Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Muudame Euroopa järelevalve tõhusamaks, tulemuslikumaks ja riskipõhisemaks

Stabiilsed pangad on tugeva majanduse alustala. Alates Euroopa pangandusjärelevalve loomisest on euroala pangad muutunud stabiilsemaks, nad on paremini kapitaliseeritud ning nende viivislaenude osakaal on väiksem. Praegune järelevalve- ja õigusraamistik on aidanud säilitada pangandussektori vastupidavust, võimaldades jätkata teenuste osutamist kodumajapidamistele ja ettevõtetele ka stressiolukorras. 

Ülemaailmse finantskriisi järel saavutatu on loonud tugeva aluse. Pangad tegutsevad aga kiiresti muutuvas keskkonnas. Arvestades hoogsaid muutusi tehnoloogiavaldkonnas ja seonduvat arengut riskimaastikul, peab võimalikult tõhus ja tulemuslik järelevalve olema reageerimisvõimeline ja kohanema uute väljakutsetega. Pankadel ja järelevalveasutustel peab olema analüüsivõimekus tekkivate riskidega tegelemiseks. Seetõttu töötame välja põhjalikku reformikava, et vähendada järelevalve liigset keerukust. Selleks suuname oma ressursid ümber, seadmata sealjuures ohtu pankade vastupanuvõimet.

Reformime SREPi – pankade finantsolukorra regulaarse kontrollimise protsessi

2022. aasta septembris algatas Euroopa pangandusjärelevalve järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) sõltumatu eksperdihindamise. Selle käigus antud soovituste põhjal muudame SREPi tõhusamaks ja tulemuslikumaks, keskendudes enam riskipõhisele järelevalvele. Muutuste kohta saab täpsemat teavet korduma kippuvatest küsimustest SREPi tuleviku kohta.

SREPi reform toob kaasa olulised parandused järgmiste meetmete abil:

Sihipärasemad riskihindamised

Ühtlustasime SREPi, et muuta protsess riskipõhisemaks ja lühendada selle ajakava. Riskipõhine ja proportsionaalne järelevalve, mida hõlbustab alates 2023. aastast kehtiv riskitaluvusraamistik, ning mitmeaastane lähenemisviis võimaldavad hinnata pangapõhiseid riske paindlikumalt ja õigeaegselt.

Järelevalvetegevuse integreeritud kavandamine

Parandame järelevalvetegevuse kooskõlastamist. Need tegevused, nt kohapealsed kontrollid, süvaanalüüsid ja horisontaalsed temaatilised analüüsid, annavad põhjaliku ülevaate pankade riskidest. See aitab nii järelevalveasutustel kui ka pankadel jaotada vahendeid vastavalt vajadusele.

Kasutame kõiki järelevalvevahendeid

Kasutame kõiki õigusaktides sätestatud järelevalvevahendeid kooskõlas meie eskalatsiooniraamistikuga, mis tagab, et pangad tegelevad riskidega õigel ajal. Kui pangad ei suuda puudusi piisavalt kõrvaldada, saame kehtestada kvalitatiivseid nõudeid ja võtta jõustamismeetmeid, näiteks määrata sunniraha (perioodilisi karistusmakseid).

Tõhusam suhtlus pankadega

SREPiga seotud kirjad pankadele on muutunud lühemaks ja keskenduvad rohkem peamistele riskidele. SREPi otsuste põhiosas keskendutakse peamistele järelevalveprobleemidele, millest lähtuvad SREPi nõuded ja soovitused. Teavitame panku kvalitatiivsetest meetmetest kohe, kui puudujäägid tuvastatakse. Vähem tõsiste puuduste järelkontrolli on nüüd lihtsustatud.

Stabiilsemad meetodid

Stabiilsed ja vähem keerukad meetodid tagavad ajalise järjepidevuse, muutes järelevalvemeetmed prognoositavamaks. Meie hindamismetoodikal on nüüd stabiilne alus. Viimase olulise verstapostina on peagi kavas lihtsustada teise samba nõuete kehtestamisel kasutatavat lähenemisviisi. Järgmistel aastatel ei ole kavas teha muid olulisi läbivaatamisi.

IT-süsteemide ja analüüsi parem kasutamine

Tipptasemel IT- ja analüüsivahendite kasutamine ning edendamine tavapäraste ülesannete täitmisel vabastab ressursse ja aega peamiste pangapõhiste riskidega tegelemiseks. Seepärast oleme investeerinud IT-süsteemidesse ja analüüsi ning ühtlustame ja konsolideerime oma andmeid ja IT-taristut.

SREPi reform tugineb varasematele otsustele ning seda viiakse ellu kolme aasta jooksul ajavahemikus 2024–2026. Seega ilmneb reformist saadav kasu aja jooksul. Edusamme jälgime ja dokumenteerime selliste näitajate abil nagu SREPi tsükli kestus, SREPi otsuste pikkus ja arusaadavus ning teave veel lahendamata tähelepanekute kohta.

Lisateave SREPi reformi kohta:

Meie eesmärk muutuda tõhusamaks ja tulemuslikumaks, järgides samal ajal täielikult riskipõhist lähenemisviisi, ei hõlma ainuüksi SREPi. Võttes arvesse järelevalveekspertide kogemusi ja välistelt sidusrühmadelt saadud tagasisidet, oleme loonud kuus töösuunda, mis ühtlustavad veelgi järelevalveprotsesse ja -menetlusi.

Kooskõlas riskipõhise lähenemisviisiga on iga töösuuna üldine eesmärk keskenduda asjakohastele riskidele ja tagada pankade vastupanuvõime, vähendades samal ajal standardpäringutele ja -tegevustele kuluvat aega. See võimaldab meil suunata vahendeid tekkivate riskide ning suuremat muret valmistavate ja keerukamate valdkondade käsitlemisele.  

Töösuunad hõlmavad kuut peamist valdkonda:
Otsuste tegemise parandamine/tõhustamine ja digiteerimise eeliste ärakasutamine

Kiirendame oma järelevalveotsuseid digivahendite ja kiirmenetluste abil. Näiteks vähenes sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise (mis moodustab ülekaalukalt suurima osa EKP otsustest) keskmine kestus 2024. aastal 97 päevani, mis on oluliselt lühem Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve seatud piirmäärast (120 päeva). Katsetame ka koostöös Euroopa Pangandusföderatsiooniga välja töötatud kiirmenetlust riski olulise osa ülekandmise hindamiseks väärtpaberistamise puhul. See vähendab piisavalt lihtsate ja standarditud väärtpaberistamistehingute hindamisele kuluvat aega kolmelt kuult kümnele tööpäevale, ohustamata sealjuures vastupanuvõimet. Keerukate ja uuenduslike väärtpaberistamiste puhul jätkab EKP üksikasjalikku hindamist ja analüüsib, kas riski oluline osa on üle kantud.

Sisemudelid

Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kasutatavad sisemudelid aitavad kindlaks määrata, kui palju kapitali peab pangal olema. Seega mõjutavad need panga vastupanuvõimet. Seetõttu on ühtse järelevalvemehhanismi prioriteet algusest peale olnud parandada sisemudelitega seotud olukorda. Järelevalveasutused peavad selliste mudelite kasutamise eelnevalt heaks kiitma ja jätkama nende kasutamise jälgimist, sealhulgas (oluliste) muudatuste korral. Uurime võimalusi sisemudelitega seotud järelevalveprotsesside ühtlustamiseks. Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab läbi oma regulatiivseid tehnilisi standardeid sisemudelites tehtavate muudatuste liigitamise kohta, mis on hea võimalus vähendada järelevalveasutuste heakskiitu nõudvate oluliste muudatuste arvu. 

Stressitestid

Järelevalvealaste stressitestide abil hinnatakse pankade suutlikkust toime tulla finants- ja majandusšokkidega. Stressitestide tulemused aitavad järelevalveasutustel tuvastada nõrkusi ja neid pankadega peetava järelevalvealase dialoogi raames aegsasti käsitleda. Soovime parandada stressiteste eesmärgiga kõrvaldada tarbetult keerukad ja ressursimahukad protsessid. Sealjuures teeme vajaduse korral tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega. See parandab meie suutlikkust reageerida tekkivatele riskidele kiiremini ning vähendab samal ajal stressitestidega seotud aruandlusnõudeid ja nõuete täitmise kulusid pankade jaoks.

Kapitaliga seotud otsused

Piisav kapitaliseeritus on turvalisuse ja usaldusväärsuse alus. Pangad võtavad riske ja võivad saada kahjumit, kui riskid realiseeruvad. Nad peavad suutma sellist kahju katta, et jätkata oma klientide teenindamist ka kehvemal ajal. Selle olulise rolli tõttu eeldavad teatavad kapitaliga seotud otsused järelevalveasutuste heakskiitu. Muudame sisemenetlused kapitaliga seotud otsuste tegemisel (näiteks aktsiate tagasiostmise heakskiitmine) riskipõhisemaks ja kiiremaks, kasutades muu hulgas digivahendeid. Pankade jaoks tähendab see selgemaid järelevalvesuuniseid, standardsemaid vorme ja ülesannete kiiremat täitmist.

Aruandlus

Selleks et jälgida riske ja jõustada õigusakte, vajavad järelevalveasutused asjakohast teavet, mida kogutakse tavaliselt standardse aruandluse kaudu. Pankade aruandlusraamistik on aja jooksul muutunud, kajastades eri poliitikavaldkondade vajadusi nii riikide kui ka Euroopa tasandil. Keerulise aruandlusraamistiku tõttu kaardistame usaldatavusnõuetega seotud aruandluse ja teabe avalikustamise nõudeid oluliste ja vähem oluliste pankade puhul, võttes arvesse volitusi nii riikide kui ka Euroopa Liidu tasandil. See aitab kindlaks teha kattuvused, aegunud nõuded ja valdkonnad, kus aruandlust saab ühtlustada.

Kohapealsed kontrollid

Kontrollid on pangandusjärelevalve oluline töövahend. Need hõlmavad erinevate riskide, sisekontrollisüsteemide, ärimudelite või juhtimiskorra põhjalikku analüüsi. Kontrollid annavad üksikasjalikku teavet konkreetse panga olukorra kohta ja lubavad teha ettevaatavat analüüsi. Suurendame kohapealsete kontrollide tõhusust muu hulgas kavandamise, teostamise ja järelmeetmete etapis. Kohapealsete kontrollide ulatuse ja intensiivsuse kindlaksmääramisel lähtume riskipõhisemast lähenemisviisist.

Hindame järelevalve tõhusust

Järelevalve tõhususe hindamine on meie reformikava põhielement. Järelevalve tõhususe mõistmiseks on aga vaja enamat kui finantsnäitajad. Näiteks võivad panga finantssuhtarvud paraneda mitmel põhjusel, sealhulgas paremate makromajanduslike tingimuste tõttu. Nende tegurite eristamiseks täiustame oma analüüsivahendeid, et paremini hinnata järelevalve tõhusust.

Korrapärane hindamine

Oleme lisanud järelevalve tõhususe korrapärase hindamise oma iga-aastasesse kavandamisprotsessi. Seeläbi pöörame suurt tähelepanu mõõdetavatele tulemustele ning tagame, et meie jõupingutused on jätkuvalt tulemustele suunatud ja mõjusad. Uus astmeline lähenemisviis järelmeetmete võtmiseks võimaldab meil tegeleda tõhusamalt kõige pakilisemate küsimustega.

Edendame riskipõhist järelevalvekultuuri

EKP ja riikide järelevalveasutused teevad koostööd, et tagada Euroopa pangandusjärelevalve toimimine. Ühised järelevalverühmad, kuhu kuuluvad nii EKP kui ka riiklike pädevate asutuste eksperdid, teevad järelevalvet oluliste pankade üle. Vähem oluliste pankade üle teevad aga järelevalvet riiklikud pädevad asutused EKP järelevaatamise all.

Reformikava elluviimiseks edendame riskipõhist järelevalvekultuuri kogu süsteemis, andes meeskondadele volitused ja õigused otsustada, millisele valdkonnale järelevalvealast tähelepanu pöörata.

Selleks et suurendada järjepidevust kogu Euroopa pangandusjärelevalves, oleme käivitanud konkreetse algatuse töökultuuri muutmiseks. Meie eesmärk on arendada paremini lõimitud, tõhusamat, tulemuslikumat ja riskipõhisemat järelevalvekultuuri. Ühtne järelevalvekultuur tugevdab meie järelevalvet ja toob pankade jaoks kaasa sujuvamad protsessid.

Kuidas aitame kaasa lihtsustamisalgatustele Euroopa tasandil?

Tõhus, tulemuslik ja riskipõhine järelevalve

Soovime, et järelevalve oleks tõhus ja tulemuslik ning keskenduks alati selgelt riskidele. Kuigi me ei ole reguleeriv asutus ega seadusandja, aitame asjaomastel asutustel hinnata õigusraamistiku lihtsustamise võimalusi, tagades ühtlustatud ja proportsionaalsed nõuded ELi tasandil, seadmata ohtu pankade turvalisust ja usaldusväärsust.

Lihtsustamist käsitlev EKP kõrgetasemeline rakkerühm

EKP nõukogu on loonud kõrgetasemelise rakkerühma, mille ülesanne on uurida võimalikke valdkondi Euroopa usaldatavusnõuete õigusraamistiku ning järelevalve- ja aruandlusraamistiku lihtsustamiseks. Rakkerühm kavatseb esitada EKP nõukogule lihtsustamise ettepanekud 2025. aasta lõpuks. Seejärel esitatakse lõplikud ettepanekud Euroopa Komisjonile.

Euroopa Pangandusjärelevalve algatused

Osaleme samuti Euroopa Pangandusjärelevalve rakkerühmas, mis käsitleb regulatiivse ja järelevalveraamistiku tõhusust.

Rikkumisest teatamine