Mida tähendab, kui pank on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks?
14. juuni 2017
Pank võidakse kuulutada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuvaks neljal põhjusel:
- pank ei täida enam tegevusloa andmise tingimusi, mille järelevalveasutus on kehtestanud;
- pangal ei ole oma kohustuste katteks piisavalt vara;
- pank ei suuda tasuda oma võlakohustusi õigeks ajaks;
- pank vajab erakorralist avaliku sektori finantstoetust.
Panga maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuvaks kuulutamise ajal peab olema täidetud vähemalt üks nimetatud tingimustest või olema tõenäoline, et pank vastab ühele neist tingimustest.
Miks tuleb panga maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuvaks kuulutamisel võtta erimeetmeid?
Panga maksejõuetuks kuulutamist peetakse üldjuhul äärmiselt oluliseks sündmuseks, kuna pankadel on majanduses otsustav roll – nad pakuvad üksikisikute ja ettevõtete jaoks tähtsaid teenuseid (nt laenu-, hoiustamis- ja makseteenused). Seepärast tuleb tagada teenuste jätkumine ka juhul, kui pank muutub maksejõuetuks.
Samuti on asjakohane märkida, et finantssüsteemi näol on tegu tihedalt lõimunud võrgustikuga. Hiljutine finantskriis näitas, kui kiiresti ja jõuliselt levivad finantssektoris tekkivad probleemid, kui neid ei suudeta tõhusalt ohjeldada.
Mis juhtub, kui pank kuulutatakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuvaks?
Maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva panga juhtumit hakkab käsitlema ühtne kriisilahendusnõukogu, kes tegeleb euroala oluliste pankade ning piiriüleste vähem oluliste pankade kriisilahendusküsimustega. Ühtne kriisilahendusnõukogu otsustab, kas panga kriisilahendus on avalikkuse huvides (vastasel juhul pank likvideeritakse) ning milliseid kriisilahendusmeetmeid tuleks rakendada.
Kriisilahenduse põhieesmärgid on:
- säilitada panga äritegevuse süsteemselt oluline osa (mille lakkamine võib kaasa tuua finantskriisi);
- kaitsta hoiustajate huve;
- tagada hädatarvilike funktsioonide toimimise jätkumine;
- vältida turuhäirete teket.
Kogu kriisilahendusprotsessi käigus teeb ühtse kriisilahendusnõukoguga tihedat koostööd EKP, kelle otsese järelevalve alla kuulub ligikaudu 120 olulist panka euroalal.
Esimene etapp – finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavad
Maksejõuetuks kuulutatud või tõenäoliselt maksejõuetusse sattuvate pankade tõhus kriisilahendus eeldab asjakohaste kavade olemasolu.
Pangad peavad igal aastal ette valmistama finantsseisundi taastamise kavad, mida hindavad nende järelevalveasutused (oluliste pankade kavasid hindab EKP). Finantsseisundi taastamise kavas nähakse ette võimalikud stsenaariumid panga potentsiaalsete finantsraskuste korral ning meetmed, mida pank saab sel juhul võtta tegevuse jätkamiseks ja maksejõuetuse vältimiseks. Näiteks saab finantsraskustesse sattunud pank hankida täiendavat kapitali, vähendada kavandatud laenumahtu või müüa vara.
Kriisilahenduse kavas aga nähakse ette panga tegevuse lõpetamine juhul, kui seda ei peeta enam jätkusuutlikuks. Eesmärk on kindlaks teha panga võtmetähtsusega funktsioonid, tuvastada ja kõrvaldada kriisilahendust takistada võivad tegurid ning ette valmistada võimalik kriisilahendusmenetlus. Kriisilahendusasutuse ülesanne on koostada iga panga jaoks kriisilahenduskava, kasutades andmeid, mis on saadud pangalt ja tema järelevalveasutuselt, kellega menetluse käigus samuti konsulteeritakse.
Teine etapp – panga suhtes algatatakse kriisilahendusmenetlus
Pärast otsust panga maksejõuetuks kuulutamise või tõenäoliselt maksejõuetusse sattumise kohta hindab ühtne kriisilahendusnõukogu, kas on olemas alternatiivseid erasektori võetavaid meetmeid, mida saaks mõistliku aja jooksul rakendada maksejõuetuse vältimiseks, ning kas avalikkuse huvides tuleks jätkata kriisilahendusmenetlust (selle asemel, et likvideerida pank tavapärase maksejõuetusmenetluse kohaselt). See tähendab, et ühtne kriisilahendusnõukogu hindab, kas panga maksejõuetuks muutumine võib näiteks tekitada finantsturul ebastabiilsust või häireid.
Kui ühtne kriisilahendusnõukogu leiab, et kõlblikke alternatiivseid erasektori võetavaid meetmeid ei ole ning kriisilahendusmenetlus on avalikkuse parimates huvides, võib ta vastu võtta kriisilahenduse skeemi.
Ühtse kriisilahendusnõukogu käsutuses on erinevad kriisilahendusvahendid:
- panga osaline müük;
- panga vara osaline üleandmine sildpangale, et pangateenused oleksid klientidele jätkuvalt kättesaadavad;
- teatavate varade ja kohustuste üleandmine nn halbadele pankadele;
- panga kohustuste kehtetuks tunnistamine või vähendamine kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise menetluse alusel.
Mis juhtub hoiustega maksejõutuks kuulutatud või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävas pangas?
Igas liikmesriigis on loodud hoiuste tagamise skeemid, millest hüvitatakse hoiused panga maksejõuetuse korral. Hoiused hüvitatakse kuni 100 000 euro väärtuses. Hoiuste tagamise skeemi peavad kuuluma ja sellesse sissemakseid tasuma kõik pangad.
Euroopa Liidu Nõukogu / Euroopa Ülemkogu – Hoiuste tagamise skeemid