EKP presidendi Christine Lagarde’i eessõna

Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade vastupanuvõime kaitsmine oli 2025. aastal endiselt keskne prioriteet. Üleilmsed majanduslikud ja geopoliitilised probleemid koormasid jätkuvalt finantssüsteeme, rõhutades tugeva järelevalve tähtsust selle tagamisel, et euroala pangandussektor suudab jätkata reaalmajanduse toetamist.

Tuginedes ühtse järelevalvemehhanismi raames enam kui kümne aasta jooksul tehtud kindlatele edusammudele, jäid pangad kasvavast geopoliitilisest ebakindlusest ja makromajanduslikust survest hoolimata vastupanuvõimeliseks. 2025. aasta kolmandas kvartalis oli esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv 16,1% ja likviidsuskattekordaja kindlalt 157% juures, kusjuures mõlemad ületasid märkimisväärselt kehtivaid nõudeid. Ka kasumlikkus püsis ja keskmine omakapitali tootlus stabiliseerus umbes 10% juures. See on aidanud säilitada pankade toetust kodumajapidamistele ja ettevõtetele aeglasema majanduskasvu ja käimasolevate struktuurimuutuste ajal.

Suurenevate kaubanduspingete, kasvanud ebakindluse ja sektoripõhiste haavatavuste põhjustatud probleemid ei kajastu veel täielikult pankade bilanssides. Šokkide ülekandumine võib aga olla hilinenud ja mittelineaarne, mistõttu on pankade ja järelevalveasutuste jaoks hädavajalik olla endiselt ettenägelik ja tegutseda aegsasti, kui nad näevad, et riskid kasvavad.

Lisaks on EKP finantseeskirjade keerukuse üle parajasti peetava üleilmse arutelu taustal esitanud Euroopa kaasseadusandjatele soovitusi, mis aitaksid ühtlustada Euroopa usaldatavusnõuete õigus-, järelevalve- ja aruandlusraamistikku. Samal ajal reformib EKP pangandusjärelevalve koos riiklike pädevate asutustega oma järelevalvemenetlusi, et muuta need rohkem riskidele suunatuks ja tõhusamaks. Nende ühiste jõupingutuste eesmärk on vähendada regulatiivset keerukust, säilitades samal ajal Euroopa pangandussektori vastupanuvõime ja tugevuse.

Samal ajal keskendutakse järelevalvealases tegevuskavas jätkuvalt struktuursetele probleemidele, mis kujundavad pangandusmaastikku ümber. Kliima- ja loodusega seotud riskid on endiselt prioriteet, kui pangad töötavad välja usaldusväärseid üleminekukavasid. Lisaks pakuvad digiteerimine ja tehisintellekti kiire kasutuselevõtt võimalusi innovatsiooniks ja tõhususe suurendamiseks, kuid samal ajal seavad need pangad silmitsi uute operatsiooniriskidega, nagu küberohud ja IKT-taristu haavatavus, ning suureneva konkurentsiga.

Lõpetuseks annavad 2025. aasta arengusuunad veelgi enam põhjust suurendada n‑ö Euroopa mõõdet. Tuginedes kriisilahendus- ja hoiusekindlustusraamistikus tehtud edusammudele, on pangandusliidu väljakujundamine – sealhulgas Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomine – ja ühtse turu süvendamine olulised integratsiooni edendamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja Euroopa majanduspotentsiaali rakendamiseks.

Tulevikku vaadates on EKP kindlalt pühendunud tugeva ja kohanemisvõimelise euroala pangandussektori edendamisele. Tulemusliku, tõhusa ja riskipõhise järelevalve kaudu aitab EKP jätkuvalt kaitsta finantsstabiilsust, toetada kestlikku majanduskasvu ning tagada, et euroala pangandussektor jääb paindlikuks ja suudab kiiresti muutuvas maailmas reaalmajandust teenindada.

Järelevalvenõukogu esimehe Claudia Buchi eessõna

2025. aastal tegi EKP pangandusjärelevalve edusamme oma tegevuskava elluviimisel, et tõhustada järelevalvet, tagades samal ajal euroala pangandussektori vastupanuvõime. Seoses järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi reformiga, mis viiakse täielikult ellu 2026. aastal, vaatasime oma järelevalveprotsessid laiemalt läbi.

Meie peamine eesmärk on muuta Euroopa pangandusjärelevalve tulemuslikumaks, tõhusamaks ja riskipõhisemaks. Eri sidusrühmade panusele tuginedes koostasime põhjaliku reformikava ja selle rakendamine on täies hoos, nagu on selgitatud meie aruandes „Streamlining supervision, safeguarding resilience: the ECB’s agenda for more effective, efficient and risk-based European banking supervision“ („Järelevalve ühtlustamine, vastupanuvõime tagamine: EKP tegevuskava tulemuslikuma, tõhusama ja riskipõhisema Euroopa pangandusjärelevalve tagamiseks“). Anname ajakohastatud teavet nende reformide edenemise ja mõju kohta EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas aastaaruandes, alustades sellest väljaandest.

Järelevalve ühtlustamine aitab tagada vastupanuvõimet. Järelevalve eesmärk on säilitada pankade turvalisus ja usaldusväärsus. See tähendab, et tuleb varakult tuvastada haavatavused, tagada, et pangad tegelevad nendega otsustavalt, ja vajaduse korral tõhustada järelevalvemeetmeid. Selliste reformide abil vabastame järelevalvesuutlikkust, et keskenduda arenevale riskipildile, säilitades seega paindlikkuse kiiresti muutuvas keskkonnas. See võimaldab järelevalveasutustel märgata nõrkusi varem ja tagada, et pangad võtavad aegsasti meetmeid, et säilitada oma laiapõhjaline vastupanuvõime. Vastupanuvõime ei tähenda ainult tugevaid finantsnäitajaid, vaid ka tegevuse paindlikkust, usaldusväärset juhtimist ja head riskijuhtimist. Vastupanuvõime võimaldab pankadel jätkata finantsteenuste osutamist ka stressiolukorras. See on oluline ka pankade konkurentsivõime ja pikaajaliste ärimudelite jaoks.

Vastupanuvõime tagamine on iseäranis tähtis praeguses keskkonnas. Poliitiline, majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus on suur. See ebakindlus ei kajastu aga piisavalt turupõhistes finantsstressi näitajates, mis võib viia riskide järsu ümberhindamiseni. Praegu on pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrid tunduvalt suuremad kui regulatiivsed nõuded ning nende kasumlikkus on hea. Siiski on finantsstabiilsuse keskpika kuni pikema perioodi väljavaade muutunud ebakindlamaks. Suurenenud geopoliitiliste pingete, finantsturu mitme segmendi ülehindamise, pangandusväliste finantsvahendajatega seotuse kasvu ja turumeeleolu järskude muutuste ohu tõttu võivad šokid ootamatult ilmneda ja kiiresti levida.

Seetõttu peame jätkuvalt vaatama pankade tulemuste lühiajalistest näitajatest kaugemale ja tuvastama haavatavused ebasoodsate välismõjude suhtes. Selles kontekstis määrasime oma järelevalveprioriteedid 2026.–2028. aasta tsükliks.

Esimene prioriteet on tugevdada pankade vastupanuvõimet geopoliitilistele riskidele ja makromajanduslikule ebakindlusele. See hõlmab usaldusväärsete krediidistandardite säilitamist, piisavat kapitaliseeritust ning kliima- ja loodusega seotud riskide usaldusväärset juhtimist. Selle töö raames korraldame 2026. aastal vastupidise stressitesti, et teha kindlaks pangaspetsiifilised geopoliitilised riskistsenaariumid, mis võivad tõsiselt mõjutada üksikute pankade finantsseisundit.

Teine prioriteet keskendub pankade tegevuslikule vastupanuvõimele ja nende tehnoloogia töökindlusele. Pangad peavad paremini haldama operatsiooniriske, kõrvaldama puudused riskiteabe kogumisel ja kasutamisel ning tagama, et digipööret – sealhulgas tehisaru kasutamist – toetataks tugeva riskijuhtimise ja kontrolliga.

Paindlik järelevalve, milles keskendutakse selgelt olulistele riskidele ja euroala pankade laiapõhjalise vastupanuvõime tagamisele, on strateegiline vastus muutuvale riskikeskkonnale. Selleks et täita oma kohustust tagada pankade turvalisus ja usaldusväärsus, vajame tugevat õigusraamistikku. Euroopas toetaks integratsiooni ja lihtsustamist panganduseeskirjade ja Euroopa hoiusekindlustuse suurem ühtlustamine. Ühtse turu toetamisega edendataks pangandussektori tõhusust.

Rahvusvahelisel tasandil on vastupanuvõimeline ülemaailmne finantssüsteem majanduskasvu ja stabiilsuse seisukohalt keskse tähtsusega. See sõltub ühtsetest regulatiivsetest standarditest ja järelevalveasutustevahelisest heast kooskõlastusest. Need kaitsemeetmed tuleb säilitada, kui geopoliitilised pinged suurenevad. Killustatus või standardite leevenemine võib kahjustada pankade võimet tulla toime negatiivsete muutustega.

1 Pangandusjärelevalve 2025. aastal

1.1 EKP otsese järelevalve alla kuuluvate pankade vastupanuvõime 2025. aastal

Euroala pangandussektor^[1] on püsinud viimase aasta jooksul vastupanuvõimelisena, säilitades tugeva riskiprofiili ja kindlad põhialused. Oluliste krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv (CET1) üleminekuperioodil kerkis 2025. aasta kolmandas kvartalis aasta arvestuses veidi ja oli 16,1% (2024. aasta samal perioodil 15,7%).^[2] See paranemine tulenes peamiselt oluliste krediidiasutuste tugevast kasumlikkusest ja suurest jaotamata kasumist. Finantsvõimenduse koondmäärad üleminekuperioodil jäid oluliste krediidiasutuste puhul üldjoontes stabiilselt 5,9% juurde.

Euroala järk-järgult väheneva ülemäärase likviidsuse tingimustes säilisid pangandussektoris tugevad likviidsuskordajad, mis jäid tunduvalt üle miinimumnõuete. 2025. aastal oli oluliste krediidiasutuste likviidsuskattekordaja koondnäitaja 157% ja stabiilse netorahastamise suhtarv 126%.

Oluliste krediidiasutuste kasumlikkus osutus 2025. aastal vastupanuvõimeliseks. Netointressitulu jäi rahapoliitika lõdvendamisest hoolimata kõrgele tasemele ja oli tunduvalt kõrgemal tasemel kui madalate intressimäärade ajal. Lisaks kasvas finants- ja muu tegevustulu varahaldustegevuse ning makseteenuste teenus- ja vahendustasude netotulu suurenemise tõttu märkimisväärselt.

Vara kvaliteet püsis samuti stabiilsena, mida toetasid tagasihoidlik makromajanduslik keskkond ja erasektori tugevad bilansid. Oluliste krediidiasutuste üldine viivislaenude määr oli aasta esimeses kolmes kvartalis 1,9%,^[3] kusjuures pankade eraldiste moodustamise tase peegeldab ootusi, et vara kvaliteet on edaspidi stabiilne. See stabiilsus varjas siiski mõningaid erinevusi riikide ja varaklasside vahel. Mittefinantsettevõtete nõrk laenunõudlus koos pankade laenutingimuste karmistamisega viimastel kvartalitel kajastas mitmesuguseid probleeme, nagu möödunud aasta kaubanduspinged ja nendega seotud ebakindlus. Euroala pankrottide arv, mis oli olnud madalal tasemel, kasvas 2025. aasta kolmanda kvartali seisuga aasta võrdluses 5,1%,^[4] kusjuures enamik juhtumeid koondus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) hulka.

Kokkuvõttes jäid oluliste krediidiasutuste viivislaenude määrad nii VKEde portfellide kui ka laiemalt mittefinantsettevõtete portfellide puhul stabiilseks (vastavalt ligikaudu 4,9% ja 3,5%). Teise etapi määrad, st selliste laenude osakaal, mille puhul on krediidirisk pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud, vähenesid pisut, jõudes VKEde puhul 15,4%ni (–0,16 protsendipunkti võrreldes eelmise aastaga) ja mittefinantsettevõtete puhul 13,6%ni (–0,46 protsendipunkti).

Ärikinnisvarasektoris viitasid meeleoluindeksid ja vara kvaliteedi koondnäitajad hoolimata kontoripindade segmendis tekkinud raskustest euroala turgude stabiliseerumisele. Ärikinnisvaraportfellide teise etapi määrad vähenesid aastaga 1,74 protsendipunkti võrra 17,8%ni. Mõne riigi VKEde ja ärikinnisvaraportfellides täheldati siiski viivislaenude märgatavat kasvu, mis rõhutab vajadust jätkata nende segmentide kontrollimist.

Kodumajapidamiste segmendis suurendasid madalamad intressimäärad ja eluasemeturu väljavaadete paranemine suurt nõudlust hüpoteeklaenude järele ning vara kvaliteet paranes jätkuvalt. Seevastu tarbijakrediidi vara kvaliteet halvenes pisut – mida kajastab viivislaenude määra 0,16 protsendipunkti suurune tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga – ja jõudis 5,5%ni.

1.1.1 2025. aasta stressitestid

2025. aastal tegi EKP pangandusjärelevalve euroala oluliste krediidiasutuste maksevõime stressitesti.^[5] Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritud ELi-üleses stressitestis osales kokku 51 suurt euroala panka ja EKP koordineeritud paralleelses stressitestis 45 keskmise suurusega asutust. Kõikides institutsioonides kasutati ühist analüütilist raamistikku. EBA avaldas 2025. aastal 51 suurimas euroala pangas korraldatud ELi-ülese stressitesti üksikasjalikud tulemused. EKP avaldas täiendava 45 keskmise suurusega panga individuaalsed tulemused, samuti aruande euroala pankade 2025. aasta stressitesti koondtulemuste kohta, mis hõlmas kogu 96 järelevalve alla kuuluva üksusega valimit^[6].

Üldiselt tõusis stressitestis esile euroala pangandussektori vastupanuvõime tõsise, kuid usutava majanduslanguse üleelamisel. 2025. aasta stressitest kinnitas taas pangandussektori suurenevat vastupanuvõimet alates ühtse järelevalvemehhanismi loomisest 2014. aastal. Esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv kasvas 2013. aasta lõpu 11,1% tasemelt 2024. aasta lõpuks 4,9 protsendipunkti võrra 16,0%ni (diagramm 1). Negatiivse stsenaariumi korral kasvas stressiolukorra esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv selle aja jooksul järk-järgult, jõudes 2025. aasta stressitestis 3,5 protsendipunkti kõrgemale tasemele kui EKP 2014. aasta põhjalikul hindamisel. Võrreldes 2023. aasta testiga osutasid 2025. aasta stressitestide tulemused suuremale üldisele kahjumile seoses krediidiriskiga, arvestades viivislaenude ulatuslikumat suurenemist, samal ajal kui turu- ja operatsiooniriski kahjum ning mõju riskipositsiooni summale olid üldjoontes samad kui eelmises, 2023. aasta testis.

Sellegipoolest võimaldas paranenud kasumlikkus pankadel taluda stressitestiperioodi jooksul paremini negatiivseid šokke ja hüvitas enam kui küllalt suurema kahjumi. Seetõttu vähenes kapital väiksemal määral, kusjuures 2025. aasta stressitesti tulemuste paranemine võrreldes 2023. aasta stressitestiga tulenes peamiselt netointressitulust.

Stressitestide tulemusi võetakse arvesse EKP järelevalve all olevate üksustega peetavas järelevalvedialoogis. Kõik stressitesti käigus tuvastatud kvalitatiivsed puudujäägid annavad panuse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) juhtimiskomponenti ja võivad seega mõjutada 2. samba nõudeid. Kvantitatiivseid tulemusi võetakse arvesse 2. samba soovituslike nõuete ja nende finantsvõimenduse määra kehtestamisel. Diagrammil 1 on esitatud süsteemitasandi esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarvude muutused enne ja pärast stressi kõikjal ELis tehtud järelevalvealaste stressitestide käigus.

Diagramm 1

Esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv lähtepunktis ja kolmeaastase negatiivse stsenaariumi lõpus

(protsendina riskipositsiooni summast)

Kogu ELi hõlmava 2025. aasta stressitestiga samal ajal tegi EKP vastaspoole krediidiriski uuriva stsenaariumianalüüsi, et hinnata valitud pankade võimet modelleerida vastaspoole krediidiriski eri stressistsenaariumide korral ja teha kindlaks mittepangast finantsasutuste riskipositsioonidega seotud haavatavused. Kuigi see test ei mõjutanud otseselt kapitalinõudeid, kasutati selle tulemusi osalevate asutustega peetavas järelevalvedialoogis.

Analüüsi tulemused näitasid, et stressiolukorra vastaspoole krediidiriskiga seotud riskipositsioonid (ilma tagatisteta) USAs asuvate mittefinantsettevõtete ja mittepangast finantsasutuste suhtes olid eriti suured. Lisaks tekitas euro odavnemise stsenaarium üldiselt suurema vastaspoole krediidiriski kahjumi kui langeva kursi stsenaarium. Samal ajal ilmnes, et stressiolukorra korrelatsioonirisk, millega mõõdeti positiivse korrelatsiooni astet vastaspoolega seotud riskipositsiooni ja tema makseviivituse riski vahel, näis olevat suhteliselt piiratud.

1.2 2025.–2027. aasta järelevalveprioriteedid

1.2.1 Sissejuhatus

Pangandussektori väljavaateid kujundab suuresti geopoliitilise keskkonnaga seotud püsiv ebakindlus ja selle mõju euroala majandusele. Kuigi euroala pangandussektor on püsinud viimastes stressiolukordades vastupanuvõimelisena, korrati järelevalvealastes prioriteetides EKP pangandusjärelevalve üleskutset ettevaatlikkusele ning vajadust pideva järelevalve ja korrapäraste hinnangute järele seoses sellega, millised tagajärjed võivad neil välistel šokkidel sektori jaoks olla. Sellega seoses paluti järelevalve alla kuuluvatel üksustel tugevdada oma võimet pidada vastu vahetutele makromajanduslikele ohtudele ja tõsistele geopoliitilistele šokkidele (1. prioriteet, vt punkt 1.2.2), keskendudes eelkõige oma krediidiriski juhtimise ja tegevusliku vastupanuvõime raamistikule. Arvestades geopoliitiliste riskide valdkonnaülest iseloomu, julgustati järelevalve all olevaid üksusi arvestama nende riskide võimalikku mõju oma äristrateegiates ja riskijuhtimisraamistikes. Lisaks paluti järelevalve alla kuuluvatel üksustel suurendada jõupingutusi, et kõrvaldada tulemuslikult ja õigeks ajaks püsivad olulised puudused, mis on tuvastatud nende riskiandmete koondamisel ja riskiaruandluses, samuti nende äristrateegiates ning kliima- ja keskkonnariskide juhtimises (2. prioriteet, vt punkt 1.2.3), mis osutab tugevdatud järelevalvele nende kriitiliste valdkondade üle. Kuna tehnoloogia areng on muutunud pangandussektori tuleviku jaoks prioriteediks, paluti järelevalve alla kuuluvatel üksustel tugevdada oma digiteerimisstrateegiaid ja lahendada uue tehnoloogia kasutamisest tulenevaid probleeme (3. prioriteet, vt punkt 1.2.4).

1.2.2 1. prioriteet: vastupanuvõime tugevdamine vahetute makrorahanduslike ohtude ja tõsiste geopoliitiliste šokkide suhtes

1.2.2.1 Geopoliitiliste riskide juhtimine seoses järelevalveprioriteetidega

Geopoliitilised riskid jäid EKP 2025.–2027. aasta järelevalveprioriteetide seas endiselt kesksele kohale, arvestades suurenenud üleilmset ebakindlust ja selliste riskide omavahelist seotust. See rõhutas veelgi vajadust, et pangad lõimiksid need riskid oma üldistesse riskijuhtimise raamistikesse ja säilitaksid laiapõhjalise vastupanuvõime.

Geopoliitiliste riskidega tegelemine

2025. aasta järelevalvehindamistel tugineti 2024. aastal kehtestatud raamistikule,^[7] et paremini mõista, kuidas geopoliitilised šokid mõjutavad finantssüsteemi ja panku. Ühised järelevalverühmad integreerisid geopoliitilised tegurid krediidi-, turu-, likviidsus-, operatsiooni- ja juhtimisriskide hindamisse, käsitledes neid valdkondadevaheliste mõjuteguritena. Järelevalveasutused keskendusid pankade juhtimisele ja riskijuhtimisele, sealhulgas nende võimele tuvastada ja hinnata geopoliitilisi šokke ning neile reageerida. 2025. aasta jaanuaris korraldas EKP pankadega ümarlauaarutelu, et koguda teavet pankade tavade kohta geopoliitiliste riskide juhtimisel, mis andis teavet järelevalvetegevuse jaoks ja toetas EKP laiemaid algatusi pankade vastupanuvõime suurendamiseks geopoliitiliste šokkide suhtes. Geopoliitilised riskid olid integreeritud ka 2025. aasta kogu ELi hõlmavasse stressitesti,^[8] mille aluseks oli ebasoodne ülemaailmne geopoliitiline stsenaarium (vt punkt 1.1.1).

2025. aastal pööras EKP pangandusjärelevalve erilist tähelepanu geopoliitilise riski operatiivmõõtmele. Ühised järelevalverühmad vaatasid läbi pankade valmisoleku küberohtude, füüsilise julgeolekuga seotud probleemide ja sisseostetud teenuste häiretega toimetulekuks. EKP võttis järelmeetmeid 2024. aasta kübervastupidavusvõime stressitesti^[9] tulemuste põhjal, mis kinnitasid, et pangad on üldiselt hästi valmis pärast küberrünnet taastuma, kuid testis tulid ilmsiks ka valdkonnad, kus tuleb teha veel jõupingutusi. Järelevalve selles valdkonnas täiendas ELi digitaalse tegevuskerksuse määruse (DORA)^[10] käimasolevat rakendamist.

Lisaks jätkas EKP pangandusjärelevalve selliste euroala pankade tähelepanelikku jälgimist, millel on tütarettevõtjad Venemaal, nõudes selgeid riskide vähendamise tegevuskavasid, korrapärast aruandlust ja riskipõhiseid meetmeid, et tagada riskipositsioonide õigeaegne ja nõuetekohane vähendamine.

Samuti lõi EKP oma pangandusjärelevalve veebisaidil geopoliitilistele riskidele pühendatud veebilehe.

1.2.2.2 Krediidiriski juhtimise raamistikud

Järelevalveasutused kõrvaldasid kogu 2025. aasta jooksul pankade krediidiriski juhtimise raamistike struktuurseid puudusi ning jälgisid geopoliitilisi riske, makromajanduslikku ebakindlust ja haavatavates sektorites tekkivaid riske, mis kõik võivad põhjustada suurenenud krediidiriski. Näiteks võivad kiiresti arenevad suhted pankade ja mittepangast finantsasutuste, näiteks eraturufondide vahel seada pangad silmitsi uute otseste ja kaudsete riskidega, mis nõuavad järelevalvealast tähelepanu.^[11] Muutuvatest riskidest hoolimata püsisid krediidiriski järelevalve põhialused muutumatuna. 2025. aastal keskendus EKP jätkuvalt kogu krediidiriski juhtimise tsüklile alates laenude väljastamisest kuni viivislaenude haldamiseni, tagades, et pankadel on olemas ennetavad juhtimisprotsessid.

Sellega seotud kohapealset ja tegevuskohavälist järelevalvetegevust konsolideeriti ja seda juhtisid ühised järelevalverühmad, tagades seega tervikliku ja tõhusa lähenemisviisi krediidiriski järelevalvele.

Kohapealsetes kontrollides (vt punkt 1.4.2) keskenduti 2025. aastal jae-, ärikinnisvara-, finantsvõimenduse ja ettevõtete või VKEde portfellidele, võttes eelkõige sihikule laenude algatamise, riskide liigitamise ja oodatava krediidikahjumi modelleerimise.

Tegevuskohavälises horisontaalses töös (vt punkt 1.4.1) võeti järelmeetmeid seoses kohapealsete kontrollide peamiste järeldustega. Näiteks väljastasid ühised järelevalverühmad pärast finantsvõimenduse põhjalikku läbivaatamist 12 pangale kirjad, milles esitati soovitused selle kohta, kuidas pangad peaksid parandama läbivaatamise käigus tuvastatud puudused. Horisontaalsed funktsioonid ja ühised järelevalverühmad viisid nii horisontaalsete sihipäraste läbivaatamiste kui ka pangapõhiste süvaanalüüside kaudu läbi ka tegevuskohaväliseid hindamisi. Näiteks viidi lõpule VKEde portfellides tekkivate riskide juhtimise sihipärane läbivaatamine^[12] ning ühised järelevalverühmad tegid oma pangale eriomaste teemade ja riskide, näiteks makseraskuste tõttu restruktureerimise ja varajase hoiatamise süsteemide mõjususe süvaanalüüsi.

Jätkuvalt keskenduti ka kliimariski hindamisele ja selle mõjule krediidiriskile ning täpsemalt hoonete energiatõhususele ja kindlustuskatte kättesaadavusele füüsiliste ohtude korral. Nende jõupingutuste raames korraldas EKP tööstuse esindajatega kaks selleteemalist konverentsi, et arutada probleeme ja leida võimalikke lahendusi^[13].

Edasisi edusamme tehti 2025. aastal vastaspoole krediidiriskiga seotud puuduste kõrvaldamisel. Lisaks jätkati föderaalreservi nõukogu ja Inglise keskpangaga ühistööd seoses mittepangast finantsasutuste vastaspoole krediidiriski riskipositsioonidega, keskendudes eelkõige vastaspoole krediidiriski mõõtmisele ja turutegemisega tegelevate mittepangast finantsasutuste riskipositsioonidele. Analüüsist ilmnes, et pangad peavad jätkama jõupingutusi andmete kvaliteedi parandamiseks, et tagada vastaspoole krediidiriski kindel ja usaldusväärne mõõtmine. Pankade vastaspoole krediidiriski stressitestimisel tuleks mitte ainult rõhutada tururiski tegureid, vaid käsitleda ka portfelli kontsentratsiooni ja likviidsust. Lisaks peaksid pangad kehtestama tugeva päevasisese vastaspoole krediidiriski juhtimise korra, milles arvestatakse asjakohaselt nende vastaspoolte tegevust kogu päeva jooksul, eriti pangaväliste turutegijate puhul.

2025. aastal jätkas EKP ka valuutaarveldusriski jälgimist, kasutades selles valdkonnas kõige aktiivsemate oluliste krediidiasutuste valimit. Selleks kogub EKP poolaasta jooksul andmeid ja statistikat valuutaarveldusriski kohta, võttes aluseks ülemaailmse valuutakomitee läbivaadatud metoodika, ning suhtleb oluliste krediidiasutustega korrapäraselt sisemiste muutuste ja üldiste turusuundumuste teemal.

Pankadele edastati kirjalikult kõik lõpetatud tegevuskohavälise ja kohapealse järelevalve üksikasjalikud tulemused ning toimusid erikoosolekud, kus selgitati iga tulemust üksikasjalikult (vt punkt 1.3.1). Vajaduse korral võeti neid arvesse SREPi tulemustes ja nendega seotud järelevalvemeetmetes, mida arutati järelevalve alla kuuluvate üksustega korrapärase järelevalvedialoogi raames.

1.2.2.3 IKT-riski, sealhulgas küberturvalisuse ja kolmandate isikute IKT-riskiga seotud tegevusliku vastupanuvõime raamistikud

2025. aastal seadis EKP jätkuvalt prioriteediks oluliste krediidiasutuste tegevusliku vastupanuvõime, keskendudes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) turvalisusele, sealhulgas küberturvalisusele, ja kolmandate isikute IKT-riskile. Digitaalse tegevuskerksuse määrusega muudeti alates 2025. aasta jaanuarist järelevalvetegevust, nõudes pankadelt IKT-riski juhtimise, sealhulgas kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimise ja IKTga seotud intsidentidest teatamise tõhustamist. Järelevalvemetoodikat ajakohastati, et tagada selle vastavus digitaalse tegevuskerksuse määruse nõuetele kõigis järelevalvetegevustes. EKP raamistikud küberintsidentide ja tegevuse edasiandmise aruandluse kohta tunnistati kehtetuks ning asendati digitaalse tegevuskerksuse määruses sätestatud aruandluse tähtaegade ja standarditud mallidega.

Vastuseks arenevale küberriskidega seotud olukorrale koostasid järelevalveasutused põhjaliku küberintsidentide kriisiolukorra käsiraamatu, et parandada kooskõlastamist ning võimekust sisemiste ja väliste küberriskiraamistike vahel. See võimekus hõlmas nii EKP sisemisi ettevalmistusi kui ka rahvusvahelisi intsidentidele reageerimise protokolle.

2025. aasta IKT-riski kohapealsete kontrollide käigus lähtuti suuresti EKP järelevalvealastest prioriteetidest ning keskenduti küberturvalisusele ja kolmandate isikute IKT-riski juhtimisele. Kohapealsetes lisakontrollides järgiti eriomast lähenemisviisi, nagu soovisid ühised järelevalverühmad (vt punktid 1.3.1 ja 1.4.2). EKP moodustas ka meeskonna, mis jälgib oluliste krediidiasutuste ohuteabel põhinevat läbistustestimist. Ohuteabel põhinev läbistustestimine on digitaalse tegevuskerksuse määruse alusel kasutatav uus järelevalvevahend, mille puhul EKP tegutseb oluliste krediidiasutuste eest vastutava asutusena. 2025. aastal viis EKP läbi esimese andmekogumise digitaalse tegevuskerksuse määruse kohase teabe registri jaoks, mis käsitleb oluliste krediidiasutuste IKTga seotud kokkuleppeid kolmandate isikutega. Andmeanalüüsid kinnitasid praegusi suundumusi: suurenenud sõltuvus välistest IKT-teenusepakkujatest, väikese arvu väliste IKT-teenusepakkujate, eelkõige pilvteenuse osutajate koondumine ja väliste IKT-teenusepakkujate vähene asendatavus koos raskustega sisseostetud teenuste taasintegreerimisel.

Seetõttu püüti juhendiga pilvteenuste edasiandmise kohta pilvteenuste osutajatele selgitada EKP ootusi seoses digitaalse tegevuskerksuse määruses sätestatud nõuetega, edendades järelevalvealast järjepidevust ja aidates läbipaistvuse suurendamise kaudu tagada võrdsed tingimused.

Küberriskid ja IT-tegevuse edasiandmise riskid on pankade jaoks jätkuvalt peamine katsumus, kuna geopoliitilistest riskidest tulenevate ohtude suurenemise tõttu tuleb pankadel küberturvalisust ja kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimist edasi kohandada.

1.2.3 2. prioriteet: püsivate oluliste puuduste õigeaegne ja tulemuslik kõrvaldamine

EKP järelevalvestrateegias keskenduti üleminekule riskide tuvastamiselt nende kõrvaldamisele, nõudes pankadelt püsivate oluliste puuduste kõrvaldamist ja vastavusse viimist oma järelevalvealaste ootustega. Varasematel hindamistel olid ilmnenud märkimisväärsed puudujäägid pankade kliima- ja keskkonnariskide juhtimises ning nende riskiandmete koondamise ja aruandluse võimekuses, mis on aastatel 2025–2027 jätkuvalt EKP järelevalvealaste prioriteetide keskmes. Kuigi mõlemas valdkonnas tehti märkimisväärseid edusamme, on hädavajalikud edasised parandusmeetmed ja seetõttu tuleb tulevastes järelevalvetsüklites võtta järelmeetmeid.

1.2.3.1 Puudused äristrateegiates ning kliima- ja loodusega seotud riskide juhtimises

Järelevalve selle üle, kas pangad suudavad juhtida kliima- ja loodusega seotud riske^[14] nõuetekohaselt, oli 2025. aasta järelevalvealases tegevuskavas jätkuvalt tähtsal kohal. Selle põhjuseks on asjaolu, et füüsilised ja üleminekuriskid on jätkuvalt realiseerunud ning nende ulatus ja sagedus on suurenenud, samuti on pankade kliima- ja loodusega seotud riskide juhtimise raamistikus endiselt puudusi.

2025. aastal viis EKP lõpule mitmeaastase programmi pankade riskijuhtimisvõimekuse arendamiseks ja jätkas liikumist tavapärase lähenemisviisi poole, tehes oma korrapäraste järelevalvehinnangute ja -protsesside raames kliima- ja loodusega seotud riskide üle järelevalvet. Kehtivate õigusnõuete alusel oli EKP seadnud pankade riskijuhtimistavade parandamise eeldatavaks tähtajaks 2024. aasta lõpu. Varasematel aastatel ja pärast mitmesuguseid dialoogi- ja tagasisidevoorusid oli EKP teinud oluliste puudustega pankade kohta siduvaid järelevalveotsuseid, millega kaasnesid perioodilised karistusmaksed, mis kogunesid iga päev, kui pangad ei täitnud neid riskinõudeid ettenähtud tähtaja jooksul (edaspidi „kombineeritud otsused“)^[15]. 2025. aastal tegi EKP nende nõuetega seoses ühe sellise kombineeritud otsuse. Samuti lõpetas ta ühe täitemenetluse seoses sellega, et üks üksus jättis täitmata riskinõudeid käsitleva EKP otsuse, milles ta määras kindlaks perioodiliste karistusmaksete kogusumma (vt punkt 2.3.1).

Üldiselt on pangad teinud märkimisväärseid edusamme praegustest kliima- ja looduskriisidest tulenevate riskide juhtimisel: nad on loonud institutsioonilise struktuuri, et tuvastada, jälgida ja juhtida kliima- ja loodusega seotud riske. EKP analüüsid näitavad, et üle 90% pankadest peab end nendest riskidest olulisel määral ohustatuks (võrreldes 50%ga 2021. aastal)^[16] ja kõigil pankadel on nüüd kliima stressitestimise raamistik. Enamik panku hakkas ka kehtestama asjakohaseid raamistikke oma kapitalivajaduse kvantifitseerimiseks. Siiski on jätkuvalt vajalik järelevalvealane tähelepanu, arvestades kujunemisjärgus riskide kvantifitseerimise metoodikat, füüsiliste ja üleminekuriskide juhtimisega seotud püsivaid probleeme ning üksikutes asutustes täheldatud pangapõhiseid nõrkusi.

Tunnistades pankade ees seisvaid mitmesuguseid probleeme, viimistleb EKP praegu oma aruannet kliima- ja keskkonnariskide juhtimise heade tavade kohta, millega ajakohastatakse 2022. aastal esmakordselt avaldatud kogumikku. See kogumik on pankadele kasulik vahend, mille abil uurida võimalikke variante, kuidas oma seonduvaid riskijuhtimistavasid parandada. EKP pidas pankadega ka pidevat dialoogi, et arutada nende üldist arengut ja mõista nende ees seisvaid probleeme. Üks näide sellest oli EKP 1. oktoobril 2025 sektoris peetud dialoog teemal „Climate and nature risk management: taking stock and looking ahead“ („Kliima- ja loodusriskide juhtimine: kokkuvõte ja pilk tulevikku“).

1.2.3.2 Riskiandmete koondamine ja aruandlus

Riskiandmete koondamine ja aruandlus (RDARR) on usaldusväärse riskijuhtimise ja tõhusa otsustusprotsessi jaoks hädavajalik, kuna puudused andmete kvaliteedis ja aruandluses kahjustavad panga võimet riske tuvastada, jälgida ja maandada. Tugev riskiandmete koondamise ja aruandluse võimekus võimaldab pankadel suurendada oma tegevuse tõhusust ja konkurentsivõimet ning hõlbustab digitaalsete vahendite ja uuendusliku tehnoloogia, näiteks tehisaru ja süvendatud andmeanalüütika kasutamist.

Kuna ka 2025. aastal täheldati, et pankade riskiandmete koondamise ja aruandluse võimekuse areng ei ole piisav – tuginedes ka 2024. aasta mais avaldatud riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse juhendis esitatud ootustele –, võttis EKP 2025. aastal vastu üldise lähenemisviisi kõikidele pankadele. Selle lähenemisviisi eesmärk oli jälgida tähelepanelikult kõikide oluliste krediidiasutuste riskiandmete koondamise ja aruandluse võimekuse arengut, et tuvastada puudujäägid ja võtta järelmeetmeid.^[17] Selle lähenemisviisi põhielement oli selge eskalatsiooniprotsessi kindlaksmääramine, mis nõudis pankadelt selgete tähtaegade ja vahe-eesmärkide esitamist, et tuvastatud puudused kõrvaldada ja nende algpõhjustega tegeleda. Kui esialgsed meetmed ei andnud õigeaegseid tulemusi, kasutati mõjusamaid vahendeid, et tagada nõuetekohased parandused. Need vahendid põhinesid siduvatel järelevalvemeetmetel, mis on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[18] artiklis 16 ja mis hõlmavad võimalike jõustamismeetmetena ka perioodilisi karistusmakseid.

EKP tagas jätkuvalt tervikliku lähenemise andmete kvaliteedi küsimustele, kaasates pankade riskiandmete koondamise ja aruandluse võimekuse üldhinnangusse muude järelevalvetegevuste järeldused. Need hõlmasid EKP lühiajalise analüüsi ja stressitestide jaoks esitatud andmete kvaliteeti ning erakrediidituru riskipositsioonide tulemuslikku koondamist. Selleks et tugevdada selles valdkonnas jõupingutusi, kehtestas EKP 2025. aasta jaanuari alguses õigusraamistiku, et tagada stressitestide aruandluses piisav andmete kvaliteet.^[19] Samuti jätkas EKP pärast edukat katseprojekti 2023. aastal oma iga-aastase andmehaldust ja -kvaliteeti käsitleva juhtkonna aruande koostamist.^[20] Võrreldes 2024. aastal korraldatud uuringuga oli tänavu pankade kõrgem juhtkond rohkem kaasatud tuvastatud puuduste kõrvaldamisse, kusjuures juhtorgani tasandil kanti selget vastutust projektijuhtimise eest.

Üldiselt on viimase kolme aasta jooksul riskiandmete koondamise ja aruandluse võimekusele suurema tähelepanu pööramine toonud kaasa järkjärgulise arengu. Riskiandmete koondamise ja aruandluse võimekus kuulub nüüd pankade kõrgema juhtkonna pädevusse ja varasemast järelevalvetegevusest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on tehtud olulisi edusamme. Siiski andsid käimasolevad järelevalvetegevused, sealhulgas kohapealsed kontrollid kinnitust selle kohta, et järelevalve all olevad üksused peavad veel jätkama tööd sellistes valdkondades nagu andmehaldus, andmehaldusraamistiku kohaldamisala, andmearhitektuur ja IT-taristu.

1.2.4 3. prioriteet: digiteerimisstrateegiad ja uue tehnoloogia kasutamine

1.2.4.1 Digipöörde strateegiad

Pankade digipööre ja uue tehnoloogia kasutamine nõuab tugevat juhtimis- ja riskijuhtimisvõimet. Digiteerimine ei puuduta ainult tehnoloogiat. See puudutab ka institutsioonide sisemist kultuuri ja võimekust. Innovatsiooni integreerimine ettevõttesse ja üldise digitaalse valmisoleku tagamine on iga digistrateegia edu võti. Digiteerimise ajastamine ja ulatus jääb panga enda strateegiliseks otsuseks, kuid see võib avaldada sügavat mõju pankade operatsiooni- ja finantsriskidele ning mõjutada nende riskiprofiile.

2025. aastal viis EKP läbi mitu järelevalvetegevust, mille eesmärk oli saada ülevaade uutest tehnoloogia kasutusjuhtumitest ja mõista, kuidas need kasutusjuhtumid võivad mõjutada pankade riskijuhtimisvõimet.^[21] Nende tegevuste hulka kuulus ka neljandat aastat järjest toimuvate sihipäraste kohapealsete kontrollide jätkamine, mille käigus uuriti põhjalikult pankade digiteerimisstrateegiaid ja strateegia elluviimise vahendeid, sealhulgas uut tehnoloogiat, ressursse ja projektijuhtimise suutlikkust, ning hinnati digiteerimise finants- ja mittefinantsmõju. Tegevuskohavälise tegevuse hulka kuulusid 13 olulises krediidiasutuses toimunud seminarid, kus käsitleti tehisintellekti kasutamist krediidihindamise ja pettuste tuvastamise eesmärgil.

Andmed on digipöörde kontekstis väga olulised nii pankade endi kui ka järelevalveasutuste jaoks. EKP iga-aastast andmete kogumist digiteerimise ja uuendusliku tehnoloogia kasutamise kohta täiustati, et kajastada paremini tehnoloogiat ja innovatsiooni. See moodustas osa lühiajalisest analüüsist – andmete kogumisest, mille EKP viis läbi regulaarse järelevalvearuandluse täiendamiseks. See oli jätkuvalt peamine andmeallikas pankade digipöördega seotud edusammude hindamisel, kajastades pankade digiteerimistegevuse, tehnoloogiaalase koostöö ja kasutusjuhtumite arengut. Kogutud andmete analüüs aitas valida kasutusjuhtumeid ja panku edasiseks hindamiseks või seminaridel ja muus sellises suhtluses osalemiseks.

Oma sihipärase lähenemisviisi raames tegi EKP ka kaks horisontaalset analüüsi, milles uuriti digiteerimise kasutamist konkreetsetes äriliinides. Selleks korraldati 12 olulise krediidiasutusega digitaalsete maksete ja digitaalse jaemüügiga seotud seminare. Lisaks tõi 16. oktoobril 2025 toimunud ühtse järelevalvemehhanismi digiteerimise teemaline konverents kokku järelevalveasutused ja pangad, et vahetada arvamusi digistrateegiate ja nende rakendamise kohta konkreetsetes äriliinides, nagu jaepangandus ja maksed, ning tehisintellekti arengu ja sellega seotud riskide kohta.

1.3 Tõhus ja tulemuslik riskipõhine järelevalve

Alates ühtse järelevalvemehhanismi loomisest 2014. aastal on pangandusjärelevalve rakendamise viis märgatavalt muutunud. Esimesel paaril tegevusaastal keskendus Euroopa pangandusjärelevalve järelevalvetavade ühtlustamisele. Viimastel aastatel on järelevalve muutunud paindlikumaks, nii et tõhusamaid ja järjepidevamaid tulemusi saavutatakse vähem keeruliste, kuid sama rangete meetodite ja paindlikumate protsesside abil. 2023. aastal kehtestas EKP riskitaluvuse raamistiku, mis võimaldab järelevalveasutustel seada prioriteediks kriitilised riskivaldkonnad ning annab neile suurema paindlikkuse uute ja tekkivate riskide tuvastamisel ja nendega tegelemisel.

2025. aastal töötas EKP välja põhjaliku tegevuskava Euroopa pangandusjärelevalve tõhususe, tulemuslikkuse ja riskipõhisuse edasiseks suurendamiseks. See tegevuskava, mida kirjeldatakse 2025. aasta detsembris avaldatud aruandes järelevalve ühtlustamise ja vastupanuvõime tagamise kohta, hõlmab nelja algatust. Esiteks jätkati 2024. aastal alanud SREPi reformi elluviimist 2025. aastal ja see peaks jõudma lõpule 2026. aastal (vt punkt 1.3.1).^[22] Teiseks laiendati projekti „Next-level supervision“ („Järgmise tasandi järelevalve“) tulemusena SREPi reformi eesmärke, et need hõlmaksid selliseid valdkondi nagu otsuste tegemine, sisemudelite heakskiitmine, stressitestimine, kapitaliga seotud otsused, aruandlus ja kohapealsed kontrollid (vt punkt 1.3.2). Kolmandaks käivitati spetsiaalne algatus ühtse järelevalvekultuuri edasiseks edendamiseks ühtse järelevalvemehhanismi raames (vt punkt 1.3.3). Lõpetuseks töötab EKP praegu välja raamistikku järelevalve tulemuslikkuse hindamiseks (vt punkt 1.3.4).

1.3.1 SREPi reformi elluviimine

Kooskõlas oma volitustega hindab EKP pangandusjärelevalve oma otsese järelevalve alla kuuluvate pankade finantsseisundi tugevust regulaarselt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) kaudu. Kiiresti muutuvale riskipildile reageerimiseks ja pärast sõltumatu eksperdihinnangu^[23] saamist käivitas EKP 2024. aastal SREPi põhjaliku reformi, et suurendada selle tulemuslikkust, tõhusust ja riskidele suunatust.

SREPi reformi esimene tsükkel lõpetati 2025. aasta oktoobris, kusjuures otsused võeti vastu kuus nädalat varem kui varasematel aastatel. See verstapost on vaid üks SREPi reformi käegakatsutavatest mõjudest ning märkimisväärseid edusamme on tehtud reformi kõigi kuue eesmärgi saavutamisel^[24].

• Sihipärasemad riskianalüüsid: alates 2023. aastast kasutab EKP mitmeaastast hindamismeetodit ja kohaldab oma hinnangutes riskitaluvuse raamistikku.^[25] 2025. aastal tehti mitmeaastane hindamine 75% SREPi elementide puhul ja seda laiendati pankade tütarettevõtjatele.
• Järelevalvetegevuse parem lõimimine: selleks et saada terviklikum ülevaade pankade riskidest ja vähendada dubleerimist, kasutavad ühised järelevalverühmad nüüd süstemaatilisemalt kohapealsete kontrollide, temaatiliste analüüside ja muude allikate andmeid ega tugine enam üksnes aasta lõpu andmetele. Lisaks saavad pangad oma järelevalvealase kontrolliprogrammi aasta alguses ja see aitab neil planeerimist ühtlustada.
• Järelevalvevahendite täielik kasutamine: suuremat rõhku pannakse nüüd õigeaegsele teabevahetusele ja järelevalvemeetmete eskaleerimisele^[26]. Peale järelmeetmetega seotud astmelise lähenemisviisi kasutuselevõtu^[27] on SREPi otsustes keskendutud rohkem kõige struktuursematele ja tõsisematele probleemidele, samas kui muude järeldustega tegeletakse kogu aasta jooksul.
• Suhtluse tõhustamine: SREPi otsuste uus vorming^[28] soodustab sihipärasemat dialoogi pankadega, kuna peamised riskitegurid ja järelevalvega seotud probleemid tõstetakse ühtlustatud kujul esile.
• Stabiilsemad meetodid: EKP püüab muuta järelevalvemetoodika stabiilsemaks ja prognoositavamaks. Uuendustega, nagu 2. samba nõuete muudetud metoodika,^[29] muudetakse meetodid lihtsamaks ja kindlamaks.
• IT-süsteemide ja andmeanalüütika parem kasutamine: digitaalsed vahendid toetavad andmepõhist järelevalvet ja tulemuslikku suhtlemist pankadega, näiteks pankade võimalus jälgida oma kvalitatiivsete meetmete seisu ja esitada tõendeid otse oma järelevalveasutustele.

1.3.1.1 Edusammude jälgimine

Tagamaks, et SREPi reform toob soovitud kasu, jälgib EKP pangandusjärelevalve järjepidevalt selle mõju peamiste eesmärkide saavutamisele. Järelevalve põhineb näitajate kogumil, mida arendatakse edasi ja täpsustatakse ning mis hõlmab reformi raames loetletud kuut eesmärki. Need näitajad peaksid hõlmama mitmeaastase hindamise kättesaadavust ja tulemuslikku kasutamist SREPi raames; SREPi otsuste ja meetmete kestust ja asjakohasust; digitaalsete vahendite kasutamist, et toetada järelduste ja meetmete reaalajas järelkontrolli; samuti SREPi meetmete kasutuselevõttu ja SREPi tsükli üldist õigeaegsust. Nende näitajate kohta antakse aru EKP järelevalvetegevust käsitleva aastaaruande tulevastes väljaannetes.

1.3.2 Järgmise tasandi järelevalve: järelevalvetegevuse reformimine väljaspool SREPi

2025. aastal algatasid EKP ja riiklikud pädevad asutused oma projektiga „Next-level supervision“ („Järgmise tasandi järelevalve“) veel ühe laiaulatusliku reformide kogumi. Selle projekti eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada peamisi järelevalveprotsesse, täiendades SREPi reformi. See kavandati nii, et selles võetakse arvesse alt-üles uuringut, mille viivad läbi mõned Euroopa pangandusjärelevalves osalevad riiklikud pädevad asutused, ning pangandussektori panust.

Projekt hõlmab järgmisi põhivaldkondi.

1. Otsuste tegemine: EKP parandab oma järelevalvealase otsustusprotsessi tõhusust, tulemuslikkust ja riskipõhisust. See puudutab näiteks sobivuse ja nõuetekohasuse hindamist ning ühiseid menetlusi, nagu tegevuslubade väljastamine ja oluliste osaluste heakskiitmine. Ühtlustatud otsuste tegemisega kiirendatakse järelevalve all olevate üksuste järelevalveprotsesse ja see võimaldab EKP-l suunata oma ressursid kõige olulisematele aspektidele. Ühtlustatud otsuseid on kavas rakendada 2026. aasta teiseks pooleks, kusjuures aja jooksul tehakse digitaalsete vahendite kasutuselevõtu käigus lisaparandusi. Lisaks rakendatakse 2026. aasta alguses lihtsate riski olulise osa ülekandmist hõlmavate väärtpaberistamiste korral kiirmenetlust (vt infokast 2).
2. Sisemudelid: sisemudelitega seotud järelevalveprotsesside ühtlustamine on keskse tähtsusega, et vähendada pankade ja järelevalveasutuste töökoormust, mis tuleneb mudelite oluliste muudatuste heakskiitmisest. EKP võtab järk-järgult kasutusele rohkem riskipõhiseid lähenemisviise mudelite üldiste varasemas etapis tehtud muudatuste heakskiitmiseks. Sellega välditakse pankade vajadust säilitada paralleelselt mitu mudeliversiooni. Need muudatused viiakse ellu 2026. aasta jooksul.
3. Stressitestimine: EKP on juba eelmistes stressitestitsüklites astunud samme proportsionaalsuse suurendamiseks, riskipõhisemaks andmete kvaliteedi tagamiseks ja andmete esitamise tsüklite arvu vähendamiseks. EKP astub lisasamme stressitestide ühtlustamiseks, liikudes paindlikumate ja kiiremate lähenemisviiside poole, lihtsustades malle ja vähendades nii pankade kui ka järelevalveasutuste ressursivajadust. Neid muudatusi rakendatakse alates 2026. aasta temaatilisest stressitestist ja 2027. aasta kogu ELi hõlmavast stressitestist.
4. Kapitaliga seotud otsused: EKP kehtestab selgelt määratletud, väikese riskiga omavahenditega seotud tehingute heakskiitmiseks kiirmenetluse. Selle algatuse eesmärk on lühendada töötlemisaega ja see hakkab toimima 2026. aasta esimesest kvartalist. Jätkuvate investeeringutega digitaaltehnoloogiasse soovib EKP vähendada lihtsamate juhtumite menetlemisaega kahe nädalani.
5. Järelevalvealane aruandlus: EKP püüab ühtlustada aruandlusprotsessi ja vähendada pankade kulusid, säilitades samal ajal kogutud andmete kvaliteedi ja asjakohasuse. 2025. aastal saatis EKP laiali küsimustiku, et koguda sektori ettepanekuid aruandluskeskkonna lihtsustamiseks, ning sellele järgnes seminar. EKP vaatas läbi „kõige vähem kasutatud mallid“ ja vähendas olemasolevaid aruandlusnõudeid. Näiteks vähendati 2026. aasta lühiajalise analüüsi aruandluspaketi andmepunkte 18,5% võrra. 2026. aastal kavatseb EKP täpsustada ja tõhustada oma horisontaalsete aruandlusnõuete protsessi ning määratleda andmete taasesitamise nõuete puhul olulisuse piirmäära mõiste. Lühiajalise analüüsi andmete aruandlust täiustatakse veelgi 2027. aasta SREPi tsüklis. EKP rakendab ka meetmeid, et suurendada väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste aruandlusnõuete proportsionaalsust, sealhulgas integreerides väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste mõiste EKP FINREPi määrusesse.
6. Kohapealne järelevalve: EKP ja riiklikud pädevad asutused leppisid kokku, et 2026. aastal tehakse kohapealse kontrolli protsessis hulk parandusi. Need parandused hõlmavad kohapealse järelevalvega seotud sisemiste ja väliste suuniste läbivaatamist ja ühtlustamist, kokkuvõtlikumate kontrolliaruannete koostamist, kohapealsete kontrollide meeskondade vahelise koordineerimise tugevdamist ning lühemate ja sihipärasemate missioonide kehtestamist.

Kõigis neis kuues töövaldkonnas kasutab EKP järelevaatamisel üha enam digitaalseid vahendeid (mida nimetatakse ka järelevalvetehnoloogiaks). Sellega seoses käivitab EKP ulatusliku IT-projekti (2026–2028), et veelgi enam digiteerida terviklikke järelevalveprotsesse, sealhulgas otsuste tegemise menetlusi, sisesüsteemide ja kavandatava ühtse järelevalvemehhanismi portaali tõhustatud integreerimise kaudu (vt punkt 5.2.1). EKP digitaristu arendamine mitte ainult ei aita järelevalveasutustel oma ülesandeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt täita, vaid toob lõppkokkuvõttes kasu ka järelevalve alla kuuluvatele üksustele, sest see lihtsustab suhtlust, kiirendab järelevalveülesannete töötlemist ja suurendab ressursitõhusust.

1.3.2.1 Täiendavad kavandatud algatused

2026. aastal alustab EKP oma järelevalvejuhendite ja muu teabevahetuse läbivaatamist, et suurendada läbipaistvust seoses oma ootuste ja järelevalvealaste lähenemisviisidega. Selle läbivaatamise üks eesmärk on veel kord rõhutada, et EKP suunistega ei kehtesta siduvaid nõudeid, mis lähevad kohaldatavatest ELi õigusaktidest kaugemale.

Lisaks vaatab EKP läbi proportsionaalsuse kohaldamise vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves. Läbivaatamise käigus uuritakse eelkõige olemasolevasse väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste raamistikku kuuluvate vähem oluliste krediidiasutuste alarühma. Läbivaatamise käigus kaalutakse selliseid aspekte nagu SREPi hindamise, sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ning sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi, samuti kogu sektorit hõlmava stressitestimise sagedus ja põhjalikkus.

1.3.2.2 Rakendamine ja järelmeetmed

Projektis „Next-level supervision“ kokku lepitud muudatused viiakse ellu 2026. aastal ja järgnevatel aastatel koos käimasoleva tööga ühtse järelevalvekultuuri tugevdamiseks (vt punkt 1.3.3). EKP jälgib kõikide reformide raames loodud algatuste elluviimisel tehtud edusamme ja annab neist aru oma iga-aastases järelevalvetegevust käsitlevas aruandes.

1.3.3 Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvekultuur

2025. aasta veebruaris käivitas EKP järelevalvenõukogu oma järelevalvekultuuri algatuse,^[31] et pakkuda platvormi aruteludeks sellistel teemadel nagu SREPi reform (vt punkt 1.3.1) ja projekt „Next-level supervision“ (vt punkt 1.3.2). Selle mitmeaastase algatuse eesmärk on tagada nende reformide ja projektide järjepidev ja tulemuslik rakendamine kogu Euroopa pangandusjärelevalves, edendades ühist järelevalvekultuuri, mis on kooskõlas selle kolme peamise strateegilise eesmärgiga.

• Riskipõhine järelevalve: oluliste riskide esikohale seadmine, otsuste eest vastutuse võtmine ja otsustav tegutsemine.
• Tõhus ja tulemuslik järelevalve: õigeaegne tulemuste saavutamine, probleemide kiire lahendamine ja pideva arengu edendamine.
• Integreeritud järelevalve: koostöö kogu Euroopa pangandusjärelevalves, et saavutada paremaid tulemusi ühtse meeskonnana.

Nende strateegiliste eesmärkide saavutamiseks koostati tegevuskava, et tugevdada teabevahetust ja koostööd, arendada oskusi ja juhtimist, suurendada keskendumist riskidele ja prioriteetidele ning parandada tegevuse tõhusust.

Seda mitmeaastast algatust viivad ühiselt ellu EKP pangandusjärelevalve ja riiklikud pädevad asutused.

1.3.4 Järelevalve tulemuslikkuse hindamine

Mõjusa järelevalvega tagatakse, et pangad kõrvaldavad oma puudused õigel ajal. EKP pangandusjärelevalve püüab pidevalt suurendada oma tegevuse tulemuslikkust, võimaldades järelevalveasutustel hinnata kiiresti usaldatavusnõuetega seotud riske, tuvastada olulisi puudujääke ning kasutada mõjusamalt oma järelevalvevahendeid ja -volitusi.

2025. aastal töötas EKP välja raamistiku oma järelevalve tulemuslikkuse hindamiseks. Selles raamistikus määratakse kindlaks meetodid, mida saab kasutada tema asjakohase järelevalvetegevuse tulemuslikkuse hindamiseks, eelkõige meetodid, mida kasutatakse järelevalveprioriteetide rakendamiseks.

Järelevalve tulemuslikkuse hindamisel on teatavaid loomulikke takistusi, näiteks asjaolu, et järelevalvetegevuse tulemused i) ei pruugi olla finants- või statistilistes andmetes otseselt jälgitavad, ii) võivad avaldada hilisemat mõju ja iii) olla mõjutatud välistest teguritest, mis jäävad väljapoole järelevalveasutuse mõjuala. Seetõttu on väga oluline, et järelevalveasutuste hindamised oleksid piisavalt ette valmistatud juba järelevalvetegevuse algusest peale. Planeerimisetapis peavad ühised järelevalverühmad määratlema selged eesmärgid, millega täpsustatakse nende järelevalve all olevatele üksustele kavandatavat mõju, määrama kindlaks, kuidas seda mõju saab mõõta, isegi kui seda tehakse vaid osaliselt konkreetsete näitajate abil, ning tegema kindlaks vastavad andmenõuded.

Järelevalve tulemuslikkuse hindamine võimaldab EKP-l kasutada hindamiste põhjal tehtud järeldusi, et parandada pidevalt oma järelevalvetegevust, näiteks otsustada, kas prioriteetset haavatavust on nõuetekohaselt käsitletud või kas tema järelevalvestrateegiat selliste haavatavuste kõrvaldamiseks on vaja kohandada. Neid hindamisi saab kasutada ka selleks, et selgitada välja parimad tavad või meetodid, mida kasutatakse teatavate kavandatud järelevalvetulemuste saavutamiseks.

Järelevalve tulemuslikkuse hindamine võib lisaks toetada EKP suhtlust väliste sidusrühmadega, näiteks Euroopa Parlamendiga, ja anda teavet EKP pangandusjärelevalve aruandekohustust käsitlevate üldiste arutelude jaoks.

1.4 Oluliste krediidiasutuste otsene järelevalve

1.4.1 Kaugkontroll

Krediidiasutuste otseses järelevalves keskendutakse riskide ennetavale tuvastamisele ja maandamisele, et tagada pankade vastupanuvõime ja korralik juhtimine üha keerulisemas ja dünaamilisemas keskkonnas.

Kaugkontrolli tõhustamiseks kasutatakse integreeritud ja kooskõlastatud planeerimissüsteemi, mis võimaldab ühistel järelevalverühmadel tasakaalustada oma ressursse horisontaalsete, pangapõhiste ja erakorraliste järelevalveülesannete vahel (vt ka punkt 1.4.1.2).

1.4.1.1 Proportsionaalsuse põhimõte

EKP pangandusjärelevalve kohaldab oma järelevalvetegevuses ja -meetodites proportsionaalsuse põhimõtet. Järelevalve ulatus ja intensiivsus sõltub sellistest teguritest nagu panga suurus, süsteemne tähtsus, riskiprofiil ja ärimudeli keerukus.

Kooskõlas EKP pangandusjärelevalve mitmeaastase SREPi meetodiga (vt punkt 1.3.1) võib stabiilse ja vähem keerulise riskiprofiiliga pankade suhtes kohaldada väiksemal hulgal või harvemini järelevalvealaseid hindamisi, samal ajal kui ulatuslikumatel hindamistel on prioriteetsed suurema riski või süsteemse tähtsusega asutused.

Suuremate ja/või riskantsemate oluliste krediidiasutuste eest vastutavad ühised järelevalverühmad kavandavad ja viivad aasta jooksul seetõttu ellu tavaliselt rohkem järelevalvetegevusi kui väiksemate ja/või vähem keerukate asutuste üle järelevalvet tegevad ühised järelevalverühmad.

1.4.1.2 Järelevalve kavandamise protsess ja järelevalvetegevus

Järelevalve kavandamise protsessis kasutatakse järjepidevat ja integreeritud lähenemisviisi, mille kohaselt suunavad järelevalveprioriteedid horisontaalse tegevuse, kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste, samuti ühiste järelevalverühmade järelevalvetegevuse planeerimist.

Mõjusa järelevalve tagamiseks teevad EKP ja riiklikud pädevad asutused oma tegevuse kavandamisel tihedat koostööd, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalveprioriteete, konkreetsetele pankadele omaseid riske ja riskitaluvuse raamistikku. Planeerimine hõlmab järelevalve alla kuuluvate üksuste seast sellise valimi moodustamist, kes osaleb horisontaalses ja kohapealses tegevuses. Üks selle protsessi tulemustest on kõrgetasemeline tööprogramm, mis täiendab ühiste järelevalverühmade üldist planeerimisprotsessi.

Igal aastal kajastatakse ühiste järelevalverühmade kavandatud järelevalvetegevust järelevalvealases kontrolliprogrammis. Järelevalve kavandamise protsess on oluline osa ühiste järelevalverühmade ja järelevalve all oleva üksuse vahelisest suhtlusest. Lihtsustatud tegevuskava, milles kirjeldatakse järelevalvetegevusi, mis nõuavad järelevalve alla kuuluvate üksuste kaasamist või nende sisendit, jagatakse pankadega aasta lõpuks.

Pärast SREPi reformi ja üleminekut integreeritumale mitmeaastasele hindamisraamistikule annavad eespool nimetatud programmi raames kavandatud järelevalvetegevused olulise analüütilise sisendi ühiste järelevalverühmade SREPi hindamistele (vt punkt 1.3.1).

Tegevuskohavälise tegevuse plaanide hulka kuulub proportsionaalsuse põhimõtte alusel i) riskiga seotud tegevus (nt SREP); ii) muu organisatsiooniliste, haldus- või õigusnõuetega seotud tegevus (nt iga-aastane olulisuse hindamine) ning iii) ühiste järelevalverühmade kavandatud lisategevus tegevuse planeerimise edasiseks kohandamiseks järelevalvealuse grupi või üksuse eripärade järgi (nt panga ärimudeli või juhtimisstruktuuri analüüsid).

1.4.1.3 Järelevalvemeetmed

Järelevalvemeetmed on korrapärase kohapealse ja tegevuskohavälise järelevalvetegevuse üks peamisi tulemusi.^[32] Nendega kehtestatakse üksikasjalikud meetmed, mida järelevalve alla kuuluvad üksused peavad puuduste kõrvaldamiseks võtma. Ühised järelevalverühmad vastutavad nende meetmete õigeaegse ja tõhusa rakendamise järelevalve eest. 2025. aastal vähenes uute järelevalvemeetmete arv võrreldes 2024. aastaga. Kõige olulisem järelevalvemeetmete võtmise ajend oli kohapealne tegevus ning kohapealsed kontrollid ja sisemudelitega seotud uurimised (mis toimusid peamiselt kohapeal) moodustasid 63% kõigist meetmetest. Nagu ka eelmistel aastatel, oli kõige rohkem uusi järelevalvemeetmeid seotud krediidiriskiga (42,5%), millele järgnes sisejuhtimine (10,7%) (diagramm 2).

Diagramm 2

Järelevalvemeetmed

a) Igal aastal registreeritud meetmete arv

b) Uued meetmed 2025. aastal tegevusalade kaupa	c) Uued meetmed 2025. aastal riskikategooriate kaupa

1.4.1.4 SREPi horisontaalne analüüs

EKP avaldas 2025. aasta SREPi koondtulemused oma järelevalve all olevate üksuste kohta 18. novembril 2025. See hõlmas SREPi punktisummade ning 2. samba kapitalinõuete ja soovituslike nõuete muutusi, kvalitatiivseid meetmeid ning valitud riskivaldkondade analüüsi. EKP tegi kättesaadavaks kohaldatavad pangapõhised 2. samba kapitalinõuded aastaks 2026, sealhulgas need, mida kasutatakse ülemäärase finantsvõimenduse riskiga tegelemiseks. Kõik järelevalve alla kuuluvad üksused andsid nõusoleku oma 2. samba nõuete ja finantsvõimenduse määra 2. samba nõuete avaldamiseks.

SREPi üldine tulemus paranes veelgi ning jõudis 2024. aasta 2,6-lt 2,5-le, kusjuures vaid 6% pankade tulemus halvenes ja 19% pankadest saavutasid parema tulemuse. Üldised kapitalinõuded ja suunised püsisid stabiilsena keskmiselt 15,6% juures riskiga kaalutud varast, samal ajal kui 2. samba nõuete mediaan oli 2,3%, mis on võrreldes eelmise aastaga suuresti muutumatu. Lisaks langes keskmine 2. samba soovituslik nõue 1,3%-lt 1,1%-le, kusjuures 2025. aasta stressitesti tulemused näitasid, et suuremaid prognoositud krediidiriski, tururiski ja operatsiooniriski kahjumeid tasakaalustas 2024. aastal kogunenud koondkasumi kõrge tase. See tõi kaasa üldise kapitali vähenemise väiksemal määral ja selle tulemusena tagasihoidlikumad 2. samba soovituslikud nõuded (vt punkt 1.1.1).

2025. aasta SREP kinnitas, et üldiselt olid EKP järelevalve all olevad pangad jätkuvalt vastupanuvõimelised ning nende kapitali- ja likviidsuspositsioonid olid kindlad. Seda toetasid tugev reguleerimine, tõhus järelevalve ning erakorraline fiskaal- ja rahapoliitiline reageerimine hiljutistele makromajanduslikele šokkidele, nagu COVID-19 pandeemia, Venemaa sõda Ukraina vastu ja sellele järgnenud energiakriis. Siiski on keskkond, kus pangad tegutsevad, endiselt üha keerulisem, mitmetasandiliste geopoliitiliste riskide ja majandusliku ebakindlusega. Tulevikku vaadates peaksid pangad säilitama oma finantsalase ja tegevusliku vastupanuvõime, tugevdama oma ärimudeleid ja muutuma konkurentsivõimelisemaks, mis võimaldaks neil teenindada paremini Euroopa reaalmajandust.

1.4.2 Kohapealne järelevalve

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt teeb EKP järelevalvet oma järelevalve alla kuuluvate üksuste üle nii tegevuskohavälise kui ka kohapealse järelevalve kaudu, mille eesmärk on tagada äritegevuse üksikasjalik ja põhjalik analüüs. Kohapealne järelevalve toimub kohapealsete kontrollide kaudu, mis on riskide, riskikontrolli ja juhtimise põhjalik uurimine, või sisemudelitega seotud uurimiste kaudu, mis on omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatavate sisemudelite põhjalik hindamine, eelkõige seoses metoodika, riski, riskikontrolli ja juhtimisega.

2025. aastal algatati oluliste krediidiasutuste puhul 163 kohapealset kontrolli ja 77 sisemudelitega seotud uurimist. 2025. aastal tehtud kohapealsed kontrollid hõlmasid nii finants- kui ka mitterahalisi riske. Uurimisvaldkonnad olid kooskõlas EKP järelevalveprioriteetidega, tagades seega ka pangapõhiste probleemide käsitlemise. Lisaks alustas EKP 2025. aastal oluliste krediidiasutuste ohuteabel põhinevat läbistustestimist. See on uus kohustus, mis tuleneb digitaalse tegevuskerksuse määruse artikli 26 lõikest 1.

2025. aastal tehtud sisemudelitega seotud uurimised hõlmasid enamasti selliseid valdkondi nagu mudelite regulaarsest haldamisest tingitud olulised muudatused ja varasemate sisemudelitega seotud uurimistega seotud kohustuste täitmine.

Juulis 2025 ajakohastas EKP oma sisemudelite juhendit, et viia see vastavusse kolmanda kapitalinõuete määrusega tehtud muudatustega, selgitada EKP tõlgendust regulatiivsete nõuete kohta ja käsitleda sektori taotlusi juhiste saamiseks, näiteks masinõppe kasutamise kohta sisemudelites. Juhend sisaldab ka selgitusi teatavate probleemide kohta, mida EKP on sisemudelitega seotud uurimiste käigus täheldanud.

Diagramm 3

2023., 2024. Ja 2025. aastal algatatud kohapealsed kontrollid ning sisemudelitega seotud uurimised

(uurimiste arv)

EKP kohapealse järelevalve tegevused ja tulemused avaldati ka järelevalveuudiskirjas^[33].

1.4.2.1 Kohapealsete kontrollide peamised tähelepanekud riskiliikide kaupa

Regulatiivse kapitali (1. sammas) arvutamise puhul puudutasid peamised tähelepanekud i) riskipositsioonide ebapiisavat riskikaalude määramist, ii) krediidiriski maandamise meetodite ebaõiget kindlaksmääramist ning iii) kapitalinõuete arvutamise protsessi ebapiisavat kontrolliraamistikku, eelkõige seoses krediidiriskiga.

Seoses sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessiga (ICAAP) ilmnesid kõige kriitilisema tähtsusega tähelepanekutest i) ebapiisavalt usaldusväärsed, ebajärjekindlad, liiga optimistlikud ja ebapiisavalt rakendatud sisemised kapitali kvantifitseerimise meetodid ja eeldused ning ii) puudujäägid kogu krediidiasutust hõlmavates stressitestides, mis tulenevad ebasobivast sagedusest ja ebapiisavast katvusest nii seoses normatiivse kui ka majandusliku perspektiiviga.

Krediidiriskiga seoses tulid ilmsiks pankade märkimisväärsed puudujäägid nõuetekohaselt teenindatavate laenude oodatava krediidikahju täpses kvantifitseerimises. Eelkõige tuvastati kohapealsetes kontrollides jätkuvalt olulisi parendamisvajadusi pankade krediidiriski märkimisväärse kasvuga seotud raamistikus. Sellised puudused tekitasid riske seoses ebapiisava 2. etapi ümberklassifitseerimise ja võimaliku vara väärtuse alahinnatud langusega. Puudusi täheldati ka pankade eeldatava krediidikahju mudelite makseviivituse tõenäosuse ja makseviivituse korral tekkiva kahju parameetrite hindamisel ja kalibreerimisel. Mõnel pangal oli raskusi vastaspoole krediidivõimelisuse halvenemise tuvastamisega, kusjuures probleemid tekkisid järelevalveprotsessides, näiteks tagatiste hindamisel ja varajase hoiatamise süsteemides.

Samuti tuvastati puudusi juhtimisel, sealhulgas nõrk sisekontroll, ebapiisav riskijuhtimisraamistik ja laenuandmise protsessid. Tõenäoliselt tasumata jäävate nõuete raamistikus makseviivituste tuvastamisel oli jätkuvalt probleeme, kuna käivitavate tegurite kvaliteet ja rakendamine oli kehv. Need probleemid tõid esile vajaduse tugevama riskijuhtimise ja krediidijärelevalve tavade järele, et järgida regulatiivseid standardeid.

Likviidsusriski puhul olid kõige tõsisemad järeldused seotud regulatiivse aruandluse, likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise suhtarvu arvutamisega. Kriitiliste järelduste hulgas tuvastati ka vastuolud rahastamiskava, kriisirahastamiskava ja likviidsusriski strateegia vahel. Muud tähelepanekud paljastasid puudused likviidsusriski juhtimise organisatsioonilises raamistikus, sealhulgas juhtimises, riskistrateegias ja likviidsuse stressitestimise stsenaariumide koostamises.

Pangaportfelli intressiriski ja krediidimarginaali riskiga seoses tuvastati tõsiseid probleeme pangaportfelli intressiriski mõõtmisel ja juhtimisel, näiteks ebapiisavad modelleerimiseeldused, ebapiisav formaliseerimine, pangaportfelli intressiriski strateegiate puudulik kujundamine, vananenud andmed, nõrgad IT-süsteemid või mudeliriski raamistikud. Teised tõsised järeldused puudutasid juhtorganite puudulikku kaasamist pangaportfelli intressiriski protsesside määratlemisse ja järelevalvesse ning krediidimarginaali riski juhtimise raamistike väljatöötamisse.

Tururiski puudutavad peamised järeldused olid seotud väärtuse hindamise riski, juhtimise, riskijuhtimise ja vastaspoole krediidiriskiga. Väärtuse hindamise riskiga seotud järeldustes tõusid esile puudused seoses usaldatavusnõuete ja raamatupidamise kohanduste, sõltumatu hinnakontrolli ja esimese päeva kasumi edasilükkamisega. Puudusi leiti ka juhtimises, kauplemis- ja pangaportfellide limiidiraamistikes ja tavades. Vastaspoole krediidiriski kontrollimisel tuvastati puudujääke peamiste mõõdikute modelleerimisel ja valideerimisel (nt võimalike tulevaste riskipositsioonide või stressitestide puhul), limiitide jälgimisel ja tagatiste haldamisel. Kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise ettevalmistamisel tuvastati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid probleeme, sealhulgas ebaselged rollid ja vastutusalad, tegevuse edasiandmisega seotud probleemid, sõltumatu valideerimise puudumine ja metoodilised puudused.

Sisejuhtimise ja sellega tihedalt seotud järelduste puhul hõlmasid probleemid i) puudusi riskiandmete koondamisel ja aruandluses, mis tulenevad puudulikest juhtimisraamistikest, andmearhitektuurist ja IT-taristust, mis mõjutavad andmete täpsust ja terviklikkust; ii) kõigi sisekontrollifunktsioonide sõltumatust, tegevusala ja ressursse ning iii) puudujääke tegevuse edasiandmisega seotud riski hindamisel, eelkõige IT-teenuste allhanke puhul (vt allpool).

Ärimudel ja kasumlikkusega seotud kriitilised järeldused hõlmasid kasumlikkuse tegurite juhtimise, strateegia elluviimise, toodete hinnakujundusraamistiku, metoodika ja järelevalve, kulude jaotamise, äriplaani eelduste ja finantsprognooside küsimusi. Digipöördega seotud tegevustes ilmnesid sarnased nõrkused, mida on näidanud ka varasemad kohapealsed kontrollid.

Kliima- ja keskkonnariskide kohapealsete kontrollide tulemustest selgus, et pangad ei olnud täielikult tuvastanud riske, analüüsinud nende olulisust ega esitanud täpseid riskivalmiduse avaldusi. Teised sagedased tähelepanekud osutasid sellele, et kliimariski tegureid ei olnud integreeritud krediidiriski juhtimise protsessi, juhtimisorgani järelevalvesse ega andmeraamistikku.

IT-riski puhul tehti enamik kõige tõsisemaid tähelepanekuid jätkuvalt IT ja küberturvalisuse juhtimise valdkonnas, eelkõige seoses andmekaitse ja tuvastamise võimekusega. Sarnaselt eelmise aastaga tuvastati märkimisväärseid puudujääke IT-tegevuse edasiandmise ja kolmandatest isikutest tuleneva IT-riski juhtimise valdkonnas. Need probleemid tõid kaasa märkimisväärseid riske seoses talitluspidevusega, eriti kiirete geopoliitiliste muutuste tingimustes.^[34] Samuti esinesid märkimisväärsed puudused valdavalt IT-riskide juhtimises ja IT-juhtimises. Tehtud järeldused olid sageli seotud riskide tuvastamise ja hindamisega ning juhtorgani rolliga seoses tema järelevalvekohustustega^[35].

Kokkuvõttes ilmnesid kontrollide käigus hoolimata riskijuhtimise üldisest paranemisest õigusnormide rikkumised ja riskide valearvestused. Märkimisväärsed puudused riskide kvantifitseerimises, juhtimises ja sisekontrollis rõhutasid vajadust edasiste meetmete järele, et tagada jätkuva geopoliitilise ja majandusliku ebakindluse tingimustes pangandussektori vastupanuvõime.

1.4.2.2 Sisemudelitega seotud uurimiste peamised tähelepanekud

Sisemudelitega seotud uurimiste käigus hinnatakse, kas sisemudelid, mida pangad kasutavad kapitalinõuete arvutamiseks, vastavad õiguslikele ja regulatiivsetele nõuetele. Sisemudelitega seotud uurimise võib käivitada kas panga taotlusel – näiteks mudelite esmakordse heakskiitmise, mudelite oluliste muudatuste, mudelite laiendamise, mudelite kasutuselevõtu, püsiva osalise kasutamise või mudelite vähem keerukate lähenemisviiside juurde tagasipöördumise korral – või EKP algatusel.

Üle 90% aastal 2025 läbiviidud sisemudelitega seotud uurimistest olid tingitud pankade taotlustest mudelite muudatuste, esialgse mudeli heakskiitmise või mudeli laiendamise hindamiseks. Sarnaselt 2024. aastaga oli EKP algatatud sisemudelitega seotud uurimiste arv ligikaudu 5%. EKP sai ja hindas ka arvukaid taotlusi vähem keerukate lähenemisviiside juurde tagasipöördumiseks. Need taotlused olid kooskõlas laiemate algatustega sisemudelitega seotud olukorra lihtsustamiseks vastusena nii EBA normidest kui ka ELi määrustest tulenevatele üksikasjalikumatele ja rangematele standarditele, eelkõige väiksema suurusega ja/või piiratud representatiivsete andmetega portfellide puhul.

2025. aastal läbiviidud sisemudelitega seotud uurimiste käigus leiti hulk puudusi, kusjuures iga sisemudelitega seotud uurimise puhul tuvastati keskmiselt 16 puudust, millest peaaegu pooled olid väga tõsised.^[36]

Kui keskenduda üksnes krediidiriski sisereitingute mudelite menetluslikele aspektidele, siis ligikaudu kaks viiendikku tähelepanekutest olid väga tõsised. Neist rohkem kui pooled puudutasid IT-taristu, dokumentatsiooni ja reitingute määramise protsessi puudusi. Makseviivituse tõenäosuse ja makseviivituse korral tekkiva kahju modelleerimisel oli sarnane osa tähelepanekutest (kaks viiendikku) väga tõsised. Kui maksejõuetuse tõenäosuse modelleerimise puhul oli ligi kaks kolmandikku tõsistest tähelepanekutest seotud riski kvantifitseerimise ja reitingusüsteemi struktuuriga, siis makseviivituse korral tekkiva kahju modelleerimise puhul moodustasid riski kvantifitseerimise ja reitingusüsteemi struktuuriga seotud tähelepanekud ligikaudu poole. Selliste valdkondade kohta, kus tehti arvukalt tõsiseid tähelepanekuid, esitas EKP lisaselgitusi oma läbivaadatud sisemudelite juhendis.

Üks tururiski käsitlev uurimine viidi aruandeperioodil lõpule, kuna kehtestati kauplemisportfelli põhjalikust läbivaatamisest tulenevad uued nõuded. Peamised tuvastatud puudused puudutasid uue lähenemisviisi mõnda koostisosa.

Toimus mitu uut uurimist, et hinnata krediidiväärtuse korrigeerimise standardmeetodit, mis võeti alates 2025. aasta jaanuarist kasutusele uue määruse alusel, mis hõlmas uut regulatiivset riskipositsiooni mudelit, mis vajab järelevalveasutuse heakskiitu. Puudusi leiti peamiselt kohaldamisala, regulatiivsete arvutuste ning andmete kvaliteedi ja hoolduse valdkonnas.

Vastaspoole krediidiriskiga seoses olid peamised puudused seotud mudelite olulise laiendamisega peamaakleri teenuste valdkonnas. Nendel juhtudel tulenes enamik probleeme algselt tururiski jaoks loodud riskiväärtuse arvutusmootori kasutamisest vastaspoole krediidiriski puhul, puudustest riskipositsiooni tõusude, sealhulgas nende riskitegurite modelleerimisel ning järeltestimisest ja hinnakujunduse valideerimisest.

1.4.3 Kauplemisportfelli põhjalik läbivaatamine

Kauplemisportfelli põhjalik läbivaatamine on läbivaadatud Basel III raamistiku peamine komponent. See hõlmab 1. samba tururiskiga seotud kapitalinõuete põhjalikku läbivaatamist, mis tugineb 2007.–2008. aasta üleilmsest finantskriisist saadud õppetundidele ning mille eesmärk on vähendada sarnaste sündmuste tõenäosust ja mõju tulevikus. Eelkõige kehtestatakse rangemad eeskirjad varade klassifitseerimiseks kauplemisportfelli sees või väljaspool seda, s.o alternatiivne standardmeetod, mis on riskitundlikum, aga praegusest ka keerulisem standardmeetod, ning lisanõuded sisemudelite kasutamisele.

Suure ebakindluse tõttu seoses Basel III rakendamisega teistes jurisdiktsioonides, mille suhtes kohaldatakse Baseli pangajärelevalve komitee eeskirju, lükkas Euroopa Komisjon vastavalt oma 12. juuni 2025. aasta delegeeritud määrusele^[37] nende kauplemisportfelli standardite kohaldamise ELis ühe aasta võrra edasi, 1. jaanuarini 2027. 6. Novembril 2025 algatas komisjon sihipärase konsultatsiooni (mis lõppes 6. jaanuaril 2026) poliitikavariantide kohta ELi pankade negatiivse kapitalimõju leevendamiseks kolme aasta jooksul, kuni 2029. aastani.^[38]

2025. aastal võttis EKP järelmeetmeid tegevuskohavälise sihipärase läbivaatamise ning mitme kohapealse kontrolli ja sisemudelitega seotud uurimise järelduste põhjal, analüüsides ja võrreldes pankade parandusmeetmete kavasid. Samuti tuvastati mõne alternatiivse standarditud lähenemisviisi rakendamist hindava kohapealse kontrolli käigus pangapõhiseid puudusi arvutuste, tegevusprotsesside ja andmehalduse alustes – nagu arvele võtmisega seotud probleemid, mis takistavad tundlikkuse nõuetekohast käsitlemist – ning teise ja kolmanda kaitseliini kaasamisel, nagu tundlikkuse ebatäielik kinnitamine või siseauditi läbivaatamiste puudumine. Ilmnesid nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed probleemid, sealhulgas ebaselged rollid ja vastutusalad, tegevuse edasiandmisega seotud probleemid, sõltumatu valideerimise puudumine ning vastuolud alternatiivse standardmeetodi kohaste arvutuste ulatuses, näiteks puudulikud andmed valikuliste finantsinstrumentide puhul ja metoodilised puudujäägid, sealhulgas mõne riskiteguri ebaõige liigitamine tundlikkuspõhiste meetodite abil või tinglike väärtuste ebaõige arvutamine jääkriski lisandites. Operatiivse rakendamisega seoses seisid pangad silmitsi andmehaldusega seotud probleemidega, eelkõige seoses rohkete ja detailsete andmete kvaliteedi ja kättesaadavusega, tehnoloogiataristuga ning õiguslike tõlgenduste ja järjepidevusega, mis tulenevad jurisdiktsioonide erinevustest. Hoolimata alternatiivse standarditud lähenemisviisi olemasolust puutusid pangad kokku ka lisaprobleemidega, mis olid seotud arvutuste keerukusega, kus nõuti näiteks kolme eri mõõdiku arvutamist, nagu on ette nähtud tundlikkusel põhineva meetodi puhul.

Esimesed kaks alternatiivse standarditud lähenemisviisi kohapealset kontrolli toimusid 2023. aastal, üks 2024. aastal ja veel neli 2025. aastal. Peale selle on 2026. aastaks kavandatud kampaania kaudu veel kuus samalaadset kohapealset kontrolli, millele lisandub pidev järelevalvetegevus, et kauplemisportfelli põhjalik läbivaatamine oleks sujuv.

1.4.4 ELi-väliste pankade järelevalve

2025. aastal tegi EKP järelevalvet ELi-väliste pankade euroalal tegutseva 14 tütarettevõtja üle. Nende üksuste koguvara on kokku 1,9 triljonit eurot, mis moodustab 7% kogu EKP pangandusjärelevalve alla kuuluvast varast, ning neil on äri- ja investeerimispanganduse toodete pakkujatena oluline roll ELi finantssüsteemis ja reaalmajanduses. Nende kauplemisportfelli maht oli kokku 815 miljardit eurot, mis moodustas 19% EKP pangandusjärelevalve alla kuuluvate finantsvarade kogumahust. Nende hoiustatud vara kogumaht ulatus 17 triljoni euroni, moodustades 2025. aasta kolmanda kvartali seisuga 38% EKP pangandusjärelevalve alla kuuluva vara kogumahust.

2025. aastal suurenes ELi-väliste pankade jalajälg Euroopas võrreldes 2024. aastaga veidi, kuna Brexitiga seotud tegevuse sihtmudelite rakendamine lähenes lõpule. See verstapost tähistas üleminekut nende asutuste stabiilsemasse ja küpsemasse tegevusetappi. Seetõttu nihkus EKP järelevalve fookus algsetelt Brexiti-järgsetelt prioriteetidelt – nagu pankade ärimudelite, juhtimiskorra ja emaettevõtjatega loodud sidemete hindamine ning nn tühjade kestade vältimine – individuaalsemale lähenemisviisile, et tegeleda üksikute asutuste konkreetsete riskide ja omadustega.

EKP põhiprioriteet on jätkuvalt see, et ELi-väliste pankade regulatiivseid ja järelevalvestandardeid kohaldataks järjepidevalt kõigis üksustes. Seetõttu jätkasid järelevalveasutused kooskõlastatud lähenemisviisi järgimist, et käsitleda ühiseid teemasid, eelkõige valdkondades, mida mõjutab tütarettevõtja mõõde või grupi tugev (omavaheline) sõltuvus, nagu ärimudeli vastupidavus, riskiandmete koondamine ja riskiaruandlus, tegevusliku vastupanuvõime raamistikud, taastamiskavade hindamine ning geopoliitiliste riskide juhtimine.

EKP jätkas põhjalikust läbivaatusest tulenevate rakenduskavade täitmise jälgimist (vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva 2023. aasta aruande infokast 2). Samuti jätkas ta ELi-väliste pankadega koostööd seoses kapitalinõuete direktiivi artikli 21c mõjuga ja riiklike nõuete kavandatud rakendamisega. Alates 11. jaanuarist 2027 peavad kolmandate riikide pangagrupid olema selle sätete kohaselt ELis füüsiliselt kohal, kui nad tegelevad hoiustega ning laenude ja tagatiste andmisega. See toob eeldatavasti kaasa vara märkimisväärse suurenemise ning ELi-väliste pankade tegevusmudelite edasised muutused, mistõttu on vaja suuremat järelevalvet, eelkõige seoses laiema tegevusvaldkonna ja riskiprofiilidega.

1.5 Vähem oluliste krediidiasutuste üldjärelevalve ja kaudne järelevalve

1.5.1 Vähem oluliste krediidiasutuste sektori ülesehitus

Vähem oluliste krediidiasutuste arv vähenes 2025. aasta kolmandas kvartalis kõrgeimal konsolideerimistasemel 1828 üksuseni võrreldes 1864 vähem olulise krediidiasutusega 2024. aasta lõpus. 77% kõigist Euroopa vähem olulistest krediidiasutustest asub Saksamaal ja Austrias. 2025. aastal olid muutused vähem oluliste krediidiasutuste sektoris seotud 49 ühinemisega, millest enamik toimus Saksamaal. Lisaks võeti kaheksa krediidiasutuse tegevusluba tagasi ja väljastati kuus uut tegevusluba.

Ehkki vähem oluliste krediidiasutuste sektor koosneb erinevatest ja mõnikord väga spetsiifilistest ärimudelitest, on jae- ja tarbijalaenuandjad endiselt valdavad, moodustades ligikaudu 61%. Need on tihti piirkondlikud hoiu- või ühistupangad, millest paljud on liitunud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega.

Vähem oluliste krediidiasutuste arvu üldisest vähenemisest hoolimata moodustas see sektor jätkuvalt tähtsa osa euroala pangandussektorist, kusjuures selle arvel on ligikaudu 15% pangandussektori koguvarast, kui krediidiasutuse tegevusloa alusel toimiv finantsturutaristu välja arvata. Vähem oluliste krediidiasutuste vara osakaal vastava riigi pangandussektori koguvaras erineb märkimisväärselt ja see viitab struktuurilistele erinevustele euroala riikide vahel. Austrias, Saksamaal, Luksemburgis ja Maltal moodustasid vähem olulised krediidiasutused rohkem kui kolmandiku riigi pangandussektori koguvarast, seejuures enamikus teistes riikides on vähem oluliste krediidiasutuste sektor suhteliselt väike. Näiteks Belgias, Prantsusmaal ja Kreekas moodustab see sektor vastavalt ainult 3,7%, 1,5% ja 5,1% pangandussektori koguvarast.

Diagramm 4

Vähem oluliste krediidiasutuste liigitamine ärimudeli järgi

(protsentides)

1.5.2 Valitud üldjärelevalve

Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve puhul on oluline ülesanne edendada vähem oluliste krediidiasutustega seotud rangeid ja ühtseid järelevalvestandardeid kogu Euroopa pangandusjärelevalves. Põhirõhk on viimastel aastatel olnud sellega seoses muu hulgas viivislaenude käsitlemisel, eelkõige seoses sellega, et viimasel ajal on viivislaenude osakaal vähem oluliste krediidiasutuste laenuportfellis taas tõusnud. Suurel hulgal vähem olulistel krediidiasutustel oli jätkuvalt probleeme varem omandatud viivislaenude tõttu, mida oli kajastatud raamatupidamises aastaid ning mis põhjustasid potentsiaalset edasist kahjumit ja piirasid pankade suutlikkust anda uusi laene. Seetõttu koostas EKP koostöös riikide riiklike pädevate asutustega uue suunise,^[39] milles on sätestatud ühine lähenemisviis järelevalvealastele ootustele seoses varasemate viivislaenude katmisega. Sellele algatusele tuleb kasuks mitmeaastane kogemus, mille käigus kasutati sarnast lähenemisviisi oluliste krediidiasutuste puhul, ainult et vähem oluliste krediidiasutuste jaoks on see proportsionaalselt palju suurem.

Lisaalgatused nende rangete ja järjepidevate järelevalvestandardite edendamiseks vähem oluliste krediidiasutuste puhul hõlmasid i) IKT-riski käsitlemist, näiteks digitaalse tegevuskerksuse määruse rakendamist ja IKT-riski järelevalvevahendite väljatöötamist; ii) ühiste lähenemisviiside väljatöötamist teatavate ärimudeli tunnuste või riskide, nagu finantstehnoloogia ja rahastamiskanalite suure kontsentratsiooni järelevalveks, ning iii) sellise kontaktrühma loomist, milles osaleb EKP ja mitu riiklikku pädevat asutust, et edendada vähem oluliste krediidiasutuste kliima- ja loodusega seotud riskide järelevalvetavasid. Lisaks tehti mitmesuguseid vähem oluliste krediidiasutustega seotud võrdlusanalüüse, nagu regulaarne krediidiriski järelevalve ja SREPi võrdlusanalüüs, pangaportfelli intressiriski horisontaalne analüüs, hübriidsete institutsionaalsete kaitsesüsteemide järelevalve ja selliste vähem oluliste krediidiasutuste tuvastamine, kelle põhitegevusalad on märgatavalt kasvanud. Nende algatuste tulemusel võivad riiklikud pädevad asutused või EKP võtta järelmeetmeid, kui on tuvastatud olulisi puudusi või riske.

Järelevalvestandardite ühtlustamise kõrval keskendus järelevalvefunktsioon jätkuvalt järelevalveprotsessidele ja ühiste lähenemisviiside edendamisele. Sellega seoses alustati 2025. aastal ja jätkatakse 2026. aastal projekti, mille eesmärk on teha kokkuvõte ja täiustada veelgi järelevalvealaseid lähenemisviise, et käsitleda järelevalvealaseid tähelepanekuid ja meetmeid, mis on seotud vähem oluliste krediidiasutustega.

2025. aastal pöörasid vähem oluliste krediidiasutuste järelevalveasutused erilist tähelepanu väiksemate pankade ees seisvate probleemide läbivaatamisele ja lahendamisele, et reageerida kasvavatele regulatiivsetele nõuetele. Proportsionaalsuse küsimusega seotud töös keskenduti eelkõige väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ning tööd jätkatakse 2026. aastal, et suurendada järelevalvetegevuses kohaldatavat proportsionaalsuse taset, ilma et sellega kahjustataks vähem oluliste krediidiasutuste üldist vastupanuvõimet.

1.5.3 Horisontaalne töö vähem oluliste krediidiasutuste stressitestide tegemisel

2025. aastal lõpetasid EKP ja riiklikud pädevad asutused spetsiaalse järelmeetme võtmise seoses 2022. aasta ülevaatega riiklike tavade kohta vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvealasel stressitestimisel, viies lõpule kvantitatiivse ülevaate tegemise kõige värskemate vähem oluliste krediidiasutuste stressitestide koondtulemustest ja mitmest seonduvast stressitestimõõdikust.

Stressitestide käigus saadud teadmiste jagamiseks korraldasid EKP ja riiklikud pädevad asutused korrapäraseid seminare heade tavade, teatavate metoodiliste elementide ja kohaldatavate järelevalvevahendite kohta.

1.6 EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded

EKP roll makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikas on süsteemsete riskide käsitlemisel kogu euroalal järjepidevuse ja tõhususe seisukohast väga oluline. Oma järelevalvetegevuse ja muude selliste funktsioonide kaudu kontrollib EKP liikmesriikide ametiasutuste võetud meetmeid, et tagada üksikute liikmesriikide ja Euroopa Liidu kui terviku hea ettevalmistus majandusliku ebakindluse ja finantsstabiilsust ohustavate riskide käsitlemiseks.

EKP suhtles 2025. aastal kooskõlas talle ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 5 antud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega aktiivselt riiklike asutustega. Sellega seoses sai EKP riiklikelt asutustelt teateid makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmete kohta ning hindas neid. Need teated puudutasid otsuseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta, globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise ja kapitalikäsitluse kohta ning muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta, näiteks süsteemse riski puhvrite kehtestamise ja pankade kinnisvara riskipositsioonide rangemate riskikaalude kohta.^[40]

2023. Ja 2024. aastal kehtestas või suurendas mitu riiklikku asutust tsüklilisi või struktuurseid kapitalipuhvreid. See suundumus jätkus ka 2025. aastal, mille tulemuseks oli olukord, kus kõik makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused pangandusliidus olid teatanud või rakendanud mingis vormis vabastatava puhvri nõude, kusjuures üheksa riiki olid võtnud vastu poliitikaraamistiku nn positiivse neutraalse määra vastutsüklilise puhvri rakendamiseks, st vastutsüklilise puhvri positiivse määra, kui tsüklilised süsteemsed riskid ei ole veel suured. Riiklikud asutused tegid kindlaks ka 125 muud süsteemselt olulist ettevõtjat ja kehtestasid nendele pankadele kapitalipuhvrimäärad. Need puhvrimäärad olid kooskõlas muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrinõuete alammäära täiustatud metoodikaga, millest EKP nõukogu teatas 2024. aasta detsembris^[41] ja milles võetakse nüüd arvesse ka muude süsteemselt oluliste ettevõtjate süsteemset tähtsust pangandusliidu kui terviku jaoks.

EKP pangandusjärelevalve osales aktiivselt ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmes töövaldkonnas. See hõlmas tema korrapärast ELi finantssüsteemi riskide ja haavatavuse hindamist, ELi finantssüsteemi vastupidavuse hindamist intressimäära muutuste suhtes, krüptovara sektori süsteemsete riskide analüüsi ning tööd väärtpaberistamise ja krediidiriski vahetustehingute valdkonnas.

1.7 Riskid ja järelevalveprioriteedid aastatel 2026–2028

Järelevalveprioriteedid kajastavad EKP pangandusjärelevalve hinnangut järelevalve alla kuuluvate üksuste peamiste riskide ja haavatavuste kohta, mis põhineb praegusel riskipildil, tulevikku suunatud teabel, nagu makromajanduslik finantsväljavaade ja kogu ELi hõlmava stressitesti tulemused, ning järelevalvetegevuse käigus tuvastatud oluliste puuduste kõrvaldamise seisul.

Euroala pangandussektor on seni suutnud tulla toime mitmesuguste globaalsete sündmuste – nagu sõjad ja konfliktid maailma eri osades, sealhulgas Euroopas, ning viimasel ajal eskaleerunud üleilmsed kaubanduspinged, mis on kõik tekitanud finantsturgudel suurt volatiilsust ja hägustanud makromajanduslikke finantsväljavaateid – tõttu suurenenud geopoliitiliste ja struktuursete majandusprobleemidega. Kuigi finants- ja usaldatavusnõuete täitmise näitajad kinnitasid euroala pangandussektori üldist vastupanuvõimet, nagu näitas ka 2025. aasta kogu ELi hõlmav stressitest (vt punkt 1.1.1), ei ole nendest välistest probleemidest tulenevad võimalikud takistused veel avaldanud pangandussektorile olulist mõju, kusjuures langusriskid on jätkuvalt suured, arvestades püsivalt suurt ebakindlust.

Seega tegi EKP pangandusjärelevalve sihipäraseid kohandusi oma järelevalveprioriteetides 2026.–2028. aastaks, säilitades samas oma üleskutse, et pangad jääksid valvsaks ning tagaksid lähiaja ja keskpikas perspektiivis ettevaatliku ja usaldusväärse riskijuhtimise. Järelevalveprioriteetides aastateks 2026–2028 keskendutakse seega sellele, et pangad peavad jääma geopoliitiliste riskide ja makromajandusliku ebakindluse suhtes vastupanuvõimeliseks, pöörates tähelepanu eelkõige ettevaatlikule riskide võtmisele ja usaldusväärsetele krediidistandarditele, kolmanda kapitalinõuete määruse järjekindlale rakendamisele ning kliima- ja loodusega seotud riskide ettevaatlikule juhtimisele (1. prioriteet). 2. Prioriteedi kohaselt on eesmärk tagada tugev tegevuslik vastupanuvõime ja IKT-võimekus, mis hõlmab ka vastavust digitaalse tegevuskerksuse määruse uutele nõuetele ning riskidest teatamise võimekuse ja sellega seotud infosüsteemide puuduste õigeaegset kõrvaldamist.

Samuti töötab EKP pangandusjärelevalve 2. prioriteedi raames välja keskpika kuni pika perioodi strateegiat, milles keskendutakse järelevalve alla kuuluvate üksuste digitaalsetele (ja tehisintellektiga seotud) strateegiatele, juhtimisele ja riskijuhtimisele, et teha kindlaks pangandussektori tulevikku kujundavad struktuursed suundumused ja riskitegurid. Seetõttu kavatsevad järelevalveasutused suhelda 2026. aasta jooksul pankadega sihipäraselt seoses mõnega neist põhiteemadest. Täiendavad üksikasjad on esitatud leheküljel „Järelevalveprioriteedid 2026–2028“.

2 Tegevusload, sobivus ja nõuetekohasus ning järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused

2.1 Tegevusload

2.1.1 Olulisuse hindamine

Novembris 2025 lõpetati ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[42] kohane iga-aastane hindamine selle kohta, kas pank või pangagrupp täidab mõnd olulisuse kriteeriumi^[43]. Sellele lisaks tehti pärast pangagruppide struktuurimuudatusi erakorralised olulisuse hindamised ja nende tulemusel tehti 51 olulisust käsitlevat otsust.

Selle tulemusel liigitati 1. jaanuari 2026. aasta seisuga oluliseks 112 krediidiasutust^[44].

2025. aasta hindamise tulemusel tehti järgmised muudatused.

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, mis mõjutasid oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu.

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, ilma et need mõjutaks oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja ajakohastatakse tihti ja see on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

2.1.2 Vara kvaliteedi läbivaatamised

Vara kvaliteedi läbivaatamiste eesmärk on tagada, et pangad, mis kuuluvad praegu või edaspidi EKP otsese järelevalve alla, on piisavalt kapitaliseeritud. Vara kvaliteedi läbivaatamistel kasutatav metoodika on esitatud erijuhendis^[45].

2025. aastal viis EKP Austrias lõpule Raiffeisen-Holding Niederösterreich-Wien reg.Gen.m.b.H. vara kvaliteedi läbivaatamise. Kahe Saksa panga – LBS Landesbausparkasse Südi ja Wüstenrot Bausparkasse Aktiengesellschafti – vara kvaliteedi läbivaatamised on kavas viia lõpule 2026. aasta alguses. Juunis 2025 käivitas EKP kahe panga – KfW Beteiligungsholding GmbH Saksamaal ja Promontoria 19 Coöperatie U.A. Madalmaades – vara kvaliteedi läbivaatamise. Kõik viis hinnatud panka täitsid suuruse kriteeriumi, mille alusel kuuluda EKP otsese järelevalve alla.

2.1.3 Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused

Kuna vähem olulisi krediidiasutusi on palju ning need erinevad suuruse, keerukuse ja riskiprofiili poolest, liigitab Euroopa pangandusjärelevalve neid, võttes aluseks nende mõju finantssüsteemile ja riskiprofiili. Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused tehakse iga ühtses järelevalvemehhanismis osaleva riigi kohta kindlaks kord aastas. Suurt mõju avaldavate vähem oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramise kriteeriumid hõlmavad suurust, tähtsust majanduse jaoks, piiriülest tegevust, ärimudelit ja minimaalset katvust ühe riigi kohta.^[46] 1. jaanuari 2026. aasta seisuga olid 105 vähem olulist krediidiasutust liigitatud suurt mõju avaldavaks. See arv on püsinud viimastel aastatel üldjoontes stabiilsena^[47].

2.1.4 Tegevusloamenetlused

2025. aastal teatati EKP-le kokku 676 tegevusloamenetlusest (tabel 7). Teavitused hõlmasid 14 tegevusloataotlust, 11 tegevusloa kehtetuks tunnistamist, 42 tegevusloa aegumist, 110 olulise osaluse omandamist või suurendamist, 496 piiriülese teenuse osutamise menetlust ja kolme finantsvaldusettevõtja tegevusloa andmist.

2025. aastal tehti 194 lõplikku otsust tegevuslubade andmise menetluste kohta^[48]. Need moodustasid 7,7% kõigist EKP 2025. aasta eraldiseisvatest järelevalveotsustest.

Üks tegevusloataotlus ja kolm teadet olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta võeti negatiivse hinnangu tõttu enne otsuse lõplikku vormistamist tagasi.

2.1.4.1 Ühiste menetluste areng

EKP-le teatatud tegevusloa väljastamisega, oluliste osalustega ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud ühiste menetluste koguarv suurenes 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga.

EKP hindas suurt hulka olulisi osalusi. Mitu olulise osalusega seotud menetlust tulenes sisemistest ümberkorraldustest järelevalvealustes gruppides, millele kohaldati oluliste osaluste lihtsustatud hindamise meetodit. 2025. aasta olulise osalusega seotud menetlused puudutasid valdavalt konsolideerimisele suunatud tehinguid, mis olid peamiselt riiklikul tasandil, kuigi mõned neist olid suunatud piiriülesele konsolideerimisele. Hinnati ka mitut vaenulikku omandamist, sealhulgas ülevõtmisi.

2025. aastal oli enamik tegevusloamenetlusi seotud uute vähem oluliste krediidiasutuste asutamisega. Mõned oluliste krediidiasutustega seotud tegevusloamenetlused olid peamiselt tingitud taotlustest tegevuslubade laiendamiseks pankade kavandatavate täiendavate reguleeritud tegevusaladega, mida nõutakse teatavates liikmesriikides. Mõnel juhul olid tegevusloamenetlused seotud olulise krediidiasutuse ümberpaigutamisega teise liikmesriiki või olulise krediidiasutuse tütarettevõtja asutamisega teises liikmesriigis.

2025. aastal esitasid EKP-le mõned tegevusloataotlused kolmandate riikide üksused, kes kavatsevad laiendada oma tegevust ELis. Nendel juhtudel keskenduti hindamisel üksuste heale mainele ning nende vastavusele rahapesu ja terrorismi rahastamise vastastele standarditele.

Riiklikud pädevad asutused algatasid kahe vähem olulise krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise (Saksamaal ja Austrias). Üks neist oli tingitud krediidiasutuse maksejõuetusest ja teine rahapesuvastaste nõuete olulistest rikkumistest, juhtimiskorra rikkumistest ja maksejõuetusmenetluse algatamisest.

2025. aastal rakendas EKP ühistes menetlustes riskipõhist strateegiat, millest peaks olema kasu nii järelevalve alla kuuluvatele üksustele kui ka kavandatavatele omandajatele tänu vähenenud suhtlusele ja kiirematele menetlustele vähem keerukate juhtumite korral (vt punkt 1.3.2).

2.1.4.2 Muudatused seoses piiriülese teenuse osutamise menetluste, (sega)finantsvaldusettevõtjate ning ühinemiste ja jagunemistega

EKP ja riiklikud pädevad asutused käsitlesid 2025. aastal 496 piiriülese teenuse osutamise menetlust.

Pärast finantsvaldusettevõtjatega seotud menetluste ulatuslikku lisandumist 2021. ja 2022. aastal viienda kapitalinõuete direktiivi^[49] ülevõtmise järel stabiliseerus menetluste arv 2023., 2024. ja 2025. aastal. 2025. aastal sai EKP kolm taotlust oluliste gruppide (sega)finantsvaldusettevõtjate heakskiitmiseks.

2025. aastal valmistas EKP ette ka muudetud kapitalinõuete direktiivi (kuues kapitalinõuete direktiiv)^[50] kohaldamist alates 2026. aasta jaanuarist. Kuuendas kapitalinõuete direktiivis tehakse artikli 21a muutmise kaudu teatavad muudatused (sega)finantsvaldusettevõtjate järelevalvealasel käsitlemisel. Need muudatused hõlmavad uut nõuet, mille kohaselt järelevalveasutused peavad igal aastal avaldama nimekirja finantsvaldusettevõtjatest ja segafinantsvaldusettevõtjatest, kes on heaks kiidetud või heakskiitmise nõudest vabastatud, ning määratud järelevalve alla kuuluva üksuse vastavalt kuuenda kapitalinõuete direktiivi artikli 21a lõike 4 punktile c.

Kuuendale kapitalinõuete direktiivile on lisatud ka uued peatükid olulise osaluse omandamise ja võõrandamise, oluliste varade ja kohustuste üleandmise ning ühinemiste ja jagunemiste kohta, ühtlustades varasemad nn riigi pädevuse režiimid.^[51] Kuuenda kapitalinõuete direktiivi kohaselt on EKP ainus pädev asutus neid tehinguid hindama, kui need hõlmavad olulisi krediidiasutusi. Konkreetselt ühinemise puhul on EKP pädev vastavat usaldatavushindamist läbi viima, kui tekkinud üksus kvalifitseerub oluliseks krediidiasutuseks. Jagunemiste korral on EKP pädev, kui jagunev üksus on oluline krediidiasutus.

2.2 Sobivuse ja nõuetekohasuse menetlused

2025. aastal teatati EKP-le 1672 eraldiseisvast sobivuse ja nõuetekohasuse menetlusest,^[52] mis puudutasid olulisi krediidiasutusi (tabel 8).

67,2% kõikidest eraldiseisvatest menetlustest oli 2025. aastal seotud järelevalvefunktsiooniga juhtorgani liikmetega ja 24,9% oli seotud täidesaatva funktsiooniga juhtorgani liikmetega. Ülejäänud eraldiseisvad menetlused puudutasid põhifunktsioonide täitjaid (6,2%), täiendavaid mittetegevjuhtkonna kohti (1,0%) ja kolmanda riigi filiaalijuhte (0,7%).

Keskmine aeg, mis kulus sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise tegemiseks alates teate saamisest kuni EKP otsuse vastuvõtmiseni oli 113 päeva (2023. aastal 109 päeva). See jääb ESMA ja EBA juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamist käsitlevate ühiste suuniste punktis 179 kindlaks määratud neljakuulise maksimaalse perioodi piiresse.

2.2.1 Sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste areng

EKP uurib võimalusi otsuste tegemise ühtlustamiseks, kasutades selleks digivahendeid ja võttes kasutusele riskipõhised protsessid. See peaks vähendama töötlemisaega, säilitades samal ajal järelevalveotsuste hea kvaliteedi ja järjepidevuse (vt punkt 1.3).

27. oktoobril 2025 korraldas EKP koos Euroopa Ülikool-Instituudiga Firenzes ühise seminari, et suurendada pangandussektori teadlikkust nõuetele vastavatest juhtimistavadest.

Sobivuse hindamine võib viia kõrvaltingimuste kehtestamiseni, kui viie sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumi kohaselt tuleb uurida teatud kahtlusi ametisse nimetatava isiku suhtes. 40,85% puhul hindamistest tuvastas EKP ühe või mitme sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumiga seotud probleeme. Kõrvaltingimusi sisaldavate otsuste osakaal langes 2024. aasta 14,5%-lt 2025. aastal 9,15%-le. 2025. aastal kõige sagedamini tõstatatud probleemid olid seotud ülesannete täitmiseks vajaliku aja, kogemuste ja huvide konfliktidega. Selle tulemusel kehtestati 27 tingimust ja 122 kohustust ning esitati neli soovitust (2024. aastal vastavalt 55, 151 ja 20).

Kui ametisse nimetatava isiku sobivuses on märkimisväärseid kahtlusi, võib EKP pidada vajalikuks põhjalikumat hindamist ja teatada lõpuks oma kavatsusest langetada negatiivne otsus. Seejärel võtavad pangad üldiselt järelevalvedialoogi käigus taotluse tagasi. See juhtus 2025. aastal 30 juhul.

2.3 Jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise meetmed ja rikkumistest teatamine

2.3.1 Järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise meetmed

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse kohaselt oleneb jõustamis- ja sanktsioonide kehtestamise volituste jaotus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel väidetava rikkumise laadist, vastutavast isikust ja võetavatest meetmetest. Karistused, mille EKP on määranud järelevalveülesannete täitmisel ja mille riiklikud pädevad asutused on määranud EKP taotlusel, avaldatakse EKP järelevalvealaseid sanktsioone käsitleval veebilehel.

Sanktsioonide eesmärk on karistada järelevalve alla kuuluvat üksust praeguste või varasemate rikkumiste eest ja hoida mujal pangandussüsteemis ära tulevasi rikkumisi. Jõustamismeetmed, näiteks korrapärased karistusmaksed, on mõeldud selleks, et sundida järelevalve all olevaid üksusi täitma pidevate rikkumiste korral usaldatavusnõudeid.

2025. aastal käsitles EKP 16 jõustamis- ja sanktsioonidega seotud menetlust. Neist 14 olid sanktsioonide kehtestamise menetlused, mille tulemusel võeti vastu üheksa EKP otsust, ja kaks olid jõustamismenetlused, millega seoses võeti vastu üks EKP otsus (tabel 9).

2025. aastal käsitletud 14st sanktsioonide kehtestamise menetlusest kümme puudutasid vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide (sh EKP otsused ja määrused) kahtlustatavat rikkumist, mille panid toime üheksa olulist krediidiasutust. Aasta lõpu seisuga oli neist viis menetlust pooleli ja viis menetlust lõpetati 2025. aastal, kusjuures EKP otsustega määrati trahv 8 585 000 eurot. Need karistused määrati viiele järelevalve alla kuuluvale üksusele. Neli neist otsustest olid seotud krediidiriski sisemudelite kohta tehtud EKP otsuste rikkumisega ja üks otsus oli seotud valesti arvutatud tururiskiga kaalutud vara aruandlusega.

Neljast 2025. aastal käsitletud sanktsioonide kehtestamise menetlusest kolm olid seotud kapitalinõuete direktiivi rakendavas riigisiseses õiguses sätestatud juhtimis- ja olulise osaluse nõuete rikkumistega ning üks oli seotud vahetult kohaldatavate asjakohaste omavahendeid ja aruandlusnõudeid käsitlevate ELi õigusaktide rikkumistega. Need menetlused lõpetati EKP riiklikele pädevatele asutustele suunatud nelja taotlusega menetluse algatamiseks, et tagada vastutavatele isikutele asjakohaste karistuste määramine. Nende seas on üks oluline krediidiasutus, rikkumisi toime pannud oluliste krediidiasutuste töötajad, samuti järelevalve alla mittekuuluvad üksused ja füüsilised isikud, kes vastutavad olulise osaluse omandamise eest olulises krediidiasutuses.

2025. aastal käsitletud kaks jõustamismenetlust puudutasid kahe olulise krediidiasutuse suutmatust täita EKP otsuseid, millega nõuti, et nad tugevdaksid oma kliima- ja loodusega seotud riskide tuvastamise protsessi kindlaksmääratud tähtajaks 2024. aastal. Üks neist menetlustest oli 2025. aasta lõpus pooleli ja teine lõpetati EKP otsusega, millega määrati kogunenud korrapäraste karistusmaksetena kokku 187 650 euro suurune summa.

Diagrammil 5 on esitatud EKP poolt 2025. aastal läbi viidud otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes, samuti aastatel 2020–2024 lõpetatud menetlustes käsitletud kahtlustatavate rikkumiste täielik jaotus valdkondade kaupa.

Diagramm 5

Jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine rikkumisvaldkondade kaupa aastatel 2020–2025

(menetluste arv)

Järgides EKP varasemaid taotlusi menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, määras üks riiklik pädev asutus 2025. aastal kaks rahatrahvi summas 30 000 000 eurot. Lisateavet rahaliste karistuste kohta, mille riiklikud pädevad asutused on määranud EKP taotlusel, leiab EKP järelevalvealaseid sanktsioone käsitleval veebilehel.

Üksikasjalik teave, muu hulgas igakülgne statistika EKP ja riiklike pädevate asutuste sanktsioonide kehtestamise kohta seoses usaldatavusnõuete rikkumistega 2025. aastal, esitatakse 2025. aasta sanktsioonide kehtestamisega seotud tegevuse aastaaruandes. Aruanne avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil 2026. aasta teises kvartalis.

Lisaks tegi EKP 2025. aastal ühe siduva järelevalveotsuse, nähes ette korrapäraste karistusmaksete kogumise iga rikkumispäeva kohta juhul, kui asjaomane pank ei täida selles EKP otsuses sätestatud usaldatavusnõudeid. Otsus sisaldas usaldatavusnõudeid kliima- ja loodusega seotud riskide tuvastamise protsessi tõhustamise kohta.

Kui EKP-l on alust kahtlustada kuriteo toimepanemist, palub ta riiklikul pädeval asutusel anda asi edasi asjaomastele ametiasutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalvastutusele võtmiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega. 2025. aastal esitati riiklikule pädevale asutusele kaks niisugust taotlust.

2.3.2 Rikkumistest teatamine

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikliga 23 peab EKP tagama, et kasutusele võetakse tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad igal isikul ELi õigusaktide rikkumistest teatada. Seetõttu haldab EKP rikkumisest teatamise veebiplatvormi.

EKP tagab rikkumisest teatamise platvormi või muude kanalite (nt e-posti või posti) teel edastatud rikkumisteadete täieliku konfidentsiaalsuse ning võtab oma järelevalveülesannete täitmisel arvesse kogu olemasoleva teabe.

EKP sai 2025. aastal 416 rikkumisteadet, mille arv oli lähedal 2024. aastal saadud 421 teatele ja oli kasvanud võrreldes 2023. aasta 355 teatega. Neist 165 puudutasid asjaomaste ELi õigusaktide väidetavat rikkumist. Neist 155 kuulus EKP järelevalvepädevusse ja kümme riiklike pädevate asutuste pädevusse. Ülejäänud teated puudutasid peamiselt väidetavaid rikkumisi, mis ei olnud seotud usaldatavusnõuetega (nt tarbijakaitse), ning seepärast jäid need rikkumisest teatamise mehhanismi kohaldamisalast välja.

Kõige levinumad EKP järelevalvepädevuse piiresse jäävate väidetavate rikkumiste teated puudutasid juhtimisküsimusi (80%), millele järgnesid teabe avalikustamine ja aruandlus (6%) ning omavahendid ja kapitalinõuded (6%). Juhtimisega seotud probleemid puudutasid eeskätt riskijuhtimist ja sisekontrolli, juhtorgani funktsioone ning sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid. Teadete täielik jaotus on esitatud diagrammil 6.

Diagramm 6

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu esitatud väidetavate rikkumiste teated

(protsentides)

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu edastatud teave tehti teatavaks asjaomastele ühistele järelevalverühmadele, kes tegid otsuse sobivate järelmeetmete kohta.

Peamised uurimismeetmed, mida 2025. aastal seoses aasta jooksul või varem saadud asjakohaste ELi õigusaktide rikkumisi puudutavate teadetega võeti, olid järgmised:

• olemasoleval dokumentatsioonil põhinev sisehindamine (38%);
• järelevalve alla kuuluvale üksusele esitatud dokumendi- või selgitusnõuded (35%);
• siseauditi või kohapealse kontrolli taotlus (24%);
• vestlus süüdistatavatega (3%).

3 Osalemine kriisilahenduses

3.1 2025. aasta kriisijuhtumid

2025. aastal ei hinnatud ühtegi olulist krediidiasutust maksejõuetuks ega tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana kooskõlas ühtse kriisilahenduse määruse^[53] artikli 18 lõike 1 punktiga a ja artikli 18 lõikega 4. 2025. aasta makromajanduslik keskkond oli pankade jaoks endiselt üldjoontes soodne, eelkõige mis puudutab kasumlikkust. Tulevikku vaadates seisavad pangad siiski silmitsi vastutuulega, mis võib tulevast tulu vähendada. See hõlmab vara kvaliteedi võimalikku halvenemist, jätkuvat marginaali vähenemist ja laenumahu kahanemist.

3.2 Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid 2025. aastal tihedat koostööd. EKP järelevalvenõukogu esimees ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees vahetasid korrapäraselt teavet ning külastasid ühiselt mitut riiklikku pädevat asutust ja riiklikku kriisilahendusasutust. Toimusid EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu töötajate sagedased vahetused ning nad töötasid koos mitmesugustel ühist huvi pakkuvatel teemadel ja vähem olulisi krediidiasutusi puudutavate kriisijuhtumite kallal.

Korrapärane suhtlus EKP ühiste järelevalverühmade ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu sisemiste kriisilahendusmeeskondade vahel oli jätkuvalt selle koostöö oluline osa. Koostöö oli eriti tihe seoses pankadega, millele kohaldatakse EKP kriisiohjeraamistikku. Seda toetas EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kahepoolne vastastikuse mõistmise memorandum koostöö ja teabevahetuse kohta ning spetsiaalne vastastikuse mõistmise memorandum konfidentsiaalsete statistiliste andmete vahetamise kohta, mis allkirjastati 2023. aastal.

EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid koos ühist huvi pakkuvatel poliitikateemadel töötamist. Organisatsioonid tagasid, et nad teevad järelevalve ja kriisilahenduse seisukohast tihedat koostööd seoses lihtsustamisreformi kavaga. Lisaks tegid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkuvalt ühiseid jõupingutusi likviidsuse mõõtmise ja aruandluse vallas. 2025. aastal viisid nad lõpule kolmanda iga-aastase ühise likviidsuskontrolli, mille käigus testiti pankade kriisivalmidust ühiselt väljatöötatud likviidsusmudeli alusel. Samuti tegid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu koostööd oma vastavate digiteerimisstrateegiate ja digitaalkultuuri arendamisel, tuginedes ühistele kogemustele ja koolitusalgatustele ning jagades EKP spetsiaalseid järelevalvetehnoloogia vahendeid.

2025. aastal osalesid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu eelproovidel, mis olid osa nende ühisest eesmärgist hinnata olemasolevat võimekust ja suurendada kriisivalmidust. Nad osalesid ka kolmepoolsel kõrgema astme töötajate tasandi õppusel, mis toimus Brüsselis Ühtse Kriisilahendusnõukogu büroos. Sel õppusel osalejate seas olid Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja pangandusliidu kriisilahendusasutused, järelevalveasutused, keskpangad ja rahandusministeeriumid. Lisaks tegid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu koostööd mitmel pangapõhisel kriisiolukorra simulatsiooniõppusel, et testida oma valmisolekut võimalikuks kriisiolukorraks.

Kooskõlas õigusraamistikuga konsulteeriti Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seoses finantsseisundi taastamise kavadega, mille esitasid EKP-le olulised krediidiasutused. Ühtne Kriisilahendusnõukogu konsulteeris omakorda ühtse kriisilahenduse määruse kohaselt EKPga seoses kriisilahenduskavade mustandite ja selliste kavandatud osamaksete ümberarvutamisega, mille olulised krediidiasutused teevad ühtsesse kriisilahendusfondi.

3.3 Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahendus

Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahendus nõuab tihedat koostööd asjakohase riikliku pädeva asutuse ja EKP vahel. Kuigi vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahenduse eest vastutavad riiklikud pädevad asutused, tekib vajadus intensiivsema koostöö ja teabevahetuse järele siis, kui vähem oluline krediidiasutus on muutumas eluvõimetuks, sest EKP vastutab tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eest. Selle koostöö menetluslikud aspektid on sätestatud 1. jaanuaril 2024. aastal vastu võetud vähem oluliste krediidiasutuste kriisiohje muudetud raamistikus.

Vähem olulise krediidiasutuse finantsseisundi halvenemisest tingitud kriisi varastes etappides saadab asjaomane riiklik pädev asutus EKP-le ametliku teate. EKP sai 2025. aastal riiklikelt pädevatelt asutustelt 11 sellist teadet.

Kui finantsseisundi halvenemise teade on esitatud, moodustatakse üldiselt kriisilahenduse kontaktrühmad, välja arvatud juhul, kui vastutav riiklik pädev asutus või EKP teeb kindlaks põhjendatud aluse neid mitte kasutada. Sellised rühmad – kuhu kuuluvad EKP, riiklike pädevate asutuste ja olenevalt olukorrast asjakohaste riikide kriisilahendusasutuste esindajad – võidakse luua kapitalinõuete rikkumiste, vara kvaliteedi või likviidsusolukorra halvenemise või suurte puudujääkide tõttu sisemises juhtimis- või kontrollisüsteemis.

Aasta jooksul tegutses 14 kriisilahenduse kontaktrühma (2024. aastal oli neid 12). Nendel rühmadel oli jätkuvalt määrava tähtsusega roll selle tagamisel, et üksikute vähem oluliste krediidiasutuste stressiga tegeletakse tulemuslikult ja järjepidevalt ning et järelevalvemeetmed võetakse õigel ajal ja kooskõlastatult. See aitas piirata võimalikult suures ulatuses mõju ülekandumist finantssüsteemi teistesse osadesse.

4 Institutsioonidevaheline koostöö

4.1 Koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

4.1.1 Koostöö teiste ELi järelevalveasutuste ja ELi-väliste riikide asutustega

2025. aastal tugevdas EKP veelgi koostööd teiste järelevalveasutustega piiri- ja sektoriüleselt, sealhulgas pidas läbirääkimisi täiendavate vastastikuse mõistmise memorandumite kohta.

4.1.1.1 Koostöö ühtse järelevalvemehhanismi väliste ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna asutustega

EKP-l on võimalik töötada järelevalvekolleegiumide kaudu välja kooskõlastatud järelevalvemeetodeid ja võtta vastu otsuseid ning tagada ühiste tööprogrammide järgimine koos teiste sama piiriülese pangagrupi järelevalves osalevate järelevalveasutustega. EKP korraldab kooskõlas Euroopa õigusaktidega kolleegiume juhul, kui EKP on päritoluriigi järelevalveasutusena pangagrupi konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus. Kui konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutusena tegutsev ELi asutus ei kuulu Euroopa pangandusjärelevalvesse, osaleb EKP alternatiivina asjaomases kolleegiumis tema otsese järelevalve alla kuuluvate konkreetsete üksuste puhul vastuvõtva riigi järelevalveasutusena.

2025. aastal kinnitasid EKP ja Euroopa pangandusjärelevalvesse mittekuuluvate ELi liikmesriikide ning Norra pädevad asutused kahel EKP korraldatud spetsiaalsel seminaril märtsis ja oktoobris taas oma pühendumust järelevalvealase koostöö ja lähenemise edendamisele. Seminarid andsid võimaluse jagada parimaid tavasid ning edendada järelevalve tõhusust ja tulemuslikkust EKP SREPi reformi raames. Vahepeal jõustus kaks Euroopa määrust järelevalvekolleegiumide toimimise kohta,^[54] mis võimaldasid EKP-l veelgi edendada teabevahetust kolmandates riikides asuva peakorteriga pankade filiaalide kohta ning tõhustada koostööd usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuste ja teiste asutuste, näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste vahel.

4.1.1.2 Koostöö pangandusjärelevalveasutustega väljaspool ELi

EKP teeb koostööd rahvusvaheliste järelevalveasutustega ka muude foorumite, näiteks globaalsete süsteemselt oluliste pankade kriisiohjerühmade kaudu.

Kui EKP vastutab ka väljaspool Euroopa Liitu tegutsevate gruppide konsolideeritud järelevalve eest, kutsutakse kolmandate riikide pädevaid asutusi ühinema asjaomaste järelevalvekolleegiumidega, tingimusel et EBA hinnangul on nende konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise kord ELi omaga samaväärne.

EKP sõlmis uue järelevalvealase vastastikuse mõistmise memorandumi Banco Central de la República Argentinaga. Peale korrapärase ja struktureeritud dialoogi selliste asutustega nagu Ühendkuningriigi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve asutus ja Föderaalreservi Süsteem korraldas EKP ka mitu aktuaalset ja kahepoolset kohtumist ning suutlikkuse suurendamise algatusi teiste ELi-väliste riikide pangandusjärelevalveasutustega, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas finantskonglomeraatide järelevalvet, kliimaga seotud finantsriske, digipööret ja tegevuslikku vastupanuvõimet.

2025. aastal tugevdas EKP veelgi järelevalvetehnoloogia kasutamisega seotud koostööd ELi-väliste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustega. See hõlmas BISi innovatsioonivõrgustiku järelevalve-, regulatiiv- ja rahapoliitikaga seotud tehnoloogia töörühma ühist juhtimist koos Inglise keskpangaga. Töörühm uurib suurte keelemudelite kasutamist ja edendab üleilmset innovatsiooni ökosüsteemi. EKP süvendas ka oma pikaajalist koostööd Singapuri rahandusametiga, vahetades sisulisi teadmisi.

4.1.1.3 Koostöö riiklike turukäitumise asutuste ja teiste valdkondlike järelevalveasutustega

EKP teeb kooskõlas liidu õigusega koostööd ELi riiklike turuasutustega ja vahetab teavet oluliste pangagruppide tegevuse kohta finantsinstrumentide turgudel. Konkreetselt on EKP sõlminud kahepoolsed vastastikuse mõistmise memorandumid kuue Euroopa pangandusjärelevalves osaleva riigi turuasutustega. 2025. aastal toimus nende asutustega tihedam teabevahetus ühinemiste, omandamiste ja muude oluliste krediidiasutuste osalusega konsolideerimistehingute arvu suurenemise ning turusuundumuste tõttu, mille pärast tuli võtta kooskõlastatud järelevalvemeetmeid.

EKP kui finantskonglomeraatidena määratletud oluliste panga juhitud gruppide määratud koordinaator tugevdas koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning asjaomaste pädevate asutustega, kes vastutavad nende konglomeraatide reguleeritud – enamasti pangandussektoriväliste – üksuste järelevalve eest. Asjaomaste pädevate asutustega kooskõlastamise korra vastuvõtmine aitas parandada ja laiendada finantskonglomeraatide kolleegiume, kusjuures iga-aastased kolleegiumide kohtumised on oluline platvorm nende asutuste vaheliseks teabevahetuseks.

4.1.1.4 EKP osalemine rahapesu tõkestamisel

Krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve eest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas vastutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutused, sealhulgas äsja asutatud ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (AMLA). Usaldatavusjärelevalve ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutused teevad oma volituste täitmiseks tihedat koostööd.

Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusena on EKP jaganud AMLAga ühtse järelevalvemehhanismi loomisest saadud õppetunde, muu hulgas AMLA töörühmas osaledes. EKP ja AMLA 27. juunil 2025 sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum – nagu on ette nähtud AMLA määruse artikli 92 lõikes 3 – oli vahe-eesmärk kahe organisatsiooni koostöö ja teabevahetuse viiside kindlaksmääramisel.

Nagu varasematel aastatel, kajastas EKP järelevalves rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide mõju usaldatavusnõuete täitmisele^[55] ning toetas AMLAga seotud poliitikameetmete ettevalmistamist. EKP aitas kaasa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud regulatiivsele arengule ja propageeris õigusraamistikku, mis võimaldab tulemuslikku koostööd ning teabevahetust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutuste ja asjaomaste muude kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste vahel.

2025. aastal jätkas EKP ka järelevalveteabe vahetamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate asutustega. See hõlmas vaatlejana osalemist 66-s oluliste krediidiasutuste jaoks loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis,^[56] teabevahetust nende kolleegiumide ja muude kanalite kaudu ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud oluliste puuduste edastamist EBA keskandmebaasi EuReCa.

Lisaks osales EKP vaatlejana Euroopa Pangandusjärelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalises komitees ning AMLA haldusnõukogu järelevalvekoosseisus. Samal ajal osales EKP EBA ja AMLA juhitud ettevalmistustöös, et koostada uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku regulatiivsed tehnilised standardid ja suunised.

4.1.1.5 EKP roll kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenusepakkujate järele vaatamisel pärast digitaalse tegevuskerksuse määruse vastuvõtmist

Digitaalse tegevuskerksuse määrusega (DORA) kehtestati terviklik järelevaatamisraamistik^[57] info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenusepakkujate jaoks. Järelevaatamisraamistik hõlmab 19 Euroopa järelevalveasutuste määratud kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenusepakkujat^[58]. Juhtiv järelevaatamisasutus – üks kolmest järelevalveasutusest – korraldab ühiste kontrollirühmade abil kogu tegevuskohavälist ja kohapealset järelevaatamistegevust. Juhtiv järelevaatamisasutus võib anda selle tegevuse põhjal kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenusepakkujatele soovitusi.

2025. aastal toetas EKP pangandusjärelevalve järelevaatamisraamistiku loomist. Alates tegevuse alustamisest 2026. aasta jaanuaris on ta lähetanud ühistesse kontrollirühmadesse 21 eksperti. Peale selle tagab EKP, et järelevalve alla kuuluvad asutused, kes kasutavad kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenusepakkujate teenuseid, tegelevad asjakohaselt soovitustes kindlaks tehtud konkreetsete riskidega.

Kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenusepakkujate järele vaatamisega tugevdatakse kogu ELi finantssektoris digitaalset tegevuskerksust. See täiendab, mitte ei asenda asutuste kolmandate isikutega seotud riski usaldusväärset juhtimist ja EKP järelevalvetegevust. Krediidiasutused ja muud finantsüksused vastutavad jätkuvalt täielikult IKT-riski kõigi aspektide juhtimise eest.

4.1.1.6 IMFi finantssektori hindamisprogrammid

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantssektori hindamisprogrammide käigus hinnatakse põhjalikult ja üksikasjalikult riigi finantssektorit.

2025. aastal viis IMF lõpule teise finantssektori hindamisprogrammi euroala kohta (vt infokast 3). Finantsstabiilsuse tegevuskava hõlmas täielikku hinnangut selle kohta, kuidas ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvetavad on kooskõlas Baseli põhiprintsiipidega. See oli esimene hindamine, mis põhines läbivaadatud tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtete metoodikal (vt infokast 3). Lähiaastatel võetakse järelmeetmeid finantssektori hindamisprogrammi soovituste rakendamiseks.

2025. aastal lõpetas IMF Prantsusmaa ja Slovakkia finantssektori hindamisprogrammi ning alustas Austria, Kreeka, Itaalia ja Portugali finantssektori hindamist. Riikide finantssektori hindamisprogrammides analüüsitakse pangandusväliseid teemasid, nagu riigisisene kindlustus ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistikud, ning need hõlmavad terviklikku hinnangut pangandusküsimuste kohta, eriti nende kohta, mis kuuluvad vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet tegevate riiklike asutuste pädevusse, või aspektide kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, võttes samal ajal arvesse, et pangandusliidu välja kujundamiseks on vaja veel tööd teha.

EKP pangandusjärelevalve osaleb ka IMFi põhikirja IV artikli kohastes konsultatsioonides, mis hõlmavad Euroopa pangandusjärelevalves osalevaid riike. Ta pakub IMFi meeskondadele kooskõlas EKP ülesannetega nendes valdkondades teavet mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimuste kohta.

4.2 Panus Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku edasiarendamisse

4.2.1 Osalemine finantsstabiilsuse nõukogu töös

Finantsstabiilsuse nõukogu täiskogu liikmena osales EKP pangandusjärelevalve aktiivselt järelevalvelise ja regulatiivse koostöö alalise komitee ning standardite rakendamise alalise komitee, kriisilahenduse juhtrühma ja finantsstabiilsuse nõukogu Euroopa piirkondliku nõuanderühma ning mitme allüksuse tegevuses. EKP pangandusjärelevalvel oli oluline roll finantsstabiilsuse nõukogu mitme strateegilise tähtsusega algatuse edendamisel, mis hõlmasid eelkõige finantsstabiilsuse nõukogu tegevuskava kliimamuutustest tulenevate finantsriskide käsitlemiseks, tööd küber- ja tegevusega seotud intsidentidest teatamise standardimiseks (intsidentidest teatamise vorm) ja temaatilist vastastikust eksperdihinnangut krüptovarade kohta. Lisaks toetas EKP pangandusjärelevalve jätkuvalt finantsstabiilsuse nõukogu tööd regulatiivse raamistiku määratlemisel ning finantsinnovatsiooni võimalike võimaluste ja riskide hindamisel.

4.2.2 Osalemine Baseli protsessis

Baseli pangajärelevalve komitee liikmena pakkus EKP pangandusjärelevalve komitee tööga seoses Euroopa vaatenurka ning osales aktiivselt aruteludes selle üle, kuidas pankade reguleerimist ja järelevalvet veelgi tugevdada.

EKP pangandusjärelevalve osales Baseli komitee allüksuste töös, olles nii kliimaga seotud finantsriskide töörühma kui ka poliitika ja standardite rühma kaaseesistuja. Nende allüksuste peamised saavutused hõlmavad kliimaga seotud finantsriskide vabatahtliku avalikustamise raamistiku ja kolmandate isikute riski usaldusväärse juhtimise põhimõtete avaldamist, samuti konsultatsiooni algatamist 3. samba andmete uue masinloetava standardvormi kohta.

Lisaks juhtis EKP pangandusjärelevalve Baseli komitee 2023. aasta panganduskriisi järeltöö raames järelevalve tulemuslikkust käsitleva kirjanduse ülevaate koostamist.

Samuti korraldas EKP 2025. aasta detsembris Baseli pangajärelevalve komitee uurimisrühma ja Majanduspoliitika Uuringute Keskusega ühiskonverentsi, kus käsitleti tehnoloogilisi uuendusi finantsturgudel ning riske ja võimalusi panganduse ja reguleerimise jaoks.

Lõpetuseks on EKP olnud Baseli kokkuleppe – mis pakub tugevaid kaitsemeetmeid globaalse pangandussektori vastupanuvõime tagamiseks – rahvusvahelise rakendamise häälekas toetaja. Need ühised standardid on võrdsete võimaluste alus ja tagavad, et pangad suudavad pakkuda krediiti ja likviidsust ka stressiolukorras.

4.2.3 Osalemine Euroopa Pangandusjärelevalve töös ja Euroopa poliitika kujundamises

EKP pangandusjärelevalve jätkas 2025. aastal tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, et aidata koostada ühtseid eeskirju, edendada Euroopa pangandussektoris järjepidevat järelevalvet ning soodustada krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust.

EKP ja EBA töötasid koos välja 2025. aasta kogu ELi hõlmava stressitesti metoodika, mallid ja stsenaariumid. Testi tulemused avaldati 1. augustil 2025. Sellega seoses osales EKP ka aruteludes pikaajaliste strateegiate ja tsentraliseeritud krediidiriski mudelite väljatöötamise üle tulevaste kogu ELi hõlmavate stressitestide jaoks.

ELi-üleste lihtsustamispüüdluste raames osales EKP EBA õigus- ja järelevalveraamistiku tõhususe töörühmas. Töörühm tegi oma hinnangus kindlaks neli peamist parandamist vajavat valdkonda: i) 2. ja 3. tasandi reguleerivate aktide koostamine, ii) finantseerimisasutuste aruandluskoormus, iii) EBA roll ELi usaldatavusnõuete õigusraamistiku kujundamisel ning iv) sisemine töökorraldus. Samuti pakuti välja meetmeid tõhususe suurendamiseks eri ajavahemike jooksul: 2025. aasta lõpuks (kohe), 2026. aasta lõpuks (lühemas perspektiivis) ja pärast 2026. aastat (keskpikas perspektiivis). Töörühma hindamise tulemused ja soovitused esitati aruandes õigus- ja järelevalveraamistiku tõhususe kohta ning EBA 2026. aasta tööprogrammis.

Basel III reformide raames andis EKP panuse tehniliste standardite koostamisse, et rakendada väljundi alampiiri, krediidiriski, tururiski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski ja üleminekuperioodi krüptovaraga seotud riskipositsioonide avalikustamise nõudeid.

EKP osales avalikul konsultatsioonil keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide, omakapitali riskipositsioonide ja varipanganduse üksustega seotud summaarsete riskipositsioonide muudetud avalikustamise nõuete kohta vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele, mis käsitleb 3. samba teabe avalikustamist kolmanda kapitalinõuete määruse kohaselt, ning avalikul konsultatsioonil kolmandate isikute riski usaldusväärse juhtimise suuniste eelnõu kohta.

Lisaks andis EKP panuse EBA aruandesse kaubamärgiga tähistamata toodete kohta, mis avaldati 14. oktoobril 2025.

Samuti sai EKPst vaatleja Euroopa tehisintellekti nõukoja finantsteenuste valdkonna tehisintellekti allrühmas, mis võimaldab tal aidata kujundada tulevast tööd seoses järelevalveasutuste ja asjaomaste asutuste vahelise koostööga tehisintellekti käsitleva määruse alusel.

5 EKP pangandusjärelevalve korraldus

5.1 EKP pangandusjärelevalve töötajad

5.1.1 Värbamine

Üldiselt kuulutab EKP pangandusjärelevalve kõigepealt vabad ametikohad välja asutuse sees, välja arvatud algastme ametikohad, mis kuulutatakse välja välisturul. 2025. aastal värbas EKP pangandusjärelevalve väliste konkursside raames pikemaajalistele ametikohtadele 22 kandidaati.

Diagramm 7

2025. aasta ametisse nimetamiste arv töötajate rühmade kaupa

5.1.2 Vahetusprogrammid

EKP toetab töötajate vahetamist ELi partnerorganisatsioonidega. Institutsioonidevaheline töötajate vahetus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Ühtse Kriisilahendusnõukogu, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Investeerimispangaga on andnud töötajatele võimaluse töötada erinevas organisatsioonilises keskkonnas, laiendada oma oskusi ja süvendada koostööd kogu Euroopa finantsjärelevalvesüsteemis.

5.1.3 Suutlikkuse suurendamine

EKP pangandusjärelevalve hindab korrapäraselt oma valmisolekut järelevalveülesannete täitmiseks ja ajakohastab oma suutlikkuse suurendamise kava, et seada prioriteediks talentide arendamine väiksema valmisolekuga valdkondades. 2025. aastal keskendus EKP pangandusjärelevalve järelevalveülesannetele, mis on seotud IT tegevuse edasiandmisega, IT-turvalisusega, küberriskidega ja EKP mandaadiga digitaalse tegevuskerksuse määruse alusel.

EKP arendas kõigis pangandusjärelevalve valdkondades edasi oma koolituspakkumisi. Ta tõhustas ühtse järelevalvemehhanismi sissejuhatusprogrammi, võttes kasutusele uutele tulijatele mõeldud spetsiaalse SSMneti ala. Teine ühtse järelevalvemehhanismi sihtprogramm lõppes 2025. aasta juunis, olles pakkunud järelevalveasutustele järjepideval tasemel tehnilisi teadmisi. Nende järelevalveteemade tähtsuse kajastamiseks võeti kasutusele ka uued õppimisvõimalused seoses virtuaalsete varade ja geopoliitiliste riskidega. Lõpetuseks täiustati ühtse järelevalvemehhanismi digiõppevõimalust, et koolitada järelevalveametnikke, arendajaid ja juhte tehisintellekti, IT-riskide järelevalve ja digiteerimise vallas (vt punkt 5.2.1).

2026. aastal hõlmavad prioriteetsete riskivaldkondadega – nagu krediidirisk, IT-/operatsioonirisk ja geopoliitiline risk – seotud koolitused pangandusjärelevalve viimaseid arengusuundi, et kajastada peamisi ja uusi suundumusi ja proovikive.

5.1.4 Mitmekesisus ja kaasamine

EKP pangandusjärelevalve püüab luua töökultuuri, mis kasutab mitmekesisuse ja kaasamise eeliseid ning võimaldab igal kolleegil esitada oma ainulaadseid vaatenurki ja anda organisatsioonile ehe panus. Selle visiooni osana on soolise tasakaalu saavutamine endiselt strateegiline põhiprioriteet. EKP pangandusjärelevalves on 43% töötajatest ja praktikantidest naised. Naiste osakaal on hierarhia eri tasanditel erinev. Analüütikute seas on naisi 47% töötajatest ja ekspertide hulgas 44%. Nii meeskonnajuhtide kui ka juhtkonna tasandil on naiste osakaal 33%, samas kui 37%-l juhtivatest ametikohtadest on naised. EKP jätkab oma jõupingutuste tugevdamist, et saavutada sooline tasakaal.

Joonis 1

EKP pangandusjärelevalve töötajad arvudes

5.2 Tehnoloogia, innovatsioon ja andmete aruandlusraamistik

5.2.1 Järelevalvetehnoloogia arengusuunad

2025. aastal edendas EKP pangandusjärelevalve veelgi tehnoloogia kasutamist kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi tehnoloogiastrateegiaga aastateks 2024–2028, mille eesmärk on toetada riskipõhist järelevalvet, tugevdada andmetega seotud võimekust ja edendada digikultuuri. Märkimisväärseid edusamme tehti kolmes valdkonnas: ajakohastati peamisi järelevalvesüsteeme, tehti tehisintellektipõhiseid uuendusi ja lihtsustati protsesse, et vähendada järelevalveasutuste ja pankade jaoks keerukust.

Märkimisväärselt uuendati IMASi, mis on peamine IT-süsteem, mida kasutavad kõik järelevalveasutused kogu Euroopa pangandusjärelevalves. Nende parandustega tugevdati järelevalveasutuste suutlikkust kontrollida IKT- ja küberriske kooskõlas digitaalse tegevuskerksuse määrusega ning tõhustati IKT intsidentidest teatamise protsessi. IMASis kasutatav uus astmeline lähenemisviis järelevalvemeetmetele võimaldab järelevalveasutustel seada esikohale tõsised tähelepanekud, lihtsustades samal ajal vähem kriitiliste puuduste käsitlemist. Samuti saavad pangad nüüd hallata ühtse järelevalvemehhanismi portaali kaudu digitaalselt järelmeetmeid ja kinnitada veebis, et nad on probleemi kõrvaldanud. Sellega vähendatakse pankade ja järelevalveasutuste halduskoormust, kuna väiksemaid puudusi saab kiiremini kõrvaldada, ning tagatakse, et järelmeetmed on riskipõhisemad ja proportsionaalsemad.

Samuti tutvustati uusi analüütilisi ja tehisarupõhiseid vahendeid. Tekstianalüüsi platvormi Athena uuendati suurte keelemudelitega, mis tähendab, et järelevalveasutused saavad kasutada täiustatud tehisaru teksti analüüsimiseks, sellest kokkuvõtte tegemiseks ja teabe otsimiseks. Välja töötatakse ka mitmesuguseid tehisaru assistente, kusjuures andmepäringute tegemiseks ja dokumentide läbivaatamiseks on juba assistendid saadaval. Lisaks kasutatakse võrguanalüütika platvormi Navi riskide ja edasikandumise kanalite hindamiseks kõrgendatud geopoliitilise ebakindluse tingimustes.

Nende uuendustega laiendatakse analüütiliste vahendite komplekti, võimaldades kiiremat juurdepääsu teabele, parandades järelevalveanalüüsi järjepidevust ja võimaldades järelevalveasutustel keskenduda hinnangupõhistele otsustele.

Osana EKP jätkuvatest jõupingutustest pankade ja järelevalveasutuste vahelise suhtluse lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks alustati ühtse järelevalvemehhanismi portaali projektis olemasolevate edastus- ja suhtluskanalite konsolideerimist. Ühtse järelevalvemehhanismi portaalis ühendatakse praegune IMASi portaal ja väline stressitestide aruandluse platvorm (STAR) üheks kanaliks ning integreeritakse see veelgi enam keskse platvormiga andmete esitamiseks (CASPER). Ühtse järelevalvemehhanismi portaal pakub ühtset platvormi andmevahetuseks, staatuse jälgimiseks ja järelevalvedialoogiks. See lihtsustab nii pankade kui ka järelevalveasutuste tööprotsesse ning sillutab teed sujuvamale, turvalisemale ja läbipaistvamale suhtlusele pangandussektoriga.

Lisaks tehnoloogiale jätkas EKP pangandusjärelevalve digikultuuri ja -oskustesse investeerimist koolituse ja praktikakogukondade kaudu, et toetada uue tehnoloogia kasutamist. Samuti suhtles ta pangandussektoriga järelevalve uuendajate konverentsi kaudu. Iga-aastasele konverentsile tuli kokku umbes 1200 osalejat pangandussektorist, järelevalve ja tehnoloogia valdkonnast, et arutada tehisaru vastutustundlikku kasutuselevõttu järelevalves teemal „AI in action“ („Tehisaru tegevuses“).

2025. aastal käivitas EKP ka projekti „Next-level supervision“ („Järgmise tasandi järelevalve“) (vt punkt 1.3.2), mis hõlmab algatusi, et veelgi enam digiteerida terviklikke järelevalveprotsesse ning edendada tõhusamat, tulemuslikumat ja riskipõhisemat järelevalvet.

5.2.2 Muudatused andmete aruandlusraamistikus

2025. aastal lõpetasid EKP ja riiklikud pädevad asutused EBA ajakohastatud aruandlusraamistiku rakendamise, mis kajastab kolmandast kapitalinõuete määrusest ja kuuendast kapitalinõuete direktiivist tulenevaid uusi nõudeid. Sellega seotud metoodilisi muudatusi on kajastatud EKP pangandusjärelevalve kvartali kohta avaldatavas statistikas alates vaatlusperioodist, mis hõlmab 2025. aasta esimest kvartalit. Need metoodilised muudatused mõjutavad peamiselt koguriskipositsiooni ja selle komponentide arvutamist seoses krediidi-, turu- ja operatsiooniriskiga. Lisaks parandas EKP osana oma kohustusest parandada teabevahetust ja innovatsiooni kvartali kohta avaldatavat pangandusjärelevalve statistikat, esitades seda esimest korda interaktiivsete aruannetena, millega pakutakse kasutajatele rohkem paindlikkust ja kohandamisvõimalusi.

EBA järelevalvelise aruandluse kõrval nõuavad järelevalveasutused pankadelt ad hoc-teavet, et jälgida tekkivaid riske. EKP säilitab nende andmepäringute andmebaasi, et hallata aruandluskoormust ja aidata aruandlusnõudeid järgmise tasandi järelevalve projekti raames lihtsustada (vt punkt 1.3.2). Andmebaas hõlmab peagi ka vähem olulistele krediidiasutustele suunatud andmekogusid ning koostöös EBAga ka ühtses järelevalvemehhanismis mitteosalevates ELi riikides avaldatud andmekogusid. Osana oma pidevatest jõupingutustest aruandluskulude vähendamiseks viis EKP lõpule pankade ärimudeleid ja kapitali adekvaatsust käsitlevate andmekogude temaatilise hindamise. See viis läbivaadatud andmepunktide arvu vähenemise, ulatuslikuma standardimise ning rangemate distsipliini ja aruandekohustuse põhimõtete kehtestamiseni taotlejate jaoks uute andmepäringute esitamisel.

2025. aasta juunis hakkas EKP koguma järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt selgitusi nende Euroopa Pangandusjärelevalve rakenduslike tehniliste standardite (ITS) kohaldamisalasse kuuluvate järelevalvearuannete oluliste muudatuste laadi ja algpõhjuste kohta. Nende muudatuste kindlaksmääramise metoodika tugineb teadmistele, mis saadi katseprojektist, mille EKP viis läbi 2023. aastal. Metoodika töötati välja 2024. aastal ja seda jagati oluliste krediidiasutustega, kes peaksid seda asutuse sees rakendama.

EKP jagas 2025. aastal pankadega oma iga-aastast juhtkonna aruannet andmehalduse ja andmete kvaliteedi kohta (vt punkt 1.2.3.2). Selle aruande – mis hõlmab kvantitatiivsete näitajate kogumit ja pankadele mõeldud küsimustikku – eesmärk on suurendada juhtorgani vastutust. See aitab ka järelevalveasutustel ja pankadel tuvastada ja kõrvaldada puudujäägid riskiandmete koondamisel ja riskiaruandluses. Aruandes märgitakse, et varem tuvastatud puudused andmete kvaliteedis püsivad endiselt. Need tulenevad peamiselt aruandlusnõuete valesti tõlgendamisest, sisemiste IT-süsteemide või väliste tarkvarapakkujate probleemidest ning tegevusega seotud või inimlikest vigadest.

2025. aasta veebruaris lõi EKP uue suhtluskanali, mis võimaldab tal jälgida olulisi krediidiasutusi ja nendega otse suhelda, et lahendada rakenduslike tehniliste standardite andmete kvaliteediprobleemid. Suhtlus toimub nüüd ASTRA kaudu, mis on EKP platvorm dokumendipõhise teabevahetuse ja kommunikatsiooni jaoks EKP väliste vastaspooltega. Riiklikud pädevad asutused säilitavad täieliku juurdepääsu, tagades kogu protsessi jooksul läbipaistvuse ja ühise osalemise.

Lõpetuseks viis EKP 2025. aastal läbi iga-aastase kooskõlastava võrdlemise valitud 3. samba andmete ja järelevalvealase aruandluse vahel. Selle tulemusel paranes märgatavalt andmete järjepidevus ja kvaliteet. Saadud andmed avaldati EKP järelevalvega seotud pangandusstatistika veebilehel koos põhitulemusi kajastava märkusega. 2025. aastal keskenduti protsesside automatiseerimisele, mis võimaldab laiendada pärast EBA 3. samba andmekeskuse käivitamist kooskõlastava võrdlemise ulatust.

6 EKP pangandusjärelevalve juhtimine

6.1 Aruandekohustuse nõuded

Käesolev aastaaruanne on üks peamisi kanaleid, mille kaudu EKP pangandusjärelevalve täidab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ees. Määruses on sätestatud, et järelevalveülesannete andmist EKP-le tuleb tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. EKP peab väga oluliseks Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis täpsemalt sätestatud aruandlusraamistikust kinnipidamist ja selle täielikku kohaldamist. Aastate jooksul on EKP laiendanud oma suhtlemist Euroopa Parlamendiga ulatuslikumaks kui institutsioonidevahelises kokkuleppes esitatud nõuded, rõhutades EKP pühendumist aruandekohustuse täitmisele.

2025. aastal ilmus järelevalvenõukogu esimees parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ette kolmel korralisel avalikul kuulamisel. 27. Märtsi avalikul kuulamisel esitles esimees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2024. aasta aruannet. Ülejäänud kaks korralist avalikku kuulamist toimusid 15. juulil ja 13. oktoobril. Aruteludes keskenduti pankade ees seisvatele proovikividele, makromajanduslikule ebakindlusele, digiteerimisele, geopoliitilistele riskidele ja 2025. aasta stressitesti tulemustele. Eesistuja kirjeldas ka hiljutisi jõupingutusi järelevalve tugevdamiseks ja lihtsustamiseks. Muud teemad hõlmasid õigusraamistikku ja pangandusliidu välja kujundamiseks mõeldud seadusandlikke toimikuid, nimelt pankade kriisilahendus- ja hoiusekindlustusraamistiku ning Euroopa hoiusekindlustusskeemi (EDIS) läbivaatamist.

2025. aastal vastas järelevalvenõukogu esimees Euroopa Parlamendi liikmete kuuele pangandusjärelevalveteemalisele kirjalikule küsimusele. Kõik vastuseks saadetud kirjad avaldati EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Kirjades käsitleti finantsstabiilsuse kaalutlusi pankade omandamise hindamisel, tarbijakaitset, krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeeme ning digitaalse euro mõju pangandussektorile^[62].

Samuti tegi EKP kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendile kättesaadavaks järelevalvenõukogu koosolekute protokollid ja seminaride kokkuvõtted.

Lisaks reageeris EKP pangandusjärelevalve Euroopa Parlamendiga peetava dialoogi edasiseks edendamiseks Euroopa Parlamendi kommentaaridele ja ettepanekutele, mis esitati resolutsioonis pangandusliidu kohta (2024. aasta aruandes). Oma tagasisides kommenteeris EKP pangandussektori arengusuundi ning pangandusjärelevalvega seotud seadusandlikke toimikuid. Teemad hõlmasid panga vastupanuvõimet, õigusraamistikku ja pangandusliidu välja kujundamist.

Mis puudutab suhtlemist ELi nõukoguga, siis järelevalvenõukogu esimees osales 2025. aastal kahel mõttevahetusel eurorühmaga: 12. mail ja 12. novembril. Muude regulatiivsete teemade hulgas arutas esimees tugeva järelevalve ja reguleerimise rolli euroala pangandussektori vastupanuvõime tugevdamisel suurenenud geopoliitiliste riskidega olukorras, vastupanuvõime testimise vahendeid, nagu stressitestid, ning võimalusi järelevalve tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks.

6.2 Läbipaistvus ja teabevahetus

2025. aastal järgis EKP pangandusjärelevalve rangeid läbipaistvuse ja teabevahetuse standardeid, et selgitada sidusrühmadele oma järelevalvetegevust mitmesuguste kanalite ja toodete kaudu ning teavitada neid sellest. EKP pangandusjärelevalve tugines läbipaistvale ja selgele teabevahetusele, et aidata avalikkusel mõista jõupingutusi järelevalve tulemuslikumaks, tõhusamaks ja riskipõhisemaks muutmist.

2025. aastal pidasid järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees 23 kõnet, samas kui EKP esindajad järelevalvenõukogus pidasid 18 kõnet. Kokku andsid nad 14 intervjuud ja avaldasid 14 blogipostitust. Esimees ja aseesimees korraldasid ka pressikonverentsi 2025. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemuste kohta. EKP pangandusjärelevalve andis välja kaks taskuhäälingu osa ning avaldas 23 pressiteadetmuid kirjutisi, ja näiteks kirju Euroopa Parlamendi liikmetele, suuniseid pankadele ja järelevalvestatistikat. Järelevalveuudiskirjas, mis on rohkem kui 11 000 tellijaga kord kvartalis ilmuv digiväljaanne, esitati teavet ja ajakohastatud andmeid käimasolevate järelevalveprojektide ja tähelepanekute kohta. EKP käsitleb oma sotsiaalmeediakanalites ka asjakohaseid pangandusjärelevalve teemasid, kasutades viktoriine ja selgitavaid videoid põhimõistete selgitamiseks noorematele sihtrühmadele.

EKP avalike suhete osakond asetas 2025. aastal põhirõhu üksikasjaliku teabe andmisele selle kohta, kuidas EKP lõimib geopoliitilise riski oma töösse ning mida ta ootab pankadelt seoses selle riski tuvastamise ja juhtimisega (vt punkt 1.2.2). EKP avalike suhete osakond selgitas järelevalvereformi kava, mida kirjeldati põhjalikus aruandes, mis täiendas EKP kõrgetasemelise lihtsustamise töörühma soovitusi (vt punkt 1.3).

Et edendada dialoogi turuanalüütikute ja sektori spetsialistide vahel, pidas EKP kaks pangandusjärelevalve turu kontaktrühma koosolekut ja korraldas EKP kuuenda pangandusjärelevalve foorumi. Nende ürituste aruteludes keskenduti euroala pangandussektori riskiväljavaadetele, pankade ja pangandusvälise finantssektori vahelistele seostele ning geomajanduslikele riskidele ning nende mõjule reguleerimisele ja pankade strateegiatele. Lisaks kohtus järelevalvenõukogu esimees 12 riigi pädevate asutuste külastamisel kodumaiste pankade juhtide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega.

2025. aastal käsitles EKP peale igapäevaste meediapäringute 915 üldsuselt saadud pangandusjärelevalve teemadega seotud päringut. Need päringud hõlmasid EKP pangandusjärelevalve mitmesuguseid aspekte, sealhulgas stressitestimist, kübervastupidavusvõimet, operatsiooniriske, krediidiasutuse tegevuslube, järelevalvepoliitikat ja -raamistikke ning pankade kriisilahendust. Külastuskeskuses korraldas EKP pangandusjärelevalve kohta loenguid, millel oli 688 osalejat, ning tutvustas 14 860 külastajale oma peamisi ülesandeid.

6.3 Otsuste tegemine

6.3.1 Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee koosolekud ja otsused

2025. aastal toimus 16 EKP järelevalvenõukogu koosolekut. Neli koosolekut toimus Frankfurdis ja üks Maltal. Ülejäänud koosolekud toimusid videokonverentsi teel.

Samuti korraldas nõukogu Finantsinspektsiooni kutsel 2025. aasta oktoobris Tallinnas strateegiaseminari.

Järelevalvenõukogu juhtkomitee^[63] pidas 2025. aastal kuus koosolekut, mis toimusid kõik videokonverentsi teel.

2025. aastal tegi EKP 2549 järelevalveotsust,^[64] mis puudutasid konkreetseid järelevalve alla kuuluvaid üksuseid (joonis 2). EKP tööüksuste juhid tegid nimetatud otsustest 1395, järgides otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistikku seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega. 1154 otsust tegi EKP nõukogu vastuväidete mitteesitamise menetluse raames järelevalvenõukogu ettepaneku eelnõu alusel. Need arvud hõlmavad 128 toimingut (näiteks filiaalide asutamine), mille EKP kiitis heaks kaudselt seeläbi, et ei esitanud vastuväiteid õigusaktidest tulenevate tähtaegade jooksul.

Enamik järelevalveotsuseid olid seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise (48,8%), omavahendite (11,2%), sisemudelite (8,1%), ühiste menetluste (7,7%), järelevalvelise aruandluse (7,5%), riigi pädevuse (6,8%) ja SREPiga (4,0%).

Peale kindlaid panku puudutavate lõplike otsuse-eelnõude, mis esitati EKP nõukogule vastuvõtmiseks, tegi järelevalvenõukogu otsuseid ka mitme horisontaalse küsimuse kohta. Eelkõige olid need otsused seotud tõhusa ja tulemusliku järelevalvega, pankadele avalduva geopoliitiliste riskide mõju käsitlemisega, EKP 2025. aasta stressitestiga, digitaalse tegevuskerksuse määruse rakendamisega järelevalveraamistikus, krediidiriski järelevalvealase hindamise tugevdamisega, kliima- ja keskkonnaküsimustega, SREPi reformiga, sisemudelite muutuva järelevalvega pärast uute arengusuundade tekkimist reguleerimisel ning esialgse ettepanekuga järelevalve prioriteetide kohta aastateks 2026–2028. Mõne sellise otsuse koostasid järelevalvenõukogu volitatud ajutised struktuurid. Need koosnesid EKP ja riiklike pädevate asutuste kõrgema tasandi esindajatest, kes tegid ettevalmistusi asjaomastel teemadel.

Peale selle koostati mõne järelevalvenõukogu otsuse tulemusel avalikke juhendeid, aruandeid ja analüüse, nagu EKP juhend pilvteenuste edasiandmise kohta pilvteenuste osutajatele, EKP juhend liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta ja muudetud EKP sisemudelite juhend.

Järelevalvenõukogu tegi enamiku otsuseid kirjaliku menetluse teel.^[65]

32 Pangagruppi 113st, mis olid 2025. aasta jaanuaris EKP otsese järelevalve all, soovis saada EKP ametliku otsuse muus ELi ametlikus keeles kui inglise keel.

Joonis 2

Järelevalvenõukogu otsused 2025. aastal

6.3.2 Vaidlustusnõukogu tegevus

Vaidlustusnõukogu on EKP organ, kuhu kuuluvad liikmed, kes on nii isiklikult kui ka kollektiivselt EKPst sõltumatud ja kellele on usaldatud järelevalveküsimustes tehtud otsuste läbivaatamine, kui selleks esitatakse vastuvõetav läbivaatamistaotlus.

Vaidlustusnõukogu pidas 2025. aastal 35 koosolekut, millest 31 olid virtuaalsed ja neli isiklikud, sealhulgas väliskohtumine Soomes Helsingis.

2025. aastal esitas vaidlustusnõukogu arvamused viie taotluse kohta EKP järelevalveotsuse halduskorras läbivaatamiseks (tabel 10). Üks taotlus oli seotud taotlejate liigitamisega olulisteks järelevalvealusteks üksusteks. Teine taotlus puudutas küsimusi, mis olid seotud EKP volitusega võtta riigisisese õiguse alusel järelevalvemeetmeid. Kolmes ülejäänud taotluses vaidlustasid hagejad EKP otsused sanktsioonide ja jõustamise valdkonnas. Kõigil neil juhtudel tegi vaidlustusnõukogu pärast taotluse esitaja ärakuulamist järelevalvenõukogule ettepaneku asendada EKP otsus samasisulise otsusega.

Vaidlustusnõukogu esimees tutvustas oma tegevust 2025. aastal kahel õiguskonverentsil. Esimees rääkis sellest, et vaidlustusnõukogu pakub pragmaatilist ja diskreetset kaebuste esitamise võimalust, juunis A&O Shearmani korraldatud üritusel SSM Senior Forum ja septembris pangandusliidu 11. konverentsil, mille korraldas Freshfields koostöös Frankfurdi Goethe Ülikooli õigus- ja rahandusinstituudi ning finantsuuringute keskusega.

2025. aastal oli vaidlustusnõukogu esimees Pentti Hakkarainen. Selle teised liikmed olid Ilias Plaskovitis (aseesimees), Edouard Fernandez-Bollo, Christiane Campill ja Verica Trstenjak. Damir Odak oli asendusliige. Vaidlustusnõukogu praeguse koosseisu ja liikmete elulookirjeldustega saab tutvuda EKP vaidlustusnõukogu veebisaidil.

6.4 Tegevusjuhendi rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt on EKP kehtestanud EKP kõrgetasemeliste töötajate, juhtkonna ja teiste töötajate suhtes eetikaraamistiku. See koosneb EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhendist, EKP ametieeskirjade spetsiaalsest peatükist ja suunisest, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted. Raamistiku rakendamist ja edasist arendamist toetab EKP eetikakomitee, vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ning eetika- ja vastavuskomisjon.

Eetikakomitee teeb kooskõlas oma volitustega järelevalvenõukogu liikmete huvide deklaratsioonide iga-aastase hindamise. Need deklaratsioonid avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidi aruandekohustuse veebilehel. Samuti vastab komitee EKP pangandusjärelevalvega tegelevate kõrgetasemeliste töötajate esitatud nõuandetaotlustele ja andis sellega seoses välja 18 arvamust, millest enamik puudutas töösuhte lõppemise järgsest tegevusest teatamist. EKP eetikakomitee arvamused avaldatakse tavaliselt EKP veebisaidil kuus kuud pärast nende avaldamise kuupäeva. 2025. aastal digiteeriti kõrgetasemeliste ametnike huvide deklaratsioonide esitamise menetlus, muutes töötlemise tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus jätkas 2025. aastal digiteerimisega seotud jõupingutusi ning ajakohastas oma sisemisi vahendeid, et pakkuda töötajatele eetikaküsimustes nõustamist kiiremini ja kasutajasõbralikumalt. 2025. aastal oli 3532 vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse töötajate panust nõudvat taotlust (2024. aastal 3070 taotlust). Umbes 41% nõuandetaotlustest esitasid EKP pangandusjärelevalve töötajad.

Diagramm 8

EKP pangandusjärelevalve töötajatelt 2025. aastal laekunud taotluste ülevaade

(taotluste arv)

Peale uutele töötajatele korraldatud tervitusürituste, koolituste ja kohustuslike e-õppe programmide korraldas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus teabekampaaniaid eetikaraamistiku kohta. 2025. aasta kõigile töötajaile mõeldud eetikateadlikkuse hooajal, mis toimus ülemaailmse eetikapäeva ajal, esitleti eetikateadlikkuse stende ja pakuti jätkukoolitusi eraõiguslike finantstehingute suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta. 2025. aastal korraldas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ka huvide konfliktide alase erikoolituse EKP ja riiklike pädevate asutuste kohapealsetele inspektoritele. Neil koolitustel keskenduti teadlikkuse suurendamisele Euroopa pangandusjärelevalve eetikareeglitest.

Et vältida nn pöördukse olukorda, hindas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad sellest, et töötajad kaaluvad erasektori tööpakkumisi, ning andis asjakohasel juhul nõu kohaldatavate eeskirjade ja kehtestatud leevendusmeetmete kohta. Ametikohalt lahkunud töötajatest ühe puhul kehtestati 2025. aastal kooskõlas eetikaraamistikuga ajutine muu kutsetegevuse keeld. Kuuel juhul kehtestati lisakaitsemeetmed, nagu ülesannete ümberjagamine, töötajate üleviimine teistele ametikohtadele ja/või juurdepääsuõiguste piiramine, et vältida nn pöördukse olukorda, millega sisuliselt muudeti ooteaeg pangasiseseks.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus kontrollis igal aastal EKP kõrgetasemeliste ja muude töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid. Nagu ka varasematel aastatel, tuvastati kontrolli käigus vaid väike hulk mittevastavuse juhtumeid, millest ligikaudu 55% olid seotud EKP pangandusjärelevalve töötajatega. Ühelgi juhul ei olnud tegu tahtliku väärkäitumise või muude raskete mittevastavuse juhtumitega.

Eetika- ja vastavuskomisjon – eurosüsteemi ja ühtsest järelevalvemehhanismi hõlmav koostööfoorum eetika ja usaldusväärsusega seotud küsimustes – moodustas eetika ja tehisaru teemalise töörühma. Selle algatuse kaudu töötas komitee välja mittesiduvad juhtpõhimõtted, mille eesmärk on edendada tehisintellektisüsteemide eetilist ja vastutustundlikku kavandamist ja kasutamist ning anda praktilisi juhiseid asutustele kogu eurosüsteemis ja Euroopa pangandusjärelevalves. Kooskõlas oma kohustusega edendada teadlikkust eetikast ja aususest ning töörühma esitatud teabe põhjal korraldas komitee eurosüsteemi / ühtse järelevalvemehhanismi eetikaküsimustega seotud teadmiste viktoriini ning ettekanded, kus käsitleti eetikat, avalikkuse usaldust ja inimkäitumist käitumisteaduse vaatenurgast. Mõlemas algatuses osalemise määr oli kõrge ning eurosüsteemi ja Euroopa pangandusjärelevalve asutused võtsid aktiivselt osa.

6.5 Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtte kohaldamine

2025. aastal kohaldati rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtet peamiselt seoses teabevahetusega eri poliitikavaldkondade vahel.

Kooskõlas otsusega EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta^[66] kohaldati selle teabevahetuse suhtes teabe vajalikkuse nõuet ning seega pidid kõik poliitikavaldkonnad tõendama, et teave, mida nad taotlevad teiselt poliitikavaldkonnalt, on vajalik nende tööeesmärkide saavutamiseks.

Otsuse EKP/2014/39 kohaselt on vaja juhatuse heakskiitu, et vahetada ühtse aruandluse (COREP) ja finantsaruandluse (FINREP) anonüümseks muutmata andmeid, muid toorandmeid ning hinnanguid või põhimõttelisi soovitusi sisaldavat teavet. EKP kahe poliitikavaldkonna tegevusharud vahetasid selliseid andmeid raamistiku alusel, mille juhatus on heaks kiitnud ja korrapäraselt läbi vaadanud.

Kui taotletud teave oli seotud anonüümsete andmete või poliitiliselt mittetundliku teabega, võimaldas juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele kooskõlas otsusega EKP/2014/39 seda teavet omanud EKP poliitikavaldkond.

Arvestades suurenenud geopoliitilisi pingeid, aktiveeriti 2025. aastal otsuse EKP/2014/39 artiklis 8 sisalduv eriolukordi käsitlev säte, et võimaldada rahapoliitika ja järelevalve funktsiooni vahel ajaliselt piiratud teabevahetust.

Otsuste tegemise tasandil ei tekitanud ülesannete lahusus probleeme ja puudus lepituskomisjoni sekkumise vajadus.

7 Eelarvega seotud aruandlus

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peab EKP eraldama järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid. Neid vahendeid rahastatakse EKP otsese ja kaudse järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest järelevalvetasudest. EKP teeb kõik endast oleneva, et muuta vahendite tähtsuse järjekorda ja neid optimeerida ning tagada seeläbi, et järelevalvefunktsioon saaks muutuvas keskkonnas oma ülesandeid nõuetekohaselt täita, parandades seega selle tõhusust ja piirates kavandatavaid kulusid kooskõlas terve organisatsiooni kulude stabiliseerimise kohustusega.

Järelevalveülesannete täitmisel tekkivad kulud on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad. Need kulud hõlmavad EKP järelevalvefunktsiooni otseseid kulusid. Järelevalvefunktsiooni täitmisel kasutatakse ka EKP tugitegevusharude osutatavaid ühiseid teenuseid^[67]. Et EKP on võtnud oma kindlaks eesmärgiks suurendada märgatavalt tõhusust, täiustab ta korrapäraselt kulude jaotamise mehhanismi, et tagada kulude täpne jaotamine, mis kajastab tõhususe paranemist ja ülesannete muutumist kogu institutsioonis.

EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. EKP nõukogu võtab vastu EKP aastaeelarve EKP juhatuse ettepanekul ning pärast järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega pangandusjärelevalvet puudutavates küsimustes konsulteerimist. EKP nõukogu abistab eelarvekomitee, kuhu kuuluvad kõigi eurosüsteemi keskpankade ja EKP esindajad. Eelarvekomitee abistab EKP nõukogu, esitades talle hinnangud eelarve planeerimist ja järelevalvet käsitlevate EKP aruannete kohta.

7.1 2025. aasta kulud

2025. aastal olid EKP järelevalveülesannetega seotud tegelikud aastakulud 689,8 miljonit eurot. Seda on 14,0 miljonit eurot vähem kui 2025. aasta märtsis prognoositud kulud summas 703,8 miljonit eurot, mis osutab järelevalveülesannete kavandatud kulude 98,0%-lisele rakendamise määrale.

Tabelis 11 esitatud liigitusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks iga-aastastest järelevalvetasudest kaetavate iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel olenevalt nende järelevalvestaatusest (oluline või vähem oluline) kooskõlas järelevalvetasude määruse artikliga 8^[68].^[69]

Tabelis 12 on esitatud üksikasjalikum teave kulude kohta täidetud ülesannete kaupa.

Järelevalveülesannetega seotud kulud kasvasid 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 1,3%. Seda 9,1 miljoni euro suurust kogukulude kasvu võrreldes eelmise aastaga võib seostada 2025. aastal toimunud kogu ELi hõlmavate stressitestidega, mida tehakse iga kahe aasta tagant (vt punkt 1.1.1), digitaalse tegevuskerksuse määrusest tulenevate uute volitustega seotud lisakuludega (vt punktid 1.2.2.3 ja 4.1.1.5) ning jätkuvate investeeringutega järelevalvetehnoloogiasse (vt punkt 5.2).

Kulude suurenemist tasakaalustas Euroopa pangandusjärelevalve loomisel tekkinud teabehaldussüsteemi (IMAS) ja stressitestide aruandluse platvormi (STAR) esialgsete kulude amortisatsiooni vähenemine. Amortisatsioonikulu, mida kohaldati viimast korda 2025. aastal, vähenes 2024. aasta 19,0 miljonilt eurolt 2025. aastal 3,8 miljonile eurole. Lisaks sellele tasakaalustas järelevalvealgatuste ja ühisteenustega seotud kulude vähenemine üldist kasvu (diagramm 9).

Peale siseressursside kasutab EKP väliskonsultantide teenuseid, et saada eriteadmisi, või integreeritud konsultatsiooniteenust kvalifitseeritud töötaja juhendamisel, eelkõige suurima töökoormuse perioodidel. 2025. aastal kulutas EKP põhiliste järelevalveülesannetega seotud konsultatsiooniteenustele 37,1 miljonit eurot, mida on 2024. aastaga võrreldes 5,0 miljonit eurot vähem peamiselt väiksema vajaduse tõttu väliskonsultatsioonide järele seoses järelevalvealgatuste ja kohapealsete kontrollidega.

Kulude jagunemine EKP järelevalveülesannetega otseselt seotud kulude ja ühiste teenustega seotud kulude vahel püsis üldjoontes sarnane eelmise aastaga (diagramm 9).

Diagramm 9

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud kulukategooriate kaupa

(miljonites eurodes)

Otseselt seotud kulud koosnevad põhiliste järelevalvetöötajate kuludest, järelevalvealaste algatusprojektide kuludest (sealhulgas vara kvaliteedi läbivaatamisega seotud kuludest), spetsiaalse infotehnoloogia kuludest ning muudest tegevuskuludest, nagu tööreisid ja koolitus.

Otseselt seostatavate kulude kogusumma suurenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 14,7 miljoni euro võrra. See kajastab personalikulude suurenemist 30,4 miljoni euro võrra, mida tasakaalustas muude kulukategooriate vähenemine. Suurenenud kulud on peamiselt tingitud EKP nõukogu poolt heaks kiidetud täiendavatest täistööajale taandatud ametikohtadest, mis on seotud i) iga kahe aasta tagant tehtavate stressitestidega, ii) kohapealsete ja sisemudelite uurimistega seotud konsultatsiooniülesannete koosseisulistele töötajatele üleandmise lõpuleviimisega ning iii) digitaalse tegevuskerksuse määrusest tulenevate uute volitustega, samuti pangandusjärelevalvega seotud projektide lisapersonaliga, kelle kulud on otseselt selles kategoorias.

Nimelt tasakaalustas spetsiaalse järelevalvetehnoloogia ja digitaalse tegevuskerksuse määrusest tulenevate uute volitustega seotud kulutuste suurenemist IMASi ja STARi väiksem amortisatsioonikulu (15,2 miljonit eurot). 2025. aastal kasvas pangandusjärelevalvega seotud IT-süsteemide arendusprojektide (sealhulgas „Project Olympus“ ja ühtne järelevalveplatvorm (single supervisory cockpit)) arv, kuid spetsiaalsete IT-süsteemide tagamiseks tehtavad kulutused vähenesid võrreldes 2024. aastaga. Võrreldes 2024. aastaga vähenesid ka järelevalvealgatustega seotud kulud, kuna toimusid ainult regulaarsed vara kvaliteedi läbivaatamised.

Ühiste teenuste kategooria kulud ulatusid 264,6 miljoni euroni, hõlmates teenuseid, mida kasutavad nii keskpanganduse kui ka järelevalvefunktsioon.^[70] Need kulud jagatakse kahe funktsiooni vahel, kasutades selleks kulude jaotamise mehhanismi, mis tugineb valdkonna standardsetele parameetritele, nagu täistööajale taandatud ametikohad, kontoripind ja tõlkepäringute arv.

Ühisteenuste kulud vähenesid 2025. aastal: IT-riistvarasse ja -teenustesse tehtavate investeeringutega seotud kulude vähenemine ning EKP panus Frankfurdis asuvasse Euroopa Kooli vähendas kulutusi infotehnoloogia ja personaliteenuste kategooriates.

Neid vähenemisi tasakaalustas ruumide ja rajatiste kulude suurenemine, mis tulenes kahe hoone hooldamisest 2025. aastal^[71] ning pikaajalise vara puudutava strateegia käivitamisest seoses vara asendamisega selle elutsükli lõpus. See strateegia peaks viidama lõpule 2029. aastal. Lisaks suurenesid õigus-, auditi- ja haldusteenuste kulud. See tulenes peamiselt EKP siseauditi funktsiooni sisemisest ümberkorraldamisest, mille eesmärk oli veelgi tugevdada järelevalveülesannete ja muude EKP ülesannete eraldamist ühisteenistuste raames.

7.2 EKP järelevalveülesannetega seotud kulude väljavaade 2026. aastal

Järelevalveülesannete täitmisega seotud kavandatav eelarve ülemmäär on 2026. aastal 706,7 miljonit eurot, mis on 2,9 miljoni euro võrra suurem kui 2025. aastaks kavandatud eelarve (703,8 miljonit eurot). EKP eelarve koostamisel võetakse arvesse eeldatavaid ülesandeid ning tasakaalustatakse prioriteetide ümberjaotamise ja ressursside optimeerimise põhimõtteid, et täita EKP kohustust kulusid stabiliseerida. Kooskõlas 2024. ja 2025. aastal täheldatud suundumusega prognoosib EKP, et 2026. aastal kasutatakse kavandatud eelarve peaaegu täielikult ära. See tähendab, et rahaline paindlikkus eelarveperioodi jooksul tekkida võivatele välisteguritele reageerimiseks on väiksem.

2026. aasta prognoos kajastab jätkuvaid investeeringuid järelevalvetehnoloogiasse ning digitaalse tegevuskerksuse määrusest tulenevaid täiendavaid eelarvevajadusi. Alates 2026. aasta jaanuarist hüvitab juhtiv järelevaatamisasutus EKP ekspertide kulud, mis tulenevad osalemisest ühistes kontrollirühmades, mis tegelevad kriitilise tähtsusega kolmandast isikust IKT-teenusepakkujate järelevalvega (vt punkt 4.1.1.5), mistõttu need ei kuulu EKP järelevalvetasude hulka.

Lisaks on kohandatud iga kahe aasta tagant toimuvate kogu ELi hõlmavate stressitestidega seotud värbamistavasid, kusjuures ettevalmistavate ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid on nüüd eelarves ette nähtud stressitestideta aastatel. See muudatus peaks aitama tasandada töötajate arvus kahe aasta jooksul toimuvate muutuste mõju. 2026. aastaks kavandatud kulud ei hõlma IMASi ega STARi amortisatsioonikulusid. Lisaks tasakaalustab kulude suurenemist kulude vähenemine seoses EKP üleminekuga kolmelt hoonelt kahele.

2027. aastal nõutav iga-aastane järelevalvetasu 2026. aasta eest arvutatakse alles 2026. aasta tasuperioodi lõpus ning see moodustab kogu 2026. aasta tegelikud kulud, mida on kohandatud summadega, mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi või mida nõuti üksikutelt pankadelt eelmiste tasuperioodide eest, viivise ja saamata jäänud tasudega.

Eri kategooriatesse kuuluvatelt krediidiasutustelt nõutava kogusumma suhtarv on 2026. aastal prognoosi kohaselt 95,8% oluliste krediidiasutuste ja 4,2% vähem oluliste krediidiasutuste puhul.

7.3 2025. aasta järelevalvetasude raamistik

7.3.1 2025. aasta tasuperioodi eest nõutav kogusumma

2025. aasta tasuperioodi eest nõutav iga-aastane järelevalvetasu moodustab 690,0 miljonit eurot. See koosneb peaaegu täielikult 2025. aasta tegelikest iga-aastastest kuludest, mis on 689,8 miljonit eurot, mida kohandatakse üksikutele pankadele tehtud eelmiste tasuperioodidega seotud (neto)tagasimaksete arvelt 275 638 euro võrra ning laekunud viivise arvelt 30 444 euro võrra. Kokku kohandatakse seda seega 245 194 euro võrra.

Tasumisele kuuluvad iga-aastased järelevalvetasud jaotatakse kahte ossa järelevalvealuste üksuste olulisuse (olulised või vähem olulised) ja seega EKP järelevalvetegevuse ulatuse alusel. Kulud jaotatakse kas olulisele või vähem olulisele asutusele metoodika alusel, mida hinnatakse tegelikult täidetud järelevalveülesannete põhjal pidevalt ümber. 2025. aastal olulistelt ja vähem olulistelt krediidiasutustelt nõutud summad moodustavad järelevalveülesannete aastastest kogukuludest vastavalt 95,5% ja 4,5%.

EKP järelevalvetasud moodustavad 0,16% EKP otsese või kaudse järelevalve alla kuuluvate üksuste halduskuludest ja amortisatsioonist^[72] (0,19% oluliste ja 0,04% vähem oluliste üksuste puhul).

7.3.2 Individuaalsed järelevalvetasud

Üksuse või grupi tasandil arvutatakse tasud panga olulisuse ja riskiprofiili järgi, kasutades järelevalve alla kuuluvate üksuste iga-aastaseid tasutegureid.

Lisateave järelevalvetasude kohta on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

7.4 Muud pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised

EKP-l on õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi pankade usaldatavusnõudeid käsitlevate ELi õigusaktide (sh EKP järelevalveotsuste) järgimata jätmise eest. Nendega seotud laekumisi ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Niisamuti ei võeta arvesse selliste karistuste hüvitamist juhul, kui varasemaid sanktsioone puudutavaid otsuseid muudetakse või need tühistatakse. Vastavaid summasid kajastatakse EKP tulude ja kulude aruandes. 2025. aastal oli järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustega seotud laekumiste summa 28,5 miljonit eurot.

8 EKP vastuvõetud õigusaktid

EKP vastuvõetud õigusaktid hõlmavad määruseid, otsuseid, suuniseid, soovitusi ja juhiseid riiklikele pädevatele asutustele. Selles osas on loetletud pangandusjärelevalvet käsitlevad õigusaktid, mille EKP võttis vastu 2025. aastal ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EUR-Lexis. Loetelu hõlmab ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud õigusakte ja muid asjakohaseid õigusakte.

8.1 EKP määrused

EKP/2025/24
Euroopa Keskpanga 15. juuli 2025. aasta määrus (EL) 2025/1520, millega muudetakse määrust (EL) 2016/445 liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2016/4) (EKP/2025/24) (ELT L, 2025/1520, 28.7.2025)

EKP/2025/31
Euroopa Keskpanga 9. septembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/1958, millega muudetakse määrust (EL) 2015/534 järelevalvealase finantsteabe aruandluse kohta (EKP/2015/13) (EKP/2025/31) (ELT L, 2025/1958, 17.10.2025)

8.2 Muud EKP õigusaktid (v.a määrused)

EKP/2025/1
Euroopa Keskpanga 10. jaanuari 2025. aasta otsus (EL) 2025/94, millega kehtestatakse kriteeriumid järelevalvealaste stressitestidega seotud järelevalveotsustest teavitamiseks (EKP/2025/1) (ELT L, 2025/94, 16.1.2025)

EKP/2025/7
Euroopa Keskpanga 21. veebruari 2025. aasta otsus (EL) 2025/451, millega muudetakse otsust (EL) 2024/461 riiklike pädevate asutuste poolt Euroopa Keskpangale võrdlusuuringute eesmärgil töötasude, soolise palgalõhe, heakskiidetud suuremate suhtarvude ja suure sissetulekuga isikutega seotud teabe esitamise kohta (EKP/2024/2) (EKP/2025/7) (ELT L, 2025/451, 6.3.2025)

EKP/2025/8
Euroopa Keskpanga 7. märtsi 2025. aasta otsus (EL) 2025/507 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2024. aastal (EKP/2025/8) (ELT L, 2025/507, 27.3.2025)

EKP/2025/10
Euroopa Keskpanga 24. märtsi 2025. aasta otsus (EL) 2025/673, millega muudetakse otsust (EL) 2023/1681 järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt riiklikele pädevatele asutustele esitatud järelevalveandmete edastamise kohta Euroopa Keskpangale (EKP/2023/18) (EKP/2025/10) (ELT L, 2025/673, 4.4.2025)

EKP/2025/13
Euroopa Keskpanga 24. aprilli 2025. aasta otsus (EL) 2025/873, millega muudetakse otsust (EL) 2022/1981 Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamise kohta pädevate asutuste poolt (EKP/2022/33) (EKP/2025/13) (ELT L, 2025/873, 12.5.2025).

EKP/2025/14
Euroopa Keskpanga 24. aprilli 2025. aasta otsus (EL) 2025/874, millega muudetakse otsust (EL) 2022/1982, mis käsitleb Euroopa Keskpankade Süsteemi teenuste kasutamist pädevate asutuste ja koostööd tegevate asutuste poolt (EKP/2022/34) (EKP/2025/14) (ELT L, 2025/874, 12.5.2025)

EKP/2025/25
Euroopa Keskpanga 15. aprilli 2025. aasta suunis (EL) 2025/1521, millega muudetakse suunist (EL) 2017/697 riiklike pädevate asutuste poolt vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (EKP/2017/9) (EKP/2025/25) (ELT L, 2025/1521, 28.7.2025)

EKP/2025/26
Euroopa Keskpanga 15. juuli 2025. aasta soovitus, millega muudetakse soovitust EKP/2017/10 ühiste määratluste kohta riiklike pädevate asutuste poolt vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes teatavate liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamisel (EKP/2025/26) (ELT C, C/2025/4190, 28.7.2025)

EKP/2025/40
Euroopa Keskpanga 10. detsembri 2025. aasta suunis (EL) 2025/2595 riiklike pädevate asutuste järelevalvealase lähenemisviisi kohta järelevalve alla kuuluvate vähem oluliste üksuste hoitavate viivisnõuete katmisel (EKP/2025/40) (ELT L, 2025/2595, 19.12.2025)