Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

1 Sissejuhatus

2025.–2027. aasta järelevalveprioriteedid kajastavad EKP pangandusjärelevalve keskpika perioodi strateegiat järgmiseks kolmeks aastaks. Järelevalveprioriteedid määrab kindlaks EKP järelevalvenõukogu, tuginedes järelevalve alla kuuluvaid üksusi ohustavate peamiste riskide ja haavatavuste põhjalikule hinnangule. Prioriteedid vaadatakse läbi igal aastal. Samuti võetakse neis arvesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemusi[1] ning eelmiste aastate prioriteetidega võrreldes tehtud edusamme. Prioriteedid toetavad olemasolevate järelevalveressursside tõhusat jaotamist ja neid saab paindlikult kohandada, kui see on riskimaastiku muudatuste tõttu õigustatud.

Viimase aasta jooksul on Euroopa pangandussektor osutunud ebakindla väliskeskkonna suhtes vastupidavaks ja näidanud suutlikkust toetada jätkuvalt majanduse elavnemist. Euroopa pankadel on tugev kapitali- ja likviidsuspositsioon. Nende varade kvaliteet on jäänud keerulisema makromajandusliku keskkonna suhtes üldjoontes vastupidavaks ning nende kasumlikkus jõudis kõrgeimale tasemele alates Euroopa pangandusjärelevalve loomisest, seda eelkõige kõrgemate intressimäärade tulemusel.

Pankade bilansside ja riskiprofiilide vastupidavusest hoolimata tuleb olla ettevaatlik, arvestades püsivalt suuri geopoliitilisi pingeid ja kaasnevat ebakindlust makromajandusliku väljavaate suhtes. Ehkki järelevalve alla kuuluvad üksused on seni suutnud hiljutiste geopoliitiliste šokkidega toime tulla, mida muu hulgas on toetanud reaalmajanduse ulatuslik vastupanuvõime, peavad pangad siiski jääma jätkuvalt valvsaks ja hindama korrapäraselt selliste sündmuste võimalikku mõju nende äritegevusele, operatsioonidele ja riskiprofiilile. Selles kontekstis on endiselt esmatähtis tegeleda puudujääkidega pankade krediidiriski juhtimise raamistikes, eelkõige seoses varade kvaliteedi halvenemise varajase tuvastamisega ja eraldiste usaldatavusnõuetekohase taseme kasutuselevõtuga. Samuti on väga oluline tõhustada pankade tegevuskerksuse raamistikke, et suurendada nende suutlikkust toime tulla ootamatutest sündmustest tingitud tegevuskatkestustega. Geopoliitiliste šokkide valdkonnaülene olemus nõuab terviklikku järelevalvestrateegiat ja erilist tähelepanu tuleb pöörata pankade suutlikkusele tulla selliste šokkidega toime järelevalveprioriteetide raames.

Samal ajal peaksid pangad veelgi suurendama oma jõupingutusi, et kõrvaldada tõhusalt ja aegsasti järelevalveasutuste poolt eelmistes tsüklites tuvastatud olulised puudujäägid. Varem hoolika järelevalve alla kuulunud valdkondade puhul jälgivad järelevalveasutused eelkõige seda, kas pangad kõrvaldavad tuvastatud puudused tõhusalt ja õigeaegselt. Eelkõige puudutab see riskiandmete koondamist ja riskiaruandlust, kus hoolimata pikaajalisest koostööst järelevalveasutustega ja olukorra mõningasest paranemisest ei ole mõned pangad endiselt suutnud olulisi puudujääke kõrvaldada. Samuti jääb prioriteediks täielik vastavus järelevalveootustele, mis on seotud pankade kliima- ja keskkonnariskide juhtimisega.

Kuna tehnoloogia areng on muutumas pangandussektori tuleviku seisukohalt esmatähtsaks, peavad pangad tõhustama digiteerimisega seotud jõupingutusi ja tagama uute tehnoloogiate kasutuselevõtust tulenevate riskide usaldusväärse juhtimise. Kuigi järelevalve alla kuuluvad üksused teevad selles valdkonnas edusamme, et suurendada oma konkurentsivõimet tulevikus, peavad nad ühtlasi olema valmis toime tulema operatsioonide ja teenuste digiteerimisest tulenevate uute riskidega. See aitab neil suurendada oma ärimudelite jätkusuutlikkust ja võimaldab saada kasu uuenduslikest tehnoloogiatest.

Seda silmas pidades on 2025.–2027. aasta järelevalveprioriteetide keskseteks teemadeks pankade vastupanuvõime otsestele makrorahanduslikele ohtudele ja tõsistele geopoliitilistele šokkidele (1. prioriteet), teadaolevate oluliste puuduste õigeaegne kõrvaldamine (2. prioriteet) ning vajadus tegeleda digipöördest ja uutest tehnoloogiatest tingitud probleemidega (3. prioriteet). Iga prioriteet on seotud pangandussektori teatud haavatavuste ehk prioriteetsete haavatavustega, mille jaoks on kehtestatud asjakohased strateegilised eesmärgid ja välja töötatud töökavad. Riskide vastastikmõju kajastatakse töökavade ülesehituses. Töökavade eesmärk on tagada, et järelevalveasutuste suhtlus pankadega oleks võimalikult tõhus ja tulemuslik. Joonisel 1 on loetletud pankade viis peamist haavatavust ja kolme järelevalveprioriteediga seotud peamised geopoliitilised riskid.

Joonis 1

2025.–2027. aasta järelevalveprioriteedid pankades tuvastatud haavatavuste kõrvaldamiseks

Allikas: EKP
Märkus. Joonisel on toodud kolm järelevalveprioriteeti aastateks 2025–2027 ja seonduvad haavatavused, millega pangad peavad järgmise kolme aasta jooksul tegelema. EKP pangandusjärelevalve võtab sihipäraseid meetmeid tuvastatud haavatavuste hindamiseks ja jälgimiseks ning nende suhtes järelkontrolli tegemiseks. Joonise parempoolses osas on esitatud iga haavatavusega seotud üldised riskikategooriad.

EKP pangandusjärelevalve strateegilise planeerimise peamine eesmärk on välja töötada usaldusväärne strateegia järgmiseks kolmeks aastaks. Järelevalveprioriteedid aitavad suurendada ühiste järelevalverühmade järelevalvetegevuse kavandamise tulemuslikkust ja järjepidevust ning toetavad ressursside tõhusat jaotamist kooskõlas asjakohaste riskitaluvustasemete kehtestamisega. Samuti aitavad need riiklikel järelevalveasutustel määratleda proportsionaalsel viisil nende enda prioriteete vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves. Prioriteetide läbipaistev tutvustamine selgitab pankadele järelevalveootusi, tõhustab järelevalve mõju pangandussektori vastupanuvõime tugevdamisele ja aitab tagada võrdsed võimalused.

EKP pangandusjärelevalve jälgib ja hindab ka edaspidi nii i) järelevalve alla kuuluvaid üksusi ohustavate riskide ja haavatavuste arengut kui ka ii) pankade edusamme järelevalveprioriteetide elluviimisel. Strateegiliste prioriteetide korrapärane läbivaatamine võimaldab EKP pangandusjärelevalvel kohandada vastavalt vajadusele oma fookust ja tegevust ning reageerida paindlikult muutustele riskimaastikul.

Allpool esitatakse üksikasjalikum teave riskide tuvastamise ja hindamise 2024. aasta protsessi tulemuste kohta ning määratakse järelevalveprioriteedid ja nendega seotud töökavad aastateks 2025–2027. Järelevalveasutused täidavad pankadega tehtava pideva töö käigus ka muid korralisi ülesandeid ja teevad varasemate prioriteetidega seotud järelkontrolli, mis täiendab prioriteetsetes valdkondades järgmise kolme aasta jooksul tehtavat tööd.

2 Riskihinnang ja järelevalveprioriteedid aastateks 2025–2027

2.1 Järelevalve alla kuuluvate üksuste makromajanduslik ja tegevuskeskkond

Ehkki euroala SKP reaalkasv on hakanud vähehaaval elavnema ja inflatsioonisurve on jätkuvalt leevenenud, jääb majanduskasvu lühiajaline väljavaade tagasihoidlikuks ja seda ümbritseb märkimisväärne (geo)poliitiline ebakindlus.[2] Euroala majanduse mõõdukat elavnemist 2024. aastal toetasid peamiselt teenused, samal ajal kui töötleva tööstuse sektor püsis väga nõrk.[3] Ehkki värskeimad näitajad osutavad kasvu lühiajalisele aeglustumisele suure ebakindluse keskkonnas, peaks SKP reaalkasv keskpikas vaates hoogustuma. Elavnemist peaksid soodustama eratarbimist toetav tarbijate reaalse kasutatava tulu kasv, välisnõudluse tugevnemine ja rahapoliitika varasema karmistamise pärssiva mõju taandumine.[4] ÜTHI-inflatsioon on samal ajal aeglustunud ja peaks ettevaateperioodi jooksul jõudma eesmärgiks seatud tasemeni. Alusinflatsioon peaks samuti jätkuvalt pidurduma, ehkki püsib lühiajaliselt mõnevõrra kiirem kui ÜTHI-koguinflatsioon.

Suurenenud ebakindlust silmas pidades mõjutavad majanduskasvu väljavaadet keskpika aja jooksul jätkuvalt langusriskid. Mõõduka kasvu taastumise ootustest hoolimata näib, et ääreala sündmuste realiseerumise tõenäosus on suurem kui aasta tagasi, sest geopoliitilised riskid on kasvanud.[5] Süvenevad geopoliitilised pinged (mis tulenevad näiteks Ukrainas toimuvast sõjast ja Lähis-Ida konfliktist) ning suurenevad deglobaliseerumise suundumused võivad lühiajaliselt kergitada energiahindu ja veokulusid ning häirida maailmakaubandust. See omakorda halvendaks euroala majanduskasvu väljavaadet ja tekitaks taas inflatsioonisurvet.[6] Inflatsiooni, eelkõige toiduainehindade inflatsiooni, võivad aga kiirendada äärmuslikud ilmastikunähtused ja üleminek vähese CO2 heitega majandusele.[7]

Geopoliitilised riskid ning kliimaga seotud üleminekust ja finantssüsteemi digipöördest tulenevad struktuursed probleemid mõjutavad majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaadet laiemalt. Peale selle peaks neil olema otsene mõju pangandussektorile. Geopoliitilised šokid võivad süvendada juhtimis-, operatsiooni- ja ärimudeliriske, seda eelkõige finantssanktsioonide või küberrünnete kaudu. Ühtlasi võivad need oluliselt mõjutada riskiprofiile, eriti olukordades, kus pankadel on bilansis kajastuvast varast tulenevad suured otsesed või kaudsed riskipositsioonid vastaspoolte suhtes, keda asjaomased riskid mõjutavad. Samal ajal on kasvanud kliima- ja keskkonnariskide tähtsus finantssüsteemi ja majanduse jaoks laiemalt, mis on aidanud kujundada pankade tegevuskeskkonda. Võttes arvesse pankade märkimisväärset avatust kliimaga seotud füüsilistele ja üleminekuriskidele, peavad pangad kohanema kliima- ja keskkonnakriisi ulatuslikuma mõjuga, mis võib kaasa tuua korrapäratu ülemineku ja suurendada veelgi füüsilist kahju.[8] Majanduse jätkuva tehnoloogilise ümberkujundamisega seoses peavad pangad võtma ennetavaid meetmeid digiteerimisega seotud jõupingutuste kiirendamiseks, tõhustama oma riskijuhtimistavasid ja toime tulema tihedama pangandussektorivälise konkurentsiga.

Viimasel aastal finantsturgudel valitsenud soodne riskihinnastamine võib põhjustada ootamatuid muutusi turuhoiakutes ja negatiivsetest üllatustest tingitud varade ümberhindamist. Majandusaktiivsuse järkjärguline taastumine ja rahapoliitika leevendamise ootused on toonud kaasa suurema riskivalmiduse, väiksemad riskipreemiad ja aktsiaturgude suhteliselt vähese volatiilsuse mitme kuu vältel. Kui makromajanduslik väljavaade halveneb või geopoliitilised šokid realiseeruvad, võivad need tingimused koos suuremates riikides valitseva ebakindlusega majanduskasvu ja inflatsiooni edasise arengu suhtes põhjustada varahindade järsku korrigeerimist ja suuremat volatiilsust üleilmsetel finantsturgudel.[9] Seda asjaolu illustreerib augusti alguses üleilmsetel finantsturgudel täheldatud kiire ja lühiajaline müügilaine, mil majandusega seotud negatiivsed üllatused Ameerika Ühendriikides ja mure intressimäärade tõusu pärast Jaapanis vallandasid ootamatu riskikartlikkuse.

2.2 2025.–2027. aasta järelevalveprioriteedid

Esimene prioriteet: pangad peavad tugevdama oma suutlikkust toime tulla otseste makrorahanduslike ohtude ja tõsiste geopoliitiliste šokkidega

Makromajandusliku väljavaatega seotud püsiv ebakindlus ja üha intensiivsemad geopoliitilised ohud nõuavad suuremat järelevalvet pankade suutlikkuse üle kõnealuste šokkidega toime tulla. Pidades silmas euroala majanduskasvu väljavaatega seotud püsivaid langusriske ja suurt ebakindlust, on veelgi olulisem kaaluda põhistsenaariumi kõrval ka muid stsenaariumeid ning majanduskasvu ja intressimäärade võimalikke erinevaid suundumusi. Pangad peaksid tõhusalt kõrvaldama oma krediidiriski juhtimise raamistikes leitud puudused, tuvastama õigeaegselt varade kvaliteedi halvenemise ja säilitama piisava eraldiste taseme. Makromajanduslik areng võib mõjutada riski, mis tuleneb pankade riskipositsioonidest mittefinantsettevõtete, näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes. Samuti võib see mõjutada riske, mis tulenevad mittepangast finantsasutustega seotud riskipositsioonidest, sealhulgas šokkide mõju ülekandumisest kõnealusele sektorile. Seetõttu jäävad need teemad järelevalvetöö keskmesse ka edaspidi.

Kuna geopoliitilised riskid on olemuselt valdkonnaülesed, võivad need kaasa tuua ebasoodsad makrorahanduslikud muutused ja mõjutada pankade tegevuskeskkonda laiemalt. Need võivad otseselt ohustada pankade tegevuskerksust, eriti kui nende tulemusel suurenevad IT- ja küberturvalisuse riskid, nõudes seega järgnevatel aastatel sihipäraseid järelevalvealaseid jõupingutusi seonduvate puudustega tegelemisel. Kuna geopoliitilistel riskidel on palju erinevaid ülekandekanaleid, rakendavad järelevalveasutused mitmesuguseid sihipäraseid algatusi, et suurendada teadlikkust ja tugevdada pankade vastupanuvõimet nendele šokkidele. Üks selline algatus on 2025. aasta ELi-ülene stressitest, mida koordineerib Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA).

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid krediidiriski juhtimise raamistikes

Strateegiline eesmärk: pangad peavad tuvastama õigel ajal varade kvaliteedi halvenemise ning looma konservatiivsed eraldiste ja kapitali tasemed. Nad peavad suurendama jõupingutusi, et kõrvaldada õigeaegselt ja tõhusalt eelmiste aastate järelevalveprioriteetide raames tuvastatud asjakohased puudused.

Seni on Euroopa kodumajapidamised ja ettevõtted näidanud tugevat vastupanuvõimet muutuvatele makromajandustingimustele ja kõrgematele intressimääradele. Ettevõtete väljavaadetele aitavad kaasa bilansside hea olukord ja euroala majanduse järkjärguline taastumine. Elamukinnisvaraturud peaksid jääma stabiilseks, saades tuge madalast töötuse määrast, reaalpalga tõusust ja edasiste intressimäärakärbete ootusest. Samal ajal on pankade viivislaenude maht hakanud kasvama, ehkki üsna aeglases tempos. Märgatavamaid muutusi on täheldatud ärikinnisvara ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete portfellides, kuna need on praeguse makrorahanduskeskkonna suhtes haavatavamad. Sellest suundumusest hoolimata on pankade kattekordajad veelgi alanenud, seda isegi riskantsemate segmentide puhul. Osaliselt on selle põhjuseks jätkuv loobumine varasemast ajast pärinevatest viivislaenudest. Uute viivislaenude ja mittenõuetekohaselt teenindatavate (2. etapi) laenude[10] aegamisi suurenevad kattekordajad tekitavad seega muret, et pankade eraldised ei pruugi piisavalt kajastada võimalikke tekkivaid riske või kehvast majandusväljavaatest ja keerulisest geopoliitilisest keskkonnast tulenevaid langusriske.

Järelevalvetöö on toonud esile püsivad puudujäägid pankade IFRS 9 raamistikes, mis näitavad, et mõned pangad ei suuda endiselt täita järelevalveootusi selles valdkonnas. Viimase kahe aasta jooksul on järelevalveasutused teinud kaks horisontaalset hindamist, mis on keskendunud pankade suutlikkusele kajastada tekkivaid riske eeldatava krediidikahju mudelite kaudu. Need hindamised näitavad, et pangad on teinud edusamme uute riskide, eelkõige kliima- ja keskkonnariskide kajastamisel. Samal ajal ei ole edusammud mõnes valdkonnas, näiteks geopoliitiliste riskide kajastamisel, olnud siiski piisavad.[11] Samuti on järelevalveasutused jätkuvalt teinud krediidiriskiga seotud kohapealseid kontrolle ja tuvastanud mõnes krediidiasutuses puudusi seoses eeldatava krediidikahju mudeli parameetritega, etappideks liigitamisega ja eraldiste moodustamisega. 2024. aasta SREP tõi samuti esile püsivad puudujäägid sellistes valdkondades nagu eraldiste moodustamine, laenude väljastamine, liigitamine ja tagatiste (ümber)hindamine.[12]

EKP pangandusjärelevalve jälgib ka edaspidi pankade suutlikkust tuvastada varade kvaliteedi halvenemine õigel ajal ja võtta kasutusele piisavad eraldiste moodustamise tavad. Sellega seoses keskenduvad järelevalveasutused uutele riskidele ja nendega seotud kohandustele, sealhulgas geopoliitilistele riskidele. Edasise jälgimise etapis jätkavad järelevalveasutused koostööd pankadega, et tagada eelmistes järelevalvetsüklites tuvastatud puuduste tõhus ja õigeaegne kõrvaldamine, kasutades selleks kõiki olemasolevaid meetmeid.[13] Samal ajal keskendutakse sihipärastes kohapealsetes kontrollides jätkuvalt krediidiriskiga seotud eraldisi käsitlevatele mudelitele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ning jae- ja ärikinnisvaraportfellide põhimõtetele. Samuti hindavad järelevalveasutused pankade haavatavate portfellide puhul laenuvõtja võimalike finantsraskuste varajast tuvastamist ja nende käsitlemist, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete portfellide sihipärase läbivaatamise kaudu.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • IFRS 9 sihipärase läbivaatamise järeletapp, milles keskendutakse muu hulgas uute (sh geopoliitiliste) riskidega seotud kohandustele ja katmisele. Järelevalveasutused jälgivad pankade edusamme varem tuvastatud puuduste kõrvaldamisel, kontrollivad pankade parandusmeetmete võtmist ja kasutavad vajaduse korral eskalatsioonimeetmeid.
  • Jätkatakse krediidiriskiga seotud kohapealseid kontrolle, keskendudes kogu portfelli hõlmavale etappideks liigitamisele ja eraldiste moodustamisele VKEde, jaeportfellide ja ärikinnisvara (sealhulgas tagatiste hindamise) puhul kooskõlas IFRS 9 nõuetega.
  • Tehakse VKEde portfellide sihipäraseid läbivaatamisi, keskendudes laenuvõtjate võimalike raskuste varajasele tuvastamisele ja käsitlemisele, VKEde mudelitele ning VKEdega seotud riskipositsioonide juhtimisele.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid tegevuskerksuse raamistikes IT-allhangete ning IT-turvalisuse ja küberriskide valdkonnas

Strateegiline eesmärk: pangad peavad täitma digitaalse tegevuskerksuse määrusest (DORA) tulenevaid õigusnõudeid seoses IKT-riskide juhtimise, intsidentidest teatamise, digitaalse tegevuskerksuse testimise ja kolmandast isikust teenuseosutajatega. Nad peavad hoogustama jõupingutusi varem tuvastatud puuduste õigeaegseks ja tõhusaks kõrvaldamiseks, eelkõige küberturvalisuse ja tegevuse edasiandmisega seotud riskide juhtimise valdkonnas.

Üha suurenevad küberohud ja sõltuvus ühistest kolmandast isikust teenuseosutajatest on pankadele jätkuvalt suur väljakutse. Küberintsidentide arv, millest järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused teada andsid, suurenes 2023. aastal järsult ja püsis 2024. aasta kolme esimese kvartali jooksul samal tasemel. Viimase kahekümne aasta jooksul on küberintsidentide arvu järsku tõusu põhjustanud peamiselt pankade teenuste ja operatsioonide jätkuv digiteerimine ja geopoliitiliste pingete süvenemine (mis on suurendanud rünnete ohtu riigi osalusega rühmituste poolt)[14].[15] Ühtlasi teatavad pangad kriitilise tähtsusega funktsioonide puhul suuremast sõltuvusest kolmandast isikust teenuseosutajatest, kuna peaaegu kõik krediidiasutused kasutavad kriitilise tähtsusega edasiantud tegevuste puhul pilvteenuseid.[16] Kolmandast isikust IT-teenuste pakkujate ulatuslik kasutamine võib veelgi võimendada mõju ülekandumist ja suurendada küberintsidentide võimalikku süsteemset mõju.[17]

SREPi mitterahuldavad punktisummad operatsiooniriski valdkonnas ning järelevalvetegevuse tulemused küberkerksuse ja tegevuse edasiandmise juhtimise valdkondades kinnitavad puudujääke pankade tegevusraamistikes ja vajadust teha edusamme nende kõrvaldamisel. 2024. aasta SREPis oli operatsioonirisk endiselt valdkond, mille keskmine punktisumma oli halvim, kusjuures peamisteks põhjusteks olid IKTga seotud elemendid.[18] Tegevuse edasiandmise valdkonnas on järelevalveasutused leidnud, et rohkem kui 10% kriitilise tähtsusega funktsioone hõlmavatest lepingutest ei vasta asjakohastele eeskirjadele.[19] Seda silmas pidades peaksid pangad hindama kontsentratsiooniriske seoses konkreetsete pakkujate, geograafiliste asukohtade (arvestades suurenenud geopoliitilisi riske) ja funktsioonidega ning neid riske vastavalt juhtima. Ühtlasi tuleb hinnata ja juhtida võimalikku ohtu mõju ülekandumiseks mitmesse sektorisse, arvestades pangandusvõrgustike omavahelist seotust.

2024. aasta küberkerksuse stressitest näitas, et pankadel on enamasti olemas üldised reageerimis- ja taasteraamistikud. Stressitesti käigus selgusid ka peamised parandamist vajavad valdkonnad, mis muu hulgas puudutavad talitluspidevuse raamistikke, intsidentidele reageerimise kavandamist, varunduse turvalisust ja kolmandast isikust teenuseosutajate haldamist.[20] Seega teevad järelevalveasutused järelkontrolli seoses puudujääkidega pankade suutlikkuses taastuda kordaläinud küberründest.[21] Seda arvesse võttes jätkavad järelevalveasutused viimastel aastatel tehtud jõupingutusi, tehes sihipäraseid läbivaatamisi ja algatusi, et hinnata pankade tegevuskerksust ning vastavust asjaomastele järelevalveootustele ja regulatiivsetele nõuetele (eelkõige digitaalse tegevuskerksuse määruses sätestatud nõuetele, mida hakatakse kohaldama alates 2025. aasta jaanuarist).

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Andmete kogumine kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate kohta, et teha kindlaks seosed järelevalve alla kuuluvate üksuste ja kolmandast isikust teenuseosutajate vahel, võimalikud kontsentratsiooniriskid ja puudujäägid pankade kehtestatud tegevuse edasiandmise kordades.
  • Tegevuse edasiandmisega seotud riskide ohjamise raamistike ning küberkerksuse raamistike ja riskikontrollimehhanismide sihipärased läbivaatamised.
  • Küberkerksuse stressitesti tulemustega seotud järeltöö.
  • Operatsiooniriski ja IT-kerksuse raamistikega seotud sihipärased kohapealsed kontrollid.
  • Digitaalse tegevuskerksuse määruse rakendamine järelevalveraamistikus.

Fookuses: geopoliitiliste riskide juhtimise kaasamine järelevalveprioriteetidesse

Geopoliitiliste pingete hiljutine süvenemine nõuab pankadelt tugeva riskijuhtimise ja riskikontrolli rakendamist ning järelevalveasutustelt põhjalikumat järelevalvet lühikeses ja keskpikas perspektiivis.

Kajastades geopoliitiliste riskide valdkonnaülest olemust, hinnatakse pankade vastupanuvõimet, strateegiaid ja riskijuhtimist mitmesuguste tegevuste kaudu. Esiteks võetakse geopoliitilist riski arvesse eespool nimetatud prioriteetsetes tegevustes, mis on seotud pankade krediidiriski ja operatsiooniriski juhtimisega. Järelevalveasutused hindavad ka riskijuhtimisprotsesse ja riskivalmidusraamistikke, mida pangad geopoliitiliste riskide jälgimiseks ja maandamiseks kasutavad. Selleks tehakse sihipäraseid võrdlusuuringuid riskivalmiduse ja riskikultuuri kohta eesmärgiga kajastada mõju, mida geopoliitilised riskid avaldavad pankades riskide tuvastamisele ja riskivalmidusraamistikele. Ühtlasi on geopoliitilised riskid oluline komponent 2025. aasta ELi-üleses stressitestis, mis hõlmab uurivat stsenaariumianalüüsi, milles hinnatakse pankade suutlikkust modelleerida vastaspoole krediidiriski stressiolukorras.

Selleks et suurendada arusaamist pankades kasutatavatest põhimõtetest geopoliitiliste riskide käsitlemisel ja selgitada lähemalt järelevalveootusi selles valdkonnas, vaatavad järelevalveasutused läbi praegused tavad, pöörates muu hulgas tähelepanu riskiohjeraamistikele, kapitali ja likviidsuse kavandamisele ning pankadesisesele stressitestimisele.

Teine prioriteet: pangad peaksid tõhusalt ja õigeaegselt kõrvaldama püsivad olulised puudused

Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvestrateegia oluline element on suunata järk-järgult fookus riskide tuvastamiselt nende kõrvaldamisele. Seega peavad kõrvaldamata oluliste puudujääkidega pangad hoogustama oma jõupingutusi, et täielikult täita järelevalveootusi ja rakendada õigeaegselt usaldusväärsed parandusmeetmete kavad. Varasematel aastatel tehtud ulatusliku järelevalvetöö tulemusel on kindlaks tehtud suured puudujäägid seoses i) pankade äristrateegiate ning kliima- ja keskkonnariskide juhtimisega ning ii) nende riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse suutlikkusega. Tekkivaid (sh geopoliitilisi) riske silmas pidades on äärmiselt oluline, et pankadel oleksid piisavad ja tõhusad riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistikud, et tagada õigeaegne otsuste tegemine ja tõhus strateegiline juhtimine. Ehkki EKP pangandusjärelevalve tunnistab, et selles vallas on juba tehtud suuri edusamme, ei ole puuduste kõrvaldamise protsess veel lõppenud. Selleks on vaja teha järeltööd järgmiste järelevalvetsüklite jooksul.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid äristrateegiates ja riskiohjes seoses kliima- ja keskkonnariskidega

Strateegiline eesmärk: pangad peavad täielikult täitma kliima- ja keskkonnariskide juhtimisega seotud järelevalveootusi ja uuest kapitalinõuete määruse ja direktiivi (CRR3/CRD6) panganduspaketist tulenevaid nõudeid (sh nõuded usaldatavusnõuetekohaste üleminekukavade kohta) ning tegelema tuvastatud puudustega õigeaegselt.

Järelevalvetegevuses on endiselt tähtsal kohal pankade suutlikkus kliima- ja keskkonnariske asjakohaselt juhtida. See on tingitud suurenevatest füüsilistest ja üleminekuriskidest, asjaolust, et pangad ei täida veel täielikult seonduvaid järelevalveootusi, ning 2025. aastal jõustuva uue panganduspaketiga seotud nõuetest. Suurenevad füüsilised riskid kajastavad üleilmse temperatuuri jätkuvat tõusu (2024. aasta kujuneb eelduste kohaselt seni dokumenteeritust kõige soojemaks) ning asjaolu, et kliimaga seotud loodusõnnetused (nt metsatulekahjud ja üleujutused) on viimastel aastatel järsult sagenenud. Samal ajal tekitavad aeglased edusammud nullnetoheite eesmärkide saavutamisel muret üleminekuriskide pärast. Suur osa börsil noteeritud üleilmsetest ettevõtetest ei pea kinni kokkuleppest vähendada globaalset soojenemist 2°C-ni või sellest allapoole.[22] Pangandussektorit vaadeldes selgub hiljutisest hindamisest, et 90% küsitletud pankadest ei täida ikka veel ELi kliimaeesmärke, mistõttu neid ohustavad nii suurem krediidirisk kui ka muu hulgas õiguslikud riskid, kusjuures nende riskide käsitlemiseks puuduvad ka head tavad.[23] Samal ajal ohustavad 70% Euroopa pankadest maineriskid, mis tulenevad keskkonnaga seotud kohtuvaidluste riskist.[24]

Järelevalvealane hindamine näitab, et kliima- ja keskkonnariskide juhtimisega seotud järelevalveootuste täitmine ei ole pankades veel lõpule jõudnud.[25] Enamik (ehkki mitte kõik) EKP järelevalve alla kuuluvatest pankadest tegi märkimisväärseid jõupingutusi, et edendada olulisuse hindamisi tähtajaks 2023. aasta märtsis. Pankade puhul, kes seda ei teinud, eskaleeris EKP menetlust ja võttis vastu siduvad järelevalveotsused, mis võimaldavad määrata sunniraha juhul, kui pangad ei järgi kindlaksmääratud tähtaegu.[26] 2023. aasta detsembris (mis ühtlasi oli tähtaeg pankadele kliima- ja keskkonnariskide kaasamiseks oma juhtimisse, strateegiatesse ja riskiohjesse) tehtud hindamine näitas, et üldjoontes olid pangad jõudud koostada kliima- ja keskkonnariskide alusraamistikud, kuid mitmes pangas need siiski puudusid. Sellega seoses võtavad järelevalveasutused praegu järelmeetmeid. Samal ajal domineerivad endiselt puudujäägid, mis takistavad kliima- ja keskkonnariskide asjakohast juhtimist. Need on pankadele edastatud täiendavates tagasisidekirjades ning EKP jälgib ka edaspidi tähelepanelikult asjaomaste krediidiasutuste edusamme. Samuti jälgivad järelevalveasutused tähelepanelikult seda, kas pangad peavad kinni lõplikust tähtajast 2024. aasta lõpus, mis on määratud järelevalveootuste täielikuks täitmiseks, sealhulgas seoses asjaomaste riskide kaasamisega sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja stressitestidesse.

Järelevalvealased hindamised ja kohapealsed kontrollid aitavad jätkuvalt saada ülevaadet sellest, kas pankade strateegiad ning kliima- ja keskkonnariskide juhtimine on asjakohased ning kas nad vastavad edaspidi tehtavatele regulatiivsetele muudatustele. Järelevalve alla kuuluvate üksuste 3. samba andmete avalikustamise hindamisel on selgunud ulatuslikult parandamist vajavad valdkonnad.[27] Sedamööda, kuidas pangad täiustavad oma avalikustamistavasid, jätkavad järelevalveasutused nende tavade asjakohasuse korrapärast läbivaatamist ja hindamist. Peagi jõustuvas CRR3/CRD6 panganduspaketis sätestatakse rangemad avalikustamiskohustused ja nõutakse, et pangad töötaksid välja usaldusväärsed üleminekukavad, mille järelevalveasutused vaatavad läbi kooskõlas tulevaste EBA suunistega. Kliima- ja keskkonnariske hinnatakse endiselt ka kohapealsete kontrollide raames. Neid tehakse nii eraldiseisvalt kui ka osana teatavatest riskipõhistest kontrollidest ning järelevalveasutused teevad süvaanalüüse pankade suutlikkuse kohta tegeleda maine- ja kohtuvaidlustega seotud riskidega.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Järelevalveootuste täieliku täitmise jälgimine ja eskalatsioonimenetluse rakendamine.
  • Horisontaalne hinnang selle kohta, kuidas pangad täidavad 3. samba andmete avalikustamisnõudeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidega.
  • Süvaanalüüsid pankade suutlikkuse kohta tegeleda kliima- ja keskkonnaalastest kohustustest tingitud maine- ja kohtuvaidlustega seotud riskidega.
  • Pankade üleminekukavade läbivaatamine kooskõlas volitustega, mis eelduste kohaselt sätestatakse kapitalinõuete 6. direktiivis.
  • Sihipärased kohapealsed kontrollid kliima- ja keskkonnariskidega seotud aspektide uurimiseks eraldiseisvalt või üksikriskide (nt krediidi-, operatsiooni- ja ärimudelirisk) kavakohase läbivaatamise raames.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid riskiandmete koondamises ja riskiaruandluses

Strateegiline eesmärk: pangad peavad suurendama jõupingutusi, et kõrvaldada pikaajalised puudujäägid riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistikes ja viia oma tavad vastavusse järelevalveootustega. Kui pangad järelevalveootusi ei täida, võib see kaasa tuua eskalatsioonimeetmed.

Edusammud riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistike pikaajaliste puuduste kõrvaldamisel on endiselt ebapiisavad. Märkimisväärne hulk järelevalve alla kuuluvaid üksusi ei järgi ikka veel täielikult järelevalveootusi ega Baseli pangajärelevalve komitee põhimõtteid riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse kohta. 2024. aasta SREP, riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse suutlikkuse sihipärane läbivaatamine ja kohapealsed kontrollid on toonud esile puudused, mis on seotud i) juhtorganite kaasatuse ja asjatundlikkusega, ii) riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistike põhjalikkusega, iii) asjakohase andmearhitektuuri ja IT-taristuga, iv) keerukate ja killustatud IT-süsteemidega ning v) andmekvaliteedi juhtimisega.

Kooskõlas eelmise aasta järelevalveprioriteetidega intensiivistab EKP pangandusjärelevalve oma jõupingutusi tagamaks, et järelevalve alla kuuluvad üksused järgivad järelevalveootusi, mis on sätestatud EKP juhendis riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse kohta. Järelevalveasutused süvendavad veelgi survet pankadele, kes ei suuda puudujääke määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, ning kasutavad vajaduse korral täies ulatuses järelevalvealaseid eskalatsioonivahendeid (sh sanktsioone).[28] Parandusmeetmete strateegias võetakse arvesse pankade individuaalset olukorda ning seda kohandatakse vastavalt kõrvaldamata puuduste olulisusele, nende positsioonile parandamistsüklis ja pankade varasematele tulemustele järelevalveprobleemide lahendamisel. Järelevalveasutused jätkavad ka riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse suutlikkuse sihipärast läbivaatamist ja sihipäraseid kohapealseid kontrolle, tehes puudujääkide ilmnemisel tihedat koostööd pankadega.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Järeltöö riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse tavade sihipärase läbivaatamisega ja järelevalveootuste järgimisega, nagu on sätestatud EKP juhendis riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse kohta, ning varem tuvastatud puudujääkide kõrvaldamisega, kasutades vajaduse korral täiel määral olemasolevaid eskalatsioonivahendeid.
  • Sihipärased kohapealsed kontrollid, milles käsitletakse üldisi juhtimis- ja IT-taristuga seotud küsimusi, riskiandmete koondamise suutlikkust ja riskiaruandlustavasid.
  • Juhtkonna aruanne andmehalduse ja andmete kvaliteedi kohta – iga-aastane küsimustik, mille eesmärk on tagada, et pankade juhtorganid vastutavad asjakohaselt sisemise, finants- ja järelevalvearuandluse eest.

Kolmas prioriteet: pangad peavad tugevdama oma digiteerimisstrateegiaid ja tegelema uute tehnoloogiate kasutamisest tuleneda võivate probleemidega

Pangad seisavad silmitsi paljude struktuursete ja pikemaajaliste suundumustega ning digiteerimine on üks neist. Tehnoloogia areng kujundab kiiresti ümber paljusid sektoreid, sealhulgas pangandussektorit, luues arvukalt uusi võimalusi äritegevuseks, kuid tekitades ka uusi probleeme ja riske turgu valitsevatele ettevõtetele. Digipööre on konkurentsivõime säilitamise soovist ajendatuna muutunud paljude pankade jaoks esmatähtsaks ning väga oluline on võtta piisavaid kaitsemeetmeid, et piirata uute tegevuste ja tehnoloogiatega seotud võimalikke riske. Sellega seoses on oluline roll ka keerulisel küberohtude maastikul, kuna digiteerimise valdkonnas tehtavad edusammud võivad kahjustada pankade tegevuskerksust. Pikas perspektiivis peaks digiteerimine tugevdama pankade konkurentsivõimet, tõhustama nende ärimudeleid ja suurendama vastupanuvõimet pangandussektorivälisele konkurentsile.

Täheldatud kiire areng tehnoloogia valdkonnas, näiteks generatiivse tehisintellekti kasutuselevõtt, ning sellise tehnoloogia üha suurem rakendamine pankades (nt tehisintellekti kasutatakse nii usaldatavusnõuete täitmise kui ka usaldatavusnõuetega mitteseotud valdkondades) nõuab struktureeritud lähenemisviisi. Pangandusjärelevalveasutused peavad välja töötama sihipärased strateegiad, et paremini mõista pankade reaktsiooni sektori tulevikku kujundavatele struktuursetele suundumustele, nagu digiplatvormid, strateegilised partnerlused ja tehisintellekti kasutamine. Seepärast soovitab EKP asjakohaselt juhtida digiteerimisega seotud riske ja kasutusele võtta valdkonna parimad tavad.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid digipöörde strateegiates

Strateegiline eesmärk: pangad peavad tugevdama oma digiteerimisstrateegiaid ja nendega seotud täitmiskavasid, et nõuetekohaselt maandada seonduvaid riske, sealhulgas uute/arenenud tehnoloogiate (nt pilvteenused ja tehisintellekt) kasutamisest tulenevaid riske.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste kasumlikkuse tase on olnud rekordiliselt kõrge tingituna peamiselt üleminekust madalatelt intressimääradelt positiivsetele intressimääradele, mis on suurendanud netointressimarginaale. Pangad on võimendanud suuremat sissetulekut, vähendades samal ajal kulude kasvu, parandades seeläbi kulutõhusust (mida kajastab kulu ja tulu suhtarvude hiljutine langus). See paranemine tuleneb siiski suurel määral välistest teguritest, mis on seotud makrorahandusliku keskkonnaga, milles pangad tegutsevad. Samal ajal püsivad siiski pankade ärimudelitega seotud struktuursed probleemid. Seda arvesse võttes võib järelevalve alla kuuluvaid üksusi julgustada neid ootamatuid tulusid ära kasutama, et veelgi edendada digiteerimist ja tõhustada oma tegevuskerksuse raamistikku.

Viimastel aastatel on EKP pangandusjärelevalve seadnud prioriteediks pangandussektori digiteerimisega seotud riskide hindamise. Järelevalvetegevused, nagu turuteabe kogumine, sihipärased läbivaatamised ja kohapealsed kontrollid, on võimaldanud teha kokkuvõtte pankade headest tavadest ning tuvastada pankade digiteerimise kestliku, nõuetekohaselt hallatud ja riskiteadliku juhtimise olulised aspektid. 2024. aasta juulis avaldas EKP pangandusjärelevalve aruande peamiste hindamiskriteeriumite ja heade tavade kohta digiteerimise valdkonnas,[29] andes järelevalveasutustele aluse digiteerimise tervikliku hindamisraamistiku koostamiseks. EKP pangandusjärelevalve teeb ka edaspidi jõupingutusi selles valdkonnas, viies läbi sihipäraseid kohapealseid kontrolle ja läbivaatamisi, milles keskendutakse peamistele tehnoloogiatele, kasutusjuhtumitele ja äriliinidele eesmärgiga süvendada veelgi oma arusaamist ja jätkata järelevalvepõhimõtete täiustamist. Järelevalveasutused suhtlevad pankadega, et võtta nende tähelepanekutega seoses järelmeetmeid, järgides selgelt määratletud eskalatsioonipõhimõtteid.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Sihipärased tegevused, mis keskenduvad mõjule, mida pankade digitaalne tegevus avaldab nende ärimudelitele/strateegiatele, ning uuenduslike tehnoloogiate kasutamisest tulenevatele riskidele.
  • Digipöördega seotud sihipärased kohapealsed kontrollid, milles analüüsitakse pankade strateegiate IT- ja ärimudeliga seotud aspekte.

2.3 Edasine järelevalvetegevus ja varasemate prioriteetidega seotud järeltöö

Lisaks aastateks 2025–2027 seatud järelevalveprioriteetidele täidab EKP pangandusjärelevalve jätkuvalt ka muid korralisi ja erakorralisi ülesandeid.

Korralise järelevalvetöö käigus võetavad järelmeetmed

Varasematel aastatel on tehtud ulatuslikke järelevalvealaseid läbivaatamisi ja mõned varasemad prioriteedid on jõudnud etappi, kus järelevalve fookus nihkub peamiste haavatavuste kindlakstegemiselt tuvastatud puuduste tegelikule kõrvaldamisele. Selles osas vaadeldakse viimase paari aasta jooksul tehtud edusamme ja tuuakse esile valdkonnad, millele tuleb veel tähelepanu pöörata ning mille suhtes võetakse järelmeetmeid korrapärase järelevalvetegevuse käigus.

Viimase kolme aasta jooksul on järelevalveasutused keskendunud pankade krediidiriski juhtimise raamistikele. Erilist tähelepanu on pööratud selliste portfellide vastupidavusele, mis on makrorahandusliku olukorra suhtes tundlikumad ja/või avatud refinantseerimisriskile (nt elamu- ja ärikinnisvara portfellid). Selle tulemusena on pangad parandanud oma suutlikkust toime tulla kinnisvaraportfellis probleemsete võlgnike arvu võimaliku kasvuga. Mõnel pangal tuleb siiski veel rohkem tööd teha, et näiteks täielikult järgida EBA suuniseid laenude väljastamise ja jälgimise kohta, võtta piisavalt arvesse laenuvõtjate refinantseerimisriske ja ajakohastada õigeaegselt tagatiste hindamist. Peale selle jätkasid järelevalveasutused sisemudelite läbivaatamist, mille tulemusel on tehtud hulgaliselt sisereitingute mudelitega seotud tähelepanekuid ja võetud meetmeid.

2022. aastal läbi viidud vastaspoole krediidiriski juhtimise sihipärase läbivaatamise ja viimasel paaril aastal tehtud mitmesuguste kohapealsete kontrollide käigus on tuvastatud olulisi haavatavusi pankade riskijuhtimistavades (stressitestid, maksejõuetuse haldamise protsess ja dokumentatsioon jne). Pärast sihipärast läbivaatamist on kõnealused pangad esitanud sihipärased tegevuskavad, milles on seatud puuduste lõpliku kõrvaldamise tähtajaks 2025. aasta lõpp. 2023. aasta oktoobris avaldas EKP juhendi vastaspoole krediidiriski juhtimise ja haldamise heade tavade kohta.[30]

2024. aastal tehti ka märkimisväärset järelevalvealast tööd, et kõrvaldada puudujäägid varade ja kohustuste juhtimise raamistikes. Tehtud sihipärased läbivaatamised on käsitlenud likviidsusvalmiduse kavandamist ja tagatiste optimeerimise suutlikkust, rahastamiskavade teostatavust, varade ja kohustuste juhtimist ja strateegiaid ning intressimäärade ja krediidiriski marginaalidega seotud riske. Nende tulemusel on tuvastatud puudujäägid muu hulgas järgmistes valdkondades: i) tagatiste hindamine ja monetiseerimine (ei teata keskpanga kehtestatud tagatise aktsepteeritavust, liiga optimistlik aeg likviidseks muutmiseks jne); ii) eeldused hoiustega seotud prognooside modelleerimisel (hoiuste tulevase kasvutempo liiga optimistlik prognoos, tuginemine lihtsustatud modelleerimiseeldustele jne); iii) varade ja kohustuste juhtimise mudelite järeltestimised ja rekalibreerimine, ning iv) üldised varade ja kohustuste juhtimise raamistikud (andmehaldus, infosüsteemide kohandatavus, piirmäärade kalibreerimine riskivalmidusaruannetes jne).

Pankade juhtorganite toimimises tuvastatud puudujääkide kõrvaldamine on olnud järelevalveprioriteet alates 2020. aastast. Järelevalvetegevuse (juhtorganite tõhususe ja mitmekesisuse sihipärased läbivaatamised, kohapealsed kontrollid ja iga-aastased andmete kogumised) käigus on kindlaks tehtud peamised puudused ja kaardistatud nende kõrvaldamisel tehtud edusammud. Mitmekesisuse valdkonnas saavutatud mõningatest edusammudest hoolimata esineb mõnes pangas ikka veel puudusi seoses kollektiivse sobivusega (sh IT-alased eriteadmised ja juhatuse sõltumatus), ametikohtade täitmise kavandamisega ning komiteede toimimise ja koosseisuga. Selle analüüsi tulemusi on arvesse võetud EKP ajakohastatud juhendis juhtimise ja riskikultuuri kohta, mis avaldatakse 2025. aasta alguses ja milles antakse ülevaade seonduvatest järelevalveootustest pankadele.

Edaspidi keskenduvad järelevalveasutused eespool nimetatud valdkondades tuvastatud puuduste konsolideerimisele ja kõrvaldamisele, et tagada täielik vastavus järelevalve- ja regulatiivsetele ootustele. Järelevalveasutused võtavad järelevalvetegevuse tulemuste põhjal järelmeetmeid ja suhtlevad asjaomaste pankadega individuaalselt, et käsitleda lahendamist vajavaid (eelkõige pikaajalisi) probleeme. Kui parandusmeetmeid ei võeta õigeaegselt või piisavalt, võivad järelevalveasutused rakendada eskalatsioonistrateegiaid ja kasutada vajaduse korral täiel määral neile kättesaadavaid järelevalvevahendeid.

Euroopa Keskpank, 2024

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.bankingsupervision.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab täpsemat teavet ühtse järelevalvemehhanismi sõnastikust (ainult inglise keeles).

HTML ISBN 978-92-899-6910-9, ISSN 2599-8544, doi:10.2866/3317542 QB-01-24-029-ET-Q


  1. Vt 2024. aasta SREPi koondtulemused, EKP, detsember 2024.

  2. Vt Eurosüsteemi ekspertide makromajanduslik ettevaade euroala kohta, EKP, detsember 2024.

  3. Vt Eurosüsteemi ekspertide makromajanduslik ettevaade euroala kohta, EKP, detsember 2024.

  4. Vt Eurosüsteemi ekspertide makromajanduslik ettevaade euroala kohta, EKP, detsember 2024.

  5. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2024.

  6. Vt EKP 12. septembri 2024. aasta rahapoliitikaotsuste kommentaar.

  7. Vt EKP majandusülevaade, 7/2024.

  8. Vt Frank Eldersoni kõne Sustainable finance: from ‘eureka!’ to action, Sustainable Finance Lab Symposium on Finance in Transition, 4. oktoober 2024.

  9. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2024.

  10. Vt Same same but different: credit risk provisioning under IFRS 9, EKP teadustoimetiste seeria nr 2841, 2023.

  11. Vt IFRS 9 overlays and model improvements for novel risks, EKP, juuli 2024.

  12. Vt 2024. aasta SREPi koondtulemused, EKP, detsember 2024.

  13. Krediidiriskiga seotud muu kavandatud ja pideva järelevalvetegevuse kohta vt ka jagu 2.3.

  14. Vt Anneli Tuomineni intervjuu ajalehele Börsen-Zeitung, 21. november 2023.

  15. Vt üleilmse finantsstabiilsuse ülevaade, IMF, aprill 2024.

  16. Vt Rise in outsourcing calls for attention, EKP pangandusjärelevalve uudiskiri, veebruar 2024.

  17. Vt üleilmse finantsstabiilsuse ülevaade, IMF, aprill 2024.

  18. Vt 2024. aasta SREPi koondtulemused, EKP, detsember 2024.

  19. Vt Rise in outsourcing calls for attention, EKP pangandusjärelevalve uudiskiri, veebruar 2024.

  20. Vt Claudia Buchi kõne Global rifts and financial shifts: supervising banks in an era of geopolitical instability, ESRNi nõukogu kaheksas aastakonverents teemal makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika uued piirid, 26. september 2024.

  21. Vt EKP pressiteade EKP viis lõpule küberkerksuse stressitesti, 26. juuli 2024.

  22. Vt MSCI Sustainability Institute´i avaldatav Net-Zero Tracker.

  23. Vt Risks from misalignment of banks’ financing with the EU climate objectives, EKP, jaanuar 2024.

  24. Vt Failing to plan is planning to fail’ – why transition planning is essential for banks, EKP järelevalveblogi, 23. jaanuar 2024.

  25. Nagu on sätestatud EKP 2020. aasta juhendis kliima- ja keskkonnariskide kohta.

  26. Vt ka järelevalveblogi artikkel You have to know your risks to manage them – banks’ materiality assessments as a crucial precondition for managing climate and environmental risks, 8. mai 2024, ja Frank Eldersoni kõne Nature-related risk: legal implications for central banks, supervisors and financial institutions, ESRNi õiguskonverents, 6. september 2024.

  27. Vt ESG data quality:Pillar 3 disclosures in focus, EKP pangandusjärelevalve uudiskiri, veebruar 2024.

  28. Vt EKP järelevalveblogi artikkel Risk data aggregation and risk reporting: ramping up supervisory effectiveness, 15. märts 2024.

  29. Vt Digitalisation: key assessment criteria and collection of sound practices, EKP pangandusjärelevalve, 2024.

  30. Vt Sound practices in counterparty credit risk governance and management, EKP, oktoober 2023.

Rikkumisest teatamine