Kuidas määratakse kindlaks olulised pangad?
Kriteeriumid, mille järgi määratakse kindlaks, kas pangad on olulised – ja kuuluvad seega EKP otsese järelevalve alla –, on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruses ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruses. Olulisena kvalifitseerumiseks peavad pangad vastama vähemalt ühele neist kriteeriumitest.
EKP võib igal ajal otsustada liigitada pank oluliseks, et tagada rangete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine.
| Suurus | panga varade koguväärtus ületab 30 miljardit eurot |
|---|---|
| Majanduslik tähtsus | konkreetse riigi või kogu ELi majanduse seisukohalt |
| Piiriülene tegevus | panga varade koguväärtus ületab 5 miljardit eurot ning enam kui ühes osalevas riigis asuvate piiriüleste varade/kohustuste ja koguvarade/-kohustuste suhtarv ületab 20% |
| Otsene avaliku sektori finantsabi | pank on taotlenud või saanud finantsabi Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF) |
| Järelevalve alla kuuluvat panka võidakse pidada oluliseks ka juhul, kui ta kuulub riigi kolme olulisema panga hulka. | |
Olulisuse staatuse muutmine
EKP kontrollib korrapäraselt kõigi osalevates riikides tegevusluba omavate pankade staatust. Panga staatus võib muutuda tulenevalt tavapärasest äritegevusest või ühekordsete sündmuste, näiteks ühinemiste või omandamiste tulemusel. Sel juhul kooskõlastavad EKP ja asjaomased riiklikud järelevalveasutused järelevalvekohustuste üleandmise.
Kui panga järelevalvestaatus muutub, võib muutuda ka iga-aastase järelevalvetasu suurus.
Järelevalvestaatus ja -tasuStaatuse muutumine vähem olulisest oluliseks
Kui vähem oluline krediidiasutus täidab vähemalt ühte olulisuse kriteeriumit, liigitatakse ta ümber oluliseks krediidiasutuseks. Sel juhul annab riiklik järelevalveasutus vastutuse otsese järelevalve eest üle EKP-le.
Staatuse muutumine olulisest vähem oluliseks
Kui oluline krediidiasutus ei täida olulisuse kriteeriumeid kolme järjestikuse aasta jooksul, võidakse ta ümber liigitada vähem oluliseks krediidiasutuseks. Sel juhul läheb vastutus tema otsese järelevalve eest taas üle asjaomasele riiklikule järelevalveasutusele.