Vaidlustusnõukogu on EKP-sisene organ, mis vaatab halduskorras läbi EKP järelevalveotsuseid. Otsuste halduskorras läbivaatamist võivad taotleda kõik füüsilised või juriidilised isikud, keda EKP järelevalveotsus vahetult mõjutab. Vaidlustusnõukogu liikmed on sõltumatud väliseksperdid, kes nimetatakse ametisse ühe korra pikendatavaks viieaastaseks ametiajaks. Käesolevas dokumendis antakse ülevaade vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetlusest ning smise kümne tegevusaasta (2014. aasta septembrist kuni 2024. aasta septembrini) jooksul esile kerkinud peamistest probleemidest ja teemadest.
1 Vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetlus
Vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetlus on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruses (peamine õigusakt, mis käsitleb EKP rolli usaldatavusnõuete täitmise järelevalves) ja vaidlustusnõukogu käsitlevas otsuses (EKP õigusakt vaidlustusnõukogu asutamise kohta). Nende õigusaktide kohaselt peavad vaidlustusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget tegutsema sõltumatult ja avalikes huvides. Vaidlustusnõukogu peab vastu võtma arvamuse kahe kuu jooksul pärast täieliku läbivaatamistaotluse saamist, välja arvatud juhul, kui taotlust peetakse ilmselgelt vastuvõetamatuks[1]. Vaidlustusnõukogu kontrollib vaidlustatud otsuse menetluslikku ja sisulist vastavust ühtse järelevalvemehhanismi määrusele. Tema arvamusest lähtuvalt esitab EKP järelevalvenõukogu EKP nõukogule uue otsuse. Uue otsusega võidakse vaidlustatud otsus tühistada, asendada see muudetud otsusega või otsusega, mille sisu on identne vaidlustatud otsusega.
1.1 Kes saab otsuseid vaidlustusnõukogus vaidlustada?
Vaidlustusnõukogul on tulnud käsitleda erinevaid läbivaatamistaotlusi, mille on esitanud krediidiasutused ja muud üksused või füüsilised isikud, näiteks aktsionärid, juhid või krediidiasutuses olulist osalust omandada kavandavad omandajad. Vaidlustusnõukogu ja liidu kohtute praktika kohaselt võib panga tegevusloa kehtetuks tunnistamise läbivaatamist taotleda panga endine juhtkond[2], kuid mitte aktsionärid.
1.2 Vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetluse konfidentsiaalsus
Vastavalt vaidlustusnõukogu otsuse artikli 22 lõikele 2 on vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetlus konfidentsiaalne.
Ehkki vaidlustusnõukogu oma arvamusi ei avalikusta, võidakse mõningaid seisukohti üldsusele teatavaks teha liidu kohtutes toimuvate kohtumenetluste käigus. Vaidlustusnõukogu läbivaatamised ja vaidlustusnõukogu arvamuste mõned osad võivad saada avalikuks juhul, kui Euroopa Kohus viitab neile hilisemates kohtumenetlustes. Euroopa Kohus võib menetluses oleva kohtuasja lahendamisel arvesse võtta vaidlustusnõukogu arvamust.
Taotlejad peavad olema teadlikud sellest, et kui pärast vaidlustusnõukogus läbivaatamist võtab EKP vastu uue otsuse, asendab see esialgset otsust. Üldjuhul võidakse esialgse otsuse suhtes algatatud kohtumenetlus lugeda vastuvõetamatuks.[3] Kui taotleja soovib läbivaatamise järel vastu võetud otsust vaidlustada, tuleb selle läbivaatamiseks esitada taotlus Euroopa Kohtule. Olenevalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest on võimalik, et taotlejal võib olla huvi vaidlustada ka algne otsus.
Jaos 2.11 antakse ülevaade Euroopa Kohtus menetletud kohtuasjadest, milles mainitakse vaidlustusnõukogu läbivaatamist.
1.3 Kuidas toimub otsuste läbivaatamine vaidlustusnõukogus?
Otsuste vaidlustusnõukogus läbivaatamine toimub mis tahes sellise füüsilise või juriidilise isiku taotluse alusel, keda EKP järelevalveotsus otseselt mõjutab. Läbivaatamistaotlus peab sisaldama põhjendusi, millele taotleja tugineb põhjendamaks oma väidet selle kohta, et vaidlustatud EKP otsus ei ole menetluslikult ja/või sisuliselt kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega.
Põhimõtteliselt EKP sellele kirjalikku vastust ei esita. Vaidlustatud otsuse läbivaatamisel võib vaidlustusnõukogu siiski vaadata vaidlustatud aktile lisatud märkuste tabelit (kus on ära toodud otsuse adressaadi märkused ärakuulamise etapis ja EKP hinnang neile[4]), et teha kindlaks, mida on haldusmenetluses juba arutatud. Vaidlustusnõukogu võib analüüsida EKP hinnangut ja vastuseid taotleja märkustele ärakuulamise etapis, mis viis vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseni. See põhineb läbivaatamise laiendatud ulatusel, mis võimaldab vaidlustusnõukogul uurida nii taotleja esitatud põhjendusi, nagu on märgitud läbivaatamisteates, kui ka oluliste menetlusnõuete võimalikke rikkumisi[5].
Paljudel juhtudel on vaidlustusnõukogu leidnud, et läbivaatamistaotluse õiglaseks hindamiseks on vajalik suuline ärakuulamine. Selle käigus võivad nii taotleja kui ka EKP esitada oma argumendid ning vaidlustusnõukogu saab esitada küsimusi. Suuline ärakuulamine annab nii taotlejale kui ka EKP-le täiendava võimaluse oma seisukohtade esitamiseks.
Võttes nõuetekohaselt arvesse talle esitatud asjaolusid, esitab vaidlustusnõukogu läbivaatamise lõpuks arvamuse ja teeb järelevalvenõukogule ettepaneku meetmete kohta. Järelevalvenõukogu peab esitatud ettepanekut arvesse võtma, kuid tal on õigus seda järgida või mitte[6].
1.4 Vaidlustusnõukogu rolli tunnustamine
L-Banki juhtum[7] oli esimene, mille puhul vaidlustusnõukogus toimunud läbivaatamisele järgnes kohtuvaidlus. Üldkohus ja apellatsiooniastmes Euroopa Kohus võtsid vaidlustusnõukogu arvamust arvesse, kui hindasid EKP poolt pärast vaidlustusnõukogus läbivaatamist tehtud otsuse põhjenduste piisavust. Liidu kohtud leidsid, et kuivõrd vaidlustatud EKP otsus on vaidlustusnõukogu arvamuses esitatud ettepanekuga kooskõlas, on tegemist selle arvamuse laiendusega ning selles sisalduvaid selgitusi võib vaidlustatud otsuse põhjenduste piisavuse hindamisel arvesse võtta. L-Banki kohtuasjas tunnustati selgelt vaidlustusnõukogu rolli ja seda on hiljem korratud ka teistes kohtuotsustes. Üks selline on Üldkohtu 2017. aasta otsus Arkéa kohta[8], mis tehti pärast vaidlustusnõukogu arvamust ja mille Euroopa Kohus kinnitas 2019. aastal.
2 Vaidlustusnõukogu käsitletavad küsimused
Alates selle loomisest 2014. aastal on vaidlustusnõukogus läbi vaadatud arvukalt EKP otsuseid, mis käsitlevad mitmesuguseid küsimusi. Tähelepanuväärsete teemade hulka kuuluvad näiteks krediidiasutuste olulisus ühtse järelevalvemehhanismi seisukohalt, konsolideeritud järelevalve ulatus, usaldatavusnõuete rikkumised (nt riskide kontsentreerumise piirmäärad), äriühingu üldjuhtimise eeskirjad, õigus võtta vastu järelevalvemeetmeid siseriikliku õiguse alusel, järelevalvenõuete täitmine, panga tegevusloa kehtetuks tunnistamine, haldussanktsioonid (sealhulgas EKP sanktsioonide anonüümseks muutmine), riigisiseses õiguses kirjeldatavad haldusmeetmed (sissenõudmisintress), olulise osaluse omandamine, sisemudelite kasutamine nõutava regulatiivse kapitali arvutamiseks[9] ja kohapealsed kontrollid. Selle tulemusena on vaidlustusnõukogul olnud võimalus kujundada oma kohtupraktika, mille elemendid on esitatud allpool.
2.1 Järelevalvemeetmete põhjendused
Vaidlustusnõukogu arvamuste korduvaks elemendiks on olnud vajadus, et EKP oma otsuseid piisavalt põhjendaks viisil, mis on vaidlustavale poolele arusaadav. Vaidlustusnõukogu on lisanud oma arvamustesse standardmärke selle kohta, et mida kaalukam on vastu võetud otsus, seda üksikasjalikumad peavad olema põhjendused:
„Kaalutlusõiguse alusel võetavad EKP meetmed peavad olema järjepidevad ja proportsionaalsed. Mida sekkuvamad on kehtestatud meetmed, seda üksikasjalikumalt on neid vaja põhjendada.”[10]
Vaidlustusnõukogu on rõhutanud, et EKP otsustes tuleb austada krediidiasutuse ärimudelit ja eripärasid, ning on kinnitanud, et järelevalveotsuste tõhususe ja õiguspärasuse tagamiseks tuleb esitada piisavad põhjendused, samal ajal kui sekkuvat laadi järelevalvemeetme puhul on põhjendused veelgi olulisemad ning need peaksid mitte lihtsalt tuginema õigusnormidele, vaid ka selgitama usaldatavusnõuetest tulenevat vajadust otsuse vastuvõtmiseks.
2.2 Meetmete vastavus proportsionaalsuse põhimõttele
Eelmise punktiga on tihedalt seotud proportsionaalsuse põhimõtte äärmiselt oluline roll vaidlustusnõukogu arvamustes, kuna sellest põhimõttest peaksid juhinduma kõik ELi institutsioonide meetmed. Proportsionaalsuse küsimus on esile kerkinud paljudes läbivaatamismenetlustes. Ühes varases arvamuses palus vaidlustusnõukogu EKP-l esitada oma otsuse proportsionaalsuse kohta põhjalikumad argumendid ja käsitleda konkreetselt mõju, mida otsus taotleja väitel peaks avaldama.
Vaidlustusnõukogu hinnang EKP meetmete proportsionaalsusele – kui taotlejad selle vaidlustavad – on eriti problemaatiline juhtudel, kus EKP-l on kaalutlusõigus. Vaidlustusnõukogu on seisukohal, et oma kaalutlusõigust kasutades peaks EKP igal juhul hindama ja selgitama oma meetmete proportsionaalsust. Proportsionaalsuse põhimõtet on kaalutud ka seoses EKP korralduse või nõude täitmise tähtaegadega.
Ühel konkreetsel juhul, mis puudutas riigisisestes õigusaktides sätestatud kindlat summat, mida nõutakse krediidiasutustelt riskide kontsentreerumise piirmäärade rikkumise korral, järeldas vaidlustusnõukogu, et selliste riigisiseste õigusaktide kohaldamisel ei saanud EKP tugineda pelgalt nendele kindlatele summadele, vaid pidi põhjendama, kuidas ta on proportsionaalsuse põhimõtet kohaldanud. Üldkohus võttis vaidlustusnõukogu arvamust nõuetekohaselt arvesse ja jõudis järeldusele, et oma otsuses määrata sissenõudmisintress automaatselt tugines EKP õiguslikult ebakorrektsele eeldusele. See muutis vääraks EKP analüüsi selle kohta, kas riigisisese õigusakti kohaldamine on proportsionaalne, kuna ta ei analüüsinud konkreetse juhtumi asjaolusid[11]. Üldkohus tühistas EKP otsuse.
2.3 Ühtsete eeskirjade tõlgendamine
Meetmete põhjendamise nõudega on tihedalt seotud ühtsetes eeskirjades kasutatavate mõistete tõlgendamise küsimus. Eriti juhul, kui on kõrvale kaldutud reguleerivate asutuste ametlikest suunistest, on vaidlustusnõukogu viidanud ajendite puudumisele rõhutamaks, et EKP otsus tugines tõlgendusele, jättes seejuures selgitamata, miks selline tõlgendus valiti ja miks seda kohaldati. Näiteks võib tuua vaidlustusnõukogu analüüsi, mis käsitleb mõiste „ühine kontroll” EKP-poolset tõlgendust seoses direktiivi 2013/34/EL (aruandeaasta finantsaruannete kohta) artikliga 22 (valitseva mõju või kontrolli korral), seoses proportsionaalse konsolideerimisega ühisettevõtete puhul direktiivi 2013/34/EL artikli 26 kontekstis ning seoses usaldusväärsuse kriteeriumiga Euroopa järelevalveasutuste poolt vastu võetud ühissuunistes finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamiseks[12].
Vaidlustusnõukogule esitatud vastuväidetes on sageli viidatud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suunistele, eelkõige juhtorgani liikmete sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (EBA/GL/2012/06), järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) kohta (EBA/GL/2014/13) ning muude süsteemselt oluliste ettevõtjate hindamise kohta (EBA/GL/2014/10). Eespool nimetatud ühissuuniseid finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamiseks (JC/GL/2016/01) on vaidlustusnõukogu aruteludes samuti käsitletud. Mõnes vaidlustusnõukogu hindamises on rolli mänginud EBA suunised makseviivituse tõenäosuse hindamise, makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise ja makseviivituses olevate riskipositsioonide käsitlemise kohta (EBA/GL/2017/16). Samuti on tuginetud kapitalinõuete määruse artikli 396 lõike 3 kohaselt vastu võetud EBA suunistele (EBA/GL/2021/09). Nagu kõik pädevad asutused, peab ka EKP järgima ELi reguleeriva asutuse välja antud suuniseid ja põhjendama neist kõrvalekaldumist.
2.4 Ebapiisavalt ühtlustatud siseriiklik õigus
EKP ja vaidlustusnõukogu töös on probleeme tekitanud erinevused riikide järelevalve-eeskirjades. Seda on konkreetselt mainitud EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2015. aasta aruandes[13] ja korratud 2016. aasta aruandes[14]. Liikmesriigi õiguse olemust nähakse mõnikord samuti erinevalt, näiteks kui tegemist on liikmesriigi ametiasutuse kasutatavate ringmeetodite või muude vähem formaalsete kommunikatsioonimeetoditega.
2.5 Kaitseõigus tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral: aktsionäride ja juhatuse kaebeõigus
Nagu eespool märgitud, on Euroopa Kohus otsustanud, et panga aktsionärid ei saa võtta meetmeid selle panga (ja kaudselt enda) huvide kaitseks, taotledes läbivaatamist. See küsimus tekkis juhtudel, kui asjaomane üksus oli juba likvideerimisel või selle juhtkond vabastatud likvideerimise või erihalduri määramise teel.
Trasta Komercbanka AS tegevusloa kehtetuks tunnistamine tõi kaasa läbivaatamise vaidlustusnõukogus ning sellele järgnenud aktsionäride kohtumenetlused EKP ja Euroopa Komisjoni vastu. Euroopa Kohus, lükates ümber Euroopa Liidu Üldkohtu varasema järelduse aktsionäride nõude vastuvõetavuse kohta[15], leidis vastavalt vaidlustusnõukogu esialgsele lähenemisviisile[16], et nõustub panga nimel kaebuse esitanud algselt volitatud advokaadiga, ning lükkas tagasi panga aktsionäride nõude vastuvõetavuse panga tegevusloa kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel[17]. Samal ajal rõhutas Euroopa Kohus ühe teise juhtumi puhul, millele ei eelnenud vaidlustusnõukogu läbivaatamist, et endise juhtkonna täiendavad esindusvolitused ei pruugi kehtida kõigil juhtudel. Sellel konkreetsel juhul määrati panka esindama pädev isik ja puudus tõendatud huvide konflikt, mis oleks takistanud sellel isikul panka esindada. Seetõttu ei aktsepteerinud kohus endist juhtkonda panga esindajana[18].
Nemea Bank plc kohtuasjas sai vaidlustusnõukogu läbivaatamistaotluse, mille esitasid ühiselt pangajuhid ja aktsionärid[19].
Ühes teises kohtuasjas, mis käsitles samuti panga tegevusloa kehtetuks tunnistamist ja selle otsuse vaidlustusnõukogus läbivaatamist, kinnitas Üldkohus, et aktsionäridel puudub alus EKP otsuse vaidlustamiseks.[20] Selline lähenemisviis on kooskõlas järeldustega, et aktsionäridel puudub õigus vaidlustada Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsuseid kriisilahendusest loobumise kohta ABLV kohtuasjades.[21]
2.6 Uued arengusuunad ja uued asjaolud
Eriti problemaatiliseks on osutunud olukorrad, kus pärast otsuse vaidlustamist ilmnevad uued arengusuunad või läbivaatamismenetluse käigus tulevad esile uued asjaolud. Ehkki halduskorras läbivaatamise käigus tuleb hinnata, kas õigusakt on vaidlustatud meetme vastuvõtmise ajal õigusliku raamistikuga kooskõlas, ei ole vaidlustusnõukogu hoidunud arvesse võtmast ärakuulamise käigus selguvaid uusi asjaolusid ning olulist muutust taotleja olukorras. Kui oluline muutus toimus „reaalses elus”, tunnistas vaidlustusnõukogu seda ja tegi järelevalvenõukogule ettepaneku seda arvesse võtta.
Kui järelevalvenõukogu saab vaidlustusnõukogu arvamuse, vaatab ta juhtumi uuesti läbi ja on pädev võtma arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, nagu kinnitas Üldkohus Versobanki kohtuasjas.[22]
2.7 Õigus olla ära kuulatud
Vaidlustusnõukogu on sätestanud, et selleks, et tagada tegelik õigus olla ära kuulatud, tuleks kavandatava järelevalvemeetme kogu kohaldamisala arutada taotlejaga mõistliku aja jooksul enne otsuse lõplikku vormistamist. 2023. aastal vaidlustusnõukogu otsuses tehtud muudatustega on nüüd sõnaselgelt kinnitatud, et vaidlustusnõukogu saab kontrollida, kas haldusmenetluses on järgitud õigust olla ära kuulatud, isegi kui taotleja seda alust ei esitanud[23].
2.8 Võrdne kohtlemine
Mõnes läbivaatamisjuhtumis esitati vaidlustusnõukogule väiteid, et EKP otsus ei austa võrdset kohtlemist, kuna kahjustaks taotleja seisundit pangandusturul. Vaidlustusnõukogu on hinnanud neid väiteid võrdsuse põhimõtte alusel ja arvestades EKP pangandusjärelevalve rolli ühtsete usaldatavusnõuete edendamisel kogu euroalal. Sellistel juhtudel on vaidlustusnõukogu rõhutanud, et võrdse kohtlemise tagamiseks peaks EKP kasutama oma usaldatavusjärelevalve volitusi järjepidevalt kõigis osalevates liikmesriikides kooskõlas kõigi ELi õigusraamistikus kehtestatud üldpõhimõtetega.
2.9 Vaidlustatud otsuse täitmise peatamine
Vaidlustusnõukogu on leidnud, et erakorraline olukord (nt koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia) võib – asjaomaseid huve tasakaalustades – õigustada EKP usaldatavusjärelevalvealase otsuse kohaldamise peatamist.
2.10 Sanktsioonid
Vaidlustusnõukogu on analüüsinud mitut taotlust läbi vaadata EKP otsused rahalise karistuse vormis sanktsioonide määramise kohta. Eelkõige on hagejad vaidlustanud määratud karistuste proportsionaalsust ja seda, kas EKP on võtnud arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid. Ühel juhul leidis vaidlustusnõukogu, et EKP halduskaristuste määramise metoodika eri elementide kohaldamisel tuleb arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet, sealhulgas rikkumise astme ja tõsiduse kindlaksmääramisel. Seetõttu tegi vaidlustusnõukogu EKP-le ettepaneku muuta oma algset otsust.
Sanktsioonide avaldamisega seoses on vaidlustusnõukogu leidnud, et sanktsiooni anonüümseks muutmine on õigustatud üksnes juhul, kui selle avaldamisel oleksid taotlejale tõenäoliselt märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed. Ühtlasi leiti, et anonüümsel kujul sanktsioonide avaldamine on lubatud ainult erijuhtudel. Sanktsioonide kehtestamise otsuse avaldamine ei ole iseenesest karistus ega karistuse lisaelement, vaid seadusandja kehtestatud nõue, mille eesmärk on tagada üldsuse teavitamise kaudu karistuse üldine hoiatav mõju. Vaidlustusnõukogu on leidnud, et selle hindamine, kas avaldamine[24] põhjustaks taotlejale ebaproportsionaalset kahju, piirduks avaldamise võimalike tagajärgede kindlakstegemisega. Hinnangus ei vaadatud läbi asjaolusid, mida on varem karistuse proportsionaalsuse kindlaksmääramisel arvesse võetud. Vaidlustusnõukogu on seisukohal, et sanktsiooni avaldamise otsuse proportsionaalsus on tagatud, kui hinnatakse erandeid, mille seadusandja on ette näinud kapitalinõuete direktiivi artikli 68 lõikes 2 ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 132 lõikes 1, mille kohaselt anonüümseks muutmine peaks toimuma. Seda lähenemisviisi järgib ka Üldkohus[25].
2.11 Ülevaade avalikult kättesaadavatest vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetlustest
Allpool on esitatud ülevaade vaidlustusnõukogu käsitletud juhtumitest, mis on esitatud edasiseks läbivaatamiseks ELi kohtutele. Neis on tõstatatud mitmeid küsimusi, milleks on eeskätt panga tegevusloa kehtetuks tunnistamine koos esialgse küsimusega aktsionäri kaebeõiguse kohta kohtuasjades Trasta (kohtuasjad T-247/16 ja T-698/16), Niemelä jt vs. EKP (kohtuasi T-321/17) ning Ukrselhosprom PCF ja Versobank vs. EKP (kohtuasjad T-351/18 ja T-584/18). Samuti tuleks mainida kohtuotsust L-Bank (kohtuasi C-450/17 P) olulisuse kohta ning kohtuotsust Arkéa (kohtuasjad C-152/18 P ja C-153/18 P), mis käsitleb SREPi otsust ja millega antakse EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 16 alusel ulatuslikud volitused (kohtuasjad T‑150/18 ja T‑345/18). Crédit Agricole’i kohtuasjad (kohtuasjad T-133/16 kuni T-136/16) puudutasid täitev- ja muude funktsioonide kombinatsiooni. Siin jõudis Üldkohus samadele järeldustele nagu vaidlustusnõukogu, järgides eraldi arutluskäiku (vt kokkuvõte). Sanktsioonide kehtestamine toodi kohtu ette juhtumis VQ vs. EKP (kohtuasi T-203/18) ja avalikult kättesaadav teave trahvi kohta näitab, et juhtum puudutab Banco Sabadellit, mille kohta vaidlustusnõukogu oli esitanud oma arvamuse[26]. Sberbanki kohtuasjad (kohtuasi T-647/21 ja kohtuasi T-99/22) puudutavad eeskirju, mis reguleerivad sissenõudmisintressi määramist EKP poolt – ühtlustamata haldusmeede kapitalinõuete direktiivi artikli 65 lõike 1 tähenduses.
Vaidlustusnõukogu esitas arvamuse mitme juhtumi kohta, kus kohtuliku kontrolli taotluses ei mainita varasemat halduskorras läbivaatamist või kus menetlus on pooleli ja kohtulahend puudub. Seepärast ei ole teave vaidlustusnõukogu nende läbivaatamismenetluste kohta veel avalikult kättesaadav.
Tabel 1
Avalikult kättesaadavad vaidlustusnõukogu läbivaatamismenetlused
Kohtuasi | Teema | |
|---|---|---|
1 | L-Bank (kohtuasjad T-122/15 ja C-450/17 P) | Krediidiasutuste olulisus |
2 | Arkéa (kohtuasjad T‑712/15, T-52/16, C-152/18 P ja C-153/18 P) | SREP |
3 | Crédit Agricole (kohtuasjad T-133/16, T-134/16 ja T-135/16) | Täitev- ja muude funktsioonide kombinatsioon |
4 | Trasta (kohtuasjad T-247/16, T-698/16 ja C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P) | Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine |
5 | Niemelä jt (kohtuasi T-321/17) | Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine |
6 | BNP Paribas (kohtuasjad T-150/18 ja T-345/18) | SREP |
7 | Ukrselhosprom PCF ja Versobank (kohtuasjad T-351/18 ja T-584/18) | Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine |
8 | VQ (kohtuasi T-203/18) | Sanktsioonid |
9 | Sberbank (kohtuasjad T-647/21 ja T-99/22) | Haldusmeetmed |
10 | HKB (kohtuasi T-323/22) | Olulise osaluse omandamine |
Lisaks liidu kohtute otsustele on vaidlustusnõukogu teada andnud järgmistest läbivaatamistaotluste üldteemadest:
- krediidiasutuste olulisus (EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2014. aasta aruanne);
- üldjuhtimine;
- järelevalvenõuete täitmine;
- tegevusloa kehtetuks tunnistamine (EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2016. aasta aruanne, 2017. aasta aruanne, 2018. aasta aruanne ja 2019. aasta aruanne);
- haldussanktsioonid, sealhulgas EKP otsuste anonüümseks muutmine (EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2017. aasta aruanne ja 2019. aasta aruanne);
- olulise osaluse omandamine (EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2018. aasta aruanne ja 2019. aasta aruanne);
- sisemudelid (EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2019. aasta aruanne ja 2020. aasta aruanne);
- kohapealsed kontrollid (EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2020. aasta aruanne);
- õigus võtta riigisisese õiguse alusel vastu järelevalvemeetmeid (EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2021. aasta aruanne).
Tabel 2
Vaidlustusnõukogu läbivaatamiste arv
Kokku* | 2024 | 2023 | 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 | 2015 | 2014 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Vaidlustusnõukogu lõpetatud arvamused | 36 | – | 3 | 2 | 1 | 2 | 5** | 4 | 4 | 6 | 6 | 3 |
Vaidlustusnõukogu arvamused, millega tehakse ettepanek asendada vaidlustatud otsus samaväärse sisuga otsusega | 17 | – | 3*** | – | – | 1 | 1 | 3 | 4 | 1 | 2 | 2 |
Vaidlustusnõukogu arvamused, millega tehakse ettepanek asendada vaidlustatud otsus muudetud otsuse või parema põhjendusega | 10 | – | – | 1 | – | – | 1 | 1 | – | 2 | 4 | 1 |
Vaidlustusnõukogu arvamused, millega tehakse ettepanek tühistada vaidlustatud otsus ja asendada see uue otsusega | 1 | – | – | – | – | – | 1 | – | – | – | – | – |
Vaidlustusnõukogu arvamused, millega tehakse ettepanek tühistada vaidlustatud otsus | 1 | – | – | – | 1 | – | – | – | – | – | – | – |
Vaidlustusnõukogu arvamused, milles leiti, et taotlus on vastuvõetamatu | 7 | – | – | 1 | – | 1 | 2 | – | – | 3 | – | – |
Tagasivõetud taotlused | 7 | – | 1 | 1 | – | – | – | 1 | – | 1 | 2 | 1 |
Vaidlustusnõukogu ettepanek kohaldamise peatamise kohta | 1 | – | – | – | – | 1 | – | – | – | – | – | – |
Allikas: EKP.
* Andmed on esitatud seisuga 31. august 2024.
** Ühes arvamuses käsitleti kahte EKP otsust.
*** Ühes arvamuses kolmest tegi vaidlustusnõukogu järelevalvenõukogule ettepaneku asendada vaidlustatud otsus otsusega, millega kehtestatakse samad järelevalvemeetmed.
© Euroopa Keskpank, 2024
Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.bankingsupervision.europa.eu
Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Käesolevas aruandes sisalduvad andmed on esitatud seisuga 31. august 2024.
Terminite kohta saab täpsemat teavet ühtse järelevalvemehhanismi sõnastikust (ainult inglise keeles).
HTML ISBN 978-92-899-6806-5, doi: 10.2866/991771 QB-09-24-609-ET-Q
Vaidlustusnõukogu otsuse artikli 11 lõikes 2 on sätestatud, et kui vaidlustusnõukogu leiab, et läbivaatamistaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu, võib ta tunnistada läbivaatamistaotluse vastuvõetamatuks kümne tööpäeva jooksul alates täieliku läbivaatamistaotluse kättesaamisest. Kui läbivaatamistaotlus tunnistatakse artikli 11 lõike 2 kohaselt vastuvõetamatuks, siis arvamust läbivaatamise kohta vastu ei võeta.
Vt Euroopa Kohtu 5. novembri 2019. aasta otsus EKP vs. Trasta Komercbanka jt, liidetud kohtuasjad C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P, ECLI:EU:C:2019:923. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib siiski olla, et panga endine juhtkond ei esinda panka panga tegevusloa kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel, nagu on sätestatud 8. veebruari 2024. aasta kohtuotsuses Pilatus Bank jt vs. EKP jt, kohtuasi C-256/22 P, ECLI:EU:C:2024:125.
See tuleneb 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsusest Ukrselhosprom PCF ja Versobank vs. EKP, liidetud kohtuasjad T-351/18 ja T-584/18, ECLI:EU:T:2021:669 ja 7. septembri 2023. aasta kohtuotsusest Versobank AS ja Ukrselhosprom PCF vs. EKP jt, kohtuasi C-803/21 P, ECLI:EU:C:2023:630, ning 17. novembri 2021. aasta kohtumäärusest Fursin jt vs. EKP, kohtuasi T-247/16 RENV ja 20. detsembri 2021. aasta kohtumäärusest Niemelä jt vs. EKP, kohtuasi T-321/17, ECLI:EU:T:2021:942. Tuleb siiski rõhutada, et kohtujurist Kokotti arvamus kohtuasjas T-321/17 tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses (ECLI:EU:C:2023:935) jõudis järeldusele, et hageja huvi selle vastu, et kõrvaldataks algse otsuse vahetud ebasoodsad õiguslikud tagajärjed ja et EKP võtaks vajalikud meetmed selle otsuse tühistamise otsuse täitmiseks – kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 esimese lõiguga – ning et seda kohtuotsust kasutataks kahju hüvitamise hagi alusena, on endiselt olemas isegi pärast seda, kui algne otsus on asendatud teise, pärast vaidlustusnõukogu läbivaatamist tehtud otsusega.
Õigust olla ära kuulatud käsitletakse ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 22.
Vt vaidlustusnõukogu otsuse artikli 10 lõige 2.
„Järelevalvenõukogu võtab vaidlustusnõukogu arvamust arvesse [---].” (ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 24 lõige 7). „Järelevalvenõukogu hinnang ei piirdu taotleja esitatud aluste kontrolliga, mis on esitatud läbivaatuse taotluses, vaid oma uue otsuse eelnõu ettepanekus võib ta arvesse võtta ka muid aspekte.” (vaidlustusnõukogu käsitleva otsuse artikli 17 lõige 1).
Kohtuasjas tehti otsused EKP kasuks. Laiema tähtsusega on kohtu tõdemus, et EKP-l on usaldatavusnõuete täitmise ainupädevus (16. mai 2017. aasta otsus kohtuasjas T-122/15 (ECLI:EU:T:2017:337) Landeskreditbank Baden-Württemberg vs. EKP). Euroopa Kohus kinnitas seda otsust apellatsiooniastmes 8. mai 2019. aasta otsusega kohtuasjas C-450/17 P (ECLI:EU:C:2019:372) Landeskreditbank Baden-Württemberg vs. EKP). Ühtlasi tõlgendas Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus oma 30. juuli 2019. aasta otsuses (2 BvR 1685/14, 2 BvR 2631/14) Euroopa Kohtu otsust L-Banki juhtumis.
Vt 13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Crédit mutuel Arkéa vs. EKP (kohtuasi T-712/15, ECLI:EU:T:2017:900), 13. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Crédit mutuel Arkéa vs. EKP, (kohtuasi T-52/16, ECLI:EU:T:2017:902) ja 2. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Crédit Mutuel Arkéa vs. Euroopa Keskpank (liidetud kohtuasjad C-152/18 P ja C-153/18 P, ECLI:EU:C:2019:810). Arkéa kohtuotsus puudutab SREPi otsust, mis on vastu võetud pangagrupi Crédit Mutuel suhtes, kuhu Arkéa kuulub, ent viimasel ajal tema enda soovi vastaselt, võttes arvesse vaidlust Arkéa ja asjaomase Prantsuse ühistupankade grupi keskorgani, (Confédération Nationale du Crédit Mutuel) ning veel ühe pangagrupi (CM11–CIC grupp) vahel. Vt kohtuotsuste kokkuvõtet.
Seoses EKP aruandes käsitletava sisemudelite sihipärase läbivaatamise (TRIM) projektiga.
Vaidlustusnõukogu lähenemisviis ajenditele avalikustati EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2017. aasta aruandes: „Eelkõige leidis vaidlustusnõukogu, et mida sekkuvamad on kehtestatud meetmed, seda üksikasjalikumalt on neid vaja põhjendada.”
Üldkohtu 28. veebruari 2024. aasta otsus Sber Vermögensverwaltungs AG vs. EKP jt, liidetud kohtuasjad T-647/21 ja T-99/22, ECLI:EU:T:2024:127, punktid 44–81.
Ühissuunised finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamiseks (JC/GL/2016/01, 20. detsember 2016).
Vaidlustusnõukogu on leidnud, et esinevad puudujäägid riikide tasandil ELi õigusnormide rakendamise ühtlustamisel sellistes valdkondades nagu näiteks pankade konsolideerimine ning sobivuse ja nõuetekohasuse nõuded. Taotlusi läbi vaadates märkis vaidlustusnõukogu, et kui võimaldada krediidiasutuste lõikes erinevaid tõlgendusi, on keeruline tagada EKP otsuste läbivaatamist järjepideval viisil. Concetta Brescia Morra, Andrea Magliari ja René Smits mainivad oma ühisartiklis „The Administrative Board of Review of the European Central Bank: Experience After 2 Years” (European Business Organization Law Review, september 2017) samuti, et riigisiseste õigusaktide mitmekesisus kujutab endast suurt probleemi ka vaidlustusnõukogu jaoks.
EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2016. aasta aruandes märgitakse järgmist: „EKP otsuste läbivaatamine oli keeruline eelkõige õigusliku killustatuse (Euroopa õiguse erinev ülevõtmine riigi tasandil) ja riikidele jääva ulatusliku kaalutlusõiguse tõttu.”
12. septembri 2017. aasta määrus (Trasta Komercbanka AS vs. EKP, kohtuasi T-247/16, ECLI:EU:T:2017:623), millega jäeti Trasta Komercbanka nõue vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja rahuldati aktsionäride nõue.
Vt kohtujurist Kokotti 11. aprilli 2019. aasta ettepanek liidetud kohtuasjades C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P, ECLI:EU:C:2019:323, punktid 19 ja 74.
Euroopa Kohtu 5. novembri 2019. aasta otsus EKP vs. Trasta Komercbanka jt, liidetud kohtuasjad C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P, ECLI:EU:C:2019:923.
8. veebruari 2024. aasta kohtuotsus Pilatus Bank jt vs. EKP jt, kohtuasi C-256/22 P, ECLI:EU:C:2024, punktid 34–73.
Vt 20. detsembri 2021. aasta määrus Niemelä jt vs. EKP, kohtuasi T-321/17, ECLI:EU:T:2021:942, apellatsioonimenetlus (kohtuasi C-181/22 P).
6. oktoobri 2021. aasta otsus Ukrselhosprom PCF ja Versobank vs. EKP, liidetud kohtuasjad T-351/18 ja T-584/18, ECLI:EU:T:2021:669, ja 7. septembri 2023. aasta otsus Versobank AS ja Ukrselhosprom PCF vs. EKP jt, kohtuasi C-803/21 P, ECLI:EU:C:2023:630.
14. mai 2020. aasta kohtumäärus Bernis jt vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu, kohtuasi T-282/18, ECLI:EU:T:2020:209, 24. veebruari 2022. aasta otsus kohtuasjas C-364/20 P (ECLI:EU:C:2022:115) Bernis jt vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu, ning 6. juuli 2022. aasta otsus kohtuasjas T-280/18 (ECLI:EU:T:2022:429) ABLV Bank vs. Ühtne Kriisilahendusnõukogu, apellatsioonimenetlus pooleli (kohtuasi C-602/22 P).
6. oktoobri 2021. aasta otsus kohtuasjas Ukrselhosprom PCF ja Versobank vs. EKP, liidetud kohtuasjad T-351/18 ja T-584/18, ECLI:EU:T:2021:669, punkt 79.
Vt vaidlustusnõukogu otsuse artikli 10 lõige 2.
Taotlejale tekitatav ebaproportsionaalne kahju tähendab kahju, mis läheb kaugemale järelevalve alla kuuluva üksuse mainele ja tema turuseisundile avalduvast negatiivsest mõjust, mida seaduslikus avaldamiskorralduses aktsepteeritakse usaldatavusnõuete rikkumise eest määratud sanktsiooni avaldamise tagajärjena.
8. juuli 2020. aasta otsus kohtuasjas T-203/18 (ECLI:EU:T:2020:313), VQ vs. EKP, punktid 69–99.
8. juuli 2020. aasta otsus kohtuasjas T-203/18 (ECLI:EU:T:2020:313) VQ vs. EKP, punktid 7 ja 8.