Põhjalik hindamine
EKP koos riiklike järelevalveasutustega kontrollib tema otsese järelevalve all kuuluvate pankade finantsolukorda. Need põhjalikud hindamised aitavad tagada, et pangad on piisavalt kapitaliseeritud ja suudavad vastu seista võimalikele finantsšokkidele.
Põhjalikke hindamisi tehakse korrapäraselt või vastavalt vajadusele:
- korrapärane hindamine: hiljuti oluliseks liigitatud pankade (kes kuuluvad edaspidi EKP otsese järelevalve alla) esialgne kontroll;
- sihipärane hindamine: on tingitud erandlikest asjaoludest.
Eesmärgid
| Läbipaistvus: | parandada pankade seisukorda kajastava kättesaadava teabe kvaliteeti |
|---|---|
| Korrigeerimine: | määrata kindlaks probleemid ja võtta vajalikke parandusmeetmeid |
| Kindlustunde suurendamine: | veenda kõiki sidusrühmi selles, et pangad on põhimõtteliselt kindlad ja usaldusväärsed |
Meetodid
Hindamine hõlmab tavaliselt kahte põhisammast:
- varade kvaliteedi hindamine – et suurendada pangariskide läbipaistvust ning hinnata varade ja tagatiste ning seonduvate eraldiste piisavust;
- stressitest – et kontrollida pankade bilansi vastupanuvõimet stressiolukordades. Stressitest viiakse läbi tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega (EBA).
Meetodid on sätestatud järgmistes dokumentides:
Asset Quality Review – Phase 2 Manual (varade kvaliteedi hindamise teise etapi juhend)
EU-Wide Stress Test – Methodological Note (metoodiline märkus ELi-ülese stressitesti kohta)
Tulemused
Põhjaliku hindamise lõpus avaldatakse nii koondtulemused kui ka andmed pankade tasandil.
Järelevalveasutused käsitlevad tuvastatud riske oma igapäevase järelevalvetöö käigus. Eelkõige võetakse tulemusi arvesse pankade riskide, juhtimiskorralduse ning kapitali- ja likviidsusolukorra pideval hindamisel järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames.