Mis on viivislaenud?

12. september 2016 (ajakohastatud 14. jaanuaril 2021)

Viivislaenud

EKP järelevalvetegevuse üks prioriteet on ennetada viivislaenude tekkimist Euroopa pangandussüsteemis ja nendega tegeleda. Mida need laenud endast kujutavad ja miks on need halvad?

Pankade üks põhiülesanne on anda laene, mis võimaldavad ettevõtetel investeerida ja luua töökohti ning inimestel osta mitmesugust vara, näiteks auto või maja. Pank omakorda teenib nendelt laenudelt intressi.

Laenu nimetatakse toimivaks, kui laenusaaja finantsolukord on hea ning ta teeb kavakohaselt lepingujärgseid tagasimakseid ja intressimakseid. Ometi on alati oht, et ettevõte või üksikisik ei suuda laenu kokkulepitud tähtajaks tagasi maksta. Kui see oht realiseerub või võib realiseeruda, peab pank liigitama laenu viivislaenuks. Viivislaene nimetatakse sageli ka halbadeks laenudeks.

Millal muutub laen viivislaenuks?

Laen liigitatakse viivislaenuks siis, kui on märke, et laenusaaja ei suuda laenu tõenäoliselt tagasi maksta või kui laenusaajalt saadavad lepingujärgsed tagasimaksed hilinevad rohkem kui 90 päeva. See võib juhtuda siis, kui üksikisik kaotab töökoha ja ei suuda jätkata hüpoteeklaenu tagasimakseid; samuti võivad finantsraskustesse sattuda ettevõtted.

Pangad peavad enda antud laene hoolikalt jälgima, et teha varakult kindlaks laenud, millel on oht muutuda viivislaenudeks. Seda nimetatakse viivislaenude tuvastamiseks.

Miks on viivislaenud halvad?

Pankade jaoks on viivislaenud igapäevane paratamatus, sest inimeste töötuks jäämine ja ettevõtete finantsraskused on kahjuks tavapärane. Viivislaenud tekitavad pangale siiski kulusid ja seetõttu peavad pangad hoidma halbade laenude mahtu võimalikult väiksena.

Viivislaenud tekitavad pankadele probleeme kahel viisil. Need vähendavad panga kasumlikkust, sest tekitavad kahjumit, mis vähendab panga laenutegevusest teenitud summasid. Pangad peavad neid kahjumeid silmas pidades moodustama eraldised. See tähendab, et nad peavad oodatava kahjumi katmiseks raha kõrvale panema. Seda raha ei saa enam kasutada uute laenude andmiseks või muude kahjude katmiseks, mis omakorda vähendab panga teenitavat tulu ja kahjustab tema olukorda.

Liiga suure viivislaenude osakaaluga pank ei saa enam anda ettevõtetele piisavalt laene investeeringuteks ja töökohtade loomiseks. Kui see probleem puudutab ulatuslikumalt paljusid panku, võib selle mõju puudutada majandust tervikuna.

Kuidas saavad pangad viivislaenude kuhjumist vältida?

Kõigepealt peaksid pangad vältima liiga riskantsete laenude andmist. Nad peaksid järgima kindlaid laenuandmistingimusi ja hindama nõuetekohaselt laenusaajate krediidivõimelisust, et laenu antaks ainult neile klientidele, kes selle tõenäoliselt tagasi maksavad.

Samuti on oluline sisse seada hästi toimiv järelevalvesüsteem, mis võimaldab pangal juba varakult laenusaaja finantsraskused tuvastada. Neid reegleid järgides on pangal olemas vahendid olukorra parandamiseks. Mõnel juhul piisab kliendi finantsnõustamisest, et vältida järjekordse viivislaenu teket.

Samuti peaksid pangad looma varakult piisavad eraldised.

Kas koroonaviiruse pandeemia tagajärjel suureneb viivislaenude maht?

Koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tekitanud majanduses enneolematu šoki ja paljud ettevõtted võitlevad ellujäämise nimel. Mitte kõik ettevõtted ei ela seda kriisi üle ning kõik kodumajapidamised ei ole võimelised enne pandeemiat või selle ajal võetud laene tagasi maksma. Kuna kõiki laene ei maksta täielikult tagasi, on viivislaenude mahu kasv vältimatu.

EKP on korduvalt rõhutanud, et viivislaenude kasvu piiramiseks peaksid pangad isegi rasketel aegadel andma laenu ainult neile klientidele, kes selle tõenäoliselt tagasi maksavad. Samuti on ta ärgitanud pankasid hoolikalt riske jälgima, et viivislaenud varakult tuvastada ja tegeleda nendega.

Kas pandeemia mõju leevendamiseks võetud meetmed tekitavad zombiettevõtteid?

Mida saab pank teha oma viivislaenude mahu vähendamiseks?

Piisavate eraldiste moodustamise kõrval peaks pank aktiivselt püüdma viivislaenudega seotud probleeme lahendada.

Näiteks võib ta laenutingimused uuesti läbi rääkida ja anda laenusaajale tagasimakseteks rohkem aega. See aitab ajutistes finantsraskustes oleval inimesel või ettevõttel oma olukorraga toime tulla ja lõpuks ka laenu tagasi maksta.

Pangad võivad otsustada oma halvad laenud ka investoritele edasi müüa – nemad nõustuvad neid üldjuhul ostma nominaalväärtusest madalama hinnaga. Pank kannab sellise tehinguga küll kahju, kuid laenu täielik mahakandmine tooks üldjuhul kaasa veelgi suurema kahjumi.

Kui lahendust ei suudeta leida (näiteks laenusaaja maksejõuetuse tõttu), võivad pangad algatada õigusmenetluse, et vähemalt osa laenusummast tagasi saada.

Mõnel juhul võivad pangad viia oma viivislaenud üle rämpspanka. Rämpspank on tavaliselt riigi loodud varahaldusettevõte, mille eesmärk on tegeleda just viivislaenudega. See annab pankadele võimaluse puhastada oma bilanss viivislaenudest ja taastada kiiremini oma laenuandmisvõime. Rämpspank tegeleb muu hulgas laenusummade tagasinõudmisega ja müüb laenud edasi investoritele.

Mida saavad teha järelevalveasutused?

Järelevalveasutuste jaoks on tähtis, et viivislaenudega tegeletaks, sest need kahjustavad panku ja ohustavad nende usaldusväärsust. EKP on seadnud selle teema oma järelevalvetegevuse üheks eelisvaldkonnaks ning koostanud pankadele põhjalikud suunised viivislaenude ja oma ootuste kohta.