Mis on viivislaenud?

12. september 2016 (ajakohastatud 15. märtsil 2018)

Non-performing loans

Pankade üks põhiülesanne on anda laene, mis võimaldavad ettevõtetel investeerida ja luua töökohti. Eraisikud saavad laenu abil soetada näiteks teleri, auto või eluaseme. Pank omakorda teenib nendelt laenudelt intressi.

Laenuandmine ei ole siiski panga jaoks riskivaba, sest alati ei saa olla kindel, kas ettevõtted ja eraisikud maksavad oma laenud kokkulepitud aja jooksul tagasi. Kui laenuvõtja ei tasu enam laenu- või intressisummasid, peab pank teatud aja möödudes liigitama selle laenu halvaks laenuks ehk viivislaenuks.

Nõuetekohaselt teenindatavad laenud tagavad pangale kasumi teenimiseks ja uute laenude andmiseks vajaliku intressitulu, viivislaenude puhul see aga ei toimi.

Millal muutub laen viivislaenuks?

Euroopa järelevalveasutuste üldise määratluse kohaselt liigitatakse laen viivislaenuks, kui on märke, et laenusaaja jätab laenu tõenäoliselt tagasi makasmata finantsraskuste tõttu või kui laenusaajalt saadavad lepingujärgsed tagasimaksed hilinevad rohkem kui 90 päeva.

See võib juhtuda näiteks siis, kui eraisik kaotab töökoha ja ei suuda seetõttu jätkata hüpoteeklaenu tagasimakseid; samuti võivad finantsraskustesse sattuda ettevõtted.

Halvimal juhul ei suudagi laenuvõtja talle antud laenu enam tagasi maksta ning pank peab selle väärtust oma bilansis korrigeerima, alandades selle mõnikord koguni nullini. Seda nimetatakse ka laenu mahakandmiseks.

Miks on viivislaenud pankade jaoks halvad ja kuidas mõjutab see ühiskonda?

Pankade jaoks on viivislaenud igapäevane paratamatus, sest eraisikute töötuks jäämine ja ettevõtete finantsraskused on kahjuks tavapärane. Pikaajalise edu tagamiseks peavad pangad hoidma halbade laenude taset võimalikult madalana, et laenuandmine oleks jätkuvalt kasumlik.

Kui viivislaenude väärtus ületab teatud summa, ei too laenuandmine pangale enam piisavalt kasumit. Laenude võimalike allahindluste ja mahakandmiste katteks peavad pangad hoidma teatud summasid ehk eraldisi.

Nii tulu vähenemine kui ka mustaks stsenaariumiks eraldatud vahendid vähendavad pankade võimalust anda uusi laene, seega väheneb kasum veelgi.

Liiga suure viivislaenude osakaaluga pank ei saa enam anda ettevõtetele piisavalt laene investeeringuteks ja töökohtade loomiseks. Kui see probleem puudutab ulatuslikult paljusid panku, avalduvad mõjud majanduses tervikuna, jõudes ka üksikisikuteni. Ettevõtete investeeringute vähenemine ja uute töökohtade arvu langus pärsivad ka majanduskasvu.

Kuidas saavad pangad vältida viivislaenude liigset teket?

Pangad peaksid vältima liiga riskantsete laenude andmist ja hindama põhjalikult laenuvõtjate krediidivõimet. Samuti on oluline sisse seada hästi toimiv järelevalvesüsteem, mis võimaldab pangal juba varakult kliendi finantsraskusi tuvastada ja nendega tegeleda.

Mõnel juhul piisab kliendi finantsnõustamisest, et vältida järjekordse viivislaenu teket.

Mida saavad teha pangad?

Pangad saavad viivislaenude osakaalu vähendada mitmel viisil. Näiteks on võimalik laenuvõtjatega lepingutingimused uuesti läbi vaadata ja tagasimaksete graafikut pikendada.

See aitab töö kaotanud inimesel või ajutistes finantsraskustes ettevõttel oma olukorraga toime tulla ja lõpuks ka laenu tagasi maksta.

Pangad võivad otsustada oma halvad laenud ka investoritele edasi müüa – nemad nõustuvad neid üldjuhul ostma nominaalväärtusest madalama hinnaga. Pank kannab sellise tehinguga küll kahju, kuid laenu täielik mahakandmine tooks üldjuhul kaasa veelgi suurema kahjumi.

Kui lahendust ei suudeta leida (näiteks seetõttu, et laenuvõtja on maksejõuetu), võivad pangad algatada õigusmenetluse, et vähemalt osa laenusummast tagasi saada.

Mida saavad teha järelevalveasutused?

EKP järelevalvetegevuse üks prioriteete on käsitleda viivislaenude suurt osakaalu Euroopa pangandussüsteemis. Rohkem teavet leaib sellelt veebilehelt.