Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Tegevusload

Mõisteid „pank” ja „krediidiasutus” kasutatakse sellel veebilehel samas tähenduses.

Euroopa pangandusjärelevalves vastutab EKP pankadele tegevuslubade andmise eest.

Selles veebilehel käsitleme järgmisi teemasid:

Ühtlasi teeb EKP sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisi, et kontrollida, kas järelevalve alla kuuluva üksuse juhtorgani liikmed on oma ülesannete täitmiseks sobivad. Need hindamised toimuvad siis, kui krediidiasutus saab esimest korda tegevusloa ja seejärel iga kord, kui juhtorgani koosseisus tehakse muudatusi.

Lähemat teavet sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta saab EKP spetsiaalselt veebilehelt: Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine

Tegevuslubade kohta otsuste tegemisel kohaldab EKP Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ühtset reeglistikku ja vajaduse korral ka asjaomaseid siseriiklikke õigusakte.

Euroopa Pangandusjärelevalve ühtne reeglistik

Riiklikel järelevalveasutustel on tegevusloamenetlustes oluline roll: neile esitatakse asjakohased taotlused ning nad teevad EKPga tihedat koostööd nende hindamisel. EKP teeb riiklike järelevalveasutustega koostööd ka selleks, et tagada järjepidev lähenemisviis ja kõrged standardid kõigis riikides. Järelevalveootused on sõnastatud avalikult kättesaadavates juhendites.

Tegevuslubade väljastamine

Pankade tegevuslubade väljastamine

Tegevusloa andmise protsess aitab luua usaldust finantssüsteemi vastu, sest selle käigus tagatakse, et turule sisenevad pangad on tegutsemissuutlikud. Tegevusloa saavad üksnes elujõulised pangad, kes täidavad kõiki õigusnõudeid. Sama protsess ja kriteeriumid kehtivad kõigile, st nii traditsioonilisema ärimudeliga pankadele kui ka neile, kelle ärimudel põhineb tehnoloogilisel innovatsioonil. Samal ajal ei tohiks tegevuslubade andmine takistada konkurentsi ega innovatsiooni.

Investeerimisühingute tegevuslubade väljastamine

Pärast investeerimisühinguid käsitleva õigusraamistiku (investeerimisühinguid käsitlev määrus ja direktiiv) jõustumist muudeti kapitalinõuete määruses krediidiasutuse mõistet, et see hõlmaks süsteemselt oluliseks liigitatud investeerimisühinguid. See hõlmab investeerimisühinguid:

  • kellel on lubatud kaubelda oma arvel ja/või tagada finantsinstrumente ja/või finantsinstrumentide emissiooni kindla kohustuse alusel (direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevused);
  • kelle varade koguväärtus individuaalsel või pangagrupi tasandil on vähemalt 30 miljardit eurot (või kelle suhtes kohaldatakse järelevalveasutuse kaalutlusõigust, kui see väärtus on alla 30 miljardi euro).

Süsteemselt oluliseks liigituvad investeerimisühingud peavad taotlema krediidiasutuse tegevusluba hiljemalt päeval, mil nad vastavad nendele kriteeriumitele. Investeerimisühinguid käsitlevat määrust kohaldatakse alates 26. juunist 2021 ning sama tähtpäev kehtib investeerimisühinguid käsitleva direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks. Sellest kuupäevast alates võib investeerimisühingutele anda krediidiasutuse tegevusloa ja nad kuuluvad Euroopa pangandusjärelevalve alla. Oluliseks krediidiasutuseks liigituvad investeerimisühingud kuuluvad EKP otsese järelevalve alla ning vähem oluliseks krediidiasutuseks liigituvate investeerimisühingute üle teevad järelevalvet riiklikud järelevalveasutused EKP järelevaatamise all. Järelevaatamisfunktsioonis on EKP eesmärk tagada, et ühiseid järelevalvestandardeid kohaldatakse kogu süsteemis järjepidevalt. Samuti teeb ta tihedat koostööd riiklike järelevalveasutustega, et veelgi ühtlustada pangandusjärelevalvet reguleerivate eeskirjade rakendamist.

Kriteeriumid

EKP võtab panga tegevusloataotluse hindamisel arvesse nelja peamist valdkonda:

  • luba taotleva krediidiasutuse kapitali maht, kvaliteet, päritolu ja koosseis ning muud regulatiivsed nõuded;
  • luba taotleva krediidiasutuse tegevuskava, organisatsiooniline struktuur ja äriplaan;
  • luba taotleva krediidiasutuse juhtorgani liikmete sobivuse ja nõuetekohasuse hinnangud;
  • luba taotleva krediidiasutuse otsest ja kaudset osalust omavate aktsionäride hinnangud.

EKP hindab taotlusi koostöös asjaomaste riiklike järelevalveasutustega.

Ajakava

Otsuse tegemiseks kulub tavaliselt kuus kuni kaksteist kuud. ELi õiguse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul alates täieliku tegevusloataotluse esitamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul pärast taotluse saamist. Mõne riigi õigusaktides on sätestatud lühemad tähtajad.

Protsess
Tegevusloa taotlemise protsessTegevusloa taotlemise protsess

* kui see on asjakohane
** või lükkab riiklik järelevalveasutus selle tagasi

Olulise osaluse omandamine

Olemasolevas pangas olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks on vaja EKP heakskiitu. Osalus loetakse oluliseks, kui see moodustab vähemalt 10% panga kapitalist või hääleõigustest või võimaldab avaldada olulist mõju panga juhtimisele. Kohaldatava õigusega on ette nähtud täiendavad künnised (nt 20%, 30% või 50% aktsiatest ja/või hääleõigustest või tingimus, et pangast saab tütarettevõtja). Heakskiitmismenetluse eesmärk on tagada, et pankades saavad märkimisväärseid osalusi omandada ainult sobivad aktsionärid. See aitab kindlustada pangandussüsteemi laitmatu toimimise.

KÄIMASOLEV AVALIK KONSULTATSIOON
Märkused olulise osaluse menetlusi käsitleva juhendi eelnõu kohta palume esitada 2022.  aasta 9. novembri südaööks Kesk-Euroopa aja järgi.
Kriteeriumid

EKP hindab järgmisi kriteeriumeid:

  • potentsiaalse omandaja maine;
  • potentsiaalse omandaja poolt ametisse nimetatavate juhtorgani liikmete sobivus ja nõuetekohasus;
  • potentsiaalse omandaja majanduslik usaldusväärsus;
  • sihtpanga suutlikkus järgida usaldatavusnõudeid pärast osaluse omandamist;
  • kas tehing hõlmab või suurendab terrorismi rahastamise või rahapesu riski.

EKP hindab taotlusi koostöös asjaomaste riiklike järelevalveasutustega.

Ajakava

Olulise osaluse omandamine tuleb heaks kiita või tagasi lükata 60 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest. Seda tähtaega võib pikendada kuni 30 tööpäeva võrra ehk maksimaalselt 90 tööpäevani. Kui olulise osaluse taotlus langeb kokku (sega)finantsvaldusettevõtja heakskiitmise taotlusega, võib olulise osaluse omandamise hindamisperioodi täiendavalt peatada, kuni (sega)finantsvaldusettevõtja on heaks kiidetud.

Protsess
Olulise osaluse omandamineOlulise osaluse omandamine

* kui see on asjakohane
** või delegeerimise korral kõrgema taseme juhtkond

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Tegevusloa kehtetuks tunnistamist on teatavatel tingimustel õigus algatada nii EKP-l kui ka asjaomasel riiklikul järelevalveasutusel. Tegevusloa võib kehtetuks tunnistada, kui krediidiasutus lõpetab oma tegevuse või ei täida enam kehtivaid nõudeid.

Ajakava

ELi õiguses ei ole otsuse tegemise tähtaega ette nähtud. Otsuse tegemise ajakava sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ning kohaldatavast õigusest tulenevatest õigus- või menetlusnõuetest.

Protsess

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine EKP algatusel

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine EKP algatuselTegevusloa kehtetuks tunnistamine EKP algatusel

* kui see on asjakohane

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine riikliku järelevalveasutuse algatusel

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine riikliku järelevalveasutuse algatuselTegevusloa kehtetuks tunnistamine riikliku järelevalveasutuse algatusel

* sageli panga taotluse alusel
** kui see on asjakohane
*** või delegeerimise korral kõrgema taseme juhtkond

Emaettevõtjana tegutsevate (sega)finantsvaldusettevõtjate heakskiitmine

Paljud järelevalvealused pangad kuuluvad emaettevõtja kontrolli alla. On oluline, et järelevalveasutused jälgiksid ka sellist emaettevõtjat, eriti kui ta kvalifitseerub iseseisvalt toimivaks finantsvaldusettevõtjaks või segafinantsvaldusettevõtjaks. Emaettevõtja kvalifitseerub finantsvaldusettevõtjaks, kui üle 50% tema omakapitalist, konsolideeritud varast, tuludest, töötajatest või muudest pangandusjärelevalve poolt asjakohaseks peetavatest näitajatest on seotud pankadest või finantseerimisasutustest tütarettevõtjatega.

Sellega tagatakse teise ettevõtja kontrolli all olevate pankade tõhus järelevalve ning kooskõlastatud ülevaade kogu grupist (edaspidi „järelevalve alla kuuluv grupp”).

Seepärast peavad pärast viienda kapitalinõuete direktiivi (CRD) kasutuselevõttu läbima heakskiidumenetluse ka (sega)finantsvaldusettevõtjad. Pärast heakskiitmist vastutab emaettevõtja konsolideeritud usaldatavusnõuete täitmise tagamise eest kogu järelevalve alla kuuluvas grupis. Varem oli tütarettevõtjast krediidiasutus määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideeritud alusel. Emaettevõtjana tegutseva (sega)finantsvaldusettevõtja võib heakskiitmisest vabastada, kui õigusaktides sätestatud kumulatiivsed tingimused on täidetud ja grupi sees võtab vastutuse üle mõni teine ettevõtja.

Kui olulise pangandusgrupi üle teeb järelevalvet EKP, vastutab ta kõnealuste emaettevõtjana tegutsevate (sega)finantsvaldusettevõtjate heakskiitmise või nende heakskiitmisest vabastamise eest. Mõnel juhul teeb EKP ühise otsuse koos ühtse järelevalvemehhanismi välise pädeva asutusega. Vähem oluliste pangandusgruppide emaettevõtjate heakskiitmine või heakskiitmisest vabastamine kuulub nende gruppide üle järelevalvet tegevate riiklike järelevalveasutuste pädevusse.

Teave EKP rolli kohta (sega)finantsvaldusettevõtjate heakskiitmisel (ainult inglise keeles)

Kriteeriumid

Kriteeriumid, mida emaettevõtjana tegutsev (sega)finantsvaldusettevõtja peab heakskiidu saamiseks täitma, on järgmised:

  • Järelevalve alla kuuluva grupi asjakohane sisekord ja ülesannete jaotus, mis võimaldab grupil tõhusalt koordineerida kõiki tütarettevõtjaid, ära hoida või hallata grupisiseseid konflikte ning ellu viia kogu gruppi hõlmavaid meetmeid.
  • Konsolideerimisgrupi struktuur ei takista tõhusat järelevalvet tütarettevõtjast krediidiasutuse või emaettevõtja üle. Sellega seoses on olulise tähtsusega emaettevõtja roll ja positsioon järelevalve alla kuuluvas grupis ning aktsiate omamise üldine struktuur.
  • Aktsionäride sobivuse ning juhtide sobivuse ja nõuetekohasusega seotud tingimused on täidetud.

Kui need kriteeriumid on täidetud, annab EKP oma heakskiidu ja kontrollib edaspidi pidevalt nende järgimist. Kui ta leiab, et kriteeriumid ei ole (enam) täidetud, võib ta kohaldada emaettevõtja suhtes järelevalvemeetmeid, et tagada või taastada tõhus järelevalve ja nõuetele vastavus.

Heakskiitmisest erandi saamiseks peab emaettevõtjana tegutsev (sega)finantsvaldusettevõtja vastama kõigile järgmistele kriteeriumitele:

  • emaettevõtja põhitegevus on osaluse omandamine;
  • emaettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt;
  • järelevalve alla kuuluva grupi mõni muu tütarettevõtja on määratud vastutavaks selle tagamise eest, et grupp täidab konsolideeritud alusel usaldatavusnõudeid;
  • emaettevõtja ei tee otsuseid, mis mõjutavad kogu järelevalve alla kuuluvat gruppi;
  • grupi tõhusale järelevalvele ei ole takistusi.

Hindame nende nõuete täitmist hoolikalt ja lubame erandeid ainult siis, kui kõik eespool nimetatud kriteeriumid on täidetud.

Ajakava

Kui EKP kavatseb heakskiitmisest või erandi tegemisest keelduda, teavitab ta taotlejat nelja kuu jooksul alates täieliku taotluse saamisest. EKP teeb igal juhul otsuse kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest.

Protsess
Järelevalveasutuse heakskiitJärelevalveasutuse heakskiit

ELis vahelülina tegutsev emaettevõtja

Kui kaks Euroopa Liidus tegutsevat panka kuuluvad samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, peavad nad asutama ELis ühise emaettevõtja (vahelülina tegutsev emaettevõtja).

Emaettevõtjaks võib olla pank, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või mõnel juhul ka investeerimisühing.

ELis vahelülina tegutseva ühise emaettevõtja nõue kehtib kolmanda riigi konsolideerimisgruppide suhtes, mille koguvarade maht ELis on vähemalt 40 miljardit eurot. See hõlmab ka kolmanda riigi konsolideerimisgrupi ELis asuvate filiaalide varasid.

ELis ühise emaettevõtja olemasolu võimaldab teha ühtlustatud järelevalvet muidu eraldiseisvate üksuste üle. See aitab järelevalveasutustel saada tervikliku ülevaate riskidest, mis tulenevad kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kogu tegevusest ELis.

Korduma kippuvad küsimused

Üleeuroopalise tegevusloa andmine

Ühes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigis tegevusloa saanud pank võib soovida teostada tegevusloaga hõlmatud äritegevust mõnes teises EMP riigis. Ta saab seda teha teenuste osutamise või filiaali asutamise kaudu. Lähtudes teenuste osutamise vabadusest ja asutamisvabadusest, on pangal vaja vastastikku tunnustatud tegevuste jaoks ühtainust tegevusluba, st tegevusluba selles riigis, kus ta on algselt asutatud. Pank peab teavitama oma päritoluriigi järelevalveasutust kavatsusest osutada teenuseid või luua filiaal teises EMP riigis. Samuti peab ta järelevalveasutust teavitama mis tahes muutustest sellises tegevuses. Teavitamiseks tuleb kasutada EBA regulatiivsetes ja rakenduslikes tehnilistes standardites ette nähtud vorme. Pank võib kasutada nende teadete esitamiseks oma päritoluriigi järelevalveasutusele IMASi veebiportaali. Päritoluriigi järelevalveasutus teavitab vastuvõtva riigi järelevalveasutust panga kavandatud tegevusest. Kui teavitamise tähtaeg on möödunud, võib pank uut tegevust alustada.

EBA: üleeuroopalise tegevusloa andmine ja filiaalide järelevalve

VAATA LISAKS

Seonduv teave

Kõik selle jaotise teemad

Whistleblowing