1 Sissejuhatus

Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud geopoliitiline šokk ja selle vahetud makromajanduslikud tagajärjed on süvendanud ebakindlust majanduse ja finantsturgude arengu suhtes ning suurendanud pangandussektorit mõjutavaid riske. Praegune olukord nõuab pankadelt ja pangandusjärelevalveasutustelt äärmist ettevaatust. 2022. aasta esimene pool oli järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste jaoks üldiselt edukas. Seda toetas majanduse taastumine pärast koroonaviiruse (COVID-19) pandeemiaga seotud piirangute vähehaaval leevendamist ja intressimäärade järkjärgulist normaliseerimist. Pankade omavahendite suhtarvud olid nimetatud perioodil usaldusväärsed ja likviidsuspuhvrid küllaldased, kajastades sektori tugevat vastupanuvõimet. Viivislaenude kogumaht vähenes jätkuvalt.

Kuigi Ukraina sõja otsene mõju on enamikule järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele olnud seni piiratud, on makromajanduslik šokk, mis on teravdanud varasemat inflatsioonisurvet ja püsivaid tarneahela kitsaskohti, laienenud eelkõige Euroopas. Selle tagajärjel on finants- ja mittefinantsriskid Euroopa finantssektoris kasvanud. Geopoliitiliste pingete võimalik süvenemine tulevikus võib veelgi suurendada ümberhindamisriske finantsturgudel, aga ka küberohtusid. Kokkuvõttes on majanduse ja finantsturgude areng endiselt väga ebakindel, jättes rohkem ruumi üllatusteks languspoolel kui tõusupoolel.

Lisaks Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud otsesematele riskidele peavad pangad ja järelevalveasutused asjakohast tähelepanu pöörama ka varem ilmnenud ja struktuursemat laadi riskidele ning haavatavustele. Nende hulka kuuluvad näiteks pankade digipöörde strateegiate väljatöötamisest ja rakendamisest tulenevad probleemid ning ülemaailmsetest kliimamuutustest lähtuvad füüsilised ja üleminekuriskid.

Seda keerulist olukorda arvesse võttes on EKP pangandusjärelevalve tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega läbi vaadanud oma järgmise kolme aasta strateegilised prioriteedid. Läbivaatamisel tugineti järelevalve alla kuuluvate pankade peamiste riskide ja haavatavuste põhjalikule hindamisele, võeti arvesse möödunud aastal kinnitatud prioriteetide täitmisel tehtud edusamme ning lähtuti 2022. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemustest. Ehkki olukord on võrreldes eelmise aastaga oluliselt muutunud ning suurendanud pangandussektorit ohustavate riskide tõenäosust ja tõsidust, on 2022. aastal kehtestatud järelevalveprioriteedid ja neile vastavad tegevused endiselt üldjoontes sobivad nii pangandussektori pakiliste probleemide kui ka struktuursemat laadi haavatavustega tegelemiseks.

Sellest hoolimata on vaja teha mõningaid kohandusi, et maandada sõjast ja kõrgest inflatsioonitasemest tulenevaid uusi riske. Ajakohastatud kavas kajastuvad ka järelevalveasutuste edusammud eelmistel aastatel prioriteediks seatud haavatavuste ja riskidega tegelemisel. Intressi- ja krediidimarginaali risk, vastaspoole krediidirisk ja võimendusega rahastamine on näited püsivatest ja eriti praeguses olukorras vägagi olulistest riskidest, millega pangandusjärelevalve on 2022. aastal pingsalt tegelenud. Järelevalveasutused võtavad asjaomastes pankades korralise järelevalvetegevuse käigus sihipäraselt järelmeetmeid, tagamaks, et need riskid on piisavalt ohjatud ja tuvastatud puudused täielikult käsitletud.

Praegune keskkond nõuab ka ettevaatust. Seetõttu on oluline, et järelevalveasutused jätkaksid oma korralise järelevalvetegevuse käigus pankade eraldiste moodustamise tavade ja kapitalipositsioonide ning prognooside ja jaotuskavade asjakohasuse ja usaldusväärsuse jälgimist ning läbivaatamist. Selle hulka kuulub ka pankade tegevuse hindamine omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude järgimisel, eriti praeguse makrorahandusliku olukorra valguses.

Ühtse järelevalvemehhanismi 2023.–2025. aasta prioriteetide eesmärk on tõhustada järelevalvetegevust keskpika perioodi strateegiliste eesmärkide saavutamisel, kohandades samal ajal järelevalve fookust vastavalt probleemide muutumisele. Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused peavad tugevdama oma vastupanuvõimet otsestele makrorahanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele (esimene prioriteet), käsitlema digitaliseerimisega seotud probleeme ja tugevdama juhtorganite juhtimissuutlikkust (teine prioriteet) ning suurendama jõupingutusi kliimamuutustega tegelemisel (kolmas prioriteet; vt joonis 1).

Joonis 1

2023.–2025. aasta järelevalveprioriteedid pankades tuvastatud haavatavuste kõrvaldamiseks

EKP pangandusjärelevalvele strateegilise planeerimise põhieesmärk on usaldusväärse järelevalvestrateegia väljatöötamine järgmiseks kolmeks aastaks. Järelevalvestrateegia väljatöötamisel lähtutakse terviklikkuse ja koostöö põhimõttest ning see hõlmab Euroopa pangandussektori peamiste riskide ja haavatavuste põhjalikku hindamist. Järelevalveprioriteedid edendavad ühiste järelevalverühmade järelevalve kavandamise tulemuslikkust ja järjepidevust ning toetavad ressursside tõhusamat jaotamist. Järelevalveprioriteedid toetavad ka riskitaluvustasemete kehtestamist ja annavad suuniseid riskide prioriseerimiseks SREPis, võttes arvesse, et haavatavused ja probleemid võivad pankade lõikes erineda. Samuti aitavad järelevalveprioriteedid riiklikel järelevalveasutustel määratleda proportsionaalsel viisil nende endi prioriteete vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves. Prioriteetide läbipaistev tutvustamine selgitab ka pankadele järelevalveootusi, tõhustab järelevalve mõju pangandussektori vastupanuvõimele ja aitab tagada võrdseid võimalusi.

EKP pangandusjärelevalve jälgib ja hindab pidevalt nii järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste riskide ja haavatavuste muutumist kui ka seda, milliseid edusamme seatud prioriteetide rakendamisel tehakse. Strateegiliste prioriteetide korrapärane läbivaatamine võimaldab EKP pangandusjärelevalvel oma fookust ja tegevust vastavalt muutustele riskimaastikul paindlikult kohandada. Selline paindlikkus on eriti tähtis praeguses ebakindlas majanduslikus ja geopoliitilises keskkonnas.

Allpool esitatakse üksikasjalikum teave riskide tuvastamise ja hindamise protsessi tulemuste kohta ning sätestatakse järelevalveprioriteedid ja nendega seotud töökavad aastateks 2023–2025. Järelevalveasutused täidavad pankadega tehtava pideva töö käigus ka muid korralisi ülesandeid, mis täiendavad prioriteetsetes valdkondades tehtavat tööd.

2 2023.–2025. aasta järelevalveprioriteedid ja riskihinnang

2.1 Järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste tegevuskeskkond

Euroala majanduskasvu väljavaade on käesoleva aasta jooksul märgatavalt halvenenud tingituna kõrgest inflatsioonitasemest ja Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärgedest. Suur ebakindlus jääb lähikuudel püsima. 2022. aasta esimesel poolel täheldatud majandustegevuse hoogustumine, mis tulenes muu hulgas pandeemiaga seotud piirangute järkjärgulisest kaotamisest, on aeglustunud. Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse kehtestas Lääs hulgaliselt sanktsioone, millele järgnesid Venemaa vastumeetmed, mis põhjustasid energia-, toiduaine- ja toormehindade järsu tõusu ning häired energiatarnetes. Selle tagajärjel kasvas inflatsioonisurve ja euroala inflatsioonitase tõusis enneolematult kõrgele. Need tegurid koos kaasneva kindlustunde šokiga süvendasid varasemaid tarneahela kitsaskohti ning viisid majanduskasvu väljavaate halvenemiseni. Väga suure ebakindluse keskkonnas on majanduskasvu väljavaadet ohustavate peamiste langusriskide seas sõja oodatust pikemaks venimine Ukrainas, geopoliitiliste pingete eskaleerumine, kasvavad energiakulud ja kiirenev inflatsioon, mis koos edasiste energiavarustuse häirete ja energia tarbimise piiramisega võivad põhjustada Euroopas majanduslanguse.

Inflatsiooni kõrge tase kogu maailmas on sundinud suuremaid keskpanku, sealhulgas EKPd, kiirendama rahapoliitika normaliseerimise tempot. Pärast avaliku ja erasektori võla ja SKP suhtarvude suurenemist pandeemia ajal panevad baasintressimäärade tõusust tingitud karmimad rahastamistingimused koos halvenenud kasvuväljavaatega pankade vastaspoolte laenuteenindusvõime tõenäoliselt veelgi enam proovile. Ka eeskätt kõrge tulususega segmendis või energiamahukates sektorites tegutsevatel ettevõtetel tekivad eelduste kohaselt raskused suuremate rahastamis-, sisendi- ja tegevuskulude, aga ka nõrgema kasvuväljavaate tõttu, mis võib kaasa tuua makseviivituse määrade tõusu. Samuti võib tulevikus halveneda nende kodumajapidamiste krediidivõimelisus, kellel on suurem võlakoormus, väiksemad sissetulekud või muutuva intressimääraga hüpoteeklaenud, ehkki eelarvemeetmed, pandeemia ajal kogunenud säästud ja üldiselt vastupidav tööturg võivad aidata vähemalt osaliselt pehmendada inflatsiooni ja kõrgemate intressimäärade mõju.

Kasvanud geopoliitilised pinged, kerkivad intressimäärad ja hirm majandussurutise ees Euroopas pärsivad finantsturgude dünaamikat. Kogu maailmas on intressimäärad liikunud kooskõlas keskpankade otsustega ja olnud 2022. aastal kohati volatiilsed tingituna ebakindlusest rahapoliitiliste intressimäärade kohandamise ajastuse ja ulatuse suhtes. Aktsiaturud on pärast järske allahindlusi aasta esimesel poolel mõnevõrra taastunud, kuid on edasiste hinnakorrektsioonide suhtes jätkuvalt tundlikud. Edaspidi võib suur ebakindlus põhjustada tugevamaid turuhäireid ja märkimisväärse volatiilsuse perioode, mis võivad omakorda kaasa tuua täiendavad ümberhindamised finantsturgudel ja seejärel turuväärtuse langusest tingitud kahjumid pankade bilanssides või turuga seotud äritegevusest teenitava tulu vähenemise.

2.2 Riskid ja prioriteedid aastatel 2023–2025

Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteedid hõlmavad EKP pangandusjärelevalve järgmise kolme aasta strateegilisi eesmärke, mis on seatud prioriteetsete haavatavuste kõrvaldamiseks, ja nende eesmärkide saavutamiseks kavandatud järelevalvetegevusi. Aastateks 2023–2025 seatud prioriteete on kirjeldatud allpool.

2.2.1 Esimene prioriteet: vastupanuvõime tugevdamine otsestele makrorahanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele

Praeguse makrorahandusliku ja geopoliitilise keskkonnaga seotud suur ebakindlus ja langusriskid mõjutavad oluliselt Euroopa pangandussektori väljavaadet. Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused peavad olema oma äristrateegiate väljatöötamisel ja kavandamisel vastutustundlikud, jälgima ka edaspidi tähelepanelikult kiiresti muutuva finantskeskkonnaga seotud riske ja suunama oma jõupingutused riskiohjesse. Sealhulgas tuleb välja töötada kindlad ja usaldusväärsed kapitali-, likviidsus- ja rahastamiskavad, milles võetakse arvesse praegust ebakindlat väljavaadet, ning olla valmis neid vastavalt muutuvale riskimaastikule paindlikult ja õigeaegselt kohandama.

Eelöeldut silmas pidades on EKP pangandusjärelevalve peamine eesmärk lähikuudel tagada, et tema otsese järelevalve alla kuuluvad pangad tugevdavad oma vastupanuvõimet otsestele makrorahanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele. Selle eesmärgi saavutamist toetab Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) koordineeritav 2023. aasta ELi-ülene stressitest, mille andmeid kasutatakse järgmise SREPi tsükli tulemustes ja 2023. aasta järelevalveprioriteetide seadmisel. Muid järelevalvetegevusi, mis keskenduvad rohkem konkreetsetele riskidele, kirjeldatakse järgmises osas. Samuti käsitletakse seal järeltegevusi, mida tehakse seoses teatavate möödunud aasta prioriteetidega korralise järelevalvetöö raames.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid krediidiriski juhtimisel, sealhulgas ohustatud sektoritega seotud riskipositsioonid

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid tõhusalt kõrvaldama struktuursed puudujäägid oma krediidiriski juhtimise tsüklis alates laenude väljastamisest kuni riskide maandamise ja jälgimiseni ning tegelema õigeaegselt mis tahes kõrvalekalletega regulatiivsetest nõuetest ja järelevalveootustest.

Pankadel peaks olema võimalik kiiresti kindlaks teha riskide kuhjumine ja neid maandada oma riskipositsioonides, mis on seotud praeguse makromajandusliku keskkonna suhtes tundlikumate sektoritega, sealhulgas Ukraina sõjast mõjutatud sektorite ja kinnisvaraportfellidega.

Ehkki viivislaenude maht 2022. aasta esimesel poolel jätkuvalt vähenes, on karmistunud rahastamistingimused ja süvenev majanduslanguse oht hakanud mõjutama laenutingimusi Euroopas. Sellel on edaspidi mõju nii kodumajapidamistele kui ka ettevõttetele, ehkki erineval määral, olenevalt näiteks nende laenukoormusest või ebasoodsast tundlikkusest praeguse makrorahandusliku keskkonna suhtes. Nimelt tabavad Ukraina sõjast tingitud energiahindade šokk ja tarneahela häired just neid majandussektoreid, mis on seotud tooraine tootmise ja töötlemisega, samuti energiatarnijaid ja energiamahukaid sektoreid, nagu põllumajandus ning õhu-, maa- ja veetransport. Kõrged sisendihinnad pärsivad ka ehitustegevust, samal ajal kui mitmes euroala riigis võivad häired gaasitarnetes avaldada lisasurvet suurtele gaasitarbijatele, nagu metalli-, kemikaali-, toiduaine- ja joogitootjad.

Pandeemia algusajal toimunud järsu hinnakorrektsiooni järel näib olukord ärikinnisvaraturgudel stabiliseeruvat. Euroopa kontorisektorit ohustab siiski endiselt suurel määral intressimäärade tõus ja ehituskulude järsk kallinemine, mis suurendab veelgi pandeemia ajal alguse saanud eelistust teha kaugtööd. Hoolimata püsivatest märkidest euroala eluasemehindade ülehinnatuse kohta tõusid need 2022. aasta esimesel poolel taas ja lõhe üürihindadega kasvas veelgi. Koos elukalliduse kasvu, reaalpalga languse ja intressimäärade tõusuga tekitab see muret eeskätt nende pankade puhul, mis tegutsevad riikides, kus on suur muutuva intressimääraga hüpoteeklaenude osakaal.

Eeltoodut silmas pidades on pandeemia puhkemise ajal algatatud järelevalvetegevused, mille eesmärk on kõrvaldada pankade krediidiriski juhtimise raamistike struktuursed puudujäägid, üldjoontes endiselt asjakohased ka praegusest keskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel. Kuigi pangad on teinud viimastel aastatel mõningaid edusamme, kinnitas 2022. aasta SREP, et endiselt esineb puudujääke järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste riskiohjes, eriti seoses laenude väljastamise ja jälgimisega, raskustes olevate laenuvõtjate liigitamisega ja eraldiste raamistikega. Ehkki enamik panku on seoses 2020. aastal tegevjuhtidele saadetud kirja^[1] tagasisidena tuvastatud lünkade kõrvaldamiseks välja töötanud parandusmeetmete kava, on mõned lüngad endiselt täitmata. Nende hulka kuuluvad puudujäägid makseraskuste tõttu restruktureerimise, tõenäoliselt tasumata jätmise ja eraldiste moodustamise tavades. Järelevalveasutused suurendavad ja tõhustavad vastavalt oma jõupingutusi, et saavutada selles valdkonnas EKP pangandusjärelevalve strateegiline eesmärk. Ehkki enamik kavandatud tegevusi on eelmise aasta prioriteetidega seotud töökava jätk, kohandatakse nende fookust nii, et kaetud oleksid ka sektorid, mis on kõige enam mõjutatud Ukraina sõja tagajärgedest (nt energiamahukad sektorid) ja makromajanduslikust keskkonnast.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Laenude väljastamise ja jälgimise sihipärased läbivaatamised^[2], mille käigus hinnatakse vastavust asjaomastele EBA suunistele, keskendudes elamukinnisvara portfellidele.
• IFRS 9-ga seotud sihipärased läbivaatamised, et hinnata valitud pankade tegevuse vastavust järelevalveootustele, mis on sätestatud 2020. aastal tegevjuhtidele saadetud kirjas (rõhuasetusega lahendamata küsimustel), ja uurida konkreetseid modelleerimisaspekte (sealhulgas kattuvusi).
• Makseraskuste tõttu restruktureerimise ja tõenäoliselt tasumata jätmise põhimõtete süvaanalüüsid, et jätkata tegevjuhtidele saadetud kirja tagasisidena tuvastatud lahendamata küsimuste uurimist, võttes arvesse praegust makrorahanduslikku keskkonda.
• IFRS 9-ga seotud kohapealsed kontrollid, mis keskenduvad suurettevõtetele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning jaeportfellidele, ning ärikinnisvara ja tagatistega seotud kohapealsed kontrollid (2022. aasta tegevuse jätk).
• Energia- ja/või toormekauplejatega seotud sihipärased kohapealsed kontrollid.
• Ühised sihipärased kohapealsed kontrollid või sisemudelitega seotud uurimised seoses mõningate oluliste portfellidega valitud haavatavates sektorites, et hinnata vastavate sisereitingutel põhinevate mudelite, raamatupidamismudelite ja krediidiriski juhtimise raamistike asjakohasust.
• Ühiste järelevalverühmade teostatavad sisemudelitega seotud uurimised ja järelkontrollid, et hinnata uute regulatiivsete nõuete^[3] kohaseid muudatusi sisereitingutel põhinevates mudelites, samuti sisemudelite varasematel sihipärastel läbivaatamistel tehtud tähelepanekute järelkontrollid.

Korralise järelevalvetöö käigus võetavad järelmeetmed

Ehkki võimendusega laenude väljastamine on viimaste kvartalite jooksul vähenenud ning emitendid ja investorid on makromajandusliku ebakindlusega kohanenud, on järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste jääkmahud ja haavatavused endiselt suured, arvestades vastaspoolte olemust (kõrge tulusus/madal krediidireiting ja/või suur finantsvõimendus) ja instrumentide laadi (tavaliselt ujuva intressimääraga ja leebemate lepingutingimustega laenud). Tänavu on EKP pangandusjärelevalve suurendanud jõupingutusi, et pangad täidaksid paremini EKP suunistes sätestatud järelevalveootusi. Edaspidi jälgivad järelevalveeksperdid seda, kuidas pangad neile meetmetele reageerivad, et kõrvaldada puudused vastavate järelevalveootuste täitmisel. EKP pangandusjärelevalve on valmis kehtestama täiendavaid kapitalinõudeid järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele, kelle edusammud nende puuduste kõrvaldamisel on olnud ebapiisavad.

Kuigi 2022. aastal on tehtud märkimisväärset järelevalvetööd, et tegeleda haavatavustega, mis tulenevad pankade suurest tundlikkusest intressimäärade ja krediidiriski marginaalide suhtes ning nende vastaspoolte krediidiriskist, ei ole nendega seotud riskid vähenenud ning tõenäosus, et lähikuudel täheldatakse finantsturgudel uusi tugeva volatiilsuse ja ümberhindamiste perioode, on jätkuvalt suur. Seetõttu peavad järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused ka edaspidi tähelepanelikult jälgima ja vastutustundlikult juhtima alusriske, mis on praeguses kontekstis endiselt väga olulised ja märkimisväärsed. Järelevalvetööd jätkatakse vastavalt ning eelduste kohaselt võtavad ühised järelevalverühmad 2023. aastal sihipäraseid järelmeetmeid, mis lähtuvad käesoleval aastal läbi viidud sihipäraste läbivaatamiste tulemustest.

Prioriteetne haavatavus: rahastamisallikate vähene mitmekesistamine ja puudujäägid rahastamiskavades

Strateegiline eesmärk: pangad, kus on eeskätt ebastabiilsemate rahastamisallikate suur kontsentratsioon, peaksid oma rahastamisstruktuuri mitmekesistama, töötades välja ja võttes kasutusele kindlad ja usaldusväärsed mitmeaastased rahastamiskavad, milles võetakse arvesse muutuvatest rahastamistingimustest tulenevaid probleeme.

2022. aasta esimesel poolel olid järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste keskmised likviidsuskattekordajad ja stabiilse netorahastamise kordajad piisavad, mis on selge märk vastupanuvõimest võimalike likviidsus- ja rahastamisšokkide realiseerumisele. Sellest hoolimata on mõned krediidiasutused rahastamise vähese mitmekesistamise tõttu turuhäirete suhtes haavatavamad. Pandeemia alguses võetud erakorraliste rahapoliitiliste meetmete toel suurendasid eriti mõned pangad oma keskpangarahastust (nt suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria ehk TLTRO III kaudu) ja vähendasid seetõttu oma turupõhise rahastuse osakaalu (nt kommertsväärtpaberite ja pandikirjade kaudu). Oodatavad tagasimaksed, mis tuleb teha lõpptähtajal või ennetähtaegselt, sunnivad panku veelgi oma rahastamisallikaid mitmekesistama ning asendama osa keskpangarahastusest kallimate ja võimalik, et lühemaajaliste alternatiividega. See seab surve alla nende usaldatavusnõuete täitmise võime ja kasumlikkuse, eriti kasvavate majandusriskide ja rahapoliitika järkjärgulise karmistamise keskkonnas. Nagu tõid välja mõned ühised järelevalverühmad tänavuses SREPis, peavad järelevalveasutused jätkuvalt tähelepanu pöörama riskidele, mis on seotud pankade suure sõltuvusega TLTRO III rahastusest ja sellest väljumise strateegiatega. Sellega seoses palutakse järelevalve alla kuuluvatel krediidiasutustel välja töötada ja rakendada kindlad ja usaldusväärsed ning vajadust mööda kohandatavad likviidsus- ja rahastamiskavad. Neis tuleb ette näha väljumisstrateegiad ning krediidipikendusriskide maandamine ja rahastamisstruktuuride kontsentratsioonide ärahoidmine.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• TLTRO III väljumisstrateegiate sihipärane läbivaatamine valitud pankade puhul, mille sõltuvus nimetatud rahastamisallikast on märkimisväärne ja mis on haavatavamad turupõhise rahastamise kulude kasvu suhtes. Seda täiendab pankade likviidsus- ja rahastamiskavade laiem analüüs, mille eesmärk on kindlaks teha nõrgad tavad ja haavatavamad krediidiasutused ning mis hõlmab vajaduse korral sihipäraseid kohapealseid kontrolle. Ühised järelevalverühmad uurivad nimetatud tegevuste käigus tehtavaid tähelepanekuid lähemalt ning hangivad teavet usaldusväärse parandusmeetmete kava väljatöötamise ja rakendamise kohta, kasutades selleks muu hulgas sihipäraseid kohapealseid kontrolle.

2.2.2 Teine prioriteet: digitaliseerimisega seotud probleemide käsitlemine ja juhtorganite juhtimissuutlikkuse tugevdamine

Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused peaksid pöörama ka edaspidi suurt tähelepanu pangandusteenuste digitaliseerimisest tulenevate struktuursetele probleemidele ja riskidele, et tagada oma ärimudelite vastupidavus ja jätkusuutlikkus. Tugev sisejuhtimine ja juhtorganite teostatav tõhus strateegiline juhtimine on eduka digipöörde strateegia väljatöötamise ja rakendamise juures keskse tähtsusega. Peale selle peavad pangad tegelema ka haavatavuste ja riskidega, mis tulenevad tegevuse ulatuslikumast toetumisest IT-süsteemidele, kolmandate isikute teenustele ja uuenduslikele tehnoloogiatele. Samal ajal tegutsevad pangad väga volatiilses ja ebakindlas keskkonnas. Otsustavate sammude astumine tugeva strateegilise juhtimise, kindla juhtimiskorra ning nõuetekohase riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse suutlikkuse saavutamiseks võib aidata pankadel tagada nende ärimudelite jätkusuutlikkust eelseisvates raskustes.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid digipöörde strateegiates

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid välja töötama ja kasutusele võtma usaldusväärsed digipöörde kavad, kasutades selleks asjakohast korda (nt äristrateegia, riskiohje vms), et tugevdada oma ärimudelite jätkusuutlikkust ja maandada uuenduslike tehnoloogiate kasutamisega seotud riske.

Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused arendavad, rakendavad ja kohandavad pidevalt strateegiaid, et edendada oma pangandusteenuste ja -tavade digitaliseerimist ning rahuldada pidevalt muutuvaid tarbijavajadusi ja -eelistusi. Samal ajal saab uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga suurendada ka tõhusust, mis aitab kaasa pankade kasumlikkuse kasvule. Ehkki viimasel ajal on järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kasumlikkus seoses eeldatava intressimäärade tõusuga kasvanud, võib konkurentsi tihenemine digiarengu eestvedajatega pangandussektoris ja sektoriväliste digipõlvkonna ettevõtetega (nt finantstehnoloogiaettevõtted ja tehnoloogiahiiud) ohustada pankade ärimudeleid, kui nad ei suuda aegsasti muutuva olukorraga kohaneda. Sellega seoses ja jätkuna käesoleva aasta prioriteetsetele algatustele, mille eesmärk oli pankade tavasid paremini mõista ja võrrelda, teeb EKP pangandusjärelevalve selles valdkonnas edaspidigi jõupingutusi ning viib läbi pankade digipöörde strateegiate ja uuenduslike tehnoloogiate kasutamise konkreetsete aspektide sihipäraseid kohapealseid kontrolle ja sihipäraseid läbivaatamisi. Hiljem analüüsivad ühised järelevalverühmad ka nende kontrollide ja läbivaatamiste käigus tuvastatud erandlike tavadega krediidiasutusi, et täiendada üldist strateegiat ja ärgitada panku kõrvaldama kindlaks tehtud struktuurseid puudujääke.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Digipöörde strateegiatega seotud järelevalveootuste ja 2022. aastal läbi viidud võrdlusanalüüsi tulemuste avaldamine.^[4]
• a) Pankade digipöörde strateegiate ja b) uuenduslike tehnoloogiate kasutamise sihipärased läbivaatamised, mida täiendavad ühiste järelevalverühmade järelkontrollid pankades, kus tuvastatakse olulised puudujäägid.
• Digipöördega seotud sihipärased kohapealsed kontrollid, mis hõlmavad ka strateegiate IT ja ärimudelitega seotud aspekte.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid tegevuskerksuse raamistikes, eeskätt IT allhangete ning IT-turvalisuse ja küberriskide valdkonnas

Strateegiline eesmärk: pankadel peaks olema tõhus tegevuse edasiandmise riski juhtimise kord ning IT-turvalisuse ja küberkerksuse raamistik, et kõrvaldada ennetavalt mis tahes maandamata riskid, mis võivad põhjustada olulisi häireid kriitilise tähtsusega tegevustes või teenustes. Samal ajal tuleb tagada asjaomaste regulatiivsete nõuete ja järelevalveootuste täitmine.

Pangandussektoris toimuv digipööre ning üha ulatuslikum toetumine tehnoloogiale ja kolmandast isikust teenuseosutajatele pangandusteenuste osutamisel on muutnud finantssüsteemi keerukamaks ja tekitanud täiendavaid vastastikuseid seoseid, mis on kaasa toonud tegevuskerksusega seotud probleemide kasvu pankade jaoks kogu maailmas. Ehkki järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused on pandeemia ajal üles näidanud tugevat vastupanuvõimet ja nende tegevuskahjumid on olnud suurenenud riski olukorras piiratud, toob sõda Ukrainas endaga kaasa uued probleemid. Mõni neist muredest, mida on mitmel korral 2022. aasta SREPi raames väljendanud ka ühised järelevalverühmad, on konkreetselt seotud kasvanud riskidega tingituna teatavate tegevuste või kriitilise tähtsusega teenuste allhankimisest riikidest, mida mõjutavad negatiivselt sanktsioonid (või kus on suuremad geopoliitilised riskid) ja mis on näiteks haavatavamad küberrünnete võimaliku kasvu suhtes ajendatuna kättemaksust Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide eest.

Lisaks kujutavad ulatuslik sõltuvus kolmandatest isikutest kriitilise tähtsusega IT-teenuste osutamisel ja puudujäägid IT valdkonna tegevuse edasiandmise korras endast jätkuvalt olulist haavatavust, mis võib kaasa tuua kahjumite suurenemise edasiantud teenuste kättesaamatuse või viletsa kvaliteedi tõttu. Seda arvesse võttes jätkab EKP pangandusjärelevalve pankade tegevuse edasiandmise korra ja küberturvalisuse meetmete läbivaatamist ning viib tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks läbi sihipäraseid läbivaatamisi ja kohapealseid kontrolle.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Andmete kogumine ja edasiantud tegevusi kajastavate teaberegistrite horisontaalne analüüs, et teha kindlaks oluliste krediidiasutuste ja kolmandatest isikutest teenuseosutajate vahelised seosed ning teatavate teenuseosutajate võimalikud kontsentratsioonid.
• Tegevuse edasiandmise korra, küberturvalisuse meetmete ja IT-riski kontrollimeetmete sihipärased läbivaatamised.
• Tegevuse edasiandmise ja küberturvalisuse juhtimise sihipärased kohapealsed kontrollid.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid juhtorganite toimimises ja juhtimissuutlikkuses

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid tõhusalt käsitlema juhtorganite toimimises, järelevalves ja koosseisus esinevaid olulisi puudujääke, töötades välja ja võttes kiiresti kasutusele järelevalveootustele vastavad parandusmeetmete kavad.

Kindel sisejuhtimiskord ja tõhus strateegiline juhtimine on väga olulised, et tagada pankade ärimudelite jätkusuutlikkus nii kriisi- kui ka tavaolukorras ning edukalt kohaneda praeguste suundumustega, nagu digipööre ja rohepööre. Pankade juhtorganite kollektiivne sobivus, sealhulgas piisavad kollektiivsed teadmised, oskused ja kogemused, ning mitmekesisus tugevdavad nende riskijärelevalve rolli ja on nende tõhusa toimimise eeltingimus.

Pangad on teinud oma mitmekesisuspoliitika kohandamisel edusamme, sealhulgas 2022. aasta alguses tehtud järelevalvealaste järelkontrollide tulemusel ka need pangad, kus see poliitika või soolise mitmekesisuse sisemised eesmärgid juhtorgani tasandil puudusid. Mõned valdkonnad vajavad veel tähelepanu, näiteks sisemiste või riiklike soolise esindatuse eesmärkide järgimine või ebapiisav oskuste mitmekesisus (sealhulgas ebapiisav IT- ja küberriskidealane asjatundlikkus) juhtorganites. Peale selle esineb endiselt puudusi ametikohtade ülemineku kavandamisel ning juhtorganite suutlikkuses teostada järelevalvet juhtimisfunktsiooni täitvate üksuste üle ja esitada neile vastuväiteid muu hulgas asjaomastes komisjonides. See võib olla seotud ka püsivate nõrkustega mõne krediidiasutuse juhtorganite ametliku sõltumatuse valdkonnas.

EKP pangandusjärelevalve jätkab nimetatud valdkondade edendamiseks jõupingutusi sihipäraste läbivaatamiste, kohapealsete kontrollide ning sihipäraste riskipõhiste sobivuse ja nõuetekohasuse hindamiste ja ümberhindamiste kaudu. Lisaks sellele ajakohastab ja avaldab pangandusjärelevalve ka juhtimise ja riskiohjega seotud järelevalveootusi.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Pankade juhtorganite tõhususe sihipärased läbivaatamised ja sihipärased kohapealsed kontrollid.
• Pankade juhtimiskorra ja riskiohjega seotud järelevalveootuste ajakohastamine ja avaldamine.^[5]

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid riskiandmete koondamises ja riskiaruandluses

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid tulemuslikult kõrvaldama pikaajalised puudujäägid ning sisse seadma asjakohased ja mõjusad riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistikud, et toetada juhtorganite tõhusat juhtimistegevust ja täita järelevalveasutuste ootusi ka kriisi ajal.

Juurdepääs ajakohastele ja täpsetele andmetele ning aruannetele on tõhusa strateegilise juhtimise, tõhusa riskiohje ja usaldusväärse otsustusprotsessi eeltingimus nii tava- kui ka stressiolukorras. Seda silmas pidades on EKP pangandusjärelevalve jälginud tähelepanelikult järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste andmekvaliteeti, riskiandmete koondamise suutlikkust ja riskiaruandluse tavasid. Iga-aastase SREPi raames on neis valdkondades korduvalt tuvastatud olulisi puudujääke, sest pankade tegevus puuduste kõrvaldamisel seoses järelevalveootustega ja Baseli pangajärelevalve komitee riskiandmete tõhusat koondamist ja riskiaruandlust käsitlevate põhimõtetega on olnud aeglane ja ebapiisav. Peamised haavatavused puudutavad juhtorganite nõrka järelevalvet, killustunud ja ühtlustamata IT-keskkonda, vähest suutlikkust koondada andmeid konsolideerimisgrupi tasandil ning pankade parandusmeetmete kavade piiratud ulatust ja vähest ambitsioonikust.

Seega suurendab EKP pangandusjärelevalve vastavalt oma jõupingutusi, tagamaks, et järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused teevad märkimisväärseid edusamme tuvastatud struktuursete puudujääkide kõrvaldamiseks.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse põhimõtete rakendamisega seotud järelevalveootuste täpsustamine ja edastamine pankadele.
• Sihipärased järelevalvetegevused ja horisontaalsed analüüsid kõigis ühistes järelevalverühmades ja/või kohapealsed kontrollid püsivate puudujääkidega pankades.
• Riskiandmete koondamisele ja aruandlusele keskenduvad kohapealsed kontrollid (2022. aastal alustatud tegevuse jätk).

2.2.3 Kolmas prioriteet: jõupingutuste suurendamine kliimamuutustega tegelemisel

Vajadus vastata kliimamuutustega seotud väljakutsetele, nendega kohaneda ja ära kasutada nendega seotud võimalusi on pankade jaoks üha pakilisem. Kliimamuutusi ei saa enam käsitleda kui üksnes pikaajalist või alles esilekerkivat riski, sest nende mõju on juba nähtav ja kasvab lähiaastatel ootuste kohaselt olulisel määral.^[6]

Prioriteetne haavatavus: märkimisväärsed kokkupuuted füüsilise riski ja üleminekuriski teguritega

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid lisama kliima- ja keskkonnariskid asjakohasel viisil oma äristrateegiasse ning juhtimis- ja riskiohjeraamistikesse, et neid riske maandada ja avalikustada ning viia oma tegevus vastavusse kehtivate regulatiivsete nõuete ja järelevalveootustega.

Kliimamuutustega seotud riskid kasvavad üha ja hakkavad juba ka realiseeruma. Euroopat mõjutavate äärmuslike ilmastikunähtuste intensiivistumine^[7] on välja toonud füüsilisest riskist tulenevate kahjude suurema tõenäosuse ja tõsiduse. Samal ajal on Venemaa-Ukraina sõjast põhjustatud energiaturu häired veelgi enam esile tõstnud selle, et Euroopas on vaja jätkata hoogsalt üleminekut taastuvatele energiaallikatele. Sellest lähtuvalt kuulutati 2022. aasta mais välja REPowerEU kava^[8], mille eesmärk on juba lähiajal vähendada Euroopa sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist.

EKP 2022. aasta kliimariski stressitesti^[9] ja temaatilise analüüsi^[10] tulemustest on selgunud, et pangad arvestavad oma äritegevuses, riskiohjeraamistikes ja andmete avalikustamisel üha enam kliima- ja keskkonnariskidega. Samal ajal sõltub pankade tulu teenimise võime siiski väga palju suurema heitega sektoritest ning EKP järelevalveootuste^[11] täitmisel esineb endiselt märkimisväärseid lünki. Need lüngad on muu hulgas seotud tõsiasjaga, et pankade kliima- ja keskkonnariskide olulisuse kohta puuduvad usaldusväärsed hinnangud. Samuti esineb puudujääke andmehalduse ja riski kvantifitseerimise asjakohaste meetodite, tulemus- ja riskivalmidusnäitajate, piirmäärade ja künniste ning tõhusate kliimariski stressitestimise raamistike väljatöötamisel. Seetõttu teostavad järelevalveasutused kõnealuse stressitesti ja temaatilise analüüsi käigus tuvastatud puudujääkide suhtes järelkontrolli, jälgivad pankade edusamme ja võtavad vajaduse korral täitemeetmeid. Selleks on järelevalveasutused kehtestanud krediidiasutustepõhised ajakavad parandusmeetmete võtmiseks, et saavutada järelevalveootuste täielik täitmine 2024. aasta lõpuks.

Lisaks eelnevale viivad järelevalveasutused läbi sihipäraseid süvaanalüüse ja kohapealseid kontrolle, hindavad seda, kuidas pangad täidavad uute rakenduslike tehniliste standardite kohaseid aruandlusnõudeid ja kolmanda samba avalikustamisnõudeid ning järelevalveootusi, ja teevad ettevalmistusi ülemineku kavandamise suutlikkuse läbivaatamiseks.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Sihipärased süvaanalüüsid 2022. aasta kliimariski stressitesti ja temaatilise analüüsi käigus tuvastatud puuduste järelkontrolliks.
• Uute rakenduslike tehniliste standardite kohaste kliimariskiga seotud aruandlusnõuete ja kolmanda samba avalikustamisnõuete täitmise hindamine ning pankade tegevuse hindamine võrdluses järelevalveootustega.
• Kliima- ja keskkonnastrateegia ning riskiprofiiliga seotud maine- ja kohtuvaidluse riski süvaanalüüsid valitud pankades.
• Ettevalmistused pankade suutlikkuse läbivaatamiseks ülemineku kavandamisel ning kapitalinõuete direktiivis (CRD VI) eeldatud valmisoleku hindamiseks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonnaga seotud volituste täitmiseks.
• Sihipärased kohapealsed kontrollid kliimaga seotud aspektide uurimiseks eraldiseisvalt või üksikriskide (nt krediidi-, juhtimis-, ärimudelirisk) läbivaatamise raames.