Mis on oluline osalus?
18. märts 2016
Osalust pangas saab kirjeldada olulise osalusena, kui see moodustab vähemalt 10% panga aktsiatest ja/või hääleõigustest või ületab muud asjakohased piirmäärad (20%, 30% või 50%). Lisaks annab oluline osalus õiguse määrata (enamiku) juhatuse liikmetest või muud vahendid olulise mõju avaldamiseks panga juhtimisele.
Euroopa pangajärelevalve asutusena vastutab EKP oluliste osaluste kavandatava omandamise heakskiitmise eest kõigi osalevate riikide pankade puhul.
Miks on vaja olulise osaluse omandamiseks eelnevat heakskiitu?
Heakskiitmismenetluse eesmärk on tagada ainult sobivate aktsionäride sisenemine pangandussüsteemi, et ennetada tõrkeid pangandussüsteemi toimimises.
Eelkõige on hindamise eesmärk tagada järgmiste nõuete täitmine: potentsiaalne omandaja on hea mainega ja majanduslikult piisavalt usaldusväärne; sihtpank jätkab usaldatavusnõuete täitmist, ning tehingut ei rahastata kuritegevusest saadud rahaga.
Kes võib olulise osaluse omandada?
Üldiselt võib pangas olulise osaluse omandada iga isik, kes vastab hindamiskriteeriumidele. See hõlmab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.
Millised on hindamiskriteeriumid?
Kriteeriumid on Euroopa tasandil ühtlustatud. Kapitalinõuete direktiivis (CRD) on sätestatud viis kriteeriumi, mille alusel kavandatavat omandamist hinnatakse.
| Potentsiaalse omandaja maine | Kas potentsiaalne omandaja on piisavalt aus ja usaldusväärne (nt teda ei ole varem kriminaalkorras süüdi mõistetud ja ta ei osale kohtumenetlustes)? Teine tegur on omandaja erialane pädevus, st tema varasemad juhtimis- ja/või investeerimistulemused finantssektoris. |
|---|---|
| Potentsiaalsete uute juhtide maine ja kogemused | Kas omandaja kavatseb teha muudatusi panga juhtorganites? Kui jah, siis tuleb hinnata uute juhatuse liikmete sobivust ja nõuetekohasust. |
| Omandaja majanduslik usaldusväärsus | Kas potentsiaalne omandaja suudab kavandatavat omandamist rahastada ja säilitada lähitulevikus usaldusväärse finantsstruktuuri? Muu hulgas tuleb kindlaks teha, kes vastutab sihtpanga lisakapitalinõuete eest. |
| Mõju pangale | Kas pank on endiselt suuteline täitma usaldatavusnõudeid? Näiteks ei tohiks tekitada pangas stressiolukorda sellega, et omandamist rahastatakse osaliselt võlainstrumentidega. Samuti ei tohiks omandaja struktuur olla nii keeruline, et see takistab järelevalveasutuse tõhusat järelevalvet panga üle. |
| Rahapesu või terrorismi rahastamisega seotuse risk | Kas saab kontrollida, et omandamiseks kasutatavad rahalised vahendid ei ole saadud kuritegevusest või seotud terrorismiga? Hindamisel analüüsitakse ka seda, kas omandamine võib potentsiaalselt suurendada rahapesu või terrorismi rahastamise riski. |
Kuidas otsuseid tehakse?
Potentsiaalne omandaja teatab oma kavatsusest omandada oluline osalus sihtpanga riiklikule pangajärelevalve asutusele. Riiklik järelevalveasutus teeb esialgse hindamise ja koostab EKP-le ettepaneku kavandi. EKP teeb koostöös riikliku järelevalveasutusega oma hindamise ning teavitab seejärel potentsiaalset omandajat ja riiklikku järelevalveasutust (riiklikke järelevalveasutusi) hindamise tulemustest.
Hindamine ei tohiks kesta üle 60 tööpäeva. Lisateabe vajaduse korral võib seda perioodi pikendada 20 tööpäeva võrra või teatavatel juhtudel 30 tööpäeva võrra.
Mis saab, kui kaks (või rohkem) omandajat tahavad ühel ja samal ajal omandada sama panka?
Kui EKP-le esitatakse samal ajal mitu teadet, kohtleb ta neid võrdselt. EKP ülesanne ei ole väljendada eelistust selle kohta, millisel potentsiaalsel omandajal tuleks lubada panka omandada. EKP ülesanne on tagada, et iga potentsiaalne omandaja vastab eespool nimetatud viiele kriteeriumile. Kui hindamiskriteeriumidele vastab mitu potentsiaalset omandajat, teevad omandaja kohta lõpliku otsuse panga omanikud.
Kas EKP saab taotluse kohta otsust tehes kehtestada tingimusi?
Jah, kas riikliku järelevalveasutuse ettepanekul või enda algatusel. Potentsiaalsetele omandajatele kehtestatavad tingimused peavad siiski olema seotud viie hindamiskriteeriumiga. Kui tingimused võivad kahjustada potentsiaalse omandaja õigusi, korraldatakse ärakuulamine, et anda potentsiaalsele omandajale võimalus esitada oma seisukohad.
Mis saab, kui taotleja saab ebasoodsa vastuse?
Kui kavandatav omandamine lükatakse tagasi või kui potentsiaalne omandaja peab otsust muul viisil ebasoodsaks, võib ta selle vaidlustada EKP vaidlustusnõukogus. Kui menetluse tulemus ei ole rahuldav, võib potentsiaalne omandaja esitada kaebuse Euroopa Liidu Kohtule.
Mis juhtub kahe ettevõtte ühinemisel? Kas sellega kaasneb samuti olulise osaluse hindamine?
Jah, juhul kui ühinemise tulemusena saab üks pank vähemalt 10% teise panga aktsiatest ja/või hääleõigustest või ületab muid kapitalinõuete direktiivis sätestatud asjakohaseid piirmäärasid (20%, 30% või 50%).
Kui aga ühinemine ei tähenda olulise osaluse omandamist, sõltub kohaldatav kord riigisisesest õigusest. Osa liikmesriike nõuab ühinemiste eelnevat heakskiitmist, kuid teised mitte.