Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP)
Järelevalveasutused hindavad pankade riske ja teevad kindlaks, kas neid suudetakse korralikult juhtida. Seda tegevust nimetatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks (SREP). SREPi eesmärk on tagada pankade riskiprofiilide järjepidev hindamine ja otsused vajalike järelevalvemeetmete kohta.
SREPi tulemused
2020. aasta SREPi koondtulemused
Kord aastas avaldatakse kõigi EKP pangandusjärelevalve otsese järelevalve alla kuuluvate pankade SREPi tulemused.
2. samba kohustuslikud nõuded (P2R)
Teise samba nõuetega nähakse ette, kui palju kapitali peavad pangad oma riskide katteks hoidma.
Kuidas SREP toimub?
Järelevalveeksperdid kasutavad ühtset metoodikat ja ühtlustatud instrumente, et tagada pankade järjepidev hindamine. SREP hõlmab järgmisi valdkondi:
Järelevalveeksperdid analüüsivad panga ärimudelit, et saada parem ülevaade panga põhitegevustest, ärivaldkondadest, tegevuskeskkonnast ja peamistest nõrkustest.
Järelevalveeksperdid analüüsivad panga tegevuse korraldust ning võtmeisikuid, funktsioone, juhtorganeid ja komiteesid.
Hindamisele kuuluvad krediidirisk, tururisk, pangaportfelli intressirisk ja operatsioonirisk.
Järelevalveasutused hindavad panga suutlikkust katta erakorralist sularahavajadust näiteks majandusliku ebakindluse olukorras, kui hoiustajad võivad pangast välja võtta tavapärasest suuremaid summasid.
Millel SREP põhineb?
Stressitestid
SREPi algetapis teevad järelevalveasutused stressiteste, et tuvastada ja korrigeerida pankade nõrkusi ja haavatavusi.
Järelevalveprioriteedid
EKP pangandusjärelevalve seab igal aastal oma järelevalveprioriteedid, millest SREPi läbiviimisel juhindutakse.
Riskihinnang
EKP pangandusjärelevalve tuvastab ja hindab igal aastal pankade riske, et määrata kindlaks SREPi fookusvaldkonnad.