Korduma kippuvad küsimused: SREP tulevikus

Viimati ajakohastatud 11. juulil 2025

Miks vaatasime SREPi läbi?

Senised järelevalveprotsessid on meid hästi teeninud, kuid meie tegevuskeskkond on muutumas ning struktuurimuutused, välised šokid ja uued riskid on kaasa toonud suure ebakindluse. Selleks et täita jätkuvalt ülesannet tagada Euroopa pankade turvalisus, vaatasime pankade finantsolukorra regulaarse kontrollimise ehk järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi läbi, et tagada selle eesmärgipärasus ning järelevalveprotsesside maksimaalne tulemuslikkus ja tõhusus. Seepärast oleme arvesse võtnud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tõhustamisega seotud tagasisidet, mis on antud eksperdirühma läbivaatavas hinnangus SREPile ja Euroopa Kontrollikoja avaldatud aruandes.

Mida soovisime SREPi läbivaatamise käigus saavutada?

Läbivaatamise tulemusel võetavate meetmetega saavutatakse lihtsamad ja paindlikumad järelevalveprotsessid ning lühendatakse SREPi ajakava. Samuti on nende eesmärk edendada ja säilitada järelevalvekultuuri, mis keskendub teadlikumalt peamistele riskidele, edendab pangapõhist kvalitatiivset hindamist ning soodustab vajaduse korral jõuliste ja õigeaegsete meetmete võtmist. Ühtlasi aitavad muudatused selgemalt suhelda meie järelevalve alla kuuluvate pankadega ning muuta tööd tõhusamaks, läbipaistvamaks ja prognoositavamaks.

Milliseid muudatusi me SREPis teeme?

• Paindlik riskihindamissüsteem: suurendame järelevalveasutustele võimaldatavat paindlikkust riskide prioriseerimisel ja keskendumisel peamiste riskide hindamisele. Järelevalveasutused kasutavad mitmeaastaste hinnangute strateegiat, mis võimaldab neil kooskõlas riskitaluvusraamistikuga vaadata mitmeaastase ajavahemiku jooksul põhjalikult läbi kõik asjakohased riskid, selle asemel, et vaadata kõik riskid läbi igal aastal. Selline paindlik lähenemisviis võimaldab ühistel järelevalverühmadel ressursse tõhusamalt jaotada.
• Põhjalik kavandamine: tõhustame kohapealsete kontrollide kavandamise, süvaanalüüside ja horisontaalsete temaatiliste analüüside lõimimist uude SREPi, et anda pankade riskidest struktureeritud ja põhjalik ülevaade. Järelevalvetegevuse kavandamise protsessi täiustamisega suurendatakse sünergiat ja pangad saavad järelevalveprioriteetidest selgema ülevaate.
• Järelevalvevahendite täieulatuslik kasutamine: võimaldame eskalatsioonimehhanismide tõhusamat ja õigeaegsemat kasutamist juhul, kui puudusi kiiresti ei kõrvaldata. Vahendid hõlmavad siduvaid kvalitatiivseid nõudeid ning vajaduse korral täitemeetmeid ja sanktsioone.
• Selged ja kokkuvõtlikud otsused: ühtlustame järelevalvealast teabevahetust. SREPi otsused käsitlevad otseselt peamisi riske ja järelevalveootusi. Kui hinnangutest ilmneb, et panga riskiprofiilis ei ole olulisi muutusi, võib SREPi otsuseid ajakohastada harvem kui kord aastas.
• Lihtsustamine: lihtsustame järelevalvemeetodeid ja muudame need stabiilsemaks.
• IT- ja analüüsivahendid: EKP digitaalarengu tegevuskava hõlmab investeeringuid IT-süsteemidesse ja andmeanalüütikasse aastatel 2024–2028 ning arenenud tehnoloogiate (nt generatiivne tehisintellekt) kaasamist, et toetada järelevalveasutusi tavapäraste ülesannete täitmisel.

Milliseid muudatusi teeme SREPi ajakavas?

SREPi 2025. aasta ajakava on optimeeritud ja see lõpeb oktoobri lõpuks, seega varem kui eelmistel aastatel. Panku teavitatakse SREPi lõplikest otsustest õigel ajal ning muudatused kooskõlastatakse SREPi reformialgatuse tõhususeesmärkidega, parandades seeläbi järelevalve tulemuslikkust.

SREPi põhietapid on järgmised:

• Järelevalvealase dialoogi raames peetavad kohtumised algavad juuni lõpus ja lõpevad juuli keskpaigaks. Uus ajakava eeldab pankadelt tõhusaid võimalikke kohandusi ja ettevalmistusi, et järelevalvealased arutelud oleksid sisukad.
• Ärakuulamisperiood algab augusti alguses. Suveperioodi arvesse võttes pikendatakse õigust olla ära kuulatud kahelt nädalalt neljale nädalale kuni kuu lõpuni, andes pankadele rohkem aega SREPi otsuste eelnõude läbivaatamiseks ja kasutada oma õigust olla ära kuulatud.
• SREPi lõplikud otsused tehakse teatavaks oktoobri lõpuks (eelmises tsüklis tehti seda detsembris). Järelevalveasutused on kohustunud lühendama otsuste tegemise aega ning see toetab ja tõhustab järgmise järelevalvetsükli kavandamist.

Kui hinnangud näitavad, et krediidiasutuse riskiprofiil ei ole oluliselt muutunud ja olemasolevaid meetmeid ei ole vaja muuta, võib SREPi otsuseid teatavatel tingimustel ajakohastada harvem. Kui varem kohaldati seda lähenemisviisi piiratud arvu pankade suhtes, siis nüüd seda laiendatakse.

See lähenemisviis tagab tõhusa ja õigeaegse teabevahetuse koos hoolsusmeetmete rakendamisega ning toetab lõppkokkuvõttes kiirema ja proaktiivsema järelevalveprotsessi elluviimist.

Kuidas täiustame SREPi otsuste vormi?

Uued SREPi otsused muutuvad lihtsamaks, keskendudes kõige olulisematele riskidele ja järelevalvemeetmetele, nii et pankadele edastatakse järelevalveprobleemide kohta selge ja arusaadav teave.

2025. aasta SREPi otsuste formaat vaadatakse läbi, et parandada arusaadavust ja täpsustada rõhuasetusi. Peamisi tuvastatud probleeme ja kohaldatavaid nõudeid kirjeldatakse SREPi uue otsuse vastavates osades. Kvalitatiivsed nõuded ja soovitused esitatakse lisas ning see võimaldab pankadel kiiresti kindlaks teha põhimeetmed, säilitades samal ajal juurdepääsu järelevalveootuste põhjalikule selgitusele. Igal juhul tuletatakse pankadele meelde, et nad peavad võtma aegsasti järelmeetmeid seoses järelevalvealase tegevusega, millest on aasta vältel teada antud.

Uue formaadi eesmärk on suurendada läbipaistvust ning ühtlustada ja hõlbustada pankade arusaamist SREPi tulemustest. See ei tähenda muutust järelevalve eelisvaldkondades ega ka järelevalve ulatuse vähendamist. Ajakohastatud formaadi tulemusel lõpetame SREPi otsustele selgitavate kirjade lisamise. Eespool kirjeldatud teabevahetust täiendavad järelevalvealase dialoogi raames peetavad kohtumised, kus esitatakse veel muid üksikasju, mida pankadel soovitatakse oma nõukogudega jagada.

Kuidas lihtsustame 2. samba nõuete kindlaksmääramise metoodikat?

Menetluste lihtsustamiseks ja metoodika usaldusväärsuse tagamiseks võetakse 2. samba nõuetes vahetumalt arvesse asjakohaseid riskivaldkondi, kusjuures kõrgemast riskitasemest tulenevad jätkuvalt kehvemad SREPi punktisummad ja suuremad 2. samba kapitalinõuded. Ehkki pankade sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) tulemused enam otseselt 2. samba kapitalinõudeid ei mõjuta, kasutatakse pankade ICAAPide järelevalvealast hindamist ka edaspidi SREPi hinnangutes ärimudelite, sisejuhtimise ja üldise riskijuhtimise kohta.

Uues metoodikas käsitletakse tõhusamalt võimalikke pikaajalisi puudusi, näiteks neid, mis on seotud sisekontrolli- või juhtimisprobleemidega. 2. samba kapitalinõudeid võib vahetumalt mõjutada see, kui selliseid puudusi ei kõrvaldata viivitamata ja kui muud järelevalvemeetmed osutuvad ebapiisavaks. Protsessi lõpus otsustavad järelevalveasutused oma eksperdihinnangu alusel, kas lõplikud 2. samba nõuded on nende põhjalikku riskihinnangut arvestades piisavad, ja teevad vajaduse korral kohandusi.

Millal hakatakse uut 2. samba kohustuslike nõuete metoodikat rakendama?

Metoodikat katsetatakse süsteemisiseselt põhjalikult 2025. aastal ja seda hakatakse kohaldama alates 2026. aasta SREPi tsüklist. Uuel metoodikal põhinevad 2. samba nõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2027.

Milliseid muudatusi teeme järelevalvealaste tähelepanekutega seoses võetavates järelmeetmetes?

Järelevalvealaste tähelepanekutega seotud järelmeetmete jaoks oleme välja töötanud uue astmelise lähenemisviisi. See aitab järelevalveasutustel keskenduda kõige olulisematele probleemidele ja tegeleda põgusamalt vähem tõsiste tähelepanekute järelmeetmetega. See tähendab järgmist:

• Vähem tõsiseid puudujääke (kõik F1 tähelepanekud ja enamik F2 tähelepanekuid) käsitletakse vaikimisi vormis „meeldetuletus tegeleda” (soovitused) või vormis „meeldetuletus nõuete täitmise kohta” (kohustused) sisemudelitega seotud uurimistes. Nende tähelepanekute kõrvaldamiseks peavad pangad lihtsalt kinnitama, et on võtnud piisavaid meetmeid nõuete täitmise tagamiseks, ning seetõttu ei pea nad lisadokumente esitama. Võimalike tulevaste kohapealsete järelkontrollide jaoks peavad nad siiski säilitama viis aastat kõiki tõendeid nende probleemide nõuetekohase käsitlemise kohta. F1 ja F2 tähelepanekutega seotud meetmed hõlmavad standardsõnastust ja vaikimisi tähtaega, kui ühine järelevalverühm ei otsusta teisiti.
• Tõsiste tähelepanekute (F3 ja F4) puhul jätkavad ühised järelevalverühmad oma tavapärast jälgimist.
• Meie väline portaal annab pankadele igal ajal juurdepääsu ülevaatele kõigi tähelepanekute ja meetmete seisust.

Pangad vastutavad oma vähem tõsiste tähelepanekute käsitlemise eest, järgides asjakohast sisejuhtimise menetlust. Ühised järelevalverühmad ei kontrolli aktiivselt, kuidas pangad neid tähelepanekuid on käsitlenud, kuid võivad teha pistelisi kohapealseid kontrolle. Kui parandusmeetmete staatuses ilmneb lahknevusi, võtavad ühised järelevalverühmad neid oma hinnangutes arvesse ning nad võivad vajaduse korral sõnastada uusi spetsiifilisi tähelepanekuid. Sõltuvalt probleemi olemusest ja korduvusest võib see viia järelmeetmete võtmiseni või tõsisematel juhtudel täitemeetmete rakendamiseni.

Mis saab edasi?

SREPi muudatusi hakatakse järk-järgult rakendama 2025. ja 2026. aasta tsükli jooksul. Näiteks mitmeaastaste hinnangute meetod, paindlik riskihindamissüsteem ja lihtsamad SREPi otsused võetakse kasutusele 2025. aasta SREPi tsüklis ning uut 2. samba kapitalinõuete metoodikat hakatakse kohaldama alates 2026. aasta tsüklist.

Selline järkjärguline lähenemisviis tagab, et muudatused on kooskõlas muude seotud protsesside ajastusega ja et kaasatud on kõik asjaomased sidusrühmad. Jälgime edusamme ning järelevalvenõukogu hindab protsessi kulgu ja võtab arvesse eespool nimetatud meetmete rakendamisel saadud kogemusi.