EKP presidendi Christine Lagarde’i eessõna

Euroopa pangad pidid 2023. aastal jätkuvalt keerulises keskkonnas toime tulema. Nad seisid silmitsi euroala nõrga majanduse ja kasvavate geopoliitiliste riskidega, eelkõige seoses Venemaa põhjendamatu sõjaga Ukraina vastu ja traagilise konfliktiga Lähis-Idas. Kevadel mõjutasid rahastamisturge finantspinged teistes jurisdiktsioonides. Kuna inflatsioon peaks jääma liiga kauaks liiga kõrgele tasemele, jätkas EKP rahapoliitika karmistamist.

Siiski on eelnevatel aastatel euroala pankade vastupanuvõimelisemaks muutmisel tehtud raske töö end ära tasunud. Pangad säilitasid tugevad kapitali- ja likviidsuspositsioonid, kusjuures järelevalve alla kuuluvate pankade esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv oli 15,6%, mis on selle rekordiliselt kõrge taseme lähedal. See aitas kaitsta sektorit väliste šokkide eest ja võimaldas pankadel EKP poliitika karmistumist sujuvalt majandusse üle kanda.

Siiski on vaja lahendada veel mitu probleemi. Kuigi kõrgemad intressimäärad mõjutasid euroala pankade netointressimarginaale, mistõttu oli keskmine omakapitali tootlus 2023. aasta kolmandas kvartalis 10%, tõusevad hoiuste intressimäärad ja kasvab viivislaenude arv. Järelevalveasutused jälgivad ka edaspidi hoolikalt riske. Eelkõige jälgivad nad tähelepanelikult pankade riskipositsioone haavatavate sektorite suhtes, nagu ärikinnisvara, ning tegelevad probleemidega, mis on seotud pankade juhtimise ja sisemise riskikontrolli raamistikuga.

Vastupanu- ja kohanemisvõime on üliolulised, et tulla toime kliimamuutustest ja digiteerimisest tulenevate struktuuriprobleemidega. 2024. aastal peaksid pangad täitma EKP järelevalveootusi seoses kliima- ja keskkonnariskidega ning lõimima need riskid oma strateegiatesse ja riskijuhtimisprotsessidesse. Kuna tehisintellekti kasutatakse üha laialdasemalt, kontrollivad järelevalveasutused ka edaspidi pankade digiteerimisstrateegiaid ja vastupanuvõimet küberrünnetele. Need jõupingutused aitavad tagada, et pangad on endiselt tugevad ja jätkavad oma rolli täitmist, toetades euroala majandust teel rohelisema ja digitaalsema tuleviku poole.

Sissejuhatav intervjuu järelevalvenõukogu esimehe Claudia Buchiga

Asusite 2024. aasta jaanuaris EKP järelevalvenõukogu esimehe ametikohale. Mis on selle olulise ülesande täitmisel Teie juhtpõhimõte?

Peame alati meeles pidama, et järelevalveasutusena tegutseme avalikkuse nimel. Pankadel on igapäevaelus väga tähtis roll: nad kaitsevad hoiuseid, hõlbustavad maksete tegemist ning laenavad raha kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Meie ülesanne on tagada, et pangad oleksid turvalised ega võtaks liiga palju riske.

Sellel on väga praktiline mõju: peame vaatama tulevikku ja olema kriitilise suhtumisega, nagu on sätestatud Baseli komitee tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtetes. Tulevikku vaatamise element on iseäranis oluline nüüd, kui paljud riigid ja ühiskonnad on jõudnud pöördepunktini. Peame olema ka kriitilised, mõtlema loovalt. Hästi toimivad pangad on ühiskonnale ilmselgelt kasulikud. Pangad on aga eraõiguslikud üksused ja tegutsevad lõppkokkuvõttes oma aktsionäride huvides. Meie kui järelevalveasutuse ülesanne on tagada, et nad tegutsevad ka ühiskonna huvides.

2024. aastal tähistab Euroopa pangandusjärelevalve oma kümnendat aastapäeva. Kui küps see on ja mida saaks veel parandada?

Ühtse järelevalvemehhanismiga on Euroopas tehtud märkimisväärseid edusamme institutsioonide ülesehitamisel ja volituste delegeerimisel Euroopa tasandile. Kümme aastat tagasi oli Euroopa järelevalvevaldkond killustunud nii institutsioonide kui ka tavade poolest. Piiriüleseid riske sageli eirati ja panku ei olnud võimalik omavahel võrrelda. Järelevalvestandardid olid riigiti erinevad.

Nüüd on meil Euroopa tasandil tugevad järelevalvevolitused ning teeme samal ajal tihedat koostööd riiklike asutustega. Arvan, et Euroopa pangandusjärelevalve praegune korraldus võib olla eeskujuks teistele poliitikavaldkondadele, kus võib olla vaja suuremat lõimumist.

Loomulikult saame aga alati paremini teha. Üks minu eesmärke on muuta Euroopa järelevalve veel integreeritumaks. Oleme nimetanud 2024. aasta, meie kümnenda tegutsemisaasta, integratsiooniaastaks. See hõlmab mitut algatust, millega veelgi edendada teadmiste jagamist, investeerida ühisesse järelevalvetehnoloogiasse ja kasutada ära riiklike järelevalveasutuste eksperditeadmisi. Sellega edendatakse meie ühe meeskonna kultuuri.

Kuidas tulid järelevalve alla kuuluvad pangad Teie arvates 2023. aastal toime?

Euroopa pangad on osutunud vastupanuvõimeliseks viimastel aastatel meie majandust tabanud šokkide suhtes. COVID-19 pandeemia, tõusvad energiahinnad ja inflatsioon, Venemaa sissetung Ukrainasse ja hiljutine konflikt Lähis-Idas on kõik tekitanud meie majanduses pinget. Nende šokkide mõju kajastub kiiremas inflatsioonis, kõrgemates intressimäärades ja nõrgemas majanduskasvus. Nägime kõige järsemat intressimäärade tõusu EKP ajaloos.

Kõrgemad intressimäärad on kindlasti oluline tegur, mis mõjutab pankade kasumlikkuse tugevat kasvu, ka seetõttu, et pangad on kandnud seda kasvu aeglaselt hoiuste intressimääradesse üle. Pankade kapitalipositsioonid on püsinud tugevad ja regulatiivsetest nõuetest tunduvalt kõrgemal. Euroopa pankade realiseerimata kahjum väärtpaberite devalveerimisest on samuti olnud suhteliselt piiratud. Ka nende likviidsuspositsioonid on püsinud tugevad isegi pärast EKP erakorralise likviidsustoe pakkumise järkjärgulist lõpetamist. Seda võib seostada pärast üleilmset finantskriisi tehtud regulatiivsete ja järelevalvealaste muudatustega. Peame siiski tunnistama ka seda, et pangad on saanud kasu tugevast rahalisest ja eelarvepoliitilisest reageerimisest varasematele šokkidele.

Seega ei ole meil mahti enesega rahul olla. Makromajanduslikud ja geopoliitilised riskid on suurenenud ning paljudes riikides peab reaalmajandus kohanema struktuurimuutustega. See võib mõjutada panku suurenenud krediidi- ja likviidsusriski kaudu. Tegelikult on mõned tekkivad riskid hakanud juba realiseeruma. Näeme mittenõuetekohaselt teenindatavate laenude, ettevõtete pankrottide ja makseviivituse määrade kasvu. Jätkame jõupingutusi, et tugevdada meie järelevalve all olevate pankade vastupanuvõimet. Tegeleme nende juhtimises ja riskijuhtimises tuvastatud puudustega.

Millised võiksid Teie arvates olla 2023. aasta märtsi turu ebastabiilsuse õppetunnid Euroopa pangandusjärelevalve jaoks?

Minu jaoks on peamine õppetund see, et kriisid tekivad sageli siis, kui pankade kehv riskijuhtimine tuleb ilmsiks negatiivsete väliste šokkide tõttu. See mõjutab meid kahel viisil.

Esiteks peame järelevalveasutusena olema ennetavad ja tegelema tähelepanekutega varakult. 2023. aasta märtsi sündmused näitasid, et isegi väiksemate kohalike pankade stressiolukord võib avaldada mõju üle maailma, kui sellega ei tegeleta ennetavalt. Seetõttu vaatame rahvusvahelisel tasandil läbi regulatiivse raamistiku puudused, näiteks likviidsusriski ja intressiriski valdkonnas, ning arutame järelevalve tõhususele avalduvat mõju.

Teiseks on meil vaja head arusaama sellest, kuidas makrokeskkonna muutused mõjutavad panku. USA ja Šveitsi ametivõimud on tunnistanud, et enne ebastabiilsust esines riskijuhtimises ja juhtimises puudusi. Soodsas makromajanduslikus keskkonnas ei tekita need vajakajäämised suurt kahju. Kui aga olukord pöördub, tulevad need esile ja võivad kahjustada kogu finantssüsteemi.

Piisava kapitalitaseme tagamine süsteemis on muidugi esimene kaitseliin ettenägematute sündmuste ja väliste šokkide vastu. Samuti leevendab see halva juhtimise ja riskijuhtimise puuduste negatiivset mõju.

Järelevalve tõhusus on aktuaalne küsimus ning sellele keskenduti ka järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) välise hindamise ühes soovituses. Kuidas kavatsete muuta Euroopa pangandusjärelevalve tõhusamaks?

Järelevalveasutuse jaoks tähendab tõhusus selle tagamist, et asjakohased tähelepanekud viivad konkreetsete täiustusteni pankade riskiprofiilides ja vastupanuvõimes. See on eelmise kevade sündmuste üks peamisi õppetunde. Tõhusus tähendab aga ka asjakohastele riskidele keskendumist.

Tegelikult oleme juba mõnda aega pööranud tähelepanu Euroopa pangandusjärelevalve tõhususele. Olen väga tänulik Andrea Enriale, et ta moodustas SREPi läbivaatamiseks ekspertide nõuanderühma. Nõuanderühma aruanne sisaldab meile antud selgeid soovitusi: peaksime muutuma kohanemisvõimelisemaks, rohkem sekkuma ja riskidele keskenduma, suurendama oma tõhusust ja tulemuslikkust ning kasutama täielikult ära kõiki järelevalvevahendeid.

Oleme neid soovitusi järelevalvenõukogus põhjalikult arutanud. Mõnda rakendati 2023. aasta SREPi tsüklis. Meil on uus riskitaluvuse raamistik ja mitmeaastane SREPi hindamine, mis annab järelevalveasutustele rohkem paindlikkust, et keskenduda üksikute pankade haavatavustele. 2025. aasta SREPi tsükli jaoks kaalutakse teisi soovitusi. Samuti tugevdame järelevalvet, kasutades sekkuvamaid meetmeid, nagu Frank Elderson selgitas hiljutises kõnes.

Mis on Teie arvates suurimad väljakutsed Euroopa pankadele lähitulevikus?

Ma ütleksin, et suurimad väljakutsed, millega pangad silmitsi seisavad, on muutused makromajanduslikus ja geopoliitilises keskkonnas ning muutuv konkurentsiolukord.

Ülimadalate intressimäärade periood on läbi saamas. See keskkond võis ajendada panku kasumi toetamiseks rohkem riske võtma. Hiljutistest SKPga seotud šokkidest hoolimata on maksejõuetus ja makseviivitused püsinud väga madalal tasemel nagu ka pankade laenukahjumi katteks tehtavad eraldised. Selline lahknevus on suuresti tingitud enneolematust eelarvepoliitilisest ja rahalisest toetusest, mis kaitses pankade bilansse nende šokkide eest.

See mõjutab tulevasi riskihindamisi, kuna varasemad andmed laenude makseviivituste kohta ei kajasta tõeselt varade kvaliteediga seotud riske. Paljud riskid, millega pangad kokku puutuvad, nagu küberrisk, kliima- ja keskkonnariskid ning geopoliitilised riskid, on alles hiljuti esile kerkinud.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et pangad kohandaksid oma riskijuhtimistavasid uue keskkonna järgi.

Teine väljakutse, millega pangad silmitsi seisavad, on muutuv konkurentsikeskkond. Mittepangast finantsasutused on oma turuosa suurendanud ja kuigi sellised uuendused nagu hajusraamatu tehnoloogia ja tehisintellekt pakuvad pankadele võimalusi tööviljakuse suurendamiseks, võimaldavad need ka uutel turule sisenejatel astuda olemasolevate ärimudelite vastu. Innovatsioon ja tihedam konkurents võivad parandada majanduslikku heaolu, kuid tekitavad ka uusi riske. Kui pangad näevad, et nende marginaalid on surve all, võivad nad pöörduda potentsiaalselt riskantsema tegevuse poole. Näiteks võivad nad muuta oma laenude väljastamise standardeid leebemaks. Seetõttu jälgime tähelepanelikult pankade riskipositsioone mittepangast finantsasutuste ja digitaalse ökosüsteemi suhtes ning jälgime, kuidas suurenenud konkurents mõjutab nende ärimudeleid.

Millisena näete pangandusliidu tulevikku?

Oleme teinud väga häid edusamme seoses pangandusliidu kahe esimese sambaga – järelevalves ja kriisilahenduses –, kuid kolmanda samba, hoiuste kaitse puhul liigutakse palju aeglasemalt. Ma arvan, et edasised viivitused pangandusliidu lõpuleviimisel võivad osutuda kahjulikuks. Peame valmistuma võimalikuks ebasoodsamaks keskkonnaks ning selleks on vaja täita Euroopa kriisilahendus- ja hoiusekindlustusraamistikes alles jäänud lüngad.

Pangandusliidu kolm sammast on tegelikult omavahel tihedalt seotud. Järelevalvega tagatakse, et pankade maksejõuetus on ebatõenäoline ja kui seda tuleb ette, ei ole see tõsine. Isegi parima kvaliteediga järelevalvega ei saa aga takistada kõiki maksejõuetuse juhtumeid ning seda ei tohiks teha. Maksejõuetuse esinemisel tuleks minimeerida pangateenuste häired ja kaitsta maksumaksjate raha. Siin tulebki mängu teine sammas – usaldusväärne ja tõhus kriisilahenduskord Ühtse Kriisilahendusnõukogu egiidi all.

Ilmselgelt tuleb teha kolmanda samba – ühise hoiuste kindlustamise skeemi – kallal rohkem tööd. Hoiusekindlustus on hoiustajate kaitsmiseks hädavajalik. Nagu iga kindlustuse puhul, võib see aga soodustada moraaliriski ja riskide võtmist. Seetõttu tagab Euroopa pangandusjärelevalve, et kõigis osalevates riikides kohaldatakse järjepidevalt rangeid järelevalvestandardeid.

Praegu korraldatakse hoiuste tagamist suuresti riiklikul tasandil, mis ei ole kooskõlas Euroopa tasandi järelevalve ja kriisilahendusega. Vajame Euroopa hoiuste kindlustamise skeemi, et tagada kogu euroalal ühtlasel tasemel hoiustajate kaitse. Sellega saaks edendada ka pangandusturgude paremat integreerimist ja piiriülest riskijagamist.

Samuti tahaksin rõhutada, et varasemast ajast pärinevad probleemsed varad ei ole enam põhjus järgmiste sammude edasilükkamiseks. Kui pangandusliidu projekt algatati, oli mõttekas keskenduda esmalt selliste probleemsete varade eemaldamisele pankade bilansist. Nüüdseks on see saavutatud: oluliste pankade viivislaenude suhtarv on langenud 2015. aasta 7,5%-lt 2023. aasta kolmandaks kvartaliks 1,9%-le, mis on madalaima taseme lähedal.

1 Pangandusjärelevalve 2023. aastal

1.1 Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade vastupanuvõime

1.1.1 Sissejuhatus

2023. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus leidis kinnitust, et euroala pangad olid jätkuvalt vastupanuvõimelised ning vaatamata ebakindlale majanduskeskkonnale tugevate kapitali- ja likviidsuspositsioonidega. Pangad on üldiselt hästi kapitaliseeritud. Oluliste krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv (CET1) kasvas taas 2021. aasta ajalooliselt kõrgeimale tasemele, olles 2023. aasta kolmandas kvartalis 15,6%, samas kui vähem oluliste krediidiasutuste puhul jõudis see 17,7%ni. Samuti paranesid finantsvõimenduse koondmäärad, mis tõusid oluliste krediidiasutuste puhul 5,6%ni (+0,5 protsendipunkti) ja vähem oluliste krediidiasutuste puhul 9,3%ni (+0,7 protsendipunkti).

Üldiselt on olulistel krediidiasutustel ka regulatiivsete nõuetega seoses piisavalt likviidsuspuhvreid, kuigi need on praeguse rahapoliitika karmistamise tsükli algusest saadik kahanenud. 2023. aasta kolmandas kvartalis oli oluliste krediidiasutuste likviidsuskattekordaja koondnäitaja 159% võrreldes umbes 140%ga enne pandeemiat. Vähem oluliste krediidiasutuste puhul oli see näitaja kõrgem: 205%.

2023. aasta esimese üheksa kuu tagasihoidlik majanduskasv, nõrk majandusväljavaade seoses karmimate rahastamistingimustega ja suurenenud geopoliitilised pinged aitasid aga kaasa makromajanduslikku keskkonda ümbritseva suure ebakindluse tekkele.

2023. aasta kolmandas kvartalis oli oluliste krediidiasutuste aastane omakapitali kogutootlus aasta algusest 10%, mis jäi võrreldes eelmise kvartaliga muutumatuks ja oli kõrgem kui aastatagune 7,6%. Vähem oluliste krediidiasutuste aastane omakapitali tootlus aasta algusest oli väiksem: see langes 2023. aasta kolmandas kvartalis eelmise kvartali 8,3%‑lt 8,0% juurde, kuid tõusis märgatavalt võrreldes 1,3%ga aasta varem.

Netointressimarginaalid olid 2022. aastal ja 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul peamine kasumlikkust tagant tõukav tegur. See enam kui tasakaalustab stagneerunud või veidi vähenenud laenumahtu. Kauplemis- ja investeerimispanganduse tulud vähenesid 2022. aastaga võrreldes 5%, kusjuures teises kvartalis olid aktsiate, fikseeritud tulude ja kaupadega seotud tasud tagasihoidlikud, mida osaliselt kompenseeris elav kolmas kvartal ja mõne panga puhul krediidiga kauplemine.

Järelevalveasutused jälgisid 2023. aastal jätkuvalt tähelepanelikult selliseid küsimusi nagu suureneva kasumlikkuse jätkusuutlikkus ning haavatavate sektoritega, nagu eluaseme- ja ärikinnisvara, seotud riskipositsioonidest tulenev krediidirisk. Järelevalveasutused keskendusid jätkuvalt ka sise- ja riskijuhtimisele. Euroala pankade kasumi puhul olid peamised langusriskid suuremad rahastamiskulud. Seni aeglaselt kohanenud hoiuste kulud kasvavad eeldatavasti veelgi, sest konkurentsisurve tugevneb ja hoiustajad suunavad oma vahendid üleööhoiustelt tähtajalistele hoiustele, millega teenitakse suuremat tulu.

2023. aasta esimese üheksa kuu andmed osutavad viivislaenude mahu järkjärgulisele, ehkki tagasihoidlikule kasvule. Jätkus inflatsiooni- ja turusurve haavatavatele krediidiriski portfellidele, nagu tarbijakrediit, eluaseme- ja ärikinnisvara, ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Seetõttu võivad tulevast kasumit pärssida suuremast krediidiriskist tingitud suurenenud provisjonid.

1.1.2 Stressitestid ja sihtotstarbeline andmete kogumine realiseerimata kahjumi kohta

1.1.2.1 Euroala pankade stressitestide tegemine

2023. aastal tegi EKP kahe euroala olulise krediidiasutuse stressitesti. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritud ELi-üleses stressitestis osales 57 suurt euroala panka. Lisaks osales EKP koordineeritud paralleelses stressitestis veel 41 keskmise suurusega olulist krediidiasutust. Need kaks testi moodustasid iga-aastase järelevalvealase stressitesti, mida EKP peab liidu õiguse kohaselt tegema.^[1]

EBA avaldas 2023. aastal 57 suurimas euroala pangas korraldatud ELi-ülese stressitesti üksikasjalikud tulemused. EKP avaldas täiendava 41 keskmise suurusega panga individuaalsed tulemused, samuti aruande euroala pankade stressitesti koondtulemuste kohta, mis hõlmas kogu 98 järelevalve alla kuuluva üksusega valimit.

EKP 2023. aasta stressitesti tulemuste põhjal selgus, et euroala pangandussektor suudaks tulla toime suure majandussurutisega. Negatiivse stsenaariumi korral langeks esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 2025. aasta lõpuks keskmiselt 4,8 protsendipunkti võrra 10,4%ni.^[2] Pankade varade kvaliteedi ja kasumlikkuse märgatav paranemine võrreldes varasemate testidega ning kapitali märkimisväärne kogunemine viimase kümne aasta jooksul (diagramm 1) aitas pankadel tulla toime negatiivse stsenaariumiga seotud raskustega. Samas tuvastati stressitestiga ka võimalikud haavatavused, mistõttu tuleb jätkuvalt jälgida riske.

EKP kasutab stressitesti tulemusi iga-aastase SREPi sisendina. Kvantitatiivsed tulemused on olulised 2. samba soovituslike nõuete määratlemisel, mis esimest korda hõlmab vajaduse korral ka 2. samba soovituslikke nõudeid finantsvõimenduse määra kohta. Stressitesti kvalitatiivseid tulemusi võetakse arvesse SREPi riskijuhtimist käsitlevas osas, kusjuures need võivad mõjutada 2. samba nõudeid.

Diagramm 1

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu lähteandmete ja prognooside arengusuunad

(protsendipunktides)

1.1.2.2 Andmete kogumine euroala pankade amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate võlakirjaportfellide realiseerimata kahjumi hindamiseks

EBA ja EKP kogusid ka sihtotstarbelisi andmeid, et hinnata põhjalikult pankade amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate võlakirjaportfellide realiseerimata kahjumiga seotud riske ja seonduvat riskide maandamist. Euroala pankade võlakirjaportfellide realiseerimata netokahjumi summa on üldiselt piiratud, jäädes 2023. aasta veebruari seisuga 73 miljardi euro juurde, kui arvesse on võetud õiglase väärtuse riskimaanduse mõju. ELi-ülese stressitesti negatiivse stsenaariumi kohaselt prognoositav täiendav kahjum ilma õiglase väärtuse riskimaanduseta oleks 155 miljardit eurot. Sellise realiseerimata kahjumi realiseerumist tuleks siiski pidada ebatõenäoliseks hüpoteetiliseks tulemuseks, sest pankade amortiseeritud soetusmaksumuses portfellid on mõeldud tähtajani hoidmiseks ning pangad kasutavad tavaliselt enne oma võlakirjapositsioonide likvideerimist repotehinguid ja muid leevendavaid meetmeid. EKP avaldas pankade võlakirjaportfellide bilansilise ja õiglase väärtuse individuaalsed tulemused 2023. aasta veebruari seisuga.

1.2 2023.–2025. aasta järelevalveprioriteedid

1.2.1 Sissejuhatus

2022. aastal suurendasid Venemaa sissetung Ukrainasse ja selle makromajanduslikud tagajärjed ebakindlust majanduse ja finantsturgude arengusuundade suhtes, kasvatades samal ajal pangandussektori riske. Selle taustal paluti järelevalve alla kuuluvatel üksustel tugevdada oma vastupanuvõimet vahetute makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkide suhtes (1. prioriteet). Eelkõige nõudis EKP, et pangad keskenduksid oma krediidiriski haldusraamistikele ja võtaksid sihikule need sektorid, kus krediidirisk kaldub halvenema. EKP uuris ka pankade rahastamiskavade nõuetekohasust ja rahastamisallikate mitmekesisust. Lisaks paluti pankadel tegeleda digiteerimisega seotud probleemidega, tugevdada oma juhtorganite juhtimissuutlikkust (2. prioriteet) ja suurendada jõupingutusi kliimamuutustega tegelemisel (3. prioriteet).

EKP hindab ja jälgib pidevalt muutusi järelevalve alla kuuluvate üksuste riskides ja haavatavustes. Selline paindlik lähenemine võimaldab EKP‑l kohandada oma fookust riskikeskkonna muutuste järgi. 2023. aastal tõusis mitme keskpanga pideva rahapoliitika karmistamise taustal esile see, kui oluline on pankade jaoks oma pangaportfelli intressiriski ja krediidimarginaali riski positsioonide arukas juhtimine. Lisaks kohandas EKP pärast 2023. aasta kevadel turul esinenud ebastabiilsust, mille käigus mõned keskmise suurusega pangad muutusid Ameerika Ühendriikides maksejõuetuks, oma järelevalveprioriteete ja laiendas pangaportfelli intressiriski / krediidimarginaali riski sihipärast läbivaatamist laiemale krediidiasutuste ringile. Samal ajal tegi EKP sihtotstarbelisi analüüse, et tuvastada pankade võimalikud haavatavused, mis tulenevad realiseerimata kahjumist nende bilansis. Lisaks olid järelevalveasutused sunnitud ärikinnisvaraga seotud äritegevusest tuleneva suurenenud riski tõttu muutma oma prioriteete seoses teatud kohapealsete kontrollidega, et hinnata pankade juhtimis- ja riskimaandusmeetmeid mõne selles sektoris tegutseva riskantsema vastaspoole puhul.

1.2.2 1. prioriteet: vastupanuvõime tugevdamine vahetute makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkide suhtes

1.2.2.1 Puudused krediidiriski juhtimisel, muu hulgas riskipositsioonid haavatavate portfellide ja varaklasside suhtes

Järelevalveasutused rakendasid kogu 2023. aasta jooksul jätkuvalt krediidiriski tööprogrammi, mis on suunatud pankade krediidiriski haldusraamistike struktuursete puuduste kõrvaldamisele, sealhulgas kinnisvara ja haavatavate portfellide vallas. Kasvavate intressimäärade ja makromajandusliku ebakindluse tõttu on eriti oluline, et järelevalveasutused tagaksid, et pangad tegelevad ennetavalt haavatavates portfellides ja varaklassides tekkiva krediidiriskiga. Laenude väljastamine on ka panga krediidiriski juhtimise tsükli põhikomponent ja on üha enam järelevalveasutuste tähelepanu keskmes, sest kvaliteetsete laenude väljastamine võib aidata hoida edaspidi ära viivislaenude teket. EKP keskendus 2023. aastal jätkuvalt viivislaenude haldamisele^[3] ja sellega seotud tegevusele, tagades, et viivislaenude arvu suurenemise korral on pangad valmis reageerima ennetavalt, kasutades asjakohaseid protsesse ja menetlusi.

Kuigi viivislaenude osakaal oli 2023. aasta tsüklis koondtasemel suhteliselt stabiilne, täheldas EKP inflatsioonisurve suhtes tundlikumate konkreetsete portfellide, sealhulgas kodumajapidamistele antud laenude halvenemist^[4]. Samuti täheldati langust ärikinnisvaraturgudel^[5] ja suurenenud survet laenuvõtjate võimele refinantseerida ärikinnisvaralaene, mille tähtaeg saabub. Lisaks suurenesid ettevõtete pankrottide ja makseviivituste määrad, mis olid pandeemia ajal madalal tasemel.^[6] Samuti seisid euroala ettevõtted, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, jätkuvalt silmitsi probleemidega, mis tulenesid suurematest rahastamiskuludest, kuid ka inflatsioonist tingitult üldiselt kopsakamatest kuludest^[7]. Suurtes võlgades või haavatavates sektorites tegutsevaid ettevõtteid mõjutasid kopsakamad kulud ja väiksem nõudlus rohkem, mis omakorda avaldas survet kasumimarginaalidele.

Järelevalvetegevus ja tulemused

2023. aasta tegevuskohavälise ja kohapealse tegevuse käigus selgus, et pangad on teinud edusamme haavatavate portfellide ja varaklassidega seotud riskide maandamisel. Siiski on mitu puudust veel kõrvaldamata.

Hiljutised põhjalikud hindamised sellistes valdkondades nagu makseraskuste tõttu restruktureerimine^[8] paljastasid märkimisväärsed puudused seoses mõne panga valmisolekuga tegeleda probleemsete võlgnike arvu kasvu ja refinantseerimisriskide suurenemisega, sealhulgas tuvastada ja jälgida rahalistes raskustes kliente. Samuti selgus hindamisel, et pangad peavad võtma ennetavamaid parandusmeetmeid. Kohapealsete kontrollide ja IFRS 9 kohaste eraldiste moodustamise tavade (sealhulgas kattuvuste) sihipärase läbivaatamise käigus ilmnes, et kuigi paljudel pankadel on kehtestatud nõuetekohased tavad, peab märkimisväärne arv panku võtma paremini arvesse tekkivaid riske ja neid oma etapilises lähenemisviisis paremini kajastama. Kõigi nende järelevalvetegevustega seoses on panku teavitatud hulgast järelevalvemeetmetest, et probleemid saaksid õigeks ajaks kõrvaldatud. EKP jälgib hoolikalt kavandatud parandusmeetmeid ja nende rakendamist.

Keskendudes kodumajapidamistele antavate laenude portfellidele, leiti eluasemekinnisvara laenude sihipärasel läbivaatamisel, et pankadel on piiratud võime prognoosida riske ja eristada neid nii laenu väljastamisel kui ka hinnakujunduses. See sihipärane läbivaatamine hõlmas 34 olulisest krediidiasutusest koosnevat valimit, millel on olulised portfellid, mis hõlmavad eluasemekinnisvaraga seotud riskipositsioone. Mitu juhtumit, kus ei järgitud EBA laenude väljastamise ja jälgimise suuniseid, tuli ilmsiks ka tagatiste hindamise protsesside valdkonnas.

Pankade ärikinnisvara põhjalikul hindamisel tulid ilmsiks bullet- või balloon-laenude ja ujuva intressimääraga laenudega seotud riskipositsioonid, samuti võimalik tagatise ülehindamine (vt infokast 1).

Pankadele edastati tegevuskohavälise ja kohapealse järelevalve üksikasjalikud tulemused. Vajaduse korral võeti neid arvesse 2023. aasta SREPi tulemustes ja nendega seotud järelevalvemeetmetes, mida arutati järelevalve alla kuuluvate üksustega korrapärase järelevalvedialoogi raames.

Infokast 1
Ärikinnisvara: tekkiv risk

Ärikinnisvara on oluline varaklass, mille arvel oli 2023. aasta teises kvartalis oluliste krediidiasutuste laenuportfellis 1,4 triljonit eurot. Selles kvartalis liigitati 52 miljardi euro väärtuses ärikinnisvaralaene (3,67%) viivislaenudeks. See vastab 15%‑le kõigist viivislaenudest, millest enamik tuleneb 2008. aasta finantskriisi tõttu tekkinud varasematest viivislaenudest. Pankade olulised riskipositsioonid ärikinnisvaralaenude suhtes on eriti kontsentreeritud Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaade pankades (ligikaudu 52% kogu ärikinnisvarast).

Diagramm A

Oluliste krediidiasutuste ärikinnisvaralaenude tähtsus

(triljonites eurodes)

Pärast aastaid kestnud kinnisvarahindade tõusu on ärikinnisvaraturud praegu languses,^[9] kuna halvenemise märke võib täheldada mitmes euroala riigis.^[10] Ärikinnisvara valdkonnas seistakse silmitsi rangemate rahastamistingimuste ja ebakindla majandusväljavaatega, samuti pandeemiajärgse nõrgema nõudlusega.^[11]

Peamine tegur, mis mõjus ärikinnisvaraturgudele pärssivalt, oli intressimäärade tõus ja võla rahastamise suuremad kulud. Koos suuremate ehituskulude ja muutuva nõudluse dünaamikaga (st kaugtöö ning energiatõhusamad jaemüügi- ja kontoripinnad) oli see seotud ärikinnisvara (eelkõige kontori- ja jaemüügipindade) ümberhindamisega, mis on endiselt käimas. Lisaks kahanes järsult ka investeeringute ja tehingute maht ning peatati uued ehitused, samuti vähenes ärikinnisvara tootlus, millega kaasnesid negatiivsed marginaalid.

Laene, mille tähtaja saabumisel kuulub tasumisele suurem summa,^[12] nimetatakse sageli bullet- või balloon-laenudeks ja need on praegu valitsevate turutingimuste tõttu EKP tähelepanu keskmes. Oluline osa nendest ärikinnisvaralaenudest on struktureeritud bullet- või balloon-laenude ja regressita laenudena. Seda tüüpi rahastamisstruktuuridega kaasneb suurem refinantseerimisrisk, mis tähendab, et laenuvõtjad võivad olla tähtaja saabudes sunnitud refinantseerima oma laene palju suuremate rahastamiskuludega, kui esialgu oli ette nähtud. Probleemseks on muutunud ka muud tagasimaksevõimalused, sest halvenevad turutingimused ja suuremad rahastamiskulud mõjutavad negatiivselt ka laenuvõtja võimet müüa vara ja/või refinantseerida ärikinnisvaralaenu teises pangas.

AnaCreditisi 2023. aasta teise kvartali seisuga kajastatud riskipositsioonidest moodustasid bullet-/balloon-tüüpi struktuurid, mille tähtaeg saabub järgmise kahe aasta jooksul, 8% ärikinnisvaralaenudest. Äärmiselt oluline on see, et pangad suhtleksid aktiivselt ärikinnisvaralaenude võtjatega ja hindaksid sisuliselt ärikinnisvaralaenude refinantseerimisriski. Nad peavad keskenduma selle hindamisega seotud võtmeküsimustele, nagu ajakohastatud ja realistlik tagatiste hindamine, rahastamiskulude katteks rahavoogude genereerimise võime ja vajaduse korral ka sponsorlusega seotud rahasüstide võimalused.

Diagramm B

Eri liiki tagasimaksestruktuuridega ärikinnisvaralaenude jaotus lõpptähtaja järgi

(osa kõigist ärikinnisvaralaenudest)

EKP jätkab mitmesuguseid kohapealseid ja tegevuskohaväliseid järelevalvetegevusi^[13] tagamaks, et järelevalves keskendutakse aktiivselt ärikinnisvara riskidele. Seda hoitakse aktiivselt fookuses ka 2024. aastal,^[14] kusjuures järelevalveasutused jälgivad tähelepanelikult panganduse ja turu arengusuundi selles olulises portfellis.

Vastaspoole krediidirisk ja mittepangast finantsasutused

2023. aastal võttis EKP tegevuskohavälise ja kohapealse tegevuse abil järelmeetmeid seoses vastaspoole krediidiriski haldamise ja juhtimise alase töö tulemustega. Selleks avaldas EKP aruande „Sound practices in counterparty credit risk governance and management“ („Vastaspoole krediidiriski haldamise ja juhtimise usaldusväärsed tavad“), milles võetakse kokku 2022. aastal tehtud läbivaatamise tulemused ja kirjeldatakse sektoris täheldatud usaldusväärseid tavasid.

EKP korraldas ka oluliste krediidiasutuste kõrgema astme riskijuhtidele ja teistele pangandusjärelevalveasutustele vastaspoole krediidiriski konverentsi, et arutada vastaspoole krediidiriskiga seotud olukorra ja sektori tavade arengut, samuti praeguseid väljakutseid ja võimalusi nii praktikute kui ka järelevalve seisukohast.

1.2.2.2 Rahastamisallikate ebapiisav hajutatus ja puudused rahastamiskavades

Viimase kümne aasta jooksul on suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega (TLTRO) aidatud pankadel tagada kriisiperioodidel majandusele laenude pakkumine. Samas suurendas TLTRO III kasutamine pandeemia ajal märkimisväärselt kohustuste kontsentreerumist.^[15] TLTRO III laenude tähtaja tõttu peavad olulised krediidiasutused töötama nüüd välja ja rakendama nõuetele vastavaid ja usaldusväärseid mitmeaastaseid rahastamiskavu, milles käsitletakse muutuvatest rahastamistingimustest tulenevaid probleeme ning millega tagatakse rahastamisallikate asjakohane hajutamine.

Kooskõlas järelevalveprioriteetidega aastateks 2023–2025 ning osana likviidsus- ja rahastamiskavade teostatavuse laiemast analüüsist hindas EKP TLTRO III raames kavandatud laenude tagasimakseid selliste oluliste krediidiasutuste puhul, mis on rohkem avatud rahastamiskulude suurenemise suhtes. Selgus, et enamikul kontrollitud järelevalve alla kuuluvatest üksustest on usaldusväärsed TLTRO III väljumisstrateegiad ja nad vastavad jätkuvalt nii minimaalse likviidsuskattekordaja kui ka stabiilse netorahastamise kordaja nõuetele. Siiski ilmnes, et mõnel on eurosüsteemi tagatiste kogumis suhteliselt suur halva kvaliteediga likviidsete varade osakaal, mida ei saa pärast vabastamist kasutada erasektori tagatud rahastamistehingutes tagatisena. Teised olulised krediidiasutused olid eeldanud üsna optimistlikult oma hoiuste suurenemist, mistõttu ei olnud nende strateegiad nii elujõulised.

Silicon Valley Banki ja teiste Ameerika Ühendriikide piirkondlike pankade pankrot 2023. aasta märtsis näitlikustas seda, et hoiustajate käitumine võib järsult ja ette hoiatamata muutuda. Sotsiaalmeedia ja digiteerimine koos alternatiivsete investeerimisvõimaluste ligitõmbavusega võivad mõjutada seda, kui kiiresti reageerivad hoiustajad hinnasignaalidele ja turu kuulujuttudele. Seetõttu algatas EKP 2023. aastal hädaolukorra lahendamise plaanide ja tagatiste mobiliseerimise suutlikkuse lisaanalüüsi, et mõista, mil määral suudavad pangad tulla toime lühiajaliste likviidsusšokkide ja ootamatute kriisiolukordadega, sealhulgas hoiuste suure väljavooluga. See hõlmas ka varade ja kohustuste juhtimise strateegiate hindamist, samuti käitumuslike eelduste modelleerimist praeguses intressimäärade keskkonnas.

Intressiriski ja krediidimarginaali riski positsioonide jätkuv järelevalve

2023. aastal võttis EKP järelmeetmeid seoses oma 2022. aastal 29 olulises krediidiasutuses tehtud intressiriski ja krediidimarginaali riski positsiooni sihipärase läbivaatamise tulemustega^[16]. 2023. aasta teises kvartalis laiendati läbivaatamist, et see hõlmaks veel kümmet uut olulist krediidiasutust. Seda algatust täiendasid kohapealsed kontrollid. Lisaks algatas EKP 2023. aasta teisel poolel varade ja kohustuste juhtimise horisontaalse läbivaatamise, mis hõlmas 24 olulist krediidiasutust ja nii intressiriski kui ka likviidsusriski juhtimisega seotud aspekte, näiteks tähtajata hoiuste modelleerimist.

1.2.2.3 Võimendusega rahastamine

Alates võimendusega rahastamise aruandevormide kasutuselevõtust 2018. aastal on EKP täheldanud oluliste krediidiasutuste finantsvõimendusega laenude osakaalu jätkuvat suurenemist. Seda kasvu tõukasid tagant püsivalt madalad intressimäärad ja rohke likviidsus, mis soodustas laenuvõtjate ja -andjate finantsvõimenduse taseme kasvu, ning laenuandmise standardite lõdvendamine. 2022. aasta jooksul ja 2023. aasta esimesel poolel muutus see suundumus vastupidiseks. Uute finantsvõimendusega laenude väljastamine vähenes energiakriisi, inflatsiooni ja intressimäärade volatiilsuse tõttu märkimisväärselt. See vähenemine kajastub järk-järgult oluliste krediidiasutuste kahanevas riskipositsioonide tasemes (diagramm 2). Riskipositsioonide taseme langus koos esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu kasvuga on viinud selleni, et viimaste kvartalite jooksul on finantsvõimenduse / esimese taseme põhiomavahendite suhtarv tuntavalt vähenenud.

Diagramm 2

Oluliste krediidiasutuste finantsvõimenduse riskipositsioonid

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsent esimese taseme põhiomavahenditest)

EKP on mitmel korral kutsunud olulisi krediidiasutusi selles konkreetses turusegmendis üles suuremale vaoshoitusele, sest suure finantsvõimendusega tehingute arv kasvab jätkuvalt. Laenuvõtjate suurenevale nõrkusele osutab ootuspäraselt nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides finantsvõimendusega laenude kõrgem makseviivituse määr. Üldiselt on need makseviivituse tasemed võrreldes varasemate stressiperioodidega siiski madalad. Seda võib selgitada turul täheldatud lepingutingimuste nõrgenemisega. Arvestades suurt võla refinantseerimise riski, millega finantsvõimendusega laenude võtjad seisavad silmitsi kõrgema intressimääraga keskkonnas, on oht, et lähiaastatel tekivad palju suuremad viivisnõuded ja makseviivitused.

2022. aastal avaldas EKP tegevjuhtidele mõeldud kirja, milles esitati üksikasjalikud ootused rakendatavate sisemiste riskivalmiduse raamistike kohta ja teatati kõrgest riskivõtmise tasemest finantsvõimendusega tehingutes. Puudujääkide hindamisel ilmnesid arvukad puudused, millega seoses kehtestati olulistele krediidiasutustele konkreetsed järelmeetmed. EKP jätkas kogu 2023. aasta jooksul pankade edusammude jälgimist nende meetmete rakendamisel. Kuigi teatavates pankades võis täheldada mõningaid edusamme, esineb riskikontrollis endiselt märkimisväärseid puudusi. Seetõttu suurenes võrreldes 2022. aastaga tuntavalt selliste pankade arv, kelle suhtes kohaldati seoses võimendusega rahastamistegevusega kaasnevate riskidega spetsiifilisi kapitalinõudeid.

Et toetada pankade finantsvõimendusega seotud riskipositsioonide pidevat järelevalvet, lisas EKP oma 2023. aasta ELi-ülesesse stressitesti ka võimendusega rahastamise põhjaliku kvaliteedi tagamise analüüsi. Selle analüüsi tulemused avaldati EKP 2023. aasta euroala pankade stressitesti aruande spetsiaalses jaotises.

1.2.3 2. prioriteet: digiteerimisega seotud probleemide lahendamine ja juhtorganite juhtimissuutlikkuse tugevdamine

1.2.3.1 Digipöörde strateegiad ja tegevusliku vastupanuvõime raamistikud

Pangad muutuvad üha digitaalsemaks. See tähendab, et järelevalves tuleb pöörata suuremat tähelepanu digipöörde strateegiatele ja vajalikule riskijuhtimisvõimekusele. See hõlmab uuendusliku tehnoloogia kasutamise ja tegevusliku vastupanuvõime raamistikega seotud riskide, näiteks kolmandatest isikutest sõltuvuse ja küberriskide uurimist.

EKP avaldas 2023. aasta veebruaris seoses digiteerimisega üldisemalt ülevaate 2022. aastal korraldatud digipöörde ja finantstehnoloogia kasutamise küsitluse peamistest tulemustest. Ülevaade andis kinnitust sellest, et enamikul olulistel krediidiasutustel on olemas digipöörde strateegia, milles keskendutakse kliendikogemuse parandamisele. Ülevaatest ilmnes ka see, kui oluline on juhtkonna õige toon ja tõhus sisekontrolliraamistik.

Peale selle viidi 2023. aastal 21 olulises krediidiasutuses läbi digiteerimise sihipärane läbivaatamine, tuginedes ülaltoodud küsitluse tulemustele, et paremini mõista, kuidas pangad määravad oma digiteerimisstrateegia eesmärke; jälgida nende rakendamist ning tagada, et nende riskivalmiduse raamistikud ja juhtimine on eesmärgipärased. Nimetatud läbivaatamise tulemused avaldatakse 2024. aasta esimesel poolel ning need on olulised järelevalveasutuste seisukohtade ja võrdlusaluste edastamisel järelevalve alla kuuluvatele üksustele.

Tegevusliku vastupanuvõimega seoses suurenes 2023. aastal EKP-le teatatud oluliste küberintsidentide arv aasta võrdluses märkimisväärselt. Seda kasvu tõukasid peamiselt tagant ründajad, kes korraldasid mitme panga vastu hajutatud teenusetõkestamise kampaaniad. Sellega kaasnes kolmandast isikust teenusepakkujate juures esinevate lunavaraga – rünnakuga, mis võib tekitada suuri häireid – seotud intsidentide märkimisväärne sagenemine. Lisaks suurenes finantssektoris ka riiklikult toetatud üksuste korraldatud küberrünnete arv. Seetõttu täitis EKP 2023. aastal mitut tegevuskohavälist ja kohapealset IT- ja küberriskiga seotud järelevalveülesannet ning avaldas peamised tulemused ja tähelepanekud oma 2023. aasta novembri järelevalveuudiskirjas.

Peale 2024. aastaks kavandatud kübervastupidavusvõime stressitesti tegi EKP sisemise kübervastupidavusvõimega seotud katse, et testida EKP ja mitme riikliku pädeva asutuse sisekommunikatsiooni-, koordineerimis- ja eskalatsiooniprotsesse küberründe korral mitmes järelevalve all olevas üksuses. Katse viidi läbi panga sees, tööstusharu kaasamata.

Seoses tegevuse edasiandmisega koguti 2023. aastal taas kõikide oluliste krediidiasutuste tegevuse edasiandmise registrite andmeid. Võrreldes esimese andmete esitamisega 2022. aastal tehti märkimisväärseid edusamme seoses andmete kvaliteedi ja kogutud teabe järjepidevusega. Selle algatuse tulemused kinnitasid, et tegevuse edasiandmine on oluliste krediidiasutuste jaoks väga tähtis teema, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Tegevuse edasiandmisega seotud riski hindamisel pakkus lisatuge väljakujunenud teavitamisprotsess, mille alusel teavitatakse järelevalveasutusi järelevalve alla kuuluvate üksuste kavatsusest sõlmida uusi tegevuse edasiandmise lepinguid. Samuti algatas EKP tegevuse edasiandmise riski sihipärase läbivaatamise, mis hõlmab mitut olulist krediidiasutust ja mida jätkatakse kuni 2025. aastani. Igal aastal vaadatakse läbi nende oluliste krediidiasutuste tegevuse edasiandmise haldusraamistik koos valitud hulga tegevuse edasiandmise kokkulepetega. See annab horisontaalse ülevaate oluliste krediidiasutuste tegevuse edasiandmise kokkulepetega seotud riskijuhtimisprotsessidest.

Lisaks olid tegevuslik vastupanuvõime ja digiteerimine 2023. aastal kooskõlas rahvusvaheliste standarditega^[17] koos teiste Euroopa järelevalveasutustega töörühmades ellu viidud järelevalvetegevuse keskmes. See tegevus hõlmas krüptovaraturgude määruse ja hajusraamatu tehnoloogia katsekorra rakendamist, tehisintellekti käsitleva õigusaktiga ja digitaalset tegevuskerksust käsitleva õigusakti rakendamisega seotud arutelusid. EKP lisas SREPi raamistikku ka Baseli pangajärelevalve komitee tegevusliku vastupanuvõime põhimõtted.

1.2.3.2 Juhtorganite toimimis- ja juhtimissuutlikkus

Et edendada nõuetekohast otsuste tegemist ja leevendada liigset riskivõtmist, on oluline, et pankadel oleksid tõhusad juhtorganid, nõuetekohane juhtimiskord,^[18] tugev sisekontroll ja usaldusväärsed andmed. Seda, kui oluline on nõuetekohase korra kehtestamine nendes erinevates valdkondades, illustreeris ka pankade maksejõuetus Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis 2023. aasta kevadel. Nende maksejõuetuse põhjuseks olid puudused juhtimisel ja riskijuhtimisel. Hoolimata mõningatest edusammudest viimastel aastatel näeb EKP jätkuvalt suurel hulgal struktuurilisi puudusi sisekontrollifunktsioonides, juhtorganite toimimises ning riskiandmete koondamise ja aruandlusega seotud võimekuses.^[19]

Seetõttu on järelevalveasutused jätkanud järelevalve alla kuuluvate üksustega koostööd, et teha sellega seoses edasisi edusamme. Alates 2022. aastast on EKP viinud läbi selliste pankade sihipäraseid läbivaatamisi, kus esineb puudusi juhtorganite koosseisus ja toimimises, kohapealseid kontrolle ning sihipäraseid riskipõhiseid sobivuse ja nõuetekohasuse (ümber)hindamisi. EKP on edasi arendanud meetodit mitmekesisuse kajastamiseks sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel ning täiustanud andmete kogumist, et parandada vastastikust analüüsi^[20], kusjuures sihipäraseid läbivaatamisi ja järelevalvemeetmete võtmist jätkatakse kogu 2024. aasta jooksul.

Puuduste kõrvaldamiseks mõeldud järelmeetmeid võeti ka 2023. aasta SREPi raames (vt punkt 1.3.1.5).

Nõuetekohane juhtimiskord on oluline kõigi pankade jaoks, olenemata nende suurusest. Sel põhjusel jätkas EKP oma 2021.–2022. aasta vähem oluliste krediidiasutuste juhtimiskorra temaatilise analüüsi tulemustega seotud järelmeetmete võtmist.^[21] Selleks on EKP ja riiklikud järelevalveasutused jätkuvalt edendanud Euroopa järelevalveootuste ja sisejuhtimise standardite suuremat ühtlustamist.

Samuti pöördus EKP 2023. aasta aprillis koos EUI Firenze pangandus- ja rahanduskooliga korraldatud seminaril^[22] tööstusharu esindajate poole, püüdes toetada dialoogi selle üle, mida kujutab endast tõhus juhtimine, ning selgitada oma järelevalvealast lähenemisviisi ja sellega seotud ootusi.

1.2.3.3 Riskiandmete koondamine ja aruandlus

EKP tegi riskiandmete koondamisel ja riskiaruandluses kindlaks mitu puudust ning arvestas 2023.–2025. aasta järelevalveprioriteetide kavandamisel sellega kui peamise haavatavusega. Seetõttu töötati välja terviklik ja sihipärane järelevalvestrateegia, mis hõlmab nii kohapealset kui ka tegevuskohavälist tegevust, tagamaks, et pankadel on kehtestatud usaldusväärsetel andmetel põhinev tõhus juhtimis- ja riskijuhtimiskord.

Seoses kohapealse tegevusega jätkus spetsiaalne kohapealse kontrolli kampaania, milles käsitleti riskiandmete koondamist ja riskiaruandlust ning mis hõlmas 2022. ja 2023. aastal 23 olulist krediidiasutust. Kampaania käigus ilmnesid puudused seoses juhtorganite kaasamise, andmehaldusraamistiku ulatuse ebaselge ja ebatäieliku määratlemise ning sõltumatu kontrolli puudumisega. Lisaks olid peamiseks mureallikaks andmearhitektuuri ja IT-taristu puudused, käsitsilahenduste laialdane kasutamine ning pikad aruandlustähtajad, samuti andmete kvaliteedikontrolli puudumine.

Tegevuskohavälise tegevusega seoses oli keskne sammas riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse juhendi eelnõu, mis sisaldab miinimumnõudeid riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse kohta ning mille eesmärk on aidata pankadel tugevdada selles vallas oma võimekust.^[23] Selle juhendi eelnõuga ei kehtestata uusi nõudeid, vaid pigem koondatakse ja selgitatakse olulisi järelevalvega seotud prioriteetseid teemasid. Seetõttu on tähtis, et pangad ei näeks juhendi viimases väljaandes võimalust muuta rakendamistähtaegu, vaid pigem lisasuuniseid lünkade tuvastamiseks ja jälgitavate edusammude tegemiseks nende täitmisel. Järelevalvetegevus hõlmas ka andmehaldust ja -kvaliteeti käsitleva juhtkonna aruande katseprojekti^[24], panust eduaruandesse, mis käsitleb globaalsete süsteemselt oluliste pankade vastavust Baseli pangajärelevalve komitee riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse põhimõtetele, andmekvaliteedi mõõtmise edasist tugevdamist järelevalvearuandluses ning järelevalvevahendite tõhusamat kasutamist riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse tõsiste ja püsivate puuduste eskaleerimiseks, sealhulgas sellega seotud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetmeid.

1.2.4 3. prioriteet: kliimamuutustega seotud jõupingutuste suurendamine

Alates EKP kliima- ja keskkonnariskide juhendi avaldamisest 2020. aastal on EKP järjekindlalt rõhutanud, et pangad peavad neid riske nõuetekohaselt juhtima. Üks EKP peamisi järelevalveprioriteete aastatel 2023–2025 on see, et pangad integreeriksid need riskid nõuetekohaselt oma äristrateegiasse ning juhtimis- ja riskijuhtimisraamistikesse, et selliseid riske maandada ja avalikustada.

1.2.4.1 Temaatilises analüüsis tuvastatud puudustega seotud järelmeetmed

Pärast kliima- ja keskkonnariskide temaatilise analüüsi tegemist 2022. aastal määras EKP tähtajad, et pangad saaksid viia end 2024. aasta lõpuks sujuvalt vastavusse eespool nimetatud EKP juhendis esitatud ootustega. EKP teatas seejuures, et neid tähtaegu jälgitakse hoolikalt ja vajaduse korral rakendatakse sunnimeetmeid.

Esimene tähtaeg saabus 2023. aasta märtsis, mil eeldati, et pangad on kehtestanud usaldusväärse ja kõikehõlmava olulisuse hindamise ning ärikeskkonna kontrolli. Kuna hulk panku ei täitnud nõudeid selle tähtaja jooksul, väljastas EKP 2023. aastal 23 järelevalve alla kuuluva üksuse kohta siduvad järelevalveotsused, milles nähti ette korrapäraste karistusmaksete kogumine 18 kõige asjakohasema juhtumi korral, kui järelevalve alla kuuluvad üksused ei täida nõudeid nendes otsustes kindlaks määratud tähtaegade jooksul. Menetlused, mis käsitlevad täiendavaid otsuste eelnõusid, sealhulgas korrapäraste karistusmaksetega otsuseid, olid 2023. aasta lõpus veel pooleli (vt punkt 2.3.1).

EKP jätkab pankade edusammude tähelepanelikku jälgimist 2024. ja 2025. aastal ning võtab vajaduse korral sunnimeetmeid.

1.2.4.2 Paketi „Eesmärk 55“ ühekordne kliimariski stsenaariumianalüüs

2023. aasta märtsis andis Euroopa Komisjon kestliku rahanduse paketi raames kolmele Euroopa järelevalveasutusele^[25] volituse teha koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EKPga paketi „Eesmärk 55“ ühekordne kliimariski stsenaariumianalüüs, et hinnata, kuidas kokkulepitud üleminekupoliitika mõjutaks finantssektorit. EKP on kaasatud pangandussektori moodulisse, mis hõlmab 1. detsembril 2023 alanud andmete kogumist. Sellega seotud andmete kogumise vormid hõlmavad krediidiriski, tururiski, kinnisvarariski ja tulude andmeid ning kliimaga seotud andmeid üleminekuriski ja füüsilise riski kohta vastaspoole ja sektori tasandil. EKP kavatseb jagada oma individuaalset tagasisidet, sealhulgas peamisi tähelepanekuid, pankadega, kes osalesid andmete kogumisel. Pangandussektori mooduli üldise kliimastsenaariumi analüüsi tulemused avaldatakse 2025. aasta alguses. Andmete kogumine võimaldab järelevalveasutustel jälgida edusamme kooskõlas EKP 2022. aasta kliimariski stressitestiga ning hinnata pankade kliimariski andmetega seotud võimekust ja heade tavade järgimist kooskõlas EKP aruandega kliimariski stressitestide heade tavade kohta („ECB report on good practices for climate stress testing“).

1.3 Oluliste krediidiasutuste otsene järelevalve

1.3.1 Kaugkontroll

EKP püüab teha oluliste krediidiasutuste järelevalvet proportsionaalselt ja riskide põhjal. Sel eesmärgil kavandab EKP ja täidab igal aastal mitmesuguseid kohapealseid järelevalveülesandeid, sealhulgas horisontaalseid ja krediidiasutusepõhiseid. Sellises järelevalvetegevuses lähtutakse olemasolevatest regulatiivsetest nõuetest, järelevalvekäsiraamatust ja järelevalveprioriteetidest ning see moodustab osa iga olulise krediidiasutuse iga-aastasest järelevalvealasest kontrolliprogrammist (SEP). Selle tegevuse eesmärk on käsitleda krediidiasutusepõhiseid riske, tagades samal ajal EKP seatud järelevalveprioriteetide järgimise.

1.3.1.1 Proportsionaalsuse põhimõte

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, st järelevalve intensiivsus oleneb iga olulise krediidiasutuse suurusest, süsteemsest olulisusest, riskist ja keerukusest. Seega kavandavad ühised järelevalverühmad, kelle järelevalve all on suuremad ja riskantsemad olulised krediidiasutused, keskmiselt rohkem järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevusi (diagramm 3).

Diagramm 3

Kavandatud ülesannete keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2023. aastal

2023. aastal täidetud ülesannete arv oli pisut väiksem, kui aasta alguses kavandati (diagramm 4). See on tingitud sellest, et väike arv haldusülesandeid tühistati aasta jooksul, mis on kooskõlas varasemate aastatega.

Diagramm 4

Ülesannete keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2023. aastal

1.3.1.2 Riskipõhine lähenemine

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse riskipõhist lähenemist, keskendudes iga olulise krediidiasutuse puhul kõige tähtsamatele süsteemsetele ja krediidiasutusepõhistele riskidele. Näiteks suure viivislaenude osakaaluga pankade puhul tegelesid ühised järelevalverühmad krediidiriskiga (suhteliselt) rohkem kui keskmise olulise krediidiasutuse puhul (diagramm 5).

Diagramm 5

Järelevalvealase kontrolliprogrammi krediidi- ja tururiskiga seotud tegevused 2022. ja 2023. aastal osakaaluna kõikidest tegevustest

Krediidirisk

(protsentides)

Tururisk

2023. aastal võttis EKP kasutusele uue riskitaluvuse raamistiku, et keskenduda oma töös paremini strateegilistele prioriteetidele ja peamistele haavatavustele. See uus raamistik on oluline rohkem riskidele keskenduva järelevalvekultuuri jaoks, mis võimaldab järelevalveasutustel kohandada oma tegevust nende järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse individuaalse olukorra järgi, selle asemel et kasutada ühtset kõigile sobivat lähenemist.

Riskitaluvuse raamistiku eesmärk on hõlbustada järelevalveprioriteetide ülekandmist strateegilisse planeerimisse ja igapäevasesse järelevalvesse. Selleks ühendatakse raamistikus järelevalvenõukogu ülalt-alla suunised, mis käsitlevad prioriteetseid riske ja nõrku kohti, ning iga üksiku järelevalve alla kuuluva üksuse asjakohasuse alt-üles hindamine. Alt-üles hindamisega täiendatakse tõhusalt ülalt-alla suuniseid, sest osa järelevalve alla kuuluvatest üksustest tegeleb krediidiasutusepõhiste probleemidega, mis mõjutavad eri riskide suhtes kehtestatud riskitaluvuse taset ja seega ka järelevalvefookust. Riskitaluvuse raamistikus on järelevalveasutustel õigus kasutada täielikult ära järelevalvevahendite paindlikkust, et keskenduda kõige asjakohasematele ülesannetele. See tähendab, et olenevalt krediidiasutuse konkreetsest olukorrast võivad järelevalveasutused suurendada oma jõupingutusi valdkondades, mille puhul on vajalik suurem kaasatus, ja seada vähem tähtsale kohale need valdkonnad, mida ei peeta nii pakiliseks.

Tuginedes aasta jooksul saadud positiivsetele kogemustele, kavatseb EKP viia lõpule riskitaluvuse raamistiku rakendamise, kaasates selle kõigisse järelevalveprotsessidesse.^[26] See peaks veelgi suurendama ühiste järelevalverühmade võimet keskenduda sellele, mis on nende järelevalve all oleva üksuse jaoks kõige tähtsam, sealhulgas muutuvas makromajanduslikus keskkonnas uute ja tekkivate riskidega tegelemiseks vajalikule paindlikkusele.

1.3.1.3 Järelevalve kavandamise protsess

2022. aastal uuendatud järelevalve kavandamise protsessis kasutatakse järjepidevat ja integreeritud lähenemisviisi, mille kohaselt suunavad järelevalveprioriteedid muude ülesannete hulgas horisontaalse tegevuse, kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste planeerimist.

Tõhusa järelevalve tagamiseks teevad EKP eri tegevusharud oma tegevuse kavandamisel tihedat koostööd, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalveprioriteete, konkreetsetele olulistele krediidiasutustele omaseid riske ja riskitaluvuse raamistikku. Planeerimine hõlmab järelevalve alla kuuluvate üksuste seast sellise valimi moodustamist, kes osaleb horisontaalses tegevuses ja kohapealsetes kontrollides. Sarnaselt varasemate aastatega kasutati kohapealsete kontrollide puhul kampaaniate kontseptsiooni (vt punkt 1.3.3 kohapealse järelevalve kohta). Selle protsessi tulemus kajastub järelevalvealases kontrolliprogrammis, mille iga ühine järelevalverühm viib läbi oma järelevalve alla kuuluva üksuse jaoks. Arvestades, et järelevalvealane kontrolliprogramm on oluline osa ühiste järelevalverühmade suhtlusest olulise krediidiasutusega, jagatakse oluliste krediidiasutustega ka lihtsustatud järelevalvealast kontrolliprogrammi, mis moodustab järgmise aasta tööprogrammi.

Järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevuskohavälise tegevuse hulka kuulub proportsionaalsuse põhimõtte alusel i) riskiga seotud tegevus (nt SREP); ii) muu organisatsiooniliste, haldus- või õigusnõuetega seotud tegevus (nt iga-aastane olulisuse hindamine); iii) ühiste järelevalverühmade kavandatud lisategevus järelevalvealase kontrolliprogrammi edasiseks kohandamiseks järelevalvealuse grupi või üksuse eripärade järgi (nt panga ärimudeli või juhtimisstruktuuri analüüsid).

1.3.1.4 Ülevaade järelevalvetegevusest

EKP tagab, et tema ressursid oleksid piisavad strateegiliste ja järelevalvealaste vajaduste rahuldamiseks. Kõrgemale juhtkonnale esitatakse regulaarselt aruandeid selle kohta, kuidas nende järelevalvealased prioriteedid on kaasatud planeerimisse ning kas kõik tegevused ja projektid on viidud plaanipäraselt ellu.

2023. aastal tegi EKP organisatsioonilise valmisoleku hindamise, mille käigus hinnati tema valmisolekut tagada, et tema kavandatud järelevalveprioriteedid saab olemasolevate oskuste ja ressurssidega edukalt ellu viia (vt punkt 5.3.3).

Järelevalvetegevuse jälgimine ja korrapärane aruandlus on järelevalvealgatuste strateegiliseks juhtimiseks ülioluline. Nii saab kõrgem juhtkond hinnata järelevalveprioriteetide ja muude algatuste arengut ning olla kursis nendega seotud järelevalvetegevuses tehtud edusammudega. Selle hindamise alusel uuendatakse järelevalveprioriteete ja see hõlbustab kõrgema juhtkonna jaoks tõhusat otsuste tegemist.

1.3.1.5 Järelevalvemeetmed

Järelevalvemeetmed on korrapärase kohapealse ja tegevuskohavälise tegevuse üks peamisi tulemusi. Nendega kehtestatakse üksikasjalikud meetmed, mida järelevalve alla kuuluvad üksused peavad võtma puuduste kõrvaldamiseks. Ühised järelevalverühmad vastutavad nende meetmete õigeaegse ja tõhusa rakendamise järelevalve eest. 2023. aastal oli registreeritud meetmete koguarv sarnane 2022. aasta omaga. 2023. aastal oli kõige olulisem järelevalvemeetmete võtmise ajend tegevuskohaväline järelevalvetegevus (39%). Nagu ka 2022. aastal, oli kõige rohkem uusi järelevalvemeetmeid (45%) seotud krediidiriskiga (diagramm 6).

Diagramm 6

Järelevalvemeetmed

a) Igal aastal registreeritud meetmete arv

(meetmete arv)

b) Meetmed tegevuse liigi kaupa	c) Meetmed riskikategooriate kaupa
(meetmete arv)	(meetmete arv)

1.3.1.6 SREPi horisontaalne analüüs

EKP avaldas 2023. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemused 19. detsembril 2023. See hõlmas SREPi punktisummade ning 2. samba kapitalinõuete ja soovituslike nõuete muutusi ning valitud riskivaldkondade põhjalikumat analüüsi. Asjaomaste oluliste krediidiasutuste nõusolekul tegi EKP kättesaadavaks pangapõhised 2. samba nõuded, sealhulgas need, mida kasutatakse 2024. aastal kohaldatava ülemäärase finantsvõimenduse riskiga tegelemiseks.

2023. aasta SREPi käigus selgus pankade üldine vastupanuvõime, sest nad säilitasid mitmesuguste makromajanduslike probleemidega keskkonnas tugevad kapitali- ja likviidsuspositsioonid (vt punkt 1.1.1).

Väiksema majanduskasvu, jätkuva piirava rahapoliitika, piiratud laenupakkumise ja eelarvepoliitiliste toetusmeetmete tühistamise tõttu püsisid langusriskid endiselt. Eelmise aasta kevadel Ameerika Ühendriikides ja Šveitsis tekkinud panganduskriis ei mõjutanud järelevalve alla kuuluvaid üksusi märkimisväärselt, kuid tähelepanu tuli pöörata sellele, et intressimäärade kiire kohandamine võib põhjustada turul ebastabiilsust.

2023. aastal täheldas EKP pangandussektori olukorra paranemist. Tänu suurenenud intressituludele oli järelevalve alla kuuluvate üksuste omakapitali kogutootlus 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul 10,0%. Varade kvaliteet paranes, viivislaenude suhtarv vähenes 2021. aasta 2,6%‑lt 2023. aasta kolmandas kvartalis 2,3%‑le.

SREPi üldine tulemus püsis stabiilsena 2,6 juures, kusjuures 30% järelevalve alla kuuluvate üksuste tulemus muutus. Üldised kapitalinõuded ja suunised kasvasid veidi 15,5%ni riskiga kaalutud varadest (2022. aastal 15,1%), samal ajal kui 2. samba nõuete mediaan oli 2,25% (2022. aastal 2,15%). Pangad peaksid jätkama 2024.–2026. aasta järelevalveprioriteetides kirjeldatud struktuursete probleemidega tegelemist (vt punkt 1.6).

1.3.1.7 SREPi läbivaatamine välisekspertide poolt

17. aprillil 2023 avaldas EKP eksperdirühma tehtud Euroopa pangandusjärelevalve hindamise tulemused ja antud soovitused, eelkõige SREPi kohta.

Tunnustades häid edusamme oluliste krediidiasutuste piisava kapitalitaseme tagamisel, kutsutakse Euroopa Keskpanga järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamisel EKPd üles vaatama läbi riskide punktisummasid ning 2. samba kapitalinõuete kindlaksmääramise protsessi. Arvestades, et ainuüksi kapitaliga ei saa käsitleda kõiki riskiliike, soovitatakse aruandes EKP‑l kasutada kõiki oma vahendeid, sealhulgas tõhusaid kvalitatiivseid meetmeid, et julgustada panku tegelema nõrkade ärimudelite ja juhtimistavadega.

See aruanne täiendab Euroopa Kontrollikoja aruandes tehtud järeldusi, et suurendada veelgi EKP pangandusjärelevalve tõhusust ja tulemuslikkust (vt punkt 5.1.1).

EKP hakkas 2023. aasta SREPi tsükli jooksul rakendama mõningaid eksperdirühma soovitusi. Näiteks võttis EKP kõigis järelevalveprotsessides riskitaluvuse raamistiku rakendamist lõpule viies SREPi jaoks kasutusele uue mitmeaastase hindamise. See võimaldab järelevalveasutustel paremini kalibreerida oma analüüside intensiivsust ja sagedust, võttes arvesse üksikute pankade haavatavust ja laiemaid järelevalvealaseid prioriteete. EKP jätkab ka oma riskipõhise järelevalve täiustamist ja järelevalveotsuste mõju suurendamist. Seetõttu täiustatakse selliseid algatusi nagu mitmeaastane hindamine ja riskitaluvuse raamistik veelgi, et aidata toita selgelt määratletud järelevalvekultuuri.

Lisaks parandas EKP 2023. aastal teabevahetust seoses SREPi 2. samba nõuete metoodika avalikustamisega. See hõlmas finantsvõimenduse määra hindamise metoodika, sise- ja riskijuhtimise ning ärimudeli, krediidi- ja tururiski teabe ulatuslikumat avalikustamist.

1.3.2 Venemaal asuvate tütarettevõtjatega üksuste järelevalve

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on EKP olukorda tähelepanelikult jälginud ja pidanud dialoogi väheste järelevalve all olevate üksustega, kellel on Venemaal tütarettevõtjad. Kuigi enamik neist üksustest ei ole loobunud oma Venemaal asuvatest tütarettevõtjatest, on nad teinud mõningaid edusamme oma tegevuse vähendamisel sellel turul. Kokkuvõttes vähendasid olulised krediidiasutused oma riskipositsioone Venemaa suhtes 2022. aasta lõpu ja 2023. aasta kolmanda kvartali vahel 21,4% võrra,^[27] vähendades seeläbi järk-järgult oma riskipositsiooni taset alates sõja puhkemisest. Enamik panku otsustas ka mitte võtta Venemaal vastu uusi tehinguid, kui see on seadusega lubatud, ning nüüd uurivad nad väljumisstrateegiaid, nagu ettevõtte müük või tegevuse lõpetamine Venemaa turul. Nagu on selgitatud 27. juuni 2023. aasta kirjas Euroopa Parlamendi liikmetele de Lange ja Juknevičienė, mis käsitleb pankade tegevust Venemaal, palus EKP neil pankadel jätkata oma vähendamis- ja väljumisstrateegiate kujundamist, luues selged tegevuskavad ning andes oma juhtorganitele ja EKP‑le korrapäraselt aru tehtud edusammudest ning selgitades võimalikke viivitusi ja/või takistusi strateegiate elluviimisel. Vajaduse korral võttis EKP meetmeid, et tegeleda üksikute oluliste krediidiasutuste konkreetse olukorraga.

1.3.3 Kohapealne järelevalve

2023. aastal algatati 178 oluliste krediidiasutuste kohapealset kontrolli ja 83 sisemudelitega seotud uurimist. Sarnaselt eelmise aasta suundumusega tehti 2023. aastal enamik kohapealseid kontrolle ja sisemudelitega seotud uurimisi hübriidtöökorralduse alusel. Samuti jätkas EKP tööd riskitaluvuse raamistiku rakendamise kallal^[28].

Riskitaluvuse raamistiku rakendamine tähendas tõhususe suurendamist, optimeerides ressursside jaotamist kontrollitava krediidiasutuse ulatuse, suuruse ja keerukuse järgi. See hõlmas ka riskipõhise lähenemisviisi tugevdamist, samuti missioonide ühendamist ning võimaluse korral pimealade ja ülalt-alla prioriteetide uurimist, lõimides samal ajal paremini tegevuskohavälist, horisontaalset ja kohapealset tegevust. Selline ühtlustamine on võimaldanud suurendada viimase kolme aasta jooksul kohapealsete kontrollide arvu. Seevastu on sisemudelitega seotud uurimiste arv viimase kahe aasta jooksul ressursside puuduse tõttu vähenenud (diagramm 7), samas on suurenenud ulatuslike sisemudelitega seotud uurimiste arv, et vastata pärast viimaste regulatiivsete nõuete kehtestamist pankade mudelite olulise muutmisega seotud taotlustele.

Varasematel aastatel kasutatud kohapealsete kontrollide kampaaniate kontseptsiooni kohaldati jätkuvalt mitmele riskivaldkonnale, muutes seeläbi järelevalveprioriteedid strateegilisteks algatusteks ja täiendades teisi konkreetse krediidiasutuse kohapealseid kontrolle. Need kampaaniad keskendusid i) krediidiriskile, ii) pangaportfelli intressiriskile ja krediidimarginaali riskile, iii) riskiandmete koondamisele ja aruandlusele, iv) sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessile (ICAAP) ning v) ärimudelile ja kasumlikkusele. Samuti tehti spetsiaalseid kohapealseid kontrolle seoses järelevalveprioriteetidega sellistes küsimustes nagu digipööre, IT ja küberturvalisus, juhtorgani toimimine ja tõhusus. Kliima- ja keskkonnariske hinnati krediidiasutusel või riskil põhinevate kohapealsete kontrollide abil.

2023. aastal tehtud sisemudelitega seotud uurimised hõlmasid selliseid valdkondi nagu uusimate EBA standardite ja suuniste rakendamine, kauplemisportfelli põhjalik läbivaatamine ning sisemudelite sihipärase läbivaatamise järelmeetmed.

Diagramm 7

2021., 2022. ja 2023. aastal algatatud kohapealsed kontrollid ning sisemudelitega seotud uurimised

(uurimiste arv)

1.3.3.1 Kohapealsete kontrollide peamised tähelepanekud

Krediidiriskiga seoses leiti tõsiseid puudusi krediidikvaliteedi halvenemise tuvastamisel, sealhulgas krediidiriski märkimisväärse suurenemise hindamisel ja tuvastamisel, nii teise etapi kui ka tõenäoliselt tasumata jäävate nõuete liigitamisel, samuti makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete ja nendega seotud makseraskuste tõttu restruktureerimise protsesside liigitamisel. Samuti oli olulisi probleeme riski jälgimise protsessides, kusjuures puudusi esines seoses varajase hoiatamise süsteemi ja riskijuhtimisorgani rolliga krediidiriski nõuetekohasel jälgimisel ja kontrollimisel. Lisaks esines puudusi seoses eeldatava krediidikahjuga, sealhulgas selliste parameetrite arvutamisel ja kalibreerimisel nagu makseviivitusest tingitud kahjumäär, maksejõuetuse tõenäosus ja paranemismäärad, samuti teise ja kolmanda etapi nõuete eraldiste moodustamise protsessiga nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil.

Tururiskiga seoses esinenud peamised puudused olid seotud juhtimise, õiglase väärtuse mõõtmise ja täiendavate väärtuse korrigeerimistega. Need olid eriti ilmsed seoses turuandmete allikate ebapiisava usaldusväärsuse või sõltumatu hinnakontrolli katvuse, õiglase väärtuse hierarhia ja täiendavate väärtuse korrigeerimiste ebapiisavate meetodite või esimese päeva kasumi edasilükkamise arvutuste puudustega. Suuri puudujääke oli selgelt näha ka vastaspoole krediidiriski puhul, kusjuures probleemseteks valdkondadeks peeti stressitestimise raamistikke, riskide tuvastamist, limiitide kehtestamist ja tagatiste haldamist.

Likviidsusriskiga seotud tõsised tähelepanekud olid seotud puudustega riski mõõtmisel ja jälgimisel, sealhulgas puudustega kvantifitseerimismetoodikates, andmete täpsuses ja täielikkuses ning stressitesti stsenaariumi koostamisel. Veel tehti tõsiseid tähelepanekuid seoses regulatiivse aruandluse ning likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisega.

Pangaportfelli intressiriski puhul puudutas enamik kriitilise tähtsusega tähelepanekuid selle riski mõõtmise ja jälgimisega seotud puudusi. Eelkõige olid need seotud kvantifitseerimismeetodite ebapiisavuse, peamiste modelleerimiseelduste ebapiisava usaldusväärsuse, vananenud andmete ja nõrga mudeliriski raamistikuga. Muude tõsiste tähelepanekute põhjal tuli ilmsiks pangaportfelli intressiriski juhtimisprofiili ja -strateegia ebapiisav vormistus, samuti riskijuhtimisorgani vähene osalemine pangaportfelli intressiriski juhtimisprotsesside määratlemisel ja jälgimisel.

Kõige tõsisemad ärimudelit ja kasumlikkust puudutavad tähelepanekud olid seotud strateegilise planeerimise, strateegia rakendamise järelevalve, tulude ja kulude jaotamise raamistike ning finantsprognoosidega, kusjuures muret tekitasid ebapiisavalt põhjendatud ja aegunud eeldused.^[29]

Pankade digipöörde^[30] läbivaatamisega seotud esialgsete kohapealsete kontrollide käigus tulid ilmsiks projektide jälgimise ja juhtimise ning muutuste juhtimisega seotud probleemid. Lisaks tekitas IT- ja äristrateegiate ebakõla juhtimisega seoses muret.

Mis puudutab kliimariski, mis on teiste olemasolevate riskikategooriate (nagu ärimudel, krediidirisk, sisejuhtimine ja operatsioonirisk) riskitegur, siis esialgsed kliimariskiga seotud spetsiaalsed kohapealsed kontrollid paljastasid täiendavad puudused seoses kliimariski integreerimisega krediidiriski juhtimisse ning kliima- ja keskkonnaandmete haldamise, kvaliteedikontrolli ja andmestrateegiatega. See sai kinnitust ka järelevalvealase horisontaalse läbivaatamise käigus, mis viis lõppkokkuvõttes kõigi oluliste krediidiasutuste jaoks jõustatavate üleminekukavade koostamiseni.

Sisejuhtimise seisukohast olid kõige kriitilisema tähtsusega tähelepanekud seotud i) kõigi sisekontrollifunktsioonide sõltumatuse, tegevuse ulatuse ja ressurssidega; ii) ebapiisavalt terviklike raamistike, ebapiisava andmearhitektuuri ja IT-taristuga ning andmekvaliteedihalduse puudustega riskiandmete koondamise ja aruandluse valdkonnas; iii) juhtorgani juhtimissuutlikkusega, sealhulgas juhtorgani liikmete vahelise ebapiisava suhtluse, nõrga krediidiasutuseülese riskikultuuri, pankade äri- ja riskistrateegiate rakendamise ebapiisava järelevaatamisega. Need leiud kinnitavad ka seda, et juhtimine on jätkuvalt oluline järelevalveprioriteet.

Kõige tõsisemad ICAAPiga seotud tähelepanekud puudutasid i) nõrku sisemisi kvantifitseerimise metoodikaid seoses krediidi-, turu- või intressiriskiga; ii) ebapiisavaid metoodikaid oluliste riskide tuvastamiseks riskituvastusprotsessi raames, kusjuures ICAAPi üldine ülesehitus on ebaühtlane, ning iii) lahknevusi sisemise kapitali ja majandusliku kapitali adekvaatsuse mõistete vahel.

Regulatiivset kapitali (esimene sammas) puudutavad peamised tähelepanekud olid seotud i) kapitalinõuete ja omavahendite arvutamise protsessi ebapiisavate kontrolliraamistikega ning ii) riskipositsioonide ebaõige jaotamisega riskipositsioonide klassidesse või riskikaalude mittenõuetekohase määramisega riskipositsioonidele.

IT ja küberturvalisuse juhtimisega seotud riskid moodustasid ligikaudu poole kõige tõsisematest tähelepanekutest IT-riski valdkonnas üldiselt. Varem olid tähelepanekud seotud küberründe ennetamise, küberturvalisuse riskide tuvastamise ja IT-vara kaitsmisega. 2023. aastal tuvastas aga EKP küberintsidentidele reageerimise ja nendest taastumise võimekusega seotud tähelepanekutes kasvutendentsi.^[31]

Märkimisväärne osa (umbes 16%) ülejäänud ITga seotud tõsistest tähelepanekutest oli seotud IT-tegevuse edasiandmise kokkulepetega, mille pangad on sõlminud kolmandate isikutega. Lisaks selle riski hindamisele olulistes krediidiasutustes korraldatavate tavapäraste IT-riskide kohapealsete kontrollide käigus tegi EKP seetõttu 2023. aastal spetsiaalse kohapealse kontrolli suure pilveteenuse osutaja juures.

1.3.3.2 Sisemudelitega seotud uurimiste peamised tähelepanekud

2023. aastal algatati enamik sisemudelitega seotud uurimisi EKP asemel pankade taotluste alusel, et hinnata mudelite muudatusi,^[32] laiendusi või heakskiitmisi. EKP sai ja hindas ka arvukaid taotlusi vähem keerukate lähenemisviiside juurde tagasipöördumiseks, mis olid tavaliselt osa laiematest algatustest sisemudelitega seotud olukorra lihtsustamiseks.

Pankade sisemudelid paranesid üldiselt pärast 200 mudelitega seotud uurimist, mis viidi läbi sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames aastatel 2017–2021. Nende mudelitega seotud lähenemisviisid vastavad nüüd paremini (või neid muudetakse, et need vastaksid paremini) EBA uues õigusraamistikus määratud nõuetele. Uurimistel tuli siiski ilmsiks mitu puudust, millest mõned olid tõsised. See viitab krediidiasutuste ebapiisavale valmisolekule seoses mudelite muutmise taotlustega. Pankade sisekontrollifunktsioonidel peaks olema sellega seoses aktiivsem ja sõltumatum roll.

Ligikaudu üks kolmandik sisemudelitega seotud uurimistel tehtud tähelepanekutest olid väga tõsised. Olenemata uuritavast riski liigist tehti kategooriates „mudeli kirjeldus“, „protsessid“ ja „valideerimine“ kõige rohkem tähelepanekuid. Kui vaadata üksnes sisereitingute mudelitega seotud menetluslikke aspekte, siis ligikaudu üks kolmandik tähelepanekutest olid väga tõsised, millest umbes pooled puudutasid IT-taristu puudusi ja makseviivituse määratlust. Maksejõuetuse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära modelleerimise puhul oli ligikaudu kolmandik tähelepanekutest väga tõsised ning need olid enamasti seotud riski kvantifitseerimise ja reitingusüsteemi struktuuriga.^[33] Selliste valdkondade kohta, kus tehti arvukalt tõsiseid tähelepanekuid, esitas EKP täiendavaid selgitusi oma läbivaadatud sisemudelite juhendis.

Aruandeperioodil toimus kauplemisportfelli eelseisva põhjaliku läbivaatamise tõttu väga vähe tururiski uurimisi. Nende tururiski käsitlevate sisemudelitega seotud uurimiste tulemusel tehtud tähelepanekud puudutasid peamiselt valideerimist, x-väärtuse korrigeerimist ja lisariskide kapitalinõuete modelleerimist. Kuna vastaspoole krediidiriski käsitlevaid sisemudelitega seotud uurimisi oli väga piiratud arv, ei rühmitatud tähelepanekuid.

1.4 Vähem oluliste krediidiasutuste üldjärelevalve ja kaudne järelevalve

1.4.1 Vähem oluliste krediidiasutuste sektori ülesehitus

Vähem oluliste krediidiasutuste sektor on endiselt üpris killustunud. 83% kõigist Euroopa vähem olulistest krediidiasutustest asub Saksamaal, Austrias ja Itaalias. Seetõttu on need riigid hoogustanud vähem oluliste krediidiasutuste sektori konsolideerimist. Vähem oluliste krediidiasutuste arv vähenes 2023. aasta kolmandas kvartalis 1956 üksuseni, võrreldes 2014 üksusega 2022. aasta lõpus. Enamik neist struktuurimuutustest oli seotud 53 üksuse ühinemisega ning neli krediidiasutuse tegevusluba tühistati. Samal ajal anti kuus uut tegevusluba, millest enamik väljastati tehnoloogiapõhistele ettevõtetele (finantstehnoloogia ettevõtted).

Ehkki vähem oluliste krediidiasutuste sektor koosneb üsna erinevatest ja mõnikord väga spetsiifilistest ärimudelitest, on jaelaenuandjad endiselt valdavad. Need on tihti piirkondlikud hoiupangad ja/või ühistupangad, millest paljud on liitunud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega ning mis asuvad enamjaolt Saksamaal ja Austrias. Üldiselt on vähem oluliste krediidiasutuste tegevus endiselt rohkem teatud piirkondadesse koondunud kui oluliste krediidiasutuste tegevus.

Vaatamata vähem oluliste krediidiasutuste arvu üldisele vähenemisele moodustab see sektor jätkuvalt tähtsa osa Euroopa pangandussektorist, kusjuures selle arvel on ligikaudu 15,4% pangandussektori koguvaradest, kui finantsturutaristu välja arvata. Vähem oluliste krediidiasutuste varade osakaal vastava riigi pangandussektori koguvarades erineb siiski märkimisväärselt ja see viitab struktuurilistele erinevustele liikmesriikide vahel. Kui Luksemburgis, Saksamaal, Maltal ja Austrias moodustasid vähem olulised krediidiasutused rohkem kui kolmandiku riigi pangandussektori koguvaradest, siis enamikus teistes riikides on vähem oluliste krediidiasutuste sektor suhteliselt väike. Näiteks Prantsusmaal, Kreekas ja Belgias moodustab see sektor vastavalt ainult 2,4%, 4,1% ja 5,5% pangandussektori koguvaradest.

Diagramm 8

Vähem oluliste krediidiasutuste liigitamine ärimudeli järgi

(protsentides)

1.4.1.1 Valitud üldjärelevalve

Geopoliitiliste sündmuste tõttu valitses finantsturgudel 2023. aastal märkimisväärne volatiilsus. Lisaks mõjutas intressimäärade kiire tõus olemasolevaid intressi kandvaid varasid ja kohustisi. Investorite suurenenud riskikartlikkus sundis pangandusjärelevalveasutusi seadma likviidsus- ja rahastamisriske oma päevakorras esikohale. EKP pangandusjärelevalve ja riiklikud pädevad asutused keskendusid üha enam intressiriskile, samuti vähem oluliste krediidiasutuste rahastamise sobivusele ja jätkusuutlikkusele.

Hoolimata viivislaenude suhtarvu jätkuvast vähenemisest 2023. aastal oli krediidirisk endiselt üks vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve eelisvaldkondi. Mitme kvantitatiivse võrdlusuuringu kõrval vaatas EKP läbi ka krediidiriski hindamise tavad Euroopa pangandusjärelevalves ning ajakohastas ühtlustatud SREPi metoodikat seoses vähem oluliste krediidiasutuste krediidiriskiga.

Samal ajal tugevdasid järelevalveasutused oma kriisilahenduse koostööraamistikke (vt punkt 3.3).

1.4.2 Horisontaalne töö vähem oluliste krediidiasutuste stressitestide tegemisel

Tuginedes 2022. aasta riiklike tavade läbivaatamisele seoses vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvealaste stressitestidega, on EKP ja riiklikud pädevad asutused töötanud selle nimel, et koguda ja vahetada teavet vähem oluliste krediidiasutuste puhul kasutatavate stressitestimise tavade, sealhulgas metoodika ja vahendite kohta. Selle käimasoleva töö eesmärk on edendada nii häid tavasid kui ka sünergiat ning vajaduse korral tugineda ka järelevalvealaste stressitestidega seotud lähenemisviisidele, mida kasutatakse oluliste krediidiasutuste puhul.

1.5 EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded

EKP jätkas 2023. aastal kooskõlas talle ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[34] artiklis 5 antud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega aktiivset suhtlust riiklike asutustega. Sellega seoses sai EKP riiklikelt asutustelt teateid makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmete kohta ning hindas neid. Enamik neist puudutas otsuseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta, globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise ja kapitalikäsitluse kohta ning muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta, näiteks süsteemse riski puhvrite kehtestamise ja kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel võetavate meetmete kohta^[35].

2021. ja 2022. aastal kehtestas või suurendas mitu riiklikku asutust kasvava makrorahandusliku haavatavuse tingimustes tsüklilisi või struktuurseid kapitalipuhvreid. See suundumus jätkus 2023. aastal, mil mõni riiklik asutus kehtestas uued süsteemse riski puhvrid, mille eesmärk on käsitleda süsteemseid riske konkreetsetes sektorites. Riiklikud asutused tegid kindlaks ka 127 muud süsteemselt olulist ettevõtjat ja kehtestasid nendele pankadele kapitalipuhvrimäärad. Need puhvrimäärad olid kooskõlas muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrinõuete alammäära metoodikaga, mida EKP on järginud alates 2016. aastast. Nagu on mainitud EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2022. aasta aruandes, kasutab EKP alates 1. jaanuarist 2024 muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite hindamiseks muudetud puhvrinõuete alammäära metoodikat.^[36] Muudetud puhvrinõuete alammäära metoodika eesmärk on tugevdada muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kahjumi katmise võimet, vähendada veelgi muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite heterogeensuse riski ja käsitleda muid süsteemselt olulisi ettevõtjaid Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvates riikides ühtsemalt.

EKP pangandusjärelevalve osales aktiivselt ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmes töövaldkonnas. See hõlmas tema korrapärast ELi finantssüsteemi riskide ja haavatavuse hindamist, tööd seoses kõrgemate intressimäärade mõjuga finantsstabiilsusele, süsteemse mittelikviidsuse analüüsi, makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendeid kübervastupidavusvõime jaoks^[37] ning tööd seoses krüptovara ja detsentraliseeritud rahastamisega,^[38] samuti tööd kliimariski vallas^[39]. See hõlmas ka EBA 2023. aasta ELi-ülese stressitesti negatiivseid stsenaariume ja paketi „Eesmärk 55“ ühekordset kliimariski analüüsi.

1.6 Riskid ja järelevalveprioriteedid aastatel 2024–2026

Riskide tuvastamise ja prioriteetide seadmise peamine eesmärk on töötada välja usaldusväärne strateegia, mida EKP pangandusjärelevalve järgib järgmisel kolmel aastal. See strateegia seisneb esiteks peamiste haavatavuste kindlakstegemises, millele pangad ja järelevalveasutused peavad riskiväljavaadet arvestades keskenduma, ning teiseks strateegiliste eesmärkide ja nendega seotud järelevalvealaste tööprogrammide väljatöötamises, mille eesmärk on tegeleda kindlaks tehtud riskidega. 2023. aastal tõi oodatust tempokam ja püsivam inflatsioon kaasa nii rahastamistingimuste kiirema karmistamise kui ka varem prognoositust nõrgema majandusväljavaate. Samal ajal aitas intressitsükli märgatav pöördumine kasvatada pankade üldist kasumlikkust kõrgemate netointressimarginaalide kaudu, suurendades seega pangandussektori vastupanuvõimet tervikuna.

Nende arengusuundade tõttu kohandas EKP pangandusjärelevalve veidi oma järelevalveprioriteete aastateks 2024–2026, korrates samal ajal oma üleskutset pankadele, et nad säilitaksid arukaid ja usaldusväärseid riskijuhtimistavasid, et tulla paremini toime nii lühikeses kui ka keskpikas perspektiivis oodatavate tõenäoliste raskustega. Perioodil 2024–2026 palutakse järelevalve alla kuuluvatel üksustel seetõttu tugevdada oma vastupanuvõimet vahetute makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkide suhtes (1. prioriteet); kiirendada juhtimisega ning kliima- ja keskkonnariskide juhtimisega seotud puuduste tõhusat kõrvaldamist (2. prioriteet) ning teha täiendavaid edusamme seoses digipöördega, luues samal ajal tugevad tegevusliku vastupanuvõime raamistikud (3. prioriteet). Lisateave ajakohastatud järelevalveprioriteetide, nende aluseks olevate riskihindamiste ja nendega seotud järelevalvetegevuse kohta on kättesaadav ühtse järelevalvemehhanismi 2024.–2026. aasta järelevalveprioriteetide lehel.

2 Tegevusload, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused

2.1 Tegevusload

2.1.1 Olulisuse hindamine, põhjalik hindamine ja suurt mõju avaldavate vähem oluliste krediidiasutuste kindlakstegemine

2.1.1.1 Olulisuse hindamine

Novembris 2023 lõpetati ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[40] kohane iga-aastane hindamine selle kohta, kas pank või pangagrupp täidab mõnd olulisuse kriteeriumi^[41]. Sellele lisaks tehti pärast pangagruppide struktuurimuudatusi erakorralised olulisuse hindamised (mille tulemusel tehti 61 olulisust käsitlevat otsust).

Selle tulemusel liigitati 1. jaanuari 2024. aasta seisuga oluliseks 113 krediidiasutust^[42] nagu eelmiselgi olulisuse hindamisel.

2023. aasta hindamise tulemusel tehti järgmised muudatused.

• Wüstenrot Bausparkasse Aktiengesellschaft liigitati oluliseks, sest selle varade väärtus ületas 30 miljardit eurot.
• Olles saanud Lietuvos bankaselt taotluse, otsustas EKP võtta kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõike 5 punktiga b ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikliga 67 üle Revolut Holdings Europe UAB otsese järelevalve, võttes arvesse selliseid tegureid nagu krediidiasutuse suur piiriülene esindatus Euroopa turgudel, kiiresti kasvav bilanss ja klientide arvu märkimisväärne suurenemine eri liikmesriikides.
• Euroclear Holding SA/NV vastas suuruse kriteeriumile, kuid liigitati eriliste asjaolude tõttu vähem oluliseks, nagu on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõikes 4 ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artiklis 70.

Kuna kolm esimese klassi investeerimisühingut said tegevusloa olulise krediidiasutusena, lisati olemasolevatele olulistele gruppidele 2023. aastal neli olulist krediidiasutust: 11. aprillil ProCapital gruppi Confédération Nationale du Crédit Mutuel, 12. augustil GENO Broker GmbH gruppi DZ BANK AG Deutsche Zentral-Genossenschaftsbank, 5. oktoobril KBC Securities NV gruppi KBC Group NV ja 9. detsembril BNP Paribas Financial Markets gruppi BNP Paribas S.A..

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, mis mõjutasid oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu:

• HSBC Continental Europe omandas HSBC Bank Malta p.l.c., HSBC Trinkaus & Burkhardt GmbH ja HSBC Private Bank (Luxembourg) S.A. ning neist sai osa olulisest järelevalve alla kuuluvast grupist, mida juhib HSBC Continental Europe, vastavalt 30. novembril 2022, 1. veebruaril 2023 ja 2. novembril 2023. HSBC Trinkaus & Burkhardt GmbH tegevusluba tunnistati seejärel 30. juunil 2023 kehtetuks.
• Société Générale S.A. tütarettevõtja omandas LP Group B.V. ja tema tütarettevõtja LeasePlan Corporation N.V., kellest sai 22. mail 2023 osa Société Générale S.A juhitavast järelevalve alla kuuluvast grupist.
• Crédit Agricole S.A. omandas 3. juulil 2023 CACEIS Investor Services Bank S.A. (varem RBC Investor Services Bank S.A.) ja tema tütarettevõtja ning neist sai osa Crédit Agricole S.A. juhitavast olulisest järelevalve alla kuuluvast grupist.
• Äriühingule NatWest Group plc (asutatud Ühendkuningriigis) kuuluvad euroalal asuvad üksused – NatWest Bank Europe GmbH, RBS Holdings N.V. juhitav grupp ja RBS International Depositary Services S.A. – liigitati 13. novembril 2023 oluliseks, võttes arvesse kahe ELis vahendajana tegutseva emaettevõtja, mida juhivad vastavalt NatWest Bank Europe GmbH ja RBS Holdings N.V., asutamist.

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, ilma et need mõjutaks oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu.

• OTP Luxembourg S.à.r.l. (varem Biser Bidco S.à.r.l.), mis on üks kolmest suurimast järelevalve alla kuuluvast grupist Sloveenias, liigitati oluliseks pärast seda, kui Biser Topco S.à.r.l.-i osalus OTP Luxembourg S.à.r.l.-is (varem Biser Bidco S.à.r.l.) ja Nova Kreditna Banka Maribor d.d.-s müüdi 6. veebruaril 2023.
• Atlantic Lux HoldCo S.à r.l.-ist sai oma olulise järelevalve alla kuuluva grupi (kuhu kuuluvad ka Aareal Bank AG ja Atlantic BidCo GmbH) tähtsaim üksus pärast seda, kui ta omandas 7. juunil 2023 Aareal Bank AGs rohkem kui 50% kapitalist ja hääleõigustest.
• Citibank Europe plc-st sai eraldiseisev oluline järelevalve alla kuuluv üksus, kui Citibank Holdings Ireland Limited oli jaotanud 17. oktoobril 2023 kogu Citibank Europe plc kapitali ja hääleõigused.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja ajakohastatakse tihti ja see on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

2.1.1.2 Põhjalik hindamine ja varade kvaliteedi hindamine

EKP lõpetas 2023. aasta esimesel poolel nelja panga varade kvaliteedi hindamise, mis algatati 2022. aastal. Kõik neli hinnatud panka täitsid üht kriteeriumi, mille alusel kuuluda EKP otsese järelevalve alla: AS Citadele banka Lätis oli liikmesriigi kolme suurima krediidiasutuse seas ning Crelan SA Belgias, Goldman Sachs Bank Europe SE ja Morgan Stanley Europe SE Saksamaal vastasid suuruse kriteeriumile.

2023. aastal algatas EKP kolme panga varade kvaliteedi hindamise. 2023. aasta aprillis algatati Eesti panga AS LHV Group (liikmesriigi kolme kõige olulisema krediidiasutuse seas) ja Itaalia panga FinecoBank S.p.A. (suurus) ning 2023. aasta novembris Saksamaa panga J.P. Morgan SE (suurus) varade kvaliteedi hindamine. Kaks esimest hindamist lõpetatakse eeldatavasti 2024. aasta esimeses kvartalis ja J.P. Morgan SE varade kvaliteedi hindamine 2024. aasta teise kvartali lõpuks.

2.1.1.3 Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused

Kuna vähem olulisi krediidiasutusi on palju ning need erinevad suuruse, keerukuse ja riskiprofiili poolest, liigitab Euroopa pangandusjärelevalve neid, võttes aluseks nende mõju finantssüsteemile ja riskiprofiili. Alates 2022. aastast on mõju- ja riskikriteeriume eraldi hinnatud. Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused tehakse iga ühtse järelevalvemehhanismi riigi kohta kindlaks kord aastas. Suurt mõju avaldavate vähem oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramise kriteeriumid on esitatud vähem oluliste krediidiasutuste 2022. aasta järelevalvearuande infokastis 1.

Vähem olulist krediidiasutust, mida peetakse kapitalinõuete määruse tähenduses väikeseks ja mittekeerukaks, ei saa nimetada suurt mõju avaldavaks vähem oluliseks krediidiasutuseks, kui see ei ole suurim vähem oluline krediidiasutus jurisdiktsioonis, kus kõik vähem olulised krediidiasutused on väikesed ja mittekeerukad.

2.1.1.4 Suurt mõju avaldavaks vähem oluliseks krediidiasutuseks nimetamise mõju

Vähem olulise krediidiasutuse nimetamine suurt mõju avaldavaks on oluline tegur, mida riiklikud pädevad asutused arvestavad oma järelevalvetegevuse, näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning kohapealsete kontrollide sageduse ja põhjalikkuse taseme kindlaksmääramisel. Lisaks on riiklikud pädevad asutused kohustatud ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artiklite 97 ja 98 kohaselt teavitama EKPd tähtsatest järelevalvemenetlustest ja otsustest, mida nad kavatsevad seoses nende krediidiasutustega rakendada.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirjas, mille võttis vastu EKP järelevalvenõukogu, on kindlaks tehtud 100 vähem olulist krediidiasutust, mida peetakse 2024. aastal suurt mõju avaldavaks.

2.1.2 Tegevusloamenetlused

2023. aastal teatati EKP-le kokku 777 tegevusloamenetlusest (tabel 2). Teavitused hõlmasid 25 tegevusloataotlust, 10 tegevusloa kehtetuks tunnistamist, 61 tegevusloa aegumist, 112 olulise osaluse omandamist või suurendamist, 558 piiriülese teenuse osutamise menetlust ja 11 finantsvaldusettevõtja tegevusloa andmist. Need hõlmasid ka kolme esimese klassi investeerimisühingut, mis said tegevusloa olulise krediidiasutusena kooskõlas krediidiasutuse laiema määratlusega, mida kohaldatakse alates 2021. aasta juunist.

2023. aastal tehti 206 tegevusloamenetluse otsust^[43]. Järelevalvenõukogu esitas nendest 106 otsuse eelnõu, mille EKP nõukogu kiitis seejärel heaks. Ülejäänud 100 otsust kiitis heaks kõrgema taseme juhtkond delegeerimisraamistiku raames.^[44] Need arvud hõlmavad 79 toimingut (näiteks tegevusloa aegumine ja piiriülese teenuse osutamise menetlused), mille EKP^[45] kiitis kaudselt heaks seeläbi, et ei esitanud õigusaktidest tulenevate tähtaegade jooksul vastuväidet.

206 tegevusloamenetluse otsust moodustasid 8,57% kõigist EKP 2023. aasta eraldiseisvatest järelevalveotsustest.

Kolme tegevusloamenetluse tulemusena tehti negatiivne otsus. Lisaks võeti seitse tegevusloataotlust ja viis teadet olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta negatiivse hinnangu tõttu enne otsuse lõplikku vormistamist tagasi.

2.1.2.1 Ühiste menetluste areng

EKP-le teatatud tegevusloa väljastamisega, oluliste osalustega ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud ühiste menetluste koguarv püsis 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga stabiilne.

EKP hindas suurt hulka olulisi osalusi. Mõne menetluse puhul otsustasid taotlejad teavituse tagasi võtta pärast seda, kui järelevalveasutused väljendasid esialgse hindamise käigus muret või EKP tegi negatiivse otsuse. Teistel juhtudel otsustasid taotlejad taotluse tagasi võtta pikaajalise ebakindla makromajandusliku keskkonna või juhtumipõhiste põhjuste tõttu. Mitu olulise osalusega seotud menetlust tulenes sisemistest ümberkorraldustest, millele kohaldati oluliste osaluste lihtsustatud hindamise meetodit. Nagu ka varasematel aastatel, täheldati hoolimata esilekerkivast ümberkujundamisest ja aktiivsest konsolideerimisest piiriülest konsolideerimist siiski vähe.

2023. aastal oli enamik tegevusloamenetlusi seotud uute vähem oluliste krediidiasutuste asutamisega. Mõned oluliste krediidiasutustega seotud tegevusloamenetlused olid peamiselt tingitud vajadusest laiendada tegevuslubasid pankade kavandatavate täiendavate reguleeritud tegevusaladega, mida nõutakse teatud liikmesriikides. Lisaks anti mitu tegevusluba investeerimisühingute suhtes kohaldatava ELi õigusraamistiku alusel, mis võeti kasutusele investeerimisühingute määruse ja direktiivi kohaldamisega alates 26. juunist 2021.

Nagu ka eelnevatel aastatel, oli üks oluline tegur uute tegevuslubade taotluste esitamise taga digitehnoloogiliste uuenduste laialdasem kasutamine teenuste osutamisel ELi klientidele (nt finantstehnoloogial põhinevad ärimudelid). Enamiku taotlustest, mis käsitlevad krüptovaraga seotud tegevustele ja teenustele keskenduvaid ärimudeleid, esitasid Saksamaal asuvad krediidiasutused, sest Saksamaa õigusaktidega on kehtestatud konkreetne tegevuslubade nõue. Osa neist tegevusloataotlustest võeti esialgse hindamise käigus tagasi, kuid EKP laiendas kooskõlas Saksamaa seadustega ühe Saksamaa krediidiasutuse tegevusluba seoses selle krüptovara hoidmise ärimudeliga. Krüptovaraga seotud tegevusi käsitlevate tegevusloataotluste hindamisel kohaldavad EKP ja asjaomased riiklikud pädevad asutused kapitalinõuete direktiivis sätestatud kriteeriume. Krüptovara ja sellega seotud tegevusi reguleerivad riiklikud raamistikud on praegu erinevad, mistõttu astub EKP samme, et ühtlustada krüptovaraga seotud tegevusloataotluste hindamist.

Kuna 2023. aasta juunis jõustus krüptovaraturgude määrus ja seda kohaldatakse alates 2024. aastast, kaaluvad krediidiasutused kogu ELis, kas tegeleda krüptovaraga seotud tegevuste ja teenustega, nagu on nimetatud määruses sätestatud. Krediidiasutustel, mis on määratletud kapitalinõuete määruses, ei ole krüptovaraturgude määruse kohaselt vaja krüptovaraga seotud teenuste ja tegevuste jaoks täiendavat tegevusluba, kuid neile kohaldatakse teavitamisnõudeid. EKP tagab ka edaspidi, et krüptovaraga seotud tegevustega tegelevad krediidiasutused teevad seda turvaliselt ja usaldusväärselt.

2023. aastal esitati EKP-le jätkuvalt suur hulk finantstehnoloogial põhineva ärimudeliga pankade tegevusloataotlusi. Hindamisel selgus, et finantstehnoloogia ettevõtted kalduvad oma töötajate piiratud arvu tõttu tuginema suurel määral kriitilise tähtsusega teenuste edasiandmisele. Kriitilise tähtsusega teenuste edasiandmine välistele teenusepakkujatele suurendab operatsiooniriski, eelkõige IT-teenuste ja pilvandmete talletamise valdkonnas, kuid ka autentimise ja klienditundmise menetluste puhul. Finantstehnoloogia ettevõtted kasutasid tihti piiriülese teenuse osutamise korda, mis võimaldab ELi krediidiasutustel pakkuda teenuseid või asutada filiaale esialgse tegevusloa alusel mis tahes muus ELi riigis.

Kolme olulise krediidiasutuse (Saksamaal, Kreekas ja Lätis) tegevusload tunnistati kapitaliprobleemide ja rahapesuvastase tegevusega seotud tõsiste rikkumiste tõttu kehtetuks. Kaks EKP otsust vaidlustati EKP vaidlustusnõukogus ja Euroopa Liidu Kohtus. Euroopa Liidu Kohus toetas EKP kehtetuks tunnistamise otsust ühes vaidlustatud kohtuasjas ja kohtumenetlus lõpetati, samas kui teise kohtuasja menetlus on veel pooleli.

2.1.2.2 Muudatused seoses piiriülese teenuse osutamise menetluste ja (sega)finantsvaldusettevõtjatega

EKP ja riiklikud pädevad asutused käsitlesid 2023. aastal 558 piiriülese teenuse osutamise menetlust.

Emaettevõtjana tegutsevate (sega)finantsvaldusettevõtjate heakskiitmine ja kohaldatavad erandid kehtestati viienda kapitalinõuete direktiivi artiklis 21a. Aastal 2023 kiitis EKP heaks kaks ja kohaldas erandit viiele (sega)finantsvaldusettevõtjale, mis kuulusid juba olulisse pangagruppi või pidid sellega liituma. Kõigi heakskiitmiste ja kohaldatavate erandite seas puudutasid kolm (sega)finantsvaldusettevõtjaid, kes olid järelevalve alla kuuluvas grupis äsja asutatud. Muudel juhtudel oli heakskiitmine ja erandi kohaldamine seotud viivitustega viienda kapitalinõuete direktiivi artikli 21a ülevõtmisel liikmesriigi õigusesse (st pärast 29. detsembrit 2020), mis omakorda tekitas viivitusi juba olemasolevate (sega)finantsvaldusettevõtjate teadete esitamisel. Pärast menetluste ulatuslikku lisandumist 2021. ja 2022. aastal viienda kapitalinõuete direktiivi ülevõtmise järel stabiliseerus menetluste arv 2023. aastal. Lisaks tehti järelevalve alla kuuluvates gruppides mitu ümberkorraldust, mille käigus kõrvaldati (sega)finantsvaldusettevõtjad grupi struktuurist.

2.2 Sobivuse ja nõuetekohasuse menetlused

2023. aastal teatati EKP-le kokku 2573 eraldiseisvast sobivuse ja nõuetekohasuse menetlusest,^[46] mis puudutasid olulisi krediidiasutusi (tabel 3).

Ligikaudu 62% kõikidest eraldiseisvatest sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest oli 2023. aastal seotud järelevalvefunktsiooniga juhtorgani liikmetega ja 28% olid seotud täidesaatva funktsiooniga juhtorgani liikmetega. Ülejäänud eraldiseisvad menetlused puudutasid põhifunktsioonide täitjaid (8%), kolmanda riigi filiaalijuhte (1,5%) ja täiendavaid mittetegevjuhtkonna kohti (0,5%).

Keskmine aeg, mis kulus sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise tegemiseks ja EKP-l otsuse vastuvõtmiseks, oli 109 päeva. See jääb neljakuuse maksimaalse perioodi piiresse, mis on määratud kindlaks ESMA ja EBA juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamist käsitlevate ühiste suuniste punktis 179.

2.2.1 Sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste areng

EKP on teinud sobivuse ja nõuetekohasuse otsuseid tõhusamalt, lihtsustades protsesse ning töötades välja ja ajakohastades juhendeid ja vorme, nagu on märgitud Euroopa Komisjoni teises aruandes ühtse järelevalvemehhanismi kohta.^[47] Samuti leidis komisjon, et märkimisväärseid edusamme on tehtud koostöö tõhustamisel riiklike pädevate asutustega sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise valdkonnas. EKP suhtles tööstusharuga ka Firenzes asuva Euroopa Ülikool-Instituudiga korraldatud ühisseminaril, kus käsitleti mitmekesiseid ja tõhusaid juhatusi ja komiteesid muutuvas ja konkurentsitihedas olukorras.

Seoses mitmekesisuse tagamisega juhatustes kasutas EKP 2023. aastal kollektiivse sobivusega seotud sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumi, et edendada pankade juhatustes oskuste ja kogemuste, soo, vanuse ja geograafilise päritoluga seotud mitmekesisust. Samuti otsustas EKP suurendada kollektiivse sobivusega seotud ootusi aastaks 2024, keskendudes eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning turvariskidega seotud eksperditeadmistele järelevalvefunktsiooniga juhtorganis.

Sobivuse hindamine võib viia kõrvaltingimuste kehtestamiseni, kui viie sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumi kohaselt tuleb leevendada teatud kahtlusi ametisse nimetatava isiku suhtes. Kõrvaltingimustega seotud põhimõtteid muudeti 2022. aastal ning selle tulemusel kehtestati konkreetsemad nõuded ja tähtajad. Sellest saadik on otsuste kõrvaltingimused muutunud täpsemaks ning kõrvaltingimusi sisaldavate otsuste arv vähenes 32%-lt kõigist otsustest 2022. aastal 9,5%-le 2023. aastal. 2023. aasta sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel kõige sagedamini tõstatatud probleemid olid seotud ülesannete täitmiseks vajaliku aja, kogemuste ja huvide konfliktidega. Selle tulemusel kehtestati 47 tingimust ja 179 kohustust ning esitati 21 soovitust, kusjuures 2022. aastal olid vastavad arvud 58, 225 ja 95.

Kui ametisse nimetatava isiku sobivuses on märkimisväärseid kahtlusi, võib EKP pidada vajalikuks põhjalikumat hindamist ja teatada lõpuks oma kavatsusest langetada negatiivne otsus. Seejärel võtavad pangad üldiselt järelevalvedialoogi käigus taotluse tagasi. See juhtus 2023. aastal kümnel juhul.

EKP tegi seoses pankade juhtorganite liikmetega 19 ümberhindamist, mis olid peamiselt tingitud mainega seotud muredest (14 juhtumit).

EKP jätkas 2023. aastal sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste läbiviimiseks vajalike IT-vahendite arendamist ja edendamist (vt punkt 5.9.2).

2.3 Rikkumistest teatamine, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine

2.3.1 Järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise meetmed

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse kohaselt oleneb jõustamis- ja sanktsioonide kehtestamise volituste jaotus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel väidetava rikkumise laadist, vastutavast isikust ja võetavatest meetmetest. Karistused, mille EKP on määranud järelevalveülesannete täitmisel ja mille riiklikud pädevad asutused on määranud EKP taotlusel, avaldatakse EKP järelevalvealaseid sanktsioone käsitleval veebisaidil.

Sanktsioonide eesmärk on karistada väärkäitumise eest ja toimida heidutusena mitte üksnes asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse, vaid ka pangandussektori jaoks tervikuna. Jõustamismeetmed, näiteks korrapärased karistusmaksed, on mõeldud selleks, et sundida järelevalve all olevaid üksusi täitma järelevalveotsustes või -määrustes sätestatud usaldatavusnõudeid.

2023. aastal käsitles EKP 14 jõustamis- ja sanktsioonidega seotud menetlust. Neist 13 olid sanktsioonide kehtestamise menetlused, mille tulemusel võeti vastu üheksa EKP otsust^[48], ja üks oli jõustamismenetlus, millega seoses võeti vastu üks EKP otsus (tabel 4).

Lisaks tegi EKP 2023. aastal 18 siduvat järelevalveotsust, nähes ette korrapärase karistusmaksete kogumise iga rikkumise päeva kohta juhul, kui asjaomased pangad ei täida usaldatavusnõudeid, mis käsitlevad kliima- ja keskkonnariskide tuvastamise protsessi tugevdamist, nendes otsustes kindlaks määratud tähtaegade jooksul, mis ulatuvad 2023. aasta lõpust 2024. aasta lõpuni (vt punkt 1.2.4). Menetlused, mis käsitlevad täiendavaid otsuste eelnõusid, millega nähakse ette korrapärane karistusmaksete kogumine, olid 2023. aasta lõpus veel pooleli.

2023. aastal käsitletud 13st sanktsioonide kehtestamise menetlusest viis puudutasid vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide (sh EKP otsused ja määrused) kahtlustatavat rikkumist, mille panid toime viis olulist krediidiasutust. 2023. aastal lõpetati kolm neist menetlustest ja kolme EKP otsusega määrati kolmele järelevalve alla kuuluvale üksusele kapitalinõuete rikkumise ning vastavalt tururiski ja krediidiriski omavahendite nõuete valesti esitamise eest trahvid summas 17 925 000 eurot. Kaks menetlust olid 2023. aasta lõpus veel pooleli.

Kaheksa ülejäänud sanktsioonide kehtestamise menetlust, millega 2023. aastal tegeleti, olid seotud selliste sobivuse ja nõuetekohasuse, tasu, juhtimis- ja olulise osaluse nõuete kahtlustatavate rikkumistega, millega rakendatakse liikmesriigi õiguses kapitalinõuete direktiivi. Need menetlused puudutasid viit olulist krediidiasutust ja üht vähem olulist krediidiasutust ning need lõpetati EKP kuue riiklikele pädevatele asutustele suunatud taotlusega menetluse algatamiseks.

2023. aastal läbi viidud jõustamismenetlus käsitles võimalikku korrapäraste karistusmaksete määramist olulisele krediidiasutusele, et sundida seda järgima pangaportfelli intressiriski usaldatavusnõudeid, mis olid kehtestatud EKP otsusega. Arvestades meetmeid, mida krediidiasutus võttis, ja dokumente, mille esitas jõustamismenetluse ärakuulamisetapis, otsustas EKP, et korrapärased karistusmaksed ei ole vajalikud, sest menetluse algatamine oli juba aidanud saavutada soovitud tulemust.

EKP poolt 2023. aastal läbi viidud otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavate rikkumiste täielik jaotus valdkondade kaupa on esitatud diagrammil 9.

Diagramm 9

Otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavad rikkumised 2023. aastal

Järgides EKP varasemaid taotlusi menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, määrasid kaks riiklikku pädevat asutust 2023. aastal kaks rahatrahvi summas 60 000 eurot.

Üksikasjalik teave, muu hulgas igakülgne statistika EKP ja riiklike pädevate asutuste sanktsioonide kehtestamise kohta seoses usaldatavusnõuete rikkumistega 2023. aastal esitatakse 2023. aasta sanktsioonide kehtestamisega seotud tegevuse aastaaruandes. Aruanne avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil 2024. aasta teises kvartalis.

2.3.2 Rikkumistest teatamine

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikliga 23 peab EKP tagama, et kasutusele võetakse tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad igal isikul ELi õigusaktide rikkumistest teatada. Seetõttu haldab EKP rikkumisest teatamise veebiplatvormi.

EKP tagab rikkumisest teatamise platvormi või muude kanalite (nt e-posti või posti) teel edastatud rikkumisteadete täieliku konfidentsiaalsuse ning võtab oma järelevalveülesannete täitmisel arvesse kogu olemasoleva teabe.

2023. aastal esitati EKP-le 355 rikkumisteadet ehk 74% enam kui eelmisel aastal. Neist 117 puudutasid asjaomaste ELi õigusaktide väidetavat rikkumist. Neist 106 kuulus EKP järelevalvepädevusse ja 11 riiklike pädevate asutuste pädevusse. Ülejäänud teated puudutasid peamiselt väidetavaid rikkumisi, mis ei olnud seotud usaldatavusnõuetega (nt tarbijakaitse), ning seepärast jäid need rikkumisest teatamise mehhanismi kohaldamisalast välja.

Kõige levinumad EKP järelevalvepädevuse piiresse jäävate väidetavate rikkumiste teated puudutasid juhtimisküsimusi (87%) ning omavahendite ja kapitalinõuete arvutamist (9%). Juhtimisega seotud probleemid puudutasid eeskätt riskihaldust ja sisekontrolli, sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid, organisatsioonilist ülesehitust ning juhtorgani funktsioone. Teadete täielik jaotus on esitatud diagrammil 10.

Diagramm 10

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu esitatud väidetavate rikkumiste teated

(protsentides)

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu edastatud teave tehti teatavaks asjaomastele ühistele järelevalverühmadele, kes tegid otsuse sobivate järelmeetmete kohta.

Peamised uurimismeetmed, mida 2023. aastal seoses aasta jooksul või varem saadud asjakohaste ELi õigusaktide rikkumisi puudutavate teadetega võeti, olid järgmised:

• olemasoleval dokumentatsioonil põhinev sisehindamine (48%);
• järelevalve alla kuuluvale üksusele esitatud dokumendi- või selgitusnõuded (42%);
• siseauditi või kohapealse kontrolli taotlus (10%).

3 Osalemine kriisilahenduses

3.1 2023. aasta kriisijuhtumid

2023. aasta kevadine panganduskriis, mis sai alguse USA pangandussektorist ja kulmineerus Credit Suisse’i ülevõtmisega, oli kõige märkimisväärsem kogu süsteemi hõlmav stressiolukord panganduses pärast suurt finantskriisi. Euroopa pangandusliidu pangandussektor osutus tänu oma tugeva kapitali ja likviidsuse tasemega vastupanuvõimeliseks. Selle tulemusel ei hinnatud 2023. aastal ühtegi olulist krediidiasutust maksejõuetuks ega tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana kooskõlas ühtse kriisilahenduse määruse^[49] artikli 18 lõike 1 punktiga a ja artikli 18 lõikega 4.

3.2 Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid 2023. aastal kõigil tasanditel tihedat koostööd. Organisatsioonide esimehed ning kõrgema ja keskmise taseme juhtkond vahetasid korrapäraselt teavet. Lisaks külastasid EKP järelevalvenõukogu esimees ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees ühiselt mitut riiklikku pädevat asutust.

EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu tihendasid pärast 2023. aasta kevadist panganduskriisi oma koostööd.^[50] EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid arutelusid saadud õppetundide üle ning tegid jätkutegevusi.

EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid ühist huvi pakkuvatel poliitikateemadel tihedat koostööd. 2023. aasta oktoobris korraldasid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu ühiselt kõrgetasemelise seminari kriisilahendus- ja hoiusekindlustusraamistikus kavandatavate muudatuste kohta järelevalve ja kriisilahenduse vaatenurgast.

EKP ajakohastas ka oma sisemisi tegevusjuhiseid, et toetada 2022. aastal läbi vaadatud kahepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi täielikku rakendamist. Nagu varasematel aastatel osales EKP Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisiolukorra simulatsiooniõppusel ja kolmepoolsel juhtide tasandi õppusel, mis hõlmas Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja pangandusliidu kriisilahendusasutusi, järelevalveasutusi, keskpankasid ja rahandusministeeriume.

EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu tegid likviidsuse mõõtmise ja aruandluse vallas jätkuvalt ühiseid jõupingutusi. Sellega seoses anti ühisele töörühmale volitus korraldada iga-aastaseid ühiseid likviidsuse analüüse, mille eesmärk on testida pankade valmisolekut kriisiks. Töörühm lõpetas 2023. aasta oktoobris edukalt oma esimese analüüsi, mis hõlmas 204 panka.

EKP ühiste järelevalverühmade ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu sisemiste kriisilahendusmeeskondade vaheline korrapärane suhtlemine oli jätkuvalt kahe organisatsiooni koostöö olulisim osa. Koostöö oli eriti tihe seoses pankadega, millele kohaldatakse EKP kriisi haldamise raamistikku.

Kooskõlas õigusraamistikuga konsulteeriti Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seoses finantsseisundi taastamise kavadega, mille olulised krediidiasutused EKP-le esitasid.

Lisaks konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu ühtse kriisilahenduse määruse kohaselt EKPga seoses kriisilahenduskavade mustandite ja ex ante osamaksete arvutamisega, mille olulised krediidiasutused teevad ühtsesse kriisilahendusfondi.

3.3 Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahendus

Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahendus nõuab tihedat koostööd asjakohase riikliku pädeva asutuse ja EKP vahel. Kuigi vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahenduse eest vastutavad riiklikud pädevad asutused, tekib vajadus intensiivsema koostöö ja teabevahetuse järele siis, kui vähem oluline krediidiasutus on muutumas eluvõimetuks, sest EKP vastutab tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eest.

Vähem olulise krediidiasutuse finantsseisundi halvenemisest tingitud kriisi varastes etappides teavitab asjaomane riiklik pädev asutus EKPd ametliku teatega. EKP sai 2023. aastal riiklikelt pädevatelt asutustelt 13 sellist teadet.

Kui finantsolukorra halvenemise teade on esitatud, moodustatakse üldiselt kriisilahenduse kontaktrühmad. Nagu ka varasematel aastatel, tagasid need EKP ja asjakohaste riiklike pädevate asutuste esindajatest koosnevad rühmad 2023. aastal, et kriise jälgiti hoolikalt ning järelevalvemeetmeid võeti ja otsuseid tehti õigel ajal ning koordineeritud viisil. Aasta jooksul tegutses 17 kriisilahenduse kontaktrühma. Samuti tunnistati kehtetuks kümme krediidiasutuse tegevusluba ja kolm tegevusluba aegus, st asjaomased vähem olulised krediidiasutused loobusid ennetavalt oma tegevusloast. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjusteks võivad olla mittejätkusuutlikud ärimudelid, nõrk või negatiivne kasumlikkus või puudused juhtimises ja riskikontrollis.

2023. aastal vaatasid EKP ja riiklikud pädevad asutused koos läbi vähem oluliste krediidiasutuste kriisilahenduse koostööraamistiku, tuginedes oma kogemustele oluliste krediidiasutuste kriisijuhtumite haldamisel alates Euroopa pangandusjärelevalve loomisest. Projekt, millega püüti raamistikku täiustada ja tõhustada, on osa mitme Euroopa institutsiooni laiematest jõupingutustest raskustes olevate finantseerimisasutuste kriisilahendamise praktikate läbivaatamisel.

4 Institutsioonidevaheline koostöö

4.1 Koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

4.1.1 Koostöö teiste ELi järelevalveasutuste ja ELi-väliste riikide asutustega

EKP ja teiste järelevalveasutuste vahelised vastastikuse mõistmise memorandumid avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

4.1.1.1 EKP ja järelevalvekolleegiumid

Väljaspool pangandusliitu tegutsevate oluliste pangagruppide puhul osaleb EKP järelevalvekolleegiumides. See võimaldab EKP-l töötada välja kooskõlastatud järelevalvemeetodeid ja võtta vastu otsuseid ning tagada ühiste tööprogrammide järgimine koos teiste sama piiriülese pangagrupi järelevalves osalevate järelevalveasutustega. EKP korraldab kolleegiume juhul, kui EKP on päritoluriigi järelevalveasutusena pangagrupi konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus. Kui EKP on vastuvõtva riigi järelevalveasutus ja teeb järelevalvet konkreetsete pangagruppi kuuluvate üksuste üle, osaleb ta järelevalvekolleegiumides, kui saab selleks kutse. 2023. aastal oli järelevalvekolleegium moodustatud 47s EKP otsese järelevalve alla kuuluvas pangas.

4.1.1.2 Koostöö tugevdamine riiklike turukäitumise asutuste ja ühtse järelevalvemehhanismi väliste ELi asutustega

Olulised pangagrupid teevad tehinguid finantsinstrumentide turgudel, mistõttu teeb EKP kooskõlas liidu õigusega koostööd ELi riiklike turuasutustega.

EKP jätkas ühtse järelevalvemehhanismi väliste ELi liikmesriikide järelevalveasutustega teabe jagamise ja nendega tehtava koostöö tugevdamist seoses oluliste pangagruppide tegevusega nendes riikides.

4.1.1.3 Koostöö teiste valdkondlike järelevalveasutustega ELis ja ELi-väliste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustega

Finantskonglomeraatide direktiivi kohaselt^[51] on EKP kohustatud tegema koostööd asjakohaste pädevate asutustega, kes teevad finantskonglomeraatide täiendavat järelevalvet. Selliste kontsernide puhul, mille eesotsas on asutused, mille jaoks EKP on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, vastutab EKP koordineerimiskorra kehtestamise eest. 2023. aastal oli EKP 29 finantskonglomeraadi koordinaator^[52].

EKP ja riiklike pädevate asutuste ekspertidest koosnev funktsiooniülene meeskond tagab järjepideva lähenemise finantskonglomeraatide järelevalvele kogu ühtses järelevalvemehhanismis.

2023. aastal tugevdas EKP ka järelevalvetehnoloogia kasutamisega seotud teabevahetust ELi-väliste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustega. See hõlmas koostööd Föderaalreservi Süsteemi, Inglise Panga ja Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutusega, et töötada välja masinõppe rakendus, mis toetaks järelevalveasutusi konkreetsete IT- ja küberriskide tuvastamisel loomuliku keele töötlemise abil. Nelja asutuse eksperdid teevad praegu koostööd spetsiaalses valdkonna- ja funktsiooniüleses meeskonnas, et esitada kontseptsiooni tõendus 2024. aasta septembris.

4.1.1.4 IMFi finantssektori hindamisprogrammid

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantssektori hindamisprogrammide käigus hinnatakse põhjalikult ja üksikasjalikult riigi finantssektorit.

2018. aastal analüüsiti euroala finantssektori hindamisprogrammis pangandusjärelevalvet ja kriisilahendussüsteemi euroalal. EKP on rakendanud oma järelevalvetavades enamikku IMFi soovitustest. Samal ajal on ELi kaasseadusandjad käsitlenud soovitusi, millega on nõutud muudatused ELi õigusaktides. Järgmine euroala finantssektori hindamisprogramm on kavas 2024. aastal ja eeldatavasti hõlmab see oluliste krediidiasutuste järelevalve põhjalikku hindamist.

2023. aastal lõpetas IMF Belgia finantssektori hindamisprogrammi, jätkas tööd Madalmaade hindamisel ning algatas Luksemburgi, Slovakkia ja Hispaania finantssektori hindamisprogrammi. Riikide finantssektori hindamisprogrammides analüüsitakse pangandusväliseid teemasid, nagu riigisisene kindlustus ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistikud, ning need hõlmavad terviklikku hinnangut pangandusküsimuste kohta, eriti nende kohta, mis kuuluvad vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet tegevate riiklike asutuste pädevusse, või aspektide kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, võttes samal ajal arvesse, et pangandusliidu välja kujundamiseks on vaja veel tööd teha.

EKP osalus IMFi põhikirja IV artikli kohastes konsultatsioonides Euroopa pangandusjärelevalves osalevate riikidega on seotud mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustega, nagu näevad ette EKP kohustused nendes valdkondades.

4.2 Panus Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku edasiarendamisse

4.2.1 Osalemine finantsstabiilsuse nõukogu töös

2023. aastal keskendus finantsstabiilsuse nõukogu seoses püsiva inflatsiooni, kõrgemate intressimäärade ja finantstingimuste karmistumisega finantssüsteemi olemasolevate nõrkade kohtadega tegelemisele ja finantssüsteemi vastupanuvõime suurendamisele struktuurimuutuste abil. Sellega toetati G20 eesistuja finantssektoriga seotud prioriteete.

EKP pangandusjärelevalve osales finantsstabiilsuse nõukogu liikmena mitmesugustes töösuundades. Need hõlmasid i) krüptovaraga seotud tegevust ja turge käsitlevate soovituste lõplikku vormistamist; ii) kliimaalase tegevuskavaga seotud tööd, näiteks kliimaga seotud finantsandmete järjepideva avalikustamise tagamist; iii) kolmandate isikutega seotud riskijuhtimise vahendite väljatöötamise lõpuleviimist; iv) lõpparuannet soovituste kohta, mille eesmärk on ühtlustada ulatuslikumalt küberintsidentide aruandlust; v) kriisilahenduse kavandamist ja kriisiks valmisolekut, sealhulgas kriisilahenduse piiriülese rahastamise takistuste kõrvaldamist ja kriisilahenduse vahendite rakendamise arutamist, ning vi) 2023. aasta kevadisest panganduskriisist saadud õppetundide läbivaatamist (sealhulgas rahvusvahelise kriisilahendusraamistiku jaoks).

EKP pangandusjärelevalve osales finantsstabiilsuse nõukogu täiskogu, standardite rakendamise alalise komitee ning järelevalvelise ja regulatiivse koostöö alalise komitee istungitel. 2023. aasta juunis ja juulis korraldas EKP vastavalt järelevalvelise ja regulatiivse koostöö alalise komitee ning finantsstabiilsuse nõukogu täiskogu kohapealsed kohtumised. Samuti andis EKP oma panuse kriisilahenduse juhtrühma, Euroopa piirkondliku nõuanderühma ja välisauditi ümarlaua töösse.

Peale eespool mainitud teemade teeb EKP pangandusjärelevalve 2024. aastal finantsstabiilsuse nõukoguga koostööd ülemineku kavandamisega seotud poliitika väljatöötamisel, 2023. aasta kevadise panganduskriisi järelmeetmete võtmisel, võimendustagatisega seotud valmisoleku küsimustes ja usaldusväärsete tasustamistavade rakendamisel.

4.2.2 Panus Baseli protsessi ja tõhusa pangandusjärelevalve muudetud üldpõhimõtetesse

EKP panustas 2023. aastal jätkuvalt olulisel määral Baseli pangajärelevalve komitee töösse. EKP osales aktiivselt mitmes töösuunas, andes eksperdiabi komitee töörühmades ning tehes komitee liikmetega koostööd ELis ja kogu maailmas.

Üks oluline verstapost oli 2023. aasta panganduskriisi aruanne, milles anti ülevaade 2023. aasta kevadisest panganduskriisist saadud regulatiivsetest ja järelevalvealastest õppetundidest. Selles rõhutati pankade riskijuhtimistavade ja juhtimiskorra tähtsust, vajadust tugeva ja tõhusa järelevalve järele, et tagada pankade turvalisus ja usaldusväärsus, ning usaldusväärsete ja kindlate regulatiivsete standardite kriitilist tähtsust finantsstabiilsuse tagamisel.

Teine oluline verstapost oli avaliku konsultatsiooni käivitamine seoses tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtete muutmisega. Nõuandedokumendis pakutud muudatused hõlmavad riigiüleste järelevalveraamistike, nagu ühtne järelevalvemehhanism, kliimaga seotud finantsriskide ja rahanduse digiteerimise mõju ning pankade ärimudelite jätkusuutlikkuse ja tegevusliku vastupanuvõime hindamise tähtsuse sõnaselget tunnustamist.

Muude peamiste saavutuste seas oli avalike konsultatsioonide algatamine seoses i) kliimaga seotud finantsriskide kolmanda samba avalikustamisraamistikuga (vt infokast 7); ii) pankade krüptovara riskipositsioonide avalikustamisega, kusjuures tehakse ettepanek pankade krüptovara riskipositsioonide ja tegevuse standarditud teabe avalikustamise tabeli ja vormide kohta; iii) 2022. aasta detsembris avaldatud pankade krüptovara riskipositsioonide standardi muudatustega ning iv) pangaportfelli intressiriski standardi kavandatud korrigeerimisega.

EKP oli jätkuvalt Baseli komitee kliimaga seotud finantsriskide töörühma ning poliitika ja standardite rühma kaaseesistuja. 2023. aasta juunis korraldas EKP Frankfurdis järelevalvealase koostöörühma kohtumise.

4.2.3 Osalemine Euroopa Pangandusjärelevalve töös

EKP pangandusjärelevalve jätkas 2023. aastal tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega (EBA), et edendada järjepidevat järelevalvet Euroopa pangandussektoris ning soodustada krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust.

Ühisprojektid hõlmasid 2023. aasta ELi-ülest stressitesti, mis võimaldas järelevalveasutustel hinnata Euroopa pangandussektori vastupanuvõimet. Samuti tegi EKP koostööd EBAga, et käivitada paketi „Eesmärk 55“ ühekordne kliimariski stsenaariumianalüüs, mille eesmärk oli hinnata finantssektori vastupanuvõimet kooskõlas ELi paketiga „Eesmärk 55“. EKP ja EBA tegid koos Ühtse Kriisilahendusnõukoguga pärast Credit Suisse’i täiendavate esimese taseme (AT1) võlakirjade mahakandmist ühise avalduse. See aitas selgitada ELi kriisilahenduse raamistikku ja rahustada Euroopa täiendavate esimese tasandi instrumentide turgusid.

EKP oli kaasatud ka EBA regulatiivsesse töösse, andes oma panuse ja toetades mitut projekti, muu hulgas EBA krüptovaraturgude määrusega seotud poliitika väljatöötamise kava ja EBA suuniseid üldise taastumissuutlikkuse kohta finantsseisundi taastamise kavandamisel, mille eesmärk on parandada finantsseisundi taastamise kavade kasutatavust ja tõhustada kriisiks valmisolekut. Lisaks osales EKP Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee digitaalse tegevuskerksuse allkomitee liikmena digitaalset tegevuskerksust käsitleva õigusaktiga seotud poliitiliste volituste kavandamisel. EKP andis oma panuse ka EBA Basel III järelevalve aruandesse, milles analüüsiti ELi-spetsiifiliste kohanduste mõju, mis on tähtis osa Basel III lõpuleviimise protsessist.

EBA menetluse „järgi või selgita“ puhul teavitas EKP pangandusjärelevalve 2023. aastal EBAt oma vastavusseisundist seoses ühe suunisega, mis on dokumenteeritud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. EKP pangandusjärelevalve on võtnud endale kohustuse järgida kõiki kohaldatavaid suuniseid, mille on välja andnud EBA või Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

EKP teeb EBA ja teiste sidusrühmadega koostööd, et luua ühine pankade aruandekomitee, mis koosneb Euroopa ja riiklike ametiasutuste esindajatest, ning aruandluse kontaktrühm, mis koosneb pangandussektori ekspertidest. Ühise pankade aruandekomitee esimene koosolek peaks toimuma 2024. aastal. Juba tehakse tööd, et koostada kooskõlas Euroopa Komisjoni järelevalveandmete strateegiaga valdkondlik andmesõnastik, muuta järelevalvearuandlus põhjalikumaks ning integreerida veelgi statistika- ja järelevalvearuandlust.

5 EKP pangandusjärelevalve organisatsiooniline struktuur

5.1 Aruandlusnõuete täitmine

Käesolev aastaaruanne on üks peamisi kanaleid, mille kaudu EKP pangandusjärelevalve täidab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu (ELi nõukogu) ees. Määruses on sätestatud, et järelevalveülesannete andmist EKP-le tuleb tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. EKP peab väga oluliseks Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis täpsemalt sätestatud aruandlusraamistikust kinnipidamist ja selle täielikku kohaldamist.

2023. aastal ilmus järelevalvenõukogu esimees parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ette neljal korral: kolmel korralisel avalikul kuulamisel ja ühel erakorralisel mõttevahetusel. 21. märtsi 2023. aasta avalikul kuulamisel esitles esimees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2022. aasta aruannet. Samal päeval osales ta koos Euroopa Pangandusjärelevalve eesistujaga erakorralisel mõttevahetusel seoses Silicon Valley Banki maksejõuetuse ja selle mõjuga Euroopa finantsstabiilsusele. Ülejäänud kaks korralist avalikku kuulamist toimusid 28. juunil ja 7. novembril 2023. Aruteludes keskenduti makromajanduslikust väljavaatest tulenevatele riskidele, eelkõige intressimäärade tõusu mõjule pangandussektorile ja hoiustajatele, kevadisest turu ebastabiilsusest saadud õppetundidele ja viivislaenudega seotud arengusuundadele. Muud arutatud teemad olid krüptosektori ja finantssektoriväliste pangandusasutustega seoses tekkivad riskid ning pangandusliidu tugevdamiseks mõeldud seadusandlikud toimikud, nagu panganduspakett ning pankade kriisilahendus- ja hoiusekindlustusraamistiku läbivaatamine.

Järelevalvenõukogu esimees vastas 2023. aastal Euroopa Parlamendi liikmete kahele kirjalikule küsimusele, mis puudutasid pangandusjärelevalvega seotud teemasid, ja kooskõlas EKP aruandlusnõuetega ühele kirjalikule küsimusele liikmesriigi parlamendi liikmelt. Kõik parlamendiliikmetele vastuseks saadetud kirjad avaldati tema veebisaidil. Kirjades käsitleti järelevalveasutuste tegevust Venemaal, järelevalvealast tööd seoses pankade riskipositsioonidega haavatavates sektorites ja seadusandlikke algatusi viivislaenude järelturu edendamiseks.

Samuti tegi EKP kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendile kättesaadavaks järelevalvenõukogu koosolekute protokollid ja seminaride kokkuvõtted.

Lisaks sellele reageeris EKP pangandusjärelevalve EKP ja Euroopa Parlamendi vahelise dialoogi edasiseks edendamiseks Euroopa Parlamendi kommentaaridele ja ettepanekutele, mis esitati resolutsioonis pangandusliidu kohta (2022. aasta aruandes). Oma tagasisides^[55] kommenteeris EKP pangandussektori arengusuundi, kliima- ja keskkonnariske ning pangandusjärelevalvega seotud seadusandlikke toimikuid.

Mis puudutab suhtlemist ELi nõukoguga, siis järelevalvenõukogu esimees osales 2023. aastal kahel mõttevahetusel eurorühmaga: 15. mail ja 8. novembril. Enne neid arutelusid avaldas EKP ülevaate oma asjakohasest järelevalvetegevusest^[56]. Peamiste aruteluteemade seas olid Euroopa pangandussüsteemi olukord praeguses makromajanduslikus ja geopoliitilises keskkonnas, järelevalveprioriteedid ning regulatiivsed ja institutsioonilised küsimused.

5.1.1 Euroopa Komisjoni ühtse järelevalvemehhanismi läbivaatamine ja Euroopa Kontrollikoja eriaruanne pankade krediidiriski järelevalve kohta ELis

18. aprillil 2023 avaldas Euroopa Komisjon aruande ühtse järelevalvemehhanismi teise läbivaatamise kohta. Läbivaatamisel jõuti järeldusele, et ühtne järelevalvemehhanism toimib üldiselt hästi ja sellest on saanud küps, väljakujunenud järelevalveasutus, mis täidab selle loomise ajal seatud eesmärke. See aitab tagada, et pangad on majandus- ja finantskriisideks hästi ette valmistatud ja kapitaliseeritud. Samuti tagab see kvaliteetse ja ennetava pangandusjärelevalve, kohanedes kiiresti järelevalvealaste probleemidega, nagu oli näha koroonaviiruse kriisi ajal.

12. mail 2023 avaldas Euroopa Kontrollikoda eriaruande pankade krediidiriski järelevalve kohta ELis. Aruandes jõuti järeldusele, et EKP järelevalvealastel hinnangutel pankade krediidiriski kohta on mõningaid puudusi, kuid need on üldiselt kvaliteetsed. EKP märkused tähelepanekute kohta on esitatud aruande lisas. EKP tervitab Euroopa Kontrollikoja auditi tulemusi ja soovitusi, mis aitavad protsesse veelgi parandada. EKP on jätkuvalt pühendunud rangeimate standardite kohaldamisele pangandusjärelevalves ja järelevalvetavade tõhustamisele.

Euroopa Kontrollikoda viis lõpule ka järje 2016. aasta auditile: eriaruanne 29/2016 „Ühtne järelevalvemehhanism – hea algus, kuid on vaja täiendavaid parandusi“. Tulemused avaldati pankade krediidiriski järelevalvet ELis käsitleva eriaruande lisana.

5.2 Läbipaistvus ja teabevahetus

2023. aastal pidasid järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees 26 kõnet ning EKP esindajad järelevalvenõukogus 12 kõnet. Kokku andsid nad 32 meediaintervjuud ning avaldasid üheksa blogipostitust ja arvamusartiklit. Esimees korraldas ka kaks pressikonverentsi 2022. ja 2023. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemuste kohta. EKP pangandusjärelevalve andis välja neli taskuhäälingu osa ning avaldas 28 pressiteadet ja muid kirjutisi, näiteks kirju Euroopa Parlamendi liikmetele, suuniseid pankadele ja järelevalvestatistikat. Järelevalveuudiskirjas, mis on 10 000 tellijaga kord kvartalis ilmuv digiväljaanne, esitati teavet ja ajakohastatud andmeid käimasolevate järelevalveprojektide ja tähelepanekute kohta.

2023. aastal avaldas EKP pangandusjärelevalve stressitesti tulemused ja algatas neli avalikku konsultatsiooni. Konsultatsioonidel käsitleti usaldusväärseid tavasid vastaspoole krediidiriski haldamisel ja juhtimisel, EKP läbivaadatud sisemudelite juhendit, riskiandmete tõhusa koondamise ja riskiaruandluse juhendit ning finantskonglomeraatide märkimisväärse riskikontsentratsiooni ja kontsernisiseste tehingute aruandluse juhendi eelnõu. Vastuseks Šveitsi pangandussektori kriisile selgitas EKP pangandusjärelevalve kiiresti ELis kohaldatavaid pankade kriisilahenduse eeskirju. Samuti jagas ta teavet mitme sanktsioonidega seotud juhtumi kohta ja avaldas SREPi välise läbivaatamise tulemused (vt punkt 1.3.1.7). Lisaks korraldas EKP viienda pangandusjärelevalve foorumi. Et edendada dialoogi EKP pangandusjärelevalve ja turul tegutsevate spetsialistide vahel, pidas EKP kaks pangandusjärelevalve turu kontaktrühma koosolekut, kus keskenduti aruteludes Euroopa pangandussektori riskiväljavaadetele.

2023. aastal vastas EKP 1355-le üldsuselt saadud päringule pangandusjärelevalve teemadel. Eelkõige käsitleti ühte petitsiooni, milles kodanikud väljendasid muret kliimamuutuste mõju pärast Euroopa finantssektorile, ja vastati päringutele kliimariski stressitesti kohta. Külastuskeskuse kaudu korraldas EKP loenguid pangandusjärelevalve kohta, millel oli 401 osalejat, ja tutvustas 9096 külastajale (8903 kohapeal ja 193 virtuaalselt) EKP peamisi ülesandeid ja Euroopa pangandusjärelevalve põhialuseid.

5.3 EKP pangandusjärelevalve töötajad

5.3.1 Värbamine

Üldiselt kuulutab EKP pangandusjärelevalve kõigepealt vabad ametikohad välja asutusesiseselt, välja arvatud algastme ametikohad, mis kuulutatakse välja välisturul. 2023. aastal värbas EKP pangandusjärelevalve väliste konkursside raames pikemaajalistele ametikohtadele 40 kandidaati.

Diagramm 11

2023. aasta ametisse nimetamiste arv töötajate rühmade kaupa

48 töötajat viidi iga-aastase rotatsiooni korras üle uude ühisesse järelevalverühma, et vältida järelevalvetöötajate mõjutamist ning aidata kaasa nende isiklikule ja kutsealasele arengule.

5.3.2 Vahetusprogrammid

Lisaks ühtse järelevalvemehhanismi töötajate vahetusprogrammile (vt punkt 5.4) liitus EKP pangandusjärelevalve Schumani programmiga, mis võimaldab Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa pangandusjärelevalve töötajatel töötada eri asutustes ühiste projektide kallal.

Lisaks 1. veebruaril 2023 alanud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja EKP vahelisele vahetuseprogrammile kutsuti osalema EKP ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahelistes vahetusprogrammides.

5.3.3 Suutlikkuse suurendamine

2023. aastal hindas EKP pangandusjärelevalve organisatsioonilist valmisolekut ja tuvastas kolm arendamist vajavat valdkonda: IT- ja küberrisk, kliimarisk ning digipööre.

See puudujääkide analüüs võeti aluseks ühtse järelevalvemehhanismi suutlikkuse suurendamise kavas aastaks 2024. Kava hõlmab meetmeid, mille eesmärk on paremini tuvastada talente ning sobitada neid organisatsiooni vajaduste, koolitus- ja muude õppimisvõimalustega ning parandada uute talentide värbamist. Selle taustal eraldati ühtse järelevalvemehhanismi paindlikku reservi 2024. aastaks 35 ametikohta, et toetada algatusi kolmes arenguvaldkonnas.

5.3.4 Mitmekesisus ja kaasamine

EKP pangandusjärelevalve on pühendunud mitmekesisuse ja kaasamise väärtustamisele kõigis nende vormides. Sooline tasakaal on endiselt peamine strateegiline prioriteet. Naised moodustavad 43% töötajatest. Naiste osakaal on hierarhia tasandite arvestuses veidi erinev. Analüütikute tasandil kasvas naissoost töötajate osakaal 2 protsendipunkti 52%ni. Ekspertide tasandil langes see 4 protsendipunkti võrra 39%ni. Meeskonnajuhi ja juhtkonna tasandil kasvas see vastavalt 2 ja 1 protsendipunkti võrra 34% ja 35%ni. EKP jätkab oma jõupingutuste tugevdamist, et saavutada sooline tasakaal.

Joonis 1

EKP pangandusjärelevalve töötajad arvudes

5.4 Ühtse järelevalvemehhanismi lõimumine

2023. aastal töötas EKP koos riiklike pädevate asutustega välja valdkonnaülese SSM Foundationi koolitusprogrammi, mis käivitati 2024. aasta alguses. Programm on avatud kõigile Euroopa pangandusjärelevalve töötajatele ja see loodi koostöös Euroopa Ülikool-Instituudiga. Selle eesmärk on luua põhiliste ja esilekerkivate järelevalvealaste teemadega seoses ühtne tehniliste oskuste ja teadmiste tase.

Kasutajate vajadustele kohandatud uus sisu ja funktsioonid aitasid muuta SSMneti – ühise teabe- ja teadmiste jagamise platvormi – Euroopa pangandusjärelevalves tõhusamaks otseseks suhtluskanaliks. Kõigi riiklike järelevalveasutuste ja EKP töötajad lõid kaasahaaravat sisu, teavitades lugejaid muu hulgas sisetegevusest, olulistest kohtumistest ja kogu ühtset järelevalvemehhanismi hõlmava perioodilise koostööuuringu tulemustest.

Sellise ühtse järelevalvekultuuri tugevdamiseks töötati 2023. aastal välja ja käivitati 2024. aasta alguses ulatuslik integratsioonialgatus. Algatuse eesmärk on teha ühtse järelevalvemehhanismi kümnendast tegevusaastast nn integratsiooniaasta, mil kõik riiklikud järelevalveasutused ja EKP pakuvad töötajatele rohkem võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks.

Ühtse järelevalvemehhanismi vahetusprogrammi raames korraldati 2023. aastal töötajate vahetusi väljakujunenud (Autorité de contrôle prudentiel et de résolution ja Banco de España) ja uute partnerasutustega (Banca d'Italia ja De Nederlandsche Bank). Sellised EKP ja riiklike järelevalveasutuste töötajate vahetused on Euroopa pangandusjärelevalves integreeritud karjäärivõimaluste hõlbustamisel võtmetähtsusega. Vahetustes osales 15 paari töötajaid.

Samuti tehti tihedamat koostööd seoses peamiste järelevalvealaste teemadega. Üle 50 riiklike järelevalveasutuste järelevalvetöötaja kaasati edukalt hübriidkoostööd tegevatesse eksperdirühmadesse. Katseprojekti raames käivitas kohapealne kogukond kaks konkreetsete riskivaldkondadega seotud pädevuskeskust, et tõhustada veelgi kontrollijate vahelist koostööd ja eksperditeadmiste jagamist. Lisaks tehti koostöö edasiseks tugevdamiseks kindlaks parimad tavad seoses teadmiste jagamise ja ühtse järelevalvemehhanismi võrgustike toimimisega.

Kuna tihedam koostöö on seotud integreeritud planeerimisega, võeti kasutusele riskitaluvuse raamistik, et toetada järelevalvealast hindamist ja hõlbustada strateegiliste prioriteetide ülekandmist järelevalve kavandamisse (vt punkt 1.3.1).

5.5 Ühtse järelevalvemehhanismi digitaalarengu tegevuskava

Kuna pangandussektor muutub keerukamaks ja järelevalveressursid on piiratumad, on Euroopa pangandusjärelevalve pöördunud digiteerimise poole, et pidada sammu pangandusmaastiku muutustega ja tegeleda tekkivate järelevalveriskidega. Sel eesmärgil on Euroopa pangandusjärelevalve seadnud alates 2020. aastast digitaalarengu tegevuskava prioriteediks ja investeerinud järelevalvetehnoloogia portfelli.

Praegu on kasutusel umbes 14 järelevalvetehnoloogia vahendit, mis vastavad tõhusalt järelevalveasutuste mitmesugustele vajadustele. Näiteks Navi – võrguanalüütika ja kõrgtehnoloogilise visualiseerimise platvorm – koostab olulise ülevaate seotud andmetest, näiteks oluliste krediidiasutuste omandistruktuurist. Samal ajal pakub Agora keskset juurdepääsu kõigile Euroopa pangandusjärelevalves kasutatavatele usaldatavusnõuetega seotud andmetele.

Kui 2022. aastal võeti kasutusele mitu vahendit, siis 2023. aastal tehti suuri jõupingutusi, et ühendada ja lõimida neid vahendeid paremini IT-keskkonda, arendada edasi järelevalvetehnoloogia platvorme, edendada nende kasutuselevõttu järelevalveasutustes ja avastada kujunemisjärgus tehnoloogilisi lahendusi. Esialgne investeering tehnoloogiasse aitas arendada ka tipptasemel taristut, et laiendada tehisintellekti kasutamist. Märkimisväärne näide on virtuaalne labor, mis on tipptasemel pilvepõhine platvorm. See mitte üksnes ei suurendanud koostööd ja digitaalset teabevahetust, vaid võimaldas ka kasutajatel avastada teedrajavaid tehnoloogilisi lahendusi, näiteks generatiivse tehisintellekti rakendusi. See hõlmas järelevalveandmete päringute tegemist loomuliku keele abil ja vestlusrobotite funktsioonide katsetamist seoses järelevalve-eeskirjade ja metoodikatega.

Lisaks lõpetati 2023. aastal ühtse järelevalvemehhanismi digitaalarengu tegevuskava esimene strateegiatsükkel ühtse järelevalvemehhanismi digiteerimiskava täieliku rakendamisega. Praegu töötatakse välja uut ühtse järelevalvemehhanismi digistrateegiat aastateks 2024–2028. Üks uue strateegia põhieesmärk on luua ühtne järelevalve juhtkeskus, mis koondab kõige nõutavamad andmed, uudised, IT-rakendused ja süsteemid.

Lisaks on Euroopa pangandusjärelevalve hakanud stabiilselt rakendama oma digitaalarengu tegevuskava tegevusmudelit, mis hõlmab sisemiste meeskondade tugevdamist ning väliskonsultantidele tuginemise vähendamist järelevalvetehnoloogia rakenduste ja platvormide arendamisel ja hooldamisel. Sellega seoses on ta käivitanud järelevalvetehnoloogia keskuse algatuse, mille raames teatud riiklikud pädevad asutused töötavad välja ja jagavad järelevalvetehnoloogia lahendusi, et neid saaks kasutada kogu ühtses järelevalvemehhanismis.

5.6 Otsuste tegemine

5.6.1 Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee koosolekud ja otsused

2023. aastal toimus 20 EKP järelevalvenõukogu koosolekut. Pärast pandeemiast tingitud piirangute edasist leevendamist toimus viis koosolekut Frankfurdis ja üks Dubrovnikus. Kõik ülejäänud koosolekud toimusid videokonverentsi teel.

Lisaks korraldas järelevalvenõukogu kaks kohtumist, et vahetada teavet finantsvaldkonna aktuaalsete arengusuundade kohta, ja seminari, et arutada järelevalve seisukohast olulisi teemasid. Banca d’Italia kutsel pidas järelevalvenõukogu 2023. aasta oktoobris Roomas ka strateegiakoosoleku, kus liikmed rääkisid ühtse järelevalvemehhanismi edasisest lõimumisest, SREPi eksperdirühma aruande järelmeetmetest, järelevalve tõhususe suurendamise viisidest ja EBA prioriteetidest 2024. aastal.

Järelevalvenõukogu juhtkomitee^[57] pidas 2023. aastal neli koosolekut, mis toimusid kõik videokonverentsi teel.

Juhtkomitee pidas 13 lisakoosolekut, mille keskmes oli ühtse järelevalvemehhanismi protsesside digiteerimine ja lihtsustamine ning ühtse järelevalvemehhanismi lõimumine. Kõik koosolekud peeti videokonverentsi teel ning osaleda võisid kõik järelevalvenõukogu liikmed, kes selle vastu huvi tundsid.

Pärast vaba ametikoha teate avaldamist mais nimetas EKP nõukogu 13. septembril 2023 kandidaatide nimekirjast, mida jagati enne Euroopa Parlamendi ja ELi nõukoguga, Claudia Buchi Andrea Enria ametijärglaseks järelevalvenõukogu esimehena alates 1. jaanuarist 2024. Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon korraldas Claudia Buchiga 20. septembril avaliku kuulamise ning hääletas tema poolt. Seejärel kiitis Euroopa Parlament EKP ametisse nimetamise ettepaneku 3. oktoobri täiskogu istungil heaks ja see kinnitati ELi nõukogu 19. oktoobri 2023. aasta rakendusotsusega, mille kohaldamise alguskuupäev oli 1. jaanuar 2024.

2023. aastal tegi EKP 2403 järelevalveotsust,^[58] mis puudutasid konkreetseid järelevalve alla kuuluvaid üksuseid (joonis 2). EKP tööüksuste juhid tegid nimetatud otsustest 1286, järgides otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistikku seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega. 1117 otsust tegi EKP nõukogu vastuväidete mitteesitamise menetluse raames järelevalvenõukogu ettepaneku eelnõu alusel. Need arvud hõlmavad 189 toimingut^[59] (näiteks filiaalide asutamine), mille EKP kiitis heaks kaudselt seeläbi, et ei esitanud vastuväiteid õigusaktidest tulenevate tähtaegade jooksul.

Enamik järelevalveotsuseid olid seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise (48,4%), omavahendite (9,6%), riigi pädevuse (7,9%), sisemudelite (7,7%), SREPi (4,7%) ja erakorralise aruandlusega (4,7%).

Peale kindlaid panku puudutavate lõplike otsuse-eelnõude, mis esitati EKP nõukogule vastuvõtmiseks, tegi järelevalvenõukogu otsuseid ka mitme horisontaalse küsimuse kohta. Eelkõige olid need otsused seotud 2024. aasta ühtse järelevalvemehhanismi kübervastupidavusvõime stressitestiga, EBA 2023. aasta ELi-ülese stressitesti lõpptulemustega, EKP kehtestatud korrapäraste karistusmaksete avaldamise üksikasjade ja praktiliste aspektidega, järelevalveprioriteetidega aastateks 2024–2026 ning sobivuse ja nõuetekohasuse põhimõtetega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning turvariskidega seotud eksperditeadmiste hindamiseks pankade juhatustes. Mõne sellise otsuse koostasid järelevalvenõukogu volitatud ajutised struktuurid. Need struktuurid hõlmasid EKP ja riiklike pädevate asutuste esindajaid, kes tegid ettevalmistusi sellistel teemadel nagu 2024. aasta SREPi tsüklis rakendatava tegevusliku vastupanuvõime, operatsiooniriski ja IT-riski hindamise metoodika läbivaatamine ning 2. samba soovituslike nõuete ja ülemäärase finantsvõimenduse riskiga seotud 2. samba soovituslike nõuete kehtestamise metoodika kalibreerimine.

Peale selle koostati mõne järelevalvenõukogu otsuse tulemusel avalikke juhendeid, aruandeid ja analüüse, nagu EKP olulise osalusega seotud menetluste juhend.

Järelevalvenõukogu tegi enamiku otsuseid kirjaliku menetluse teel.^[60]

32 pangagruppi 113st, mis olid 2023. aastal EKP otsese järelevalve all, soovis saada EKP ametliku otsuse muus ELi ametlikus keeles kui inglise keel.

Joonis 2

Järelevalvenõukogu otsused 2023. aastal

5.6.2 Vaidlustusnõukogu tegevus

Vaidlustusnõukogu on EKP organ, kuhu kuuluvad liikmed, kes on nii isiklikult kui ka kollektiivselt EKPst sõltumatud. EKP nõukogu on neile usaldanud järelevalveküsimustes tehtud otsuste läbivaatamise, kui selleks esitatakse vastuvõetav läbivaatamistaotlus.

2023. aastal esitati vaidlustusnõukogule neli taotlust EKP järelevalveotsuse halduskorras läbivaatamiseks (tabel 5). Ühe neist taotlustest võttis selle esitaja tagasi, kui EKP jõudis temaga selles küsimuses selgusele väljaspool vaidlustusnõukogu menetlust.

Ülejäänud kolmest taotlusest kaks olid seotud krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisega EKP poolt. Mõlemal juhul tegi vaidlustusnõukogu pärast taotluse esitaja ärakuulamist järelevalvenõukogule ettepaneku asendada otsus samasisulise otsusega. Kolmandal juhul võttis vaidlustusnõukogu samuti pärast taotleja ärakuulamist vastu otsuse, millega tehti järelevalvenõukogule ettepanek asendada otsus otsusega, millega kehtestatakse samad järelevalvemeetmed. Lisaks juhtis vaidlustusnõukogu järelevalvenõukogu tähelepanu taotleja esitatud uuele teabele ja lisas selle oma arvamusele.

2023. aasta mais avaldati järelevalveuudiskirjas intervjuu vaidlustusnõukogu esimehe Pentti Hakkaraineniga. Intervjuus selgitab ta, kuidas vaidlustusnõukogu toimib ja milline on selle järgnevate aastate töökava.

2023. aastal oli vaidlustusnõukogu esimees Pentti Hakkarainen. Teised liikmed olid André Camilleri (aseesimees alates 2023. aasta maist), F. Javier Aríztegui Yáñez, René Smits ja Christiane Campill (liige alates 2023. aasta märtsist, varem asendusliige). Damir Odak oli asendusliige. Vaidlustusnõukogu praegune koosseis on esitatud EKP vaidlustusnõukogu veebisaidil.

5.6.3 Järelevalvenõukogus osalevate EKP esindajate huvivaldkonnad

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja EKP otsuse 2014/4^[61] kohaselt määrab EKP nõukogu järelevalvenõukogusse neli EKP esindajat.

EKP praegused esindajad järelevalvenõukogus on Kerstin af Jochnick, Edouard Fernandez-Bollo, Elizabeth McCaul ja Anneli Tuominen.

Oma igapäevatöös toetavad esindajad järelevalvenõukogu esimeest ja aseesimeest ning esindavad EKP pangandusjärelevalvet nii sisemiselt kui ka väliselt.

Kuna Kerstin af Jochnicki, Edouard Fernandez-Bollo ja Elizabeth McCauli ametiaeg lõpeb 2024. aastal, jagatakse järelevalvenõukogus osalevate EKP esindajate huvivaldkonnad nende ametijärglaste ametisse nimetamisel ümber.

5.7 Tegevusjuhendi rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt on EKP kehtestanud EKP kõrgetasemeliste töötajate, juhtkonna ja teiste töötajate suhtes eetikaraamistiku. See koosneb EKP kõrgetasemeliste töötajate ühtsest tegevusjuhendist, EKP ametieeskirjade spetsiaalsest peatükist ja suunisest, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted. Raamistiku rakendamist ja edasist arendamist toetab EKP eetikakomitee, vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ning eetika- ja vastavuskomisjon.

Kõigile EKP kõrgetasemelistele töötajatele kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 seoses eraotstarbeliste finantstehingutega rangemaid eeskirju ja läbipaistvuskohustusi. Uute eeskirjade kohaselt peavad töötajad saama nüüd eelneva loa ka pärandvara müügiks või sellega seotud õiguste kasutamiseks ning esitama kalendriaasta jooksul tehtud eraotstarbeliste finantstehingute nimekirjad.

Eetikakomitee tegi kooskõlas oma volitustega järelevalvenõukogu liikmete huvide deklaratsioonide iga-aastase hindamise, enne kui need avaldati EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Samuti vastas komitee EKP pangandusjärelevalvega tegelevate kõrgetasemeliste töötajate esitatud nõuandetaotlustele ja andis sellega seoses välja 13 arvamust, millest enamik puudutas isiklikku ja töösuhte lõppemise järgset tegevust. EKP eetikakomitee arvamused avaldatakse EKP veebisaidil kuus kuud pärast nende avaldamise kuupäeva.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus jätkas 2023. aastal digiteerimisega seotud jõupingutusi, et pakkuda töötajatele eetikaküsimustes nõustamist kiiremini, turvalisemalt ja kasutajasõbralikumalt. Lisaks eetikajuturobotile, mis annab vastuseid lihtsatele päringutele, saavad EKP töötajad nüüd kasutada sisemist platvormi, et saada juurdepääs teabe esitamise vormidele ja jälgida järelmeetmeid. Uus vahend on kättesaadav mitmes seadmes. 2023. aastal oli 2767 vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse töötajate panust nõudvat taotlust võrreldes 1690 taotlusega 2022. aastal. Umbes 44% nõuandetaotlustest esitasid EKP pangandusjärelevalve töötajad.

Diagramm 12

EKP pangandusjärelevalve töötajatelt 2023. aastal laekunud taotluste ülevaade

(taotluste arv)

Peale spetsiaalsete koolituste ja e-õppe programmide korraldas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus teabekampaaniaid eetikaraamistiku kohta, näiteks avatud eetikapäevad uustulnukatele ja eetikateadlikkuse hooaeg oktoobris, mis hõlmas küberturvalisusealase teadlikkuse kuusse panustamist. Kõigile töötajatele mõeldud 2023. aasta üleilmsel eetikapäeval keskenduti muu hulgas eraotstarbeliste finantstehingute eeskirjadele, ametiaja lõppemisele, väliste isikutega kohtumistele ja arvamuse avaldamise tähtsusele.

Et vältida tegelikku või tajutavat nn pöördukse olukorda, hindas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad sellest, et töötajad kaaluvad erasektori tööpakkumisi, ning andis nõu kohaldatavate eeskirjade ja leevendusmeetmete kohta. 2023. aasta jooksul oma ametikohalt lahkunud pangandusjärelevalve töötajatest kahe puhul kehtestati kooskõlas eetikaraamistikuga ajutine muu kutsetegevuse keeld. Seitsmel juhul kehtestati lisakaitsemeetmed, nagu ülesannete ümberjagamine, töötajate üleviimine teistele ametikohtadele ja/või juurdepääsuõiguste piiramine, et vältida nn pöördukse olukorda, millega sisuliselt muudeti ooteaeg pangasiseseks.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus kontrollis korrapäraselt EKP kõrgetasemeliste ja muude töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid. Nagu ka varasematel aastatel tuvastati kontrolli käigus vaid väike hulk mittevastavuse juhtumeid, millest alla 40% olid seotud EKP pangandusjärelevalve töötajatega. Ühelgi juhul ei olnud tegu tahtliku väärkäitumise või muude raskete mittevastavuse juhtumitega.

Eetika- ja vastavuskomisjon on eurosüsteemi ning ühtse järelevalvemehhanismi eetika ja usaldusväärsusega seotud küsimustes toimuva teabevahetuse ja koostöö foorum. 2023. aastal hõlmas selle tegevus käitumisriski töörühma loomist, et võrrelda, täiustada ja ühtlustada olemasolevaid käitumisriski hindamise raamistikke ning riiklike pädevate asutuste kehtestatud jälgimis- ja aruandlusprotsesse. EKP esitas eetika- ja vastavuskomisjoni koosolekul oma töövõtjate käitumisriski raamistikku ja selle mõju ühtse järelevalvemehhanismi töövõtjatele.

5.8 Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtte kohaldamine

2023. aastal kohaldati rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtet peamiselt seoses teabevahetusega eri poliitikavaldkondade vahel.

Kooskõlas otsusega EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta^[63] kohaldati selle teabevahetuse suhtes teabe vajalikkuse nõuet ning seega pidid kõik poliitikavaldkonnad tõendama, et teave, mida nad taotlevad teiselt poliitikavaldkonnalt, on vajalik nende tööeesmärkide saavutamiseks.

Otsuse EKP/2014/39 kohaselt on vaja juhatuse heakskiitu, et vahetada ühtse aruandluse (COREP) ja finantsaruandluse (FINREP) anonüümseks muutmata andmeid, muid toorandmeid ning hinnanguid või põhimõttelisi soovitusi sisaldavat teavet. EKP kahe poliitikavaldkonna tegevusharud vahetasid selliseid andmeid raamistiku alusel, mille juhatus on heaks kiitnud ja korrapäraselt läbi vaadanud.

Kui taotletud teave oli seotud anonüümsete andmete või poliitiliselt mittetundliku teabega, võimaldas juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele kooskõlas otsusega EKP/2014/39 seda teavet omanud EKP poliitikavaldkond.

2023. aasta mais otsustas EKP juhatus lubada otsuse EKP/2014/39 artikli 8 alusel konfidentsiaalse teabe vahetamist kahe valdkonna vahel, võttes arvesse ebasoodsaid turusuundumusi, mis võisid ohustada turu likviidsust ja finantsstabiilsust. Rangelt teabe vajalikkuse alusel antud luba vaadati läbi ja seda pikendati igal kuul kuni 2023. aasta juuni lõpuni. Ukrainas toimuva sõja tõttu pangandussektorile avalduva mõjuga seotud andmete jagamine, mis algatati 2022. aasta veebruaris otsuse EKP/2014/39 artiklis 8 sisalduva eriolukordi käsitleva sätte kohaselt, jätkub, kuid sellele kohaldatakse ranget teabe vajalikkuse nõuet. Erand, mida kohaldati koroonapandeemiaga seoses kogutud pangaandmete vahetamise suhtes, kaotati 2023. aasta oktoobris.

Otsuste tegemise tasandil ei tekitanud ülesannete lahusus probleeme ja puudus lepituskomisjoni sekkumise vajadus.

5.9 Andmete aruandlusraamistik ja teabehaldus

5.9.1 Muudatused andmete aruandlusraamistikus

2023. aastal tegid EKP ja riiklikud pädevad asutused jätkuvalt märkimisväärseid edusamme meetmete rakendamisel, et veelgi ühtlustada järelevalveandmete kogumise ühiseid tavasid, kasutades nn järjestikulist lähenemisviisi. Rakendati nõuet, mille kohaselt riiklikud pädevad asutused peavad edastama esitatud järelevalveandmed viivitamata EKP-le, ning EKP õigusraamistikku ajakohastati sellega seoses (vt 7. peatükk).

EKP keskset andmeesitusplatvormi (CASPER), millel oli 2023. aastal üle 3400 sise- ja väliskasutaja, uuendatakse, et võimaldada sissetulevate andmete vastuvõtmisel nende kontrollimist teiste EKP andmekogumite alusel.

Vastuseks siseauditi soovitusele alustas EKP koostöös riiklike pädevate asutustega tööd selgete eeskirjade kogumi kallal, et määrata kindlaks uuesti esitatud järelevalveandmete olulisus EBA järelevalvealase aruandluse rakenduslike tehniliste standardite kohaldamisalas. Käivitati katseprojekt, et määratleda kriteeriumid, mille kohaselt teha kindlaks olulisi uuesti esitatud andmeid, ja koguda andmete uuesti esitamiste kohta üksikasjalikke selgitusi, kui need ületavad asjakohaseid regulatiivseid või olulisuse künniseid.

EKP võttis kasutusele ka juhtkonna aruande andmehalduse ja -kvaliteedi kohta.^[64] Selle aruande – mis hõlmab kvantitatiivsete näitajate kogumit ja pankadele mõeldud küsimustikku – eesmärk on suurendada juhtorgani vastutust ning tuvastada ja potentsiaalselt vähendada pankade struktuurseid puudusi riskiandmete koondamisel ja aruandluses.

2023. aastal laiendas EKP kord kvartalis avaldatava järelevalvega seotud pangandusstatistika sisu uute netointressimarginaali näitajate, stabiilse netorahastamise kordaja täiendava jaotuse ja võlaväärtpaberite jaotusega vastaspoolte kaupa. Lisaks avaldas EKP 2023. aasta mais uued panganduse koondstatistika andmed vähem oluliste krediidiasutuste kohta, mis hõlmavad kapitali, kasumlikkuse, likviidsuse ja vara kvaliteedi põhinäitajaid.

2023. aasta lõpus avaldas EKP 3. samba teabe üksikute pankade kohta, täiendades valitud kapitali ja likviidsuse suhtarve ning krediidikvaliteedi vorme teabega pankade keskkonnariski positsioonide kohta. EKP viis läbi valitud 3. samba avalikustatud andmete ja regulatiivse aruandluse vastavusharjutuse ning selle tulemusel parandati märkimisväärselt andmete ühtsust.

5.9.2 Teabehaldus

Ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteem (IMAS) koosneb järelevalveprotsesside süsteemidest. IMAS hõlmab SREPi menetluste taotlusi, kõiki peamisi järelevalve töövooge, järelevalvealasele aruandlusele juurdepääsu ja selle analüüsimise andmeteenust (IDRA) ning rakendust, mille abil järelevalve alla kuuluvad üksused saavad võtta digitaalselt ühendust järelevalveasutustega ning esitada taotlusi ja teateid veebivormide kaudu (IMASi veebiportaal).

2023. aastal uuendati täielikult IMASi aluseks olevat tehnilist taristut. Süsteemis kasutatakse nüüd tänapäevast tehnoloogiat ning see on tõhusam, skaleeritav ja hooldatav. Seda kohandati ka finantssüsteemi ja selle õigusraamistiku muudatustega ning ühtse järelevalvemehhanismi metoodika ja strateegiaga. 2023. aasta uued funktsioonid hõlmasid i) muudatusi, millega kajastada SREPi metoodika ajakohastamist ja kalibreerimist, sealhulgas konkreetseid vahendeid võrdlusuuringute ja horisontaalse analüüsi jaoks; ii) järelevalvealase kontrolliprogrammi kavandamise mooduli uuendamist; iii) ühtse järelevalvemehhanismi otsuseid tegevate organite jaoks loodud aruandluse kohandamist; iv) olulisuse hindamise mooduli ja järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste registri täiendusi ning v) täiustatud jälgitavust ja sisekontrolli kõigis järelevalveprotsessides, mida IMAS toetab.

2023. aastal uuendati IMASi veebiportaali ka parandatud kasutajaliidesega, mis lihtsustab navigeerimist. Lisati uusi järelevalveprotsesse, eelkõige seoses i) laenuteabe esitamisega krediidikvaliteedi läbivaatuse raames kohapealsete kontrollide käigus; ii) uue menetlusega, mille kohaselt pangad ja järelevalveasutused jälgivad puuduste kõrvaldamist ja seotud meetmeid, ning iii) sobivuse ja nõuetekohasuse taotluste ühtse vormi laiendamisega Bulgaaria ja Horvaatia asutuste jaoks.

IMASi veebiportaali kasutamine kasvas 2023. aastal märkimisväärselt ja esitati rohkem kui 3900 uut protsessi, sealhulgas sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise taotlused, piiriülese teenuse osutamise teated, kavandatavad olulise osaluse omandamised, uued tegevusload, finantsvaldusettevõtjate heakskiitmised ja erandid, teated ebaoluliste mudelite muudatuste ja tegevuse edasiandmise korra kohta. Eelkõige kasvas IMASi veebiportaali kasutamine sobivuse ja nõuetekohasuse taotluste esitamiseks ning nende edenemise jälgimiseks 2022. aasta 89%‑lt 2023. aastal 96%‑le.

Lisaks võeti alates 1. septembrist 2023 seoses sobivuse ja nõuetekohasuse teadetega kasutusele masinlugemisvahend Heimdall. Heimdall otsib teavet, mille pangad on esitanud IMASi veebiportaali kaudu, näiteks küsimustikke, ning analüüsib selle sisu, enne kui juhtumiga tegelevad isikud kontrollivad hindamist ja viivad selle lõpule, kasutades riskipõhist hindamisvahendit. Heimdalli ja riskipõhise hindamisvahendi kasutamisega suurendatakse sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise protsessi tõhusust ning tagatakse hindamisel järjepidevus.

6 Eelarvega seotud aruandlus

6.1 2023. aasta kulud

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peab EKP eraldama järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid. Neid vahendeid rahastatakse EKP otsese ja kaudse järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest järelevalvetasudest. EKP teeb kõik endast oleneva, et muuta vahendite tähtsuse järjekorda ja neid optimeerida ning tagada seeläbi, et pangandusjärelevalve saaks pidevalt muutuvates oludes oma ülesandeid nõuetekohaselt täita, parandades seega selle tõhusust ja piirates kulusid kooskõlas terve organisatsiooni kulude stabiliseerimise kohustusega.

Järelevalveülesannete täitmisel tekkivad kulud on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad. Need kulud hõlmavad EKP pangandusjärelevalve funktsiooni otseseid kulusid. Järelevalvefunktsiooni täitmisel kasutatakse ka EKP tugitegevusharude osutatavaid ühiseid teenuseid^[65].

EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. EKP nõukogu võtab vastu EKP aastaeelarve EKP juhatuse ettepanekul ning pärast järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega pangandusjärelevalvet puudutavates küsimustes konsulteerimist. EKP nõukogu abistab eelarvekomitee, kuhu kuuluvad kõigi eurosüsteemi keskpankade ja EKP esindajad. Eelarvekomitee abistab EKP nõukogu, esitades talle hinnangud eelarve planeerimist ja järelevalvet käsitlevate EKP aruannete kohta.

2023. aastal moodustasid EKP järelevalveülesannetega seotud tegelikud aastakulud 653,5 miljonit eurot, mis oli kooskõlas 2023. aasta märtsis prognoositud 649,0 miljoni euroga ja 7,4% väiksem kui EKP 2023. aasta järelevalveülesannete täitmisega seotud eelarve ülemmäär, mis oli 705,6 miljonit eurot.

Tabelis 6 esitatud liigitusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks iga-aastastest järelevalvetasudest kaetavate iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel olenevalt nende järelevalvestaatusest (oluline või vähem oluline) kooskõlas järelevalvetasude määruse artikliga 8^[66].^[67] Tabelis 7 on esitatud üksikasjalikum teave kulude kohta täidetud ülesannete kaupa.

Järelevalveülesannetega seotud kulud (653,5 miljonit eurot) kasvasid 2023. aastal 10,1% võrreldes 2022. aastaga, mil need olid 593,8 miljonit eurot. Sellist kasvu täheldatakse kõigi peamiste järelevalveülesannete puhul ja see kajastab töötajatega seotud kulude kasvu, samuti esimest täisaastat alates pangandusjärelevalve tegevuse taastumisest tavapärasel tasemel pärast pandeemiat. Samuti kajastub selles uute IT-teenuste kasutuselevõtt, mis on seotud järelevalvetehnoloogia projektide ja teiste pangandusjärelevalve IT-süsteemide pideva arenguga. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud punktis 5.9. Samuti kajastab see kasv inflatsiooni ja kõrgete energiahindade mõju. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega seotud kulude 20,4% suurenemine on tingitud 2023. aastal läbi viidud iga kahe aasta tagant korraldatavast stressitestist.

Sisemiste ressursside täiendamiseks kasutab EKP väliskonsultantide tugiteenuseid, et hankida eriteadmisi, või integreeritud konsultatsiooniteenust kvalifitseeritud majasisese töötaja juhendamisel, et täiendada suurima töökoormusega aegadel sisemisi ressursse. 2023. aastal kulutas EKP põhiliste järelevalveülesannetega seotud konsultatsiooniteenustele 33,9 miljonit eurot, mida on 2022. aastaga võrreldes 6,9 miljonit eurot vähem. See tulenes peamiselt koosseisuliste töötajate kasutamisest kohapealsetel missioonidel. 9,4 miljonit eurot sellest kulutati IT-süsteemide arendamisele, 8,3 miljonit eurot varade kvaliteedi hindamisele ja 16,2 miljonit kohapealse järelevalve ülesannetele, sealhulgas piiriülestele missioonidele. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud 1. peatükis. Lisaks tekkisid konsultatsioonikulud 11,2 miljonit eurot. Need kulud tulenesid EKP pangandusjärelevalve funktsiooni toetavatest valdkondadest ning olid seotud peamiselt IT-süsteemide käitamise ja parendusliku hooldusega.

Pangandusjärelevalvealase tegevusega seotud tööreiside kulud kasvasid 2023. aastal märkimisväärselt. Kulud olid 11,3 miljonit eurot võrreldes 2022. aasta 6,8 miljoniga. See kajastab asjaolu, et 2023. aasta oli pärast pandeemiat esimene täisaasta, mil tööreisidele ei kohaldatud piiranguid.

Kulude jagunemine EKP järelevalveülesannetega otseselt seotud kulude ja ühiste teenustega seotud kulude vahel oli üldjoontes sarnane eelmise aastaga (diagramm 13).

Diagramm 13

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud kulukategooriate kaupa

(miljonites eurodes)

Otseselt seotud kulud koosnevad põhiliste järelevalvetöötajate kuludest, järelevalvealaste algatusprojektide kuludest (sealhulgas põhjalike hindamistega seotud kuludest), muudest tegevuskuludest, näiteks tööreisid ja koolitus, kuludest spetsiaalsele infotehnoloogiale, näiteks IMASile ja stressitestide aruandluse platvormile (STAR) ning seonduvatele projektidele ja tipptasemel järelevalvetehnoloogia arendamisele.

Ühiste teenuste kategooria hõlmab teenuseid, mida kasutavad nii keskpanganduse kui ka pangandusjärelevalve funktsioon.^[68] Ühiste teenuste kulud jagatakse iga funktsiooni vahel, kasutades selleks kulude jaotamise mehhanismi, mis tugineb valdkonna standardsetele parameetritele, nagu täistööajale taandatud ametikohad, kontoripind ja tõlkepäringute arv. Et EKP on võtnud oma kindlaks eesmärgiks suurendada märgatavalt tõhusust, täiustab ta korrapäraselt kulude jaotamise parameetreid.

2023. aasta tegelikud kulud olid kokku 653,5 miljonit eurot. Otseselt seotud kulud olid 403,0 miljonit eurot ja ühiste teenuste kulud 250,5 miljonit, mis moodustasid tegelikest kuludest vastavalt 61,7% ja 38,3% (mis on üldjoontes sarnane 2022. aastaga, mil vastavad näitajad olid 59,2% ja 40,8%). IMASi ja STARi amortisatsioon aitasid kaasa otseselt seotud infotehnoloogia ja seotud projektide kulude kasvule, mis olid 2023. aastal 22,9 miljonit eurot.

70,7% 59,7 miljoni euro suurusest üldisest tegelike kulude kasvust 2023. aastal tuleneb töötajatega seotud kuludest (42,2 miljonit eurot). Töötajatega seotud kulud vähenesid 2022. aastal pärast pikaajaliste hüvitiste hindamise kohandamist kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutatud tunduvalt kõrgema diskontomäära tõttu. 2023. aastal tõi EKP pangandusjärelevalve töötajate suurem keskmine arv, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve iga kahe aasta tagant toimuvate stressitestide jaoks ning kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimistega seonduvate konsultatsiooniülesannete osaliseks koosseisulistele töötajatele üleandmiseks vajalik personal, samuti palga kohandamine kaasa töötajatega seotud kulude suurenemise.

Sellele lisaks kergitas pandeemiajärgne tegevuse täielik taastumine ametikohtade täituvusmäära ja mõjutas ka enamikku kululiikidest, näiteks tööreise, mis aitas samuti kaasa kulude üldisele suurenemisele.

Ülejäänud kasv on näha enamikus teistes kulukategooriates, nii otseselt seotud kui ka ühiste teenuste kuludes, kajastades jällegi peamiselt tegevuse täielikku taastumist tavalisel tasemel ja inflatsiooni mõju.

6.2 EKP järelevalvetasude väljavaade 2024. aastaks

Pärast seda, kui pandeemia mõju kavandatud kulude prognoositavale rakendusmäärale leevenes, kohandas EKP 2024. aasta kulude hindamisel oma lähenemisviisi. Kavandatud kulude prognoositava rakendusmäära eeldatava kasvu tõttu on 2024. aasta prognoositud kulud 661,0 miljonit eurot. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud eelarve ülemmäär on 2024. aastal 698,9 miljonit eurot. Kavandatud kuludes võetakse kooskõlas EKP kulude stabiliseerimise kohustusega arvesse jõupingutusi vahendite tähtsuse järjekorra muutmisel ja optimeerimisel, asjaolu, et 2024. aastal ei toimu EBA stressitesti, ning järelevalvetehnoloogia projektide ja kohapealsete missioonidega seotud konsultatsiooniülesannete üleandmist koosseisulistele töötajatele, mida tasakaalustab konsultatsioonikulude vähenemine.

Kooskõlas oma eesmärgiga stabiliseerida 2023. aastaks terve organisatsiooni kulud näeb EKP ette praeguste volitustega seotud kavandatud kulude stabiliseerumise.

2025. aastal nõutav iga-aastane järelevalvetasu 2024. aasta eest selgub alles 2024. aasta tasuperioodi lõpus ning moodustab kogu 2024. aasta tegelikud kulud, mida on kohandatud summadega, mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi või mida nõuti üksikutelt pankadelt eelmiste tasuperioodide eest, viivise ja saamata jäänud tasudega.

Eri kategooriatesse kuuluvatelt krediidiasutustelt nõutava kogusumma suhtarv on 2024. aastal prognoosi kohaselt 95,8% oluliste krediidiasutuste ja 4,2% vähem oluliste krediidiasutuste puhul.

6.3 2023. aasta järelevalvetasude raamistik

Koos ühtse järelevalvemehhanismi määrusega moodustavad järelevalvetasude määrus ja sellega seotud otsus^[69] õigusraamistiku, mille alusel EKP kogub iga-aastast tasu järelevalveülesannetega seotud kulude katteks.

6.3.1 2023. aasta tasuperioodi eest nõutav kogusumma

2023. aasta tasuperioodi eest nõutav iga-aastane järelevalvetasu moodustab 653,7 miljonit eurot. See koosneb peaaegu täielikult 2023. aasta tegelikest iga-aastastest kuludest, mis on 653,5 miljonit eurot, mida kohandatakse üksikutele pankadele tehtud eelmiste tasuperioodidega seotud (neto)tagasimaksete arvelt 402 266 euro võrra ning laekunud viivise arvelt 182 137 euro võrra. Kokku kohandatakse seda seega 220 129 euro võrra.

Iga-aastast järelevalvetasu saab kohandada ka kuludesse kantud summadega, mis jäid saamata. Selline kohandamine ei olnud 2023. aastal vajalik.

Iga-aastastest järelevalvetasudest kaetav summa jaotatakse kahte ossa, lähtudes järelevalve alla kuuluvate üksuste staatusest ehk sellest, kas need on olulised või vähem olulised. Jaotuses kajastub neile kohaldatava EKP järelevalve ulatuse määr. Kulud jaotatakse krediidiasutuste kategooriatesse metoodika alusel, mis võimaldab pidevat täpsustamist ja õigeaegset kohandamist, millega tagatakse, et jaotus muutub aja jooksul pidevalt paremaks.

2023. aastal olulistelt krediidiasutustelt nõutud kogusumma on 626,5 miljonit eurot ning vähem oluliste krediidiasutuste puhul 27,2 miljonit, mis moodustavad EKP järelevalveülesannete kogukuludest vastavalt 95,8% ja 4,2%.

6.3.2 Individuaalsed järelevalvetasud

Üksuse või grupi tasandil arvutatakse tasud panga olulisuse ja riskiprofiili järgi, kasutades järelevalve alla kuuluvate pankade iga-aastaseid tasutegureid.

Lisateave järelevalvetasude kohta on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

6.4 Muud EKP järelevalveülesannetega seotud laekumised

EKP-l on õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi pankade usaldatavusnõudeid käsitlevate ELi õigusaktide (sh EKP järelevalveotsuste) järgimata jätmise eest. Nendega seotud laekumisi ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Niisamuti ei võeta arvesse selliste karistuste hüvitamist juhul, kui varasemaid sanktsioone puudutavaid otsuseid muudetakse või need tühistatakse. Asjaomaseid summasid kajastatakse EKP tulude ja kulude aruandes. 2023. aastal oli järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustega seotud laekumiste summa 17,9 miljonit eurot.

7 EKP vastuvõetud õigusaktid

EKP vastuvõetud õigusaktid hõlmavad määruseid, otsuseid, suuniseid, soovitusi ja juhiseid riiklikele pädevatele asutusele (kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 9 lõike 1 kolmanda lõigu ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikliga 22). Selles osas on loetletud pangandusjärelevalvet käsitlevad õigusaktid, mille EKP võttis vastu 2023. aastal ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EUR-Lexis. Loetelu hõlmab ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud õigusakte ja muid asjakohaseid õigusakte.

7.1 EKP määrused

EKP/2023/20
Euroopa Keskpanga 17. augusti 2023. aasta määrus (EL) 2023/1678, millega muudetakse määrust (EL) 2015/534 järelevalvealase finantsteabe aruandluse kohta (EKP/2015/13) (EKP/2023/20) (ELT L 216, 1.9.2023, lk 93)

7.2 Muud EKP õigusaktid (v.a määrused)

EKP/2023/2
Euroopa Keskpanga 28. veebruari 2023. aasta otsus (EL) 2023/656 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2022. aastal (EKP/2023/2) (ELT L 81, 21.3.2023, lk 42)

EKP/2023/5
Euroopa Keskpanga 10. märtsi 2023. aasta otsus (EL) 2023/672 kohapealseid kontrolle ja sisemudelitega seotud uurimisi käsitlevate otsuste vastuvõtmise õiguse delegeerimise kohta (EKP/2023/5) (ELT L 84, 23.3.2023, lk 18).

EKP/2023/6
Euroopa Keskpanga 14. märtsi 2023. aasta otsus (EL) 2023/673, millega volitatakse tööüksuste juhte võtma vastu kohapealseid kontrolle ja sisemudelitega seotud uurimisi käsitlevaid delegeeritud otsuseid (EKP/2023/6) (ELT L 84, 23.3.2023, lk 24)

EKP/2023/11
Euroopa Keskpanga 13. aprilli 2023. aasta otsus (EL) 2023/864, millega muudetakse otsust EKP/2014/16 vaidlustusnõukogu asutamise ja selle kodukorra kohta (EKP/2023/11) (ELT L 112, 27.4.2023, lk 46)

EKP/2023/18
Euroopa Keskpanga 17. augusti 2023. aasta otsus (EL) 2023/1681 järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt riiklikele pädevatele asutustele esitatud järelevalveandmete edastamise kohta Euroopa Keskpangale (EKP/2023/18) (ELT L 216, 1.9.2023, lk 105)

EKP/2023/19
Euroopa Keskpanga 17. augusti 2023. aasta otsus (EL) 2023/1680 riiklike pädevate asutuste poolt Euroopa Keskpangale esitatava järelevalve alla kuuluvate üksuste rahastamiskavade aruandluse kohta (EKP/2023/19) (ELT L 216, 1.9.2023, lk 98)

EKP/2023/24
Euroopa Keskpanga 28. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2530, mis käsitleb riiklike pädevate asutuste või riiklike määratud asutuste kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise otsustamise pädevuse delegeerimist (EKP/2023/24) (ELT L, 2023/2530, 24.11.2023)

EKP/2023/26
Euroopa Keskpanga 24. oktoobri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2531, millega volitatakse tööüksuste juhte võtma vastu delegeeritud otsuseid riiklike pädevate asutuste või riiklike määratud asutuste kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetele vastuväidete mitteesitamise kohta (EKP/2023/26) (ELT L, 2023/2531, 24.11.2023)