Mis on järelevalvekolleegiumid?

14. juuli 2016 (ajakohastatud 12. detsembril 2018)

Nagu finantskriis ilmekalt näitas, on üha globaalsemaks muutuvas maailmas väga tähtis, et järelevalve mitmes riigis tegutsevate pankade üle oleks võimalikult tõhus. Oluline roll on selles järelevalvekolleegiumidel, mis aitavad parandada piiriüleste pankade järelevalvet.

Ülevaatlikult järelevalvekolleegiumist

Järelevalvekolleegium on alaline, kuid paindlik struktuur, mis koosneb rahvusvahelise panga päritoluriigi ja vastuvõtva riigi järelevalveasutusest. Baseli pangajärelevalve komitee kasutab seda mõistet laias tähenduses järelevalveasutuste olemasolevate suhete kirjeldamiseks, hõlmates kõiki kontakte, mis toimuvad tele- ja videokonverentside, kirjade, e-posti või turvalise veebiühenduse kaudu.

Eesmärk on aidata kolleegiumi liikmetel paremini mõista piiriülese panga riskiprofiili ja nõrkusi ning anda neile raamistik järelevalve seisukohast oluliste küsimustega tegelemiseks. Selliste pankade järelevalve tõhustamise peamised vahendid on pidev teabevahetus ja koostöö.

Teabevahetus

Järelevalvekolleegiumi liikmete vaheliste kontaktide ulatus sõltub konkreetsest pangagrupist ja järelevalveasutustest. Suhtluses lähtutakse proportsionaalsusest.

Kolleegiumi liikmed vahetavad näiteks järgmist teavet:

• riskianalüüsid, järelevalvemenetluste peamised järeldused ning võetud olulised järelevalvemeetmed;
• pangagrupile tähtsamate turgude/riikide tegevuskeskkonna poolt avaldatava mõju analüüs ja stressitestide tulemused;
• kriisiks valmisoleku kavad;
• kapitali- ja likviidsuspositsioonid/-plaanid;
• pangagrupi ja selle tütarettevõtjate strateegiakavad;
• teave kolleegiumi liikmete jaoks oluliste välistegurite kohta, nagu regulatiivsed muudatused ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve näitajad.

Järelevalvekolleegiumid Euroopa Liidu kontekstis

Euroopa Liidu järelevalvekolleegiumide ülesanded ei piirdu tiheda koostöö ja teabevahetuse edendamisega. Neil on ka otsustusfunktsioon, mille raames nad peavad jõudma ühistele otsustele näiteks krediidiasutuse sisemudeli, riskipositsioonide või kapitalibaasi küsimustes.

Euroopa Liidu pangandusjärelevalve õigusraamistikku kuuluva kapitalinõuete direktiivi kohaselt peavad järelevalvekolleegiumid tagama kooskõlastatud töökava ja ühtlustatud järelevalveotsused. Ühtsed vormid, mille abil kaardistatakse muu hulgas pankade piiriülese tegevuse ulatust ja iseloomu, on selle protsessi oluline osa. Neile lisandub kirjalik kooskõlastus- ja koostöökord, mis loob aluse kolleegiumi liikmete koostööks ja teabevahetuseks ning seega nii ühisülesanneteks ja -tegevuseks kui ka ühiste otsuste tegemiseks.

Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga sisse seatud uue raamistiku kohaselt peavad järelevalvekolleegiumid hindama ka piiriüleste pankade finantsseisundi taastamise kavasid ja jõudma nende hindamisel ühise otsuseni.

Euroopa Liidu järelevalvekolleegiumide võrgustiku rakendamise peamised vahendid on Euroopa Pangandusjärelevalve suunised ja Euroopa Komisjoni asjaomased määrused.

EKP teostab otsest järelevalvet Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate oluliste pankade üle ja võib osaleda järelevalvekolleegiumis asukohariigi (konsolideeritud järelevalvet teostava) järelevalveasutusena või vastuvõtva riigi järelevalveasutusena. Esimesel juhul tegutseb EKP kolleegiumi juhatajana.