitas kaasa aktsiaturgude korrektsioonile. Sellele järgnenud kiire intressimäärade normaliseerumine andis olulise tõuke pankade netointressitulule, mis kasvas nii tänu laenumahu kui ka intressimarginaalide suurenemisele. Kauplemistulule mõjusid eelkõige globaalsete süsteemselt oluliste pankade puhul kõrgemad määrad ja suurem volatiilsus hästi (diagramm 4 ja diagramm 5).

Diagramm 4

Netointressitulu kasv

(muutus protsentides, nelja kvartali jooksul)

Diagramm 5

Kauplemis- ja investeerimistulu vood valitud ärimudelite kaupa

(kvartali vood miljardites eurodes)

Oluliste krediidiasutuste likviidsus- ja rahastamistingimustele mõjusid jätkuvalt hästi 2020. ja 2021. aastal võetud rahapoliitilised meetmed. Likviidsuskattekordaja oli 30. septembri 2022. aasta seisuga 162%, mis jäi allapoole 2021. aasta lõpus täheldatud taset, kuid ületas märgatavalt pandeemiaeelset taset ja regulatiivseid miinimumnõudeid (diagramm 6).

Diagramm 6

Likviidsuskattekordaja, likviidsuspuhvri ja likviidsete vahendite netoväljavoolu muutused

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Stabiilse netorahastamise kordaja oli samal kuupäeval 127,1%, mis oli üldjoontes kooskõlas 2021. aastal täheldatud väärtustega ning ületas vaevata pandeemiaeelset taset ja miinimumnõudeid (diagramm 7).

Diagramm 7

Stabiilse netorahastamise kordaja, olemasoleva ja vajaliku stabiilse rahastamise muutused

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Vähem oluliste krediidiasutuste vastavad järelevalvealased näitajad olid 188,4% likviidsuskattekordaja ja 130,2% stabiilse netorahastamise kordaja puhul, mis olid mõlemad võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga veidi madalamad, kuid siiski palju kõrgemad kui regulatiivsed künnised.

2022. aasta viimases kvartalis jätkas EKP intressimäärade tõstmist, muutis kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi ja pakkus pankadele täiendavaid vabatahtliku ennetähtaegse tagasimaksmise tähtaegu alates 23. novembrist 2022. Rahapoliitika normaliseerimise mõjul muutub pankade rahastamiskeskkond keerulisemaks ja pankade likviidsuse suhtarvud satuvad langussurve alla.

Selle tulemusel iseloomustas 2022. aastat omavahendite ja likviidsuse suhtarvude vastupidavus ning varade paranenud kvaliteet ja suurem kasumlikkus. EKP pangandusjärelevalve hoiab hoolikalt silma peal nende suundumuste leviku mõjul, jätkates pankade nõrkade kohtate jälgimist. Samas ollakse jätkuvalt valvsad võimaliku ebakindluse suhtes, mis tuleneb volatiilsetest turgudest või ootamatutest arengusuundadest makromajanduslikus keskkonnas, näiteks võimalikust majanduslangusest, järsemast intressimäärade tõusust või tugevnenud inflatsioonisurvest.

2022. aasta jooksul muutusid pandeemiaga seotud raskused ja uute segatöömudelite kasutuselevõtt vähem oluliseks. Seevastu Venemaa sõjast Ukrainas ja suurenevatest geopoliitilistest pingetest tuleneva ebakindluse tõttu oli järelevalve alla kuuluvate pankade jaoks keskkond tegevusliku vastupanuvõime seisukohast endiselt keeruline.

Pangad, mis tegelevad otsustava tähtsusega tegevusega Venemaa-Ukraina sõjast otseselt mõjutatud riikides, rakendasid talitluspidevuse kavasid, mis osutusid sõja esimese etapi kiiresti muutuvas keskkonnas usaldusväärseks. Need olulised krediidiasutused suutsid tagada põhitöötajate kaitse ja vajaduse korral üleviimise, jätkates samal ajal tegevust. Mõnel juhul anti otsustava tähtsusega tegevus üle mujal, muu hulgas ELi üksustes töötavatele meeskondadele. COVID-19 pandeemia ajal saadud õppetunnid mängisid olulist rolli asutuste jõupingutustes kiiresti kohanemisel.

Nagu varasematel aastatel, oli pankade puhul ka 2022. aastal näha samasugust liikumist digipöörde suunas, mis tähendas suuremat sõltuvust IT-taristutest ja kolmandate isikute, sealhulgas pilveteenuste kasutamist kriitiliste tähtsusega teenuste osutamiseks. Kuigi selle suundumusega kaasnevad pankade jaoks kindlasti teatavad eelised, tekitab see tegevuse seisukohast ka lisariske ja -probleeme, nagu küberrünnete üha suureneva arvu ja keerukusega tegelemine ning võimalik keskendumine väikesele arvule kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenusepakkujatele. Seetõttu olid küberriskid ja sõltuvus kolmandatest isikutest jätkuvalt EKP pangandusjärelevalve prioriteet (vt punkt 1.2.3.1, et saada lisateavet IT ja tegevuse edasiandmise vallas tekkivate riskide kohta) ning pangad peavad jätkama tööd, et tagada nende vastupanuvõime võimalikele tegevushäiretele, mis on tingitud mis tahes ohtudest, muu hulgas tõsistest, kuid tõenäolistest küberintsidentidest, mis võivad kujutada ohtu laiemale finantssüsteemile^[1].

EKP rõhutas seoses järelevalve alla kuuluvate pankade juhtimisstruktuuriga vajadust pidevalt täiustada juhtimisraamistikke. COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjategevus Ukrainas tõstsid taas esile nõuetekohase juhtimiskorra, sisekontrollifunktsioonide ja andmete koondamisega seotud võimekuse tähtsuse.

Konkreetsemalt tegi EKP pangandusjärelevalve seoses Venemaa sõjaga Ukrainas kindlaks mitu valdkonda, mis vajavad erilist tähelepanu: esiteks juhtorganite ning õigus- ja vastavuskontrolli osakondade suutlikkus teha tugevat järelevalvet karistussüsteemide mõju üle ning teiseks nõuetekohased klienditehingute heakskiitmise protsessid, sealhulgas nõuetekohane riskiandmete koondamise suutlikkus kriitiliste riskipositsioonide tuvastamiseks. Lisaks võib tekkida vajadus kohandada mõne panga siseaudititegevust, et arvestada kõiki asjakohaseid riske, mis tulenevad praeguse väliskeskkonna muutustest.

Samuti süvendas COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas üldiste juhtimis- ja riskihalduskordade olemasolevaid puudusi. Esiteks oli andmete koondamises ja aruandluses ikka puudujääke, mis tulenesid andmehalduse tõhususe puudustest (nt andmete kvaliteedi ebapiisav sõltumatu kontrollimine) ja andmekvaliteedihalduse korrast, killustatud IT-süsteemidest ning pankade probleemide kõrvaldamise projektide piiratud ulatusest ja eesmärkidest. Need tagasilöögid võivad takistada pankade otsustusprotsesse. Teiseks oli mitmel pangal vaja veelgi parandada oma sisekontrollifunktsioone, eelkõige selleks, et tegeleda personalipuuduse, funktsiooni halva staatuse ja protsesside puudustega (näiteks vastavuskontrolliprogrammid ja pankade riskivalmiduse määratlus).Kui liigutada rõhuasetust kriisiaspektidest kaugemale, siis mõned pangad tegid pärast EKP pangandusjärelevalve sihtmeetmete võtmist jätkuvalt edusamme. See hõlmas konkreetseid valdkondi, nagu kollektiivne sobivus, sõltumatute juhtkonnaliikmete arv, komiteede struktuur, mitmekesisusega seotud põhimõtted ja mittetegevjuhtide kaasatuse tase. Mõned puudused püsivad enamikus pankades siiski edasi, näiteks: i) juhtorgani vähene osalemine järelevalvefunktsioonis ja võime vaidlustada strateegilisi otsuseid valdkondades, mida praegused kriisid on enim mõjutanud; ii) mõnes pangas mittetegevjuhtide ebapiisav asjatundlikkus panganduse ja riskihalduse valdkonnas; iii) ebapiisav mitmekesisuse edendamine mõnes pangas; iv) sõltumatute juhtkonnaliikmete väike osakaal mõnes pangas, mis piirab veelgi juhtorgani võimet kritiseerida järelevalvefunktsioonis konstruktiivselt tegevjuhte. Need puudused on võetud põhjalikuma järelevalve alla juhtorgani tõhususe ja mitmekesisusega seotud töö raames (vt punkt 1.2.2.2).

1.1.2 Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade üldine tulemuslikkus

Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste kasumlikkuse puhul oli näha tugevat vastupanuvõimet ettevõtluskeskkonna halvenemise suhtes seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas, tarneahela häiretega ja energiahindade tõusuga. Nende omakapitali kogutootlus kasvas 2022. aasta kolmandas kvartalis 7,6%ni (diagramm 8) – kõrgeima tasemeni, mida on mitme aasta jooksul täheldatud, kuid mis jäi siiski alla pankade keskmise omakapitali kulu. See kasv oli peamiselt tingitud märkimisväärsetest tuludest, mis olid suuresti seotud intressimäärade tõusuga, kuid seda toetas ka väike riskikulu, sest ebasoodsad makromajanduslikud arengusuunad ei ole veel varade kvaliteeti oluliselt mõjutanud ning pankadele tulid endiselt kasuks ka pandeemia ajal kajastatud eraldised, mida nad said praeguse kriisi tarbeks ümber suunata.

Diagramm 8

Omakapitali kogutootluse jaotus tulu- ja kuluallikate kaupa

Kasumlikkuse kasv tugeva sissetuleku ja väikese väärtuse languse toel

(protsendina omakapitalist)

Tegevustulu suurenemine oli tingitud peamiselt kasvavast netointressitulust (aasta arvestuses +9,3%), millele tuli kasuks marginaalide suurenemine kasvavate intressimäärade toel ja järsemaks muutuv tulukõver ning laenuandmise mahtude suurenemine. Rahastamise kogukulu ja konkreetsemalt mittefinantsettevõtete hoiuste kulud kasvasid seevastu 2022. aasta jooksul märkimisväärselt, kuigi see arengusuund oli pankades erisugune. 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis oli teenus- ja vahendustasude netotulu endiselt suurem kui eelnevatel aastatel, ehkki täheldati tagasihoidlikku langust, mis on tingitud halveneva ärikeskkonna negatiivsest mõjust varahalduse ja investeerimispanganduse teenustasudele. Tulu jõuline kasv parandas hoolimata kasvavatest kuludest kulutõhusust: iga teenitud euro pealt pidid pangad 2022. aasta kolmanda kvartali seisuga kulutama 61 senti võrreldes 64 sendiga eelneval aastal (diagramm 9).

Diagramm 9

Kulu ja tulu suhe ning indekseeritud komponendid

(protsentides)

Kulude poolel kasvasid halduskulud ja amortisatsioon 3% peamiselt suurenenud personali- ja IT-kulude tõttu, kui kasvava inflatsiooni mõju jõudis oluliste krediidiasutuste kulustruktuuridesse. Personalikulude kasv oli suhteliselt tagasihoidlik, kuid kuna lepingulised palgad on varem kindlaks määratud, võib inflatsioon mõjutada seda kuluartiklit mõningase viivitusega. Olulised krediidiasutused jäid siiski oma laiemate strateegiliste eesmärkide juurde: vähendada kulusid ning investeerida infotehnoloogiasse isegi praeguses olukorras, kus pandeemiaga seotud piiranguid tühistati järk-järgult.

Pankade kasum oli aeglustuva kasvu suhtes üldiselt vastupanuvõimeline ning sellele tulid kasuks kasvavad intressimäärad. Kasumlikkusega seotud mureküsimused hõlmasid vara väärtuse võimalikku langust ja vajadust väärtuse korrigeerimise järele, suurenenud tegevuskulusid, rahastamise kulude kasvu, teenus- ja vahendustasude tulule avalduvat langussurvet ning ebapiisavalt jätkusuutlikke kauplemistulusid. Esimesi märke suurenenud survest kasumlikkusele võis näha tarbimislaenudele spetsialiseerunud olulistes krediidiasutustes.

Seetõttu peaksid pangad 2022. aastal saavutatud positiivsete tulemuste tugevdamiseks ja edasiseks parandamiseks juhtima oma ärimudeleid ka edaspidi aktiivselt ja keskenduma oma strateegiates usaldusväärsete riskiga korrigeeritud kasumlikkuse eesmärkide saavutamisele. Järelevalveasutused jätkasid lühiajalise ebakindluse ja pikaajaliste struktuuriprobleemide kontekstis pankade ärimudelite jätkusuutlikkuse jälgimist.

Esmapilgul võis vähem oluliste krediidiasutuste kasumlikkuses näha teistsugust suundumust: aastane omakapitali tootlus vähenes 2022. aastal kolme kvartali järel 1,3%ni (–4,3% aastases võrdluses). Peamine seda üldist tulemust mõjutav tegur oli muu tegevustulu netosumma märkimisväärne vähenemine, mis oli siiski suuresti tingitud Saksamaal toimunud arengust. Seal tabas pankasid märkimisväärne väärtuse langus, mis oli tingitud kasvavatest intressimääradest ja nende mõjust väärtpaberiportfellidele vastava arvestuskorra kohaselt ning mis tekitas portfellis kahjumi range põhimõtte tõttu, mille kohaselt arvestatakse soetusmaksumust või turuväärtust olenevalt sellest, kumb on väiksem. Enamikus riikides õnnestus vähem olulistel krediidiasutustel tegelikult oma tootlust võrreldes eelneva aastaga parandada. Intressimäärade tõus avaldas kasumlikkusele positiivset mõju kooskõlas oluliste krediidiasutustega seotud üldise suundumusega: nii netointressitulu kui ka teenus- ja vahendustasude netotulu suurenesid aastases võrdluses vastavalt +7,2% ja +1,5%. Ka kauplemistegevuses täheldati netotulu märgatavat kasvu (+89% aastases võrdluses). Kulu ja tulu suhtarvu kasv siiski jätkus ja see jõudis 85,6%ni, mis on palju kõrgem võrreldes oluliste krediidiasutustega, osutades tegevustulu netosumma olulisele kahanemisele. Halduskulud ja amortisatsioon suurenesid kokku +3,6%. Samal ajal kasvasid varad kokku veidi (3,2% aastases võrdluses), mis tulenes äri- ja jaeklientide laenude kasvust, vähendades varade tootlust võrreldes aastataguse 0,54%ga veelgi 0,12%ni. Selle tulemusel paranesid ajutiselt põhitulu teenimise võimekuse väljavaated, samas kui suuremad kulud kujutasid endast riski vähem oluliste krediidiasutuste sektorile, eriti arvestades jätkuvaid piirkondlikke erinevusi.

Üleilmsest finantskriisist saadik on olnud ühinemistes või omandamistes osalevate pankade arv tagasihoidlik. Kooskõlas üleilmsete arengusuundadega vähenes ühinemiste ja omandamistega seotud tehingute väärtus, mida väljendatakse ühinemiste ja omandamiste sihtpankade koguvara alusel, kriisieelse kümnendi ja 2008. aasta vahelisel ajal umbes kaks kolmandikku, samas kui tehingute koguarvu vähenemine ei ole olnud niivõrd järsk.

Hiljem, aastatel 2020 ja 2021, näis, et ühinemiste ja omandamistega seotud tegevus hoogustub veidi, sest pangad on tegelenud aktiivsemalt sihipärase konsolideerimisega äriliinide, näiteks liisingu, faktooringu, varahalduse, deponeerimise või väärtpaberiteenuste tasandil. Mitu nende äriliinidega seotud omandamist hõlmas ka piiriüleseid elemente. Geopoliitilisest ebakindlusest ja aeglustuvatest kasvuväljavaadetest tingitud makromajandusliku keskkonna halvenemine on 2022. aastal pidurdanud pankade jõupingutusi ühinemiste ja omandamistega seotud tegevuse edasisel tugevdamisel.

Nagu varemgi on pankade täielikud ühinemised ja omandamised endiselt peamiselt riigisisesed ja puudutavad väiksemaid sihtpanku. Osa sihipärasematest tehingutest oli aga piiriülese mõõtmega ja toetas seega ELis finantslõimumist. Veel üks võimalus piiriülese lõimumise poole püüdlemiseks oleks pankade piiriülese organisatsioonilise struktuuri läbivaatamine.

Diagramm 10

Sihtpankade koguvarad ning euroala ühinemiste ja omandamiste arv

1.2 2022. aasta järelevalveprioriteedid

1.2.1 2022. aasta järelevalveprioriteedid: sissejuhatus

2022. aastal keskendus EKP pangandusjärelevalve oma järelevalvealastes jõupingutustes kolmele prioriteetsele valdkonnale, tagamaks, et esiteks pangad elavad pandeemia hästi üle (1. prioriteet); teiseks kasutavad võimalust tegeleda struktuuriliste puudujääkidega tõhusate digiteerimisstrateegiate ja parema juhtimise abil (2. prioriteet) ning kolmandaks tegelevad tekkivate riskidega, muu hulgas kliima- ja keskkonnariskide, vastaspoole krediidiriskiga seotud riskipositsioonide ning IT-tegevuse edasiandmise ja küberriskidega (3. prioriteet). Nende probleemide lahendamiseks täideti 2022. aastal mitu järelevalveülesannet, mis hõlmasid suurt hulka panku ja milles järgiti riskipõhist lähenemisviisi. EKP pangandusjärelevalve näitas üles ka paindlikkust, kohandades oma kavandatud tegevuse ulatust, ajastust ja intensiivsust, et tulla toime Venemaa sõjategevusest Ukrainas tulenevate uute riskidega, sealhulgas kõrge inflatsiooni ja sellele järgnenud rahapoliitilise meetmetega.

1.2.1.1 Krediidiriski haldusraamistikud ja haavatavate sektorite, muu hulgas kinnisvaraga seotud riskipositsioonid

Positiivsest küljest jätkus pankade varade kvaliteedi paranemine tänu viivislaenude mahu püsivale vähendamisele 2022. aasta esimesel poolel, kusjuures VKEde ja tarbijaportfellides toimus kolmanda kvartali lõpuks vaid väike kasv. Need positiivsed varade kvaliteediga seotud suundumused on väga teretulnud, kuna pankade konkreetsetest meetmetest saadakse jätkuvalt kasu pärast mitme sihipärase järelevalvemeetme võtmist krediidiriski vastu võitlemiseks viimaste aastate jooksul. Positiivsed arengusuunad krediidikvaliteedis, näiteks viivislaenude jätkuv vähenemine, aitasid kaasa pankade keskmise krediidiriski punktisumma marginaalsele paranemisele järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) 2022. aasta tsüklis. Kuigi leidub selgeid märke pankade püüdlustest kõrvaldada tuvastatud puudujäägid krediidiriski raamistike ja kontrolli valdkonnas, mida näitab krediidiriski käsitlevate meetmete mahu vähenemine 2022. aasta SREPis, on edusammud siiski aeglased. Selle tulemusel jäi krediidiriski kontrolli tulemus 2022. aasta SREPis kehvaks.

Nendest positiivsetest suundumustest hoolimata pidurdab muutuv krediidiriskikeskkond ühes rangemate rahastamistingimuste ja suureneva majanduslanguse ohuga kogu Euroopas loomulikult edusamme. See on mõjutanud kodumajapidamisi, ettevõtteid ja riike erineval määral olenevalt sellistest teguritest nagu nende võlakoormus või tundlikkus makrofinantskeskkonna suhtes. Seni täidetud järelevalveülesanded ja järelevalveootused, mis on edastatud alates pandeemia algusest, et kõrvaldada pankade krediidiriski haldusraamistike struktuurilised puudused, on seega jätkuvalt asjakohased edaspidi tekkida võivate probleemide lahendamisel.

See on eriti oluline laenude päritolu ja järelevalve, makseraskuste tõttu restruktureerimise registreerimise, raskustes laenuvõtjate viivislaenudena liigitamise ja nende eraldiste moodustamise raamistiku ning haavatavate sektorite valdkonnas. Ehkki enamik olulisi krediidiasutusi töötas välja konkreetsed parandusmeetmete kavad, et kõrvaldada 2020. aasta detsembris käivitatud algatuse „Dear CEO“^[2] raames tuvastatud puudused, püsivad paljud neist endiselt edasi. Eeldati, et nende puudujääkidega tegeletakse 2023. aastal ja edaspidi krediidiriski tööprogrammi raames. Lisaks sellele leiti 2022. aastal tehtud krediidiriski mustrite ja suundumuste horisontaalses analüüsis sellekohaseid ühtseid tõendeid seoses vähem oluliste krediidiasutuste sektoriga.

Pärast järsku hinnakorrektsiooni pandeemia alguses olid ärikinnisvaraturgude tingimused jätkuvalt murettekitavad. See oli eriti ilmne ärikinnisvarasektori kontori- ja jaemüügipindade allsektorites üle Euroopa, kus tekitas raskusi intressimäärade tõus ja ehituskulude hüppeline kasv. Hoolimata püsivatest ülehindamise märkidest euroalal kasvasid elamute hinnad 2022. aasta esimesel poolel, suurendades veelgi lõhet võrreldes üürihindadega. Koos elukalliduse tõusu ja sellega seotud reaalpalkade kahanemisega tekitas see muret viivislaenude arvu järsu suurenemise pärast, eriti pankade puhul, millel on märkimisväärne risk seoses ujuva intressimääraga eluaseme hüpoteeklaenudega.

Et heita valgust pankade valmisolekule tulla toime halveneva olukorraga ärikinnisvaraturul ning kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusega Euroopa Majanduspiirkonna ärikinnisvarasektori haavatavuse kohta tegi EKP pangandusjärelevalve ärikinnisvarasektori sihipärase analüüsi, keskendudes kontori- ja jaemüügipindade allsektoritele. Nende allsektorite riskiprofiili ja olulisuse analüüsimiseks koguti sihtotstarbelisi andmeid esialgses andmekogumise etapis, mis hõlmas 32 panka, ning hilisemas kvalitatiivses põhjalikumas etapis kitsendati valimi suurust 15 pangale. Selle käigus tuvastatud peamised probleemid olid seotud pankade krediidiriski haldusraamistiku tõhususega. Sellega seoses tuvastati puudusi enamiku pankade hinnangutes laenuvõtjate tagasimaksevõimele laenu väljastamise ajal, eelkõige keerulisemas keskkonnas, mida iseloomustavad kasvavad rahastamiskulud ja üüritulu kasvu pidurdumine. Lisaks sellele leiti, et tekkivate riskide tuvastamise võime on samuti parandamist vajav valdkond, mis on peamiselt tingitud sellest, et mõne panga raamistikud ei hõlmanud piisavalt tulevikku suunatud riske ja mõnel juhul tugineti ka liigselt käsitsi läbiviidavatele protsessidele. Kliimariski kaasamisel krediidiriski juhtimisse puudusid pankadel endiselt vajalikud andmed riski piisavaks hindamiseks ning puuduvate nn tegelike andmete hindamisel tugineti suurel määral asendusandmetele. Hiljem esitati üksikasjalikud tähelepanekud ja taotlused parandusmeetmete kavade koostamiseks kõigile selles analüüsis osalenud pankadele ning ühised järelevalverühmad tegelesid järjepidevalt selle teemaga.^[3]

2022. aasta teises kvartalis algatati elamukinnisvarasektoris sarnane analüüs. Selles keskenduti olemasolevate riskipositsioonidega kaasnevate võimalike riskide hindamisele, pangaspetsiifiliste puuduste kõrvaldamisele uute kodumaiste elamukinnisvaralaenudega seotud riskijuhtimisel ning lõpuks krediidiriski juhtimise puudujääkide tuvastamisele ja parandusmeetmete kavade väljatöötamisele. Elamukinnisvarasektorit peetakse oluliste pankade bilansis tähtsaks varaklassiks. Selle analüüsi valimisse kuulub 29 panka, mis moodustavad ligikaudu 40% oluliste krediidiasutuste elamukinnisvaraga seotud riskipositsioonidest. Analüüsi tulemused selguvad eeldatavasti 2023. aasta teises kvartalis ning neid arvestatakse 2023. aasta SREPis.

1.2.1.2 Finantsvõimenduse riskipositsioonid

Viimase nelja aasta jooksul on Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste^[4] finantsvõimendusega laenude osakaal suurenenud kokku 80% ning samal ajal on kasvanud ka oluliste krediidiasutuste algatatud suure finantsvõimendusega tehingute^[5] osakaal. See suundumus püsis kuni 2022. aasta keskpaigani, mil olulised krediidiasutused jätkasid uute sündikaatlaenude vahendamist. 2022. aasta teises kvartalis olid oluliste krediidiasutuste riskipositsiooni summad 2021. aasta neljanda kvartali rekordiliste väärtuste lähedal. Sellest saadik on esmaturg suuresti seiskunud. Suurimad ettevõtjad Euroopas ja kogu maailmas tegid müügiks hoitavas ärilaenuportfellis märkimisväärseid allahindlusi.

Diagramm 11

Finantsvõimendusega tehingute muutused

Sõlmitud tehingute jaotus finantsvõimenduse taseme kaupa

(tinglik osa kõikidest olulistest krediidiasutustest)

Euroala pankade riskipositsioon ja osakaal võrreldes esimese taseme põhiomavahenditega, järelevalve alla kuuluvate pankade koondtasemed

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsent esimese taseme põhiomavahenditest)

Kuna pandeemia ajal tekitas muret ka üha suurenev riskide võtmine finantsvõimenduse segmendis, otsustas EKP 2022. aasta märtsis saata oluliste krediidiasutuste tegevjuhtidele mõeldud kirja finantsvõimendusega tehingute kohta. Kirja eesmärk oli täpsustada veelgi EKP ootusi seoses finantsvõimendusega tehingute riskivalmiduse raamistikuga ning võtta sisuliselt kasutusele 2017. aastal avaldatud EKP suunised finantsvõimendusega tehingute kohta.

Kirjale antud vastuste põhjal leidis kinnitust, et nii pankade üldise riskivalmiduse raamistiku kui ka tururiski juhtimise usaldusväärsuses on märkimisväärseid puudujääke. Ühised järelevalverühmad teevad praegu tihedat koostööd üksikute pankadega, et arutada, kuidas nad saaksid tuvastatud puudujäägid tõhusalt kõrvaldada ja ootustele vastata.

EKP on juba hakanud kohaldama kapitalinõudeid mõnele pangale, mille puhul on finantsvõimendusega laenuandmisega seotud riske peetud liiga suureks – kas väga suurte riskipositsioonide taseme, riskijuhtimistavade puuduste või mõlema tõttu. EKP jätkab 2023. aasta jooksul vajalike kapitalinõuete kohaldamist SREPi kaudu. Need nõuded osutavad pankade ebapiisavatele edusammudele eespool nimetatud suunistes kindlaks määratud ootuste täitmisel ja neid kohaldatakse ainult seni, kuni tuvastatud puudused esinevad.

1.2.1.3 Vastaspoole krediidirisk

2022. aastani püsinud pikalt madalaks jäänud intressimääradega keskkond soodustas paljude eri tüüpi investorite seas suurema tootluse poole püüdlemise strateegiaid. Selle tagajärjel suurendasid mõned pangad selliste kapitalituru teenuste mahtu, mida nad osutasid riskantsematele ja vähem läbipaistvatele vastaspooltele, sageli mittepangast finantsasutustele, sealhulgas märkimisväärse finantsvõimenduse abil.

Koos volatiilsuse suurenemisega mitmel turul (nt energia ja intressimäärad) ning rahapoliitiliste ja finantstingimuste normaliseerumisega 2022. aasta jooksul juhtis oluline mõju, mida vastaspoolte pankrotid (nt riskifondide ja perekonnapankade) olid 2021. aastal varasemalt avaldanud mõnele pangale, tähelepanu riskidele, mis tulenevad kolmandate isikute nõrgast juhtimisest või ebapiisavatest riskijuhtimistavadest.

Seda silmas pidades võttis EKP pangandusjärelevalve kooskõlas oma järelevalveprioriteetidega mitmesuguseid meetmeid, et tõrjuda selles valdkonnas võimalikke riske. Esiteks avaldas EKP 2022. aasta augustis oma järelevalveuudiskirjas artikli, milles kirjeldas peamaakleri teenustega seotud järelevalveootusi. Teiseks viis EKP 2022. aasta aprillist oktoobrini läbi sihipärase horisontaalse läbivaatamise, milles keskenduti juhtimisele ja vastaspoole krediidiriski juhtimisele tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vallas aktiivsete pankade laiaulatuslikumas valimis, sealhulgas nii mittepangast finantsasutustes kui ka finantssektorivälistes vastaspooltes. Kolmandaks viidi valitud krediidiasutustes läbi kohapealsed kontrollid.

Kuigi pangad on teinud edusamme vastaspoole krediidiriski kindlakstegemisel, hindamisel ja kontrollimisel, esineb endiselt mitu olulist puudujääki sellistes tähtsates valdkondades nagu nõuetekohane hoolsus, riskivalmiduse määratlemine, stressitestimine, riskide maandamine ja kohustuste täitmata jätmise haldamine, võttes arvesse nii järelevalveootusi kui ka sektoris järgitavaid häid tavasid. Ühised järelevalverühmad jätkavad 2023. aasta jooksul koostööd pankadega, et kõrvaldada nendes valdkondades puudujäägid, mida on peetud olulisemaks.

1.2.1.4 Tundlikkus intressi- ja krediidimarginaali riskide suhtes

2022. aastal vaatas EKP läbi intressi- ja krediidimarginaali riskide juhtimise tavad valitud olulistes krediidiasutustes, mis on nendele riskidele eriti avatud. Enamiku pankade puhul mõjuks 200 baaspunkti suurune intressimäärašokk (diagramm 12) positiivselt kasumlikkusele, isegi kui põhistsenaariumiks on majanduse aeglustumine nagu EKP ekspertide makromajanduslikus ettevaates. Mis puudutab eraldiste võimalikku suurenemist, mis osutab raskustele, millega laenuvõtjad silmitsi seisavad, siis EKP hiljutiste analüüside kohaselt jääb negatiivne mõju kapitali adekvaatsusele keskmiselt üsna tagasihoidlikuks isegi kuni 300 baaspunkti suuruste šokkide korral.

Olenemata kohaldatavast usaldatavusnõuete täitmise ja arvestuskorrast peaksid pangad arvestama intressimäärade tõusu tavapärase negatiivse mõjuga omakapitali majanduslikule väärtusele. Nad peaksid võtma kasutusele usaldusväärsed ja arukad varade ja kohustuste juhtimise modelleerimise tavad, et võtta arvesse tarbijate eelistuste ja käitumise muutusi intressimäära korra muutumisel. Samuti peaksid nad hoolikalt jälgima riskimaanduse tuletisinstrumentidest tulenevaid riske.

Krediidimarginaali riski tuleks asjakohaselt mõõta ja juhtida, muu hulgas riigivõlakirjade ja muude amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatavate instrumentide puhul. Eelkõige peaks sisemiste stressitestide kalibreerimisel arvestama varasemate stressiolukordade tõsidust.

Ülaltoodud kaalutlused kehtivad ka vähem oluliste krediidiasutuste kohta, mille puhul võib avatus intressi- ja krediidimarginaali riskidele olla väga oluline. Intressimäärade järsu muutuse konkreetne mõju sõltus peale avatud riskipositsiooni ka kohaldatavast riiklikust raamatupidamisraamistikust. Mõnda panka mõjutas väärtpaberiportfellide väärtuse märkimisväärne korrigeerimine, mida tuli kajastada kasumiaruannetes, vähendades seega regulatiivset kapitali. Keskpikas perspektiivis sõltub mõju kasumlikkusele ja kapitalile sellest, kas otsustatakse väärtpaberid maha müüa või hoida neid kuni tähtaja lõpuni, ning loomulikult intressimäärade edaspidisest arengust.

Diagramm 12

Intressimäärade 200-baaspunktise tõusu mõju olulistele krediidiasutustele

Kasumlikkuse ja omakapitali majandusliku väärtuse teoreetiline mõju esimese taseme põhiomavahendite suhtarvule

(baaspunktid)

1.2.2 Ärimudeli jätkusuutlikkus ja juhtimine

1.2.2.1 Pankade digipöörde strateegiad

Üks 2022.–2024. aasta järelevalveprioriteete oli tegeleda probleemidega, mida digipööre pankadele tekitab.

Digipöördega seotud strateegiliste eesmärkide seadmise ja uuendusliku tehnoloogia kasutamise eest vastutavad eelkõige pankade juhtorganid. EKP pangandusjärelevalve keskendus sellele, et hinnata pankade suutlikkust töötada välja ja rakendada digitaalseid strateegiaid, mis on piisavad nende ärimudeli jätkusuutlikkuse tugevdamiseks ja seotud riskide arukaks käsitlemiseks. Prioriteediks jäi ka parema järelevalvealase arusaama kujundamine turu arengust ja kiirelt areneva tehnoloogilise keskkonna mõjuga sammu pidamine.

Seetõttu astus EKP pangandusjärelevalve 2022. aastal nende teemade käsitlemiseks olulisi samme. Pärast kõrgetasemelist dialoogi mõne juhtiva turuosalisega (turuteabe algatuse raames), et mõista turusuundumusi, paluti kõigil olulistel krediidiasutustel vastata küsitlusele digipöörde ja finantstehnoloogia kasutamise kohta. Selle uuringuga koguti teavet, mis ei olnud varem kõigi oluliste krediidiasutuste kohta ühtsel viisil kättesaadav, ning mõned riiklikud pädevad asutused kasutasid seda ka vähem oluliste krediidiasutuste puhul.

Kogu süsteemi hõlmav ülevaade uuringu peamistest järeldustest avaldati 2023. aasta veebruari järelevalveuudiskirjas koos lingiga koondtulemuste leheküljele. Üldiselt leidis uuringu tulemuste põhjal kinnitust, et pangad tegelevad üha rohkem digiteerimisega ja kasutavad uuenduslikku tehnoloogiat, muutes seeläbi finantsteenuste ja -toodete pakkumise viisi. Pankade arvates on need olulised turuosa säilitamiseks ja kasumlikkuse suurendamiseks. Digipöörde strateegia eesmärkide saavutamiseks tuginevad pangad tavaliselt tegevuse edasiandmisele ja välistele partnerlustele keskkonnas, mida iseloomustab konkurents IT- ja digitaalvaldkonna ekspertide ligimeelitamisel, hoidmisel ja arendamisel. Kui aga pangad avavad oma IT-taristu, seisavad nad silmitsi suuremate riskidega seoses kolmandatest isikutest sõltumise ja küberturvalisusega. Neid riske tuleb täiendavalt jälgida ning arvestada pankade juhtimis- ja riskivalmiduse raamistikes.

Sellegipoolest on sellele reageeritud erineval viisil, sest tundub, et puudub ühine arusaam sellest, mida digipööre tegelikult tähendab – see on endiselt väga üldine mõiste, mis on seotud ärimudelite, protsesside ja kultuuriliste muutustega, mida tehnoloogia võimaldab. Seetõttu tuleb lähiaastatel teha selles valdkonnas lisauuringuid ja -kontrolle.

Uuringu üldine tulemus on tähtis i) pankade riskide ja parimate tavade hindamise juhiste väljatöötamiseks järelevalveasutustele; ii) riskide kindlakstegemiseks konkreetsetes järelevalve alla kuuluvates üksustes või tehnoloogia kasutusjuhtudel, mis vajavad sihipärast lisakontrolli, ning iii) võimalike täiendavate järelevalveootuste kehtestamiseks. Samuti on see asjakohane SREPi metoodika kujundamisel uue tehnoloogia kasutamise aluseks olevate ärimudelite ja juhtimise jaoks.

Samuti jätkas EKP pangandusjärelevalve oma jõupingutusi, et kujundada aktiivselt digiteerimist tulevase Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku jaoks, tehes Euroopa järelevalveasutuste ja rahvusvaheliste standardeid kehtestavate organitega koostööd finantssektori digiteerimise ja innovatsiooniga seotud mitmesuguste aspektide reguleerimisel. Lisaks osales EKP pangandusjärelevalve jätkuvalt aruteludes ELi digirahanduse strateegia kohaldamisala ja selle raames tehtud seadusandlike ettepanekute üle, näiteks seoses krüptovaraturgude määruse^[6], finantsteenuste digitaalset tegevuskerksust käsitleva õigusakti^[7] ja tehisintellekti käsitleva õigusaktiga^[8].

1.2.2.2 Juhtorganite juhtimissuutlikkuse puudused

Nõuetekohane juhtimiskord, tugev sisekontroll ja usaldusväärsed andmed on äärmiselt olulised selleks, et soodustada nõuetekohast otsuste tegemist ning maandada liigseid riske nii tavatingimustes kui ka kriisi ajal. Olenemata edusammudest, mida pangad on viimasel paaril aastal selles valdkonnas teinud, näevad järelevalveasutused siiani suurel hulgal struktuurilisi puudusi sisekontrollifunktsioonides, juhtorganite toimimises ning riskiandmete koondamise ja aruandlusega seotud võimekuses.

Seetõttu on EKP pangandusjärelevalve osalenud mitmes tegevuses, mille eesmärk on teha selles vallas edusamme, eelkõige tugevdada sisejuhtimist ja strateegilise suunamise võimekust. Ajavahemikul 2022–2024 hõlmavad need tegevused selliste pankade sihipäraseid läbivaatamisi, kus esineb puudusi juhtorganite koosseisus ja toimimises, kohapealseid kontrolle, sihipäraseid riskipõhiseid sobivuse ja nõuetekohasuse (ümber)hindamisi, meetodi väljatöötamist mitmekesisuse kajastamiseks sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel ning 2016. aasta ülevaate^[9] ajakohastamist ja andmete kogumist.

2022. aastal viis EKP pangandusjärelevalve lõpule andmete kogumise pankade juhtorganite koosseisu ja toimimise kohta. Selle käigus selgus, et pankade juhtkondade ametliku sõltumatuse tase tõusid, kuid mitmel juhul oleks saanud seda veelgi parandada. Lisaks ilmnes, et nii soolist kui ka erialast mitmekesisust (eriti sellistes valdkondades nagu IT), mida on juba ammusest peetud tõhusa juhtimise jaoks äärmiselt tähtsaks, võiks veel parandada. Veel üks arendamist vajav valdkond oli seotud vajadusega paremate järelkasvu kavandamise põhimõtete järele. EKP pangandusjärelevalve võttis nende tähelepanekutega seoses järelmeetmeid 2022. aasta SREPi raames, nõudes pankadelt, kellel puudusid endiselt mitmekesisusega seotud põhimõtted või eesmärgid, selliste raamistike kehtestamist. Seoses sellega tehti pankadele edastatud järelevalveootustes selgeks, et sihipärane poliitika peaks hõlmama pankade juhtorganite tasandil alaesindatud soo suhtarvu ja mitut mõõdet, nagu vanus, sugu, geograafiline päritolu ning hariduslik ja kutsealane taust. Ühised järelevalverühmad jälgivad oma jätkuva järelevalvetegevuse raames, kuidas pangad rakendavad selliseid raamistikke.

Juhtimiskord on oluline kõigi pankade jaoks olenemata nende suurusest. Seetõttu tegi EKP pangandusjärelevalve 2021.–2022. aastal ka vähem oluliste krediidiasutuste juhtimiskorra temaatilise analüüsi^[10], kasutades enam kui 200 valitud vähem olulise krediidiasutuse andmeid 21 osalevast riigist. Tulemustest selgus mitu vähem oluliste krediidiasutuste nõrka kohta ning need tõstsid esile pideva täiustamise tähtsuse, mida hõlbustab katkematu dialoog kõigi tasandite järelevalveasutuste vahel. EKP pangandusjärelevalve ja riiklikud järelevalveasutused edendavad jätkuvalt Euroopa järelevalveootuste ja sisejuhtimise standardite suuremat ühtlustamist, tegeledes samal ajal tuvastatud puudustega.

1.2.3 Tekkivad riskid

1.2.3.1 IT- ja küberrisk

Hoolimata Venemaa sõjast Ukrainas püsis küberintsidentide arv, millest EKP-le teatati, 2022. aasta esimeses kolmes kvartalis võrreldes 2021. aasta sama ajavahemikuga suhteliselt stabiilne.

EKP pangandusjärelevalve täitis 2022. aastal mitut tegevuskohavälist ja kohapealset IT- ja küberriskiga seotud järelevalveülesannet, mille põhjal tehti järgmised järeldused: esiteks oli pankadel endiselt arenguruumi seoses põhiliste küberturvalisuse meetmete rakendamisega, kusjuures umbes pooled murettekitavatest tähelepanekutest tehti 2022. aastal läbiviidud IT-riskiga seotud kohapealsete kontrollide käigus, milles keskenduti IT-turbe ja küberturvalisuse riskide valdkonnale. Teiseks stabiliseerus pärast mõni aasta kestnud püsivat kasvu olelusringi lõpu süsteemidele tuginemine, ehkki väga kõrgel tasemel. Kolmandaks oli andmekvaliteedihaldus endiselt enim lihvimata riskide kontrolli valdkond ning mõnda põhikontrolli ei rakendatud veel mitmes pangas täiel määral. Neljandaks kasvas märkimisväärselt IT-keskkonda mõjutavate kriitilise tähtsusega projektide arv, mis osutab sellele, et nõuetekohase juhtimiskorra kehtestamine on IT-arenduste ja -projektide jaoks selgelt oluline.

Peale selle suutis EKP pangandusjärelevalve koguda 2022. aastal esimest korda olulistelt krediidiasutustelt kokku kõik tegevuse edasiandmise registrid. Selle teabe esialgse analüüsi käigus leidis kinnitust teema asjakohasus: pangad teatasid umbes 60 000 aktiivsest tegevuse edasiandmise lepingust, millest pooled hõlmasid nende kriitilisi funktsioone. Kuigi umbes 40% kõigist sellistest lepingutest on seotud IKT-teenustega, kasutavad pangad tegevuse edasiandmist kõiksuguste kriitiliste funktsioonide, näiteks sisekontrolli, klienditeeninduse ja haldusteenuste, makseteenuste või sularahahalduse jaoks.

Kolmandatest isikutest sõltuvuse kohta kogutud teave aitas tuvastada ka teatavaid tekkivaid riske ja probleeme, millega tuleb nõuetekohaselt tegeleda, muu hulgas mitme sellise kriitilise tähtsusega teenusepakkuja kasutamine, keda on raske asendada, pankade tegevuse märkimisväärne sõltuvus kolmandatest riikidest pärit ettevõtetest ja kolmandates riikides osutatavatest teenustest ning märkimisväärne arv lepinguid, mis ei olnud veel täielikult kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suuniste ega EKP sellekohaste järelevalveootustega.

2022. aastal panustas EKP pangandusjärelevalve ka rahvusvaheliste töörühmade, muu hulgas EBA, Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu juhitud töörühmade IT- ja küberriskidega seotud töösse ning töösse uute õigusaktide ettepanekute, näiteks finantsteenuste digitaalset tegevuskerksust käsitleva õigusakti^[11] kallal.

Kokkuvõtvalt tõstavad need arengusuunad esile selle, et pangad peavad jätkuvalt parandama oma tegevusliku vastupanuvõime raamistikku, et tagada üha keerukamas keskkonnas nõuetekohane talitluspidevus, muu hulgas seoses kriitilise tähtsusega teenustega, ning kohaneda uute ja edaspidiste regulatiivsete nõuetega.

1.2.3.2 Kliima- ja keskkonnariskid

Pärast seda, kui 2020. aasta novembris avaldati EKP juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta, algatas EKP hulga järelevalveülesandeid, et hinnata pankade suutlikkust juhtida kliima- ja keskkonnariske ning viia oma tegevus järelevalveootustega kooskõlla. Pärast pankade enesehindamiste ja rakenduskavade läbivaatamist 2021. aastal tegi EKP 2022. aastal temaatilise analüüsi. 2022. aasta temaatilise analüüsi käigus hindas EKP asutuste peamiste põhimõtete ja menetluste usaldusväärsust ja terviklikkust ning nende suutlikkust suunata tõhusalt kliima- ja keskkonnariskidega seotud strateegiaid ja riskiprofiile.

Analüüs tehti samal ajal esimese kliimariskidega seotud järelevalvealase stressitestiga (vt infokast 3) ning seda täiendati ärikinnisvara sihipärase läbivaatamise ja sihtotstarbeliste kohapealsete kontrollidega. Temaatilise analüüsi viisid läbi EKP ja 21 riiklikku pädevat asutust ning see hõlmas 107 olulist krediidiasutust ja 79 vähem olulist krediidiasutust.

Temaatilisest analüüsist selgus^[12] esiteks, et enamik krediidiasutusi on nüüdseks töötanud kliima- ja keskkonnariskidega tegelemiseks välja institutsioonilise struktuuri, olles viimase aasta jooksul selgelt suurendanud oma suutlikkust (diagramm 13). Lisaks tunnistati üha enam nende riskide olulisust ning eri asutustes kasutati mitmesuguseid häid tavasid. EKP avaldas spetsiaalse heade tavade kogumiku^[13], et vastata pangandussektori soovile saada heade tavade kohta lisateavet ning näidata, et kiired edusammud on võimalikud. Sellest hoolimata pidid peaaegu kõik asutused tegema ulatuslikke ja püsivaid jõupingutusi, et viia oma tegevus järelevalveootustega kooskõlla. Üldiselt puudus nende lähenemisviisides endiselt metoodiline keerukus, kliima- ja keskkonnariskide üksikasjaliku teabe kasutamine ja/või portfelli ja riskiprofiili vastav aktiivne juhtimine. Eelkõige ilmnesid 96% asutuste puhul pimealad seoses kliima- ja keskkonnariskide tuvastamisega ning rohkem kui poole puhul asutustest väljendati märkimisväärset muret nende suutlikkuse üle rakendada tõhusalt oma strateegiaid ja protsesse.

Lisaks avaldas EKP 2022. aasta märtsis ajakohastatud hinnangu pankade edusammude kohta kliima- ja keskkonnariskide avalikustamisel, nagu on määratud kindlaks EKP 2020. aasta novembri juhendis. Kuigi pärast EKP 2020. aasta lõpus antud esimest hinnangut oli tehtud parandusi, ei vastanud ükski pank täielikult järelevalveootustele. Võrreldes 2020. aastaga suutis nüüd rohkem panku avalikustada sisulist teavet kliima- ja keskkonnariskide kohta. Üldine läbipaistvuse tase ei olnud siiski piisav. Ligikaudu 75% pankadest ei avalikustanud, kas kliima- ja keskkonnariskid mõjutavad märkimisväärselt nende riskiprofiili, kuigi umbes pooled pankadest, kes seda ei teinud, teatasid EKP-le, et nende arvates on nad sellistele riskidele avatud. Lisaks ei kirjeldanud peaaegu 60% valimisse kuuluvatest pankadest, kuidas ülemineku- või füüsiline risk võib nende strateegiat mõjutada. EKP saatis pankadele individuaalsed tagasisidekirjad, milles selgitas nende peamisi puudujääke ja ootas neilt otsustavaid meetmeid. Seda tehti ka selleks, et aidata pankadel valmistuda uuteks regulatiivseteks nõueteks, nagu 3. samba keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamisega seotud siduvad standardid. EKP hakkas 2022. aasta lõpus uuesti pankade kliima- ja keskkonnariskidega seotud teabe avalikustamist läbi vaatama ning selle tulemused on kavas avaldada 2023. aasta jooksul.

Järelevalveülesannete järelmeetmetena saatis EKP kõikidele olulistele krediidiasutustele individuaalsed tagasisidekirjad, milles kehtestas asutusepõhised tähtajad, et kõik järelevalveootused saaks 2024. aasta lõpuks järk-järgult täidetud.^[14] Tähtaegu jälgitakse hoolikalt ja vajaduse korral võetakse täitemeetmeid. EKP oli juba lisanud SREPi pangapõhised kliima- ja keskkonnariskidega seotud tähelepanekud. Seejuures kehtestas EKP rohkem kui 30 pangale siduvad kvalitatiivsed nõuded, mis mõjutasid väikese arvu pankade puhul SREPi punktisummasid ja seega kaudselt 2. samba kapitalinõudeid.

Diagramm 13

2021. ja 2022. aasta järelevalvealase hindamise tulemused

Tavade väljakujunemise tase järelevalveootuste valdkondades (pankade kaupa)

(protsent järelevalveootuste valdkondadest)

1.3 Oluliste krediidiasutuste otsene järelevalve

1.3.1 Tegevuskohaväline järelevalve

EKP pangandusjärelevalve püüab teha oluliste krediidiasutuste järelevalvet proportsionaalselt ja riskide põhjal, olles seejuures nõudlik ja järjepidev. Sel eesmärgil määrab EKP pangandusjärelevalve igal aastal kindlaks peamised pideva järelevalve tegevused. Need tegevused lähtuvad olemasolevatest regulatiivsetest nõuetest, ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvekäsiraamatust ja järelevalveprioriteetidest ning moodustavad osa iga olulise krediidiasutuse järelevalvealasest kontrolliprogrammist (SEP). Nende süsteemseid riske käsitlevate tegevuste kõrval võib järelevalvealane kontrolliprogramm sisaldada muid järelevalvetegevusi, mida on kohandatud pankade eripärade järgi, võimaldades seeläbi ühistel järelevalverühmadel analüüsida ja kõrvaldada idiosünkraatilisi riske. Järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevuskohaväliste tegevuste hulka kuuluvad i) riskiga seotud tegevused (nt SREP); ii) muud organisatsiooniliste, haldus- või õigusnõuetega seotud tegevused (nt iga-aastane olulisuse hindamine); iii) ühiste järelevalverühmade kavandatud lisategevused järelevalvealase kontrolliprogrammi edasiseks kohandamiseks järelevalvealuse grupi või üksuse eripärade järgi (nt panga ärimudeli või juhtimisstruktuuri analüüsid).

1.3.1.1 Proportsionaalsus

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, st järelevalve intensiivsus oleneb iga krediidiasutuse suurusest, süsteemsest olulisusest, riskist ja keerukusest.

Nagu varasematel aastatel, kajastab järelevalvealases kontrolliprogrammis kavandatud järelevalvetegevuste keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta proportsionaalsuse põhimõtet, st ühised järelevalverühmad, kelle järelevalve all on suuremad ja riskantsemad olulised krediidiasutused, kavandavad keskmiselt rohkem järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevusi (diagramm 14).

Diagramm 14

Kavandatud ülesannete keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2022. aastal

2022. aastal toimunud tegevuste arv oli pisut väiksem, kui aasta alguses kavandati (diagramm 15). See on tingitud sellest, et väike arv haldusülesandeid tühistati aasta jooksul, mis on kooskõlas varasemate aastatega.

Diagramm 15

Ülesannete keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2022. aastal

1.3.1.2 Riskipõhisus

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse riskipõhist lähenemist, keskendudes iga olulise krediidiasutuse puhul kõige tähtsamatele süsteemsetele ja krediidiasutusepõhistele riskidele. Näiteks suure viivislaenude osakaaluga pankade puhul tegelesid ühised järelevalverühmad krediidiriskiga rohkem kui keskmise panga puhul. Niisamuti on ühiste järelevalverühmade tururiskiga seotud tegevuste osakaal turupõhisest ja kauplemistegevusest tulenevate suurte riskidega pankades suurem kui keskmiselt (diagramm 16).

Diagramm 16

Järelevalvealase kontrolliprogrammi krediidi- ja tururiskiga seotud tegevused 2021. ja 2022. aastal osakaaluna kõikidest tegevustest

Krediidirisk

(protsentides)

Tururisk

(protsentides)

1.3.1.3 Tegevuskohavälise järelevalve olulisemad valdkonnad 2022. aastal

SREP on põhiline järelevalvevahend konkreetse krediidiasutuse kohta teatud aastal kogutud kogu teabe kokkuvõtmiseks, et koostada selle krediidiasutuse iga-aastane riskihinnang (vt ka punkt 1.3.1.5 2022. aasta SREPi horisontaalse analüüsi kohta).

Tähelepanuväärsed näited ühiste järelevalverühmade 2022. aasta tegevuskohavälisest tegevusest seoses 2022. aasta SREPi ja üldise SREPi hindamisega hõlmavad 2022. aasta kliimariski stressitesti (vt infokast 3) ja ärikinnisvara sihipärast läbivaatamist.

Ärikinnisvara sihipäraseks läbivaatamiseks oli vaja märkimisväärseid ressursse. Detsembris 2021 välja kuulutatud läbivaatamisel keskenduti pankade kodumaistes ärikinnisvaraportfellides tekkivate riskidega seotud krediidiriski juhtimisele ning kasutati vastastikust võrdlusanalüüsi, et hinnata krediidiriski juhtimise kriitilise tähtsusega elemente.

EKP tegi järelevalve alla kuuluvates olulistes krediidiasutustes oma iga-aastase stressitestina ka kliimariski stressitesti. Kliimariski stressitesti peamised tähelepanekud avaldati 2022. aasta juulis.

1.3.1.4 Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud on korrapäraste järelevalvetegevuste peamised tulemused ning nendes kajastatakse puudujääke, mille pangad peavad kõrvaldama. Ühised järelevalverühmad on kohustatud jälgima, kuidas pangad tehtud tähelepanekutele reageerivad. 2022. aastal kahanes registreeritud tähelepanekute koguarv võrreldes 2021. aastaga, jõudes tagasi pandeemiaeelsega sarnasele tasemele. See oli tingitud peamiselt sisemudelitega seotud uurimiste tähelepanekute arvu vähenemisest võrreldes eelneva aastaga. Valdav osa tähelepanekutest tehti sisemudelitega seotud uurimiste, kohapealsete kontrollide ja tegevuslubasid puudutavate tegevuste käigus. Kõige rohkem tähelepanekuid tehti krediidiriski valdkonnas (diagramm 17).

Diagramm 17

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

1.3.1.5 SREPi horisontaalne analüüs

2021. aastal pöörduti tagasi SREPi täieliku hinnangu juurde, mis jätkus 2022. aasta SREPi tsüklis. Nagu eelmistes SREPi tsüklites jäid SREPi punktisummad üldiselt samaks ning kuigi pärast COVID-19 pandeemiat toimus taastumine, olid järelevalveasutused endiselt pandeemia ja Venemaa-Ukraina sõja kestvast mõjust tingitud väliste šokkide suhtes ettevaatlikud.

Enamik kvalitatiivseid meetmeid oli kooskõlas eelmiste SREPi tsüklite ja 2022. aasta järelevalveprioriteetidega suunatud krediidiriski juhtimise ja sisejuhtimise puudujääkide vastu, kuid esimest korda võeti ka märkimisväärne arv meetmeid kliimariskiga tegelemiseks.

SREPi hinnangus keskenduti peamiselt krediidiriskile. Hoolimata riskitasemete paranemisest ja krediidikvaliteedi positiivsest arengust (nt viivislaenude osakaalu vähenemine), paranesid keskmised punktisummad vaid marginaalselt. See tulenes jätkuvast ebakindlusest seoses makromajanduse ja finantsturgude arengu ning krediidiriski kontrolli struktuursete puuduste püsimisega. Venemaa sõjategevus Ukrainas ja sellega seotud mõju energia- ja toormehindadele ning kiire väljumine madala intressimäära keskkonnast muutsid märgid ähvardavatest varjatud riskidest üha nähtavamaks. Makseraskuste tõttu restruktureerimise ja teise etapi suhtarvud on nüüdseks tõusnud üle pandeemiaeelse taseme, mis tähendab, et finantsvõimenduse ja konkreetsete sektorite haavatavusega seotud riskipositsioonide valdkonnas leidub riski ilminguid ning Ukrainas toimuva sõja negatiivse mõju tõttu on tekkinud vastaspoolega seotud risk.

Üks kolmandik krediidiriskiga tegelemiseks võetud meetmetest oli seotud strateegiliste ja tegevuskavade või viivisnõuete kaetusega. Lisaks võeti kooskõlas krediidiriskiga seotud järelevalveprioriteetidega 10% kõigist meetmetest, et käsitleda puudusi, mis olid seotud 4. detsembri 2020. aasta tegevjuhtidele suunatud kirja eelisvaldkondadega ning EBA laenude päritolu ja järelevalvet käsitlevate suunistega.

Sisejuhtimine on endiselt murettekitav valdkond. Puudujäägid juhtorganite tõhususes, riskivalmidus, vähene tähelepanu vastavuskontrolli ja siseauditi funktsioonidele ning jätkuvalt killustunud ja ühtlustamata IT-keskkonnad mõjutavad pankade suutlikkust koguda riskiandmeid.

Kolmandiku sisejuhtimisega seotud kvalitatiivsete meetmete fookuses oli vajadus parandada juhtorganite tõhusust. Nende meetmetega käsitletakse eelkõige juhtorganite mitteoptimaalset koosseisu ja vastutuse jagunemist ning ebapiisavat juhtkonnaliikmete järelkasvu kavandamist. 2022. aasta jooksul tehti edusamme nendes krediidiasutustes, kus varem ei olnud kehtestatud mitmekesisuse põhimõtteid ega asutusesiseseid eesmärke seoses soolise mitmekesisusega juhtkonna tasandil. Enamikus järelevalve all olevates pankades ilmnesid siiski nõrgad kohad seoses muu kui soolise mitmekesisusega, näiteks seoses vanuse ja geograafilise päritoluga.

Kliimariski puhul anti rohkem kui 30 olulisele krediidiasutusele SREPi hinnanguga korraldus võtta 40 kvalitatiivset meedet. Enamik kvalitatiivseid meetmeid puudutas strateegilise ja tegevuse kavandamisega seotud teemasid, mis näitab, et järelevalveasutused pidasid seda valdkonda peamiseks teguriks, mis võimaldab paremini juhtida kliima- ja keskkonnariske. Tähelepanekud hõlmasid mitmesuguseid teemasid, tagamaks, et kliima- ja keskkonnariskid integreeritakse strateegia koostamisse ja riskijuhtimise raamistikesse usaldusväärsel ja põhjendatud viisil. Need olid seotud täiustustega asjakohaste riskide olulisuse hindamisel, sisemiste stressitestide ja stsenaariumianalüüside peenhäälestusega, asjakohaste riskide põhinäitajate kehtestamise ja jälgimisega, juhtimisaruandluse ulatuse ja sageduse täiustamisega ning kliimariski edasise kaasamisega riskivalmiduse raamistikku.

Hoolimata keerulisest majanduslikust olukorrast püsis kapitali adekvaatsus suuresti stabiilsena ning keskmised 2. samba nõuded ja 2. samba soovituslikud nõuded olid kooskõlas varasemate aastatega. Viivisnõuete ebapiisava kaetuse tõttu kehtestati taas konkreetsed 2. samba lisanõuded. EKP pangandusjärelevalve hindas 2022. aasta SREPi raames esimest korda ülemäärase finantsvõimenduse riski, et teha kindlaks pangad, mille puhul võivad konkreetselt seoses finantsvõimenduse määraga olla vajalikud kvalitatiivsed meetmed või 2. samba nõuded. Hindamise tulemuste põhjal määrati neljale krediidiasutusele kvalitatiivsed meetmed. Ülemäärase finantsvõimenduse risk oli seotud tingimusliku finantsvõimenduse riskipositsioonide või märkidega olukorra ilustamisest.

Keskmised 2. samba soovituslikud nõuded püsisid suuresti muutumatuna, arvestades et 2022. aastal ei korraldatud süsteemiülest kapitali stressitesti.

Täpsemalt vt 2022. aasta SREPi koondtulemustest.

1.3.1.6 EKP määrab väliseksperdid SREPi läbi vaatama

SREP on olnud alati EKP järelevalvetegevuse põhielement ja peamine vahend, millega tagatakse heterogeenses pangandussektoris järjepidevalt kvaliteetne järelevalve.

SREPis on tehtud olulisi muudatusi, mis hõlmavad nii uute või ajakohastatud määruste muudatusi kui ka praktilisi kohandusi muutuvale keskkonnale. Kaheksa aastat pärast Euroopa pangandusjärelevalve loomist otsustas EKP kaaluda, mil määral vastab praegune SREP täielikult olemasolevatele vajadustele ja prioriteetidele ning kas praegust protsessi on võimalik ühtlustada. 2022. aasta septembris andis EKP kõrgetasemeliste rahvusvaheliste ekspertide rühmale volituse esitada SREPi läbivaatamise põhjal soovitusi Euroopa pangandusjärelevalve tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks.

Oma töö algfaasis osales see kõrgetasemeline eksperdirühm mitmel avakoosolekul, et tutvuda SREPi põhikontseptsioonide ja -protsessidega, mis võimaldas neil koguda teavet, mida nad peavad läbivaatamise jaoks oluliseks, ja luua kontakt EKP pangandusjärelevalve asjaomaste valdkondadega. Nendel kohtumistel käsitleti ka seda, kuidas SREP ühendab mitmesuguseid muid järelevalvetegevusi olemasoleva õigusraamistikuga.

Projekti järgmises etapis intervjueeris eksperdirühm peamisi asjakohaseid sidusrühmi riiklikest pädevatest asutustest, EBAst, muudest rahvusvahelistest järelevalveasutustest ja tööstusharu esindajatest. Nende kohtumiste eesmärk oli tutvuda parimate tavadega ja kaaluda pangandusjärelevalve arengusuundade tulevikuväljavaateid, samuti aidata rühmal otsustada võimalike vajalike soovituste üle.

Projekti viimases etapis, mis kestab 2023. aasta jaanuarist märtsini, kavatsevad need kõrgetasemelised eksperdid keskenduda SREPi protsessi lihtsustamiseks ja selle üldise tõhususe parandamiseks mõeldud soovituste sõnastamisele.

1.3.2 Kohapealne järelevalve

2022. aastal tehti enamik kohapealseid kontrolle ja sisemudelitega seotud uurimisi kombineeritud lähenemisviisi alusel, milles ühendati edukalt traditsiooniline järelevalvealuse üksuse ruumide külastus^[17] kaugtööga, ning kui COVID-19 pandeemia olukord seda võimaldas, suurendati kohapealset tegevust.

2022. aastal algatati 158 oluliste krediidiasutuste kohapealset kontrolli ja 100 sisemudelitega seotud uurimist, mis osutab alates pandeemia puhkemisest valitsenud kasvutendentsile, kusjuures kohapealsete kontrollide arv ületas veidi pandeemiaeelset taset (diagramm 18).

Kohapealsetele kontrollide puhul kohaldati mitmele riskivaldkonnale jätkuvalt varasematel aastatel kasutatud kampaaniate kontseptsiooni^[18], millega täiendati ühiste järelevalverühmade nõutud pangapõhiseid kohapealseid kontrolle. Kooskõlas 2022. aasta järelevalveprioriteetidega jätkati enamikku eelneva aasta peamistest kampaaniatest, sealhulgas i) ärikinnisvara^[19] kampaaniat; ii) suurt VKEde/äriühingute kampaaniat; iii) IFRS 9 kontsentreeritud portfellide kampaaniat; iv) finantsvõimenduse kampaaniat; v) sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi kampaaniat; vi) ärimudeli ja kasumlikkuse kampaaniat ning vii) riskiandmete koondamise ja aruandluse kampaaniat, mis oli uus kampaania, millega hinnati, kas riskiandmete koondamise suutlikkus ja riskiaruandlustavad toetavad üldist riskijuhtimist ja võimaldavad pankade juhtorganitel teha teadlikke otsuseid. Tekkivate riskidega tegeleti kohapealsete kontrollide abil, mis käsitlesid kliima- ja keskkonnariske, vastaspoole krediidiriski ning IT-tegevuse edasiandmist ja kübervastupidavusvõimet. Samuti algatati hulk sihipäraseid kohapealseid kontrolle seoses pankade digipöörde strateegiatega, et tegeleda struktuuriliste puudujääkidega, tõhustades digiteerimisstrateegiaid ja juhtimist.

Nagu ka 2021. aastal, puudutasid sisemudelitega seotud uurimiste peamised teemad 2022. aastal EBA uute standardite ja suuniste rakendamist, mudelite ajutist lubamist Brexiti kontekstis ning sisemudelite sihipärase läbivaatamise järelmeetmeid.

Diagramm 18

2020., 2021. ja 2022. aastal algatatud kohapealsed kontrollid ja sisemudelitega seotud uurimised

(uurimiste arv)

1.3.2.1 Kohapealsete kontrollide peamised tähelepanekud

Järgmises analüüsis antakse ülevaade kõige olulisematest tähelepanekutest, mis tehti kohapealsete kontrollide käigus.^[20]

Krediidirisk

Erinevalt eelnevast aastast keskenduti 2022. Aasta krediidiriskiga seotud kohapealsetes kontrollides rohkem kvantitatiivsele lähenemisviisile, toetudes konkreetsemalt krediiditoimikute läbivaatamisele ja IFRS 9 eraldiste moodustamise raamistiku hindamisele (seda toetas ka äsja rakendatud jaemüügi- ja kontsentreeritud portfellide challenger-metoodika). Nende läbivaatamiste tulemusel liigitati lisaks ümber 4,2 miljardi euro ulatuses viivisnõuete riskipositsioone ning moodustati 2,3 miljardi euro väärtuses lisaeraldisi.

2022. aasta krediidiriskiga seotud kohapealsete kontrollide tähelepanekute põhjal tõusid esile järgmised olulised nõrgad kohad, mis on esitatud esinemise järjekorras ja alustades kõrgeimast raskusastmest.

• Riskide liigituse arvestamine ja etapi määramine: puudujäägid laenuvõtjate finantsraskuste hindamisel, mille tõttu kontrollirühmad liigitavad nõuded ümber sellisteks, mida tõenäoliselt ei tasuta või mis on makseraskuste tõttu restruktureeritud, ning teevad IFRS 9 alusel kindlaks lisanõuded, mis on 2. Etapis.
• Individuaalsete ja kollektiivsete eraldiste arvutamine: puudujäägid kollektiivsete eraldiste moodustamise mudelite maksejõuetuse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD) parameetrites, krediidiriski olulise suurenemisega seotud nõrkused, tulevikku suunatud teabe ebapiisav integreerimine, rahavoogude analüüsi puudumine või optimistlik analüüs individuaalsete eraldiste hindamisel, tagatiste väärtuse ülehindamine või ebaõige arvestamine, sundtäitmisel olevad varad ja tagatised.
• Laenuandmise ja järelevalve protsess: puudused krediidiotsuste tegemise protsessis, võlateenindusvõime ebaõige mõõtmine, refinantseerimisriski ebapiisav arvestamine bullet-laenude puhul, mittetäielikud vahendamise kriteeriumid.
• Andmekvaliteet: kontrollitud asutuste esitatud laenuteabe halb kvaliteet, sisemised IT-süsteemid, mis ei toeta krediidiriski nõuetekohast tuvastamist, jälgimist ja liigitamist.

Sisejuhtimine

Sarnaselt eelmisele aastale hõlmasid 2022. aastal tehtud kohapealsed kontrollid erinevaid juhtimisteemasid, keskendudes eelkõige järelevalveprioriteetidele. Kõige olulisemad tähelepanekud^[21] osutasid puudujääkidele järgmistes juhtimisvaldkondades.

• Sisekontrollifunktsioonid (sh vastavuskontroll, riskijuhtimine ja siseaudit): suured puudujäägid kõigi sisekontrollifunktsioonide staatuses, ressurssides ja tegevuse ulatuses.
• Riskiandmete koondamine ja aruandlus: ebapiisav juhtimiskord, puudused andmekvaliteedihalduses, mis tekitavad muret seoses suutlikkusega esitada täpseid ja usaldusväärseid riskiandmeid, ning ebatäpne ja ebapiisav riskijuhtimise aruandlus.
• Tegevuse edasiandmine: ebapiisav riskihindamine tegevuse edasiandmisega seotud otsuste tegemisel ning vead edasiantud teenuste rakendamisel ja jälgimisel, eelkõige seoses IT-teenustega.
• Ettevõttestruktuur ja organisatsiooniline ülesehitus: puudulik krediidiasutuseülene riskikultuur, puudujäägid sisekontrolli raamistikes ning ebapiisav personal ja tehnilised ressursid.

IT-risk

Kooskõlas 2022.–2024. Aasta järelevalveprioriteetidega kasvas 2022. Aastal IT-riskide kohapealsete kontrollide arv, milles keskenduti IT ja küberturvalisusega seotud riskide juhtimisele, ning selles valdkonnas tehtud tähelepanekud moodustasid ligikaudu poole 2022. Aastal IT-riskide kohapealsete kontrollide käigus tuvastatud kõige tõsisematest puudujääkidest.

Suurem osa ülejäänud tähelepanekutest oli seotud IT-projektide juhtimise puudustega (st 12% kõigist tõsistest IT-riskidega seotud tähelepanekutest 2022. Aastal). Ühest küljest kinnitas see tähelepanekut, et kriitilise tähtsusega teenuste seisakute peamiseks põhjuseks olid tarkvaramuudatused, nagu teatasid pangad IT-riskide küsimustikus.^[22] Teisest küljest oli selles valdkonnas tehtud tähelepanekute arv murettekitav, arvestades suuremaid ootusi kiiruse suhtes seoses tarkvaramuudatustega, mis tehti digipöörde toetamiseks (teine järelevalveprioriteetide eelisvaldkond).

Lisateavet IT- ja küberriski kohta vt punktist 1.2.3.1.

Regulatiivne kapital ja sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess

2020. aastal käivitatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) kampaaniat kasutati veel 2021. Ja 2022. Aastal, et kõrvaldada struktuursed puudused riskide kvantifitseerimisel ja kapitaliprognoosides, et tugevdada kapitali planeerimist.

Regulatiivset kapitali (1. Sammas) puudutavad peamised tähelepanekud olid seotud i) regulatiivsete kapitalinõuete arvutamise protsessi ebapiisava ametliku vormistamisega; ii) kapitalinõuete ja omavahendite arvutamise protsessi ebapiisava kontrolliraamistikuga ning iii) riskipositsioonide ebaõige jaotamisega riskipositsioonide klassidesse või riskikaalude mittenõuetekohase määramisega riskipositsioonidele.

ICAAPiga seotud kontrollide käigus tuvastatud enim muret tekitavad probleemid olid seotud i) nõrkade sisemiste kvantifitseerimise metoodikatega (nt krediidi-, turu- või intressiriski); ii) mitmeaastase kapitali planeerimise protsessi ebapiisava usaldusväärsusega; iii) ebapiisava metoodikaga oluliste riskide tuvastamiseks riskituvastusprotsessi raames ning iv) puuduva või ebajärjepideva seosega ICAAPi ning äristrateegia, riskistrateegia ja riskivalmiduse raamistiku vahel.

Ärimudelid ja kasumlikkus

2021. aastal käivitatud ärimudelitega seotud kohapealsete kontrollide kampaania põhjal tehti 2022. Aastal taas selles valdkonnas kohapealsed kontrollid, milles keskenduti kampaania põhiaspektidele (nt strateegia läbivaatamine, kasumlikkuse analüüs, laenude hinnastamine ja finantsprognoosid).

Kõige kriitilisema tähtsusega tähelepanekud olid seotud liialt optimistlike ja halvasti struktureeritud finantsprognoosidega, mille mõned finantseerimisasutused olid koostanud. Lisaks tuvastati järgmised puudused.

• Nõrk strateegiaprotsess, mida iseloomustab ebapiisav järelevalve, mille tõttu jäävad strateegilised eesmärgid saavutamata.
• Mittenõuetekohane kasumlikkuse analüüs puuduliku juhtimisega, mis tuleneb strateegiliste põhiliste tulemusnäitajate ebasobivatest hindamisprotsessidest ja sellest, et need näitajad jäetakse praktikas rakendamata.
• Ebatõhus hinnakujundusraamistik, mis ohustab tegelikku kasumlikkust ja strateegilisi eesmärke.

Tururisk

2022. aastal tehtud tururiskiga seotud kohapealsetes kontrollides keskenduti Brexiti pankade väärtuse hindamise riskile, mida hinnati pangaportfelli kampaania raames intressiriski osana, ning vastaspoole krediidiriskile.

Peamised 2022. Aastal kindlakstehtud puudused olid seotud õiglase väärtuse mõõtmise ja täiendavate väärtuse korrigeerimistega (turuandmete allika ebapiisav usaldusväärsus ning ebapiisav sõltumatu hinnakontroll, ebapiisavad õiglase väärtuse hierarhia ja täiendavate väärtuse korrigeerimiste meetodid, mure esimese päeva kasumi amortisatsiooni skeemide pärast). Puudujäägid tuvastati ka mudeliriski juhtimise raamistikus (eelkõige seoses mudeli valideerimisprotsessi ja riskiparameetrite korrigeerimisega) ja vastaspoole riski juhtimisel (peamiselt seoses vastaspoole riski juhtimise stressitestide raamistike, tuvastamise, mõõtmise ja limiitide kehtestamise ning tagatiste haldamisega).

Likviidsusrisk

Likviidsusriskiga seotud kohapealsete kontrollide kohaldamisala ei muutunud. Enamik muret tekitavatest tähelepanekutest oli seotud puudujääkidega riskide mõõtmisel ja jälgimisel (parameetrite ja eelduste valiku puudulik usaldusväärsus), regulatiivses aruandluses (likviidsuskattekordaja alakomponentide väär liigitamine) ning stressitestimise raamistikus (puudused stsenaariumide koostamisel).

Pangaportfelli intressirisk

Enamik kriitilise tähtsusega tähelepanekuid oli seotud puudustega stressitesti stsenaariumi raamistikus (puudused stsenaariumide koostamisel ja järelevalvealase võõrväärtustesti kohaldamisel) ning pangaportfelli intressiriski mõõtmisel ja jälgimisel. See puudutas eelkõige käitumismudelitega seotud eeldustes kasutatud kvantifitseerimismudelite nõuetele mittevastavust, puudujääke mudeli valideerimisel ja järeltestimisel.

1.3.2.2 Sisemudelitega seotud uurimiste peamised tähelepanekud

2022. aasta sisemudelitega seotud uurimistes keskenduti järgmistele aspektidele.

EBA sisereitingutel põhinev parandusprogramm: suur hulk sisemudelitega seotud taotlusi laekus pankadelt, kelle eesmärk oli muuta oma mudeleid, et täita uusi nõudeid, mille EBA kehtestas sisereitingutel põhineva lähenemise õigusalase läbivaatuse raames (nimetatakse sisereitingutel põhinevaks parandusprogrammiks). Enamiku nõuete täitmise tähtaeg oli 2021. Aasta lõpus. Seetõttu hinnati 2022. Aasta jooksul väga suurt hulka selliste pankade taotlusi.

Kõige olulisemad tähelepanekud olid seotud andmekvaliteedi protsessidega. Makseviivituse tõenäosuse hindamise modelleerimisraamistiku puhul olid kõige kriitilisema tähtsusega tähelepanekud seotud pikaajalise keskmise arvutamise ja konservatiivsete marginaalidega, samas kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise puhul tehti arvukalt murettekitavaid tähelepanekuid, mis puudutasid tegeliku makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamist ja makseviivitusest tingitud kahjumäära languse hindamist.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise järelmeetmed: sisemudelite sihipärasel läbivaatamisel tehtud 200 kohapealse uurimise käigus selgus, et pankadel on vaja teha rohkem, et parandada seda, kuidas nad sisemudeleid rakendavad ja kasutavad. Pidevat järelevalvet peetakse oluliseks, tagamaks, et pangad tegelevad tõhusalt tuvastatud puudustega. Üldiselt ühendati sisereitingute mudeli puhul sisemudelite sihipärase läbivaatamise järelmeetmed sisemudelitega seotud uurimistega, mis olid pühendatud nimetatud EBA sisereitingutel põhinevale parandusprogrammile.

Uued krediidiasutused EKP otsese pangandusjärelevalve all: Ühendkuningriigi Elist lahkumise ja krediidiasutuste ümberpaigutamise tõttu pangandusliidus vajasid mõned asutused EKP heakskiitu, et jätkata väljaspool Euroopa pangandusjärelevalvet heaks kiidetud sisemudelite kasutamist. Märkimisväärse hulga 2022. Aasta sisemudelitega seotud uurimiste eesmärk oli selliste mudelite, eelkõige tururiski ja vastaspoole krediidiriskiga seotud sisemudeli käsitluse läbivaatamine.

Enamik tururiski käsitlevate sisemudelitega seotud uurimiste tähelepanekuid Brexiti pankades puudutas juhtimise ja tegevuse edasiandmise puudusi, sest nad sõltuvad riskijuhtimisel, mudelite väljatöötamisel ja järelevalves suuresti grupi funktsioonidest või teistest grupi üksustest, mis ei kuulu Euroopa pangandusjärelevalve kohaldamisalasse. Lisaks leiti, et need pangad jäid teistest krediidiasutustest maha regulatiivsete standardite ja EKP seisukohtade järgimisel seoses nende regulatiivsete nõuetega, näiteks sellistes valdkondades nagu RNIME raamistiku rakendamine^[23] ja selliste tururiskiga portfellide järeltestimine, mille tähtaeg ei ole veel saabunud. Mõne tururiskikategooria puhul ei hõlmanud tururiski mudelid märkimisväärset osa positsioonidest, mis on aga sisemudelite kasutamise eeldus.

Vastaspoole krediidiriski käsitlevate sisemudelitega seotud uurimistel tehtud Brexitit puudutavad tähelepanekud olid seotud ka juhtimise ja tegevuse edasiandmisega ning selgus, et Brexitiga seotud krediidiasutused tuginesid riskijuhtimisel, mudelite väljatöötamisel ja järelevalves suuresti grupile nagu tururiski puhulgi. Tähelepanekute seas oli ka sisemudelite aspekte, mis ei ole Brexitiga seotud krediidiasutuste puhul tavapärased, näiteks valideerimine (eelkõige seoses järeltestimisega), andmekvaliteet, stressi kalibreerimine ja kauplemisega seotud rahavoogude modelleerimine riski võimendustagatise perioodil^[24].

Samuti võttis EKP vastu ja hindas taotlusi, mis olid seotud vähem keeruka lähenemisviisi juurde tagasipöördumisega, eelkõige seoses pankade algatustega mudelite lihtsustamiseks kooskõlas EKP järelevalveootustega. Erilist tähelepanu pöörati sellele, et hoida sellise tagasipöördumise korral ära igasugust valikulist rakendamist.

1.4 Vähem oluliste krediidiasutuste kaudne järelevalve

1.4.1 Vähem oluliste krediidiasutuste sektori ülesehitus

Vähem oluliste krediidiasutuste sektor jäi üldjoontes üpris killustunuks. 83% kõigist Euroopa vähem olulistest krediidiasutustest asub siiski Saksamaal, Austrias ja Itaalias. Seetõttu on need riigid hoogustanud ka vähem oluliste krediidiasutuste sektori konsolideerimist.

Selline konsolideerimisele keskendunud suundumus vähem oluliste krediidiasutuste pangandussektoris püsis jätkuvalt ka 2022. Aastal, kusjuures vähem oluliste krediidiasutuste koguarv vähenes veelgi 2021. Aasta lõpu 2089-lt 2022. Aasta kolmandaks kvartaliks 2032ni (tabel 1) ning suurem osa sellest langusest toimus Saksamaal. 2022. Aasta esimese kümne kuu jooksul omandati või ühines kokku 39 üksust, millest 33 olid Saksa ja viis Austria vähem olulised krediidiasutused. Võrreldes eelmise aastaga vähenes märgatavalt nende asutuste arv, kelle tegevusluba tunnistati kehtetuks: 2021. Aasta kümnelt vähem oluliselt krediidiasutuselt kõigis ühtse järelevalvemehhanismi riikides vaid ühe asutuseni 2022. Aastal. Tegevusloa kehtivus lõppes vaid ühel juhul. Seda tasakaalustas vaid osaliselt nelja uue tegevusloa andmine neljas eri jurisdiktsioonis ja veel kolme üksuse (filiaalid või finantsvaldusettevõtjad) tegevuse algus Euroopa pangandusjärelevalve all.

Tabel 1

Vähem oluliste krediidiasutuste arv riigi kohta

Vaatamata vähem oluliste krediidiasutuste arvu vähenemisele moodustab see sektor jätkuvalt olulise osa Euroopa pangandussektorist laiemalt, kusjuures selle arvel on ligikaudu 15% pangandussektori koguvaradest, kui finantsturutaristu välja arvata, ja 18%, kui arvestada finantsturutaristut. Vähem oluliste krediidiasutuste varade osakaal vastava riigi pangandussektori koguvarades selgitab vähem oluliste krediidiasutuste sektori tähtsust mõnes liikmesriigis. Samuti näitab see hästi, et Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluva 21 riigi pangandussüsteemide koosseis on väga eripalgeline. Luksemburgis, Saksamaal ja Austrias moodustasid vähem olulised krediidiasutused rohkem kui kolmandiku riigi pangandussektori koguvaradest. Seevastu riikides, kus pangandussektor on kontsentreeritum, on vähem oluliste krediidiasutuste sektor suhteliselt väike. Näiteks Prantsusmaal, Kreekas ja Belgias moodustas see vastavalt ainult 2,6%, 3,5% ja 5,5% pangandussektori koguvaradest.

Diagramm 19

Oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste turuosa

(protsendina pangandussektori koguvaradest)

Vähem oluliste krediidiasutuste sektor koosneb mitmesugustest dünaamilistest turusegmentidest alates tarbijakrediidist ja kinnisvaralaenudest kuni privaatpanganduse ja varahalduseni. Vähem oluliste krediidiasutuste tegevus kaldus olema geograafiliselt kontsentreeritum kui oluliste krediidiasutuste oma, kusjuures valdav ärimudel oli jaelaenude andmine. Seetõttu olid vähem oluliste krediidiasutuste sektoris ülekaalus arvukad piirkondlikud hoiupangad ja/või ühistupangad ning enamik Saksamaa ja Austria pankadest oli liitunud ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega: rohkem kui kaks kolmandikku vähem olulistest krediidiasutustest Austrias ja ligikaudu 90% Saksamaal.

Diagramm 20

Vähem oluliste krediidiasutuste liigitamine ärimudeli järgi

(protsent riiklike vähem oluliste krediidiasutuste arvust)

1.4.2 Valitud järelevaatamistegevused

Vaatamata viivislaenude osakaalu püsivale kahanemisele viimaste aastate jooksul on krediidirisk praegust makromajanduslikku ja geopoliitilist ebakindlust arvestades vähem oluliste krediidiasutuste jaoks endiselt peamine mureallikas. Viivislaenude koguosakaal (välja arvatud keskpanga rahastus) oli 2022. Aasta septembris 2,1% võrreldes 2021. Aasta septembri 2,3%ga. Niisamuti kahanes jätkuvalt suure viivislaenude osakaaluga vähem oluliste krediidiasutuste arv^[25], vähenedes aastases võrdluses 208-lt 183-le.

Pärast arvukaid krediidiriskiga seotud järelevalvetegevusi viimastel aastatel töötati 2022. Aastal välja ja võeti kasutusele ühine raamistik vähem oluliste krediidiasutuste krediidiriskiga seotud arengusuundade regulaarseks ja struktureeritud jälgimiseks. See pakkus riiklikele pädevatele asutustele üksikasjalikumaid võrdlusaluseid, mis võimaldas regulaarselt võrrelda põhinäitajaid seoses selliste aspektidega nagu pankade makseraskuste tõttu restruktureeritud ja tõenäoliselt tasumata jäävate nõuete kindlakstegemine ning vähem oluliste krediidiasutuste sektori eraldiste moodustamise tavad.

Sisejuhtimine oli jätkuvalt Euroopa järelevalveasutuste üks prioriteete. EKP pangandusjärelevalve tegi 2021/2022. Aastal koostöös riiklike järelevalveasutusega vähem oluliste krediidiasutuste juhtimiskorra temaatilise analüüsi, kasutades peaaegu 300 valitud vähem olulise krediidiasutuse andmeid 21 osalevast riigist. Analüüs hõlmas laia valikut sisejuhtimisega seotud aspekte, muu hulgas vähem oluliste krediidiasutuste juhtkondade toimimist, ning seda täiendati uuringuga asjakohaste riiklike järelevalvetavade kohta. EKP pangandusjärelevalve ja riiklikud järelevalveasutused edendavad endiselt järelevalveootuste ja sisejuhtimise standardite suuremat ühtlustamist, tegeledes samal ajal tuvastatud puudustega.

Samal ajal valmistas kasumlikkus suurele osale vähem oluliste krediidiasutuste sektorist jätkuvalt muret (vt punkt 1.1.2). Seetõttu võtsid Euroopa järelevalveasutused sellega seoses arvukalt meetmeid, mis hõlmasid ka digiteerimisega seotud tegevust sellistes valdkondades nagu hoiuseplatvormide kasutamine vähem olulistes krediidiasutustes või finantstehnoloogia ärimudeleid kasutavate vähem oluliste krediidiasutuste tähelepanelik jälgimine. Lisaks tegid järelevalveasutused ka spetsiaalseid valdkondlikke analüüse, näiteks krediidiühistute ja elamuhoiupankade kohta või hoiupankade ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi järelevalve ning Brexiti kohta, keskendudes ärimudelitele ja kasumlikkusele.

Lisaks sellele käivitati 2022. Aastal katseprojekt, millega toetatakse üldeesmärki, mille kohaselt tuleb parandada Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvetulemuste järjepidevust. Projekt kavandati selleks, et mõõta nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse teabe põhjal Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve ja järelevaatamise tõhusust. Eelisvaldkondade seas olid järelevalveressursid, järelevalvetegevus (nt kohapealsed kontrollid), vähem oluliste krediidiasutustega peetava järelevalvealase dialoogi intensiivsus ning EBA suuniste järgimine.

Täiendavad vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamisalgatused hõlmasid temaatilist tööd kliimariskide ja kriisiohjamise vallas ning riiklike pädevate asutuste stressitestimistavade läbivaatamist. Nende ja teiste algatuste lisateave on esitatud vähem oluliste krediidiasutuste 2022. Aasta järelevalvearuandes.

1.4.3 Vähem oluliste krediidiasutuste stressitestimise riiklike tavade ülevaade

EKP pangandusjärelevalve jätkas vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvealase stressitestimise valdkonnas üldise lähenemise edendamist, koostades ülevaate riiklikest vähem oluliste krediidiasutuste stressitestimise tavadest. Praeguste lähenemisviiside võrdlusanalüüs riiklikul tasandil pani aluse edasisteks edusammudeks ühtsuse edendamisel vastavalt vajadusele – näiteks ühiste stsenaariumide kasutamise hõlbustamisel. Heade tavade vahetamine riiklike pädevate asutuste vahel aitab samuti kaasa stressitestimise tavade ühtlustamisele vähem olulistes krediidiasutustes, kui see on riiklike vähem oluliste krediidiasutuste eripärasid arvestades põhjendatud, olles samas täielikult kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

1.5 EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded

EKP jätkas 2022. Aastal kooskõlas talle ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[26] artiklis 5 antud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega aktiivset suhtlust riiklike asutustega. Sellega seoses sai EKP riiklikelt asutustelt teateid makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmete kohta ning hindas neid. Enamik neist puudutas otsuseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta, globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise ja kapitalikäsitluse kohta ning muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta, näiteks süsteemse riski puhvrite kehtestamise ja kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel võetavate meetmete kohta.

COVID-19 pandeemia ajal otsustas mitu riiklikku asutust kapitalipuhvrid vabastada, et toetada sel ajal laenude andmist. 2021. aastal hakkasid aga mõned riiklikud asutused uuesti kehtestama positiivse vastutsüklilise puhvri nõudeid, et tegeleda kasvada tsüklilise riskiga. See arengusuund jätkus 2022. aastal, kusjuures mitu riiklikku asutust suurendas kasvava makrorahandusliku haavatavuse tingimustes tsüklilisi ja struktuurseid kapitalipuhvreid. Riiklikud asutused tegid kindlaks ka 129 muud süsteemselt olulist ettevõtjat ja kehtestasid nendele pankadele kapitalipuhvrimäärad. Need puhvrimäärad olid kooskõlas muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrinõuete alammäära metoodikaga, mida EKP on järginud alates 2016. aastast. 21. detsembril 2022 teatas EKP, et alates 1. jaanuarist 2024 kasutab EKP muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite hindamiseks muudetud puhvrinõuete alammäära metoodikat.^[27] Muudetud puhvrinõuete alammäära metoodika eesmärk on tugevdada muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kahjumi katmise võimet, vähendada veelgi muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite heterogeensuse riski ja käsitleda muid süsteemselt olulisi ettevõtjaid Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvates riikides ühtsemalt.

Märtsis 2022 avaldas EKP oma vastuse Euroopa Komisjoni nõuandetaotlusele ELi makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku läbivaatamise kohta.^[28] Taotlus oli suunatud ka EBA-le ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, kes avaldasid samal ajal oma vastused.^[29]

Baseli pangajärelevalve komitee muutis 2022. aasta mais globaalsete süsteemselt oluliste pankadega seotud metoodikat, et tunnustada Euroopa pangandusliidu arendamisel tehtud edusamme. Muudetud metoodikaga antakse järelevalveasutustele kaalutlusõigus vähendada pankade süsteemse tähtsuse hindamisel pangaliidusisestele varadele ja kohustustele antavat kaalu.^[30] EKP avaldas järelmeetmena 27. juunil 2022 seisukoha Euroopa pangandusliidu käsitluse kohta globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamismetoodikas.^[31] EKP ja riiklikud asutused määrasid 2022. aastal globaalsete süsteemselt oluliste pankade metoodika alusel kindlaks kaheksa Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvat globaalset süsteemselt olulist ettevõtjat, kellelt nõutakse alates 2024. aastast lisakapitalipuhvrite hoidmist määras 1,0%st kuni 1,5%ni.^[32]

2. novembril 2022 tegi EKP nõukogu avalduse, milles märgiti, et mõned riiklikud asutused ja EKP uurivad, kas makrotasandi usaldatavusjärelevalve kapitalipuhvrite suurendamine mõnes riigis on õigustatud, et säilitada vastupanuvõimet ja tagada pankade suutlikkus tulla toime süsteemsete riskidega, kui need peaksid hiljem realiseeruma.^[33] Avalduses tunnustati ja kiideti heaks ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 22. septembril 2022 avaldatud hoiatus finantssüsteemi haavatavuse kohta, mille adressaatide seas oli ka EKP.^[34]

EKP pangandusjärelevalve osales aktiivselt ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmes töövaldkonnas. See hõlmas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tööd seoses äri- ja eluasemekinnisvara^[35], küber- ja kliimariskide, krüptovara ja detsentraliseeritud rahandusega. Samuti hõlmas see EBA 2023. aasta ELi-ülese stressitesti negatiivset stsenaariumi ja koondaruannet vastavuse kohta seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitustega väljamaksete piiramise kohta COVID-19 pandeemia ajal.^[36]

1.6 Riskid ja järelevalveprioriteedid aastatel 2023–2025

EKP pangandusjärelevalve hindab ja jälgib pidevalt tema otsese järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste riske ja nõrku kohti. Selle hindamise tulemus, milles kajastuvad ka SREPi käigus saadud teadmised, on abiks keskpika strateegia ning vastavate järelevalveprioriteetide väljatöötamisel ja uuendamisel. Nende järelevalveprioriteetidega edendatakse tõhusust ja järjepidevust ühiste järelevalverühmade järelevalve kavandamisel, soodustades seeläbi ressursside tõhusamat jaotamist. Samuti aitavad need riiklikel pädevatel asutustel seada proportsionaalselt oma prioriteedid vähem oluliste krediidiasutuste järelevalveks (vt punkt 1.4).

Geopoliitiline šokk, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, ning selle vahetud makrorahanduslikud tagajärjed energia- ja toormehindade tõusu ja seega inflatsiooni kasvu näol suurendasid ebakindlust seoses majanduse ja finantsturgude arenguga, mis omakorda kasvatas pangandussektorit ohustavaid riske. Sellises keerulises keskkonnas ajakohastas EKP pangandusjärelevalve tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega oma strateegilisi prioriteete aastateks 2023–2025. Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused peavad esiteks tugevdama oma vastupanuvõimet makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkide otseste tagajärgede suhtes (1. prioriteet), teiseks tegelema digiteerimisega seotud probleemidega ja tugevdama juhtorganite juhtimissuutlikkust (2. prioriteet) ning kolmandaks suurendama oma jõupingutusi kliimamuutustega tegelemisel (3. prioriteet) (vt joonis 1).

Joonis 1

Järelevalveprioriteedid seoses pankades kindlakstehtud nõrkade kohtadega aastatel 2023–2025

1.6.1 1. prioriteet: vastupanuvõime tugevdamine vahetute makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkide suhtes

2022. aasta esimesel poolel olid järelevalve alla kuuluvate asutuste tulemused üldiselt head, mida toetas majanduse elavnemine pärast koroonaviiruse (COVID-19) pandeemiaga seotud piirangute järkjärgulist leevendamist ja intressimäärade etapiviisiline normaliseerumine. Pangad teatasid kogu perioodi jooksul kindlatest omavahendite suhtarvudest ja piisavatest likviidsuspuhvritest, mis peegeldab sektori üldist tugevat vastupanuvõimet. Kuigi Venemaa-Ukraina sõja otsene mõju on olnud seni enamiku järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste jaoks piiratud, levisid juba olemasolevat inflatsioonisurvet süvendav makromajanduslik šokk ja tarneraskused laiemalt, eriti Euroopas. Selle tulemusel kasvasid Euroopa finantssektoris finants- ja mittefinantsriskid. Selle taustal on lähiajal EKP pangandusjärelevalve peamine eesmärk tagada, et tema otsese järelevalve all olevad pangad tugevdavad oma vastupanuvõimet vahetute makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkide suhtes. EBA koordineeritava 2023. aasta ELi-ülese stressitestiga toetatakse neid jõupingutusi ja panustatakse järgmise SREPi tsükli tulemustesse, aidates järgida 2023. aasta järelevalveprioriteete.

Väiksem kasv, püsivalt kiire inflatsioon ja kasvavad intressimäärad mõjutavad tõenäoliselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenu teenindamise võimet, eelkõige neil, kel on suurem võlakoorem. Tõusvad intressimäärad kasvatavad ka survet kinnisvarasektorile, mille haavatavus on suurenenud, nagu näitavad püsivad märgid eluasemete ülehindamisest, ehituskulude suurenemisest ja kaugtööle üleminekust, mis koormab kõige rohkem kaubandussektorit. Selle taustal peaksid pangad olema võimelised kiiresti tuvastama ja maandama mis tahes kogunevaid riske seoses krediidiriski positsioonidega sektorites, mis on praeguse makromajandusliku keskkonna suhtes tundlikumad. Kuigi pangad on viimastel aastatel teinud mõningaid edusamme, kinnitas 2022. aasta SREP, et nende riskikontrollis on endiselt puudujääke, eriti seoses laenude päritolu ja järelevalve, raskustes laenuvõtjate liigitamise ja eraldiste moodustamise raamistikega. Seetõttu tugevdab ja intensiivistab EKP pangandusjärelevalve selles valdkonnas oma jõupingutusi ning kuigi suurem osa eelseisvateks aastateks kavandatud tegevusest on jätkuks eelmise aasta eelistatud tööprogrammile, kohandatakse rõhuasetust, et hõlmatud oleksid ka sektorid, mida on enim mõjutanud Venemaa sissetungist Ukrainasse tingitud tagajärjed (nt energiamahukad sektorid) ja makromajanduslik keskkond.

Pandeemia ajal võetud erakorralised rahapoliitilised meetmed pakkusid pankadele rohket likviidsust väiksemate kuludega. Selle perioodi jooksul tuginesid pangad rohkem keskpankade rahastamisele, tehes seda turupõhise rahastamise osakaalu arvelt. Alates Venemaa-Ukraina sõja algusest täheldatud järsk inflatsiooni kiirenemine ja sellele järgnenud rahapoliitika karmistamine arenenud riikides tähistas pikaajalise madala intressimäära ajastu lõppu. Pankade jaoks oli selle otsene tagajärg keskpankade rahastamisega seotud kulude kasv ja hinnavahede suurenemine hulgiturgudel. Edaspidi võivad pangad seetõttu seista silmitsi rahastamisprobleemidega, kui nad pöörduvad rohkem hulgirahastamisallikate poole täpselt ajal, mil see muutub kulukamaks ja investorite riskivalmidus väheneb. See võib mõjutada pankade kasumlikkust ja võimet säilitada oma praegusi likviidsuse ja rahastamise suhtarve. Riskid, mis tulenevad pankade suurest sõltuvusest TLTRO-III vahenditest ja nendega seotud väljumisstrateegiatest, tuleb võtta pideva järelevalve alla, nagu mõned ühised järelevalverühmad on rõhutanud selle aasta SREPis. Sellega seoses tugevdab EKP pangandusjärelevalve koostööd teatud arvu pankadega, mille rahastamisstruktuurid on haavatavamad ja/või mille likviidsus- ja rahastamisriski juhtimise tavad on nõrgemad. Järelevalve alla kuuluvatel krediidiasutustel palutakse töötada välja kindel ja usaldusväärne likviidsus- ja rahastamiskava, mis hõlmab väljumisstrateegiaid ning krediidipikendusriskide ja rahastamisstruktuuridesse koondunud riskide maandamist, ning seda rakendada ja vajaduse korral kohandada.

1.6.2 2. prioriteet: digiteerimisega seotud probleemide lahendamine ja juhtorganite juhtimissuutlikkuse tugevdamine

Pangad peavad tegelema struktuursete probleemide ja riskidega, mis on seotud üha enam digiteeritud keskkonnas tegutsemisega, et tagada oma ärimudelite vastupanuvõime ja jätkusuutlikkus.

Digiteerimine on nii peamine tõhusust suurendav tegur kui ka väga oluline pankade konkurentsivõime säilitamiseks. Sellega seoses peavad pangad kohandama oma digipöörde strateegiaid nii selleks, et vastata tarbijate pidevalt muutuvatele eelistustele, kui ka selleks, et pidada vastu tihedamas konkurentsis pangandussektori digivaldkonna liidrite ja diginoortega, kes pakuvad pangateenuseid väljaspool pangandussektorit. Lähiaastatel kavatseb EKP pangandusjärelevalve ajakohastada oma järelevalveootusi seoses digipöörde strateegiatega ja need avaldada, hinnates pankade praeguseid strateegiaid nii sihipäraste kohapealsete kontrollide kui ka sihipäraste analüüside vormis. Peale selle võtavad järelevalveasutused järelmeetmeid seoses erandlike krediidiasutustega, et täiendada üldist strateegiat ja sundida panku tuvastatud struktuuriliste puudustega tegelema.

Digiteerimine võib ka kujutada endast pankadele olulist ohtu seoses nende tegevusliku vastupanuvõimega. Eelkõige peavad pangad tegelema riskidega, mis tulenevad sellest, et kriitilise tähtsusega IT-teenuste puhul sõltutakse suuresti kolmandatest isikutest, ning puudustest IT-alase tegevuse edasiandmise korras, mis võivad põhjustada sisseostetud teenuste kättesaamatuse või halva kvaliteedi tõttu ühe suuremat kahju. Samuti peavad nad ennetavalt tegelema IT-turvalisusega seotud küberriskidega, mille tõenäosus on kasvanud seoses suurenenud geopoliitiliste pingete ja Venemaa sõjaga Ukrainas. Selle taustal jätkab EKP pangandusjärelevalve pankade tegevuse edasiandmise korra ja küberturvalisuse meetmete läbivaatamist ning viib läbi sihipäraseid analüüse ja kohapealseid kontrolle, et võtta järelmeetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Usaldusväärne sisejuhtimise kord ja tõhus strateegiline suunamine on pankade ärimudelite jätkusuutlikkuse tagamisel äärmiselt olulised. Pangad on teinud edusamme oma juhtorganite kollektiivse sobivuse parandamisel ja mitmekesisusega seotud põhimõtete kohandamisel, kuid mõned valdkonnad vajavad endiselt tähelepanu, näiteks soolise esindatuse eesmärkide täitmine või oskuste mitmekesisus. Puudujääke on täheldatud ka järelkasvu kavandamise protsessis ja juhtorganite suutlikkuses teha järelevalvet ja esitada juhtimisfunktsioonide täitjatele vastuväiteid ning mõnes pangas ka juhtorganite formaalses sõltumatuses. EKP pangandusjärelevalve jätkab jõupingutusi, et saavutada nendes valdkondades edu sihipäraste analüüside, kohapealsete kontrollide ning sihipäraste ja riskipõhiste sobivuse ja nõuetekohasuse hindamiste abil. Samuti ajakohastavad ja avaldavad järelevalveasutused juhtimise ja riskijuhtimisega seotud järelevalveootusi.

Juurdepääs õigeaegsetele ja täpsetele andmetele ja aruannetele on nii tõhusa strateegilise juhtimise kui ka riskijuhtimise ja usaldusväärse otsuste tegemise protsessi eeltingimus. Sellegipoolest on riskiandmete koondamisel ja aruandluses tuvastatud iga-aastase SREPi käigus korduvalt olulisi puudusi. Pangad on teinud järelevalveootuste täitmisel ja Baseli pangajärelevalve komitee asjakohaste põhimõtete järgimisel aeglaseid ja ebapiisavaid edusamme. EKP pangandusjärelevalve tugevdab seega oma jõupingutusi, tagamaks, et järelevalve all olevad asutused teevad tuvastatud struktuuriliste puudujääkide kõrvaldamisel märkimisväärseid edusamme, sealhulgas pankade sihipärase kaasamise ja kohapealsete kontrollide abil.

1.6.3 3. prioriteet: kliimamuutustega seotud jõupingutuste suurendamine

Kliimamuutusi ei saa enam pidada pikaajaliseks ega tekkivaks riskiks, sest nende mõju on juba nähtav ja kasvab eeldatavasti lähiaastatel märkimisväärselt. Kliimapöördega kaasnevate probleemidega tegelemine ja võimaluste ärakasutamine on seega muutumas pankade jaoks hädavajalikuks.

Äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine kogu Euroopas suurendab füüsilistest riskidest tingitud kahjude tõenäosust ja raskusastet. Samal ajal on Venemaa sõjast Ukrainas põhjustatud energiaturu häired tõstnud veelgi enam esile Euroopa vajadust liikuda samas tempos taastuvatele energiaallikatele ülemineku poole. Seetõttu peavad pangad lisama kliima- ja keskkonnariskid nõuetekohaselt oma äristrateegiasse ning juhtimis- ja riskijuhtimisraamistikesse, et maandada ja avalikustada neid riske, viies oma tavad vastavusse kehtivate regulatiivsete nõuete ja järelevalveootustega. Selleks võtab EKP pangandusjärelevalve järelmeetmeid seoses 2022. aasta kliimariski stressitestis^[37] ja temaatilises analüüsis^[38] tuvastatud puudustega, jälgib pankade edusamme ja võtab vajaduse korral täitemeetmeid, et tagada 2024. aasta lõpuks täielik vastavus oma ootustele.

2 Tegevusload, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused

2.1 Tegevusload

2.1.1 Olulisuse hindamine, põhjalik hindamine ja suurt mõju avaldavate vähem oluliste krediidiasutuste kindlakstegemine

2.1.1.1 Olulisuse hindamine

Novembris 2022 lõpetati ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[39] kohane iga-aastane hindamine selle kohta, kas pank või pangagrupp täidab mõnd olulisuse kriteeriumi^[40]. Sellele lisaks tehti pärast pangagruppide struktuurimuudatusi erakorralised olulisuse hindamised (mille tulemusel tehti 60 olulisust käsitlevat otsust).

Selle tulemusel liigitati 30. novembri 2022. aasta seisuga oluliseks 113 krediidiasutust,^[41] mida on vähem kui 115 krediidiasutust, mis liigitati oluliseks eelmisel iga-aastasel olulisuse hindamisel.

Pärast 2022. aasta hindamist liigitati AS LHV Group oluliseks, kuna see vastas 31. detsembril 2021 majandusliku tähtsuse kriteeriumile. EKP võttis AS LHV Groupi 1. jaanuarist 2023 otsese järelevalve alla.

Kuna neli esimese klassi investeerimisühingut said tegevusloa olulise krediidiasutusena, lisati järelevalve alla kuuluvate üksuste loetellu veel kaks uut olulist krediidiasutust: Citigroup Global Markets Europe AG alates 15. oktoobrist 2022 ja BofA Securities Europe SA alates 8. detsembrist 2022. Olemasolevatele olulistele gruppidele lisandus kaks olulist krediidiasutust: Morgan Stanley Europe SE alates 2. septembrist 2022 gruppi Morgan Stanley Europe Holding SE ning Portzamparc alates 3. novembrist 2022 gruppi BPCE S.A.

Samal ajal eemaldati oluliste üksuste nimekirjast neli krediidiasutust.

• J.P. Morgan Bank Luxembourg S.A. eemaldati, kuna see ühendati 22. jaanuaril 2022 J.P. Morgan AGga.
• Banque Degroof Petercam SA, Bank Degroof Petercam NV ja tema tütarettevõtjad liigitati ümber vähem olulisteks krediidiasutusteks. EKP otsene järelevalve nende üksuste üle lõpetati 25. veebruaril 2022.
• Panga Sberbank Europe AG in Abwicklung tegevusloa kehtivus lõppes 15. detsembril 2022.
• EKP tühistas RCB Bank LTD tegevusloa 23. detsembril 2022.

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, mis mõjutasid oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu:

• Swedbank Baltics AS liigitati suuruse põhjal oluliseks pärast Swedbank ASi, „Swedbank“ ASi ja „Swedbank“ AB omandamist, millest said Swedbank Baltics ASi tütarettevõtjad. Selle üle on alates 4. jaanuarist 2022 otsest järelevalvet teinud EKP.
• Banca Carige S.p.A. – Cassa di Risparmio di Genova e Imperia ja tema tütarettevõtjad omandas BPER Banca S.p.A. ning neist sai osa BPER Banca S.p.A. juhitavast olulisest järelevalve alla kuuluvast grupist 3. juunil 2022.

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, ilma et need mõjutaks oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu.

• CrelanCo SC; CrelanCo CV liigitati suuruse põhjal oluliseks pärast rohkem kui 50% omandamist kapitalist ja hääleõigustest AXA Bank Belgium SAs, millest sai CrelanCo SC; CrelanCo CV tütarettevõtja. EKP võttis CrelanCo SC; CrelanCo CV 1. veebruarist 2022 otsese järelevalve alla.
• Quintet Private Bank (Europe) S.A.-st sai oma olulise järelevalve alla kuuluva grupi tähtsaim üksus, kui Precision Capital S.A. põhikirjajärgne asukoht, registrijärgne asukoht ja juhatuse asukoht viidi Luksemburgist Katari ning Banque Puilaetco Dewaay Luxembourg S.A. ühendati 25. veebruaril 2022 Quintet Private Bank (Europe) S.A.-ga.

Oluliste krediidiasutuste loetelu ajakohastatakse sageli. Järelevalve alla kuuluvate üksuste loetelu viimane versioon on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

Tabel 2

Pärast 2022. aasta hindamist Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad olulised pangagrupid ja eraldiseisvad pangad

2.1.1.2 Põhjalik hindamine ja varade kvaliteedi hindamine

EKP lõpetas 2022. aasta esimesel poolel kolm põhjalikku hindamist, mis algatati 2021. aastal. Kõik kolm hinnatud panka täitsid üht kriteeriumi, mille alusel kuuluda EKP otsese järelevalve alla: Addiko Bank AG Austrias (märkimisväärne piiriülene tegevus), Agri Europe Cyprus Limited Sloveenias (liikmesriigi kolme suurima krediidiasutuse seas) ja Barclays Bank Ireland PLC Iirimaal (suurus).

Varade kvaliteedi hindamine ja järelevalvealane stressitest eraldati 2022. aastal. See tähendab, et neid käsitletakse nüüd kahe eraldi ja sõltumatu järelevalveülesandena.

2022. aastal algatas EKP nelja panga varade kvaliteedi hindamise. Läti panga AS Citadele banka (kolme suurima krediidiasutuse seas) ja Belgia panga Crelan SA (suurus) varade kvaliteedi hindamist alustati 2022. aasta mais ning Goldman Sachs Bank Europe SE (suurus) ja Morgan Stanley Europe SE (suurus) puhul 2022. aasta septembris. Eeldatavasti lõpetatakse varade kvaliteedi hindamine 2023. aasta märtsi lõpuks.

2.1.1.3 Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused

Kuna vähem olulisi krediidiasutusi on palju ning need erinevad suuruse, keerukuse ja riskiprofiili poolest, liigitab Euroopa pangandusjärelevalve neid, võttes aluseks nende mõju finantssüsteemile ja riskiprofiili. Alates 2022. aastast on mõju- ja riskikriteeriume eraldi hinnatud. Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused tehakse iga ühtse järelevalvemehhanismi riigi kohta kindlaks kord aastas.

Vähem olulist krediidiasutust nimetatakse suurt mõju avaldavaks, kui see vastab ühele järgmistest kriteeriumitest.

• Suurus
  Krediidiasutuse koguvarad on suuremad kui 15 miljardit eurot.
• Tähtsus majanduse jaoks
  Krediidiasutuse koguvarad on suuremad kui 15% riigid SKPst
  või ta on „muu süsteemselt oluline ettevõtja“ kapitalinõuete direktiivi tähenduses^[42].
• Võimalik oluline krediidiasutus
  Vähem oluline krediidiasutus on „suur krediidiasutus või investeerimisühing“ teise kapitalinõuete määruse^[43] tähenduses (vastab ühele olulisuse kriteeriumile, kuid ei ole liigitatud oluliseks).
• Piiriülene tegevus
  Vähem olulisele krediidiasutusele kuulub üks või mitu krediidiasutust ühtse järelevalvemehhanismi ühes või mitmes teises osalevas riigis.
• Ärimudel
  Vähem oluline krediidiasutus on krediidiasutuse tegevusloaga finantsturutaristu, keskhoiupank või keskühistupank või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi keskasutus.
• Miinimumkaetuse reegel
  Kui ühes jurisdiktsioonis tehakse ülaltoodud kriteeriumite põhjal kindlaks vähem kui kolm suurt mõju avaldavat vähem olulist krediidiasutust, kohaldatakse miinimumkaetuse reeglit. Miinimumkaetuse reegli kohaselt valitakse suuruse järgi täiendavad vähem olulised krediidiasutused, kuni kolm suurt mõju avaldavat vähem olulist krediidiasutust on kindlaks tehtud.

Kui vähem oluline krediidiasutus ei vasta enam kriteeriumidele, säilib selle suurt mõju avaldava asutuse staatus järgneva kahe aasta jooksul niinimetatud stabiilsusreegli kohaselt, välja arvatud juhul, kui suurt mõju avaldava asutuse staatus põhines piiriülesel tegevusel, ärimudelil või miinimumkaetuse reeglil.

Vähem olulist krediidiasutust, mida peetakse teise kapitalinõuete määruse tähenduses väikeseks ja mittekeerukaks, ei saa nimetada suurt mõju avaldavaks vähem oluliseks krediidiasutuseks, kui see ei ole suurim vähem oluline krediidiasutus jurisdiktsioonis, kus kõik vähem olulised krediidiasutused on väikesed ja mittekeerukad.

2.1.1.4 Suurt mõju avaldavaks vähem oluliseks krediidiasutuseks nimetamise mõju

Vähem olulise krediidiasutuse nimetamine suurt mõju avaldavaks on tegur, mida riiklikud pädevad asutused arvestavad oma järelevalvetegevuse, näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning kohapealsete kontrollide sageduse ja põhjalikkuse taseme kindlaksmääramisel. Lisaks on riiklikud pädevad asutused kohustatud ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artiklite 97 ja 98 kohaselt teavitama EKPd tähtsatest järelevalvemenetlustest ja otsustest, mida nad kavatsevad seoses nende krediidiasutustega rakendada.

Järgmises tabelis on esitatud 2023. aasta suurt mõju avaldavate vähem oluliste krediidiasutuste nimekiri, mille võttis vastu EKP järelevalvenõukogu. Iga krediidiasutuse puhul on esitatud suurt mõju avaldava vähem olulise krediidiasutuse staatuse põhjendus, et tagada liigituse läbipaistvus.

Tabel 3

2023. aasta suurt mõju avaldavate vähem oluliste järelevalvealuste üksuste nimekiri

Belgia
Bulgaaria
Saksamaa
Eesti
Iirimaa
Kreeka
Hispaania
Prantsusmaa
Horvaatia
Itaalia
Küpros
Läti
Leedu
Luksemburg
Malta
Madalmaad
Austria
Portugal
Sloveenia
Slovakkia
Soome

2.1.2 Tegevusloamenetlused

2022. aastal teatati EKP pangandusjärelevalvele kokku 759 tegevusloamenetlusest (tabel 4). Teavitused hõlmasid 30 tegevusloataotlust, 22 tegevusloa kehtetuks tunnistamist, 64 tegevusloa aegumist, 87 olulise osaluse omandamist või suurendamist, 549 üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlust ja seitset finantsvaldusettevõtja tegevusloa andmist. Pärast investeerimisühingute järelevalve uue raamistiku jõustumist 2021. aasta juunis kaasati ka riiklikud pädevad asutused ja EKP investeerimisühingutele krediidiasutuse tegevusloa andmisse.

Tabel 4

EKP-le teatatud tegevusloamenetlused oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste kaupa

2022. aastal tehti 244 tegevusloamenetluse otsust^[44]. Järelevalvenõukogu esitas nendest 108 otsuse eelnõu, mille EKP nõukogu kiitis seejärel heaks. Ülejäänud 136 otsust kiitis heaks kõrgema taseme juhtkond delegeerimisraamistiku raames.^[45] Need arvud hõlmavad 98 toimingut (näiteks tegevuslubade aegumine ja üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlused), mille EKP^[46] kiitis kaudselt heaks seeläbi, et ei esitanud õigusaktidest tulenevate tähtaegade jooksul vastuväidet.

244 tegevusloamenetluse otsust moodustavad 9% kõigist EKP 2022. aasta eraldiseisvatest järelevalveotsustest.

Ühe tegevusloamenetluse tulemusena tehti negatiivne otsus. Lisaks võeti tagasi 14 tegevusloataotlust ja seitse teadet olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta negatiivse hinnangu tõttu enne otsuse lõplikku vormistamist. Ühel juhul võeti kooskõlas viienda kapitalinõuete direktiivi^[47] artikli 21a lõikega 6 järelevalvemeede seoses finantsvaldusettevõtjaga.

2021. aastaga võrreldes püsis teatatud tegevusloamenetluste arv 2022. aastal suuresti muutumatuna.

2.1.2.1 Ühiste menetluste areng

EKP-le teatatud tegevusloa väljastamisega, oluliste osalustega ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud ühiste menetluste koguarv püsis 2022. aastal eelneva aastaga sarnasel tasemel.

EKP pangandusjärelevalve hindas suurt hulka olulisi osalusi. Mõne menetluse puhul otsustasid taotlejad teavituse tagasi võtta või kasutada oma õigust ärakuulamisele pärast seda, kui järelevalveasutused väljendasid esialgse hindamise käigus muret või EKP tegi negatiivse otsuse. Teistel juhtudel otsustasid taotlejad taotluse tagasi võtta pikaajalise ebakindla makromajandusliku keskkonna või juhtumipõhiste põhjuste tõttu. Mitu olulise osalusega seotud menetlust tulenes sisemistest ümberkorraldustest, millele kohaldati oluliste osaluste lihtsustatud hindamise meetodit. Nagu ka varasematel aastatel, täheldati hoolimata esilekerkivast ümberkujundamisest ja aktiivsest konsolideerimisest piiriülest konsolideerimist siiski vähe.

2022. aastal oli enamik tegevusloamenetlusi seotud uute vähem oluliste krediidiasutuste asutamisega. Mõned oluliste krediidiasutustega seotud tegevusloamenetlused olid peamiselt tingitud vajadusest laiendada tegevuslubasid pankade kavandatavate täiendavate reguleeritud tegevusaladega. Lisaks anti mitu tegevusluba investeerimisühingute suhtes kohaldatava uue ELi õigusraamistiku alusel, mis võeti kasutusele investeerimisühingute määruse ja direktiivi kohaldamisega alates 26. juunist 2021.

Nagu ka eelnevatel aastatel, oli üks oluline tegur uute tegevuslubade taotluste esitamise taga digitehnoloogiliste uuenduste laialdasem kasutamine teenuste osutamisel ELi klientidele (nt finantstehnoloogial põhinevad ärimudelid). Enamiku taotlustest, mis käsitlevad krüptovaraga seotud tegevusi ja teenuseid hõlmavaid ärimudeleid, esitasid Saksamaal asuvad krediidiasutused, sest Saksamaa õigusaktidega on kehtestatud konkreetne tegevuslubade nõue. Osa neist Saksamaa tegevusloataotlustest võeti esialgse hindamise käigus tagasi. Lisaks esitas Luksemburgis asuv krediidiasutus krüptovaraga seotud ärimudelit puudutava tegevusloataotluse.

Krüptovara reguleerivad riiklikud raamistikud on küllaltki erinevad. Seetõttu astub EKP samme, et ühtlustada krüptovaraga seotud tegevusloataotluste hindamist.

2022. aastal esitati EKP-le jätkuvalt suur hulk finantstehnoloogial põhineva ärimudeliga pankade tegevusloataotlusi. Hindamisel selgus, et finantstehnoloogia ettevõtted kalduvad oma töötajate piiratud arvu tõttu tuginema suurel määral kriitilise tähtsusega teenuste edasiandmisele. Kriitilise tähtsusega teenuste edasiandmine välistele teenusepakkujatele suurendab operatsiooniriski, eelkõige IT-teenuste ja pilvandmete talletamise valdkonnas, kuid ka autentimise ja klienditundmise menetluste puhul. Finantstehnoloogia ettevõtted kasutasid tihti üleeuroopalise tegevusloa andmise korda, mis võimaldab ELi krediidiasutustel pakkuda teenuseid või asutada filiaale esialgse tegevusloa alusel mis tahes muus ELi riigis.

Mitu tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust tulenes sellest, et krediidiasutustele kohaldati otseselt või kaudselt sanktsioonirežiimi, mida EL ja Ameerika Ühendriigid rakendasid vastusena Venemaa sõjale Ukrainas. Mõjutatud krediidiasutuste ärimudelid olid muutunud elujõuetuks või ei vastanud usaldatavusnõuetele. Tegevuslubasid tunnistati kehtetuks ka krediidiasutuste finantsseisundi ebapiisava tugevuse ja elujõuetu ärimudeli või muude usaldatavusnõuete või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud suurte puudujääkide tõttu. Üks vähem oluline krediidiasutus lahkus turult maksejõuetusmenetluse käigus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli tingitud ka vabatahtlikust äritegevuse lõpetamisest või ühinemisest ja muud liiki restruktureerimisest.

2.1.2.2 Muudatused seoses üleeuroopalise tegevusloa andmise menetluste ja (sega)finantsvaldusettevõtjatega

EKP ja riiklikud pädevad asutused käsitlesid 2022. aastal 549 üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlust.

Emaettevõtjana tegutsevate (sega)finantsvaldusettevõtjate heakskiitmine ja kohaldatavad erandid kehtestati viienda kapitalinõuete direktiivi artiklis 21a. Aastal 2021 tegi EKP otsuseid peamiselt olemasolevate (sega)finantsvaldusettevõtjate kohta.^[49] 2022. aastal kiitis EKP heaks 11 finantsvaldusettevõtjat, kellest üks oli järelevalve alla kuuluvas grupis äsja asutatud. Muudel juhtudel oli heakskiitmine seotud viivitustega artikli 21a ülevõtmisel liikmesriigi õigusesse (st pärast 29. detsembrit 2020), mis oli omakorda tekitanud viivitusi teadete esitamisel. EKP tegi ka oma esimese „ühise otsuse“ pädeva asutusena liikmesriigis, kus (sega)finantsvaldusettevõtja asutati nii, et teine pädev asutus tegutses konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusena kooskõlas viienda kapitalinõuete direktiivi artikli 21a lõikega 8. Lisaks tehti järelevalve alla kuuluvates gruppides mitu ümberkorraldust, mille käigus kõrvaldati (sega)finantsvaldusettevõtjad grupi struktuurist.

2.1.2.3 EKP uus investeerimisühingute raamistik

Samuti jätkasid EKP ja riiklikud pädevad asutused tööd seoses investeerimisühingutele tegevuslubade väljastamisega. 2021. aasta juunis jõustus investeerimisühingute järelevalve uus raamistik, millega kehtestati kriteeriumid, mille kohaselt investeerimisühingud peavad taotlema tegevusluba krediidiasutustena. Tegevusluba tuleb saada nii kvalitatiivsete (tehtavad tegevused) kui ka kvantitatiivsete (varade väärtus) kriteeriumite põhjal kas konsolideerimata või grupi vormis. 2021. ja 2022. aastal kohaldati investeerimisühingutele, millel on õigus saada tegevusluba krediidiasutusena, saadud õiguste säilitamise korda. Eeldatavasti kohaldatakse krediidiasutuse tegevusloa nõuet ligikaudu 20 asutusele. Seni on riiklikud pädevad asutused teavitanud EKPd 11-st esitatud taotlusest ning 2022. aastal anti tegevusluba viiele investeerimisühingule, mis asuvad peamiselt Saksamaal, Prantsusmaal ja Madalmaades.

Et soodustada Euroopa pangandusjärelevalves osalevate investeerimisühingute ja riikide järjepidevat hindamist, on EKP töötanud välja konkreetse metoodika, mille eesmärk on leida tasakaal järgmiste asjaolude vahel: i) vajadus hinnata neid investeerimisühinguid nagu iga teist pangandusluba taotlevat asutust ja ii) asjaolu, et nende investeerimisühingute suhtes on enne krediidiasutuseks saamist kohaldatud riiklike asutuste kehtestatud usaldatavusnõudeid.

2.1.2.4 Teabehaldussüsteemi IMAS veebiportaal

IMASi veebiportaal on veebiplatvorm, millega soodustatakse järelevalveasutuste ja järelevalve alla kuuluvate üksuste / kolmandate isikute vahelist suhtlust ja teabevahetust. IMASi veebiportaal on osa järelevalveprotsesside digiteerimise strateegiast ja hõlmab tervet järelevalvetsüklit^[50].

Ülejäänud tegevusloamenetlused – tegevusloataotlused, tegevuslubade vabatahtlikud kehtetuks tunnistamised ja finantsvaldusettevõtjate heakskiitmised ja erandid – lisati 2022. aastal IMASi veebiportaali. Märkimisväärset osa sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest töödeldi jätkuvalt IMASi veebiportaali kaudu.

2.2 Sobivuse ja nõuetekohasuse menetlused

2022. aastal teatati EKP pangandusjärelevalvele 2445 eraldiseisvast sobivuse ja nõuetekohasuse menetlusest (juhtkonna- ja nõukoguliikmete, põhifunktsioonide täitjate ja kolmanda riigi filiaalijuhtide individuaalsed hindamised ning täiendavate mittetegevjuhtkonna kohtade heakskiitmine) (tabel 5).

Tabel 5

EKP-le teatatud sobivuse ja nõuetekohasuse menetlused

Ligikaudu 67% kõikidest 2022. aastal käsitletud sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest oli seotud järelevalvefunktsiooniga juhtorgani liikmetega ja 27% olid seotud täidesaatva funktsiooniga juhtorgani liikmetega. Ülejäänud menetlused puudutasid põhifunktsioonide täitjaid (4%), kolmanda riigi filiaalijuhte (1%) ja täiendavaid mittetegevjuhtkonna kohti (1%).

2019. aastast alguse saanud positiivne suundumus jätkus: sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste üldine töötlemise aeg vähenes keskmiselt 102 päevani. See on lühem aeg kui ESMA ja EBA juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamist käsitlevate ühiste suuniste punktis 179 kindlaks määratud neljakuune maksimaalne periood.

2.2.1 Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise areng

EKP tuvastas ühe või mitme sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumiga seotud probleeme 32%-l 2022. aasta menetlustest. Sarnaselt varasemate aastatega oli enamik levinud probleeme seotud juhtkonnaliikmete ülesannete täitmiseks vajaliku aja, kogemuse ja huvide konfliktidega. Nende probleemide leevendamiseks kehtestas EKP olulistele asutustele lisatingimused, täpsemalt 58 tingimust, 225 kohustust ja 95 soovitust. EKP selliste lisatingimuste aluseks olevaid põhimõtteid muudeti 2022. aastal (vt infokast 5).

Kui kavandatud juhtkonna või põhifunktsiooni täitja ametikohale nimetatava isiku sobivus tekitab tõsiseid kahtlusi, võetakse sobivuse ja nõuetekohasuse taotlus tihti tagasi. Pidades pankadega järelevalvedialoogi, võidakse sellistel juhtudel ennetada EKP negatiivseid otsuseid sobivuse ja nõuetekohasuse kohta. 2022. aastal võeti sel viisil tagasi 16 taotlust.

EKP tegi ka 15 ümberhindamist seoses pankade juhtorganite liikmetega. Seitse ümberhindamist oli seotud maineküsimustega ja neli rahapesu tõkestamise valdkonnas esinevate puudustega. Neli juhtkonnaliiget astus ümberhindamise tagajärjel tagasi.^[51] Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavat asjakohast teavet võeti juhtkonna liikmete sobivuse hindamisel arvesse kokku 23 taotluse puhul.

Et edendada järelevalve alla kuuluvates pankades mitmekesisust, viib EKP sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste käigus läbi ka kollektiivse sobivuse hindamise, milles arvestatakse selliseid kriteeriume nagu sooline ning kogemuste ja taustaga seotud mitmekesisus. Sellega seoses viidatakse sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise otsustes asjakohastele mitmekesisust puudutavatele tähelepanekutele ning kehtestatakse lisatingimused, kui liikmesriigi õigus seda võimaldab.

Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise tõhususe suurendamiseks jätkab EKP oma IT-vahendite arendamist. 2022. aasta lõpuks olid kõik Euroopa pangandusjärelevalves osalevad riigid liitunud IMASi veebiportaaliga, mis võimaldab olulistel krediidiasutustel esitada sobivuse ja nõuetekohasuse taotlusi ning jälgida nende menetlemist kuni lõpliku otsuse tegemiseni. 2022. aastal suurenes pankade seas IMASi veebiportaali kasutamine sobivuse ja nõuetekohasuse taotluste jaoks 84%-lt 89%-le, mis parandas nende menetluste üldist töötlemise aega. EKP jätkab IMASi veebiportaali täies ulatuses kasutamise edendamist oluliste pankade seas.

Lisaks tehti olulisi edusamme Heimdalli vahendi arendamisel. Sellega muudetakse sobivuse ja nõuetekohasuse menetlused sujuvamaks pankade täidetud küsimustike automaatse lugemise ja nende sisu põhjal probleemide esiletõstmisega. Selles vahendis kasutatakse optilist märgituvastust, automaatset tõlget ja andmeanalüütikat, et vähendada käsitsi tehtavat tööd ja inimlike vigade võimalust.

2.3 Rikkumistest teatamine, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine

2.3.1 Järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise meetmed

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse kohaselt oleneb jõustamis- ja sanktsioonide kehtestamise volituste jaotus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel väidetava rikkumise laadist, vastutavast isikust ja võetavatest meetmetest (vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne 2014). Kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga avaldatakse karistused, mille EKP on määranud järelevalveülesannete täitmisel, EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Samal veebisaidil avaldatakse karistused, mille riiklikud pädevad asutused on määranud EKP taotlusel.

2022. aastal käsitles EKP kümmet sanktsioonide kehtestamise menetlust, millega seoses võeti vastu kaheksa otsust (tabel 6).

Tabel 6

EKP otsuste jõustamise ja sanktsioonidega seotud tegevus 2022. aastal

2022. aastal käsitletud kümnest menetlusest kaheksa puudutasid vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide (sh EKP otsused ja määrused) kahtlustatavat rikkumist, mille panid toime olulised krediidiasutused. 2022. aastal lõpetati kuus neist menetlustest ja EKP otsustega määrati trahv 12 240 000 eurot. Kolme otsusega neist kinnitati sanktsioonide kehtestamise otsuseid, mis tehti 2018. aastal, kuid mille Euroopa Liidu Kohus tühistas osaliselt 2020. aastal. Kaks menetlust olid 2022. aasta lõpus veel pooleli.

Kaks ülejäänud menetlust, millega 2022. aastal tegeleti, olid seotud kapitalinõuete direktiivi ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide kahtlustatavate rikkumiste ja olulise osaluse omandamisega kahes vähem olulises krediidiasutuses. Menetlused lõpetati EKP riiklikele pädevatele asutustele suunatud taotlustega menetluse algatamiseks.

EKP poolt 2022. aastal läbi viidud otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavate rikkumiste täielik jaotus valdkondade kaupa on esitatud diagrammil 21.

Diagramm 21

Otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavad rikkumised 2022. aastal

Järgides EKP varasemaid taotlusi menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, määras üks riiklik pädev asutus 2022. aastal kolm rahalist karistust kogusummas 6000 eurot.

Kui EKP-l on alust kahtlustada kuriteo toimepanemist, palub ta riiklikul pädeval asutusel asi edasi anda asjaomastele ametiasutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalvastutusele võtmiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega. 2022. aastal esitati asjaomasele riiklikule pädevale asutusele üks selline taotlus.

Üksikasjalikum teave, muu hulgas igakülgne statistika EKP ja riiklike pädevate asutuste sanktsioonide kehtestamise kohta seoses usaldatavusnõuete rikkumistega Euroopa pangandusjärelevalve raames 2022. aastal esitatakse 2022. aasta sanktsioonide kehtestamisega seotud tegevuse aastaaruandes. Aruanne avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil 2023. aasta teises kvartalis.

2.3.2 Rikkumistest teatamine

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikliga 23 peab EKP tagama, et kasutusele võetakse tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad igal isikul ELi õigusaktide rikkumistest teavitada. Seetõttu rakendab EKP rikkumisest teatamise mehhanismi, mis hõlmab EKP pangandusjärelevalve veebilehel kättesaadavat interaktiivset rikkumisest teatamise platvormi.

EKP tagab rikkumisest teatamise platvormi või muude kanalite (nt e-posti või posti) teel edastatud rikkumisteadete täieliku konfidentsiaalsuse ning võtab oma järelevalveülesannete täitmisel arvesse kogu olemasoleva teabe.

2022. aastal esitati EKP-le 204 rikkumisteadet ehk 34% enam kui eelmisel aastal. Neist 86 puudutasid asjaomaste ELi õigusaktide väidetavat rikkumist. Neist 78 kuulus EKP järelevalvepädevusse ja kaheksa riiklike pädevate asutuste pädevusse. Ülejäänud teated puudutasid peamiselt väidetavaid rikkumisi, mis ei olnud seotud usaldatavusnõuetega (nt tarbijakaitse), ning seepärast jäid need rikkumisest teatamise mehhanismi kohaldamisalast välja.

Kõige sagedamini käsitleti EKP järelevalvepädevuse piires esitatud väidetavate rikkumiste teadetes juhtimisküsimusi (90%) ning ebapiisavat omavahendite ja kapitalinõuete arvutamist (5%). Teadete täielik jaotus on esitatud diagrammil 22. Juhtimisega seotud probleemid puudutasid eeskätt riskihaldust ja sisekontrolli, juhtorgani funktsioone, sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid ning organisatsioonilist ülesehitust^[52].

Diagramm 22

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu esitatud väidetavate rikkumiste teated

(protsentides)

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu edastatud teave tehti teatavaks asjaomastele ühistele järelevalverühmadele. EKP vaatas selle teabe nõuetekohaselt läbi ja võttis vajaduse korral meetmeid osana oma järelevalveülesannetest.

Peamised uurimismeetmed, mida 2022. aastal seoses aasta jooksul või varem saadud asjakohaste ELi õigusaktide rikkumisi puudutavate teadetega võeti, olid järgmised:

• järelevalve alla kuuluvale üksusele esitatud dokumendi- või selgitusnõuded (52%);
• olemasoleval dokumentatsioonil põhinev sisemine hindamine (36%);
• siseauditi või kohapealse kontrolli taotlus (7%);
• vestlus süüdistatava(te)ga (5%).

3 Osalemine kriisiohjes

3.1 Ukrainas toimuva sõja mõju järelevalve alla kuuluvatele pankadele – kriisijuhtumid 2022. aastal

Geopoliitiline olukord Venemaal ja Ukrainas mõjutas nii olulisi kui ka vähem olulisi krediidiasutusi. Mõne panga suhtes kohaldati kriisiohjeraamistikust tulenevaid meetmeid, mis osutusid tõhusaks.

3.1.1 Sberbank Europe AG juhtum

ELi kriisiohjeraamistiku kohaselt võib EKP pärast Ühtse Kriisilahendusnõukoguga konsulteerimist kindlaks määrata, et järelevalve alla kuuluv üksus on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. 28. veebruaril 2022 määras EKP kindlaks, et Austria oluline krediidiasutus Sberbank Europe AG ning selle kaks pangandusliitu kuuluvat tütarettevõtjat, Sberbank d.d. Horvaatias ja Sberbank banka d.d. Sloveenias, on maksejõuetud või jäävad tõenäoliselt maksejõuetuks kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse^[53] artikli 18 lõike 1 punktiga a ja lõike 4 punktiga c, sest nende likviidsusolukord on pöördumatult halvenenud^[54].

3.1.1.1 Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamise taust

Pankade hoiuste maht vähenes märkimisväärselt geopoliitilistest pingetest tingitud mõju tõttu nende mainele, mis kulmineerus Venemaa sissetungiga Ukrainasse 24. veebruaril 2022. See viis nende likviidsuspositsiooni kiire ja märgatava halvenemiseni. Puudusid meetmed, millega oleks olnud reaalne võimalus taastada likviidsuspositsioon kontserni tasandil ja igas Sberbank Europe AG pangandusliidus asuvas tütarettevõtjas. 28. veebruaril 2022 jõudis EKP järeldusele, et üksused ei ole tõenäoliselt võimelised oma võlgu ega muid kohustusi tähtajaks tasuma.

3.1.1.2 Koostöö ja teabevahetus Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja teiste asutustega

Pärast geopoliitiliste pingete eskaleerumist asus EKP intensiivsemalt suhtlema Ühtse Kriisilahendusnõukoguga ja võttis esialgseid ettevalmistavaid meetmeid. EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu otseselt Sberbank Europe AG eest vastutavad meeskonnad tegid tihedat koostööd ning panga likviidsusolukorda arutati üksikasjalikult Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajatega EKP korraldatud kriisiohjekoosolekutel. Samuti kutsuti Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajad vaatlejana osalema EKP järelevalvenõukogu asjaomastel koosolekutel. EKP esindaja osales vaatlejana kõigil Ühtse Kriisilahendusnõukogu juhtumiga seotud täitevistungitel, k.a sellel, kus Ühtne Kriisilahendusnõukogu tegi otsuse kriisilahendusmeetmete kohta. EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu tunnustasid tihedat ja tõhusat koostööd kriisiolukorras.

Kuna Sberbank Europe AG on esindatud eri jurisdiktsioonides, tegi EKP koostööd ka mitme ELi ja ELi-välise riikliku pädeva asutusega. Koostööd toetas ühine kriisiohjeraamistik: pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv. Riiklike õigusnormide killustatuse tõttu muutus aga protsess veel keerulisemaks.

3.1.1.3 Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamisele järgnenud meetmed

Pärast kahepäevast moratooriumi võttis Ühtne Kriisilahendusnõukogu 1. märtsil 2022 vastu kriisilahendusotsused Horvaatia ja Sloveenia tütarettevõtjate kohta ning otsustas, et Austria emaettevõtja suhtes ei ole vaja kriisilahendusmeetmeid võtta^[55]. Samal päeval andis EKP seejärel Austria finantsjärelevalveasutusele korralduse nimetada ametisse valitsuse volinik ja keelata Sberbank Europe AG-l tegevust jätkata. Horvaatia tütarettevõtja Sberbank d.d. kõik aktsiad kanti üle pangale Hrvatska Poštanska Banka d.d. (Horvaatia postipank) ning Sloveenia tütarettevõtja Sberbank banka d.d. kõik aktsiad kanti üle pangale Nova ljubljanska banka d.d. (NLB d.d.). Endised Sberbank Europe AG tütarettevõtjad avati 2. märtsil 2022 taas tavapäraselt, ilma et see oleks häirinud hoiustajaid või kliente. Austria emaettevõtja vältis maksejõuetusmenetlust ja alustas kooskõlas liikmesriigi õigusega vabatahtlikku likvideerimist. 21. aprillil 2022 kiitis Sberbank Europe AG üldkoosolek heaks likvideerimiskava, panga tegevuse lõpetamise ja likvideerimise ning nelja juhatuse liikme määramise likvideerijateks ning volitas neid tagastama likvideerimismenetluse lõpus krediidiasutuse tegevusluba. 2022. aasta sügiseks oli Sberbank Europe AG oma likvideerimiskava enamjaolt ellu viinud, müünud suure osa oma varadest ja teinud peaaegu kõigile hoiustajatele tagasimaksed, mistõttu tal oli võimalik krediidiasutuse tegevusluba 2022. aasta detsembris tagastada.

3.1.2 RCB Bank LTD juhtum

RCB Bank LTD on Küprose pank, mille oluline aktsionär oli alles hiljuti Venemaa pank VTB.

2022. aasta märtsis, pärast sanktsioonide kehtestamist Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, võttis EKP seoses RCB Banki tegevusega vastu mitu otsust. Täpsemalt EKP i) kiitis heaks RCB Banki laenuportfelli osalise müügi Hellenic Bank Public Company Ltd-le; ii) piiras RCB Banki äritegevust, takistades tal uute hoiuste vastuvõtmist, uute laenude andmist või uute investeeringute tegemist, ning iii) määras ajutise halduri, kes teeb koostööd juhtkonnaga ning jälgib tähelepanelikult panga likviidsust ja kapitali.

Muutunud geopoliitilisest olukorrast ajendatult vaatas RCB Bank läbi oma üldise äristrateegia ja otsustas pangandustegevuse vabatahtlikult lõpetada, võttes eesmärgiks maksta raha täies ulatuses tagasi kõikidele hoiustajatele ja loobuda protsessi lõpus oma krediidiasutuse tegevusloast.^[56] 2022. aasta sügiseks oli RCB Bank kõik oma hoiused tagasi maksnud, üle kandnud või ümber kujundanud ning taotles krediidiasutuse tegevusloa tühistamist, mille EKP kiitis heaks oma 22. detsembri 2022. aasta otsusega^[57].

3.2 Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

EKP pangandusjärelevalve ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid 2022. aastal kõigil tasanditel tihedat koostööd. EKP järelevalvenõukogu kutsus Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe vaatlejana oma koosolekutele, kus arutati Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohustustega seotud päevakorrapunkte. EKP esindaja osales vaatlejana kõigil Ühtse Kriisilahendusnõukogu täitevistungitel ja täiskogu istungitel. Peale selle vahetasid EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehed ning kõrgema ja keskmise taseme juhtkond korrapäraselt teavet ühist huvi pakkuvatel teemadel, nagu Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja EKP vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi uuendamine, taastamine ja kriisilahenduse kavandamine ning kriisiohjamisega seotud poliitika väljatöötamine. Viimaks jagasid mõlemad organisatsioonid vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt omavahel hulgaliselt neile kättesaadavaid asjakohaseid andmeid ja teavet. See vabastas pangad märkimisväärsest kahekordsest aruandluskoormusest.

2022. aastal alustasid EKP pangandusjärelevalve ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu kahepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi teist läbivaatamist. Läbivaatamise eesmärk on kasutada viimastel aastatel saadud kogemusi ning võtta arvesse uusi õigusakte ja koostöövaldkondi. Läbivaatamisega tõhustatakse veelgi EKP pangandusjärelevalve ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu koostööd ja teabevahetust. Nagu varemgi osales EKP Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisiolukorra simulatsiooniõppusel ja kolmepoolsel juhtide tasandi õppusel, mis hõlmas Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja pangandusliidu kriisilahendusasutusi, järelevalveasutusi, keskpankasid ja rahandusministeeriume. Nende regulaarsete õppuste ja teabevahetuse eesmärk on parandada arusaama igas jurisdiktsioonis rakendatavast kriisilahenduse korrast ning tugevdada piiriülese kriisilahenduse kavandamise ja menetluste kooskõlastamist.

EKP ühiste järelevalverühmade ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu sisemiste kriisilahendusmeeskondade vaheline korrapärane suhtlemine oli jätkuvalt kahe organisatsiooni koostöö olulisim osa. Koostöö oli eriti tihe seoses pankadega, millele kohaldatakse EKP kriisiohjeraamistikku, st halveneva finantsseisundiga pankadega, et tagada kriisiolukorras järelevalve- ja kriisilahendusasutuste täielik kooskõla (vt ka punkt 3.1).

Kooskõlas õigusraamistikuga konsulteeriti Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seoses finantsseisundi taastamise kavadega, mille olulised krediidiasutused esitasid EKP pangandusjärelevalvele. Ühtse Kriisilahendusnõukogu tähelepanekuid võeti nende kavade hindamisel ja järelevalve alla kuuluvatele üksustele saadetava tagasiside koostamisel arvesse. Need tähelepanekud olid seotud muu hulgas omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuetega seotud finantsseisundi taastamise näitajate künniste kindlaksmääramise ning finantsseisundi taastamise võimaluste mõjuga kriisilahenduskõlblikkusele.

Lisaks konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu EKP pangandusjärelevalvega kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määrusega esialgsete kriisilahenduskavade teemal. Nagu varem hõlmas konsultatsioon muu hulgas omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kindlaksmääramist, sealhulgas sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest loobumise võimaldamist, ning kriisilahenduskõlblikkuse hinnanguid. Lisaks konsulteeriti EKPga seoses riikide kriisilahendusasutuste taotlustega, mis esitati kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 12d lõikega 5. Nagu eelnevatel aastatel, konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu EKP pangandusjärelevalvega ka seoses ex ante osamaksete arvutamisega, mille olulised krediidiasutused teevad ühtsesse kriisilahendusfondi, ning hinnangu andmisel keskendus EKP tähelepanekutele järelevalve ja tegevuse jätkuvuse seisukohast.

3.3 Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisiohje

Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisiohje nõuab tihedat koostööd asjakohase riikliku pädeva asutuse ja EKP vahel. Kuigi riiklik pädev asutus vastutab otseselt vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvemenetluste eest, tekib vajadus intensiivsema koostöö ja teabevahetuse järele siis, kui vähem oluline krediidiasutus on muutumas eluvõimetuks. Selles etapis teeb EKP, mis on ühiste menetluste valdkonnas pädev asutus, riikliku pädeva asutusega koostööd seoses tegevusloa võimaliku kehtetuks tunnistamisega.

EKP ja riiklikud pädevad asutused tegid 2022. aastal tihedat koostööd ja vahetasid teavet mitme vähem olulise krediidiasutuse kohta, mille puhul tehti kindlaks finantsseisundi halvenemine või kriisiolukord. Riiklikud pädevad asutused teavitasid EKPd kaheksast uuest juhtumist, mis olid seotud vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemisega. Samuti jätkasid EKP ja riiklikud pädevad asutused tihedat koostööd ja teabevahetust seoses 20 finantsseisundi halvenemise juhtumiga, kusjuures üheksa juhtumi puhul tuli moodustada sihtotstarbelised kriisiohje kontaktrühmad. Nagu ka varasematel aastatel, tagasid need EKP ja asjakohaste riiklike pädevate asutuste esindajatest koosnevad rühmad, et kriise jälgiti hoolikalt ning järelevalvemeetmeid võeti ja otsuseid tehti õigel ajal ning koordineeritud viisil. 2022. aastal loodi vähem oluliste krediidiasutuste 2022/2023. aasta töökava raames ühine EKP ja riiklike pädevate asutuste töörühm, et vaadata läbi ja parandada veelgi koostööd seoses vähem oluliste krediidiasutuste kriisijuhtumitega.

2022. aastal teavitasid riiklikud pädevad asutused EKPd ka kolmest juhtumist, mis olid seotud vähem olulise krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. EKP tegi kõigi kolme juhtumi puhul otsuse tunnistada tegevusluba kehtetuks.

2022. aastal olid vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemise peamised põhjused elujõuetud ärimudelid, pidev vähene kasumlikkus, mis põhjustas maksevõimeprobleeme, ning puudulikud juhtimissüsteemid (sealhulgas ebapiisavad rahapesu tõkestamise raamistikud).

4 Institutsioonidevaheline koostöö

4.1 Koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

Üks 2022. aasta olulisi saavutusi oli lihtsamate heakskiitmist käsitlevate eeskirjade vastuvõtmine seoses järelevalvealase teabe edastamisega ühtse järelevalvemehhanismi välistele asutustele. Vastava õigusaktiga^[58] tehakse edastamise heakskiitmise eeskirjad kooskõlas kohaldatava õigusega lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

4.1.1 Koostöö teiste ELi järelevalveasutuste ja ELi-väliste riikide asutustega

4.1.1.1 EKP ja järelevalvekolleegiumid

Hea koostöö järelevalveasutuste vahel nii ELi kui ka üleilmsel tasandil on piiriüleste pangagruppide tõhusa järelevalve jaoks võtmetähtsusega. EKP tegutseb konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusena oluliste pangagruppide puhul, mille peakorter asub Euroopa pangandusjärelevalves osalevas riigis. Pangandusliidus piiriüleselt tegutsevate oluliste pangagruppide puhul on EKP ainus järelevalveasutus, kes vastutab emaettevõtja ja kõigi piiriüleste tütarettevõtjate või filiaalide eest.

Väljaspool pangandusliitu tegutsevate oluliste pangagruppide puhul osaleb EKP järelevalvekolleegiumides, mis on alalised, kuid paindlikud struktuurid koostööks, koordineerimiseks ja teabevahetuseks asutuste vahel, kes vastutavad piiriüleste pangagruppide järelevalve eest ja on sellesse kaasatud. Järelevalvekolleegiumid võimaldavad EKP-l töötada välja kooskõlastatud järelevalvemeetodeid ja võtta vastu otsuseid ning tagada ühiste tööprogrammide järgimine koos teiste sama piiriülese pangagrupi järelevalves osalevate järelevalveasutustega. EKP korraldab kolleegiume juhul, kui EKP on päritoluriigi järelevalveasutusena pangagrupi konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus. Kui EKP on vastuvõtva riigi järelevalveasutus ja teeb järelevalvet konkreetsete pangagruppi kuuluvate üksuste üle, osaleb ta päritoluriigi järelevalveasutuse kutsel järelevalvekolleegiumides.

2022. aastal oli järelevalvekolleegium moodustatud 43s EKP otsese järelevalve alla kuuluvas pangas. EKP oli kolleegiumi päritoluriigi järelevalveasutus 25 juhul, millest 18 juhul koosnes kolleegium üksnes ELi järelevalveasutustest. EKP osales asukohariigi pädeva asutusena veel seitsmes ELi kolleegiumis ja 11 kolleegiumis, mille moodustasid kolmandate riikide asutused. Lisaks sõlmiti 29 kirjalikku koostöö- ja kooskõlastuslepingut – koostööraamistikud, milles järelevalveasutus ja teised kolleegiumi liikmed leppisid kokku, et kooskõlastada konfidentsiaalse teabe esitamist ja vahetamist. EKP eeldab, et 2023. aastal luuakse umbes kaheksa uut järelevalvekolleegiumi, mis tagavad kehtiva määruse järgimise.

Üksikute pankade otsese tegevuskohavälise järelevalve eest vastutava kolme direktoraadi esindajatest koosnev valdkonnaülene meeskond toetab jooksvalt ühiseid järelevalverühmi nende koostööga seotud kohustuste täitmisel kooskõlas Euroopa määruste ja direktiividega (nt gruppi kuuluvate üksuste kaardistamine, peamiste finantsnäitajatega seotud teabe vahetamine pädevate asutuste vahel ja järelevalvekolleegiumide kontrolliprogramm). Samuti soodustab valdkonnaülene meeskond ühtlustamist ja edendab parimaid rahvusvahelise koostööga seotud järelevalvetavasid.

4.1.1.2 Koostöö tugevdamine ühtse järelevalvemehhanismi väliste ELi asutustega

EKP eesmärk on suurendada veelgi Euroopa tasandil järelevalvealast koostööd, edendades ühtset järelevalvekultuuri ning püüdes kooskõlastada järelevalvetavasid ja -metoodikat. Selleks sõlmis EKP 2022. aastal mitmepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi kuue mitteosaleva ELi liikmesriigi (Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari) riiklike pädevate asutustega kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 3 lõikega 6. Selle vastastikuse mõistmise memorandumiga tagatakse EKP ja nende asutuste vahel tõhustatud koostöö, et täita nende asjakohaseid järelevalveülesandeid seoses järelevalve alla kuuluvate asutuste ja nende piiriüleste tegevuskohtadega. See aitab tagada suurema teabevahetuse, näiteks seoses küberintsidentidega, ning tõhustatud koostöö, et vähendada stressiolukordades Euroopa pangandusturgude killustumise ohtu.^[59] EKP järelevalvealased vastastikuse mõistmise memorandumid avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

4.1.1.3 Koostöö teiste valdkondlike järelevalveasutustega ELis ja kolmandate riikide usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustega

Finantskonglomeraadid on finantskontsernid või allkontsernid, mis pakuvad teenuseid ja tooteid finantsturgude eri sektorites, nagu pangandus, kindlustus ja/või investeerimine. Mõned neist konglomeraatidest on suurimate finantsturgudel tegutsevate finantskontsernide seas ja pakuvad teenuseid üle maailma.

Finantskonglomeraatide direktiivi kohaselt peavad koordineeriv asutus ja teised asjaomased pädevad asutused, kes teevad finantskonglomeraatide täiendavat järelevalvet, kehtestama koordineerimiskorra, et hõlbustada omavahelist koostööd. Selliste kontsernide puhul, mille eesotsas on üksused, mille jaoks EKP on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, vastutab EKP koordineerimiskorra kehtestamise eest. 2022. aastal kiitsid järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu heaks selliste finantskonglomeraatide täiendava järelevalve koordineerimiskorra, mille eesotsas on 16 olulist krediidiasutust.

2022. aastal jätkas EKP koostöö tugevdamist ka ELi riikide turuasutustega. Sellega seoses uuendasid EKP ja Itaalia Commissione Nazionale per le Società e la Borsa kahepoolset vastastikuse mõistmise memorandumit.

Samuti sõlmiti kaks järelevalvealast vastastikuse mõistmise memorandumit kolmandate riikide usaldatavusjärelevalve asutustega: üks Kanada finantsasutuste järelevalveasutusega ja teine Jaapani finantsteenuste agentuuriga.

4.1.2 IMFi finantssektori hindamisprogrammid

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantssektori hindamisprogrammide käigus hinnatakse põhjalikult ja üksikasjalikult riigi finantssektorit.

2018. aastal analüüsiti IMFi euroala finantssektori hindamisprogrammis pangandusjärelevalvet ja kriisilahendussüsteemi euroalal. EKP pangandusjärelevalve on rakendanud oma järelevalvetavades paljusid IMFi soovitusi ning samal ajal on ELi kaasseadusandjad käsitlenud ja käsitlevad praegu soovitusi, millega on nõutud muudatused ELi õigusaktides. Järgmine IMFi euroala finantssektori hindamisprogramm algatatakse eeldatavasti 2024. aastal.

2022. aastal viis IMF lõpule Saksamaa, Iirimaa ja Soome finantssektori hindamisprogrammi ning algatas Belgia hindamise. Nimetatud riikide finantssektori hindamisprogrammides analüüsitakse pangandusväliseid teemasid, nagu riigisisene kindlustus ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistikud, ning need hõlmavad terviklikku hinnangut pangandusküsimuste kohta, eriti nende kohta, mis kuuluvad vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet tegevate riiklike asutuste pädevusse, või aspektide kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

EKP osalus IMFi põhikirja IV artikli kohastes konsultatsioonides Euroopa pangandusjärelevalves osalevate riikidega on seotud mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustega, nagu näevad ette EKP kohustused nendes valdkondades.

4.2 Panus Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku edasiarendamisse

4.2.1 Osalemine finantsstabiilsuse nõukogu töös

2022. aastal keskendus finantsstabiilsuse nõukogu finantspoliitiliste meetmete koordineerimisele pärast COVID-19 pandeemiat ja Venemaa sissetungi Ukrainasse, muude finantsasutuste kui pankade finantsvahenduse vastupanuvõime tugevdamisele, tehnoloogilise innovatsiooniga seotud probleemidele reageerimisele ja kliimamuutustest tulenevate finantsriskide käsitlemisele. Muutuva makromajandusliku ja finantskeskkonna kontekstis jälgis finantsstabiilsuse nõukogu intensiivsemalt nõrkusi ning tegi tööd finantssüsteemi vastupanuvõime tugevdamiseks.

Finantsstabiilsuse nõukogu liikmena osales EKP pangandusjärelevalve aktiivselt mitmesugustes töösuundades, näiteks i) globaalsete süsteemselt oluliste pankade iga-aastasel kindlaksmääramisel, mis kajastas Baseli pangajärelevalve komitee analüüsi piiriüleste riskipositsioonide käsitlemise kohta Euroopa pangandusliidus; ii) kliimaga seotud riskide, kliimaga seotud teabe avalikustamise ja kliimastsenaariumide jurisdiktsioonipõhise analüüsi järelevalve- ja õiguskäsitlust puudutavas töös; iii) konsulteerimiseks avaldatud krüptovaraga seotud tegevust käsitlevate poliitiliste meetmete paketi ettevalmistamisel ning iv) küberintsidentide aruandluse ulatuslikumat ühtlustamist käsitleva nõuandedokumendi koostamisel.

EKP pangandusjärelevalve osales terve aasta jooksul finantsstabiilsuse nõukogu täiskogu, standardite rakendamise alalise komitee ning järelevalvelise ja regulatiivse koostöö alalise komitee istungitel. Samuti osaleti kriisilahenduse juhtrühma ja finantsstabiilsuse nõukogu Euroopa piirkondliku nõuanderühma koosolekutel.

EKP pangandusjärelevalve jätkab osalemist finantsstabiilsuse nõukogu tööprogrammis, eelkõige eespool nimetatud valdkondades. Lisaks tehakse finantsstabiilsuse nõukoguga koostööd kolmandate isikute riskide ja tegevuse edasiandmisega seotud küsimustes ning seoses pankade üleilmse stressitestiga, mis korraldatakse koostöös Baseli pangajärelevalve komiteega, ja uue analüüsiga, milles hinnatakse G20 väärtpaberistamise reformide mõju.

4.2.2 Osalemine Baseli protsessis

EKP panustas 2022. aastal jätkuvalt olulisel määral Baseli pangajärelevalve komitee töösse. EKP osales aktiivselt mitmes töösuunas, andes eksperdiabi komitee töörühmades ning tehes komitee liikmetega koostööd ELis ja kogu maailmas.

Selle töö peamised vahe-eesmärgid hõlmasid järgmist: i) pangandusliidu piiriüleste riskipositsioonide käsitluse sihipärase läbivaatamise lõpuleviimine seoses globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamismetoodikaga, mis on selge tunnustus pangandusliidu arendamisel tehtud edusammudele;^[63] ii) kliimaga seotud finantsriskide tõhusa juhtimise ja järelevalve põhimõtete avaldamine, mille eesmärk on edendada põhimõtetel põhinevat lähenemisviisi nii pankade riskijuhtimise kui ka järelevalveasutuste tavade parandamisele seoses kliimaga seotud finantsriskidega; iii) pankade krüptovaraga seotud riskipositsioonide üleilmse usaldatavusstandardi avaldamine ning iv) teise hindamisaruande avaldamine, milles hinnatakse rakendatud Baseli reformide mõju ja tõhusust seoses puhvrite kasutatavuse ja tsüklilisusega.

Lisaks osales EKP Baseli komitee tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtetega seotud rakkerühmas, mille eesmärk on hinnata, kas ja milliseid muudatusi on vaja teha tõhusa pangandusjärelevalve eeldustes, üldpõhimõtetes ja hindamismetoodikas.

Lisaks osales EKP mitmel Baseli pangajärelevalve komitee erakorralisel koosolekul, kus arutati üleilmse pangandussüsteemi riske ja haavatavusi ning Ukrainas toimuva sõja mõju.

Lisaks oli EKP jätkuvalt Baseli komitee kliimaga seotud finantsriskide rakkerühma ning ühiste usaldatavusstandardite väljatöötamise ja rakendamise eest vastutava poliitika ja standardite rühma kaaseesistuja. 2022. aasta oktoobris korraldas EKP Frankfurdis poliitika ja standardite rühma esimese kohapealse kohtumise pärast pandeemia puhkemist.

4.2.3 Osalemine Euroopa Pangandusjärelevalve töös

EKP pangandusjärelevalve jätkas 2022. aastal tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega (EBA), et edendada järjepidevat järelevalvet Euroopa pangandussektoris ning soodustada krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. 2022. aastal jätkus tugev koostöö EBAga ELi-üleste stressitestide korraldamisel ning EKP panustas 2023. aasta ELi-üleste stressitestide paketti. EKP oli kaasatud ka EBA regulatiivsesse töösse, andes oma panuse ja toetades mitut projekti, muu hulgas EBA kauplemisportfelliväliste positsioonide intressiriski ja kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat krediidimarginaali riski käsitlevate suuniste väljatöötamisse. EKP on aktiivselt osalenud ka EBA töös seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse, jälgides riske, energiaturu volatiilsust ning sanktsioonide ja sõja mõju majandusele. Samuti panustas EKP jätkuvalt EBA töösse seoses järelevalvetehnoloogiat ja krüptovaraturge ning digitaalset tegevuskerksust käsitleva õigusakti ettepanekutega.

Lisaks aitas EKP viia lõpule EBA 2022. aasta ELi-ülese läbipaistvuse hindamise, tagades EKP otsese järelevalve alla kuuluva 98 olulise krediidiasutuse täpsete järelevalveandmete õigeaegse esitamise. Hindamise käigus saadi üksikasjalikku teavet Euroopa pangandusjärelevalves osalevate pankade kohta.

EKP osales jätkuvalt vaatlejana EBA rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalises komitees ning võttis osa mitmest töösuunast, aidates järelevalve seisukohast kaasa reguleerivate aktide, näiteks usaldatavusjärelevalve asutuste, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste ning rahapesu andmebüroode vahelise koostöö ja teabevahetuse suuniste ning muudetud SREPi suuniste väljatöötamisele, millega antakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustele juhiseid selle kohta, kuidas integreerida SREPi rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske. Pärast suuniste vormistamist rakendas EKP õigusraamistikust tulenevaid muudatusi ja kehtestas vajaduse korral sätete järgimiseks uusi siseprotsesse (vt infokast 8).

EKP tegi EBA ja teiste sidusrühmadega koostööd, et koostada ettepanek ühise nõuande- ja koordineerimiskomitee loomiseks – nagu on nähtud ette EBA teostatavusuuringuga – ning aidata seeläbi kaasa integreeritud aruandlussüsteemi ettevalmistustele, mille eesmärk on vähendada pankade aruandluskoormat. Riiklikele asutustele korraldati 18. novembril ja 1. detsembril 2022 kaks seminari, kusjuures 1. detsembril osalesid ka tööstusharu esindajad. Kõik seminaril osalejad väljendasid algatusele tugevat toetust ning eeldavad, et 2023. aastal luuakse ühine pankade aruandekomitee, millele antakse volitus ja koostatakse töökava.

EBA menetluse „järgi või selgita“ puhul teavitas EKP pangandusjärelevalve 2022. aastal EBAt oma vastavusseisundist seoses 15 suunisega, mis on dokumenteeritud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. EKP pangandusjärelevalve on võtnud endale kohustuse järgida kõiki kohaldatavaid suuniseid, mille on välja andnud EBA või Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

5 EKP pangandusjärelevalve organisatsiooniline struktuur

5.1 Aruandlusnõuete täitmine

Käesolev aastaaruanne on üks peamisi kanaleid, mille kaudu EKP pangandusjärelevalve täidab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu (ELi nõukogu) ees. Määruses on sätestatud, et järelevalveülesannete andmist EKP-le tuleb tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. EKP peab väga oluliseks Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis täpsemalt sätestatud aruandlusraamistikust kinnipidamist ja selle täielikku kohaldamist.

2022. aastal toimus suhtlemine Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON) ning järelevalvenõukogu esimehe vahel esimest korda alates pandeemia algusest isikliku kohtumise vormis Brüsselis. Esimees esitles parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2021. aasta aruannet avalikul kuulamisel 31. märtsil 2022 ning kahel korralisel avalikul kuulamisel 30. juunil ja 1. detsembril 2022. Aruteludes keskenduti peamiselt Venemaa ja Ukraina vahelisest sõjast tulenevatele finantssektori riskidele, makromajanduslikule keskkonnale, kiirele inflatsioonile, rahapoliitika normaliseerimisele ja energiakriisile. Arutati ka pangandusliidu tugevdamist, sealhulgas Basel III reformide rakendamist, EKP pangandusjärelevalve programmi kliimamuutustega seotud kaalutluste lisamiseks järelevalvesse ning krüptovarateenuste järelevalvet.

2022. aastal vastas järelevalvenõukogu esimees Euroopa Parlamendi liikmete kuuele pangandusjärelevalveteemalisele kirjalikule küsimusele. Kõik vastuseks saadetud kirjad avaldati. Kirjad hõlmasid mitmesuguseid teemasid, näiteks Ukrainas toimuva sõja mõju pangandussektorile, kliima- ja keskkonnariske ning hüpoteeklaenude intressimäärasid.

Samuti tegi EKP kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendile kättesaadavaks järelevalvenõukogu koosolekute protokollid ja seminaride kokkuvõtted.

Lisaks sellele vastas EKP pangandusjärelevalve Euroopa Parlamendi ja EKP vahelise dialoogi edasiseks edendamiseks, mis on osa tema kindlast pühendumusest aruandekohustusele, Euroopa Parlamendi kommentaaridele ja ettepanekutele, mis esitati resolutsioonis pangandusliidu kohta (2021. aasta aruandes). Oma vastuses^[71] kommenteeris EKP Euroopa pangandussüsteemi üldist olukorda, digitaalse euro mõju, soolist tasakaalu finantseerimisasutustes, kliima- ja keskkonnariske, hüpoteeklaenuvõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate laenuintresse, rahapesuvastast võitlust, läbipaistvust ja pangandusliidu väljakujundamist.

Mis puudutab suhtlemist ELi nõukoguga 2022. aastal, siis järelevalvenõukogu esimees osales isiklikult kahel mõttevahetusel eurorühmaga: 4. aprillil ja 7. novembril. EKP avaldas enne arutelusid eurorühmaga ülevaate oma asjakohastest järelevalveülesannetest.^[72] Peamiste aruteluteemade seas olid Euroopa pangandussüsteemi üldine olukord 2022. aasta erakordses makromajanduslikus ja geopoliitilises keskkonnas ning järelevalveprioriteedid.

Samuti tegi EKP 2022. aastal koostööd Euroopa Kontrollikojaga seoses pangandusjärelevalvet käsitlevate audititega, nimelt kontrollikoja auditiga EKP tegevuse tulemuslikkuse kohta pankade viivislaenude haldamise järelevalves, mis viiakse eelduste kohaselt lõpule 2023. aastal.

EKP ja Euroopa Kontrollikoja 2019. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum soodustas samuti kahe asutuse vahelist praktilist teabevahetust seoses kontrollikoja poolt EKP pangandusjärelevalve kohta tehtavate auditite järelmeetmetega. EKP jälgib kontrollikoja poolt talle suunatud soovituste rakendamise seisu ning varem antud soovituste järelhindamisi teeb ka kontrollikoda. Sellega seoses vaatas Euroopa Kontrollikoda 2022. aastal jätkuvalt läbi meetmeid, mida EKP oli rakendanud, et võtta arvesse tähelepanekuid ja soovitusi, mis esitati kontrollikoja ühtse järelevalvemehhanismi toimimist käsitlevas esimeses aruandes ja teises aruandes kriisiohjamise kohta.^[73] Kontrollikoja kriisiohjamist käsitleva aruande järelmeetmete tulemusi kajastati kontrollikoja aruandes ELi eelarve tulemuslikkuse kohta, mis avaldati 2022. aasta novembris.^[74]

5.2 Läbipaistvus ja teabevahetus

EKP pangandusjärelevalve tugineb suuresti digikanalitele ja -platvormidele, et levitada teavet õigel ajal ning läbipaistval ja tulemuslikul viisil. Parema kontakti loomiseks laiema avalikkusega kasutas EKP jätkuvalt visuaalseid sidevahendeid ning selgeid ja arusaadavaid tekste. Kasutati mitmesuguseid formaate, nagu sotsiaalmeedia postitusi, videoid, taskuhäälinguid ja blogipostitusi, et selgitada järelevalvet ja pangandust erisuguse haridusliku ja kutsealase taustaga publikule.

Nende sidevahendite abil võimendati ka põhisõnumeid, mida levitati traditsiooniliste vahendite, nagu kõnede ja intervjuude kaudu. 2022. aastal pidasid esimees ja aseesimees 26 kõnet ning EKP esindajad järelevalvenõukogus 13 kõnet. Kokku andsid nad 29 meediaintervjuud ning avaldasid üheksa blogipostitust ja arvamusartiklit. Järelevalvenõukogu esimees korraldas ka pressikonverentsi 2021. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemuste kohta. EKP pangandusjärelevalve andis välja kolm taskuhäälingu osa ning avaldas 23 pressiteadet ja muid kirjutisi, sealhulgas kirju Euroopa Parlamendi liikmetele, suuniseid pankadele ja järelevalvestatistikat. Järelevalveuudiskirjas, mis on rohkem kui 9000 tellijaga kord kvartalis ilmuv digiväljaanne, esitati teavet ja ajakohastatud andmeid käimasolevate järelevalveprojektide ja tähelepanekute kohta.

2022. aastal avaldas EKP pangandusjärelevalve esimese kliimariski stressitesti koondtulemused ja algatas ühe avaliku arutelu olulise osaluse menetluste juhendi eelnõu kohta. Samuti reageeriti kiiresti kriisiolukordadele, muu hulgas edastades läbipaistvat teavet Sberbank Europe AG maksejõuetust või tõenäolist maksejõuetust puudutava otsuse kohta. Nagu ka varasematel aastatel jagas EKP pangandusjärelevalve teavet mitme sanktsioonidega seotud juhtumi kohta. Lisaks korraldasid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu oma esimese ühise konverentsi, kus peeti kõnesid ja ekspertide tasemel arutelusid kümme aastat toiminud pangandusliidu, tegevusliku vastupanuvõime, kriisiohjamise ja panganduse tuleviku üle.

Et edendada dialoogi EKP pangandusjärelevalve ja turul tegutsevate spetsialistide vahel, kes on kaasatud pangandussektoriga seotud küsimustesse, pidas EKP kaks pangandusjärelevalve turu kontaktrühma koosolekut. Kontaktrühm arutas muude teemade seas Euroopa pangandussektori riskiväljavaadet.

2022. aastal vastas EKP 1007-le üldsuselt saadud pangandusjärelevalveteemalisele päringule, milles käsitleti näiteks üldist järelevalveteavet, pankadega seotud kaebusi või Euroopa õiguse väidetavaid rikkumisi, tegevuslube, kliimariski stressitesti ning reageerimist Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Külastuskeskuse kaudu korraldas EKP kuus kohapealset ja viis virtuaalset loengut pangandusjärelevalve kohta kokku vastavalt 182 ja 187 osalejaga ning võttis vastu 963 külastajat (617 kohapeal ja 346 virtuaalselt), kellele tutvustati EKP peamisi ülesandeid ja Euroopa pangandusjärelevalve põhialuseid.

5.3 EKP pangandusjärelevalve töötajad

5.3.1 Värbamine

Üldiselt kuulutab EKP pangandusjärelevalve kõigepealt vabad ametikohad välja asutusesiseselt, välja arvatud algastme ametikohad, mis kuulutatakse välja välisturul. 2022. aastal palkas pangandusjärelevalve pikemaajalistele ametikohtadele 24 välist kandidaati.

Diagramm 23

2022. aasta ametisse nimetamiste arv töötajate rühmade kaupa

EKP pangandusjärelevalve võtab analüütiku tasandi algastme ametikohtadele sageli tööle kandidaate, kes on saanud praktika käigus töökogemuse. Endised praktikandid, kes olid saanud pangandusjärelevalves esialgse kogemuse, olid 2022. aastal jätkuvalt nende ametikohtade täitmisel talentide allikaks.

EKP pangandusjärelevalve võttis 2022. aastal tööle 131 praktikanti. Nende seas olid praktikandid, kes värvati kahe uut tüüpi praktikakampaania kaudu. Esimese kampaania käigus võeti tööle kuus Ukraina praktikanti, kes tegelesid pangandusjärelevalve teemadega, mis on seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Teise kampaaniaga värbas EKP pangandusjärelevalve EKP mitmekesisuse strateegia raames neli autismispektri häirega praktikanti.

45 töötajat viidi iga-aastase rotatsiooni korras üle uude ühisesse järelevalverühma, et vältida järelevalvetöötajate mõjutamist ning edendada nende isiklikku ja kutsealast arengut. Esimest korda kaasati sellesse horisontaaltasandi järelevalve peadirektoraat, et tugevdada veelgi koostööd horisontaalse ja vertikaalse järelevalve vahel.

5.3.2 Vahetusprogrammid

Lisaks ühtse järelevalvemehhanismi töötajate vahetusprogrammile (vt punkt 5.4) liitusid pangandusjärelevalve tegevusharud Schumani programmiga, mis võimaldab Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa pangandusjärelevalve töötajatel töötada eri asutustes ühiste projektide kallal. EKP pangandusjärelevalve tegi ettepaneku kahe projekti algatamiseks ja toetas kolme töötajat, kes olid huvitatud teistes projektides osalemisest.

5.3.3 Suutlikkuse suurendamine

2022. aastal hindas EKP pangandusjärelevalve organisatsioonilist valmisolekut ja tuvastas kolm arendamist vajavat valdkonda: IT- ja küberrisk, kliimarisk ning digipööre.

See puudujääkide analüüs võeti aluseks ühtse järelevalvemehhanismi suutlikkuse suurendamise kavas aastaks 2023. Kava hõlmab meetmeid, mille eesmärk on paremini tuvastada talente ning sobitada neid organisatsiooni vajaduste, koolitus- ja muude õppimisvõimalustega ning parandada uute talentide värbamist. Selle taustal on ühtse järelevalvemehhanismi paindlikku reservi 2023. aastaks eraldatud 17,5 ametikohta, et toetada algatusi kolmes arenguvaldkonnas.

2022. aasta lõpus käivitati EKP ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahetusprogramm, et soodustada koostööd finantskonglomeraatide järelevalve vallas. Eeldatavasti vahetavad alates 1. veebruarist 2023 kaks töötajat mõlemast organisatsioonist ametikohad.

5.3.4 Mitmekesisus ja kaasamine

EKP pangandusjärelevalve on oma olemuselt mitmekesine, sest töötajad on pärit kõikjalt üle Euroopa. 9%-l töötajatest on mitu kodakondsust, 56% on lapsevanemad ja 46% on naised. Kuigi EKP pangandusjärelevalve on pühendunud mitmekesisuse ja kaasamise edendamisele terviklikust vaatenurgast, on sooline tasakaal endiselt üks strateegilistest prioriteetidest. Naiste osakaal EKP pangandusjärelevalves on hierarhia tasandite arvestuses veidi erinev. Analüütikute tasandil jäi naissoost töötajate osakaal samaks, püsides 50% juures. Ekspertide tasandil kasvas see 2 protsendipunkti võrra 43%ni. Meeskonna tasandil kahanes nende osakaal 1 protsendipunkti võrra 32%ni ning juhtkonna tasandil kasvas see 2 protsendipunkti võrra 34%ni.

5.4 Ühtse järelevalvemehhanismi lõimumine

2022. aastal käivitati ühtse järelevalvemehhanismi lõimumisprojekt, mille EKP järelevalvenõukogu kiitis heaks 2021. aastal, ning see on avatud kõigi riiklike pädevate asutuste, riikide keskpankade ja EKP pangandusjärelevalve tegevusharude esindajatele. Kavandati mitut algatust, mille eesmärk oli edendada ühtse järelevalvemehhanismi ühist kultuuri ja karjäärivõimalusi, luua võimalusi tihedamaks koostööks kogu järelevalvetsükli jooksul, tõhustada lõimumise planeerimist, arendada edasi ühtse järelevalvemehhanismi koostöövahendeid ning võtta kasutusele ühine järelevalve- ja koolitustehnoloogia.

Märkimisväärseid edusamme on tehtud teabele ja ühistele IT-vahenditele juurdepääsu hõlbustamisel, sealhulgas järelevalvedokumentidele juurdepääsu õiguste suurendamisel (võttes asjakohaseid kaitsemeetmeid). See tõhustas kogemuste jagamist SSMnetis, mis on kõigi Euroopa pangandusjärelevalvega tegelevate töötajate jaoks mõeldud sisevõrguplatvorm. Kõigi riiklike järelevalveasutuste ja EKP pangandusjärelevalve töötajad on jätkanud uue sisu loomist SSMneti jaoks. Muu hulgas jagati peamisi järeldusi, mis tehti kogu Euroopa pangandusjärelevalvet hõlmava uuringu põhjal, milles käsitleti koostööd ühtses järelevalvemehhanismis, ning loodi uus sisuala, mis võimaldab töötajatel leida Euroopa pangandusjärelevalves liikuvusvõimalusi. EKP pangandusjärelevalve sai SSMneti loomise eest Central Bankingu 2022. aasta finantsstabiilsuse algatuse auhinna.

Ühtse järelevalvemehhanismi töötajate liikuvuses osales 2021. aastal katsetatud vahetusprogrammi järel neli paari Banco de España ja EKP töötajaid, kes vahetasid 2022. aastal üheks aastaks ametikohad. Lisaks sellele loodi riiklike pädevate asutuste järelevalvetöötajatele arvukalt võimalusi teha virtuaalselt koostööd peamistele järelevalveteemadele pühendatud eksperdirühmades. Selle positiivse kogemuse toel kaalutakse sobivate projektide korral lisavõimalusi lühiajaliseks koostööks riiklike järelevalveasutustega.

2022. aastal käivitati uus koostöövorm EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel: väärtpaberistamisega seotud SSM-Hub hakkas 1. aprillil 2022 plaanipäraselt tööle ning on nüüd EKP-le abiks riski säilitamise, läbipaistvuse ja edasiväärtpaberistamise nõuete järelevalves.^[75]

Tihedamat koostööd edendati ka kohapealsete kontrollide valdkonnas, tuginedes käimasolevale piiriülesele koostööle. Lisaks sellele loodi katseprojekti raames kaks pädevuskeskust – üks ärimudelite ja kasumlikkuse ja teine pangaportfelli intressiriski valdkonnas –, et edendada nendes riskivaldkondades tihedamat koostööd.

Järelevalvealase koolituse valdkonnas võeti koos teenusepakkujatega INSEAD ja Coursera kasutusele uued formaadid, et uurida digitaalset ümberkujundamist ja innovatsiooni (vt punkt 5.5). Eeldatavasti luuakse edasisi koolitus- ja teadmiste vahetamise võimalusi EKP pangandusjärelevalve ja Euroopa Ülikool-Instituudi partnerlusega.

Et sillutada teed tihedamaks koostööks, uuendati järelevalve kavandamise protsessi, milles nähakse nüüd ette tugevamad sidemed riiklike pädevate asutustega. Läbivaadatud protsess hõlmab perioodilist kokkupuudet järelevalvenõukogu ja riiklike pädevate asutustega riskianalüüsi ja prioriteetide seadmise eesmärgil ning varajasi suuniseid prioriteediks seatud haavatavuste kohta seoses tegevuse kavandamise ja organisatsioonilise valmisolekuga.

5.5 Ühtse järelevalvemehhanismi digitaalarengu tegevuskava

Pangandussektor on muutunud üha enam tehnoloogia- ja andmepõhiseks, mis tähendab, et Euroopa pangandusjärelevalve peab sellega sammu pidama ja edendama järelevalvetehnoloogia kasutamist. 2022. aastal sai Euroopa pangandusjärelevalve olulisel määral kasu 2020. aastal algatatud digipöördest. 14 järelevalvetehnoloogia vahendi kasutuselevõtt oli ühtse järelevalvemehhanismi digitaalarengu tegevuskava jaoks tähtis verstapost. 2022. aasta lõpuks kasutas rohkem kui 1100 järelevalvetöötajat aktiivselt uusi järelevalvetehnoloogia vahendeid, tuginedes neile oma igapäevatöös.

Tähelepanuväärne näide on virtuaalne labor, millega on edendatud Euroopa pangandusjärelevalves koostööd ja digitaalset teabevahetust, kasutades moodsat pilvepõhist platvormi ning EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajate jaoks mõeldud ühtset koostöö- ja sidevahendite komplekti. Virtuaalne labor soodustab ka innovatsiooni, pakkudes koodide ja mudelite jagamise keskkonda, et arendada andmeteaduse ja tehisintellekti projekte. Niisamuti on struktureerimata andmete tekstianalüüsi platvormil Athena tutvustatud uusi võimalusi, nagu teemakujundus, tundmusanalüüs, automaatne tõlge, tekstidest kokkuvõtete tegemine ja intelligentsed otsingumootorid. See on võimaldanud järelevalvetöötajatel töödelda ja analüüsida kiiresti paljusid dokumente, millega nad oma töös kokku puutuvad. Lisaks koondab Agora kõik Euroopa pangandusjärelevalves kasutatavate usaldatavusnõuetega seotud andmed ühte allikasse ning Navi – võrguanalüütika ja kõrgtehnoloogilise visualiseerimise iseteenindusplatvorm – annab olulise ülevaate seotud andmetest, näiteks oluliste krediidiasutuste omandistruktuurist. Need vahendid vastavad järelevalveasutuste vajadustele kogu Euroopa pangandusjärelevalves ja soodustavad lõimumist.

Digipööre hõlmas ka kultuurilisi ja töötajate täiendkoolitustega seotud algatusi, et võimaldada järelevalvetöötajatel vastata praegustele ja tulevastele digitaalsetele vajadustele. 2022. aastal registreeris rohkem kui 1000 järelevalvetöötajat riiklikest pädevatest asutustest ja EKPst end koostöös juhtivate akadeemiliste asutustega koolitusalgatustel, näiteks ühtse järelevalvemehhanismi tehisintellekti koolitusprogrammis ja andmeteaduse koolis. Erinevad kombineeritud vormid, sealhulgas reaalajas õppetunnid ja e-õppemoodulid, tagasid tipptasemel koolituskogemuse.

Need digitaalsed jõupingutused leidsid väliselt laialdaselt tunnustust: EKP sai teist aastat järjest Central Bankingu auhinna FinTech RegTech Global Award, võites virtuaalse labori eest pilveinnovatsiooni auhinna.

2022. aastal alustas Euroopa pangandusjärelevalve ka ambitsioonikat algatust „Project Olympus“. Selle eesmärk on panna alus EKP ja riiklike järelevalveasutuste ühisele ja integreeritud IT-keskkonnale. Algatuse raames on eksperdid määratlenud konkreetsed meetmed, millega tagada ühised ja ühendatud vahendid, sujuv juurdepääs ja navigeerimine eri süsteemides, ühised IT-standardid ja andmepõhine järelevalve.

Lisaks loob Euroopa pangandusjärelevalve järelevalvetehnoloogia funktsiooni, et vastata stabiilselt kasvavale vajadusele tehnoloogia- ja andmepõhise järelevalve järele. Peamine eesmärk on tagada kvaliteetsed tulemused, pidev innovatsioon ning järelevalvetehnoloogia tõhus kasutuselevõtt ja arendamine kogu Euroopa pangandusjärelevalves.

5.6 Otsuste tegemine

5.6.1 Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee koosolekud ja otsused

2022. aastal toimus 23 EKP järelevalvenõukogu koosolekut. Pärast pandeemiast tingitud piirangute leevendamist toimus kaks koosolekut Frankfurdis ja üks Ateenas. Kõik ülejäänud koosolekud toimusid videokonverentsi teel. Lisaks korraldas järelevalvenõukogu viis seminari, et vahetada esialgseid arvamusi seoses järelevalvealaste teemadega. Deutsche Bundesbanki kutsel pidas järelevalvenõukogu 2022. aasta oktoobris Berliinis ka strateegiakoosoleku, kus liikmed kohtusid kohaliku finantstehnoloogia kogukonnaga ning vahetasid arvamusi ühtse järelevalvemehhanismi edasise lõimumise ja võimalike järelevalve tõhususe suurendamise viiside kohta.

Järelevalvenõukogu juhtkomitee^[76] pidas 2022. aastal seitse koosolekut, mis toimusid kõik videokonverentsi teel.

Juhtkomitee pidas 12 lisakoosolekut, mille keskmes oli ühtse järelevalvemehhanismi protsesside digiteerimine ja lihtsustamine ning ühtse järelevalvemehhanismi lõimumine. Kõik koosolekud peeti videokonverentsi teel ning osaleda võisid kõik järelevalvenõukogu liikmed, kes selle vastu huvi tundsid.

Järelevalvenõukogu

2022. aastal tegi EKP 2582 järelevalveotsust,^[77] mis puudutasid konkreetseid järelevalve alla kuuluvaid üksuseid (joonis 2). EKP tööüksuste juhid tegid nimetatud otsustest 1360, järgides otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistikku seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega. 1222 otsust tegi EKP nõukogu vastuväidete mitteesitamise menetluse raames järelevalvenõukogu ettepaneku eelnõu alusel. Need arvud hõlmavad 213 toimingut^[78] (näiteks filiaalide asutamine), mille EKP kiitis heaks kaudselt seeläbi, et ei esitanud vastuväiteid õigusaktidest tulenevate tähtaegade jooksul.

Enamik järelevalveotsuseid olid seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise (44,9%), SREPi (8,7%), riigi pädevuse (9,7%), sisemudelite (8,5%), omavahendite (7,7%) ja erakorralise aruandlusega (4,7%).

Peale kindlaid panku puudutavate lõplike otsuse-eelnõude, mis esitati EKP nõukogule vastuvõtmiseks, tegi järelevalvenõukogu otsuseid ka mitme horisontaalse küsimuse kohta. Eelkõige olid need otsused seotud järelevalvemeetmetega, mis võeti aasta alguses halveneva geopoliitilise olukorra tagajärgede leevendamiseks, kliimariski stressitesti ettevalmistamise ja rakendamisega, finantsseisundi taastamise kava hindamise lihtsustamisega ning varade kvaliteedi hindamise metoodika läbivaatamisega. Mõne sellise otsuse koostasid järelevalvenõukogu volitatud ajutised struktuurid. Need struktuurid hõlmasid EKP ja riiklike pädevate asutuste esindajaid ning tegid ettevalmistusi sellistel teemadel nagu SREPi metoodika läbivaatamine seoses tururiski, krediidiriski ja 2. samba soovituslike nõuetega.

Peale selle koostati mõne järelevalvenõukogu otsuse tulemusel avalikke juhendeid, aruandeid ja analüüse, nagu EKP juhend liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste kasutamise kohta, juhend väärtpaberistamise tehingutest teatamise kohta ning EKP aruanne pankade edusammude kohta kliima- ja keskkonnariski profiili läbipaistva avalikustamise suunas.

Järelevalvenõukogu tegi enamiku otsuseid kirjaliku menetluse teel^[79].

32 pangagruppi 113st, mis olid 2022. aastal EKP otsese järelevalve all, soovis saada EKP ametliku otsuse muus ELi ametlikus keeles kui inglise keel (võrdne 2021. aastaga).

Joonis 2

Järelevalvenõukogu otsused 2022. aastal

5.6.2 Vaidlustusnõukogu tegevus

Vaidlustusnõukogu on EKP organ, kuhu kuuluvad liikmed, kes on nii isiklikult kui ka kollektiivselt EKPst sõltumatud. EKP nõukogu on neile usaldanud järelevalveküsimustes tehtud otsuste läbivaatamise, kui selleks esitatakse vastuvõetav läbivaatamistaotlus.

2022. aastal esitati vaidlustusnõukogule kolm taotlust EKP järelevalveotsuse halduskorras läbivaatamiseks (tabel 7). Ühe neist taotlustest võttis selle esitaja tagasi, kui EKP jõudis temaga selles küsimuses selgusele väljaspool vaidlustusnõukogu menetlust. Teisel juhul leidis vaidlustusnõukogu, et taotlus on vastuvõetamatu, kuna läbivaatamisteade ei olnud täielik ega vastanud ühtse järelevalvemehhanismi määruses ega vaidlustusnõukogu otsuses sätestatud vorminõuetele.

Kolmandal juhul võttis vaidlustusnõukogu vastu otsuse, millega tehti järelevalvenõukogule ettepanek muuta vaidlustatud otsust, eelkõige selleks, et kajastada veelgi enam proportsionaalsuse põhimõtet. Selle juhtumi puhul korraldas vaidlustusnõukogu uurimisetapis EKP ruumides suulise ärakuulamise, mis andis taotlejale ja EKP-le lisavõimaluse vaidlustatud otsust kommenteerida.

2022. aasta detsembris avaldas vaidlustusnõukogu dokumendi oma kaheksa-aastase kogemuse kohta EKP järelevalveotsuste läbivaatamisel. Dokumendis tutvustatakse vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetlust ning peamisi menetlusega seotud ja sisulisi probleeme ja küsimusi, mida vaidlustusnõukogu analüüsis, ning kriteeriume, millel tema arvamused põhinesid.

2022. aastal oli vaidlustusnõukogu esimees Concetta Brescia Morra. Teised liikmed olid Pentti Hakkarainen (alates 1. veebruarist 2022, aseesimees), F. Javier Aríztegui Yáñez, André Camilleri ja René Smits. Asendusliikmed olid Christiane Campill ja Damir Odak. 1. jaanuarist 2023 määrati esimeheks Pentti Hakkarainen. Vaidlustusnõukogu praegune koosseis on esitatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

Tabel 7

Vaidlustusnõukogu läbivaatamiste arv

5.6.3 Muudatused järelevalvenõukogus osalevate EKP esindajate huvivaldkondades

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja otsuse EKP/2014/4^[80] kohaselt määrab EKP nõukogu järelevalvenõukogusse neli EKP esindajat, kellest ükski ei täida EKP rahapoliitikaga vahetult seotud ülesandeid ega kohustusi riikliku pädeva asutuse ees.

EKP praegused esindajad järelevalvenõukogus on Kerstin af Jochnick, Edouard Fernandez-Bollo, Elizabeth McCaul ja Anneli Tuominen. Oma igapäevatöös toetavad esindajad järelevalvenõukogu esimeest ja aseesimeest ning esindavad EKP pangandusjärelevalvet nii sisemiselt kui ka väliselt.

Pärast Anneli Tuomineni ametisse nimetamist 15. juunil 2022 vaadati järelevalvenõukogus osalevate EKP esindajate huvivaldkonnad läbi ning need jagunevad nii, nagu on esitatud tabelis 8.

Tabel 8

Järelevalvenõukogus osalevate EKP esindajate huvivaldkonnad

5.7 Tegevusjuhendi rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt on EKP kehtestanud EKP kõrgetasemeliste töötajate, juhtkonna ja teiste töötajate suhtes eetikaraamistiku. See koosneb EKP kõrgetasemeliste töötajate ühtsest tegevusjuhendist, EKP ametieeskirjade spetsiaalsest peatükist ja suunisest, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted. Raamistiku rakendamist ja edasist arendamist toetab EKP eetikakomitee, vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ning eetika- ja vastavuskomisjon.

EKP nõukogu võttis EKP sõltumatu eetikakomitee ettepanekul 2022. aasta novembris vastu kõrgetasemeliste töötajate täiustatud ühtse tegevusjuhendi, millega kehtestati eraotstarbelistele finantstehingutele lisapiirangud ning suurendati läbipaistvusega seotud kohustusi^[81]. Alates 1. jaanuarist 2023 on kõrgetasemelistel töötajatel lubatud osta ainult keskmise kuni pikaajalise investeerimisperioodiga hästi hajutatud instrumente ning nad peavad esitama eelmise kalendriaasta jooksul tehtud eraotstarbeliste finantstehingute loetelud.

Eetikakomitee viis kooskõlas oma volitustega läbi järelevalvenõukogu liikmete huvide deklaratsioonide iga-aastase hindamise, enne kui need avaldati EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Samuti vastas see EKP pangandusjärelevalvega tegelevate kõrgetasemeliste töötajate esitatud nõuandetaotlustele ja andis sellega seoses välja 15 arvamust, millest enamik puudutas töösuhte lõppemise järgset tegevust. EKP jätkas kooskõlas oma läbipaistvuspoliitikaga eetikakomitee arvamuste avaldamist huvide konfliktidega seotud juhtumite ja ametiajajärgse tasustatava töö kohta ning alates 2022. aasta veebruarist isiklikes huvides kavandatava tegevuse kohta.^[82]

2022. aastal võttis vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus kasutusele eetikajuturoboti, et vastata kiiresti töötajate otsestele eetikaküsimustega seotud päringutele. Automatiseerimise abil vähendati vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse töötajate panust nõudvate taotluste arvu peaaegu 20% võrra: ligikaudu 2050 taotluselt 2021. aastal 1690 taotluseni 2022. aastal. Umbes 42% nõuandetaotlustest esitasid EKP pangandusjärelevalve töötajad.

Diagramm 24

EKP pangandusjärelevalve töötajatelt 2022. aastal laekunud taotluste ülevaade

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus pakkus jätkuvalt töötajaile spetsiaalseid koolitusi ja e-õppe programme ning korraldas ka teabekampaaniaid eetikaraamistiku kohta, näiteks eetikateadlikkuse nädala ja avatud eetikapäevad uustulnukatele. 2022. aasta teadlikkuse suurendamise kampaanias keskenduti muude teemade hulgas EKP ametiaja lõppemisel kohaldatavatele piirangutele ning tulevase ametialase tegevusega seotud läbirääkimistel kehtivatele eeskirjadele^[83]. Et vältida tegelikku või tajutavat nn pöördukse olukorda, hindas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad sellest, et töötajad kaaluvad erasektori tööpakkumisi, ning andis nõu kohaldatavate eeskirjade ja leevendusmeetmete kohta.

2022. aasta jooksul oma ametikohalt lahkunud pangandusjärelevalve töötajatest kolme puhul kehtestati kooskõlas eetikaraamistikuga ajutine muu kutsealase tegevuse keeld. Üheksal juhul kehtestati lisakaitsemeetmed, nagu ülesannete ümberjagamine, töötajate üleviimine teistele ametikohtadele ja/või juurdepääsuõiguste piiramine, et vältida nn pöördukse olukorda, millega sisuliselt muudeti ooteaeg pangasiseseks.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus kontrollis korrapäraselt EKP kõrgetasemeliste ja muude töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid. Nagu ka varasematel aastatel tuvastati kontrolli käigus vaid väike hulk mittevastavuse juhtumeid, millest ligikaudu pooled olid seotud EKP pangandusjärelevalve töötajatega. Ühelgi juhul ei olnud tegu tahtliku väärkäitumise või muude raskete mittevastavuse juhtumitega.

Et kajastada eetika ja nõuetele vastavuse üha suurenevat tähtsust, muudeti eetika ja vastavuskontrolli konverents eetika- ja vastavuskomisjoniks. Pärast ühtse järelevalvemehhanismi täiustatud eetikaraamistiku vastuvõtmist 2021. aastal edendas eetika- ja vastavuskomisjon uute eeskirjade ühtlustatud ja ühtset kohaldamist ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide riiklikes pädevates asutustes. Selleks toetas eetika- ja vastavuskomisjon käimasolevat rakendamist, osaledes korrapäraselt arvamuste vahetamisel ning andes nõu ja teavet parimate tavade kohta.

5.8 Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtte kohaldamine

2022. aastal kohaldati rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtet peamiselt seoses teabevahetusega eri poliitikavaldkondade vahel.

Kooskõlas otsusega EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta^[84] kohaldati selle teabevahetuse suhtes teabe vajalikkuse nõuet ning seega pidid kõik poliitikavaldkonnad tõendama, et taotletav teave on vajalik nende tööeesmärkide saavutamiseks. Enamikul juhtudel võimaldas juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele seda teavet omanud EKP poliitikavaldkond. Seda tehti kooskõlas otsusega EKP/2014/39, mille kohaselt võivad juurdepääsu anonüümseks muudetud andmetele või poliitiliselt mittetundlikule teabele anda poliitikavaldkonnad ise. Seega ei pidanud EKP juhatus võimalike huvide konfliktide lahendamiseks sekkuma.

Otsusest EKP/2014/39 tulenevalt oli EKP juhatuse osalus mõnel juhul siiski vajalik, et anda luba konkreetsete pankadega seotud anonüümseks muutmata teabe või poliitiliselt tundlike hinnangute vahetamiseks. Juurdepääs teabele võimaldati, lähtudes teabe vajalikkuse põhimõttest pärast äriliste kaalutluste hindamist ning piiratud ajaks, tagamaks, et teabe vajalikkuse nõue oleks alati täidetud.

Mis puutub andmetesse, mis on seotud Ukrainas toimuva sõja tõttu pangandussektorile avalduva mõjuga, siis 2022. aasta veebruaris rakendas EKP juhatus otsuse EKP/2014/39 artiklis 8 sisalduvat eriolukordi käsitlevat sätet. Sellega kaotati vajadus selle järele, et juhatus peab andma seotud teabe jagamiseks eraldi heakskiidu, kuid sellegipoolest kohaldati ranget teabe vajalikkuse nõuet. 2021. aastal kohaldati seda erandit mitmel korral COVID-19 pandeemiaga seoses kogutud pangaandmete vahetamise suhtes. Nagu eespool mainitud, võimaldati juurdepääs teabele, lähtudes teabe vajalikkuse põhimõttest pärast äriliste kaalutluste hindamist ning piiratud ajaks, tagamaks, et teabe vajalikkuse nõue oleks alati täidetud.

Otsuste tegemise tasandil ei tekitanud ülesannete lahusus probleeme ja lepituskomisjonil ei olnud vaja sekkuda.

5.9 Andmete aruandlusraamistik

5.9.1 Muudatused andmete aruandlusraamistikus

EKP uus keskne platvorm andmete esitamiseks (CASPER) võimaldab välistel organisatsioonidel esitada EKP-le turvaliselt struktureeritud andmeid kasutajate keskseks tuvastamiseks mõeldud EKP portaali Identity Portal kaudu. Andmed valideeritakse automaatselt ja tulemusi saab arutada EKP asjakohaste meeskondadega, kes platvormi kasutavad. CASPERil oli 2022. aastal 3100 sise- ja väliskasutajat, mis on selle katsetamisel oluline verstapost. EKP jätkab CASPERi kasutamist ühekordsete järelevalvealaste teabenõuete vastuvõtmiseks pankadelt. Sellega asendatakse vähem tõhusad protsessid, nagu e-kirjavahetus või jagatud kaustad.

2022. aastal tegid EKP ja riiklikud pädevad asutused märkimisväärseid edusamme meetmete rakendamisel, et veelgi ühtlustada järelevalveandmete kogumise ühiseid tavasid, kasutades nn järkjärgulist lähenemisviisi.^[85] Nende nõuete eesmärk on kehtestada minimaalsed ühised standardid, et ühtlustada Euroopa pangandusjärelevalves kasutatavaid lähenemisviise järelevalveandmete kogumisele, valideerimisele ja levitamisele ning luua järelevalve alla kuuluvatele asutustele võrdsed tingimused.

Ühtse järelevalvemehhanismi ülese andmete kogumise andmebaasi^[86] eesmärk on teha kindlaks meetodid, millega vähendada pankade aruandluskoormust, kõrvaldades järelevalveasutuste korduvad andmepäringud. Andmebaasi ajakohastati 2022. aastal regulaarselt ning seda kasutati aruandlusnõuete lihtsustamise temaatilistes analüüsides ja enne uute horisontaalsete taotluste esitamist olulistele krediidiasutustele.

2022. aastal laiendas EKP pangandusjärelevalve veebisaidi järelevalveandmete rubriigis kord kvartalis avaldatava järelevalvega seotud pangandusstatistika sisu, avaldades alates 2022. aasta aprillist uued näitajad laenude ja ettemaksete kohta, millele kohaldatakse väärtuse languse kontrolli (etapid). Lisaks hakkas EKP alates 2022. aasta teisest kvartalist avaldama stabiilse netorahastamise kordajat ja viivislaenude suhtarvu, millest on välja jäetud sularahasaldod keskpankades ja muud nõudmiseni hoiused. Statistika nähtavust suurendati märkimisväärselt, lisades EKP pangandusjärelevalve veebisaidi avalehele visuaalse reklaamiriba, milles antakse lühiülevaade peamistest näitajatest. Esimest korda avaldas EKP ka üksikute üksuste 3. samba andmed valitud vastaspoolte krediidiriski avalikustamise kohta. EKP viis 3. samba valikuliselt avalikustatud andmed ja regulatiivsete aruannete andmed omavahel vastavusse ning selle tulemusel parandati märkimisväärselt andmete ühtsust.

5.9.2 Teabehaldus

Ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteem IMAS on põhiliste IT-süsteemide integreeritud komplekt, mida Euroopa pangandusjärelevalveasutused ja nende järelevalve all olevad krediidiasutused iga päev kasutavad. Komplekti kuuluvad protsessirakendused, mille abil järelevalveasutused täidavad oma igapäevaseid ülesandeid (IMAS), aruandlus- ja analüütikateenus järelevalvealasele aruandlusele ligipääsemiseks ja sellega töötamiseks (IDRA) ning veebirakendus, mille abil järelevalve alla kuuluvad pangad saavad võtta digitaalselt ühendust järelevalveasutustega, esitades taotlusi ja teateid veebivormide kaudu (IMASi veebiportaal). IMASisse integreeritakse vajaduse korral äsja välja töötatud järelevalvetehnoloogia vahendid.

2022. aastal jätkus IMASi areng kooskõlas finantssüsteemi ja selle õigusraamistiku ning ühtse järelevalvemehhanismi metoodika ja strateegia muudatustega. 2022. aasta uued arengusuunad mõjutasid peamisi järelevalveprotsesse ning hõlmasid i) IMASisse lisatud uusi menetlusi, et arvestada 2022. aastal ajakohastatud SREPi metoodikat; ii) ühtse järelevalvemehhanismi otsuseid tegevatele organitele esitatavate aruandlustulemuste täiustamist; iii) uut moodulit krediidiasutuste olulisuse hindamise ja registri jaoks; iv) järelevalve käigus tehtud tähelepanekute ja nendega seotud järelevalvemeetmete jälgimise ja järelevalve mooduli uuendamist ning v) sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisega seotud erielementide rakendamist. Samal ajal arendati märkimisväärselt tehniliselt IMASi põhitaristut, et võimaldada selle integreerimist teiste EKP süsteemidega, näiteks järelevalvetehnoloogia rakendustega.

2022. aastal täiendati IMASi veebiportaali uute järelevalveprotsessidega, nimelt krediidiasutuste ja investeerimisühingute uute tegevuslubade taotluste esitamise, oluliste järelevalve alla kuuluvate gruppide finantsvaldusettevõtjate heakskiitmise ja erandite, tegevuslubade vabatahtliku kehtetuks tunnistamise ning ebaolulistest mudelite muudatustest ja tegevuse edasiandmise korrast teatamisega. IMASi veebiportaali kaudu juba töödeldavate menetlustega seoses tehtud muudatused hõlmavad sobivuse ja nõuetekohasuse taotluste ühtse vormi ning üleeuroopalise tegevusloa taotlemise täiustatud vormi kasutuselevõttu kooskõlas ajakohastatud Euroopa Pangandusjärelevalve suunistega.

6 Eelarvega seotud aruandlus

6.1 2022. aasta kulud

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peab EKP eraldama järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid. Neid vahendeid rahastatakse EKP otsese ja kaudse järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest järelevalvetasudest.

Järelevalveülesannete täitmisel tekkivad kulud on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad. Need kulud hõlmavad EKP pangandusjärelevalve funktsiooni otseseid kulusid. Järelevalvefunktsiooni täitmisel kasutatakse ka EKP olemasolevate tugitegevusharude osutatavaid ühiseid teenuseid^[87].

EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. EKP nõukogu võtab vastu EKP aastaeelarve EKP juhatuse ettepanekul ning pärast järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega pangandusjärelevalvet puudutavates küsimustes konsulteerimist. EKP nõukogu abistab eelarvekomitee, kuhu kuuluvad kõigi eurosüsteemi keskpankade ja EKP esindajad. Eelarvekomitee abistab EKP nõukogu, esitades talle hinnangud eelarve planeerimist ja järelevalvet käsitlevate EKP aruannete kohta.

2022. aastal moodustasid EKP järelevalveülesannetega seotud tegelikud aastakulud 593,8 miljonit eurot. Seda on 2022. aasta märtsis prognoositud 624,1 miljonist eurost 4,9% vähem.

Järelevalveülesannetega seotud kulud kasvasid 2022. aastal 2,8% võrreldes 2021. aastaga, mil need olid 577,5 miljonit eurot. See peegeldab pangandusjärelevalve tegevuse jätkuvat järkjärgulist taastumist tavapärasemal tasemel, eelkõige seoses oluliste krediidiasutuste otsese järelevalvega, millega seotud kohapealsete kontrollide arv on pöördunud tagasi pandeemiaeelsele tasemele (vt punkt 1.3.2). Horisontaalsete ülesannete täitmise ja eriteenuste osutamisega seotud kulude kasvu võib seostada pangandusjärelevalve jaoks mõeldud IT-süsteemide pideva arengu ja täiustustega. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud punktis 5.9.

Tabel 9

EKP järelevalveülesannete kulud funktsioonide kaupa (2020–2022)

(miljonites eurodes)

Tabelis 9 esitatud liigitusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks iga-aastastest järelevalvetasudest kaetavate iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel olenevalt nende järelevalvestaatusest (oluline või vähem oluline). Järelevalvetasude määruse artiklis 8^[88] kindlaksmääratud metoodikas iga-aastaste järelevalvetasude jagunemise kohta on sätestatud, et horisontaalsete ülesannete ja eriteenustega seotud kulud jaotatakse proportsionaalselt, lähtudes oluliste krediidiasutuste järelevalve kogukulust ja vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve järelevaatamise kulust. Iga rühma kohta esitatud kulud sisaldavad ka proportsionaalset osa EKP tugitegevusharude osutatud ühistest teenustest.

Tabelis 10 on esitatud üksikasjalikum teave kulude kohta täidetud ülesannete kaupa, eelkõige järgmiste ülesannete kaupa:

• tegevuskohaväline järelevalve, mis hõlmab kulusid, mis on seotud EKP osalemisega ühistes järelevalverühmades ning vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevaatamistegevuses;
• EKP osalemine kohapealsetes kontrollides, sealhulgas piiriülestel missioonidel;
• poliitika-, nõuande- ja regulatiivfunktsioonid, sealhulgas olulised hindamised, tegevusload, koostöö teiste asutustega, metoodika ja kavandamine, järelevalvekvaliteedi tagamine ning järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused;
• kriisiohje;
• makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded, sealhulgas ülesanded, mis on seotud stressitestide ja järelevalvepoliitikaga;
• järelevalvestatistika, mis on seotud andmete aruandlusraamistikuga;
• järelevalvenõukogu, selle sekretariaadi ja õigusteenustega seonduv otsustusprotsess.

Tabel 10

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud

(miljonites eurodes)

Kohapealsete kontrollidega seotud kulud kasvasid 2022. aastal peaaegu 60%, mis osutab kohapealse tegevuse taastumisele tavapärasemal tasemel pärast liikumispiirangute tühistamist. Kohapealsete kontrollide arv jõudis tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Pangandusjärelevalve jaoks mõeldud IT-süsteemide pideva täiustamise tõttu on poliitika-, nõuande- ja regulatiivfunktsioonide kulud kasvanud. Nendes funktsioonides kajastub ka järelevalvetehnoloogiaga (järelevalvetehnoloogia projektidega) seotud kulude ümberjaotamine järelevalvenõukogu, sekretariaadi ja järelevalveõiguse funktsiooni alt 2022. aastal. Usaldatavusnõuete järelevalve kulude suurenemist tasakaalustas osaliselt makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega seotud kulude vähenemine, sest 2022. aastal ei tehtud Euroopa Pangandusjärelevalve iga kahe aasta tagant korraldatavat stressitesti.

Sisemiste ressursside täiendamiseks kasutab EKP väliskonsultantide tugiteenuseid, et hankida eriteadmisi, või integreeritud konsultatsiooniteenust kvalifitseeritud majasisese töötaja juhendamisel ajutise ressursinappuse katmiseks. 2022. aastal kulutas EKP põhiliste järelevalveülesannetega seotud konsultatsiooniteenustele 40,8 miljonit eurot, mida on 2021. aastaga võrreldes 2,0 miljonit eurot rohkem. 13,2 miljonit eurot sellest kulutati IT-süsteemide arendamisele, 7,0 miljonit eurot põhjalikele hindamistele ja 20,0 miljonit kohapealse järelevalve ülesannete täitmisele, sealhulgas piiriüleste missioonide tegemisele. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud 1. peatükis. Lisaks eraldati pangandusjärelevalvele otse 10,4 miljonit eurot konsultatsioonikuludeks. Need kulud tulenesid pangandusjärelevalve funktsiooni toetavatest valdkondadest ning olid seotud peamiselt IT-süsteemide käitamise ja parendusliku hooldusega.

Oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvetegevusega seotud tööreiside kulud kasvasid 2022. aastal märkimisväärselt. Kulud olid 6,8 miljonit eurot võrreldes 2021. aasta 0,3 miljoniga. See peegeldab kohapealse järelevalvetegevuse taastumist tavapärasemal tasemel.

Kulude jagunemine EKP pangandusjärelevalvega otseselt seotud kulude ja ühiste teenustega seotud kulude vahel oli üldjoontes sarnane eelmise aastaga (diagramm 25).

Diagramm 25

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud kulukategooriate kaupa

(miljonites eurodes)

Otseselt seotud kulud koosnevad põhiliste järelevalvetöötajate kuludest, järelevalvealaste algatusprojektide kuludest (sealhulgas põhjalike hindamistega seotud kuludest), muudest tegevuskuludest, näiteks tööreisid ja koolitus, kuludest spetsiaalsele infotehnoloogiale, näiteks IMASile ja stressitestide aruandluse platvormile (STAR) ning seonduvatele projektidele ja järelevalvetehnoloogiale.

Ühiste teenuste kategooria hõlmab teenuseid, mida kasutavad nii keskpanganduse funktsioon kui ka pangandusjärelevalve funktsioon ning mis on koondatud järgmiselt: tööruumide ja vahenditega seotud teenused, personaliteenused, ühised infotehnoloogia teenused, ühised õigus-, auditi- ja haldusteenused, kommunikatsiooni- ja tõlketeenused ning muud teenused. Ühiste teenuste kulud jagatakse iga funktsiooni vahel, kasutades selleks kulude jaotamise mehhanismi, mis tugineb valdkonna standardsetele parameetritele, näiteks täistööajale taandatud ametikohad, kontoripind ja tõlkepäringute arv. Et EKP on võtnud oma kindlaks eesmärgiks suurendada märgatavalt tõhusust, täiustab ta korrapäraselt kulude jaotamise parameetreid.

2022. aasta tegelikud kulud olid kokku 593,8 miljonit eurot. Otseselt seotud kulud olid 351,4 miljonit eurot ja ühiste teenuste kulud 242,4 miljonit, mis moodustasid tegelikest kuludest vastavalt 59,2% ja 40,8% (mis on üldjoontes sarnane 2021. aastaga, mil vastavad näitajad olid 58,5% ja 41,5%).

IMASi ja STARi amortisatsiooni tõttu suurenesid otseselt seotud infotehnoloogia ja seotud projektide kulud, mis olid 2022. aastal 22,9 miljonit eurot. Järelevalvetehnoloogiaga otseselt seotud kulud olid 20,8 miljonit eurot. Selline muude tegevuskulude kasv kajastab kohapealse järelevalvetegevuse järkjärgulist taastumist tavapärasemal tasemel.

2022. aastal kasvasid ühiste teenuste kulud võrreldes 2021. aastaga veidi, 2,8 miljonit eurot. Kasvu võib täheldada enamikus kulukategooriates, mis on jällegi tingitud tegevuse taastumisest tavapärasemal tasemel.

6.2 Pangandusjärelevalve tasude väljavaade 2023. aastaks

Arvestades kavandatud kulude varasemat ja prognoositavat rakendusmäära, kasutas EKP ka 2023. aasta kulude hindamisel konservatiivset lähenemisviisi. Selle tulemusel on 2023. aasta hinnanguline järelevalvetasu 649,0 miljonit eurot. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud eelarve ülemmäär on 2023. aastal 705,6 miljonit eurot. Selles hinnangus on võetud arvesse tegevuse eeldatavat jätkuvat taastumist tavapärasemal tasemel, järelevalvetehnoloogia projektidesse tehtavate investeeringutega seotud uute IT-teenuste kasutuselevõttu ning kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimistega seonduvate konsultatsiooniülesannete üleandmist koosseisulistele töötajatele, mida tasakaalustab konsultatsioonikulude vähenemine.

Kooskõlas oma eesmärgiga stabiliseerida 2023. aastaks terve organisatsiooni kulud näeb EKP ette praeguste volitustega seotud kavandatud kulude stabiliseerumise. Siiski reageeritakse ka edaspidi ootamatutele välistele teguritele paindlikult. Kehtestatud on meetmed, millega tagada, et EKP püsib stabiliseerimiseesmärgi piires, võttes arvesse ka inflatsiooni mõju.

Tabel 11

EKP pangandusjärelevalve prognoositud kulud 2023. aastal funktsioonide kaupa

(miljonites eurodes)

2024. aastal nõutav iga-aastane järelevalvetasu 2023. aasta eest selgub alles tasuperioodi lõpus ning moodustab kogu aasta tegelikud kulud, mida on kohandatud summadega, mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi või mida nõuti üksikutelt pankadelt eelmiste tasuperioodide eest, viivise ja saamata jäänud tasudega. Eri kategooriatesse kuuluvatelt krediidiasutustelt nõutava kogusumma suhtarv on 2023. aastal prognoosi kohaselt 95,3% oluliste krediidiasutuste ja 4,7% vähem oluliste krediidiasutuste puhul.

Tabel 12

EKP järelevalveülesannetega seotud 2023. aasta prognoositud kulud

(miljonites eurodes)

6.3 2022. aasta järelevalvetasude raamistik

Koos ühtse järelevalvemehhanismi määrusega moodustab EKP järelevalvetasude määrus õigusraamistiku, mille alusel EKP kogub iga-aastast tasu järelevalveülesannetega seotud kulude katteks. Järelevalvetasude määruses ja sellega seotud otsuses^[89] nähakse ette i) iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramise meetodid; ii) järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste järelevalvetasu arvutamise meetodid; iii) iga-aastase järelevalvetasu kogumise meetodid.

6.3.1 2022. aasta tasuperioodi eest nõutav kogusumma

2022. aasta tasuperioodi eest nõutav iga-aastane järelevalvetasu moodustab 593,7 miljonit eurot. See koosneb peaaegu täielikult 2022. aasta tegelikest iga-aastastest kuludest, mis on 593,8 miljonit eurot, mida kohandatakse üksikutele pankadele tehtud eelmiste tasuperioodidega seotud (neto)tagasimaksete arvelt 37 690 euro võrra ning laekunud viivise arvelt 133 955 euro võrra. Kokku kohandatakse seda seega 96 265 euro võrra.

Iga-aastast järelevalvetasu saab kohandada ka kuludesse kantud summadega, mis jäid saamata. Selline kohandamine ei olnud 2022. aastal vajalik.

Iga-aastastest järelevalvetasudest kaetav summa jaotatakse kahte ossa, lähtudes järelevalve alla kuuluvate üksuste staatusest ehk sellest, kas need on olulised või vähem olulised. Jaotuses kajastub neile kohaldatava EKP järelevalve ulatuse määr. Kulud jaotatakse asutustel põhinevatesse kategooriatesse metoodika alusel, mis võimaldab pidevat täpsustamist ja õigeaegset kohandamist, millega tagatakse, et jaotus muutub aja jooksul pidevalt paremaks.

2022. aastal olulistelt krediidiasutustelt nõutav kogusumma on 566,7 miljonit eurot ning vähem oluliste krediidiasutuste puhul 27,0 miljonit, mis moodustavad pangandusjärelevalve kogukuludest vastavalt 95,5% ja 4,5%.

Tabel 13

Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised kokku

(miljonites eurodes)

6.3.2 Individuaalsed järelevalvetasud

Pankade tasandil arvutatakse tasud panga olulisuse ja riskiprofiili järgi, kasutades järelevalve alla kuuluvate pankade iga-aastaseid tasutegureid. Valdava osa pankade puhul esitatakse andmed eelneva aasta 31. detsembriks. Pankade korral, mille üle tehakse tasuperioodil kõrgeimal konsolideerimistasemel järelevalvet esimest korda, võtab EKP arvesse panga teatatud koguvarad ja koguriskipositsiooni 31. detsembrile lähima kuupäeva seisuga. Seejärel kasutab EKP neid näitajaid muutuva tasukomponendi arvutamiseks kõikide kuude puhul, mille eest tasuvõlgnik peab järelevalvetasu maksma.^[90] Iga panga kohta arvutatud järelevalvetasu tuleb teha aastamaksena.

Joonis 3

Muutuv tasukomponent määratakse kindlaks panga olulisuse ja riskiprofiili järgi

Järelevalvetasu arvutatakse ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel. Tasu sisaldab muutuvat tasukomponenti ja minimaalset tasukomponenti. Viimast kohaldatakse võrdselt kõikide pankade suhtes ja see põhineb 10%-l nõutavast kogusummast. Kõige väiksemate oluliste pankade (varade koguväärtusega 10 miljardit eurot või vähem) ja väiksemate vähem oluliste pankade (varade koguväärtusega 1 miljard eurot või vähem) minimaalne tasukomponent poolitatakse.

Järelevalvetasude määruse artiklis 7 on sätestatud, et järgmised panga olukorra muudatused nõuavad asjaomase järelevalvetasu muutmist: i) järelevalvealuse üksuse järelevalvestaatuse muudatus, st üksus liigitatakse ümber olulisest vähem oluliseks või vastupidi; ii) uuele järelevalvealusele üksusele tegevusloa andmine või iii) olemasoleva tegevusloa tühistamine. Arvete tagantjärele väljastamise kasutuselevõtu tõttu võetakse standardtasu arvutamisel arvesse enamikku aasta jooksul seoses artikliga 7 toimuvatest muudatustest. Selle tulemusel moodustasid uued EKP järelevalvetasuotsused 2022. aastal kokku ainult 37 690 eurot ning lisatakse iga-aastastele järelevalvetasudele, mille arved väljastatakse 2022. aasta tasuperioodi eest.

Lisateave järelevalvetasude kohta on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Veebilehte täiendatakse korrapäraselt kasuliku praktilise teabega ja see on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes.

6.4 Muud pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised

EKP-l on õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi pankade usaldatavusnõudeid käsitlevate ELi õigusaktide (sh EKP järelevalveotsuste) järgimata jätmise eest. Nendega seotud laekumisi ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Niisamuti ei võeta arvesse selliste karistuste hüvitamist juhul, kui varasemaid sanktsioone puudutavaid otsuseid muudetakse või need tühistatakse. Selle asemel kajastatakse vastavaid summasid EKP tulude ja kulude aruandes. 2022. aastal oli järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustega seotud laekumiste summa 12,2 miljonit eurot.

7 EKP vastuvõetud õigusaktid

EKP vastuvõetud õigusaktid hõlmavad määruseid, otsuseid, suuniseid, soovitusi ja juhiseid riiklikele pädevatele asutusele (kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 9 lõike 1 punktiga 3 ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikliga 22). Selles osas on loetletud pangandusjärelevalvet käsitlevad õigusaktid, mille EKP võttis vastu 2022. aastal ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EUR-Lexis. Loetelu hõlmab ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud õigusakte ja muid asjakohaseid õigusakte.

7.1 EKP määrused

ECB/2022/14
Euroopa Keskpanga 25. märtsi 2022. aasta määrus (EL) 2022/504, millega muudetakse määrust (EL) 2016/445 liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2016/4) (EKP/2022/14) (ELT L 102, 30.3.2022, lk 11)

7.2 Muud EKP õigusaktid (v.a määrused)

ECB/2022/2
Euroopa Keskpanga 19. jaanuari 2022. aasta otsus (EL) 2022/134, millega kehtestatakse ühised eeskirjad Euroopa Keskpanga poolt järelevalvealase teabe edastamiseks asutustele ja organitele nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete täitmiseks (EKP/2022/2) (ELT L 20, 31.1.2022, lk 275)

ECB/2022/6
Euroopa Keskpanga 18. veebruari 2022. aasta otsus (EL) 2022/368, millega muudetakse otsust (EL) 2015/2218 menetluse kohta, mis välistab töötajate olulise mõju eeldamise järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse riskiprofiilile (EKP/2022/6) (ELT L 69, 4.3.2022, lk 117)

ECB/2022/7
Euroopa Keskpanga 1. märtsi 2022. aasta otsus (EL) 2022/514 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2021. aastal (EKP/2022/7) (ELT L 103, 31.3.2022, lk 14)

ECB/2022/12
Euroopa Keskpanga 25. märtsi 2022. aasta suunis (EL) 2022/508, millega muudetakse suunist (EL) 2017/697 riiklike pädevate asutuste poolt vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2017/9) (EKP/2022/12) (ELT L 102, 30.3.2022, lk 34).

ECB/2022/13
Euroopa Keskpanga 25. märtsi 2022. aasta soovitus, millega muudetakse soovitust EKP/2017/10 ühiste määratluste kohta riiklike pädevate asutuste poolt vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes teatavate liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamisel (EKP/2022/13) (ELT C 142, 30.3.2022, lk 1)

ECB/2022/33
Euroopa Keskpanga 10. oktoobri 2022. aasta otsus (EL) 2022/1981 Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamise kohta pädevate asutuste poolt (EKP/2022/33) (ELT L 272, 20.10.2022, lk 22).

ECB/2022/34
Euroopa Keskpanga 10. oktoobri 2022. aasta otsus (EL) 2022/1982, mis käsitleb Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamist pädevate asutuste ja koostööd tegevate asutuste poolt ning millega muudetakse otsust EKP/2013/1 (EKP/2022/34) (ELT L 272, 20.10.2022, lk 29)