2017. aasta stressitest – EKP teostab pangaportfellide intressiriski tundlikkusanalüüsi

28. veebruar 2017

Korduma kippuvad küsimused

1. Miks viib EKP pangandusjärelevalve 2017. aasta stressitesti raames läbi pangaportfellide intressiriski tundlikkusanalüüsi?

EKP pangandusjärelevalvel on kohustus korraldada igal aastal järelevalvealaseid stressiteste (kapitalinõuete direktiivi artikkel 100) ning 2017. aastal tehakse seda EKP otsese järelevalve alla kuuluvates pankades.

EKP käesoleva aasta stressitesti eesmärk on saada piisavalt teavet pankade pangaportfellides sisalduvate varade ja kohustuste ning netointressitulu tundlikkuse kohta intressiriski suhtes. Testis kasutatavad hüpoteetilised šokid koostati standardite alusel, mis on kehtestatud Baseli pangajärelevalve komitee 2016. aasta aprillis avaldatud dokumendis „Standards – Interest rate risk in the banking book”.

2. Mis on EKP 2017. aasta tundlikkusanalüüsi põhieesmärk ja kuidas kasutatakse selle tulemusi?

Järelevalveasutused analüüsivad, kuidas intressimäärade hüpoteetilised muutused võivad mõjutada pankade olukorda.

Hinnates intressimäärašoki võimalikku mõju pankadele, keskendutakse pangaportfelli varade ja kohustuste majandusliku väärtuse muutustele ning nende varade ja kohustustega seotud netointressitulu muutustele. Hõlmatud on varad ja kohustused, mis ei ole seotud pankade kauplemistegevusega. Ühtlasi analüüsitakse seda, kuidas pankade kliendikäitumise mudelid mõjutavad nende intressiriski mõõtmisi, arvestades et intressimäära muutused võivad kaasa tuua ka muutused kliendikäitumises.

Tundlikkusanalüüsi tulemusi kasutatakse paindlikul viisil 2017. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP), mille raames määratakse kindlaks pankade kapitalinõuded. Tundlikkusanalüüsi kvantitatiivsete tulemuste alusel ei kehtestata 2017. aasta SREPi käigus järelevalvealaseid kapitalinõudeid, kuid need annavad siiski ülevaate pankade suhtelisest tundlikkusest erinevate intressimäärašokkide suhtes. Eelkõige aitavad tulemused hinnata seda, kui suured peavad olema krediidiasutuste 2. samba kohustuslikud ja soovituslikud kapitalinõuded.

3. Kas tundlikkusanalüüsi tulemusel suurenevad pankade järelevalvealased kapitalinõuded?

Kui muud tingimused jäävad samaks, peaksid EKP otsese järelevalve alla kuuluvate pankade üldised kapitalinõuded püsima stabiilsed.

4. Milliseid eeldatavaid intressimäära muutusi stressitestis vaadeldakse?

Kasutatakse kuut erinevat intressimäärašokki, mis pärinevad Baseli pangajärelevalve komitee 2016. aasta aprillis avaldatud dokumendist (vt Standards – Interest rate risk in the banking book) ja mida kohaldatakse pangaportfelli suhtes. Šokid hõlmavad intressimäära kõvera taseme ja kuju mitmesuguseid muutusi ning annavad järelevalveasutustele teavet selle kohta, millist mõju avaldab iga šokk pangaportfelli kapitalile ja netointressitulu prognoositavale arengule. Kõik šokid on hüpoteetilised ja nende abil ei prognoosita mingil juhul intressimäärade edasist arengut euroalal, vaid soovitakse tuvastada võimalikke nõrkusi pankade pangaportfellides.

Seepärast kasutatakse šokke pigem tundlikkusanalüüsi tähenduses. Tundlikkusanalüüs erineb märkimisväärselt makromajanduslikust stressitestist, mille stsenaariumid hõlmavad üldjuhul mudelipõhiseid majandusprognoose.


tulukõver intressimäärašokk

5. Millist osa pankade bilansist tundlikkusanalüüs hõlmab?

Keskendutakse pangaportfelli positsioonidele. Iga panga puhul piirdutakse varade ja kohustustega, mis on nomineeritud tema kasutatavates põhilistes vääringutes. Tundlikkusanalüüs hõlmab iga panga puhul varasid ja kohustusi ainult nendes vääringutes, milles on nomineeritud rohkem kui 20% tema pangaportfelli varadest. Aruandluskoormuse piiramiseks otsustati, et arvesse ei võeta varasid muudes vääringutes, mis seda künnist ei ületa. Lisaks on ebatõenäoline, et väiksemamahuliste positsioonide näitajad võiksid märkimisväärselt muuta üldisi tulemusi.

6. Millal tundlikkusanalüüsi tehakse?

Tundlikkusanalüüsid algavad 28. veebruaril 2017. Nende tulemusi kasutatakse peamiselt SREPi hinnangutes ning 2. samba soovituslike nõuete kalibreerimisel. Tulemusi käsitletakse 2017. aasta suvel SREPi raames toimuvas pankade ja ühiste järelevalverühmade vahelises järelevalvealases dialoogis.

Alt üles põhimõttel teostatava tundlikkusanalüüsi käigus koostavad pangad oma mudelite alusel prognoosid erinevate intressimäärašokkide kohta. Tulemusi kasutatakse kvalitatiivsetes meetmetes ning SREPi raames toimuvates pankade ja ühiste järelevalverühmade vahelistes aruteludes.