Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Korduma kippuvad küsimused 2018. aasta ELi-ülese stressitesti kohta

2. november 2018

Mis oli 2018. aasta ELi-ülese stressitesti eesmärk?

Stressitesti käigus analüüsiti pankade kapitalipositsioonide arengut nii põhi- kui ka negatiivse stsenaariumi korral, lähtudes kolmeaastase ajavahemiku (2017. aasta lõpust kuni 2020. aasta lõpuni) andmetest.

Sellega loodi järelevalveasutustele, pankadele ja teistele turuosalistele ühtne analüütiline raamistik, mis võimaldab võrrelda ja hinnata ELi pankade vastupanuvõimet riigipõhistele majandusšokkidele.

Stressitest hõlmas 48 panka, mille varad moodustavad 70% Euroopa Liidu pangandussektori koguvaradest. Üldine vastutus stressitesti läbiviimise eest lasus Euroopa Pangandusjärelevalvel, kes töötas välja metoodika, tegi otsused stsenaariumite ja võimalike ühekordsete korrigeerimiste kohta ning avaldas pärast stressitesti lõppu selle tulemused.

Nagu ka 2016. aastal, ei liigitata panku stressitesti tulemuste alusel testi läbinuks või selles läbikukkunuks. Testi läbimist või selles läbikukkumist näitavaid tasuvuslävesid ei kehtestatud. Stressitesti tulemusi kasutatakse käimasolevas järelevalvealases dialoogis. Euroopa Keskpanga (EKP) järelevalvefunktsioon kasutab nii kvalitatiivseid (pankade esitatud andmete kvaliteet ja õigeaegsus) kui ka kvantitatiivseid (kapitali vähenemine ja pankade vastupanuvõime negatiivsetele turutingimustele) tulemusi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP). SREPi raames kasutatakse stressitesti tulemusi ka pankadele suunatud järelevalvealaste kapitalinõuete kindlaksmääramisel.

Millised EKP järelevalve alla kuuluvad pangad osalesid EBA korraldatud ELi-üleses stressitestis?

EBA stressitestis osalenud 48 pangast kuulub 33 EKP pangandusjärelevalve otsese järelevalve alla. Nende pankade varad moodustavad 70% euroala pangandussektori koguvaradest. EBA avaldas kõigi 48 panga individuaalsed tulemused koos üksikasjalike bilansi- ja riskiandmetega (2017. aasta lõpu seisuga) reedel, 2. novembril 2018.

Lisaks sellele, et 33 EKP järelevalve alla kuuluvat panka olid EBA valimis, korraldas EKP enda otsese järelevalve all olevate, kuid EBA valimiga hõlmamata pankade stressitesti (SREPi stressitest).

2018. aasta alguses testis EKP ka nelja enda otsese järelevalve alla kuuluvat Kreeka panka. Seejuures kasutati EBA tehtud ELi-ülese stressitestiga sama metoodikat ja lähenemisviisi, kuid järgiti kiiremat ajakava, et viia test lõpule enne Euroopa stabiilsusmehhanismi kolmanda toetusprogrammi lõppu Kreekas.

Millised on 2018. aasta stressitesti üldised tulemused? Mis olid tähtsaimad tegurid ja kuidas on need võrreldavad 2016. aasta stressitesti näitajatega?

Negatiivses stsenaariumis vähenesid EKP otsese järelevalve alla kuuluva 33 panga esimese taseme põhiomavahendid lõplikus arvestuses kokku 3,8 protsendipunkti võrra, mille tulemusel peaks esimese taseme omavahendite tase kogu süsteemis alanema 2017. aasta lõpus registreeritud 13,7%-lt 9,9%-le 2020. aasta lõpus. See sisaldab 0,3 protsendipunkti suurust mõju, mida avaldab 1. jaanuaril 2018 jõustunud rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 9 esmakordne kohaldamine. Kaasnev vähenemine on 2016. aasta stressitestiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra ulatuslikum.

Negatiivse makromajandusliku stsenaariumi tulemuste üks peamisi mõjureid oli laenude väärtuse langus. Teine oluline tegur oli rahastamise riskimarginaali järsk kasv, mida osaliselt leevendas kõrgemate pikaajaliste intressimäärade soodne mõju. Kolmanda tegurina võib esile tõsta märkimisväärse surve tasudelt ja komisjonitasudelt saadavale netotulule ning neljandana turuhinna- ja likviidsusšokkide mõju õiglases väärtuses kajastatavatele portfellidele.

Negatiivse stsenaariumi tulemused kajastavad karmimat makromajanduslikku stsenaariumit ja IFRS 9 kehtestamist, aga ka riskitundlikumat metoodikat. See kaalub üles soodsa mõju, mida avaldasid varade kvaliteedi paranemine (eelkõige viivislaenude mahu eduka vähendamise tulemusel) ning pikaajaliste intressimäärade järsem tõus kõnealuses stsenaariumis.

Kapitali ulatuslikumast vähenemisest hoolimata on stressijärgne esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu koondnäitaja (9,9%) kõrgem kui 2016. aastal, mil see oli 8,8%. See kinnitab, et osalevate pankade vastupanuvõime makromajanduslikele šokkidele on paranenud. Stressitest tõi siiski esile ka üksikute pankade haavatavuse, mille suhtes järelevalveasutused kavatsevad võtta järelmeetmeid.

Negatiivses stsenaariumis vähenes EKP otsese järelevalve alla kuuluva 33 panga puhul finantsvõimenduse määr lõplikus arvestuses 0,98 protsendipunkti võrra, mille tulemusel peaks finantsvõimenduse määr alanema keskmises arvestuses 2017. aasta lõpus registreeritud 5,11%-lt 4,13%-le 2020. aasta lõpus.

Kas stressitesti tulemusel on oodata keskmiste kapitalinõuete suurenemist süsteemis?

Ei. Kapitalinõuete keskmine tase stressitesti tulemusel arvatavasti ei tõuse. Mõne komponendi areng toob siiski automaatselt kaasa kapitalinõuete kasvu. See on aga ootuspärane ja ei sõltu stressitesti tulemustest. Tegu on kapitalinõuete komponentidega, mille kasutuselevõtt on praegu veel pooleli ja mida hakatakse täies ulatuses kohaldama alates 1. jaanuarist 2019. Nende hulka kuuluvad näiteks makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste kehtestatavad süsteemsed puhvrid (mida kohaldatakse globaalsete süsteemselt oluliste ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste suhtes). Nagu on öeldud 2016. ja 2017. aasta SREPi metoodika väljaandes, eeldavad 2. samba soovituslikud nõuded pankadelt ka edaspidi lisakapitali olemasolu vaatamata kapitali säilitamise puhvri järkjärgulisele kasutuselevõtule.

Kuidas võetakse stressitesti tulemusi arvesse SREPis?

Stressitesti kvalitatiivseid tulemusi kasutatakse 2. samba nõuete kindlaksmääramisel, pidades eelkõige silmas SREPi riskijuhtimise elementi.

Kvantitatiivsed tulemused (nimelt kapitali vähenemine hüpoteetilises negatiivses stsenaariumis) võetakse aluseks 2. samba soovituslike nõuete taseme kindlaksmääramisel. 2. samba soovituslike nõuete koostamisel kasutab EKP mitmesuguseid andmeid. Üheks võrdlusnäitajaks on panga tulemus negatiivse stsenaariumi järel võrreldes kapitali 5,5% suhtarvuga või – globaalsete süsteemselt oluliste pankade puhul – võrreldes kapitali 5,5% suhtarvu ja globaalse süsteemselt olulise panga puhvri summaga.

Tulemust korrigeeritakse üles- või allapoole, võttes arvesse muid tegureid. Nende hulka kuuluvad konkreetse krediidiasutuse riskiprofiil ja tundlikkus stressistsenaariumi suhtes, krediidiasutuse riskiprofiilis pärast stressitesti lõppkuupäeva (31. detsember 2017) toimunud muudatused ning krediidiasutuse poolt riskitundlikkuse vähendamiseks võetud meetmed (nt varade müük). Seega kasutatakse stressitesti tulemusi 2. samba soovituslikes nõuetes paindlikult, mitte mehaaniliselt.

Seepärast ei ole võimalik arvutada ühegi krediidiasutuse 2. samba soovituslikke nõudeid mehaaniliselt, võtmata arvesse muid tegureid.

Millised on käesoleva aasta stressitesti olulisemad järeldused?

Krediidikahju saab valdavalt selgitada makromajandusliku stsenaariumiga. Viivislaenude osakaal oli 2018. aasta stressitestis 2016. aastaga võrreldes vähem oluline, kuna pankade bilansiolukord on paranenud.

Negatiivse stsenaariumi korral oli tururiskiga seotud täieliku ümberhindluse mõju tugevaim globaalsete süsteemselt oluliste pankade puhul, ehkki see suurendas nende klienditulu. Nendes pankades oli ka mudelite ebakindlusele ja likviidsusreservidele avalduv stressimõju suurem kui teistes pankades.

Kriisiga toimetulekuks tehtavad kapitalinõuete direktiivi artikli 141 kohased korrigeerimised dividendimaksetes, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavates kupongimaksetes ning muutuvtasudes (väljamaksete maksimumsumma) vähendaksid kogumõju negatiivse stsenaariumi korral ligikaudu 40 baaspunkti võrra.

Stressitestist saadi ka olulist täiendavat teavet pankade stressitestimis- ja riskiohjesuutlikkuse kohta. Seda teavet ning hinnangut pankade esitatud andmete kvaliteedi ja õigeaegsuse kohta võetakse arvesse SREPis, 2. samba nõuete kindlaksmääramisel ning kohapealsete kontrollide ja muu järelevalvetegevuse kavandamisel.

Ühtlasi võimaldab stressitest kontrollida, kas pangad on edukalt kõrvaldanud varasemate testide käigus tuvastatud nõrkused, mis puudutasid näiteks stressitestimist, andmete koondamist ja modelleerimissuutlikkust.

Mida seekordses testis hinnati ja millised olid peamised erinevused võrreldes 2016. aasta stressitestiga?

Stressitestis hinnati pankade vastupidavust turu ebasoodsale arengule. Selleks analüüsiti pankade kapitalipositsiooni arengut kolmeaastase ajavahemiku jooksul (alates 2017. aasta lõpust kuni 2020. aasta lõpuni), võttes nii põhi- kui ka negatiivse stsenaariumi korral aluseks püsiva bilansi eelduse. Põhistsenaarium oli kooskõlas EKP avaldatud detsembrikuise prognoosiga, samal ajal kui negatiivses stsenaariumis lähtuti eeldusest, et realiseeruvad neli süsteemset riski, mis kujutavad suurimat ohtu ELi pangandussektori stabiilsusele. Riskid olid järgmised:

  1. riskipreemiate järsk ja ulatuslik ümberhindlus üleilmsetel finantsturgudel;
  2. ELi majandusaktiivsuse langusest tulenenud tagasihoidliku nominaalse kasvu ja pankade vähese kasumlikkuse vaheline negatiivne vastastikmõju;
  3. era- ja avaliku sektori võla jätkusuutlikkusega seotud probleemid riskipreemiate võimaliku ümberhindluse ja suurenenud poliitilise ebakindluse tingimustes;
  4. likviidsusriskid pangandussektorivälises finantssektoris ja nende mõju võimalik avaldumine finantssüsteemis laiemalt.

Stressitestis hinnati riskitegurite mõju pankade maksevõimele. Kõik pangad pidid hindama stressitegurite mõju samadele riskiliikidele: krediidirisk (sh väärtpaberistamine), tururisk ja vastaspoole krediidirisk ning operatsioonirisk (sh tegevusrisk). Samuti pidid pangad prognoosima stsenaariumite mõju netointressitulule ning sellistele kasumiaruande kirjetele ja kapitalielementidele, mida stressitestis sisalduvad riskiliigid ei hõlmanud.

IFRSi standardeid kohaldatavate pankade puhul võeti stressitesti prognoosides arvesse IFRS 9 jõustumist 1. jaanuaril 2018. Samuti peeti silmas IFRS 9 kasutuselevõtu mõju leevendavat üleminekukorda käsitleva määruse (EL) 2017/2395 sätteid. IFRS 9 esmakordse kohaldamise mõju kajastub ka EBA avaldatud andmevormides.

Kuidas osales EKP stressitesti ettevalmistamisel?

EKP toetas ELi-ülese stressitesti ettevalmistamist, aidates kaasa EBA metoodika väljatöötamisele ja koostades põhistsenaariumi.

Põhistsenaarium kajastas tavatingimustes toimuvat makromajanduslikku arengut, võttes arvesse eurosüsteemi, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud prognoose.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üldisel koordineerimisel osales EKP ka stressitesti negatiivse stsenaariumi kavandi koostamisel.

Milline on EKP roll EBA korraldatava stressitesti läbiviimisel?

EBA koordineeritavate ELi-üleste stressitestide raamistikus vastutab EKP enda otsese järelevalve alla kuuluvate pankade kvaliteeditagamise protsessi eest. Selle EKP ja riiklike pädevate asutuste koostöös täidetava ülesande põhieesmärk on tagada, et pangad kohaldaksid EBA välja töötatud ühtset metoodikat nõuetekohaselt.

Lisaks ELi-ülesele stressitestile korraldab EKP pangandusjärelevalve ka enda otsese järelevalve all olevate, kuid EKP valimiga hõlmamata pankade SREPi stressitesti. Stressitesti metoodika on kooskõlas EBA kasutatava metoodikaga, kuid selles võetakse asjakohasel viisil arvesse, et osalevad pangad on väiksemad ja vähem keeruka struktuuriga krediidiasutused.

Kuidas tagab EKP stressitestide proportsionaalsuse?

EBA metoodikas ja vormides juba järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Väiksemad ja vähem keeruka struktuuriga pangad võivad kasutada lihtsamat metoodikat ja peavad aruandluses esitama vähem andmepunkte.

SREPi stressitestides laiendab EKP pangandusjärelevalve proportsionaalsuse põhimõtet väiksematele ja vähem keeruka struktuuriga pankadele, kasutades lihtsamat metoodikat ja leebemaid aruandluslävesid.

Mis olid 2018. aasta stressitesti negatiivse stsenaariumi põhinäitajad ja kui realistlik see stsenaarium oli?

2018. aasta stressitestis kasutatud negatiivne stsenaarium põhines järjepidevatel ja rangetel makromajanduslikel tingimustel. Neis eeldati, et euroala SKP väheneb 2,4% ning kinnisvarahinnad langevad 17% ja aktsiahinnad 31%.

Stsenaarium kajastas stressitesti alguses tuvastatud peamisi süsteemseid riske: riskipreemiate järsk ja ulatuslik ümberhindlus üleilmsetel finantsturgudel; tagasihoidliku nominaalse kasvu ja pankade vähese kasumlikkuse vaheline negatiivne vastastikmõju; era- ja avaliku sektori võla jätkusuutlikkusega seotud probleemid; likviidsusriskid pangandussektorivälises finantssektoris ja nende mõju võimalik avaldumine finantssüsteemis laiemalt.

Tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks peavad stressitestis kasutatavad negatiivsed makromajanduslikud stsenaariumid olema ranged, kuid usutavad.

EBA kasutatud stsenaariumi kalibreerimisel lähtuti finantsstabiilsust ohustavatest peamistest riskidest, mida peeti stressitesti alguses asjakohaseks. Stsenaarium kajastas usutavat sündmuste käiku, ehkki selles kirjeldatud negatiivsete šokkide kombinatsioon oleks harva esinev.

Näiteks olid 2018. aasta stressitesti makromajandusliku stsenaariumi põhikomponendid enamiku riikide puhul rangemad kui 2016. aasta stressitestis. Eelduseks oli sügav üleilmne makromajanduskriis kestusega kaks kuni kolm aastat. Stsenaariumis modelleeriti üleilmne šokk, millel on mitmesugune mõju Euroopa riikide majandusele. Seetõttu peaks tulemuste tõlgendamisel arvestama, et neid on mõjutanud nii riigirisk kui ka eriomased pangariskid.

Võrreldes 2016. aastaga tuli 2018. aasta stressitesti stsenaarium välja töötada varem, kuna Kreeka pankade stressitest tehti enne ülejäänud pankasid ning IFRS 9 kasutuselevõtu tõttu kestis põhitest kauem. Stsenaarium oli siiski piisavalt laiaulatuslik, et hõlmata mitmesuguseid võimalikke eriolukordi. See on eriti tõsi, kui arvestada, et stsenaariumiga ei prognoosita tulevast arengut, vaid kaardistatakse võimalikud sündmused eesmärgiga tuvastada pankade hindamise seisukohalt olulised haavatavused, isegi kui alusriskid võivad realiseeruda erineval moel.

Milline on 2018. aasta stressitest võrreldes teiste riikide stressitestidega?

Hoolimata eri stressitestide raamistike metoodikaerinevustest on EBA korraldatud stressitesti üldised tulemused üldjoontes võrreldavad teiste riikide hiljutiste stressitestide tulemustega.

Kui võrrelda näiteks EBA 2018. aasta stressitesti negatiivset stsenaariumit USA Föderaalreservi 2018. aasta tervikliku kapitalianalüüsi ja -hindamise (CCAR) läbiviimisel kasutatud negatiivse stsenaariumiga, siis riigi majandust käsitlev EBA stsenaarium paikneb oma karmuselt CCARi negatiivse ja väga negatiivse stsenaariumi vahel. EBA 2018. aasta stressitesti riigi majandust käsitlev negatiivne stsenaarium on karmuse poolest võrreldav Inglismaa keskpanga 2018. aasta tsüklilise stsenaariumiga. Samuti on see võrreldav euroala finantssektori hindamisprogrammi stressitestiga, mille IMF avaldas 2018. aasta juulis.

Kas stressitestis võeti arvesse Ühendkuningriigi ELi liikmesuse referendumi tulemuse võimalikku mõju? Kas kaaluti ka kokkuleppe mittesõlmimise stsenaariumi tagajärgi?

Põhistsenaariumi elemendid peegeldasid Brexiti keskmisi võimalikke tulemusi, pidades silmas Ühendkuningriigi kaubandussuhteid ELiga.

Kasutatud negatiivne stsenaarium oli märkimisväärselt karmim kui analüüsitulemused, mis näitasid Brexiti negatiivset mõju euroala majandusele. Eeldused ei hõlmanud sellist ühekordset sündmust nagu Brexit. Negatiivses stsenaariumis oli euroala SKP prognoos stressitesti ajavahemiku iga aasta kohta siiski palju karmim kui Brexiti negatiivne mõju SKP kasvule vastavalt analüütikute prognoosile.

Negatiivne stsenaarium hõlmas mitmesuguseid makromajanduslikke riske, mida võib seostada ka Brexitiga. Üks negatiivse stsenaariumi põhitegureid oli seotud poliitilise ebakindlusega (sh Brexitist tulenevate arengusuundumustega). Muu hulgas eeldati, et see ebakindlus põhjustab arenenud riikides ettevaateperioodi alguses usalduskriisi.

Kokkuleppe mittesõlmimise stsenaariumi tagajärgi otseselt ei kaalutud, kuid negatiivne stsenaarium, mis eeldas Ühendkuningriigi puhul kõigi peamiste majandus- ja finantsnäitajate üldist märgatavat halvenemist, kaalus üldjoontes selle võimalikku mõju majanduskasvule. Üksikutele pankadele võib Brexit avaldada siiski tõsist mõju.

Rikkumisest teatamine