Miks peavad pangad hoidma kapitali?

23. mai 2019

Miks peavad pangad hoidma kapitali?

Kapital on turvalise ja elujõulise panga üks tugielemente. Selgitame lähemalt, miks see nii on. Pangad võtavad riske ja võivad saada kahjumit, kui riskid realiseeruvad. Turvalisuse tagamiseks ja hoiuste kaitseks peavad pangad suutma kahjumit katta ning tegutseda nii heades kui ka kehvemates tingimustes. Selleks ongi vaja kapitali.

Kui suur peab aga olema kapitali maht? Vastus peitub riskides, mida pank võtab – mida kõrgem on riskitase, seda rohkem peab olema kapitali. Seepärast on väga tähtis, et pangad hindaksid pidevalt oma riske ja võimalikke kahjusid. Pankade hinnanguid kontrollivad ja vaatavad läbi järelevalveasutused. Nende ülesanne on jälgida pankade finantsolukorda ja eelkõige kapitalitaset.

Mida kujutab endast panga kapital ja kuidas aitab see tagada panga turvalisust? Millist kapitalitaset peavad euroala pangad hoidma?

Mis on kapital?

Lühidalt öeldes moodustavad panga kapitali raha, mille ta on saanud oma aktsionäridelt ja teistelt investoritelt, ning panga jaotamata kasum. Kui pank soovib oma kapitalibaasi laiendada, võib ta näiteks emiteerida täiendavaid aktsiaid või jätta aktsionäridele dividendide maksmise asemel kasumi jaotamata.

Üldjuhul on pankadel kaks rahastamisallikat: kapital ja võlakohustused. Viimaste näol on tegu laenuandjatelt laenatud rahaga, mis tuleb tagasi maksta. Võlakohustuse moodustavad muu hulgas klientide hoiused, emiteeritud võlaväärtpaberid ja panga võetud laenud.

Pangad kasutavad neid kahte rahastamisallikat mitmel moel, näiteks klientidele laenude andmiseks või muudeks investeeringuteks. Need laenud ja muud investeeringud ning hoitav sularaha moodustavad panga varad.

Panga bilanss Panga bilanss

Kuidas tagab kapital panga turvalisuse?

Kapital toimib finantspuhvrina kahjumi katmiseks. Näiteks kui paljud laenuvõtjad ei suuda ootamatult oma laene tagasi maksta või mõne tehtud investeeringu väärtus langeb, tekib kahjum ja pank võib ilma kapitalipuhvrita isegi pankrotistuda. Kui aga panga kapitalibaas on tugev, kasutab ta seda kahjumi katmiseks ning saab oma tegevust ja klientide teenindamist jätkata.

Panga bilanss Panga bilanss

Kui kõrge peab olema euroala pankade kapitalitase?

Euroala pankade kapitalinõuded koosnevad kolmest peamisest elemendist:

  • miinimumkapitalinõuded ehk esimese samba nõuded,
  • täiendavad kapitalinõuded ehk teise samba nõuded,
  • puhvrinõuded.

Esiteks peavad kõik euroala pangad järgima Euroopa Liidu õigust, mille kohaselt miinimumkapitalinõue (esimese samba nõue) moodustab 8% panga riskiga kaalutud varadest. Mis on riskiga kaalutud varad? Need on panga koguvarad, mis on korrutatud asjaomaste riskiteguritega (riskikaaludega). Riskitegurid näitavad, kui riskantseks teatavat varaliiki peetakse. Mida madalam on riskitase, seda väiksem on riskiga kaalutud vara hulk ja seda vähem kapitali tuleb selle katmiseks hoida. Näiteks hüpoteegiga (korter või maja) tagatud eluasemelaenud on vähem riskantsed (nende riskitegur on väiksem) kui tagamata laenud. Seega peab pank hoidma eluasemelaenude katteks tagamata laenudega võrreldes vähem kapitali.

Teiseks peavad pangad täitma järelevalveasutuste kehtestatud täiendavaid kapitalinõudeid (teise samba nõuded). Euroopa pangandusjärelevalve (euroala riikide järelevalveasutused ja EKP) kontrollib põhjalikult euroala panku ja hindab nende riske. Seda tehakse iga-aastase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) kaudu. Kui järelevalveasutuste hinnangul ei ole panga riskid piisavalt kaetud miinimumkapitalinõuetega, kehtestatakse talle täiendavad kapitalinõuded.

Nii miinimum- kui ka täiendavad kapitalinõuded on siduvad ja nende täitmata jätmine toob kaasa õiguslikud tagajärjed, mille ulatus sõltub rikkumise tõsidusest. Näiteks võidakse nõuda, et pank koostaks tegevuskava kapitalinõuetele vastavuse taastamiseks. Väga tõsise rikkumise korral võib pank ilma jääda oma tegevusloast.

Kolmanda kapitalinõude kohaselt peavad euroala pankadel olema täiendavad puhvrid mitmesuguseks otstarbeks (kapitalitaseme üldiseks säilitamiseks ning tsüklilise ja mittetsüklilise süsteemse riski katteks).

Peale selle, et euroala pangad peavad täitma kolme liiki kapitalinõudeid, eeldavad järelevalveasutused, et teatud hulka kapitali hoitakse ka stressiolukordadega toimetulekuks (teise samba soovituslikud nõuded).

Lisaks reguleerimis- ning järelevalveasutuste kehtestatud nõuetele peavad pangad ise kindlaks määrama, kui palju kapitali nad vajavad oma ärimudeli jätkusuutlikuks elluviimiseks.