Menu

Mis on eraldised ja viivislaenude kaetus eraldistega?

21. detsember 2020

Mis on eraldised ja viivislaenude kaetus eraldistega?

Klientidele laenu andes võtavad pangad endale alati krediidiriski ehk arvestavad võimalusega, et laenuvõtja ei pruugi laenu tagasi maksta. Selliseid laene nimetatakse viivislaenudeks. Laen liigitatakse viivislaenuks, kui selle tagasimaksed on 90 päeva hilinenud või pank peab tõenäoliseks, et laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta.

Viivislaenud vähendavad pankade teenitavat tulu ja tekitavad kahjumit, mis mõjutab pankade usaldusväärsust. Suure viivislaenude osakaaluga pangad ei saa anda laenu kodumajapidamistele ja ettevõtetele. See kahjustab majandust tervikuna.

Kaitse kahjumi vastu: eraldised ja laenude kaetus

Iga pank peab olema valmis selleks, et väljastatud laenud on kahjumlikud. Krediidiriski tasakaalustamiseks hindab pank laenudelt saadava võimaliku tulevase kahju suurust ja teeb selle katteks piisava eraldise. Eraldise moodustamine tähendab, et pank arvestab juba eelnevalt kahjuga, mis võib laenudega seoses tekkida. Pangad kasutavad kahjude korvamiseks oma kapitali: eraldiste moodustamisel arvestab pank võimaliku kahjuga ja vähendab oma kapitali summa võrra, mis jääb kliendilt tagasi saamata.

Eraldise suurus ei pea vastama viivislaenu täissummale, sest klient võib pangale mingi osa laenust siiski tagasi maksta. Pank võib laenusumma osaliselt tagasi saada ka kliendi antud tagatisvara müügist. Seega peab eraldis katma ainult netokahjumit. Viivislaenude osa, mis on eraldistega kaetud, näitab kahjumi suurust, millega pank on viivislaenudega seoses juba eelnevalt arvestanud.

Kuidas pangad eraldisi moodustavad?

Näide: pangal on viivislaene 100 euro väärtuses ning panga hinnangul on eeldatav netokahju 40 eurot. Selle katteks moodustatakse 40 euro suurune eraldis, mis tähendab, et viivislaenude kattekordaja on 40%.

Piisava suurusega eraldised: minimaalne kattekordaja

Selleks et kõigil pankadel oleksid piisava suurusega eraldised, on ELi õiguses sätestatud minimaalne kattekordaja, mida pankadel tuleb järgida. Kui eraldised ei ole uute viivislaenude katteks piisavad, peavad pangad puudujäägi korvama oma kapitali arvelt. See võib tekitada pangale probleeme, kui tal ei ole lisaks miinimumnõuetele küllaldast kapitalipuhvrit, et turvaliselt tegutseda.

Õigeaegne tegutsemine: eraldiste moodustamise ajakava

Pangad ei tohiks viivislaenude katteks eraldiste tegemist liiga pikalt edasi lükata. Selleks, et laenukahjumit katvate piisavate eraldiste tegemine toimuks õigel ajal, on sisse seatud erinevad instrumendid ja mehhanismid. Muu hulgas on koostatud kindel eraldiste moodustamise ajakava, mis toimib kaitsemehhanismina viivislaenude ebapiisava kaetuse korral.

Kuidas see toimib? Ajakavas on ette nähtud nõutavad kaetuse tasemed eri ajahetkedel alates kuupäevast, mil laen liigitatakse viivislaenuks. Mida kauem on laenu käsitletud viivislaenuna, seda ebatõenäolisem on selle edasine nõuetekohane teenindamine ning seepärast peab ka eraldis olema suurem. Seega suureneb nõutav kaetuse tase aja möödudes järk-järgult 100%ni.

Ajakava sõltub sellest, kas tegu on (tagatisvara või kinnisvaraga) tagatud laenuga või mitte. Tagatiseta laenude katteks tuleb pankadel eraldised moodustada hiljemalt kolme aasta jooksul. Tagatud laenud peavad olema täielikult kaetud seitsme kuni üheksa aasta jooksul.

Laenukahjumite eraldiste miinimumtase aitab pankadel ennast nõuetekohaselt kaitsta krediidikahju vastu, kuid seda kohaldatakse ainult laenude suhtes, mille pangad on liigitanud viivislaenudeks. Seepärast peavad pangad tähelepanelikult jälgima enda väljastatud laenude teenindamist, tuvastama kiiresti laenud, mis võivad muutuda viivislaenudeks, ning need vastavalt liigitama.

Lisateave

ELi õigusest tulenev kattenõue (esimese samba nõudena kehtestatud miinimumtase) on siduv kõigi Euroopa Liidu pankade jaoks ja kehtib kõigi alates 26. aprillist 2019 antud laenude puhul. Enne seda kuupäeva väljastatud laenude puhul kehtivad EKP pangandusjärelevalve koostatud samalaadse põhimõttega mittesiduvad ootused. Siduvate nõuete ja mittesiduvate järelevalveootuste koostoime kohta saab lähemalt lugeda 2019. aasta augustis avaldatud teatisest viivisnõuete kaetusega seotud järelevalveootuste kohta.

Teatis viivisnõuete kaetusega seotud järelevalveootuste kohta