Banking Supervision
Banking Supervision
Search
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

1 Sissejuhatus

2026.–2028. aasta järelevalveprioriteedid kajastavad EKP pangandusjärelevalve keskpika perioodi strateegiat järgmiseks kolmeks aastaks. Järelevalveprioriteedid määrab kindlaks EKP järelevalvenõukogu, tuginedes järelevalve alla kuuluvaid üksusi ohustavate peamiste riskide ja haavatavuste põhjalikule hinnangule. Need vaadatakse igal aastal läbi, et kajastada riskimaastiku muutusi ning erinevate järelevalvemenetluste, eelkõige järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemusi[1]. Prioriteedid vaadatakse läbi ka selleks, et hinnata pankade edusamme eelmiste aastate prioriteetide ja regulatiivsete nõuete täitmisel. Selline iga-aastane läbivaatamine toetab riskipõhist ja ettevaatavat strateegiat, mis soodustab järelevalveressursside tõhusat jaotumist ning muudab järelevalvemeetmed pankade jaoks läbipaistvamaks ja prognoositavamaks, tagades samal ajal vajaduse korral piisava paindlikkuse prioriteetide kohandamiseks.

Euroopa pangandussüsteemil on kindel riskiprofiil ja tugev vundament, mis võimaldavad tal praeguses väga ebakindlas geopoliitilises ja makrorahanduslikus keskkonnas hästi toime tulla ning toetada tõhusalt Euroopa majandust. Möödunud aasta jooksul on sektori kapitali- ja likviidsuspositsioon püsinud jätkuvalt tugev ning viivislaenude tase madal, kusjuures kasumlikkus on siiani osutunud intressimäärade languse keskkonnas vastupidavaks. Need stabiilsed alusnäitajad, mis osaliselt tulenevad usaldatavusnõuete ja järelevalveraamistike tõhustamisest pärast üleilmset finantskriisi, on võimaldanud sektoril toime tulla üleilmsete kaubanduspingete ja konfliktide süvenemisest tingitud majandusraskustega ning sellele järgnenud ulatusliku volatiilsusega finantsturgudel. Pangandussektori vastupanuvõimet on viimastel aastatel tugevdanud ka riiklikud meetmed, mille eesmärk on toetada reaalmajandust ja leevendada negatiivsete šokkide mõju. Pangandussektori üldist vastupanuvõimet geopoliitiliste pingete tekitatud negatiivsele stsenaariumile kinnitab ka selle aasta ELi-ülene stressitest.

Sellegipoolest peavad pangad olema valmis toime tulema eelseisvate probleemidega. Üleilmne ebakindlus on kerkinud erakordselt kõrgele tasemele, luues suurema haavatavuse keskkonna, kus seni ebatõenäolisena tundunud riskid muutuvad käegakatsutavamaks. Geopoliitilised pinged ja nihked kaubanduspoliitikas, kliima- ja loodusega seotud kriisid, demograafilised muutused ja tehnoloogilised häired süvendavad struktuurset haavatavust, muutes ekstreemsete ja vähetõenäoliste sündmuste (äärmuslikud riskid) tõenäosuse enneolematult suureks. Ebakindlus on suur. Nende tegurite koosmõju suurendab ootamatute ja tõsiste häirete riski, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed nii majanduse, finantsturgude kui ka pankade jaoks. See kajastab viimastel aastatel pankadele esitatud üleskutset jääda valvsaks ja vältida rahulolevat paigalseisu.

Seda keerulist väljavaadet arvestades kajastavad aastateks 2026–2028 seatud järelevalveprioriteedid vajadust, et pangad säilitaksid geopoliitiliste riskide ja makrorahandusliku ebakindluse olukorras oma vastupanuvõime (1. prioriteet), tagades samal ajal tugeva tegevuskerksuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alase (IKT) suutlikkuse (2. prioriteet).

Joonis 1

2026.–2028. aasta järelevalveprioriteedid pankades tuvastatud haavatavuste kõrvaldamiseks

Allikas: EKP.
Märkus. Joonisel on toodud kaks järelevalveprioriteeti aastateks 2026–2028 ja seonduvad haavatavused, millega pangad peavad järgmise kolme aasta jooksul tegelema. EKP pangandusjärelevalve võtab sihipäraseid meetmeid tuvastatud haavatavuste hindamiseks ja jälgimiseks ning nende suhtes järelkontrolli tegemiseks. Joonise parempoolses osas on esitatud iga haavatavusega seotud üldised riskikategooriad.

Iga järelevalveprioriteet on seotud pangandussektori teatud haavatavustega, mille jaoks on kehtestatud asjakohased strateegilised eesmärgid ja välja töötatud töökavad. Joonisel 1 on toodud pankade peamiste haavatavuste kõrvaldamisega seotud viis eesmärki ning keskpika perioodi ja pikaajaline strateegia, mis keskendub pankade digitaalsetele ja eelkõige tehisintellektiga seotud strateegiatele ning pankade juhtimisele ja riskihaldusele. Need kaks prioriteeti kajastavad EKP pangandusjärelevalve seatud eesmärki edendada stabiilset, vastupidavat ja kestlikku Euroopa pangandussektorit, mis suudab toime tulla üha keerulisemal riskimaastikul.

Järelevalveprioriteetide eesmärk on tegeleda pankade kõige olulisemate ja valdavamate haavatavustega ning panustada EKP pangandusjärelevalve töösse laiemalt. Samal ajal jätkab EKP pangandusjärelevalve korraliste järelevalveülesannete täitmist, et tegeleda muude asjakohaste riskivaldkondadega, toetamaks veelgi Euroopa pangandussektori vastupanuvõimet krediidiasutusepõhistele riskidele. Fookuses püsib ka varasemate prioriteetide täitmise jälgimine pankadega tehtava pideva järelevalvealase koostöö käigus.

Järelevalveprioriteedid aitavad suurendada ühiste järelevalverühmade järelevalvetegevuse kavandamise tulemuslikkust ja järjepidevust ning toetavad ressursside tõhusat jaotamist kooskõlas kindlaksmääratud riskitaluvustasemetega. [2] Samuti aitavad need riiklikel järelevalveasutustel määratleda proportsionaalsel viisil nende enda prioriteete vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves. Nende prioriteetide läbipaistev tutvustamine mängib olulist rolli pankadele järelevalveootuste selgitamisel, tõhustades järelevalve mõju Euroopa pangandussektori vastupanuvõime edasisel tugevdamisel ja tagades krediidiasutustele võrdsed võimalused.

Järgnevates jagudes antakse ülevaade 2025. aasta riskihinnangust ning esitatakse üksikasjalik ülevaade aastate 2026–2028 järelevalveprioriteetidest ja töökavadest.

2 Riskihinnang ja järelevalveprioriteedid aastateks 2026–2028

2.1 Järelevalve alla kuuluvate üksuste makromajanduslik ja tegevuskeskkond

Möödunud aasta jooksul on makromajanduslikku keskkonda iseloomustanud üleilmsete kaubanduspingete ja laiemate geopoliitiliste riskide süvenemine, mis on kaasa toonud muutused kaubanduspoliitikas ja suurema üldise ebakindluse. USA uute imporditollimaksude väljakuulutamine 2025. aasta aprilli alguses tõi kaasa võlakirjade järsu müügilaine, mis suurendas kartusi üleilmse majanduslanguse pärast. Poliitiline ebakindlus, eelkõige rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas, kerkis enneolematule tasemele, tuues kaasa märkimisväärse volatiilsuse finantsturgudel.[3] Hilisemad teated, mis puudutasid kõigepealt ajutist pausi tollimaksude tõstmisel ning hiljem Ameerika Ühendriikide ja ELi vahelise kaubandussõja ära hoidnud kaubanduslepet, hoogustasid aktsiaturge. Ehkki esialgne kahjum sai korvatud, on aktsiaturud endiselt volatiilsed ja vastuvõtlikud edasiste ümberhindluste suhtes, mis tulenevad ülehindamistest ja suurenenud riskikontsentratsioonist.[4]

Majandusaktiivsuse kõikumisest hoolimata püsivad ettevaateperioodil euroala SKP reaalkasvu elavnemist toetavad tingimused ning inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juures.[5] 2025. aasta esimeses kvartalis oodatust jõulisemaks osutunud majandusaktiivsusele, mille osaliselt tingis eksporditegevuse varasemaks toomine kõrgemate tollimaksude ootuses, peaks järgnema kasvu aeglustumine aasta teisel poolel. Keskpika aja jooksul peaks euroala SKP reaalkasv siiski hoogustuma, saades tuge reaalse kasutatava tulu suurenemisest, ebakindluse vähenemisest, tugevamast välisnõudlusest ning kaitse- ja taristuvaldkonnaga seotud eelarvepoliitilistest stiimulitest. Ka küsitlusandmed osutavad tagasihoidlikule kasvule nii töötleva tööstuse kui ka teenindussektoris, andes märku majandustegevuse positiivsest suundumusest. Koguinflatsioon peaks püsima keskpika aja eesmärgiks seatud 2% lähedal, samal ajal kui alusinflatsioon peaks tööjõukulude surve taandumise ja euro kallinemise tulemusel aeglustuma.

Ehkki aasta teisel poolel ebakindlus mõnevõrra vähenes, on see varasemate näitajatega võrreldes endiselt suur, mis ohustab majanduse väljavaadet.[6] Majanduskasvuga seotud riskid on muutunud tasakaalustatumaks, sest kaubanduskokkulepped on ebakindlust vähendanud.[7] Üleilmsete kaubanduspingete järjekordne süvenemine võib aga siiski pidurdada ekspordikasvu ning pärssida investeeringuid ja tarbimist. Makromajandusliku väljavaate peamiseks riskiallikaks on ka edaspidi endiselt püsivad geopoliitilised pinged. Finantsturgude meeleolu võimalik halvenemine võib kaasa tuua karmimad rahastamistingimused, suurema riskikartlikkuse ja loiuma kasvu. Lisaks võib oodatust nõrgema majanduskasvu, suuremate kaitsekulutuste vajaduse ja struktuursete probleemide (nt väheldane tööviljakus, vananev elanikkond, kliimamuutused ja digiteerimine) koosmõju kahjustada riigivõla jätkusuutlikkust, eriti suure võlakoormusega riikides.[8]

Seni on finantsturud ja Euroopa pangandussektor näidanud väliste šokkide suhtes üles tugevat vastupanuvõimet, mida mõnikord on toetanud erinevad avaliku sektori meetmed, sealhulgas eelarve- ja rahapoliitika. Finantssüsteemi küllaldane likviidsus mängis olulist rolli positsioonide piiramisel aprillis vallandunud võlakirjamüügilaine ajal. Kuigi tollimaksudega seotud pinged ja kaasnev makromajandusliku volatiilsuse järsk suurenemine olid ulatuslikud, osutusid need lühiajaliseks. Aktsiaturud taastusid kiiresti pärast seda, kui teatati tollimaksutõusude ajutisest peatamisest, kusjuures Euroopa pankade varahindu toetasid nende tugevad alusnäitajad. Kaubanduspoliitikast tulenevate šokkide järel on geopoliitiliste ja makrorahanduslike pingete süvenemise tõenäosus jätkuvalt suur ning see suurendab turgude järsu ümberhindamise ohtu, millel võib olla negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele ja maailmamajandusele. Seda ohtu võib omakorda süvendada pankade ja mittepangast finantsasutuste üha suurem omavaheline seotus.[9]

Ühtlasi võib suur avaliku sektori kulutuste vajadus koos piiratud eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga tekitada mõnes riigis muret riigivõla jätkusuutlikkuse pärast, mis võib kaasa tuua rahastamiskulude kasvu ning mõju ülekandumise pankadele ja ettevõtetele.[10] Edaspidi võib see piirata ka reaalmajandust ohustavate šokkide leevendamist võimaldavat poliitilist tegutsemisruumi.

2.2 Esimene prioriteet: pangad peavad tugevdama oma vastupanuvõimet geopoliitilistele riskidele ja makrorahanduslikule ebakindlusele

Praegune makrorahanduslik ja geopoliitiline keskkond kinnitab vajadust tugeva finantsvastupidavusvõime järele Euroopa pangandussektoris ja nõuab teatavates valdkondades suuremat järelevalvealast tähelepanu. Eelkõige peaksid pangad tagama kaalutletud riskivõtmise ja usaldusväärsed krediidistandardid, et vältida uute viivislaenude kuhjumist. Peale selle pööravad järelevalveasutused suurt tähelepanu sellele, kuidas pangad rakendavad uusi riskitundlikumaid standardmeetodeid, mis on mõeldud kolmanda kapitalinõuete määruse (CRR III) ja kapitalinõuete VI direktiivi (CRD VI) kohaste kapitalinõuete arvutamiseks. Need uued kapitalinõuete raamistikud viivad kapitalinõuded paremini kooskõlla pankade tegelike riskidega ning nende mõju riskiga kaalutud varade arvutamisele peaks aja jooksul suurenema koos uue minimaalse väljundmäära järkjärgulise rakendamisega. Kliimaga seotud katastroofide sagenemise ja Pariisi kokkuleppe kohaste nullnetoheite eesmärkide saavutamisega seotud edusammude aegluse tõttu peavad pangad veelgi tugevdama ka kliima- ja loodusriskide ohjamist.

Makromajandusliku ebakindluse põhitegurina on geopoliitilised riskid endiselt EKP järelevalveprioriteetide fookuses. Sellest lähtuvalt hinnatakse 2026. aasta temaatilise stressitesti raames krediidiasutusepõhiseid geopoliitilise riski stsenaariumeid ja nende potentsiaali avaldada märkimisväärset mõju pankade maksevõimele.[11] Samuti aitab see kindlaks teha, kuidas geopoliitilise riski stsenaariumid, mida pangad arvesse võtavad, võivad mõjutada pankade rahastamis- ja likviidsustingimusi. Kuna geopoliitilised riskid on olemuselt valdkonnaülesed, käsitletakse neid nii prioriseeritud kui ka korralises järelevalvetegevuses. Oma tavapärase tegevuse raames hindavad järelevalveasutused pankade suutlikkust toime tulla geopoliitiliste šokkidega ning vaatavad läbi pankade sisemise kapitali ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse aruanded, likviidsuse ja rahastamise kavandamise protsessid, finantsseisundi taastamise kavad ja sisemised stressitestiraamistikud.

2.2.1 Prioriteetne haavatavus: tuleb tagada kaalutletud riskivõtmine ja usaldusväärsed krediidistandardid

Strateegiline eesmärk: kaalutletud riskivõtmise edendamiseks peaksid järelevalve alla kuuluvatel üksustel olema usaldusväärsed krediidistandardid ja riskipõhine hinnakujundus, võttes samal ajal arvesse makrorahandusliku keskkonna muutusi ja enda krediidiasutuse konkreetseid asjaolusid.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste varade kvaliteet on viimase aasta jooksul püsinud üldjoontes stabiilne, saades tuge kodumajapidamiste ja ettevõtete vastupanuvõimest kõrgemate intressimäärade suhtes. Ehkki viivislaenude maht on viimase aasta jooksul eelkõige eratarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate segmendis pisut suurenenud, paranesid enamiku järelevalve alla kuuluvate üksuste viivislaenude suhtarvud. Euroala majandusväljavaade püsib üldjoontes soodne, sest madalamad intressimäärad ja parem võlatase peaksid võla teenindamisele avalduvat survet leevendama. Ka elamukinnisvaraturud peaksid tänu soodsatele tööturutingimustele püsima vastupidavad ning ärikinnisvara segmendis on märke stabiliseerumisest, ehkki kõrge riskisusega kontorisektor on püsivalt väiksema nõudluse keskkonnas jätkuvalt nõrk.[12] Samal ajal püsivad märkimisväärsed langusriskid. Need tulenevad eelkõige USA ja ELi vahelistest kaubanduspingetest ja laiematest geopoliitilistest riskidest, mis võivad mõjutada sektoreid, kus USAsse suunatud ekspordi maht on suur (nt autotööstus, keemia- ja ravimisektor), tuues potentsiaalselt kaasa varade kvaliteedi languse. Sellise üleilmse ebakindluse tõttu hakkasid mõned pangad oma eraldisi suurendama, kuid riski- ja eraldiste taseme koondkulu püsis üldjoontes stabiilne. Kuna geopoliitiliste ja üleilmsete kaubanduspingete süvenemise tõttu võivad makromajandustingimused halveneda, on oluline tagada, et pangad kohaldaksid uute laenude väljastamisel usaldusväärseid standardeid.[13]

Järelevalvealased hindamised näitavad, et edusammudest hoolimata esineb mõnes pangas endiselt puudusi IFRS 9 raamistikes ja haavatavamate portfellide krediidiriski juhtimise raamistikes. Kohapealsetest ja kaugkontrollidest selgus, et muutuvate riskide[14] (nt kliima- ja loodusriskid) hõlmamine on paranenud, kuid endiselt püsivad sellised probleemid nagu meelevaldsed kohandused ja ebapiisav riskide katmine[15]. Järelevalveasutused tuvastasid 2025. aasta SREPis nõrkusi eraldiste moodustamisel ja IFRS 9 raamistikes ning jätkavad oma korrapärase järelevalvetöö raames ülejäänud puuduste jälgimist. Samuti jälgisid järelevalveasutused jätkuvalt tähelepanelikult seda, kuidas pangad haldavad haavatavamate võlgnike sektorit. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete portfelli sihipärane läbivaatamine tõi esile olulised puudujäägid juhtimises (sh pangad, kes kasutavad hindamisel aegunud andmeid), varajase hoiatamise süsteemides (mis sageli sõltuvad üksnes reitingutest) ja valmisolekus laenuvõtjate finantsprobleemideks. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning muude haavatavate portfellide (nt ärikinnisvara) krediidiriski kohapealsete kontrollide käigus kerkisid jätkuvalt esile eraldiste moodustamise, krediidiriski juhtimise protsesside (sh tagatiste hindamine), üldjuhtimise ja andmete kvaliteediga seotud probleemid.

Edaspidi peavad järelevalveasutused esmatähtsaks pankades kaalutletud riskivõtmist ja usaldusväärseid krediidi vahendamise standardeid, et hoida ära uute viivislaenude teket. 2019. aasta hindamisele[16] tuginedes tehakse temaatiline analüüs, et hinnata, kuidas pangad maandavad oma krediidiraamistike kaudu võimalikku kahjumit. Sellele järgnevad sihipärased algatused, sealhulgas parandusmeetmed ja krediidiriski kohapealsed kontrollid, mis hõlmavad laenude väljastamise standardeid. Pankade puhul, kus temaatilises analüüsis tuvastatakse laenude hinnakujunduse või kulude juhtimisega seotud probleeme, tehakse täiendavaid läbivaatamisi, et hinnata, kas laenuandmistavad on kooskõlas jätkusuutliku kasumlikkuse eesmärkidega.

2.2.1.1 Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Krediidi vahendamise standardite temaatiline analüüs, milles keskendutakse uutele laenudele, et hinnata, kuidas pangad kavatsevad tulevikus võimalikku krediidikahju maandada.
  • Laenude hinnakujunduse sihipärane läbivaatamine temaatilise analüüsi järelmeetmena, et hinnata laenude hinnakujundustavasid ja -standardeid pankades.
  • Krediidiriski sihipärased kohapealsed kontrollid, mis hõlmavad pankade laenuandmis- ja krediidi vahendamise raamistikke.

2.2.2 Prioriteetne haavatavus: tuleb tagada piisav kapitaliseeritus ja kolmanda kapitalinõuete määruse järjepidev rakendamine

Strateegiline eesmärk: piisava kapitaliseerituse säilitamiseks peavad järelevalve alla kuuluvad üksused rakendama uut standardmeetodit oma miinimumkapitalinõuete arvutamiseks vastavalt kapitalinõuete määrusele (CRR III) järjepidevalt ja täpselt.

Üleilmsele finantskriisile reageerimiseks välja töötatud lõpliku Basel III raamistiku eesmärk on anda pankadele paremad võimalused majandusšokkidega toimetulekuks, säilitades samal ajal suutlikkuse rahastada majandustegevust ja toetada majanduskasvu. ELis viidi see raamistik ellu kapitalinõuete määruse ja direktiivi (CRR III/CRD VI) paketiga, mis jõustus 1. jaanuaril 2025. Õigusaktide paketiga tugevdatakse Euroopa pangandusjärelevalvet ja juhtimisnõudeid ning tehakse olulisi muudatusi pankade riskiga kaalutud varade arvutamisel kõigis usaldatavusriski kategooriates.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et pangad rakendaksid uut standardmeetodit järjepidevalt ja täpselt, et tagada kapitalinõuete suurem kooskõla enda tegelike riskidega. Ehkki asjaomased järelevalvealased läbivaatamised on seni olnud mõnevõrra piiratud, on ühiste järelevalverühmade sihipärased analüüsid ja kohapealsete kontrollide käigus tehtud analüüsid selle kohta, kuidas pangad rakendavad standardmeetodit, üldjuhul osutanud olulistele puudustele seoses riskipositsioonide vale liigituse, riskikaalude jaotuse, tagatiste hindamise või riskikontrolli funktsioonide puuduliku kontrolliga.

Edaspidi on vaja põhjalikumat järelevalvealast kontrolli, et võtta arvesse standardmeetodi kasvavat rolli pankade maksevõime kindlaksmääramisel, sealhulgas uue minimaalse väljundmäära arvutamise kaudu. Krediidiriski puhul hindavad järelevalveasutused pankade poolt standardmeetodi rakendamist pärast kolmanda kapitalinõuete määrusega kehtestatud asjakohaseid muudatusi. Pankade kapitaliraamistike asjakohasuse hindamiseks ühendavad järelevalveasutused sihipärased kohapealsed kontrollid sihipäraste läbivaatamistega. Tuvastatud puudujääkide kõrvaldamisega tegeletakse ühiste järelevalverühmade korrapäraste järelmeetmete kaudu. Operatsiooniriski puhul kehtestatakse kolmanda kapitalinõuete määrusega uus mittemudelipõhine meetod, mida kohaldatakse kõikide pankade suhtes ja mis asendab varasemat meetodit. Samamoodi kui krediidiriski hindamisel, teevad järelevalveasutused esialgse läbivaatamise, et tuvastada pankade esitatud riskiga kaalutud varade ja muude kvalitatiivsete hinnangute põhjal võimalikud võõrväärtused, ning vaatavad seejärel sihipäraselt läbi suurema valearvutusriskiga pangad. Tururiski puhul, arvestades kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise esimese kohaldamiskuupäeva edasilükkamist, tehakse asjakohaseid sihipäraseid järelevalvealaseid läbivaatamisi üksnes ühiste järelevalverühmade taotlusel, sõltuvalt pankadega selles valdkonnas toimuva dialoogi tulemustest.

2.2.2.1 Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Krediidirisk: sihipärased läbivaatamised ja sihipärased kohapealsed kontrollid, keskendudes riskiga kaalutud varade arvutamisele standardmeetodi alusel.
  • Operatsioonirisk: vastavate kapitalinõuete arvutamise aluseks oleva majandusnäitaja komponendi arvutamise sihipärane läbivaatamine.

2.2.3 Prioriteetne haavatavus: tuleb tagada kliima- ja loodusriskide usaldusväärne juhtimine

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid kliima- ja looduskriisidest tulenevaid lühiajalisi, keskpika aja ja pikaajalisi riske tõhusalt hindama ja ohjama ning kõrvaldama püsivad puudujäägid asjaomastes riskijuhtimisraamistikes.

Olukorras, kus temperatuuri tõus ületab 1,5 C võrreldes tööstusajastueelse keskmisega ning Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu[17], muutuvad rasked kliima- ja looduskriisid üha sagedasemaks ja kulukamaks. Sellised sündmused nagu hiljutised üleujutused ja metsatulekahjud kogu Euroopas näitavad üha suurenevaid inimkannatusi ja ulatuslikumat majanduskahju, mida kliima- ja looduskriisid tekitavad.[18] Samal ajal kujutab suur ja kasvav kliimakindlustuse kaitse puudujääk – kindlustatud on üksnes ligikaudu 25% loodusohtudest tulenevast kahjust – täiendavat ohtu SKP kasvule ja potentsiaalselt ka pankade bilansiriskidele.[19] Ühtlasi suurendab üleminekuriski maailma riikide mahajäämus edusammudes Pariisi kokkuleppe kohaste nullnetoheite eesmärkide saavutamisel.[20] CO2 heidet tekitavalt tööstuselt korrapäratu ülemineku stsenaarium[21] koos majanduslangusega võib Euroopa pankadele kaasa tuua krediidi- ja tururiskiga seotud märkimisväärse kahjumi.[22]

Olulised krediidiasutused on teinud arvestatavaid edusamme ja neil on head võimalused usaldatavusnõuetekohaste ülemineku kavandamise nõuete täitmiseks. Euroopa pangad on teinud kliima- ja looduskriisidest tulenevate riskide käsitlemisel märkimisväärseid edusamme. Kui 2019. aastal tegeles nende riskidega vähem kui veerand euroala pankadest, siis nüüd on neil sisse seatud üha rohkem häid tavasid, et kliima- ja loodusriske tuvastada, jälgida ja – mis kõige tähtsam – juhtida. 2022.°aastal olid peaaegu 80%-l pankadest kas ainult algtasemel riskijuhtimistavad või need puudusid üldse. Kuna tol ajal oli pankade valmisolek tagasihoidlik, julgustas EKP pangandusjärelevalve pärast 2022. aasta kliima ja keskkonnariskide temaatilist analüüsi ja 2022. aasta kliimariskide stressitesti panku oma edusamme kiirendama, kehtestades selged vahetähtajad 2023. aastaks ja lõplikud tähtajad 2024. aasta lõpuks, et viia oma tavad vastavusse järelevalveootustega, võttes arvesse enda eripära. Positiivse poole pealt võib öelda, et selliste pankade arv, kus puuduvad isegi baaselemendid, on viimase paari aasta jooksul järsult vähenenud.[23] Ühtlasi võimaldavad pankade edusammud kliima- ja loodusriskide juhtimisel neil tugevdada oma sisemist suutlikkust hallata tõhusalt ka muid, näiteks geopoliitilisi riske. Tarneahela riski ja kontsentratsiooniriski analüüs (nt klientide geograafilise jalajälje, sõltuvusseoste ja haavatavuste mõistmine) ning stsenaariumite kavandamine ja stressitestimise raamistik (nt usutavate, ent ebakindlate stsenaariumite väljatöötamine ja testimine) on üksnes mõned valdkonnad, mis on viimastel aastatel saanud kasu pankade kliima- ja loodusriskide juhtimise tõhustamisest ning mida saab kasutada muude valdkonnaüleste riskitegurite (nt geopoliitilised riskid) mõju jälgimiseks ja hindamiseks.

Sellegipoolest on väga oluline jätkata pidevaid jõupingutusi. Muutuvad riskimaastikud näitavad juba, et kliima- ja loodusriskid süvenevad[24] ning erinevalt tsüklilistest riskiteguritest kulgeb kliimarisk püsiva šokina vaid ühes suunas, avaldades tõsist pikaajaline mõju eluasemehindadele ja muude varade väärtusele.[25] Seda suundumust kajastavad ka pankade olulisuse värskeimad hinnangud, mille kohaselt 90% küsitletud pankadest leiab, et neil on kliima- ja loodusriskidega seoses olulised riskid (2021. aastal oli selliseid panku ligikaudu 50%). Peale selle on kliima- ja loodusriskide modelleerimine ja kvantifitseerimine alles algusjärgus ning neid alahinnatakse jätkuvalt märkimisväärselt, näiteks füüsilise riski mudelite puhul.[26] EKP pangandusjärelevalve juhib tähelepanu ka püsivatele probleemidele, sealhulgas füüsilistele kliima- ja loodusriskidele, ning spetsiifiliste nõrkuste kuhjumisele konkreetsetes pankades, pidades eelkõige silmas nende tegevuse terviklikkust. Seepärast võtavad järelevalveasutused oma korrapärase järelevalvetegevuse raames nende puudujääkidega seoses järelmeetmeid.

Edaspidi jälgivad järelevalveasutused jätkuvalt pankade edusamme ja puudujääkide kõrvaldamist, keskendudes samal ajal järelevalves sihipäraselt usaldatavusnõuetekohastele ülemineku kavandamise nõuetele ning püsivatele probleemidele, mis ohustavad pankade suutlikkust täita järelevalveootusi ning regulatiivseid nõudeid kliima- ja loodusriskide juhtimisel. Kooskõlas kapitalinõuete direktiiviga (CRD VI) palutakse pankadel välja töötada usaldatavusnõuetekohased üleminekukavad, mille järelevalveasutused vaatavad läbi kooskõlas EBA suunistega keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimise kohta. EKP pangandusjärelevalve rakendab järkjärgulist ja sihipärast lähenemisviisi, keskendudes suuniste uutele elementidele. Kõigepealt toimub see pankadega peetavate mitteametlike dialoogide kaudu, millele järgneb temaatiline analüüs. Järelevalveasutused jälgivad jätkuvalt ka seda, kuidas pangad täidavad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide puhul 3. samba andmete avalikustamisnõudeid, ning vaatavad sihipäraselt läbi füüsilise riski kohta avalikustatud teavet. EKP pangandusjärelevalve analüüsib täiendavalt pankade suutlikkust tegeleda püsivate, sealhulgas füüsilise riskiga seotud probleemidega. Peale selle keskendutakse sihipärastes kohapealsetes kontrollides pankade kliima- ja loodusriski juhtimisele kas eraldiseisvalt, vaadeldes peamiselt kliima- ja loodusriski, või osana riskipõhistest, näiteks krediidiriskiga seotud kohapealsetest kontrollidest. Samuti soovib EKP pangandusjärelevalve ajakohastada ka oma kliima- ja loodusriskide juhtimise heade tavade kogumit.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Sihipärased järelmeetmed ja järelevalve seoses 2022. aasta temaatilise analüüsi ja kliimariskide stressitesti käigus pankades tuvastatud ja seni kõrvaldamata puudustega.
  • Pankade üleminekukavade temaatiline analüüs kooskõlas kapitalinõuete direktiivi (CRD VI) paketiga.
  • Horisontaalne hinnang selle kohta, kuidas pangad täidavad 3. samba andmete avalikustamisnõudeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustega.
  • Süvaanalüüs pankade suutlikkuse kohta tegeleda jätkuvate probleemide, sealhulgas füüsilise riskiga.
  • Kliima- ja loodusriski juhtimise sihipärased kohapealsed kontrollid kas eraldiseisvalt või muude riskivaldkondade kavandatud läbivaatamise osana.

2.3 Teine prioriteet: pangad peavad tugevdama oma tegevuskerksust ja edendama tugevat IKT-suutlikkust

Tugevad ja vastupidavad operatsiooniriski juhtimise raamistikud ning tugev IKT-suutlikkus on otsustava tähtsusega, et maandada tekkivaid riske ning vältida häireid kriitilistes operatsioonides ja teenustes. Kuna 2025. aasta alguses jõustus digitaalse tegevuskerksuse määrus (DORA), peavad pangad nüüd tagama, et rakendavad järjepidevalt ja kiiresti asjakohaseid nõudeid, eelkõige kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimise ja intsidentidele reageerimise juhtimise nõudeid. Peale selle on väga oluline tegeleda oluliste puudustega, mis on tuvastatud küberturvalisuse, kolmandate isikutega seotud riskide juhtimise ning riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse varasemate järelevalvealaste läbivaatamiste käigus. Ühtlasi suurendab EKP pangandusjärelevalve keskpika ja pikema aja strateegia raames ning sedamööda, kuidas pangandusoperatsioonid muutuvad üha digitaalsemaks, järk-järgult jõupingutusi tegemaks koostööd pankadega selles, kuidas nad kasutavad uut tehnoloogiat ja eelkõige tehisintellekti, et kasutada ära võimalikku potentsiaali, olles samal ajal teadlik ka kaasnevatest riskidest. See aitab välja töötada tulevast järelevalvemeetodit.

2.3.1 Prioriteetne haavatavus: tuleb rakendada tugevaid ja vastupidavaid operatsiooniriski juhtimise raamistikke

Strateegiline eesmärk: selleks et suurendada pankade suutlikkust ennetada kriitilise tähtsusega tegevuste ja teenuste häireid, nendega toime tulla ja neist taastuda, peaksid pangad välja töötama ja sisse seadma tugevad ja vastupidavad operatsiooniriski juhtimise raamistikud. Nad peaksid jätkama jõupingutusi, et tegeleda kiiresti ja tõhusalt varem tuvastatud puudustega küberturvalisuse ja kolmandast isikust tulenevate riskide juhtimise valdkonnas ning järgida täielikult digitaalse tegevuskerksuse määruse nõudeid.

Kiiresti arenev küberohtude maastik, mida võimendavad geopoliitilised riskid, on jätkuvalt proovikiviks pankade küberturvalisusele ja suutlikkusele juhtida kolmandast isikust tulenevaid riske. Teated olulistest küberintsidentidest on viimastel aastatel kahekordistunud[27], lunavararünnakud muutuvad üha komplekssemaks ja riiklikult toetavad tegevused kujutavad endast püsivat ohtu, hõlmates sellist hübriidohtu nagu infomanipulatsioon, mis nõuab pidevat valvsust.[28] Ehkki pangad osutusid selliste rünnete ja muude operatsiooniliste intsidentide suhtes vastupidavaks ning suutsid suuri häireid vältida, rõhutavad hiljutised sündmused (nt Euroopas aset leidnud elektrikatkestused) seda, kui oluline on, et pangad töötaksid oma kriitilise tähtsusega infrastruktuure ohustavate riskide maandamiseks välja leevendavad meetmed ja võtaksid kasutusele tõhusad hädaolukorrakavad, hõlmates kõiki kriitilisi infosüsteeme ja arvukalt usutavaid stsenaariumeid. [29] Ka edusammud tehisarurakenduste väljatöötamisel võivad pankade küberturvalisuse märkimisväärselt proovile panna, sest kaasnevate turvariskide mingilgi kujul alahindamine enne selliste rakenduste kasutuselevõttu võib põhjustada pankade IKT-süsteemides kriitilise tähtsusega haavatavusi.[30] Peale selle näitab korraline järelevalvearuandlus, et pangad sõltuvad suurel määral väikesest hulgast kolmandast isikust teenuseosutajatest, kellest paljud asuvad väljaspool ELi. [31] See muudab pankades tegevuse edasiandmise korra keerukamaks ja suurendab nende haavatavust, eriti geopoliitiliste pingete tõttu.

2025. aasta SREPi koondtulemused ja järelevalvetegevusest saadud teave kinnitavad vajadust tugevdada pankade IKT-riski juhtimise tavasid. Operatsiooniriskile ja IKT-riskile antakse SREPis jätkuvalt kõige negatiivsemad keskmised punktisummad. Järelevalvealaste läbivaatamiste käigus on ilmnenud korduvad nõrkused küberturbe strateegiates, puudujäägid küberintsidentide haldamises ja lüngad kolmandast isikust tulenevate riskide juhtimise raamistikes. [32] EKP pangandusjärelevalve finaliseeris hiljuti oma juhendi pilvteenuste edasiandmise kohta pilvteenuse osutajatele, pidades silmas asjaolu, et pangad kasutavad üha enam pilvepõhiseid lahendusi. Juhendis antakse ülevaade järelevalveootustest seoses digitaalse tegevuskerksuse määruse nõuete rakendamisega. Selles tuuakse näiteid pilvteenuste edasiandmise riskide tõhusa juhtimise headest tavadest, püüdes samal ajal tagada kõigile järelevalve alla kuuluvatele üksustele võrdsed tingimused.

Edaspidi edendab EKP pangandusjärelevalve digitaalse tegevuskerksuse määruse nõuete usaldusväärset ja järjepidevat rakendamist. Määruse nõuete järgimist hinnatakse mitmesuguste tegevuste lõikes. Pärast IT-turbe/küberkerksuse ja IT-teenuste edasiandmisega seotud riskide juhtimise varasemaid järelevalvealaseid läbivaatamisi võetakse nüüd sihipäraseid järelmeetmeid pankades, kus neis valdkondades ilmnesid olulised puudujäägid, eesmärgiga need tõhusalt ja aegsasti kõrvaldada. Selleks korraldatakse kaks seeriat kohapealseid kontrolle, milles keskendutakse küberturvalisusele ja kolmandast isikust tulenevate riskide juhtimisele ning mis on suunatud ühiste järelevalverühmade hinnangu kohaselt haavatavamatele pankadele. Osana digitaalse tegevuskerksuse määruses sõnastatud uuest järelevalvemandaadist toimub ka ohuteabel põhinev läbistustestimine, et edendada pankade küberkerksuse strateegiate täiustamist. Järelevalveasutused teevad pilvteenuste edasiandmist käsitleva avaldatud juhendi alusel ka süvaanalüüsi, et hinnata konkreetsete pankade valmisolekut olulise pilvteenuste osutaja põhjustatud võimalikeks teenusekatkestusteks. Kuna pankades tekkivate planeerimata seisakute peamine algpõhjus seisneb sageli IKT-süsteemi muudatustes, viib EKP pangandusjärelevalve läbi ka IKT-süsteemide muudatuste juhtimise sihipärase läbivaatamise, et tuvastada lüngad põhilistes kontrolliraamistikes ja parandada pankade muutuste juhtimise suutlikkust.

Kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenuseosutajate järelevalve digitaalse tegevuskerksuse määruses sätestatud järelevaatamisraamistiku alusel algab 2026. aasta jaanuaris. EKP pangandusjärelevalve toetab kindlalt seda uut järelevaatamisraamistikku, mis aitab tugevdada digitaalset tegevuskerksust kogu ELi finantssektoris. Krediidiasutuste järelevalve kriitilise tähtsusega kolmandast isikust teenuseosutajate üle peaks täiendama, kuid mitte asendama kolmandast isikust tulenevate riskide usaldusväärset juhtimist.

2.3.1.1 Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Sihipärased järelmeetmed nende pankade parandusmeetmete strateegiates, kes teatavad olulistest puudustest IKT-turbe/küberkerksuse ja IKT-teenuste edasiandmise valdkonnas.
  • Kaks seeriat kohapealseid kontrolle, milles vaadeldakse küberturbe juhtimist ja kolmandast isikust tulenevate riskide juhtimist kooskõlas digitaalse tegevuskerksuse määruse uute nõuetega.
  • Ohuteabel põhinev läbistustestimine, et teha kindlaks pankade haavatavused ja parandada nende küberkerksust.
  • IKT-süsteemide muudatuste juhtimise sihipärane läbivaatamine.
  • Süvaanalüüs pankade sõltuvuse kohta pilvteenuse osutajatest, et hinnata nende valmisolekut võimalikeks teenusekatkestusteks.

2.3.2 Prioriteetne haavatavus: tuleb kõrvaldada puudujäägid riskiaruandluse suutlikkuses ja seonduvates infosüsteemides

Strateegiline eesmärk: usaldusväärse riskijuhtimise ja tõhusa otsustusprotsessi toetuseks peaksid pangad suurendama jõupingutusi, et tulemuslikult ja õigel ajal kõrvaldada olulised puudused, mis on tuvastatud nende riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistikes, ning viima need kooskõlla asjakohases EKP juhendis sätestatud järelevalveootustega.

Ebakindel geopoliitiline keskkond ning pankade operatsioonide ja teenuste kiire digiteerimine rõhutavad vastupanuvõimeliste siseinfosüsteemide ning riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse võimekuse vajalikkust. Õigeaegne ja täpne riskiteave on oluline tõhusa juhtimise, õigeaegsete strateegiliste otsustusprotsesside ja tõhusa kriisiohje seisukohalt. Peale selle annab tugev riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistik pankadele võimaluse kasutada selliseid digiteerimisvahendeid ja -tehnoloogiaid nagu tehisintellekt ja süvendatud andmeanalüütika.[33]

Järelevalve alla kuuluvate üksuste edusammud riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistike struktuursete puuduste kõrvaldamisel on siiski aeglased ning möödunud aasta järelevalvetsükli tegevused osutavad vajadusele jätkata parandusmeetmete tugevdamist, et täita lüngad seoses järelevalveootustega. 2025. aasta SREPi tulemused osutavad püsivatele puudustele pankade riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistikes ning asjaomane keskmine punktisumma ei ole eelmise aastaga võrreldes paranenud. 2022.–2024. aastal tehtud kohapealsete kontrollide käigus ning riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistike sihipärasel läbivaatamisel 2024. aastal tuvastati puudujäägid pankade i) andmehaldusraamistikes, sealhulgas juhtorganite kaasamise põhjalikkuses või piisavuses; ii) andmetaristus ja IT-arhitektuuris; ning iii) andmete täpsuses ja tervikluses. 2024. aastal tehtud sihipärased läbivaatamised osutasid ka lünkadele Baseli pangajärelevalve komitee põhimõtete (BCBS 239) ja asjakohaste järelevalveootuste järgimisel, nagu on kirjeldatud EKP juhendis riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse kohta.

Tõhustatakse järelevalvealaseid jõupingutusi tagamaks, et pangad parandavad oma riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistikke ning suutlikkust ning täidavad asjakohaseid järelevalveootusi. 2024. aasta detsembris kiitis EKP järelevalvenõukogu heaks kõiki järelevalve alla kuuluvaid üksusi hõlmava süsteemiülese strateegia, et jälgida nende tegevuse vastavust järelevalveootustele ning kontrollida vajaduse korral nende parandusmeetmete strateegiaid. Algselt keskenduti selles strateegias juhtorganite aruandekohustusele seoses riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistike järelevalve ja rakendamisega ning hiljem laiendati seda järk-järgult muudele järelevalveootustele (nt andmekvaliteedihaldus ning IT- ja andmearhitektuur). Järelevalveasutused juhinduvad oma tegevuses selgelt määratletud parandusmeetmete ja eskalatsiooniprotsessist ning vajaduse korral kasutatakse olemasolevaid järelevalvevahendeid. Tehakse sihipäraseid kohapealseid kontrolle, et hankida lisateavet pankade edusammude kohta väga tõsiste ja keerukamate puudujääkide kõrvaldamisel.

2.3.2.1 Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Süsteemiülene strateegia ja seonduvad järelevalvealased läbivaatamised, et jälgida riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistikega seotud järelevalveootuste täitmist pankades ning enamiku oluliste puudjääkide tõhusat kõrvaldamist.
  • Riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistike sihipärased kohapealsed kontrollid pankades, kes vajavad täiendavat hindamist, ning varem tuvastatud tõsiste puudustega seotud sihipärased kohapealsed kontrollid.

2.3.3 Keskpika perioodi ja pikaajaline prioriteetne strateegia, milles keskendutakse pankade digitaalsetele ja eelkõige tehisintellekti kasutamisega seotud strateegiatele ning üld- ja riskijuhtimisele

Strateegiline eesmärk: uute tehnoloogiate, eelkõige tehisintellekti ulatuslikumaks kasutuselevõtuks peavad pankadel olema tõhususe ja innovatsiooni suurendamiseks strateegiad, mis annavad tõhusa ülevaate asjaomastest rakendustest tulenevatest võimalustest ja riskidest ning seavad alusriskide juhtimiseks sisse usaldusväärsed juhtimis- ja riskikontrollid.

Järelevalve alla kuuluvad üksused peaksid seadma prioriteediks oma digiteerimisalased jõupingutused, et tugevdada oma konkurentsivõimet ja juhtida tõhusalt uutest tehnoloogiatest tulenevaid riske. Kiired tehnoloogilised muutused, eelkõige tehisintellekti valdkonnas, kujundavad ümber pangandussektorit ja krediidiasutused peavad tegutsema strateegiliselt, et saada kasu pikaajalisest väärtusest ja kohandada oma ärimudeleid. Nii pakkumispoolsed tegurid (sh selliste tehniliste ressursside nagu mudelite arendamine ja pilvsalvestusteenused soodsam ja laiem kättesaadavus) kui ka nõudlusega seotud tegurid (sh eeldatav tõhususe kasv ja suurem konkurents) toovad kaasa tehisintellekti laialdasema kasutamise pankades, tuginedes sageli sisemisele modelleerimissuutlikkusele. Ehkki tehisintellekt võib parandada riskijuhtimist ja infotöötlust ning suurendada automatiseerimise kaudu tõhusust, võivad sellega kaasnevad riskid muutuda märgatavamaks sedamööda, kuidas tehisarurakendusi üha laialdasemalt kasutatakse. Sellega seoses kujutavad generatiivse tehisintellekti vahendid märkimisväärset tehnoloogilist edusammu, millel võib olla pankadele suur mõju. Kuigi tehnoloogia areneb pidevalt, jääb järelevalvetegevuse fookus tehnoloogianeutraalseks ning keskendub kasutusjuhtumitele ja -riskidele. Tehisintellekti vahendite üha sagedasem kasutamine nii usaldatavusnõudeid täitvates kui ka teistes krediidiasutustes nõuab seega struktureeritud ja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab tehisintellektiga seotud strateegiat, juhtimist ja riskiohjet. Järelevalveasutused omakorda peavad täpsustama oma järelevalve eelisvaldkondade piires hindamisraamistikke, et hinnata paremini pankade tehisintellektiga seotud strateegiaid, edendada pangandussektori parimate tavade kasutuselevõttu ja tagada asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu. Selle prioriteedi eesmärk on aidata vastu võtta strateegiline järelevalvealane seisukoht nii tehisintellektipõhiste rakendustega kaasnevate võimaluste kui ka seonduvate riskide kohta ning sillutada teed järelevalvevahendite võimalikeks kohandusteks. Sel viisil saab EKP pangandusjärelevalve aidata pankadel ennetavalt tegeleda tekkivate riskidega, viies samal ajal järelevalveprioriteetide tavapärase lühiajalise ja keskpika fookuse kooskõlla pikema perspektiivi strateegilise vaatega.

Viimastel aastatel on EKP pangandusjärelevalve teinud kindlaks olulised aspektid pankade digipöörde juhtimiseks kestlikul, hästi juhitud ja riskiteadlikul viisil. Möödunud aastal avaldatud EKP pangandusjärelevalve aruanne digivaldkonna peamiste hindamiskriteeriumite ja heade tavade kohta näitas, et tehisintellekti kasutuselevõtu ulatus pangandusteenuste valdkonnas on märkimisväärselt suurenenud. Seda arengut kinnitasid 2024.–2025. aastal tehtud sihipärased läbivaatamised ja kohapealsed kontrollid. Ehkki tehisintellekti kasutusjuhtumid hõlmavad suurt hulka tegevusi, rõhutati varasemates järelevalvealastes kontrollides tehisintellekti ulatuslikuma kasutuselevõtu tähtsust krediidihindamises ja pettuste avastamisel, aga ka generatiivse tehisintellekti ikka veel algusjärgus, ent väga häirivat potentsiaalset mõju. [34] 2025. aastal tõhustas EKP pangandusjärelevalve oma järelevalvet tehisintellekti ja generatiivse tehisintellekti kasutamise üle, kogudes pankadelt andmeid. Peale selle suhtlesid järelevalveasutused täiendavalt pankadega, et paremini mõista konkreetseid kasutusjuhtumeid ning hinnata nende mõju ja asjakohasust mikrotasandi usaldatavusjärelevalve seisukohast.

EKP pangandusjärelevalve jälgib ka edaspidi tehisintellekti üldist kasutamist ning lähtub sihipärasemast lähenemisviisist, et keskenduda pankades kasutusele võetud generatiivse tehisintellekti rakendustele. Generatiivsele tehisintellektile keskendumise eesmärk on laiendada käimasolevate uurimiste ulatust pankade sellistele tehisintellekti rakendustele, millel on mõju usaldatavusnõuetele. See peaks kaasa tooma pankades selles valdkonnas seni toimunud ja tulevase arengu laiema hindamise usaldatavusnõuete seisukohalt ning järelevalvealase lähenemisviisi väljakujundamise tehisarurakenduste olulisuse ja olemuslike riskide kohta, pannes aluse edasistele läbivaatamistele. Samal ajal osaleb EKP pangandusjärelevalve aktiivselt ka tehisintellekti käsitleva ELi õigusakti rakendamisega seotud aruteludes ning kavatseb teha koostööd turujärelevalveasutustega nii riikide tasandil kui ka Euroopa Pangandusjärelevalvega.

Tehisintellekti valdkonna kõrval jätkab EKP pangandusjärelevalve nn horisondi vaatlemisega seotud tegevust, et püsida arengust sammu võrra ees. Kuna pangandussektor tegutseb kiiresti muutuvas keskkonnas, mida iseloomustavad nii tehnoloogilised uuendused kui ka mittepangast finantsasutuste esilekerkimine, võimaldavad need tuvastada ja mõista struktuurseid suundumusi ja riskitegureid, mis eeldatavasti kujundavad pankade tulevikku keskpikas ja pika aja vaates. Samuti soodustavad need alusjärelduste järkjärgulist integreerimist järelevalveraamistikesse ja strateegiatesse. Seda arvestades võib stabiilsete krüptovarade kiire kasv, kasutusjuhtumite arvu suurenemine ja nende keerukus, aga ka mõju pankadele (sh finantsteenuste osutamine stabiilsete krüptovarade emitentidele), kujutada endast olulisi riske, kui neid ei mõisteta ega hallata nõuetekohaselt. Järelevalveasutused jälgivad seega arengut ka selles valdkonnas ja suhtlevad pankadega sihipäraselt, et tagada ka siin range riskijuhtimine.

2.3.3.1 Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

  • Sihipärased horisontaalsed seminarid valitud pankades generatiivse tehisintellekti rakenduste teemal, et parandada järelevalvealast arusaama sellest, kuidas pangad neid rakendusi kasutavad.
  • Koostöö tehisintellekti käsitleva õigusakti eest vastutavate turujärelevalveasutustega ja Euroopa Pangandusjärelevalvega.

Infokast 1
Järelevalvetsükkel – järelevalvetegevuse integreeritud kavandamine

Järelevalveprioriteetide väljatöötamine ja strateegiline planeerimine on otsustava tähtsusega, et tagada tõhus järelevalve ja hõlbustada pankade tõhusat kavandamisprotsessi. Integreeritud lähenemisviisi kaudu võetakse järelevalveprioriteete arvesse järgmise tsükli järelevalvetegevuse kavandamisel. Põhikomponendid hõlmavad horisontaalsete tegevuste, kohapealsete missioonide ja ühiste järelevalverühmade algatuste kavandamist.[35]

Integreeritud kavandamine hõlmab kõiki järelevalvetegevusi, sealhulgas kohapealseid ja kaugkontrolle ning horisontaalset ja pangapõhist tegevust. Kui üldised järelevalveprioriteedid on kindlaks määratud ja horisontaalsed tegevused välja valitud, määravad ühised järelevalverühmad kindlaks iga järelevalve alla kuuluva üksuse peamised eesmärgid ja tegevused. Need esitatakse kokkuvõtlikult järelevalvealases kontrolliprogrammis. Protsessi käigus hinnatakse iga riski asjakohasust panga enda haavatavuste taustal ning määratakse kindlaks järelevalvemeetmed kooskõlas järelevalveprioriteetide ja riskitaluvustasemetega. Nende hinnangute põhjal koostavad järelevalveasutused töökavad, mis on kohandatud järelevalve alla kuuluva üksuse riskiprofiilile ja hõlmavad kõiki järelevalvetegevusi. Läbipaistvuse ja prognoositavuse tagamiseks edastatakse järelevalvealased kontrolliprogrammid pankadele igal aastal järelevalvetsükli alguses.

Töökavade eri elemendid valitakse välja selleks, et EKP järelevalve oleks riskipõhine ja proportsionaalne ning et pankade ja järelevalveasutuste ressursse kasutataks võimalikult tõhusalt. See tähendab, et järelevalve tase on krediidiasutuste lõikes erinev – mida suuremad on panga riskid, seda intensiivsem on järelevalve. Krediidiasutuse üldise riskiprofiili ja järelevalvealase tegevuse taseme vahel on otsene seos.

EKP viimistleb oma järelevalve kavandamise protsessi käimasolevate reformide kaudu pangandusjärelevalve tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks, säilitades samal ajal selge fookuse riskidele. Täiustuste eesmärk on järelevalvetegevusi paremini kooskõlastada ja integreerida, tagades suurema vastastikuse täiendavuse ja vältides samal ajal jõupingutuste dubleerimist. Käegakatsutavad edusammud, millest saavad kasu nii pangad kui ka järelevalveasutused, hõlmavad järgmist: 1) määratletakse järelevalveprioriteedid, mis on suunatud pankade konkreetsetele haavatavustele, ning seejärel töötatakse välja sujuvamad järelevalveprotsessid, mille eesmärk on saavutada vastavad strateegilised eesmärgid; 2) tugevdatakse horisontaalsete tegevuste, kohapealsete missioonide ja ühiste järelevalverühmade tegevuse koostoimet, mille tulemusel väheneb pankadele sarnastes küsimustes kattuvate teabenõuete esitamine; ning 3) järelevalvealased kontrolliprogrammid edastatakse varem, mis võimaldab pankadel oma parandusmeetmeid paremini planeerida ja järjestada.

Töökavades sisalduv järelevalvetegevus

  • Temaatilised analüüsid: temaatilised analüüsid on keskselt koordineeritud tegevused, mis hõlmavad enamikku järelevalve alla kuuluvaid üksusi. Neis keskendutakse andmekogumisele ja võrdlusuuringutele seoses järelevalvenõukogu määratletud järelevalveprioriteetidega. Temaatiliste analüüside tulemusi võib kasutada selleks, et aidata EKP-l välja töötada järelevalvesuuniseid[36], tõhustada süsteemiülest riskide tuvastamist ja edendada häid tavasid.
  • Sihipärased läbivaatamised: sihipärastel läbivaatamistel on temaatiliste analüüsidega sarnased eesmärgid, kuid need keskenduvad spetsiifilisematele küsimustele ja hõlmavad väiksemat arvu järelevalve alla kuuluvaid üksusi, järgides riskipõhist lähenemisviisi. Krediidiasutuste valim moodustatakse vastavalt riskitaluvusele, mille iga ühine järelevalverühm on asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse jaoks kindlaks määranud.
  • Süvaanalüüsid: süvaanalüüsid käsitlevad tavaliselt ühise järelevalverühma valitud eriomaseid teemasid konkreetsete probleemide lahendamiseks.
  • Kohapealsed kontrollid: kohapealsete kontrollide eesmärk on põhjalikult analüüsida erinevaid riske, sisekontrollisüsteeme, ärimudeleid ja juhtimist. Kontrolle teevad EKP ja riiklikud järelevalveasutused eelnevalt kindlaks määratud ulatuses ja ajakava kohaselt ning need toimuvad kontrollitavate juriidiliste isikute ruumides. Neid tehakse üldise järelevalveprotsessi osana ning need peavad olema riskipõhised, proportsionaalsed, tulevikku suunatud ja tegevuspõhised. Kohapealsete kontrollide kasutamist kooskõlastatakse tihedalt ühiste järelevalverühmadega, kes osalevad kontrollide kavandamises (nt järelevalvealase kontrolliprogrammi kaudu), pangale soovituste koostamises ning võimalike parandus- või järelevalvemeetmetega seotud järeltegevuses.

Kõigi eespool loetletud analüüside ja läbivaatamiste tulemusi kasutatakse iga-aastase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis või muus järelevalvetegevuses. Asjakohaste tulemuste alusel võidakse välja töötada krediidiasutusepõhiseid kvalitatiivseid ja/või kvantitatiivseid meetmeid.

Töökavade väljatöötamisel järelevalveprioriteetide toetamiseks ja eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasemate järelevalvevahendite kindlaksmääramisel järgib EKP riskide tuvastamise ja kõrvaldamise meetodit. Esmalt hõlmab see järelevalve alla kuuluvate üksuste tavade läbivaatamist ja võrdlusuuringut. Seejärel hinnatakse nende läbivaatamiste käigus tehtud tähelepanekuid olulisuse seisukohast ning palutakse järelevalve alla kuuluvatel üksustel nendega tegeleda järelevalveasutustega kokku lepitud korras ja ajakava kohaselt. Kõrvalekallete korral võib EKP võtta siduvaid meetmeid, et tagada oluliste puudujääkide õigeaegne kõrvaldamine. Ta võib ka kasutada oma jõustamis- ja sanktsioonide kehtestamise volitusi, et tagada puuduste kõrvaldamine tõhusalt ja ettenähtud aja jooksul.[37]

Euroopa Keskpank, 2025

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.bankingsupervision.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab täpsemat teavet ühtse järelevalvemehhanismi sõnastikust (ainult inglise keeles).

HTML ISBN 978-92-899-7466-0, ISSN 2599-8544, doi:10.2866/8627037, QB-01-25-230-ET-Q

  1. Vt 2025. aasta SREPi koondtulemused, EKP, november 2025.

  2. Vt infokast 1: Järelevalvetsükkel – järelevalvetegevuse integreeritud kavandamine.

  3. Vt Euroopa Komisjoni 2025. aasta kevade majandusprognoos, mai 2025.

  4. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaate osa „Finantsturud”, mai 2025.

  5. Vt EKP ekspertide makromajanduslik ettevaade euroala kohta, EKP, september 2025.

  6. Vt EKP ekspertide makromajanduslik ettevaade euroala kohta, EKP, september 2025.

  7. Vt EKP 11. septembri 2025. aasta rahapoliitikaotsuste kommentaar.

  8. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2025.

  9. ibid.

  10. ibid.

  11. Vt EKP järelevalvenõukogu esimehe Claudia Buchi sissejuhatav kõne Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni kuulamisel,15. juuli 2025.

  12. Vt EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2025.

  13. Vt EBA suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta (EBA/GL/2020/06).

  14. Muutuvaid riske on nende ebamäärasuse ja ajalooliste andmete puudumise tõttu raske tavapäraste eeldatava krediidikahju mudelite abil kaardistada/modelleerida.

  15. Vt IFRS 9 overlays and model improvements for novel risks, EKP, juuli 2024.

  16. 2019. aasta hindamise tulemused tehti laiemale üldsusele teatavaks spetsiaalses pangandussektorile suunatud väljaandes; vt „Trends and risks in credit underwriting standards of significant institutions in the Single Supervisory Mechanism”, EKP, juuni 2020.

  17. Vt „European state of the climate: Report 2024”, Copernicus Climate Change Service (C3S) and World Meteorological Organization (WMO), 2025.

  18. Vt „Climate change impacts, risks and adaptation”, Euroopa Keskkonnaamet, juuni 2025.

  19. Vt „Insurance protection gaps”, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), veebruar 2024.

  20. Suure osa börsil noteeritud äriühingute tegevus ei ole kooskõlas eesmärgiga piirata globaalset soojenemist kuni 2°C-ni; vt MSCI Transition Finance Tracker, märts 2025.

  21. CO2 heidet tekitavalt tööstuselt ülemineku stsenaariumis keskendutakse lühiajalistele kliimariskidele, mis realiseeruvad varahinna korrektsioonide kujul tingituna üleminekuriski järsust ümberhindamisest.

  22. Vt „Fit-for-55 climate scenario analysis”, ESA ja EKP, november 2024.

  23. Vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2024. aasta aruanne, märts 2025.

  24. Vt Swiss Re Institute „Natural catastrophes: insured losses on trend to USD 145 billion in 2025”, aruanne nr 1, 29. aprill 2025.

  25. Vt Clark, P., „How the next financial crisis starts”, Financial Times, 26. juuni 2025.

  26. Vt Trust, S. jt „Planetary Solvency – finding our balance with nature”, Institute and Faculty of Actuaries, University of Exeter, jaanuar 2025.

  27. Vt Tuominen, A., „Operational resilience in the digital age”, EKP järelevalveblogi, 17. jaanuar 2025.

  28. Vt Montagner, P.,„Information and communications technology resilience and reliability”, Frankfurt Maini ääres, 2. juuli 2025.

  29. Vt „What we can learn about building a resilient energy grid from the Iberian power outage”, Maailma Majandusfoorum, 16. mai 2025.

  30. Vt aruanne „Global Cybersecurity Outlook 2025”, Maailma Majandusfoorum, 13. jaanuar 2025.

  31. Vt „Outsourcing trends in the banking sector”, EKP pangandusjärelevalve uudiskiri,19. veebruar 2025.

  32. Vt 2025. aasta SREPi koondtulemused, EKP, november 2025.

  33. Vt „Sound risk data reporting: key to better decision-making and resilience”, EKP pangandusjärelevalve uudiskiri, veebruar 2025.

  34. Vt 2025. aasta SREPi koondtulemused, EKP, november 2025.

  35. Täpsemat teavet järelevalvetsükli ja integreeritud lähenemisviisi kohta vt Järelevalvekäsiraamat, EKP, jaanuar 2024; täpsemat teavet kohapealsete kontrollide kohta vt Juhend kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste kohta, EKP, september 2018.

  36. Vt näiteks EKP järelevalvejuhendid.

  37. Vt ka teema Järelevalvemeetmed EKP pangandusjärelevalve veebilehel.

Rikkumisest teatamine