Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Järelevalveveerg

Järelevalveveerus käsitletakse Euroopa pangandusjärelevalvega seotud teemasid ja tegevusvaldkondi ning tutvustatakse selles osalevaid isikuid.

Kliimaandmete avalikustamine

Avaldamiskuupäev: 21. aprill 2023

Avalikustatavad kliimaandmed on dokumendid, mida näiteks ettevõtted, pangad ja institutsioonid (nt EKP) avaldavad oma tegevuse CO2 jalajälje ja kliimariskide kohta. See teave annab ülevaate sellest, kui palju mõjutab organisatsiooni tegevus kliimamuutusi ja vastupidi.

Kliimaandmete avalikustamine

Kuidas valitakse järelevalvenõukogu esimees?

Avaldamiskuupäev: 17. juuli 2018

Järelevalvenõukogu esimees nimetatakse ametisse viieks aastaks. Esimehe ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss ning kandideerida võivad kõik ELi kodanikud, kellel on laialdased kogemused panganduses ja finantsvaldkonnas. Videoklipp annab ülevaate sellest, kuidas edukas kandidaat välja valitakse ja millistele nõuetele ta peab vastama.

Kuidas valitakse järelevalvenõukogu esimees?

Mida kujutavad endast vähem olulised krediidiasutused?

Avaldamiskuupäev: 13. detsember 2022

Kõik järelevalve alla kuuluvad üksused liigitatakse vaikimisi vähem olulisteks. Krediidiasutuse staatus muutub oluliseks alles siis, kui ta vastab vähemalt ühele kriteeriumile kindlaks määratud kriteeriumite kogumist. Millised on need kriteeriumid? Milliseid teenuseid pakuvad vähem olulised krediidiasutused? Kes vastutab nende järelevalve ja järelevaatamise eest?

Mida kujutavad endast vähem olulised krediidiasutused?

Miks peaksid pangad tegelema kliimamuutuste teemaga?

Avaldamiskuupäev: 10. september 2021

Kliima- ja keskkonnariskid muutuvad pankade jaoks üha olulisemaks. Vaata lähemalt, kuidas äärmuslikud ilmastikunähtused võivad panku mõjutada ning mida pangad saavad teha, et jääda ka edaspidi olulisteks laenuandjateks ja anda oma panus üleminekul süsinikuvaesele majandusele.

Miks peaksid pangad tegelema kliimamuutuste teemaga?

Kuidas muudavad klientide vajadused traditsiooniliste pankade tegevust?

Avaldamiskuupäev: 15. juuli 2021

Pankades toimuvad ulatuslikud digitaalse ümberkujundamise protsessid ning koroonaviiruse pandeemia on neid veelgi kiirendanud.

Kuidas muudavad klientide vajadused traditsiooniliste pankade tegevust?

Mis on sisemudelid?

Avaldamiskuupäev: 6. aprill 2021

Pangad peavad hoidma ettenägematute kahjude katteks piisavalt kapitali. Kapitalivajaduse kindlaksmääramiseks saavad nad kasutada sisemudeleid. Artiklis tutvustatakse seda teemat lähemalt.

Mis on sisemudelid?

Mis on eraldised ja viivislaenude kaetus eraldistega?

Avaldamiskuupäev: 21. detsember 2020

Pangad peavad moodustama eraldised oodatava laenukahjumi katteks. Mida need endast kujutavad ja mida tähendab viivislaenude kaetus eraldistega?

Mis on eraldised ja viivislaenude kaetus eraldistega?

EKP selgitab: pangandusliit

Avaldamiskuupäev: 21. august 2020

Pangandusliit võimaldab ELi panganduseeskirju järjekindlalt kohaldada. See aitab tagada pangandussüsteemi vastupidavuse. EKP ekspert Filipa annab ülevaate pangandusliidu alustest ning sellest, kuidas on seeläbi kogu Euroopas inimestele tagatud kindlustunne säästude kogumisel, kulutuste tegemisel ja laenude võtmisel.

EKP selgitab: pangandusliit

EKP selgitab: Euroopa pangandusjärelevalve

Avaldamiskuupäev: 21. august 2020

EKP kui Euroopa pangandusjärelevalve asutus kontrollib, kas pangad järgivad kehtivaid eeskirju. EKP eksprt François selgitab, kuidas see tegevus teenib Euroopa riikide elanike huve, tagades pankade turvalisuse ja elujõulisuse.

EKP selgitab: Euroopa pangandusjärelevalve

Miks peavad pangad hoidma kapitali?

Avaldamiskuupäev: 23. mai 2019

Pangad pakuvad inimestele hoiustamis- ja laenuteenuseid, seepärast on oluline, et nende seisund oleks turvaline ja nad oleksid elujõulised. Pangad peavad hoidma piisavalt kapitali, et suuta tegutseda nii heades kui ka kehvemates tingimustes. Mida aga kujutab endast kapital ja kuidas aitab see tagada panga elujõulisust?

Miks peavad pangad hoidma kapitali?

Milline on EKP roll pankade ühinemiste ja omandamiste puhul?

Avaldamiskuupäev: 5. aprill 2019

Kahe panga ühinemiskavatsuse korral säilitab EKP neutraalse hoiaku ja hindab esitatud projekti üksnes tehnilistest aspektidest. Mis need on ja kuidas sõltub EKP roll kavandatava konsolideerimise vormist? Artiklis tutvustatakse neid teemasid lähemalt.

Milline on EKP roll pankade ühinemiste ja omandamiste puhul?

Miks on kommertspankade järelevalve oluline?

Avaldamiskuupäev: 30. aprill 2018

Pangaklientide jaoks on tähtis kommertspankade usaldusväärsus ja toimekindlus, et tagada vajalike finantsteenuste kättesaadavus. Pankade hea finantsseis on aga oluline ka selleks, et säilitada finantssüsteemi stabiilsus.

Miks on kommertspankade järelevalve oluline?

Kuidas teeb EKP järelevalvet finantstehnoloogiat kasutavate pankade üle?

Avaldamiskuupäev: 27. märts 2018

Nutiseadmete kasutamine maksete tegemisel on nüüdseks muutunud paljude tarbijate jaoks harjumuspäraseks. Selle teenuse pakkumiseks kasutavad pangad uuenduslikku finantstehnoloogiat. Mida see endast täpsemalt kujutab ja kuidas saame olla kindlad, et see on turvaline?

Kuidas teeb EKP järelevalvet finantstehnoloogiat kasutavate pankade üle?

Miks on pankadele oluline vähendada halbade laenude osakaalu?

Avaldamiskuupäev: 7. veebruar 2018

EKP aitab enda järelevalve alla kuuluvatel pankadel tegeleda halbade laenudega, st laenudega, mida ei ole tagasi makstud teatud aja vältel või mille tagasimaksmine ei ole tõenäoline. Miks on halvad laenud probleemsed ja milliseid meetmeid võtab EKP?

Miks on pankadele oluline vähendada halbade laenude osakaalu?

Mida tähendab, kui pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks?

Avaldamiskuupäev: 14. juuni 2017

Pangad, nagu ka muud ettevõtted, võivad jääda maksejõuetuks. Kuna aga pangad pakuvad majandusele olulisi teenuseid ning nende võimalik maksejõuetus võib kahjustada ka majanduse muid aspekte, reguleerivad neid küsimusi erieeskirjad.

Mida tähendab, kui pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks?

Mis on ennetav rekapitaliseerimine ja kuidas see toimib?

Avaldamiskuupäev: 27. detsember 2016

Artiklis selgitatakse, mida tähendab ennetav rekapitaliseerimine pankade jaoks ja millist rolli mängib selles Euroopa Keskpank.

Mis on ennetav rekapitaliseerimine ja kuidas see toimib?

Mis on viivislaenud?

Avaldamiskuupäev: 12. september 2016

Laen liigitatakse viivislaenuks, kui on tõendeid selle kohta, et laenu tagasimaksmine on ebatõenäoline, või kui laenusaajalt saadavad lepingujärgsed tagasimaksed hilinevad rohkem kui 90 päeva. Miks on viivislaenud probleemsed ja milline on järelevalveasutuste roll?

Mis on viivislaenud?

Mis on järelevalvekolleegiumid?

Avaldamiskuupäev: 14. juuli 2016

Üha globaalsemaks muutuvas maailmas on väga tähtis, et järelevalve mitmes riigis tegutsevate pankade üle oleks võimalikult tõhus. Järelevalvekolleegiumitel on selles oluline roll.

Mis on järelevalvekolleegiumid?

Mis on järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess?

Avaldamiskuupäev: 16. juuni 2016

Järelevalveeksperdid hindavad ja mõõdavad korrapäraselt iga pangaga seotud riske. See tegevus ongi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess ehk lühidalt SREP (ingl Supervisory Review and Evaluation Process). Mida see endast täpsemalt kujutab ja mida toob see kaasa pankadele?

Mis on järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess?

Mis on sobivuse ja nõuetekohasuse järelevalve?

Avaldamiskuupäev: 18. märts 2016

Järelevalveasutused hindavad pankade juhatuse liikmete ametialast sobivust ja nõuetekohasust. See tähendab, et hinnatakse nende mainet ning ametialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Mis on sobivuse ja nõuetekohasuse järelevalve?

Mida kujutab endast oluline osalus?

Avaldamiskuupäev: 18. märts 2016

Üks meie ülesandeid on anda hinnang pangas olulise osaluse kavandatavale omandamisele. EKP teeb neid otsuseid ühiste menetluste raames, mida kohaldatakse kõigi Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade suhtes.

Mida kujutab endast oluline osalus?

Mis on AnaCredit?

Avaldamiskuupäev: 11. november 2015

AnaCredit on uus andmekogum, mis annab üksikasjalikku teavet pangalaenude kohta euroalal. Nimi „AnaCredit” tähistab analüütilisi krediidiandmekogusid.

Mis on AnaCredit?

Rikkumisest teatajad tegutsevad üldsuse huvides

Avaldamiskuupäev: 8. september 2015

Rikkumisest teatajatelt saadav teave aitab tuvastada nii järelevalvealuste pankade kui ka järelevalveasutuste enda toime pandavaid rikkumisi. Kodanikud, kes kahtlustavad asjaomaste ELi õigusaktide rikkumist ja teatavad sellest EKP-le, tegutsevad üldsuse huvides.

Rikkumisest teatajad tegutsevad üldsuse huvides

Järelevalvestatistika

Avaldamiskuupäev: 19. mai 2015

Andmed on pangandusjärelevalve tuumaks. Tõeliselt ühtse Euroopa järelevalve saavutamiseks on vaja võrreldavaid andmeid. Artiklis antakse ülevaade EKP kasutatavatest ühtlustatud andmekogumismeetoditest ja vaadeldakse statistika tähtsust igapäevases järelevalvetegevuses.

Järelevalvestatistika

Millistele valdkondadele peaksid pangad 2021. aastal ja edaspidi keskenduma?

Avaldamiskuupäev: 15. juuli 2021

Pangad on pandeemiast tingitud esimese šokiga hästi toime tulnud, aga milliseid meetmeid peaksid nad võtma pärast tavaolukorra taastumist?

Millistele valdkondadele peaksid pangad 2021. aastal ja edaspidi keskenduma?

Kas pandeemia mõju leevendamiseks võetud meetmed tekitavad zombiettevõtteid?

Avaldamiskuupäev: 14. detsember 2020

Selleks et aidata ettevõtetel toime tulla koroonaviiruse levikust tingitud kriisiga, on EKP ja riikide valitsused võtnud meetmeid, et soodustada pankade laenuandmist elujõulistele ettevõtetele. Kuid kas leevendusmeetmed aitavad ühtlasi elus hoida mitteelujõulisi ettevõtteid?

Kas pandeemia mõju leevendamiseks võetud meetmed tekitavad zombiettevõtteid?

Mida kujutab endast pangaportfellide intressiriski tundlikkusanalüüs?

Avaldamiskuupäev: 28. veebruar 2017

EKP teeb pangaportfellide intressiriski tundlikkusanalüüsi, et saada teavet selle kohta, kuidas hüpoteetilised muutused intressimäärades mõjutavad panku. Mida tundlikkusanalüüs hõlmab ja milline on selle roll üldises järelevalveprotsessis?

Mida kujutab endast pangaportfellide intressiriski tundlikkusanalüüs?

2018. aasta ELi-ülene stressitest

Avaldamiskuupäev: 2. november 2018

Euroopa Pangandusjärelevalve korraldatud stressitestist ilmneb, et euroala pangad on nüüd finantsšokkide suhtes vastupidavamad. Milliseid stsenaariumeid testis kasutati, milline roll on EKP-l ja kuidas järelevalveasutused kasutavad testi tulemusi üksikute pankade kohta otsuste tegemisel?

2018. aasta ELi-ülene stressitest

Korduma kippuvad küsimused 2016. aasta ELi-ülese stressitesti kohta

Avaldamiskuupäev: 26. juuli 2016

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) avaldab pankade 2016. aasta stressitesti tulemused 29. juulil 2016. Mida 2016. aasta stressitest hõlmab ja milline on selle roll üldises järelevalveprotsessis?

Korduma kippuvad küsimused 2016. aasta ELi-ülese stressitesti kohta

Leedu: ranged järelevalvestandardid on olulised

Avaldamiskuupäev: 29. detsember 2014

Euro kasutuselevõtu järel ühineb Leedu 1. jaanuaril 2015 ka ühtse järelevalvemehhanismiga. Leedu keskpanga asepresident Ingrida Šimonytė saab järelevalvenõukogu liikmeks. Pangandusjärelevalve veebilehele antud intervjuus räägib ta Leedu pangandussektori põhijoontest ja EKP pangandusjärelevalve ees seisvatest ülesannetest.

Leedu: ranged järelevalvestandardid on olulised

Kõik selle jaotise teemad

Rikkumisest teatamine