Milline on EKP roll pankade ühinemiste ja omandamiste puhul?
5. aprill 2019
EKP pangandusjärelevalve roll pankade konsolideerimisel sõltub sellest, millise tehinguliigi pank valib. EKP täidab ametlikku rolli juhul, kui pankadevahelise tehinguga omandatakse oluline osalus või luuakse uus pank, aga ka siis, kui ühinemine hõlmab olulisi panku ja asjaomase riigi õiguse kohaselt peab ühinemise heaks kiitma järelevalveasutus.
Igal juhul vaadatakse tehing läbi osalevate krediidiasutuste jooksva järelevalve käigus. Järelevalveasutused hindavad pankade vahel sõlmitava tehingu elujõulisust ja jätkusuutlikkust eesmärgiga tagada, et loodav pangagrupp suudab lähitulevikus pidevalt täita usaldatavusnõudeid. Selleks hinnatakse tehingu tulemusel loodava panga ärimudelit. Eelkõige kontrollitakse, kas pangal on piisav kapitali- ja likviidsustase ning kas seda suudetakse aja jooksul säilitada. Peale selle hinnatakse, kas pank rakendab tugevat juhtimistava ja on võimeline tootma kasumit. Seega analüüsib EKP äriplaani, selles esitatud prognoose ja nende usaldusväärsust (sh rakendusrisk ja võrdlus samalaadsete krediidiasutustega) ning hindab, kas loodav üksus suudab tagada kõigi nõuete ja puhvrite pideva järgimise.
Pankade konsolideerimisel võib olla oluline tähtsus liigse tootmisvõimsuse kaotamisel, kulutõhususe suurendamisel ning suunatumate ja usaldusväärsemate ärimudelite edendamisel. Piiriülene konsolideerimine võib ühtlasi toetada riskide suuremat hajutamist ja aidata kaasa finantsturu lõimumise saavutamisele, mis on pangandusliidu oluline eesmärk. Siiski ei ole EKP ülesandeks pankade konsolideerimist aktiivselt edendada (või ära hoida). Järelevalveasutusena peab EKP säilitama neutraalsuse ja hindama pankade esitatud projekte vaid tehnilisest küljest.
Mida kujutab endast pankade ühinemine ja kuidas on sellega seotud EKP?
Ühinemine (nt ülevõtmise kaudu) tähendab üldjuhul seda, et pankade emaettevõtjad ühinevad ja loovad uue ühise emapanga, mis hakkab juhtima suuremat pangagruppi. Uue pangagrupi bilanss kajastab ühinenud pankade varasid ja kohustusi.
EKP roll ühinemistel sõltub selle riigi seadustest, kus asub ühinevate pankade peakontor. See tuleneb asjaolust, et ühinemisi ei reguleeri Euroopa Liidu õigus, vaid riigisisene õigus. Kui asjaomase riigi õigusaktid annavad sellekohase pädevuse riigi järelevalveasutusele, kasutab seda pädevust EKP, kui ühinemised puudutavad tema otsese järelevalve alla kuuluvaid olulisi panku.
Näiteks Saksamaal, Luksemburgis ja veel mõnes riigis ei ole riiklikul järelevalveasutusel volitusi ühinemisi heaks kiita. Sellistel juhtudel vaatab EKP tehingu läbi selles osalevate krediidiasutuste jooksva järelevalve käigus. Samal ajal võib ühinemine käivitada olulise osaluse omandamise menetluse, mis nõuab EKP heakskiitu (vt lähemalt allpool). Kui kaks või enam panka ühinevad uueks üksuseks, võib mõnikord olla vajalik taotleda uut tegevusluba, mis ühtlasi tähendab EKP osalust, kuna euroalal annab pankade tegevuslubasid välja ainult EKP.
Itaalias, Kreekas, Sloveenias ja Belgias peab aga ühinemised heaks kiitma või osaleb heakskiitmisel riiklik järelevalveasutus. Kui kaks või enam nendes riikides asuvat olulist panka otsustavad ühineda, hindab EKP järelevalvenõukogu selle mõju tekkiva panga kasumlikkusele, maksevõimele, likviidsusele ja organisatsiooni struktuurile ning analüüsib uue üksuse suutlikkust täita juhtimisnõudeid (nagu on sätestatud kapitalinõuete määruses ja direktiivis).
Milline on EKP roll olulise osaluse omandamisel?
EKP peab heaks kiitma iga olulise osaluse omandamise. Oluline osalus moodustab vähemalt 10% panga aktsiatest ja/või hääleõigustest või ületab muud asjakohased piirmäärad.
Pank, kes kavatseb omandada olulise osaluse, peab sellest teavitama riigi järelevalveasutust. Riigi järelevalveasutus koos EKPga hindab taotlust kapitalinõuete direktiivis sätestatud viie kriteeriumi alusel:
| Potentsiaalse omandaja maine | Kas potentsiaalne omandaja on piisavalt aus ja usaldusväärne (nt teda ei ole varem kriminaalkorras süüdi mõistetud ja ta ei osale kohtumenetlustes)? Teine tegur on omandaja erialane pädevus, st tema varasemad juhtimis- ja/või investeerimistulemused finantssektoris. |
|---|---|
| Potentsiaalsete uute juhtide maine ja kogemused | Kas omandaja kavatseb teha muudatusi panga juhtorganites? Kui jah, siis tuleb hinnata uute juhatuse liikmete sobivust ja nõuetekohasust. |
| Omandaja majanduslik usaldusväärsus | Kas potentsiaalne omandaja suudab kavandatavat omandamist rahastada ja säilitada lähitulevikus usaldusväärse finantsstruktuuri? Selleks analüüsitakse äriplaani usaldusväärsust ja sihtpanga suutlikkust tagada järelevalvenõuete püsiv järgimine. |
| Mõju pangale | Kas pank on endiselt suuteline täitma usaldatavusnõudeid? Näiteks ei tohiks tekitada pangas stressiolukorda sellega, et omandamist rahastatakse osaliselt võlainstrumentidega. Samuti ei tohiks omandaja struktuur olla nii keeruline, et see takistab järelevalveasutuse tõhusat järelevalvet panga üle. |
| Rahapesu või terrorismi rahastamisega seotuse risk | Kas saab kontrollida, et omandamiseks kasutatavad rahalised vahendid ei ole saadud kuritegevusest või seotud terrorismiga? Hindamisel analüüsitakse ka seda, kas omandamine võib potentsiaalselt suurendada rahapesu või terrorismi rahastamise riski. |
Oluliste osaluste kohta vt lähemalt teemat Mis on oluline osalus?
Mis saab siis, kui loodud uus pank on pankrotti minekuks liiga suur?
EKP on pankade suuruse suhtes erapooletu ega sea neile põhimõtteliselt selles osas piiranguid. Maksevõimetuks muutumiseks liiga suurte pankadega seoses on kehtestatud rahvusvahelised standardid, mille kohaselt suured süsteemselt olulised pangad peavad hoidma täiendavaid kapitalipuhvreid ja/või neil peab olema piisav kahjumikatmisvõime. Finantsstabiilsuse nõukogu liigitab pankasid teatud näitajate järgi, mille kohaselt võivad järelevalveasutused nõuda pankadelt lisakapitali ja kahjumit katvat kapitali. Kõigile pankadele kehtivad üleilmsel tasandil samad reeglid.
Ühtlasi peavad kõik pangad suurusest hoolimata olema igal ajal kriisilahenduskõlblikud. Kriisilahenduskõlblikkuse tagamiseks on tähtis, et pangal oleks selge õiguslik struktuur ja tõhus kriisilahenduskava.
Ühtse kriisilahendusnõukogu ülesanne on hinnata pankade kriisilahenduskõlblikkust ning kindlaks määrata omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded.