Korduma kippuvad küsimused SREPi ühtlustamise kohta

Viimati ajakohastatud 24. augustil 2026

Miks vaatasime SREPi läbi?

EKP pangandusjärelevalve tegevuskeskkond muutub pidevalt ning struktuurimuutused, välised šokid ja uued riskid on kaasa toonud suure ebakindluse. Selleks et täita jätkuvalt ülesannet tagada Euroopa pankade turvalisus ja usaldusväärsus, vaatasime 2024. aastal pankade finantsolukorra regulaarse kontrollimise ehk järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) uuesti läbi. Selle üldine eesmärk oli suurendada protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, võttes arvesse eksperdirühma poolt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi läbivaatamise käigus saadud tagasisidet ja Euroopa Kontrollikoja avaldatud aruannet ning teistelt sidusrühmadelt saadud tagasisidet selle kohta, kuidas järelevalvealast läbivaatamise ja hindamise protsessi ühtlustada.

Mida soovisime SREPi reformimisega saavutada?

Reformiga võeti kasutusele lihtsamad ja paindlikumad järelevalveprotsessid ning lühendati SREPi ajakava. Samuti sooviti edendada ja säilitada järelevalvekultuuri, mis keskendub teadlikumalt peamistele riskidele, edendab pangapõhist kvalitatiivset hindamist ning soodustab vajaduse korral jõuliste ja õigeaegsete meetmete võtmist. Ühtlasi aitavad muudatused nüüd selgemalt suhelda meie järelevalve alla kuuluvate pankadega ning muuta tööd tõhusamaks, läbipaistvamaks ja prognoositavamaks.

Milliseid muudatusi me SREPis tegime?

• Sihipärasem riskihindamissüsteem: suurendasime järelevalveasutustele võimaldatavat paindlikkust riskide prioriseerimisel ja keskendumisel peamiste riskide hindamisele. Järelevalveasutused kasutavad nüüd hindamisel mitmeaastast lähenemisviisi, mis võimaldab neil kooskõlas riskitaluvusraamistikuga vaadata mitme aasta jooksul põhjalikult läbi kõik asjakohased riskid, selle asemel, et vaadata kõik riskid läbi igal aastal. Selline paindlik lähenemisviis võimaldab ühistel järelevalverühmadel ressursse tõhusamalt jaotada, nõrgendamata seejuures meie järelevalvestandardeid.
• Järelevalvetegevuse parem integreerimine: oleme tõhustanud kohapealsete kontrollide kavandamise, süvaanalüüside ja horisontaalsete temaatiliste analüüside lõimimist, et anda pankade riskidest struktureeritud ja põhjalik ülevaade. Järelevalvetegevuse parem kavandamine võib suurendada sünergiat ja aidata pankadel järelevalveprioriteete paremini mõista.
• Järelevalvevahendite täieulatuslik kasutamine: tugevdame oma eskalatsiooniraamistikku, et julgustada järelevalveasutusi kasutama kõiki järelevalvevahendeid, kui puudusi kiiresti ei kõrvaldata. Vahendid hõlmavad muu hulgas siduvaid kvalitatiivseid nõudeid ning täitemeetmeid ja sanktsioone.
• Tõhusam kommunikatsioon: SREPi otsused käsitlevad nüüdsest otseselt peamisi riske ja järelevalveootusi. Meie läbivaadatud suuniste kohtaselt võib SREPi otsuseid ajakohastada harvem kui kord aastas, kui hindamised ei näita olulisi muutusi panga riskiprofiilis ja ei ole vaja kehtestada uusi nõudeid.
• Stabiilsem metoodika: oleme lihtsustanud oma järelevalvemeetodeid ja muutnud need stabiilsemaks: SREPi käsiraamatut ajakohastatakse nüüd harvemini ning muudatused koondatakse ja avaldatakse ainult konkreetsetel aastatel, et vältida uute elementide kasutuselevõttu igal aastal. Stabiilne metoodikaraamistik tagab ka SREPi hinnangute järjepidevuse aja jooksul. See muudab järelevalve pankade jaoks prognoositavamaks ning võimaldab SREPi tulemusi aja jooksul ja eri krediidiasutuste lõikes täpsemalt võrrelda.
• IT- ja analüüsivahendite parem kasutamine: meie digitaalarengu tegevuskava hõlmab suuremahulisi investeeringuid IT-süsteemidesse ja andmeanalüütikasse, et võtta kasutusele arenenud tehnoloogiad (nt generatiivne tehisintellekt) järelevalveasutuste toetamiseks tavapäraste ülesannete täitmisel.

Milliseid muudatusi tegime SREPi ajakavas?

SREPi ajakava optimeeriti 2025. aastal. Protsess lõpeb nüüd iga aasta oktoobri lõpuks, mis on varem kui enne kohanduste rakendamist. Lisaks sellele, et tagatakse pankade õigeaegne teavitamine SREPi lõplikest otsustest, kooskõlastatakse muudatused SREPi reformialgatuse tõhususeesmärkidega, parandades seeläbi järelevalve tulemuslikkust.

SREPi põhietapid on järgmised:

• Järelevalvealase dialoogi raames peetavad kohtumised algavad juuni lõpus ja lõpevad juuli keskpaigaks. Ajakava kohaselt peavad pangad tegema oma planeerimises vajalikud kohandused ning olema tõhusalt valmistunud, et järelevalvealased arutelud oleksid sisukad.
• Ärakuulamisperiood algab augusti alguses. Kuna see aeg langeb kokku suvepuhkuste perioodiga, pikendati õigust olla ära kuulatud kahelt nädalalt neljale nädalale kuni kuu lõpuni, et anda pankadele rohkem aega SREPi otsuste eelnõude läbivaatamiseks ja kasutada oma õigust olla ära kuulatud.
• SREPi lõplikud otsused tehakse teatavaks oktoobri lõpuks (enne reformi tehti seda detsembris). Järelevalveasutused on kohustunud lühendama otsuste tegemise aega ning see toetab ja tõhustab ka järgmise järelevalvetsükli kavandamist.

Kuidas täiustasime SREPi otsuste vormi?

SREPi otsused on nüüd lihtsamad, keskendudes kõige olulisematele riskidele ja järelevalvemeetmetele, nii et pankadele edastatakse järelevalveprobleemide kohta selge ja arusaadav teave.

SREPi otsuste formaat vaadati läbi, et parandada arusaadavust ja täpsustada rõhuasetusi. Peamisi tuvastatud probleeme ja kohaldatavaid nõudeid kirjeldatakse nüüd SREPi otsuse vastavates osades. Kvalitatiivsed nõuded ja soovitused esitatakse lisas ning see võimaldab pankadel kiiresti kindlaks teha põhimeetmed, säilitades samal ajal juurdepääsu järelevalveootuste põhjalikule selgitusele. Igal juhul tuletatakse pankadele meelde, et nad peavad võtma aegsasti järelmeetmeid seoses järelevalvealase tegevusega, millest on aasta vältel teada antud.

Täiustatud formaat suurendab läbipaistvust ja aitab pankadel mõista SREPi tulemusi. See ei tähenda muutust järelevalve eelisvaldkondades ega ka järelevalve ulatuse vähendamist. Ajakohastatud formaadi tulemusel lõpetasime SREPi otsustele selgitavate kirjade lisamise. Eespool kirjeldatud teabevahetust täiendavad järelevalvealase dialoogi raames peetavad kohtumised, kus esitatakse veel muid üksikasju, mida pankadel soovitatakse oma nõukogudega jagada.

Milliseid muudatusi tegime järelevalvealaste tähelepanekutega seoses võetavates järelmeetmetes?

Töötasime välja uue astmelise lähenemisviisi järelevalvealaste tähelepanekutega seotud järelmeetmete jaoks. See aitab järelevalveasutustel keskenduda kõige olulisematele probleemidele ja tegeleda põgusamalt vähem tõsiste tähelepanekute järelmeetmetega. See tähendab järgmist:

• Vähem tõsiseid puudujääke (kõik F1 tähelepanekud ja enamik F2 tähelepanekuid) käsitletakse vaikimisi vormis „meeldetuletus tegeleda” (soovitused) või vormis „meeldetuletus nõuete täitmise kohta” (kohustused) sisemudelitega seotud uurimistes. Nende tähelepanekute kõrvaldamiseks peavad pangad lihtsalt kinnitama, et on võtnud piisavaid meetmeid nõuete täitmise tagamiseks, ning seetõttu ei pea nad lisadokumente esitama. Võimalike tulevaste kohapealsete järelkontrollide jaoks peavad nad siiski säilitama viis aastat kõiki tõendeid nende probleemide nõuetekohase käsitlemise kohta. F1 ja F2 tähelepanekutega seotud meetmed hõlmavad standardsõnastust ja vaikimisi tähtaega, kui ühine järelevalverühm ei otsusta teisiti.
• Tõsiste tähelepanekute (F3 ja F4) puhul jätkavad ühised järelevalverühmad oma tavapärast jälgimist.
• Meie välisportaal annab pankadele igal ajal juurdepääsu ülevaatele kõigi tähelepanekute ja meetmete seisust ning võimaldab neil endal kinnitada astmelises lähenemisviisis kehtestatud meetmete lõpetamist.

Pangad vastutavad oma vähem tõsiste tähelepanekute käsitlemise eest, järgides asjakohast sisejuhtimise menetlust. Ühised järelevalverühmad ei kontrolli aktiivselt, kuidas pangad neid tähelepanekuid on käsitlenud, kuid võivad teha pistelisi kohapealseid kontrolle. Kui parandusmeetmete staatuses ilmneb lahknevusi, võtavad ühised järelevalverühmad neid oma hinnangutes arvesse ning nad võivad vajaduse korral sõnastada uusi spetsiifilisi tähelepanekuid. Sõltuvalt probleemi olemusest ja võimalikust korduvusest võib see viia järelmeetmete võtmiseni või tõsisematel juhtudel täitemeetmete rakendamiseni.

Millal hakkas EKP kasutama uut 2. samba kapitalinõuete metoodikat?

2. samba kapitalinõuete läbivaadatud metoodika avaldati 18. novembril 2025 ja EKP hakkas seda kasutama 2026. aasta SREPi tsükli alguses. Uuel metoodikal põhinevad 2. samba nõuded kehtivad alates 1. jaanuarist 2027. Üksikasjalikum teave on esitatud 2. samba kapitalinõudeid käsitleval veebilehel.

Mida me katsetest õppisime? Kas kapitalinõuded muutuvad?

Tegime 2025. aastal katse muudatuste mõju hindamiseks. Järelevalveasutustelt saadud tagasiside kinnitab, et uus metoodika on lihtsam ja eelmise lähenemisviisiga võrreldes hõlpsamini kohaldatav ning tagab jätkuvalt, et 2. samba kapitalinõuded kehtestatakse kooskõlas SREPi riskihinnanguga. See ei muuda pankade riskide läbivaatamist ja hindamist.

Kuna läbivaadatud metoodika on jätkuvalt tihedalt seotud SREPi riskihinnangutega, mis kajastavad meie järelevalvealaseid seisukohti iga panga riskiprofiili kohta, ei eelda me, et see toob kaasa järske süsteemseid muudatusi kapitalinõuetes. Euroopa pankade 2. samba kapitalinõuded kajastavad ka edaspidi pankade individuaalseid riskiprofiile ja nende riskide ohjamiseks sisse seatud sisekontrollisüsteeme.

Mida tähendab uuele metoodikale üleminek pankade jaoks praktiliselt?

Läbivaadatud metoodikat kohaldatakse SREPi protsessi raames. Selle tulemused jäävad peamiseks kanaliks, mille kaudu teavitatakse panku järelevalveootustest ja nõuetest. Ehkki 2. samba nõuete kindlaksmääramise meetodid on muutumas, saavad pangad ka edaspidi selget teavet selle kohta, kuidas nende individuaalsed riskihinnangud mõjutavad lõpptulemust.

Uus metoodika lihtsustab pankade jaoks 2. samba kapitalinõuete mõistmist ning nendega arvestamist.

Kuidas hõlmab 2. samba kapitalinõuete läbivaadatud metoodika SREPi eksperdirühma 2023. aasta aruandes esitatud soovitusi?

Järelevalvenõukogu otsustas 2. samba kapitalinõuete metoodika läbi vaadata osana laiemast SREPi reformist, võttes arvesse sõltumatu eksperdirühma 2023. aastal avaldatud soovitusi, et muuta see lihtsamaks ja töökindlamaks.

Läbivaadatud metoodika on tõhus ja palju hõlpsamalt kohaldatav, nagu kinnitasid koostöös järelevalveasutustega tehtud katsed. SREPi punktisummad, mis on meie järelevalvemetoodika põhielement, jäävad 2. samba kapitalinõuete kindlaksmääramise lähtepunktiks. Uus metoodika tagab jätkuvalt, et olulised riskid, mis ei ole (piisavalt) kaetud 1. samba nõuetega, võivad väga otseselt mõjutada kaasnevaid 2. samba kapitalinõudeid (P2R). Kaalutluste ja arvamuste kasutamine on endiselt metoodika tugisammas, kuid see on piiratud ja seda kontrollib teine kaitseliin.

Lisaks ei tugine uus 2. samba kapitalinõuete metoodika enam ICAAPi andmetele. ICAAPi usaldusväärsuse hinnangut kasutatakse siiski jätkuvalt SREPi hinnangutes ärimudelite, sisejuhtimise, riskiohje ja üldise riskijuhtimise kohta, mis tähendab, et see võib kapitalinõudeid mõjutada. Siin peetakse eelkõige silmas eksperdirühma 2023. aasta aruande soovitust 2.3.

Ühtlasi võimaldab uus metoodika kooskõlas eksperdirühma soovitusega 3.2 teise samba kapitalinõudeid vahetumalt mõjutada, kui võimalikke pikaajalisi puudusi, mis on seotud näiteks sisekontrolli või juhtimisega, ei lahendata viivitamata ning muud järelevalvemeetmed osutuvad ebapiisavaks.