1 Sissejuhatus

Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteedid kajastavad EKP pangandusjärelevalve keskpika perioodi strateegiat järgmiseks kolmeks aastaks. Järelevalveprioriteedid määrab kindlaks järelevalvenõukogu, tuginedes järelevalve alla kuuluvaid krediidiasutusi ohustavate peamiste riskide ja haavatavuste hinnangule. Prioriteedid vaadatakse läbi igal aastal. Neis võetakse arvesse ka järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemusi^[1] ning eelmiste aastate prioriteetide täitmisel tehtud edusamme. Prioriteedid toetavad olemasolevate järelevalveressursside tõhusat jaotamist ja neid saab vastavalt muutustele riskimaastikul paindlikult kohandada.

Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused on viimastel aastatel ilmnenud negatiivsete makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkidega hästi toime tulnud. Tugevad põhinäitajad – näiteks kindlad kapitalipositsioonid ja likviidsuspuhvrid või väiksem viivislaenude tase – on aidanud pankadel toime tulla koroonaviiruse (COVID-19) pandeemiast ja sellega seotud tarneahela häiretest tingitud probleemidega, Venemaa sõjaga Ukrainas ja sellele järgnenud energiavarustuse šokiga ning mõnede USA ja Šveitsi pankade hiljutise maksejõuetusega. Pangandussektori suutlikkust vastu seista tõsisele majanduslangusele on kinnitanud ka selle aasta ELi-ülese stressitesti tulemused.^[2]

Edaspidi seisab Euroopa pangandussektor silmitsi mitme keerulise olukorraga, mis nõuavad nii järelevalveasutustelt kui ka pankadelt suuremat valvsust. Kuigi intressimäärade kiire tõus on seni toetanud pankade kasumlikkust, suurendab kõrgemate intressimäärade keskkond tõenäoliselt mõne rahastamisallika volatiilsust ning samuti pankade rahastamiskulusid keskpika aja jooksul, ning seda just siis, kui tuleb leida asendus märkimisväärsele osale keskpangarahastusest. Juhul kui geopoliitilised riskid realiseeruvad või kiire inflatsiooni ja karmimate rahastamistingimuste tõttu tekib kodumajapidamistel ning mittefinantsettevõtetel raskusi laenuteenindusvõimega, võib ka pankade varade kvaliteet hakata uuesti halvenema. Kõrgemad riskipreemiad võivad kaasa tuua finantsvarade täiendava ümberhindamise ja finantsturgudel taas suure volatiilsuse perioode. Seetõttu on pankade jaoks oluline säilitada ja jätkuvalt tõhustada oma krediidiriski ning varade ja kohustuste juhtimise raamistikke. Samuti on oluline tagada, et varade ja kohustuste juhtimise raamistikus oleksid kaetud nii likviidsus- ja rahastamisriskid kui ka pangaportfelli intressirisk.

Mitme keskmise suurusega USA panga maksejõuetus ja ühe Šveitsi panga ülevõtmine näitasid taas kord tugeva sisejuhtimise ja tõhusa riskikontrolli vajadust pankades, et toime tulla pidevalt muutuva riskimaastikuga. Pankade maksejõuetus rõhutas ka õigeaegsete ja tõhusate järelevalvemeetmete tähtsust ning vajaduse korral eskalatsiooni olulisust juhtudel, kus pankade tavad võivad olla ebapiisavad ja puuduste kõrvaldamine aeglane. Seda silmas pidades kohaldab EKP pangandusjärelevalve järk-järgult asjakohaseid eskalatsioonimehhanisme ja -vahendeid, et pangad kõrvaldaksid järelevalveprioriteetides tuvastatud puudused kiiresti ja edukalt. See kehtib eelkõige sisejuhtimise puhul, kus mõned pangad ei ole järelevalveasutuste pikaajalisest nõudmisest hoolimata suutnud piisavalt asjakohaselt kõrvaldada olulisi puudujääke, näiteks seoses juhtorganite toimimise ja juhtimissuutlikkusega või riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse suutlikkusega. Ühtlasi peavad pangad tagama, et nende tavad on täielikult kooskõlas kliima- ja keskkonnariskide usaldusväärse juhtimisega. Seda tuleb teha hiljemalt 2024. aasta lõpuks ja EKP pangandusjärelevalve on kehtestanud ka vahetähtajad, milleks pangad peavad teatud nõuded täitma.

Kuna digipööre on konkurentsivõime säilitamise soovist ajendatuna muutunud paljude pankade jaoks esmatähtsaks, on väga oluline võtta piisavaid kaitsemeetmeid, et piirata uute tegevuste ja tehnoloogiatega seotud võimalikke riske. Järelevalvealased uurimised on näidanud, et mõned pangad on juba saavutanud digipöördes häid tulemusi. Samal ajal ei ole aga osad pangad veel oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke vahendeid eraldanud. Peale selle rõhutavad kasvavad küberohud koos praeguste geopoliitiliste pingete ja üha ulatuslikuma toetumisega kolmandast isikust teenuseosutajatele pankade vajadust säilitada vastupanuvõime ja tagada oma kriitilise tähtsusega teenuste jätkumine ka tõsiste tegevuskatkestuste korral. Seda arvesse võttes peavad pangad järelevalveprioriteetidest tulenevalt algatatud järelevalvetegevuste käigus eelolevatel kuudel tõendama oma suutlikkust sellistele ebasoodsatele sündmustele reageerida ja nendega toime tulla.

Ehkki riskikeskkond on alates eelmisest aastast veelgi muutunud, jäävad 2022. aastal kehtestatud järelevalveprioriteedid ja neile vastavad tegevused üldjoontes kehtima ning käsitlevad endiselt pangandussektori peamisi haavatavusi. Ehkki kolmeaastase plaani koostamise jaoks on vajalik stabiilsus, tuleb eespool toodud riskide arvessevõtmiseks teha ka mõned kohandused.

Ühtse järelevalvemehhanismi 2024.–2026. aasta järelevalveprioriteetide kohaselt peavad järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused eelkõige tugevdama oma vastupanuvõimet vahetutele makrorahanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele (1. prioriteet), kiirendama kliima- ja keskkonnariskide juhtimises ja ohjes esinevate puuduste tõhusat kõrvaldamist (2. prioriteet) ning tegema täiendavaid edusamme digipöörde saavutamisel ja välja töötama usaldusväärsed tegevuskerksuse raamistikud (3. prioriteet). Joonisel 1 on toodud pankade seitse peamist haavatavust, mida saab liigitada kolme laiema prioriteedi valdkonda.

Joonis 1

2024.–2026. aasta järelevalveprioriteedid pankades tuvastatud haavatavuste kõrvaldamiseks

EKP pangandusjärelevalve strateegilise planeerimise peamine eesmärk on välja töötada usaldusväärne strateegia järgmiseks kolmeks aastaks. Järelevalveprioriteedid aitavad suurendada ühiste järelevalverühmade järelevalvetegevuse kavandamise tulemuslikkust ja järjepidevust ning toetavad ressursside tõhusamat jaotamist kooskõlas asjakohaste riskitaluvustasemete kehtestamisega. Samuti aitavad need riiklikel järelevalveasutustel määratleda proportsionaalsel viisil nende enda prioriteete vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves. Prioriteetide läbipaistev tutvustamine selgitab pankadele järelevalveootusi, tõhustab järelevalve mõju pangandussektori vastupanuvõime tugevdamisele ja aitab tagada võrdseid võimalusi.

Allpool esitatakse üksikasjalikum teave riskide tuvastamise ja hindamise 2023. aasta protsessi tulemuste kohta ning määratakse järelevalveprioriteedid ja nendega seotud töökavad aastateks 2024–2026. Järelevalveasutused täidavad pankadega tehtava pideva töö käigus ka muid korralisi ja erakorralisi ülesandeid, mis täiendavad prioriteetsetes valdkondades tehtavat tööd.

2 Riskihinnang ja järelevalveprioriteedid aastateks 2024–2026

2.1 Järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste tegevuskeskkond

Euroopa pangandussektor näitas oma suurt vastupanuvõimet välistele šokkidele, kui USA ja Šveitsi pangandussektoris selle aasta märtsis ilmnenud pingete mõju kandus üle vaid piiratud ulatuses ja ajutiselt. Euroopa pankade kapitali- ja likviidsuspositsioonid olid tugevad ja varade kvaliteet hea ning nad said kasutada ka mitmekesiseid rahastamisallikaid ja kliendibaase. Pankade kasumlikkus, mis on mitme aasta vältel on olnud murekohaks, on kõrgemate intressimäärade keskkonnas viimasel ajal jõudsalt taastunud ja kerkinud enam kui kümne aasta kõrgeimale tasemele. Pangandussektori suurenenud vastupanuvõimet, millele on kaasa aidanud ka Euroopa regulatiivse ja järelevalveraamistiku tugevdamine, võidakse siiski ka edaspidi taas proovile panna ning seega ei ole põhjust liigseks rahuloluks.

Karmistunud rahastamistingimusi ja süvenenud geopoliitilisi pingeid silmas pidades on euroala majanduskasvu väljavaatega endiselt seotud suur ebakindlus ning energia- ja toiduainehindade edasist arengut ohustavad hinnatõusuriskid.^[3] Olukorra muudab veelgi keerulisemaks tugev inflatsioonisurve ning euroala majanduskasv peaks lähiajal jääma loiuks. Töötleva tööstuse sektori näitajad on endiselt kehvad ning seni peamiselt majanduskasvu hoogustanud teenindussektori aktiivsus peaks samuti raugema, kuna majanduse pandeemiajärgse taasavanemise mõju taandub ning karmistunud rahastamistingimuste ja tarbijate suurenenud ebakindluse pärssiv mõju on endiselt märkimisväärne. Euroala tööturg on siiani olnud vastupidav, kuid tööjõunõudlus võib aeglustuda, kui majandustegevus pikemalt soikub.^[4] Laenupakkumistingimused on alates 2022. aasta detsembrist muutunud märkimisväärselt rangemaks ja laenuandmise dünaamika on aeglustunud, kuna rahapoliitika kiire karmistamise mõju kandub üha enam üle reaalmajandusse.^[5]

Euroala koguinflatsioon peaks keskpika aja jooksul jätkuvalt aeglustuma, samal ajal kui alusinflatsioon pidurdub tõenäoliselt mõõdukamas tempos.^[6] Juhul kui rahapoliitikat tuleb veelgi karmistada või intressimäärad on jätkuvalt kõrged pikema aja jooksul püsivalt kiire inflatsiooni keskkonnas, võib majanduskasvu väljavaade halveneda, alandades pankade varade kvaliteeti. Ehkki kodumajapidamiste ja ettevõtete bilansside finantsseis näib olevat üldiselt tugev, suureneb siiski mure laenuteenindusvõime pärast, seda eelkõige kinnisvaralaenude puhul. Lisaks pankade varade kvaliteedi halvenemisele majandussurutise korral võivad ühekordsed tegurid, näiteks pangamaks, kujutada endast eraldiseisvat langusriski pankade kasumitele mõnes riigis.

Süvenenud geopoliitilised pinged, pikemat aega kõrgel tasemel püsivad intressimäärad ja euroala majanduskasvu võimalik aeglustumine võivad tekitada taas ebastabiilsust finantsturgudel. USA ja Šveitsi pangandussektoris märtsi alguses ilmnenud pinged, mis tekitasid USA pankade seas suure riskikartlikkuse, kandusid vaid osaliselt ja ajutiselt üle Euroopa pangandussektorisse. Mõju ülekandumine euroalale oli mõõdukas ja lühiajaline, turgude volatiilsus taandus ja euroala aktsiahinnad taastusid varsti pärast šokki, seda eelkõige pangandussektoris, ning ettevõtete võlakirjade tulususe vahe kitsenes taas. Juhul kui majandusväljavaade ootamatult halveneb, võib volatiilsus siiski taas suureneda ja varahindu võidakse järsult korrigeerida, mis omakorda karmistab veelgi rahastamistingimusi.

2.2 2024.–2026. aasta järelevalveprioriteedid

Järelevalveprioriteedid määratakse kindlaks pankade peamiste riskide ja haavatavuste tervikliku hindamise järel. Järgmiseks kolmeks aastaks seatud kolm üldist prioriteeti keskenduvad nii pangandussektorit ohustavatele lühiajalistele riskidele (1. prioriteet) kui ka vajadusele tegeleda struktuursemate keskpika perioodi probleemidega (2. ja 3. prioriteet). Iga prioriteet on seotud pangandussektori teatud haavatavuste ehk prioriteetsete haavatavustega, mille jaoks on kehtestatud asjakohased strateegilised eesmärgid ja välja töötatud tegevusprogrammid, et maandada kaasnevaid riske. Riskide vastastikmõju kajastatakse tegevusprogrammide ülesehituses. Tegevusprogrammide eesmärk on tagada, et järelevalveasutuste suhtlus pankadega oleks võimalikult tõhus ja tulemuslik.

Esimene prioriteet: tugevdada vastupanuvõimet otsestele makrorahanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele

Euroopa pangandussektori väljavaadet mõjutavad endiselt makrorahandusliku keskkonna ebakindlus, püsivad geopoliitilised pinged ja finantspingete taastekke oht. Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused peavad tegutsema vastutustundlikult ning arendama ja järgima jätkusuutlikke äristrateegiaid, et kiiresti muutuvas makrorahanduslikus ja geopoliitilises keskkonnas toime tulla. Seda silmas pidades on EKP pangandusjärelevalve peamine eesmärk tagada, et tema otsese järelevalve alla kuuluvad pangad suurendavad oma vastupanuvõimet otsestele makrorahanduslikele ja geopoliitilistele šokkidele. Kuigi kerkivad intressimäärad on seni avaldanud kasumlikkusele positiivset mõju, peavad pangad olema valmis toime tulema volatiilsemate rahastamisallikatega, rahastamiskulude kasvuga, varade kvaliteedi võimaliku langusega ning edasise ümberhindamisega finantsturgudel lühikeses ja keskpikas perspektiivis. Seega peavad pangad tugevdama oma krediidiriski juhtimise ning varade ja kohustuste juhtimise raamistikke.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikes

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid tõhusalt kõrvaldama struktuursed puudujäägid oma krediidiriski, sealhulgas vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikes ning tegelema õigeaegselt mis tahes kõrvalekalletega regulatiivsetest nõuetest ja järelevalveootustest. Pangad peaksid suutma kiiresti tuvastada ja leevendada riskide kuhjumist portfellides, mis on praeguse makrorahandusliku keskkonna suhtes tundlikumad.

Ettevõtted ja kodumajapidamised on seni tõestanud oma vastupidavust majanduslangusele tänu suurtele kasumitele, madalale töötuse määrale ja suurtele säästupuhvritele. Ehkki järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste viivislaenude kogusuhtarv ja osakaal on endiselt rekordiliselt madala taseme lähedal, võib siiski täheldada mõningaid märke varade kvaliteedi halvenemisest. Kodumajapidamistele antud laenude, eelkõige tarbimislaenude puhul on suurenenud 2. etapi suhtarv, kuna reaalse sissetuleku vähenemine koos kõrgemate intressimääradega pärsib üha enam kodumajapidamiste laenuteenindusvõimet. Pandeemia ajal täheldatud madala tasemega võrreldes on ka ettevõtete pankrottide arv hakanud sagenema ja makseviivituse määrad suurenema.

Eluasemekinnisvara tsükkel euroalal on pöördunud – enamikus euroala riikides on hüpoteeklaenude andmine vähenenud ja eluasemehinnad langenud. Ärikinnisvaraturg on jätkuvalt languses ning hinnad ja tehingumahud alanevad järsult. Struktuurne haavatavus ja väiksem nõudlus, eelkõige madalama kvaliteediga jae- ja kontorikinnisvara järele võimendavad rangemate rahastamistingimuste ja ebakindla turukeskkonna mõju. Pankade riskipositsioonid näivad olevat eriti haavatavad riikides, kus varem on esinenud ülehindamist ning kus märkimisväärne osa laenudest on muutuva intressimääraga ja mitteamortiseeruvad laenud (nt bullet-laenud), millega võib kaasneda suurem refinantseerimisrisk.

Rangematest rahastamistingimustest tulenevad suuremad rahastamiskulud koostoimes ulatusliku volatiilsusega finantsturgudel võimendavad suure finantsvõimendusega (eelkõige suure tuletisinstrumentide positsiooniga) mittepangast finantsasutuste riske. Kui pank on avatud sellistest asutustest tulenevatele riskidele, võib selle tõttu tekkida suurem vastaspoole krediidirisk. Seetõttu on usaldusväärsed riskijuhtimistavad eriti olulised.

Järelevalveasutused on teinud mitu aastat tööd selle nimel, et struktuursed puudujäägid pankade krediidiriski juhtimise raamistikes saaksid kõrvaldatud.^[7] Ehkki järelevalvetegevusest selgub, et pangad on teinud selles valdkonnas mõningaid edusamme, on tuvastatud ka mitmeid püsivaid puudujääke. Need hõlmavad näiteks pankade piiratud suutlikkust ennetada tekkivaid riske (sh kliima- ja keskkonnariskid) ja kajastada neid adekvaatselt krediidiriski katteks loodud eraldistes, lünki pankade valmisolekus toime tulla finantsraskustes võlgnike arvu ja refinantseerimisriskide võimaliku suurenemisega ning tõendeid tagatiste ülehindamisest ärikinnisvara portfellides. Läbivaatamiste tulemusi on arvesse võetud 2023. aasta SREPi tulemustes. Samal ajal on panku teavitatud asjakohastest järelevalvemeetmetest ja järelevalveasutused jälgivad tähelepanelikult kavandatud parandusmeetmete rakendamist.

Seoses vastaspoole krediidiriski juhtimisega näitasid 2022. aastal tehtud sihipärane läbivaatamine ja sellele järgnenud kohapealsed kontrollid olulisi puudujääke kliendi suhtes rakendatavates hoolsusmeetmetes, riskivalmiduse määratluses, maksejõuetuse haldamise protsessides ja stressitestide raamistikes. Ehkki järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused on saavutanud tuvastatud probleemide lahendamisel edusamme, tuleb siiski teha täiendavaid jõupingutusi, et täita 2023. aasta oktoobris avaldatud aruandes „Vastaspoole krediidiriski juhtimise ja haldamise head tavad” esitatud ootusi.

Eelmise aasta töökavast tulenevad järelevalvetegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski juhtimise valdkonnas jätkuvad suuresti ka edaspidi. Fookuspunkte tuleb siiski mõningal määral muuta, et arvesse võtta muutuvat majanduskeskkonda ja seni saavutatud edusamme. Lünkadega, mis toodi esile 2020. aastal tegevjuhtidele saadetud kirjas ja mis jätkuvalt püsivad, tegeletakse ka edaspidi makseraskuste tõttu restruktureerimise, tõenäoliselt tasumata jätmise ja eraldiste moodustamise tavade läbivaatamise käigus. Eraldiste moodustamise tavade puhul kavatsetakse korrata IFRS 9 ja seonduvaid kohandusi käsitlevat sihipärast läbivaatamist, et jälgida pankade edusamme ja varem tuvastatud puudujääkide kõrvaldamist. Peale selle tehakse sihipärased läbivaatamised ning vajaduse korral kohapealsed kontrollid ja sisemudelitega seotud uurimised tundlikumate portfellide puhul, nagu kinnisvara (nii elamu- kui ka ärikinnisvara) ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Seoses vastaspoole krediidiriskiga jälgivad ühised järelevalverühmad jätkuvalt tähelepanelikult pankade riskipositsioone ja riskijuhtimistavade asjakohasust ning võtavad sihipäraseid järelmeetmeid 2022. aastal tuvastatud puudujääkide kõrvaldamisel tehtud edusammude kontrollimiseks.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Tehakse sihipäraseid läbivaatamisi eesmärgiga kontrollida praeguse makrorahandusliku olukorra suhtes tundlikumate ja refinantseerimisriskile avatud portfellide vastupidavust, võetakse järelmeetmeid seoses elamukinnisvara- ja ärikinnisvaralaenude varasema sihipärase läbivaatamisega ning korraldatakse uus sihipärane läbivaatamine haavatavate VKEdest laenuvõtjate kohta.
• Võetakse järelmeetmeid seoses IFRS 9 käsitleva sihipärase läbivaatamisega ning jälgitakse pankade koostatud eeldatava krediidikahju mudelite suutlikkust kajastada tekkivaid riske, keskendudes tehtud kohandustele.
• Pikendatakse süvaanalüüse makseraskuste tõttu restruktureerimise ja tõenäoliselt tasumata jätmise põhimõtete valdkonnas.
• Pikendatakse kohapealseid kontrolle, sealjuures keskendutakse kogu portfelli hõlmavale etappideks liigitamisele ja eraldiste moodustamisele VKEde, jaeportfellide ja ärikinnisvara (sealhulgas tagatiste hindamise) puhul kooskõlas IFRS 9 nõuetega.
• Pikendatakse sisemudelitega seotud uurimisi. Ühised järelevalverühmad võtavad jätkuvalt järelmeetmeid, et hinnata uutest regulatiivsetest nõuetest tulenevaid muudatusi sisereitingute mudelites ja sisemudelite sihipärase läbivaatamise käigus tuvastatud puudujääkide kõrvaldamist.
• Võetakse järelmeetmeid seoses vastaspoole krediidiriski juhtimise 2022. aasta sihipärase läbivaatamisega.
• Tehakse sihipäraseid kohapealseid kontrolle vastaspoole krediidiriski juhtimise konkreetsete aspektide kohta.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid varade ja kohustuste juhtimise raamistikes

Strateegiline eesmärk: pangad peavad tagama kindla ja usaldusväärse varade ja kohustuste juhtimise korra ja strateegiad, mis kajastavad juhtkonnapoolset ranget järelevalvet ning praegusest rahapoliitikast ja kiiresti muutuvast majanduskeskkonnast tulenevate riskide asjakohast käsitlemist. Eelkõige peaksid pangad välja töötama kindlad ja usaldusväärsed rahastamiskavad eesmärgiga mitmekesistada rahastamisstruktuure ning tõhusad hädaolukorra lahendamise plaanid lühiajaliste likviidsusšokkidega toimetulekuks. Samuti peaksid pangad tagama oma intressimäärariski positsioonide asjakohase juhtimise, mis hõlmab mõistlikke eeldusi klientide käitumise kohta, ning välja töötama nende riskiprofiilidele vastavad riskimaandusstrateegiad.

Intressimäärade keskkond, milles pangad tegutsevad, on viimase kahe aasta jooksul põhjalikult muutunud. Kuigi kõrgemad intressimäärad üldjoontes toetavad järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kasumlikkust, võivad need kaasa tuua ka suuremad rahastamiskulud ning tekitada probleeme pankade likviidsusega ning üldisemalt varade ja kohustuste juhtimise, strateegiate ja raamistikega.

Finantsturgude volatiilsus ja hinnakorrektsioonid fikseeritud tulumääraga turgudel on intressimäärade praegust dünaamikat silmas pidades suurendanud riski realiseerimata kahjumi tekkeks pankade amortiseeritud soetusmaksumusega portfellides. Ehkki sellise arengu mõju võib olla tõsine, nagu näitasid märtsis mõnes USA keskmise suurusega pangas tekkinud pinged, ei ole selliste tagajärgedeni viinud tegureid Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvates pankades seni täheldatud. 2023. aasta juulis avaldatud andmed^[8] näitavad, et sellise realiseerimata kahjumi kogusumma oli suhteliselt väike, ulatudes 2023. aasta veebruaris 73 miljardi euroni (USA pankade puhul 2022. aasta lõpu seisuga 620 miljardi USA dollarini)^[9]. Alates 2021. aasta teisest poolest, kui ilmnesid esimesed märgid inflatsioonisurvest, on järelevalveasutused väga valvsalt kontrollinud, kuidas pangad intressimäärade ja krediidiriski marginaalidega seotud riske hindavad ja juhivad. 2022. aastal lisas EKP pangandusjärelevalve need riskid oma järelevalveprioriteetidesse ja tegi sihtotstarbelise sihipärase läbivaatamise, et ennetavalt hinnata pankade valmisolekut intressimäärade võimalikuks tõusuks. Tolleaegsed tähelepanekud näitasid, et pangad peavad varade ja kohustuste juhtimise mudeleid sagedamini läbi vaatama, et reageerida uutest intressimääradest tingitud muutustele klientide käitumises ja puudujääkidele mõnes riskimaandamisstrateegias.

Likviidsuse ja rahastamise valdkonnas on järelevalve alla kuuluvad krediidiasutuse seni näidanud üldiselt tugevat vastupanuvõimet finantskeskkonnas toimuvatele muutustele. Ehkki keskpanga reservide kahanemine ja rahapakkumise tagasihoidlik areng on vähendanud pankade likviidsuspuhvreid, püsivad nende likviidsuskattekordajad ja stabiilse netorahastamise kordajad endiselt kehtivatest miinimumnõuetest kõrgemal tasemel. Peale selle ei sarnane järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste rahastamiskontsentratsioon käesoleva aasta alguses maksejõuetuks muutunud USA keskmise suurusega pankade omaga, kuna nende põhiliseks rahastamisallikaks on hoiused. Need hoiused pärinevad peamiselt jaeklientidelt ja on valdavalt kaetud hoiusekindlustusega. Selleks et tagada EKP suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO) tõrgeteta lõpetamine ja hinnata pankade valmisolekut selle elluviimiseks, tehti pankades 2023. aastal TLTROdest väljumise strateegiate sihipärane läbivaatamine. Sellega seoses on mõned pangad pidanud oma rahastamisallikaid ulatuslikumalt mitmekesistama. Sihipärase läbivaatamise käigus hinnatakse ka pankade rahastamiskavade usaldusväärsust ja stabiilsust, mida võetakse ühtlasi arvesse 2024. aasta SREPi tulemustes.

EKP pangandusjärelevalve rõhutab jätkuvalt, et pankadel peab olema usaldusväärne varade ja kohustuste juhtimise kord. Sihipäraste tegevuste käigus vaadatakse läbi pankades kehtivad varade ja kohustuste juhtimise kord ja strateegiad ning hinnatakse mõne käitumismudeli aluseks olevate eelduste asjakohasust. Järelevalveasutused hindavad ka pankade vastupanuvõimet lühiajalistele likviidsusšokkidele ning nende likviidsusvalmiduse kavade usaldusväärsust ja stabiilsust. Ühtlasi jätkatakse eelmistel aastatel alustatud tööd pangaportfelli intressiriski juhtimise läbivaatamisega ning pankade rahastamiskavade stabiilsuse ja usaldusväärsuse hindamisega.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Sihipärased läbivaatamised, mis hõlmavad rahastamiskavade stabiilsust ja usaldusväärsust, hädaolukorrakavasid, tagatiste optimeerimise suutlikkust ning varade ja kohustuste juhtimist ja strateegiaid.
• Sihtotstarbelised kohapealsed kontrollid, et hinnata rahastamise ja finantsseisundi taastamise kavade kindlust ja asjakohasust.
• Intressi- ja krediidimarginaali riskide sihipärase läbivaatamise tulemustega seotud järelmeetmed ning suurema arvu krediidiasutuste kaasamine sellesse läbivaatamisse.
• Kohapealsed kontrollid pangaportfelli intressiriski valdkonnas, mille käigus käsitletakse eelkõige varade ja kohustuste juhtimise positsioone ja strateegiat, pangaportfelli intressiriski käitumismudeleid ning riskimaandusstrateegiaid.

Teine prioriteet: kiirendada kliima- ja keskkonnariskide juhtimises ja ohjes esinevate puuduste tõhusat kõrvaldamist

2023. aasta SREPi tulemused näitavad jätkuvalt, et mõned pangad ei ole teinud piisavaid edusamme juhtimispuudujääkide kõrvaldamisel. See puudutab eelkõige valdkondi, mis on seotud pankade juhtorganite toimimise ja strateegilise juhtimisega, aga ka nende riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse suutlikkusega. Tugeva juhtimise ja usaldusväärse riskikontrolli tähtsuse on taas esile toonud ka mõnede USA ja Šveitsi pankade maksejõuetus käesoleva aasta alguses. Sama kehtib pidevalt süvenevate kliima- ja keskkonnariskide puhul, mille kahjulikku mõju on juba tunda kogu maailmas. Pankadel palutakse suurendada oma jõupingutusi ja kajastada asjaomaseid riski hõlmavaid tegevusi piisavalt oma äristrateegiates ja riskiohjeraamistikes, et täita 2024. aasta lõpuks täielikult vastavad järelevalveootused. Selle eesmärgi toetamiseks on EKP pangandusjärelevalve valmis kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid (sh vajaduse korral lisakapitalinõuded, jõustamine ja sanktsioonid ning sobivuse ja nõuetekohasuse hinnangute läbivaatamine), et motiveerida panku tuvastatud puudusi tõhusalt kõrvaldama, eriti kui kehtestatakse selged meetmed ja konkreetsed tähtajad järelevalveootuste täitmiseks.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid juhtorganite toimimises ja juhtimissuutlikkuses

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid tõhusalt käsitlema juhtorganite toimimises, järelevalves ja koosseisus esinevaid olulisi puudujääke, töötades välja ja võttes kiiresti kasutusele järelevalveootustele vastavad parandusmeetmete kavad.

Kindel sisejuhtimiskord ja tõhus strateegiline juhtimine on väga olulised, et tagada pankade ärimudelite vastupanuvõime ja jätkusuutlikkus. Praegune ebakindel makromajanduslik väljavaade ja jätkuvad muutused intressimäärakeskkonnas pärast mitmeid aastaid püsinud toetavaid rahastamistingimusi nõuavad, et pangad rakendaksid tõhusat strateegilist juhtimist ja kohandaksid oma tavasid, et kaasnevaid riske asjakohaselt hinnata, kontrollida ja juhtida. Märtsikuine ebastabiilsus USA ja Šveitsi pangandussektoris on esile toonud pankade juhatuste ja juhtkondade ülitähtsa rolli, sest neil lasub lõplik vastutus asjakohase sisejuhtimiskorra ja tõhusate riskijuhtimisprotsesside tagamise eest. See tõi välja ka võimalikud tõsised tagajärjed panga jaoks, kui selline kord ja protsessid puuduvad. Tõhus strateegiline juhtimine on vajalik ka selleks, et kohandada pankade ärimudeleid vastavalt muutuvatele suundumustele, nagu näiteks digipööre ja kiirendatud roheüleminek.

Juhtorganite puuduste kõrvaldamine on olnud EKP pangandusjärelevalve üks peamisi prioriteete juba mitu aastat ning kuigi mõnes valdkonnas on tehtud edusamme, tuleb teha veelgi enam tööd seoses pankade juhtkonna koosseisu, kollektiivse sobivuse ja järelevaatamisülesandega. Pärast vahetut järelevalvealast tegevust 2022. aastal on pangad parandanud oma mitmekesisuspoliitikat, mis hõlmab nüüd lisaks soole ka hariduse, kogemuste, geograafilise päritolu ja vanuse kriteeriumeid. Praegu on peaaegu kõik järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused seadnud eesmärgid soolise ebavõrdsusega tegelemiseks oma juhtorganites. Nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud on aga endiselt ebapiisavad.^[10] Samuti peavad pangad veelgi parandama oma juhatuste kollektiivset sobivust ja probleemide tõstatamise suutlikkust. Viimane on seotud puudustega juhatuse koosseisus (nt ametlike sõltumatute juhtide ebapiisav arv ja teadmiste puudumine sellistes konkreetsetes valdkondades nagu IT) ja toimimises (nt ebapiisav aeg aruteludeks ja mureküsimusteks juhtorganite ametisse nimetamise protsessis). Nagu selgus 2023. aastal tehtud juhtorganite tõhususe sihipärasest läbivaatamisest, tuleb veelgi parandada ka juhtorganite komisjonide järelevaatamisülesannete täitmist.^[11]

EKP pangandusjärelevalve jätkab suhtlust pankadega, et kõrvaldada need pikaajalised puudused sihipäraste läbivaatamiste ja kohapealsete kontrollide kaudu. Ühtlasi ajakohastab ja avaldab pangandusjärelevalve ka juhtimise ja riskiohjega seotud järelevalveootusi.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Pankade juhtorganite tõhususe sihipärane läbivaatamine ja sihipärased kohapealsed kontrollid.
• Pankade juhtimise ja riskikultuuriga seotud järelevalveootuste ja parimate tavade ajakohastamine ja avaldamine.^[12]

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid riskiandmete koondamises ja riskiaruandluses

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid tulemuslikult kõrvaldama pikaajalised puudujäägid ning sisse seadma asjakohased ja mõjusad riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistikud, et toetada juhtorganite tõhusat juhtimistegevust ja täita järelevalveasutuste ootusi ka kriisi ajal.

Õigeaegne ja täpne riskiandmete koondamine ja riskiaruandlus on pankade usaldusväärse otsustusprotsessi ja tõhusa strateegilise juhtimise eeltingimus eriti praeguses keskkonnas, aga ka riski-, finants- ja järelevalvearuandluse seisukohalt. Seniste järelevalvetoimingute (sh 2023. aasta SREP ja käimasolevad kohapealsed kontrollid) tulemused osutavad sellele, et järelevalveootuste täitmisel ja Baseli pangajärelevalve komitee tõhusa riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse põhimõtete järgimisel ei ole tehtud piisavaid edusamme. Peamised puudused on seotud juhtorganitele pööratava tähelepanu ja nende järelevaatamise ebapiisavusega, andmearhitektuuri nõrkustega, killustunud ja ühtlustamata IT-keskkonnaga, vähese suutlikkusega koondada andmeid ja ebatõhusate juhtimisraamistikega. Väga oluline on, et juhtorganid seaksid need valdkonnad oma tegevuses esikohale, sest riskiandmete koondamise ja riskiaruandlusega seotud puudujääkide kõrvaldamiseks on sageli vaja märkimisväärseid vahendeid.

Nagu eelmise aasta järelevalveprioriteetides juba teatatud, suurendab EKP pangandusjärelevalve oma jõupingutusi tagamaks, et järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused saavutaksid märkimisväärseid edusamme riskiandmete koondamises ja riskiaruandluses tuvastatud pikaajaliste puuduste kõrvaldamisel. Alates 2024. aastast hakatakse üha ulatuslikumalt kohaldama struktureeritud eskalatsioonimehhanismi, mis võib hõlmata jõustamist ja sanktsioone.^[13] Riskiandmete tõhusat koondamist ja riskiaruandlust käsitlev juhend tugevdab ja täpsustab järelevalveootusi veelgi. Juhendit^[14] käsitlev avalik konsultatsioon toimus 2023. aasta juulist oktoobrini ja juhend on kavas avaldada 2024. aastal. Järelevalveasutused korraldavad ka sihipäraseid läbivaatamisi ja kohapealseid kontrolle ning teevad püsivate puudujääkide tuvastamisel koostööd pankadega. Samuti koostatakse edaspidigi andmehalduse ja andmekvaliteedi juhtimisaruannet^[15], mida katsetati 2023. aasta alguses ja mis jätkub pankadele esitatava iga-aastase küsimustiku vormis. Selle eesmärk on tagada pankade juhtorganite piisav vastutus sise-, finants- ja järelevalvearuandlusega seotud küsimustes.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Järelevalveootuste täpsustamine seoses riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse põhimõtete rakendamisega ning tõhusat riskiandmete koondamist ja riskiaruandlust käsitleva juhendi avaldamine.
• Riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse tavade sihipärane läbivaatamine.
• Riskiandmete koondamise ja riskiaruandlusega seotud kohapealsed kontrollid (2023. aastal alanud kontrollide jätkamine).
• Andmehalduse ja andmekvaliteedi juhtimisaruande koostamine: selle iga-aastase küsimustiku eesmärk on tagada pankade juhtorganite piisav vastutus sise-, finants- ja järelevalvearuandlusega seotud küsimustes.

Prioriteetne haavatavus: märkimisväärsed kokkupuuted kliimamuutustest tingitud füüsilise riski ja üleminekuriski teguritega

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid lisama kliima- ja keskkonnariskid asjakohasel viisil oma äristrateegiasse ning juhtimis- ja riskiohjeraamistikesse, et neid riske maandada ja avalikustada ning viia oma tegevus vastavusse kehtivate regulatiivsete nõuete ja järelevalveootustega.

Ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused on veelgi suurenenud,^[16]mis toob kaasa edasise globaalse soojenemise ning see omakorda mitme ohu ja samaaegsete ohtude süvenemise, nagu on korduvalt näidanud rekordilised kuumalained, metsatulekahjud ja üleujutused Euroopas ja mujal maailmas. Kehtiva poliitika raames ei suudeta 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppega seatud globaalse soojenemise piiramise eesmärke saavutada.^[17] Viivitused kliimameetme elluviimisel suurendavad tõenäoliselt veelgi füüsilisi ja üleminekuriske ning potentsiaalselt ka kaasnevat kahju pankadele, süvendades riske, mis on seotud ulatuslikuma kahju tekkega, suuri heitkoguseid põhjustavate infrastruktuuride kinnistumisega, väärtusetuks muutunud varadega ja kulude eskaleerumisega.^[18] Geopoliitilised pinged, aga ka üha suuremad alginvesteeringud ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks vajalikud murrangulised muutused süvendavad üleminekuriske rangemate rahastamistingimuste keskkonnas tõenäoliselt veelgi.

Kui mõne panga puhul selgus 2023. aasta SREPist, et nad on kliima- ja keskkonnariskide strateegia määratlemisel teinud teatavaid edusamme, siis teiste puhul näitas see tungivat vajadust kõrvaldada tuvastatud puudujäägid. SREPi kvalitatiivsed meetmed keskendusid peamiselt pankade nõrkustele strateegilises ja operatsioonilises planeerimises ning juhtorganite keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastes teadmistes. Eelmise aasta SREPiga võrreldes mõjutasid kliima- ja keskkonnariskid 2. samba kapitalinõuete taset suurema arvu pankade puhul.^[19]

EKP 2022. aasta kliimariskide stressitestis^[20] ja temaatilises analüüsis^[21] esile tõstetud puuduste tõhusaks kõrvaldamiseks kehtestas EKP pangandusjärelevalve pankadele individuaalsed tähtajad, et nad viiksid oma tavad 2024. aasta lõpuks täielikult kooskõlla järelevalveootustega, mis on sätestatud EKP 2020. aasta juhendis kliima- ja keskkonnariskide kohta. 2023. aasta märtsis oli selle protsessi üks vahetähtaeg, milleks pangad pidid kliima- ja keskkonnariskid asjakohaselt liigitama ning koostama tervikliku hinnangu oma tegevusele avalduva mõju kohta. Mõnes pangas on siin endiselt tõsiseid puudusi ning järelevalveasutused on nendega suhelnud tegevusjuhiste, SREPi kvalitatiivsete nõuete ja järelevalvenõukogu ad hoc otsuste kaudu. 2023. aasta lõpuks peavad pangad kaasama kliima- ja keskkonnariskid oma juhtimisse, tegevusstrateegiasse ja riskiohjesse ning 2024. aasta lõpuks tuleb täita kõik ülejäänud 2020. aastal sõnastatud järelevalveootused, lõimudes sealhulgas täielikult ka sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) ja stressitestimisega. Edaspidi kasutab EKP pangandusjärelevalve jätkuvalt kõiki oma vahendeid tagamaks, et pangad neid ootusi täidavad. Muu hulgas võidakse järelevalvet vajaduse korral eskaleerida ning kehtestada näiteks perioodilisi karistusmakseid või pangapõhiseid lisakapitalinõudeid.^[22]

Peale selle jätkavad järelevalveasutused pankade avalikustamistavade läbivaatamist ja hindamist. Ehkki kolmas hinnang Euroopa pankade edusammude kohta kliima- ja keskkonnariskide avalikustamisel näitab, et selles valdkonnas on saavutatud mõningat edu, on avaldatud teabe kvaliteet endiselt kehv. Muud valdkonnad, millele lähiaastatel tähelepanu pööratakse, hõlmavad kliima- ja keskkonnaküsimustega seotud maine- ja kohtuvaidluse riske, mis tulenevad avalikustatud üleminekueesmärkidest ja/või kliimaneutraalsusega seoses võetud kohustustest. Järelevalveasutused jätkavad ettevalmistusi ka selleks, et töötada välja raamistik pankade üleminekukavade läbivaatamiseks, ning selleks, et hinnata nende valmidust täita kapitalinõuete direktiivis (CRD VI) sätestatud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud volitusi. Kliimariskide hindamist jätkatakse ka teatavate spetsiifiliste kohapealsete kontrollide käigus, samal ajal kui 2024. aastal on kavas alustada kliima- ja keskkonnariskidele keskenduvate eraldiseisvate missioonidega.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• 2022. aasta kliimariskide stressitesti ja temaatilise analüüsi käigus tuvastatud puuduste sihipärased järelmeetmed, et saavutada 2024. aasta lõpuks täielik kooskõla asjaomaste järelevalveootustega.
• Hinnatakse, kuidas pangad järgivad kliima- ja keskkonnariskidega seoses aruandlust käsitlevaid rakenduslikke tehnilisi standardeid ja kolmanda samba avalikustamisnõudeid, ning võrreldakse pankade järgitavaid tavasid järelevalveootustega.
• Süvaanalüüsid pankade suutlikkuse kohta tegeleda kliima- ja keskkonnaalastest kohustustest tingitud maine- ja kohtuvaidluse riskidega.
• Sihipärased kohapealsed kontrollid kliimaga seotud aspektide uurimiseks eraldiseisvalt või üksikriskide (nt krediidi-, operatsiooni- ja ärimudelirisk) kavakohase läbivaatamise raames.

Kolmas prioriteet: teha täiendavaid edusamme digipöörde saavutamisel ja luua töökindlad tegevuskerksuse raamistikud

Ehkki enamik järelevalve alla kuuluvaid krediidiasutusi teeb üha suureneva konkurentsi keskkonnas edusamme oma operatsioonide ja teenuste digiteerimisel, peavad nad võimalike riskide leevendamiseks tugevdama ja vajaduse korral kohandama ka oma tegevuskerksuse raamistikke. Tegevuskerksuse saavutamine peaks suurendama pankade ärimudelite jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis ja võimaldama neil muu hulgas saada kasu uuenduslikust tehnoloogiast. Mõned pangad ei ole selles valdkonnas siiski suutnud oma eesmärkide saavutamisel teistega sammu pidada. Samuti peavad järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused kõrvaldama haavatavused, mis tulenevad nende tegevuse üha suuremast toetumisest kolmandate isikute teenustele, ning parandama oma IT-turbe/küberriski juhtimist. See on eriti oluline, arvestades praegusest geopoliitilisest keskkonnast tulenevaid kasvavaid küberohte.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid digipöörde strateegiates

Strateegiline eesmärk: pangad peaksid välja töötama ja kasutusele võtma usaldusväärsed digipöörde kavad, kasutades selleks asjakohast korda (nt äristrateegia ja riskiohje), et tugevdada oma ärimudelite jätkusuutlikkust ja maandada uuenduslike tehnoloogiate kasutamisega seotud riske.

Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused on viimasel ajal teatanud rekordilisest kasumlikkusest, mis on suuresti tingitud kõrgematest netointressimarginaalidest. Siiski esineb nende ärimudelites endiselt struktuurseid nõrkusi. Pankade kulu ja tulu suhtarvud püsivad kõrged ja stabiilsed ning kulude piiramise meetmete rakendamine võib praeguse suure inflatsioonisurve keskkonnas osutuda keeruliseks. Sellega seoses peaksid järelevalve alla kuuluvad asutused suutma toime tulla tegevuskulude kavandatud kasvuga, seadmata ohtu hädavajalikke investeeringuid digipöördesse. Digipööre peaks tugevdama pankade konkurentsivõimet ja muutma nad pangandussektorivälise konkurentsi suhtes vastupidavamaks.

2023. aastal tegi EKP pangandusjärelevalve horisontaalse hindamise ja võrdlusanalüüsi, mis põhines kogu ühtset järelevalvemehhanismi hõlmaval andmestikul digipöörde ja finantstehnoloogia kasutamise kohta. Analüüsi tulemusi jagati pankadega ning need aitasid kvalifitseerida mitmeid digipöördega seotud riske, sealhulgas strateegilisi ja rakendusriske, küberriske, kolmandatest isikutest sõltumise riski ning rahapesu- ja pettuseriske. Horisontaalset hindamist täiendanud sihipärased kohapealsed kontrollid tõstatasid murekohti seoses tõhusa strateegilise juhtimise ja rakendamisega, rõhutades ka töötajate ja juhtorganite täiendõppe tähtsust. Samuti ilmnesid puudused eelarvestamises ja finantsplaneerimises, kuna pankadel on raskusi oma digipöörde algatuste finantsmõju jälgimisega. Nende tegevuste tulemusi võeti arvesse pankade ärimudelite järelevalvealasel hindamisel 2023. aasta SREPis. Edaspidi keskendub EKP pangandusjärelevalve jätkuvalt digipöördele, kombineerides sihipärased läbivaatamised sihtotstarbeliste kohapealsete kontrollidega. EKP pangandusjärelevalve avaldab oma järelevalveootused seoses pankade digipöördega.^[23] Ajakohastatud ootused aitavad tugevdada järelevalvealase hindamise metoodikat.

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Sihipärased läbivaatamised, milles keskendutakse mõjule, mida pankade digipööre avaldab nende ärimudelile/strateegiale, juhtimisele ja riskide tuvastamisele/ohjele. Neid täiendavad ühiste järelevalverühmade järelmeetmed pankadele, kus tuvastatakse olulisi puudusi.
• Digipöörde sihipärased kohapealsed kontrollid, mis hõlmavad nii ärimudeleid kui ka pankade digipöörde strateegiate IT aspekte.
• Järelevalveootuste avaldamine ja digipöörde strateegiate parimate tavade jagamine.

Prioriteetne haavatavus: puudujäägid tegevuskerksuse raamistikes, eeskätt IT allhangete ning IT-turvalisuse ja küberriskide valdkonnas

Strateegiline eesmärk: pankadel peaks olema tõhus tegevuse edasiandmise riski juhtimise kord ning IT-turvalisuse ja küberkerksuse raamistik, et kõrvaldada ennetavalt mis tahes maandamata riskid, mis võivad põhjustada olulisi häireid kriitilise tähtsusega tegevustes või teenustes. Samal ajal tuleb tagada asjaomaste regulatiivsete nõuete ja järelevalveootuste täitmine.

Pankade operatsiooniriski peamisteks mõjuriteks on endiselt küberrisk ja andmeturve. Küberintsidentide arv, millest järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused EKP pangandusjärelevalvele teada andsid, suurenes 2023. aasta esimesel poolel järsult. See kajastas pangandussektori märkimisväärset avatust muutuvatele küberohtudele, mis olid muu hulgas tingitud Venemaa sõjast Ukrainas ja süvenenud geopoliitilistest pingetest. Hävitava mõjuga küberründed on muutunud riiklike osalejate tegevuse oluliseks komponendiks ning finantsasutused on oma rolli tõttu elutähtsas infrastruktuuris selliste rünnete tõenäoline sihtmärk.^[24] Eelkõige on sagenenud lunavararünnakud, kusjuures küberkurjategijad on üha kogenumad ja pangad langevad üha sagedamini väljapressimiste ohvriks.

IT-tegevuse edasiandmises esinevad nõrkused kujutavad endast veel üht olulist haavatavust, kuna pangad sõltuvad üha enam kolmandast isikust teenuseosutajatest. Tarneahelate pikenemine ja üha keerukamaks muutumine eeldab, et pangad mõistavad ja kontrollivad paremini oma tarnijasuhteid ja (vastastikust) sõltuvust, et tegeleda ennetavalt võimalike kontsentratsiooniriskidega. Seega on varade ja tarnijate kindel juhtimine pankade jaoks keskse tähtsusega, et nad suudaksid täita klientide nõudmisi ja suurendada oma tõhusust üha tihedama konkurentsi tingimustes, tagades samal ajal tegevuse edasiandmisel ja pilvelahenduste kasutuselevõtul nõuetekohase riskijuhtimise. 2023. aasta SREPi hindamise tulemus on pankades IT-tegevuse edasiandmise ning IT-turbe/küberriskide juhtimisega seoses tuvastatud puudusi samuti kinnitanud, kusjuures operatsiooniriski element pälvib SREPis jätkuvalt kõige kehvemaid punktisummasid.^[25]

Seda arvesse võttes on EKP pangandusjärelevalve ette näinud järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste edasiantud tegevusi kajastavate teaberegistrite iga-aastase kogumise. Seniste analüüside käigus on kindlaks tehtud mitmesugused haavatavused, sealhulgas ulatuslik sõltumine mõnest Euroopa-välisest teenuseosutajast ja tegevuse edasiandmise lepingute arvukus. Nõuetekohane kolmandate osapooltega seotud riskide juhtimine, sealhulgas pilveteenuste edasiandmisel, on järelevalvetegevuses endiselt tähtsal kohal ja seda hinnatakse käimasolevate kontrollide raames täiendavalt.

Pankade tegevuse edasiandmise korra horisontaalse hindamise ja kontsentratsiooniriski analüüside kõrval jätkab EKP pangandusjärelevalve tegevuse edasiandmise korra ja kübervastupidavusvõime sihipärast läbivaatamist, et saada parem ülevaade riskide olemusest ja ulatusest ning pankade leevendusmeetmetest. Sihipäraseid läbivaatamisi täiendavad ka kohapealsed kontrollid, et tuvastada ja hinnata puudusi konkreetsetes pankades. Arvestades küberrünnete järsku kasvu ja selle teema olulisust praeguses geopoliitilises keskkonnas, teeb EKP pangandusjärelevalve 2024. aastal ka kübervastupidavusvõime temaatilise stressitesti, et hinnata pankade suutlikkust kordaläinud küberründele reageerida ja sellest taastuda.^[26]

Peamised tegevused järelevalveprioriteetidega seotud töökavas

• Andmete kogumine ja edasiantud tegevusi kajastavate teaberegistrite horisontaalne analüüs, et teha kindlaks järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste ja kolmandatest isikutest teenuseosutajate vahelised seosed ning teatavate teenuseosutajate võimalikud riskikontsentratsioonid.
• Tegevuse edasiandmise korra ja kübervastupidavusvõime sihipärane läbivaatamine.
• Tegevuse edasiandmise ja küberturvalisuse juhtimise sihipärased kohapealsed kontrollid.
• 2024. aastal tehakse süsteemiülene kübervastupidavusvõime stressitest, mis keskendub pankade reageerimis- ja taastumissuutlikkusele pärast küberintsidenti ning nende võimekusele selle mõju ohjeldada ja teenused õigeaegselt taastada.