Menu


Kas pandeemia mõju leevendamiseks võetud meetmed tekitavad zombiettevõtteid?

14. detsember 2020

Kas EKP võetud meetmed pandeemia mõju leevendamiseks tekitavad zombiettevõtteid?

Koroonaviiruse pandeemia on mõjunud Euroopa majandusele ulatusliku šokina, toonud kaasa majandusaktiivsuse enneolematu languse ja põhjustanud suurt ebakindlust kogu maailmas. Nõudlus on vähenenud nii euroalal kui ka väljaspool. Eraldusmeetmete ja seonduvate piirangute tõttu on mitmed ettevõtted pidanud oma uksed sulgema ning paljud inimesed on kaotanud töö.

Seetõttu on paljudel ettevõtetel keeruline toime tulla, kuna nende tuluallikad on kokku kuivanud. Selliste ettevõtete toetamiseks ning töökohtade ja kogu majanduse kaitseks on EKP ja riikide valitsused võtnud meetmeid, et soodustada pankade laenuandmist ettevõtetele. Laenud aitavad elujõulistel ettevõtetel kriisiga toime tulla.

Kriitikud on tõstatanud küsimuse, kas leevendusmeetmed võivad ühtlasi aidata luua zombiettevõtteid – neid, kelle tegevus ei ole aja jooksul jätkusuutlik ja keda hoitakse elus laenude abil. Kas pangad annavad laene ettevõtetele, kes ei suuda neid tagasi maksta ja selle tagajärjeks on viivislaenude mahu plahvatuslik tõus? Isegi kriisi ajal peavad pangad säilitama laenuandmise ranged standardid.

Paljud ettevõtted, kes on eraldusmeetmete tõttu kaotanud oma tuluallikad, on pidanud selle korvamiseks pangalt laenu taotlema. Valitsused on loonud avaliku sektori tagatissüsteemid, et hõlbustada pankade laenuandmist kriisist puudutatud ettevõtetele. Tänu sellistele tagatistele on pangad saanud anda tavapärasest rohkem laene, mille abil paljud ettevõtted omakorda on suutnud tegevust jätkata. Kuid kas see tähendab, et pangad on laenanud zombiettevõtetele?

Eeskirjad, mida pangad peavad laenuandmisel järgima, kehtivad ka riigi tagatisega laenudele: pangad peavad alati hindama oma klientide krediidivõimelisust ehk nende finantsolukorda ja riski, et laenu ei maksta tagasi. Seega võivad pangad anda laenu ainult juhul, kui laenuvõtja suudab nende hinnangul laenu tagasi maksta. Seda nõuet ei muuda ka riigi tagatis, mis tähendab, et pankadel puudub ajend anda laenu zombiettevõtetele. EKP on korduvalt rõhutanud vajadust säilitada ranged laenuandmise standardid.

Pangad peavad pidevalt hindama laenuvõtjate krediidivõimelisust

Ühtlasi näevad eeskirjad ette, et pangad peavad pidevalt hindama juba väljastatud laenudega seotud riske. Nii saavad nad tuvastada klientide finantsraskused juba varajases etapis ja leida põhimõtteliselt usaldusväärsete klientide jaoks õigel ajal sobivad lahendused. Peale selle saavad pangad sel viisil varakult eraldada piisavalt raha kaitseks oodatavate kahjude vastu ehk teha eraldise laenukahjumi katteks.

Mõnede toetusmeetmete tõttu on aga pankadel keeruline kindlaks teha, kas laenuvõtja on sattunud raskustesse. Tavaliselt annavad sellest kõige kindlamat tunnistust tasumata laenumaksed. Kriisi ajal on aga pangad andnud paljudes riikides klientidele kas omaalgatuslikult või riikliku moratooriumi alusel maksepuhkust. Seetõttu ei saa pangad laenuvõtjatega seotud riski mehaaniliselt hinnata ja peavad toetuma kvalitatiivsematele andmetele. Selleks peavad nad kasutusele võtma tõhusa riskihindamise ja varajase hoiatuse süsteemid.

EKP on teinud pankadele ülesandeks tagada küllaldane suutlikkus laenuvõtjate finantsolukorra ja neile antud laenude jälgimiseks, et ka kriisi ajal oleks võimalik zombiettevõtteid aegsasti tuvastada. Peale selle tuleks hindamisel rohkem toetuda eksperdiarvamusele. Lisaks peavad pangad paremini valmistuma eeldatavate kahjude tekkeks. Piisavad eraldised laenukahjumi katteks peaksid aitama leevendada halbade laenude osakaalu suurenemist maksepuhkuste lõppemisel.

Kapitalipuhvrite eesmärk on pakkuda kaitset just kriisi ajal

Kriisiolukorras seisab pank silmitsi dilemmaga. Ühelt poolt tuleks laenuandmise taset säilitada või suurendada. Teiselt poolt aga väheneb pankade laenuandmisvõime, kuna riskid on suurenenud ja pankadel tuleb toime tulla ulatuslikumate kahjudega.

Olukorra lahendamise hõlbustamiseks on EKP lubanud pankadel kasutada nende kapitalipuhvreid ehk raha, mida nad hoiavad kriisiga toimetulekuks. Pangad võivad kasutada kapitalipuhvreid uute laenude pakkumiseks või juba antud laenudega seotud kahjude katteks. Koos muude toetusmeetmetega on see võimaldanud pankadel jätkata laenuandmist hoolimata riskitaseme tõusust. See ei tähenda, et pangad võivad teha järeleandmisi laenuandmise standardites või riskide juhtimisel.

Simulatsioonid on näidanud, et majanduslik olukord oleks halvem, kui pankadel ei oleks lubatud kasutada oma kapitalipuhvreid. Kapitalipuhvrite mõte ongi ju eraldada headel aegadel raha selleks, et kehvematel aegadel toime tulla.

Otsustav abi majandusele, mitte päästerõngas zombidele

EKP võetud leevendusmeetmed, riiklikud tagatised ja maksepuhkused on aidanud vähendada koroonaviirusest tingitud kriisi mõju majandusele. Need on olnud otsustavaks abiks muidu elujõulistele ettevõtetele, kellel kriisi tõttu on tekkinud rahaliste vahendite puudujääk. Ka riskijuhtimiseeskirjad ja ootused, mille EKP on pankadele seadnud, peaksid tagama, et nende meetmete abil ei toetata zombiettevõtteid.

See põhimõte sisaldub juba leevendusmeetmete ja järelevalvealaste kaitsemeetmete ülesehituses. Kuid kuna tegemist on uute meetmetega ja väljastatud laenude maht on suur, püsib siiski oht, et tahtmatult antakse laene ka mitteelujõulistele ettevõtetele. Seepärast peavad pangad, nende audiitorid, järelevalveasutused ja poliitikakujundajad tegema ühiseid jõupingutusi, et seda riski kontrolli all hoida.