Vaidlustusnõukogu tegevuse tutvustus

25.03.2015

Vaidlustusnõukogu esimees Jean-Paul Redouin vastab küsimustele, mis on seotud vaidlustusnõukogu eriomase rolliga uuel EKP pangandusjärelevalve ajastul.

The ABoR

Vaidlustusnõukogu (seisuga 25. märts 2015)

Mis on vaidlustusnõukogu positsioon pangandusjärelevalve raamistikus?

Tõepoolest on tähtis, et inimesed teaksid, kes me täpsemalt oleme. Me ei anna EKP nõukogule nõu ega mõista nende üle kohut. Vaidlustusnõukogus on kokku viis püsi- ja kaks asendusliiget, kes on pärit eri riikidest ja kelle taust on erinev. Liikmetel on kogemusi nii keskpanganduse, pangandusjärelevalve kui ka pangandusõigusega ning meeskonda kuulub ka kaks professorit. Kõik liikmed nimetati ametisse möödunud aasta augustis viieaastaseks ametiajaks.

Millist rolli täidab vaidlustusnõukogu?

Iga füüsiline või juriidiline isik võib taotleda temale suunatud või teda otseselt või isiklikult puudutava EKP järelevalveotsuse läbivaatamist. Sellise taotluse saamisel vaatame asutusesiseselt halduskorras läbi EKP otsuse. Seejärel esitab vaidlustusnõukogu oma eriteadmistele ja hinnangule tuginedes arvamuse. Taotleja võib EKP otsuse vaidlustamiseks pöörduda ka otse Euroopa Kohtusse.

Kas järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu peavad vaidlustusnõukogu arvamust arvesse võtma?

Meie arvamus ei ole siduv. Selle järgimise üle otsustab järelevalvenõukogu, kes võib teha EKP nõukogule ettepaneku esialgset otsust muuta või see jõusse jätta. EKP nõukogul on omakorda õigus ettepanekut arvesse võtta või mitte, seega viimane otsus jääb nende teha.

Mis juhtub, kui vaidlustusnõukogu arvamust ei järgita?

Sellisel juhul võib pank otsuse vaidlustada Euroopa Kohtus, kus saab kasutada ka kõiki vaidlustusnõukogu menetlusdokumente. Kui ei ole järgitud soovitatud tegevust, saab kohus küsida, miks seda ei tehtud.

Seega on teil ka tegelikku võimu?

Jah. Vaidlustusnõukogu olemasolu viib meid tagasi EKP ja rahaliidu loomise alustalade juurde. Kuna EKP otsustab kõigi euroala liikmesriikide rahapoliitika üle, on ta pidanud oma tegevuse kohta aru andma.

Nüüd oleme püstitanud pangandusliidu uue alussamba, mis annab järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule otsustusõiguse pankade üle. Pangad on suured tööandjad, kelle toimimist võivad sellised otsused aga mõjutada.

Seepärast lõigi liidu seadusandja pangandusjärelevalve süsteemi, mis tagab kontrolli ja tasakaalu. Kui pank otsusega ei nõustu, saab ta nõuda, et see läbi vaadataks.

EKP on oma otsustes küll sõltumatu, kuid vaidlustusnõukogul, mis koosneb samuti sõltumatutest liikmetest, on panga taotlusel õigus need otsused läbi vaadata ja esitada oma arvamus.

Kas te kohtute ka pankade esindajatega?

Jah, lisaks kirjavahetusele pühendame me aega ka sellele, et pankade esindajatega isiklikult kohtuda ja nad ära kuulata. Meil on juba olnud kogemusi, kus panga tegevdirektor või tegevjuht on tulnud Frankfurti oma seisukohti selgitama. Selline kohtumine võimaldab näha, miks soovitakse EKP otsust vaidlustada.

Milline on teie töögraafik? Kuidas teil seni läinud on?

Graafik on olnud küllaltki intensiivne. Lisaks koosolekutele kasutame sidepidamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ka telekonverentse. See on aeganõudev protsess, sest hinnangut andes peame arvestama kõigi arvamuste ja seisukohtadega. Määruse kohaselt peame korraldama ka hääletuse. Esimehena pean oluliseks avatud ja vabas vormis arutelusid, sest just selline on õige meeskonnatöö. Seni on kõik läinud hästi.