2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta

2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta on pangapõhine soovitus kapitalitaseme kohta, mis pankadel peaks EKP ootuse kohaselt olema lisaks siduvatele finantsvõimenduse määra nõuetele.

Panga finantsvõimenduse määra arvutamiseks jagatakse tema esimese taseme omavahendid finantsvõimenduse määra kogu riskipositsiooni näitajaga, mis hõlmab panga varasid ja bilansiväliseid kirjeid olenemata nende riskitasemest. Finantsvõimenduse määra 3% nõue muutus kõigi pankade jaoks siduvaks 28. juunil 2021.

2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta kehtestatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames. Erinevalt 2. samba nõuetest finantsvõimenduse määra kohta ei ole need õiguslikult siduvad.

Kuidas kehtestavad järelevalveeksperdid konkreetsele pangale 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta?

EKP pangandusjärelevalve kehtestab pankadele 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta, võttes aluseks nende tulemused korrapäraselt läbiviidavates ELi-ülestes stressitestides, kasutades kaheetapilist rühmitamismeetodit.

Esimene etapp

Esimeses etapis liigitavad järelevalveeksperdid pangad nelja rühma vastavalt sellele, mil määral nende finantsvõimenduse määr stressitestis kahanes. Igale rühmale vastab finantsvõimenduse määra 2. samba soovituslike nõuete vahemik.

Teine etapp

Teises etapis kehtestavad järelevalveeksperdid 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta mõnele pangale, näiteks kui nende prognoositav finantsvõimenduse määr jääb allapoole üldist finantsvõimenduse määra nõuet.

Üldine finantsvõimenduse määra nõue on järgmiste komponentide summa:

• finantsvõimenduse määra 3% nõue, mida kohaldatakse kõigi pankade suhtes;
• pangapõhine 2. samba kapitalinõue finantsvõimenduse määra kohta, mille on kehtestanud EKP pangandusjärelevalve;
• globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste finantsvõimenduse määra puhver (G-SII finantsvõimenduse määra puhver), mis moodustab 50% G-SII puhvrist, mille määravad kindlaks makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused. Näiteks kui panga G-SII puhver on 1,5%, on tema G-SII finantsvõimenduse määra puhver 0,75%.

2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta kehtestatakse pangale määratud rühma vahemiku piires või erandjuhul väljaspool neid piire, võttes arvesse konkreetse panga olukorda, näiteks tema riskiprofiili ja aastat, mil tema finantsvõimenduse määr kukkus stressitesti vältel kõige madalamale tasemele.

Rühmitamismeetod tagab, et finantsvõimenduse määra 2. samba soovituslike nõuete tasemete ja stressitesti tulemuste vahel on selge seos. Nagu graafikult näha, ei võrdu 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta siiski panga finantsvõimenduse määra kahanemisega. Näiteks liigitatakse pank, kelle finantsvõimenduse määr väheneb 1,5 protsendipunkti, teise rühma ja tema finantsvõimenduse määra 2. samba soovituslike nõuete tase jääb seega tõenäoliselt vahemikku 0,20%–0,70%. Nagu eespool märgitud, kehtestatakse 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta mõnele pangale, näiteks kui nende prognoositav finantsvõimenduse määr jääb stressiolukorras allapoole üldist finantsvõimenduse määra nõuet.

Järelevalveeksperdid kehtestavad stressitestist kõrvale jäänud pankadele 2. samba soovituslikud nõuded finantsvõimenduse määra kohta tulevikku suunatud hinnangu põhjal, mis käsitleb negatiivsete stsenaariumite võimalikku mõju panga finantsvõimenduse määrale.