Korduma kippuvad küsimused: SREP tulevikus

Viimati ajakohastatud 18. novembril 2025

Miks vaatasime Seri läbi?

EKP pangandusjärelevalve tegevuskeskkond on muutumas ning struktuurimuutused, välised šokid ja uued riskid on kaasa toonud suure ebakindluse. Selleks et täita jätkuvalt ülesannet tagada Euroopa pankade turvalisus, vaatasime pankade finantsolukorra regulaarse kontrollimise ehk järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) läbi, et suurendada selle tõhusust ja tulemuslikkust. Selleks võtsime arvesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tõhustamisega seotud tagasisidet, mis on antud eksperdirühma läbivaatavas hinnangus SREPile ja Euroopa Kontrollikoja avaldatud aruandes ning kõigi sidusrühmade poolt.

Mida soovisime SREPi läbivaatamise käigus saavutada?

Reformi eesmärk on saavutada lihtsamad ja paindlikumad järelevalveprotsessid ning lühendada SREPi ajakava. Samuti on muudatuste eesmärk edendada ja säilitada järelevalvekultuuri, mis keskendub teadlikumalt peamistele riskidele, edendab pangapõhist kvalitatiivset hindamist ning soodustab vajaduse korral jõuliste ja õigeaegsete meetmete võtmist. Ühtlasi aitavad muudatused selgemalt suhelda meie järelevalve alla kuuluvate pankadega ning muuta tööd tõhusamaks, läbipaistvamaks ja prognoositavamaks.

Milliseid muudatusi me SREPis teeme?

• Sihipärasem riskihindamissüsteem: suurendame järelevalveasutustele võimaldatavat paindlikkust riskide prioriseerimisel ja keskendumisel peamiste riskide hindamisele. Järelevalveasutused kasutavad mitmeaastast lähenemisviisi, mis võimaldab neil kooskõlas riskitaluvusraamistikuga vaadata mitme aasta jooksul põhjalikult läbi kõik asjakohased riskid, selle asemel, et vaadata kõik riskid läbi igal aastal. Selline paindlik lähenemisviis võimaldab ühistel järelevalverühmadel ressursse tõhusamalt jaotada, nõrgendamata seejuures meie järelevalvestandardeid.
• Kaasavam järelevalvetegevus: tõhustame kohapealsete kontrollide kavandamise, süvaanalüüside ja horisontaalsete temaatiliste analüüside lõimimist uude SREPi, et anda pankade riskidest struktureeritud ja põhjalik ülevaade. Järelevalvetegevuse kavandamise protsessi täiustamisega suurendatakse sünergiat ja pangad saavad järelevalveprioriteetidest selgema ülevaate.
• Järelevalvevahendite täieulatuslik kasutamine: võimaldame eskalatsioonimehhanismide tõhusamat ja õigeaegsemat kasutamist juhul, kui puudusi kiiresti ei kõrvaldata. Vahendid hõlmavad siduvaid kvalitatiivseid nõudeid ning vajaduse korral täitemeetmeid ja sanktsioone.
• Tõhusam kommunikatsioon: SREPi otsused käsitlevad otseselt peamisi riske ja järelevalveootusi. Kui hinnangutest ilmneb, et panga riskiprofiilis ei ole olulisi muutusi, võib SREPi otsuseid ajakohastada harvem kui kord aastas.
• Stabiilsem metoodika: lihtsustame järelevalvemeetodeid ja muudame need stabiilsemaks. Stabiilne metoodika tagab järjepidevuse, muudab järelevalve pankade jaoks prognoositavamaks ja parandab võrdlusuuringuid.
• IT- ja analüüsivahendite parem kasutamine: EKP digitaalarengu tegevuskava hõlmab investeeringuid IT-süsteemidesse ja andmeanalüütikasse aastatel 2024–2028 ning arenenud tehnoloogiate (nt generatiivne tehisintellekt) kaasamist, et toetada järelevalveasutusi tavapäraste ülesannete täitmisel.

Milliseid muudatusi teeme SREPi ajakavas?

SREPi 2025. aasta ajakava on optimeeritud ja see lõpeb oktoobri lõpuks, seega varem kui eelmistel aastatel. Panku teavitatakse SREPi lõplikest otsustest õigel ajal ning muudatused kooskõlastatakse SREPi reformialgatuse tõhususeesmärkidega, parandades seeläbi järelevalve tulemuslikkust.

SREPi põhietapid on järgmised:

• Järelevalvealase dialoogi raames peetavad kohtumised algavad juuni lõpus ja lõpevad juuli keskpaigaks. Uus ajakava eeldab pankadelt tõhusaid võimalikke kohandusi ja ettevalmistusi, et järelevalvealased arutelud oleksid sisukad.
• Ärakuulamisperiood algab augusti alguses. Suveperioodi arvesse võttes pikendatakse õigust olla ära kuulatud kahelt nädalalt neljale nädalale kuni kuu lõpuni, andes pankadele rohkem aega SREPi otsuste eelnõude läbivaatamiseks ja kasutada oma õigust olla ära kuulatud.
• SREPi lõplikud otsused tehakse teatavaks oktoobri lõpuks (eelmises tsüklis tehti seda detsembris). Järelevalveasutused on kohustunud lühendama otsuste tegemise aega ning see toetab ja tõhustab järgmise järelevalvetsükli kavandamist.

Kui hinnangud näitavad, et krediidiasutuse riskiprofiil ei ole oluliselt muutunud ja olemasolevaid meetmeid ei ole vaja muuta, võib SREPi otsuseid teatavatel tingimustel ajakohastada harvem. Kui varem kohaldati seda lähenemisviisi piiratud arvu pankade suhtes, siis nüüd seda laiendatakse.

See lähenemisviis tagab tõhusa ja õigeaegse teabevahetuse koos hoolsusmeetmete rakendamisega ning toetab lõppkokkuvõttes kiirema ja proaktiivsema järelevalveprotsessi elluviimist.

Kuidas täiustame SREPi otsuste vormi?

Uued SREPi otsused on muutunud lihtsamaks, keskendudes kõige olulisematele riskidele ja järelevalvemeetmetele, nii et pankadele edastatakse järelevalveprobleemide kohta selge ja arusaadav teave.

2025. aasta SREPi otsuste formaat vaadati läbi, et parandada arusaadavust ja täpsustada rõhuasetusi. Peamisi tuvastatud probleeme ja kohaldatavaid nõudeid kirjeldatakse SREPi uue otsuse vastavates osades. Kvalitatiivsed nõuded ja soovitused esitatakse lisas ning see võimaldab pankadel kiiresti kindlaks teha põhimeetmed, säilitades samal ajal juurdepääsu järelevalveootuste põhjalikule selgitusele. Igal juhul tuletatakse pankadele meelde, et nad peavad võtma aegsasti järelmeetmeid seoses järelevalvealase tegevusega, millest on aasta vältel teada antud.

Uue formaadi eesmärk on suurendada läbipaistvust ning ühtlustada ja hõlbustada pankade arusaamist SREPi tulemustest. See ei tähenda muutust järelevalve eelisvaldkondades ega ka järelevalve ulatuse vähendamist. Ajakohastatud formaadi tulemusel lõpetame SREPi otsustele selgitavate kirjade lisamise. Eespool kirjeldatud teabevahetust täiendavad järelevalvealase dialoogi raames peetavad kohtumised, kus esitatakse veel muid üksikasju, mida pankadel soovitatakse oma nõukogudega jagada.

Milliseid muudatusi teeme järelevalvealaste tähelepanekutega seoses võetavates järelmeetmetes?

Järelevalvealaste tähelepanekutega seotud järelmeetmete jaoks oleme välja töötanud uue astmelise lähenemisviisi. See aitab järelevalveasutustel keskenduda kõige olulisematele probleemidele ja tegeleda põgusamalt vähem tõsiste tähelepanekute järelmeetmetega. See tähendab järgmist:

• Vähem tõsiseid puudujääke (kõik F1 tähelepanekud ja enamik F2 tähelepanekuid) käsitletakse vaikimisi vormis „meeldetuletus tegeleda” (soovitused) või vormis „meeldetuletus nõuete täitmise kohta” (kohustused) sisemudelitega seotud uurimistes. Nende tähelepanekute kõrvaldamiseks peavad pangad lihtsalt kinnitama, et on võtnud piisavaid meetmeid nõuete täitmise tagamiseks, ning seetõttu ei pea nad lisadokumente esitama. Võimalike tulevaste kohapealsete järelkontrollide jaoks peavad nad siiski säilitama viis aastat kõiki tõendeid nende probleemide nõuetekohase käsitlemise kohta. F1 ja F2 tähelepanekutega seotud meetmed hõlmavad standardsõnastust ja vaikimisi tähtaega, kui ühine järelevalverühm ei otsusta teisiti.
• Tõsiste tähelepanekute (F3 ja F4) puhul jätkavad ühised järelevalverühmad oma tavapärast jälgimist.
• Meie väline portaal annab pankadele igal ajal juurdepääsu ülevaatele kõigi tähelepanekute ja meetmete seisust.

Pangad vastutavad oma vähem tõsiste tähelepanekute käsitlemise eest, järgides asjakohast sisejuhtimise menetlust. Ühised järelevalverühmad ei kontrolli aktiivselt, kuidas pangad neid tähelepanekuid on käsitlenud, kuid võivad teha pistelisi kohapealseid kontrolle. Kui parandusmeetmete staatuses ilmneb lahknevusi, võtavad ühised järelevalverühmad neid oma hinnangutes arvesse ning nad võivad vajaduse korral sõnastada uusi spetsiifilisi tähelepanekuid. Sõltuvalt probleemi olemusest ja korduvusest võib see viia järelmeetmete võtmiseni või tõsisematel juhtudel täitemeetmete rakendamiseni.

Mis on toimunud pärast viimast teadaannet 2. samba kapitalinõuete läbivaadatud metoodika kohta?

Alates käesoleva aasta märtsist, kui avaldasime viimati teavet 2. samba kapitalinõuete läbivaadatud metoodika kohta, on juhtunud nii mõndagi. Oleme teinud koos kõigi ühiste järelevalverühmadega katseid kinnitamaks, et metoodika võimaldab saavutada lihtsustamise ja tõhususega seotud eesmärgid ning suurema riskitundlikkuse 2. samba riskide suhtes (st riskid, mis ei ole (piisavalt) kaetud 1. samba nõuetega). Katsete tulemused olid rahuldavad ja metoodikat rakendatakse alates 2026. aasta SREPi tsüklist.

Mida me katsetest õppisime? Kas kapitalinõuded muutuvad?

Järelevalveasutustelt saadud tagasiside kinnitab, et uus metoodika on lihtsam ja eelmise lähenemisviisiga võrreldes hõlpsamini kohaldatav ning tagab jätkuvalt, et 2. samba kapitalinõuded kehtestatakse kooskõlas SREPi riskihinnanguga. See ei muuda pankade riskide läbivaatamist ja hindamist.

Kuna läbivaadatud metoodika on jätkuvalt tihedalt seotud SREPi riskihinnangutega, kajastades meie järelevalvealaseid seisukohti iga panga riskiprofiili kohta, ei eelda me, et see toob kaasa järske muudatusi süsteemi kapitalinõuetes. Euroopa pankade 2. samba kapitalinõuded kajastavad ka edaspidi pankade individuaalseid riskiprofiile ja nende riskide ohjamiseks sisse seatud sisekontrollisüsteeme.

Mida tähendab uuele metoodikale üleminek pankade jaoks praktiliselt?

Läbivaadatud metoodikat kohaldatakse SREPi protsessi raames. Selle tulemused jäävad peamiseks kanaliks, mille kaudu teavitatakse panku järelevalveootustest ja nõuetest. Ehkki 2. samba nõuete kindlaksmääramise meetodid on muutumas, saavad pangad ka edaspidi selget teavet selle kohta, kuidas nende individuaalsed riskihinnangud mõjutavad lõpptulemust.

Üleminek uuele metoodikale lihtsustab pankade jaoks 2. samba nõuete mõistmist ja nendega arvestamist.

Millal hakatakse uut 2. samba kohustuslike nõuete metoodikat rakendama?

EKP hakkab uut metoodikat kohaldama alates 2026. aasta SREPi tsüklist. Täpsem teave 2. samba kapitalinõuete läbivaadatud metoodika kohta on hiljuti avaldatud siin. Uuel metoodikal põhinevad 2. samba nõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2027.

Kuidas hõlmab 2. samba kapitalinõuete läbivaadatud metoodika SREPi eksperdirühma 2023. aasta aruandes esitatud soovitusi?

Järelevalvenõukogu otsustas 2. samba kapitalinõuete metoodika läbi vaadata osana laiemast SREPi reformist, võttes arvesse sõltumatu eksperdirühma 2023. aastal avaldatud soovitusi, et muuta see lihtsamaks ja töökindlamaks.

Läbivaadatud metoodika on tõhus ja palju hõlpsamalt kohaldatav, nagu kinnitasid koostöös järelevalveasutustega tehtud katsed. SREPi punktisummad, mis on meie järelevalvemetoodika suurim tugevus, jäävad 2. samba kapitalinõuete kindlaksmääramise lähtepunktiks ning uus metoodika tagab jätkuvalt, et olulised riskid, mis ei ole (piisavalt) kaetud 1. samba nõuetega, võivad väga otseselt mõjutada kaasnevaid 2. samba kapitalinõudeid (P2R). Kaalutluste ja arvamuste kasutamine on endiselt metoodika tugisammas, kuid see on piiratud ja seda kontrollib teine kaitseliin.

Lisaks ei tugine uus 2. samba kapitalinõuete metoodika enam ICAAPi andmetele. ICAAPi usaldusväärsuse hinnangut kasutatakse siiski jätkuvalt SREPi hinnangutes ärimudelite, sisejuhtimise, riskiohje ja üldise riskijuhtimise kohta ning seega võib see samuti kapitalinõudeid mõjutada. Siin peetakse eelkõige silmas eksperdirühma 2023. aasta aruande soovitust 2.3.

Ühtlasi võimaldab uus metoodika kooskõlas eksperdirühma soovitusega 3.2 teise samba kapitalinõudeid vahetumalt mõjutada, kui võimalikke pikaajalisi puudusi, mis on seotud näiteks sisekontrolli või juhtimisega, ei lahendata viivitamata ning muud järelevalvemeetmed osutuvad ebapiisavaks.