Leedu: ranged järelevalvestandardid on olulised

29.12.2014

Euro kasutuselevõtu järel ühineb Leedu 1. jaanuaril 2015 ka ühtse järelevalvemehhanismiga. Leedu keskpanga asepresident Ingrida Šimonytė saab järelevalvenõukogu liikmeks. Pangandusjärelevalve veebilehele antud intervjuus räägib ta Leedu pangandussektori põhijoontest ja EKP pangandusjärelevalve ees seisvatest ülesannetest.

Mida tähendab Leedu jaoks euroala ja ühtse järelevalvemehhanismi täieõiguslikuks liikmeks saamine? Mis tundega asute täitma järelevalvenõukogu liikme kohustusi?

Leedu jaoks on Euroopa lõimumise üks tähtsamaid etappe alati olnud võimalikult kiire liitumine euroalaga, pidades silmas, et oleme alates 1994. aastast kasutanud valuutakomitee süsteemi ja Leedu litt on alates 2002. aasta veebruarist olnud seotud euroga.

Sellistes tingimustes on kiire ühinemine euroalaga loomulik strateegia, arvestades eelkõige suuri jõupingutusi, mida oleme teinud, et hoida liti seotust euroga 2008.–2009. aasta kriisi ajal. Euroala liikmeks saamine tähendab välisvaluutariski ja ülekandekulude täielikku kõrvaldamist ning veelgi vastupidavamat pangandussektorit.

On väga hea, et saame liituda ühtse järelevalvemehhanismi ja järelevalvenõukoguga peaaegu algusest, mis tähendab väiksemat kohandamis- ja kohenemisvajadust. Ootan suure huviga koostööd järelevalvenõukogu liikmetega, et täita ühtsele järelevalvemehhanismile pandud ülesandeid.

Põhjalik hindamine oli eelvaateks EKP otsesele järelevalvele Leedu kolme suurima panga üle. Kuidas on pangad üleminekuks valmis ja milline oli Teie roll selles protsessis?

Kahel suurimal pangal on filiaalid Eestis ja Lätis, niisiis oli see SEBi ja Swedbanki grupi jaoks horisontaalne protsess, ehkki grupina ei kuulu kumbki ühtse järelevalvemehhanismi reguleerimisalasse. Kolmas pank – DNB – osales hindamises ka Eestis. Seega oli mitmes aspektis võimalus sünergia tekkeks. Pankade tulemused olid head ja isegi stressistsenaariumi raames tuli teha väga vähe korrektsioone. Igal juhul püsis kapitalibaas oluliselt üle miinimumtaseme. See näitab, et pangad tegutsesid pärast üleilmse kriisi algust väga ettevaatlikult, lähtudes võimalike kahjumite kajastamisel konservatiivsetest eeldustest, nii et tegelikult ei olnudki vajadust kohandada. Olen kindel, et liitume ühtse järelevalvemehhanismiga väga jätkusuutlikel alustel.

Leedu keskpangal oli selles protsessis ulatuslik roll arvestades, et meil oli teiste riikidega võrreldes vähem aega, kuna alustasime hiljem. Seega viisime lisaks kooskõlastamisele ja juhendamisele läbi ka osaliselt varade kvaliteedi hindamise, et pidada kinni tähtajast ja olla kulutõhusad, sest kohalikel audiitor- ja konsultatsioonifirmadel oli keeruline leida nii lühikese ajaga piisavalt töötajaid.

Mis on Leedu pangandussektori põhijooned ja millist mõju avaldab EKP järelevalve?

Nagu juba eespool ütlesin, on Leedu pangandussektor sarnane teiste Balti riikide pangandussektoriga, isegi suurimate pankade nimed on peaaegu samad. Pangandussektoris domineerivad Põhjamaade pankade filiaalid, kusjuures kolme suurima panga turuosa moodustab ligikaudu 70%. Lisaks on mõni väiksem pank, mis ei kuulu süsteemselt oluliste pankade mõiste alla, ja mõni filiaal.

Pangandussektor näitas kriisi ajal, et on vastupidav, sest kahjumid kajastati enamikul juhtudel otsekohe ja kapitalibaasi on tugevdatud. Juhtimisvigade tõttu tuli siiski 2011.–2013. aastal lõpetada mõne väikese panga tegevus, kuid see ei avaldanud süsteemset negatiivset mõju ning kokkuvõttes muutus pangandussüsteem veelgi vastupidavamaks ja ettevaatlikumaks.

Leedus tegutsevate pankade usaldatavusnõuded ületavad jätkuvalt märkimisväärselt miinimumnõudeid. Näiteks 1. oktoobril 2014 oli pangandussüsteemi kapitali adekvaatsuse määr 20,7%.

Leedu kolm suurimat panka on välismaiste pangagruppide filiaalid. Nende gruppide emapangad asuvad ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevates riikides. Kuidas toimub koostöö nende pankade asukohariikide järelevalveasutustega ühtse järelevalvemehhanismi raames?

Koostöö Leedu keskpanga ning kolme suurima panga Rootsis ja Norras asuvate konsolideeritud järelevalvet teostavate asutuste vahel on juba pikka aega sujuvalt toiminud ja on hea näide piiriülesest järelevalvest. Järelevalvekolleegiumid on taganud tõhusa ja hästi organiseeritud dialoogi riikide järelevalveasutuste vahel, mis on kahtlemata tulnud kasuks.

Ühtse järelevalvemehhanismi raames saab EKPst nende kolleegiumide täieõiguslik liige, kes jätkab oma panust andes seda viljakat koostööd. Osalevate riikide järelevalveasutused, sealhulgas Leedu keskpank, jätkavad järelevalvekolleegiumides vaatlejana ja toetavad täielikult EKP aktiivset tegevust kolleegiumides. Viimased kolleegiumide kohtumised, kus EKP osales, andsid juba tunnistust sellest, et viljakas koostöö jätkub samadel alustel.

Millised on Teie arvates Euroopa pangandusjärelevalve ees seisvad peamised probleemid?

On tähtis, et EKP järgiks järelevalves kõrgeid standardeid ja tagaks järelevalve alla kuuluvate pankade võrdse kohtlemise.

Ei tohiks tekkida kahtlusi järelevalve ranguse ja usaldusväärsuse suhtes, kuid samal ajal tuleks vältida lihtsustatud lähenemisviisi, mille järgi üks lahendus sobib kõigile. Otsused peavad olema selged ja arusaadavad. Järelevalve alla kuuluvatele pankadele tuleb anda võimalus kaasa rääkida ja tagada kõrgetasemeline koostöö.

Olete oma riigis üks noorimaid kõrgel positsioonil olevaid juhte ja saavutanud karjääri jooksul juba palju. Mis Teid motiveerib ja innustab?

Paljud noored liitusid institutsioonide ja ettevõtetega pärast Leedu taasiseseisvumist, mil riik võitles Lääne standarditele vastava institutsioonilise raamistiku ja ärikeskkonna ülesehitamise nimel. Veetes lapsepõlve Nõukogude okupatsioonis, unistasin päevast, mil meie riik saab vabaks ning võimaluse püüelda demokraatlike väärtuste ja heaolu poole, mis olid olemas teisel pool raudset eesriiet. Olen õnnelik, et see on teoks saanud ja mul on olnud võimalus selles erakordses üleminekus osaleda. See tohutu muutus, mille me oleme saavutanud, on olnud minu ja mu eakaaslaste peamiseks motivatsiooniallikaks.