Menu

KKK

Korduma kippuvad küsimused 2021. aasta stressitesti kohta

Frankfurt, 30. juuli 2021

Mida kujutab endast 2021. aastal tehtav ELi-ülene stressitest? Mis on stressitesti eesmärk?

ELi-ülese stressitesti eesmärk on analüüsida 2020. aasta lõpu seisuga saadud andmete alusel pankade kapitalipositsiooni arengut kolme aasta jooksul kuni 2023. aastani nii põhistsenaariumi kui ka negatiivse stsenaariumi korral. Sellega luuakse järelevalveasutustele, pankadele ja teistele turuosalistele ühtne analüütiline raamistik, mis võimaldab järjekindlalt võrrelda ja hinnata ELi pankade vastupanuvõimet riigipõhistele majandusšokkidele. Ühtses järelevalvemehhanismis kasutatakse kõikide oluliste krediidiasutuste stessitesti tulemusi ka selleks, et hinnata järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames üksikute pankade 2. samba kapitalivajadusi.

Kvalitatiivseid tulemusi võetakse arvesse riskiohje hindamisel SREPi käigus ning seetõttu mõjutavad need 2. samba kohustuslike nõuete (P2R) kindlaksmääramist. Kvantitatiivseid tulemusi kasutatakse sisendina 2. samba soovituslike nõuete (P2G) kindlaksmääramisel.

Stressitesti eesmärk on tugevdada turudistsipliini, avalikustades pankade tasandil järjepidevad ja üksikasjalikud andmed, mis näitlikustavad seda, kuidas üldised šokid bilansse mõjutavad. Järelevalvealased stressitestid ei asenda pankade sisemisi stressiteste, mis põhinevad konkreetse panga olukorrale kohandatud stsenaariumitel.

Miks avaldab EKP sel aastal ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvate pankade mõned tulemused?

Andmete avaldamise eesmärk on suurendada läbipaistvust. Samal ajal oli oluline järgida proportsionaalsuse põhimõtet: ühtse järelevalvemehhanismi stressitestis osalevad pangad on väiksemad kui ELi-üleses stressitestis osalevad pangad ning neil ei pruugi olla võimalik eraldada stressitesti läbiviimiseks samas mahus vahendeid. Andmete avaldamisel võtame seda arvesse, keskendudes põhinäitajatele ja kasutades mõnel juhul vahemikke, et vältida täiendavat vajadust suurema arvu näitajate järele. Need näitajad keskenduvad järgmisele pangapõhisele teabele: 1) kõrgetasemelised konkreetsed tulemused; 2) lähtepunkti andmed ja 3) nõrkused stsenaariumi puhul.

Milliseid meetmeid võtab EKP pankade suhtes, kellel ilmnevad negatiivse stsenaariumi puhul (tõsised) puudujäägid?

Nii nagu eelmistel aastatel, ei liigitata panku 2021. aasta stressitesti tulemuste alusel testi läbinuks või selles läbikukkunuks ja seetõttu ei ole testi tulemuseks „puudujääk” selle tavalises mõttes. Selle asemel annab stressitest iga krediidiasutuse kohta olulist teavet järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) jaoks. Praktikas tähendab see, et nende krediidiasutuste puhul, kelle omakapital vähenes (tõsiselt) negatiivse stsenaariumi korral, kasutatakse stressitesti tulemusi lähtepunktina 2. samba soovituslike nõuete kindlaksmääramiseks (nagu on ette nähtud SREPi ja järelevalvealast stressitesti käsitlevates EBA suunistes).

Kooskõlas selle lähenemisviisiga peaksid pangad, kelle omakapital vähenes (tõsiselt) negatiivse stsenaariumi puhul, üldjuhul eeldama, et nende P2G on kõrgem kui paremad tulemused saanud pankadel. Samal ajal ei ole kapitali vähenemine stressitesti käigus ja 2. samba soovituslikud nõuded siiski täielikult vastavuses.

Kui kapitali tõsine vähenemine toob esile konkreetsed riskid teatavates tegevusvaldkondades, kasutavad ühised järelevalverühmad seda teavet sihipäraste järelevalvealgatuste tegemiseks ja asjakohasel juhul meetmete võtmiseks, et tagada nende riskide nõuetekohane ohjamine.

Miks ei esitata nende pankade puhul, kelle esimese taseme põhiomavahendite suhtarv jääb alla 8%, ühtse järelevalvemehhanismi väljaandes täpseid suhtarvu näitajaid? Kuidas peaksid vaatlejad andmeid tõlgendama?

Stressitesti tulemused on ainult üks EKP järelevalvevahendite paketi element. Pankade vastupanuvõimet hinnatakse hüpoteetilise stsenaariumi põhjal, kasutades väga spetsiifilisi metoodilisi eeldusi. Tulemused annavad üksnes aimu sellest, kuidas pank võimalikes negatiivsetes tingimustes toime tuleks. Kuigi stressitesti tulemused annavad panga seisundi kohta teavet, eelkõige võrdluses tema konkurentidega, tuleb neid tulemusi seetõttu struktuurilise ülesehituse raames hinnata. 2021. aasta väljaandes oleme suurendanud ühtse järelevalvemehhanismi stressitesti tulemuste läbipaistvust võrreldes 2018. aastaga, mil avalikustati üksnes kõrgetasemelised koondtulemused.

Samal ajal oli keskne eesmärk järgida proportsionaalsuse põhimõtet: ühtse järelevalvemehhanismi stressitestis osalevad pangad on üldjuhul palju väiksemad kui ELi-üleses stressitestis osalevad suuremad pangad ning neil ei pruugi olla võimalik eraldada stressitesti läbiviimiseks samas mahus vahendeid.

Tulemuste avaldamisel võetakse seda arvesse, keskendudes üksikutele olulistele näitajatele ning vältides seega palju koormavamat kvaliteedi tagamise protsessi, mis on vajalik, et tagada väga suure arvu näitajate järjepidevus ja täiendav täpsus.

Seda meeles pidades on selge, et tulemused on erinevad ja hõlmavad ka panku, kellel on vaja võtta meetmeid, et tagada vastavus miinimumkapitalinõudele. Asjakohase üldise hindamise viivad läbi EKP järelevalverühmad ning stressitesti tulemusi võetakse nõuetekohaselt arvesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis.

Milliseid tagajärgi on EKP koroonaviiruse levikust tingitud kriisi tulemusena täheldanud? Kas on märgata kindlaid suundumusi?

Negatiivses stsenaariumis eeldatakse pikaajalist koroonaviiruse mõju pikemaajaliste madalate intressimäärade keskkonnas. Turuosaliste ootuste ümberhindamine ettevõtete kasumi vähenemisel toob kaasa finantsvarade väärtuse järsu ja ulatusliku korrigeerimise. Negatiivse stsenaariumi puhul vähenes esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv kogu süsteemis 5,2 protsendipunkti lõplikus arvestuses. Negatiivses stsenaariumis on selle vähenemise peamisteks mõjuriteks laenukahjumid, netointressitulule, kauplemistulule ning tasude ja komisjonitasudega seotud netotulule avalduv stressimõju, aga ka omakapitali ja krediidiriski marginaali šokkide mõju õiglases väärtuses mõõdetavatele positsioonidele.

Stressitesti meetodis võetakse selgelt arvesse riiklikke tagatisskeeme ja koroonaviirusega seoses EBA nõuete kohaselt kohaldatud moratooriume. Riikliku tagatisskeemi kohaste laenude puhul eeldatakse, et need asendatakse tagatisega, olenemata sellest, kas konkreetne tagatisskeem on endiselt olemas või mitte. Pangad peavad prognoosima laenukahjumid, eeldades, et koroonaviirusega seoses EBA nõuete kohaselt kohaldatavatel moratooriumidel puudub soodne mõju.

Lisaks on täheldatud, et majandussektorites, mis osutusid 2020. aastal haavatavaks, toimub negatiivse stsenaariumi puhul suurem ja volatiilsem varade väärtuse langus. Varade väärtuse languse kõrgeimad kumulatiivsed mediaanmäärad esinesid näiteks mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning paranduse sektoris, rentimise ja kasutusrendi sektoris ning majutussektoris.

Kuigi pangad on pärast 2018. aasta stressitesti edukalt kulusid vähendanud ja sihipäraseid viivisnõuete vähendamise strateegiaid rakendanud, tühistab varem kasutatust oluliselt tõsisem makromajanduslik negatiivne stsenaarium need positiivsed tulemused ja toob kaasa 2018. aastaga võrreldes suurema CET1 suhtarvu vähenemise (5,2 protsendipunkti võrreldes 4,0 protsendipunktiga 2018. aastal).

Kuidas võetakse stressitesti tulemusi arvesse SREPis?

SREPis võetakse neid tulemusi arvesse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt.

  • Kvalitatiivsed tulemused. Ühised järelevalverühmad võtavad SREPi raames panga sisejuhtimist ja riskiohjamist hinnates arvesse erinevaid aspekte, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad 2. samba kohustuslike nõuete kindlaksmääramist. Need aspektid hõlmavad näiteks andmete õigeaegsust ja täpsust, aga ka saadud teabe kvaliteeti. Samuti on IT-põhistest andmetest otse genereeritavate kvantitatiivsete näitajate eesmärk anda ühistele järelevalverühmadele mõõdetavad kriteeriumid pankade tulemuslikkuse hindamiseks nelja taseme põhjal. Mõõdetakse nii pankade suutlikkust järgida andmetele esitatavaid nõudeid kui ka nende reageerimist kogu stressitesti vältel. Lisaks viivad ühised järelevalverühmad stressitestide kvaliteedi tagamise tsüklite raames läbi pankade tulemuslikkuse kvalitatiivse hindamise.
  • Kvantitatiivsed tulemused. 2. samba soovituslike nõuete määramise meetod järgib kaheetapilist lähenemisviisi. Esimeses etapis liigitatakse pank ühte rühma vastavalt tema CET1 maksimaalsele vähenemisele järelevalvealase stressitesti käigus. Rühmad koostatakse varasema järelevalvealase kogemuse, ühtse järelevalvemehhanismi riskitaluvuse ja stressitesti tõsiduse põhjal. Teises etapis kasutavad ühised järelevalverühmad oma eksperdihinnangut, et kohandada 2. samba soovituslikke nõudeid iga krediidiasutuse eriomasele profiilile. Ühised järelevalverühmad võivad teha kohandusi asjaomase rühma P2G vahemiku piires, kuid erandjuhul ka väljaspool seda vahemikku.

Kontaktandmed