Järelevalvestatistika

19/05/2015

Järelevalveasutused toetuvad oma igapäevatöö kõigis aspektides statistilisele teabele. Täpsete järelevalveandmete alusel luuakse riskiprofiile, analüüsitakse pankade likviidsust ja hinnatakse pankade vastavust õigusnõuetele.

„Järelevalveandmed näitavad hästi pankade ja kogu pangandussektori olukorda ning on kõigi järelevalveotsuste tuumaks.”

(Giancarlo Pellizzari, järelevalvestatistika osakonna juhataja)

Ühtne viis andmete kogumiseks

Andmed on pangandusjärelevalve tuumaks. Tõeliselt ühtse Euroopa järelevalve saavutamiseks on vaja võrreldavaid andmeid.

Ehkki ELi reguleerimisasutused on määratlenud andmenõuete Euroopa raamistiku, kus sätestatakse, milliseid andmeid ja kui sageli peavad pangad esitama, võivad riigid rakendada seda raamistikku erinevalt.

Ühtse järelevalvemehhanismi asutamisega on EKP ja riikide järelevalveasutused arendanud ühtse viisi andmete kogumiseks Euroopa pangandussektorilt. Aruanderaamistikud on välja töötanud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA).

Võrreldavatest andmetest on palju kasu: need näitavad arengusuundumusi ja probleeme üksikutes pankades ning lubavad võrrelda krediidiasutusi nii vastastikku kui ka kogu pangandussektoriga. EKP kogutavad aruanded kajastavad näiteks, kui jätkusuutlikud on pankade ärimudelid ja millised riskid neid ohustavad. Seega aitavad aruanded EKP-l välja selgitada valdkondi, mis vajavad põhjalikumat igapäevast järelevalvet.

Mida toob see kaasa pankade jaoks?

„Ühtlustatud andmete kogumine võimaldab tagada tõhusa andmetöötluse ja vähendada pankade halduskoormust.”

(Juan-Alberto Sánchez, järelevalveandmete haldamise allosakonna juhataja)

Uus statistika aruandlussüsteem toob kaasa muudatused kõigis järelevalve alla kuuluvates pankades. Kõik 4600 olulist ja vähem olulist panka peavad esitama aruanded samade põhinäitajate kohta, järgides uusi ühtlustatud aruandlussuuniseid. Vähem kui aastaga on 19 riikliku järelevalveasutuse erinevad lähenemisviisid taandatud ühtseks meetodiks, mille abil kogutakse ja sobitatakse kokku enam kui 24 000 aruannet kvartalis.

Eelkõige saavad sellest kasu muu hulgas ka välisriikides tegutsevad pangagrupid, kes pidid varem täitma erinevate riikide eri nõudeid ja tulema seega toime suurema halduskoormusega. Pankade aruandlusnõuded (st milliseid andmeid pangad peavad esitama) on sätestatud EBA tehnilistes standardites ja täiendavas EKP otsuses.

Algandmetest põhinäitajateni

Ühtne järelevalvemehhanism järgib andmete kogumisel järkjärgulist lähenemist, mille kohaselt pangad esitavad andmed riikide järelevalveasutustele, kes edastab need EKP-le.

Statistikute meeskond, kuhu kuuluvad matemaatikud, statistikud, IT-spetsialistid, raamatupidajad ja järelevalveeksperdid, on loonud uued siseandmebaasid ning arendanud välja töövood ja põhinäitajad. Andmed tuleb töödelda võimalikult kiiresti ja korrektselt, seega on tõhusus äärmiselt oluline. Kvaliteedikontrolle viiakse läbi mitmes etapis, sest kvaliteetsed andmed on kvaliteetse järelevalve aluseks.

Meeskond saab ja salvestab andmeid kõigilt järelevalve alla kuuluvatelt pankadelt ning teeb tihedat koostööd kolleegidega riikide järelevalveasutustest. Seejärel avaldatakse andmed järelevalveekspertidele, kes saavad aruannete kvaliteedist lähtudes hea ülevaate pankade siseprotsesside ja -kontrollide kohta.

„Suhtume andmete kvaliteeti väga tõsiselt. Järjepidevad ja võrreldavad andmekogumid võimaldavad teostada keskset riskihindamist, mis tagab järelevalve kõrge kvaliteedi.”

(Patrick Hogan, järelevalveandmeteenuste allosakonna juhataja)