EKP presidendi Mario Draghi eessõna

Viis aastat pärast Euroopa pangandusjärelevalve loomist on selle eelised ilmsed. Järelevalvetavade 19 riiklikku mudelit on koondunud ühte Euroopa mudelisse. Tänu paremini ühtlustatud reeglitele ja suuremale läbipaistvusele on loodud euroala pankade jaoks võrdsemad võimalused.

Järelevalveasutustel on nüüd terviklikum ülevaade pangandussüsteemist. Euroala pankasid kõrvutatakse suure hulga teiste pankadega. Nii on võimalik tõhusalt võrrelda nende ärimudeleid ja riskiprofiile. Samal ajal saab hõlpsamalt jälgida ka piiriüleseid seoseid ja mõjude piiriülest ülekandumist, tänu millele ei ole paranenud üksnes meie arusaam pangatasandi riskist, vaid ka pangandussektorist tulenevast süsteemsest riskist.

Need hüved on aidanud kaasa Euroopa pangandussektori vastupidavamaks muutmisel. Pangad on suurendanud oma esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu 11,3%lt 2014. aasta lõpus 14,1%ni 2018. aastal. On tehtud edusamme varem omandatud probleemsete varade vähendamisel ning viivislaenude maht on nimetatud ajavahemikul kahanenud ligikaudu 300 miljardi euro võrra. Ka rahastamine ja likviidsus on varasemast stabiilsemad.

Samas on pankadel endiselt vaja lahendada mitu olulist ülesannet. Kasumlikkus püsis 2018. aastal väike ja see mõjutab pankade võimet anda laenu majandusele. 2016.–2018. aastal korvasid edukamad euroala panga madalaid intressimarginaale suurema laenumahuga, samal ajal kui vähem edukad pangad vähendasid selle asemel finantsvõimendust.

Kasumlikkust parandavad ülevõimsuse ja suurte kulude vähendamine. Samal eesmärgil on vaja vähendada veelgi olemasolevat viivislaenude mahtu ning keeruliste finantsvarade – sealhulgas kolmanda taseme varad – väärtusega seotud varjatud kahjusid ja ebakindlust. Pangad, järelevalve- ja reguleerivad asutused peavad ka edaspidi nende probleemide lahendamiseks koostööd tegema, tagades samal ajal, et pangad järgivad rangeid riskihalduse standardeid.

Sama oluline on tugevaks piiriüleseks lõimumiseks luua sidus õigus- ja institutsiooniline raamistik. Paremini lõimunud pangandussektor toetaks euroala piiriülest konsolideerumist ja süvendaks erasektori riskijagamist, luues stabiilsema makromajandusliku keskkonna. Reguleerivad ja järelevalveasutused peaksid jätkama jõupingutusi, et saavutada ühtsem usaldatavusnõuete raamistik, mis takistab regulatiivse kapitali ja likviidsuse ringkaitset.

Need pingutused käivad käsikäes protsessiga, mis on vajalik pangandusliidu lõpuleviimiseks. Euroopa pangandusjärelevalvet peaksid toetama tugev kriisilahendusraamistik ja tõhus hoiuste tagamise skeem, tagamaks, et ühtse pangandusturu terviklikkus püsiks väljaspool kahtlust.

Sissejuhatav intervjuu järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enriaga

Asusite 2019. aasta jaanuaris EKP järelevalvenõukogu esimehe ametikohale. Missugused on teie lähtekohad selle tähtsa ülesande täitmisel?

Kõigepealt tahaksin öelda, et Danièle Nouy, Sabine Lautenschläger ja kõik meie kolleegid nii EKPs kui ka riiklikes pädevates asutustes on teinud suurepärast tööd hästi toimiva organisatsiooni loomisel. Seega ei tule mul leiutada jalgratast. Ka edaspidi tuleb tagada järelevalve karmid standardid, järgides asutamisetapis määratletud ranget ja nõudlikku käsitlusviisi.

Ühtse järelevalvemehhanismi loomine on olnud suur samm edasi, kuid tuleb tunnistada, et tõeliselt lõimunud Euroopa pangandusturgu meil veel ei ole. Selle edendamiseks on vaja kõrvaldada õiguslikud tõkked, mis pole muidugi meie ülesanne. Selles hoolimata peame minu arvates tegema kõik, mis võimalik, et saavutada edu ühtse jurisdiktsioonina toimiva pangandusliidu – kus on ühtsed panganduseeskirjad ja -järelevalve – poole liikumisel. See looks vundamendi Euroopa pankade tõelisele siseturule.

Kõige tähtsam on meeles pidada, kelle jaoks me töötame – need on Euroopa kodanikud, hoiustajad, investorid, laenuvõtjad ja majandus laiemas mõttes. Neil peab meie tööst kasu olema ja me vastutame nende ees. Seda võtan ma väga tõsiselt ja näen väga hästi, miks tuleb olla võimalikult läbipaistev. Inimesed peavad mõistma, mida me teeme ja kuidas see neile kasuks tuleb. Pangad peavad aru saama meie poliitikast ja meetmetest ning nendeks valmis olema. See kehtib ka investorite kohta. Nüüdsel ajal elame nn kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise maailmas; kui pank satub hätta, tuleb investoritel kahju kanda. Seetõttu peavad nad paremini mõistma riske, mida nad võtavad.

Kohe oma ametiaja alguses pidite tegelema ühe raskustesse sattunud pangaga. Milline oli teie esimene kogemus uue Euroopa kriisiohjeraamistikuga?

Kõige rohkem avaldas mulle muljet meie töötajate pühendumus. Kõik tegid väga tõsist tööd ka jõulude ja aastavahetuse paiku. Samuti teadsid kõik, mis on kaalul ja kui palju võivad ühe panga mured mõjutada inimeste elu. See ongi see, mis kriisiolukorras loeb. Kõik protsessid sujusid tõrgeteta, nagu ka kõigi asjasse kaasatud asutuste koostöö.

Sellest hoolimata on siin veel nii mõndagi ära teha. Kriiside lahendamisel tuleb järelevalveasutustel töötada olemasolevate õigusnormidega sätestatud piirides. Samas on õigusnormid endiselt riigiti erinevad. Näiteks pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (BRRD) ei ole riigisisesesse õigusesse üle võetud ühetaoliselt. Samuti on igal riigil oma maksejõuetusseadused. See tähendab, et vahendid, mida saame kriisi korral kasutada, ei ole kõigis riikides samad. Peale selle ei saa alati kindel olla, et igal juhul on võimalik tagada sujuv lahkumine turult. See on probleem eriti piiriüleste pankade puhul. Veel üks küsimus, millele on viimasel ajal tähelepanu juhitud, on likviidsuse tagamise korra puudumine kriisilahenduses. Niisiis on meil järgmisteks kriisideks valmistumisel vaja veel tööd teha.

Ettepoole vaadates on järgmine suur muutus Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust. Mis on siin teie seisukoht?

Minu jaoks on Brexit väga kurb sündmus, eriti seetõttu, et õppisin Ühendkuningriigis ja elasin seejärel 12 aastat Londonis. Sellele kogemusele tuginedes võin aga ka öelda, et Euroopa Liitu ei kujutata Ühendkuningriigis alati tõepäraselt. Tundub, et paljud inimesed ülehindavad ühendatud Euroopaga seotud kulusid ja alahindavad sellest tulenevat kasu.

Pangandussektoris toob Brexit endaga kaasa suured muudatused. Õige mitu panka asub ümber euroalale ja see kujundab ümber kogu pangandusmaastiku. Sellega kaasnevad arvukad küsimused – kuidas reguleerida kolmanda riigi filiaale või investeerimisühinguid ja teha nende üle järelevalvet, on vaid üks paljudest. Pankadel, reguleerivatel ja järelevalveasutustel on tulnud teha Brexitiks hulk ettevalmistusi ning palju jääb teha ka pärast Brexitit. Sellest hoolimata olen kindel, et me tuleme selle ülesandega toime, seda ka tänu tõhusale koostööle Ühendkuningriigi järelevalveasutustega.

Mis veel pankadele raskusi valmistab?

Pankadel ei ole kindlasti probleemidest puudus. Nad peavad jätkuvalt korrastama oma bilansse, uuesti läbi mõtlema oma ärimudelid, parandama oma juhtimist ning tagama kriisilahenduskõlblikkuse. Seejuures on need teemad seotud üksnes mineviku ja olevikuga.

Tulevikus peaksid pangad ka tähelepanelikult jälgima, mis toimub turgudel. Likviidsus on olnud juba päris pikka aega külluslik ja odav. See asjaolu, aga ka väikesed kasumid on ajendanud pankasid võtma suuremaid riske. Nad peaksid olema siiski ettevaatlikud; varade suurt väärtust ja väikeseid riskipreemiaid ei tohiks võtta iseenesest mõistetavana. Mingil hetkel võib olukord muutuda ja see võib juhtuda väga järsku. Riski- ja tähtajapreemiad võivad järsult suureneda ning kahjustada pankasid mitmel viisil, mõjutades potentsiaalselt nende kasumeid, likviidsust ja kapitali. Edaspidi muutuvad tõenäoliselt olulisemaks rahastamis- ja tururisk. Meie järelevalveasutusena võtame neid riske väga tõsiselt ja seda peaksid tegema ka pangad.

Mainisite ennist juhtimist kui teemat, mille kallal pangad peaksid tööd tegema. Kui oluline see on?

Pankadel on nüüd rohkem kapitali ja see on kvaliteetsem, neil on rohkem likviidsust ning nad on tagasi pöördunud stabiilsemate rahastamisallikate juurde. Siiski pole kõigel sellel suurt väärtust, kui panka juhitakse kehvasti, tema juhtkond on lühinägelik ja kultuur problemaatiline. Pankurid peavad silmas pidama kahte asja. Panga tegevuse ajend ei tohiks olla lühiajalised kasumid; oluline on see, et pangad püsiksid tegevuses pikka aega. Väga tähtis on jätkusuutlikkus. Peale selle, et lühiajalised kasumid, mis teenitakse, põhjustades pikaajalist kahju klientidele, aktsionäridele ja maksumaksjatele, ei ole aktsepteeritavad ühiskondlikust seisukohast, ei ole need ka pankade endi huvides. Hiljutised järjestikused skandaalid ja rahapesujuhtumid on siin asjakohaseks näiteks.

On muutunud tavateadmiseks, et praegu on pankadel rasked ajad. Mida on meil õppida nendelt pankadelt, kellel läheb endiselt hästi?

Euroalal on tõepoolest nii mõnigi pank, kellel läheb paremini kui teistel. Mis on neil pankadel ühist? Esmapilgul mitte just palju: nad on kõik üksteisest väga erinevad. Näib, et n-ö kuldset strateegiat kasumlikkuse saavutamiseks ei ole. Kuid keskse tähtsusega on siin see, et strateegia on olemas. Üks asi, mis neid edukaid pankasid seob, on nende suurepärane nn strateegilise suunamise oskus. Nad on võimelised sõnastama strateegia ja selle ellu viima. See pole üksnes see, mida nad teevad, vaid kuidas nad seda teevad. See on nende pakutav õppetund.

Samuti tuleb meil tunnistada, et Euroopa pangandusturgudel on endiselt struktuurne probleem: paljud pangad on päästetud, kuid mitte sugugi kõik neist pole tegelikult turult lahkunud. Selle tulemusel näib, et Euroopa on endiselt pankadest üleküllastunud, mis kajastub ka kasumlikkuses. Muudes sektorites on olnud keskse tähtsusega konsolideerimine, et kõrvaldada kriisi eel kuhjunud ülevõimsus.

Rääkides muutustest turu struktuuris, kuidas te suhtute digitehnoloogia arengusse? Kas see on proovikivi, võimalus või mõlemad?

Tehnoloogiliste muutuste protsess on alati keeruline ja seda on raske prognoosida. Kindlasti näen ma siin võimalusi. Digitehnoloogia võib aidata pankadel tõhusamaks muutuda ja luua neile uusi tuluallikaid; see toetab õhemaid ja kiiremaid protsesse ning võimaldab pankadel pakkuda klientidele paremat teenust ja uusi tooteid. Kui pangad oskavad neid võimalusi ära kasutada, tuleb see neile kasuks. Kui nad seda aga ei tee, siis teevad seda teised, olgu need siis väikesed ja ärksad finantstehnoloogia idufirmad või kaua tegutsenud tehnohiiud. See on pankade jaoks proovikivi.

Kindlasti ei ole reguleerivate ja järelevalveasutuste ülesanne kaitsta end turul sisse seadnud pankasid tõhusamate konkurentide eest. Sellest hoolimata on meil ikkagi vaja tegeleda uute riskidega, millest küberrisk on kõige ilmsem näide. Sellistel uutel riskidel tuleb hoolsalt silma peal hoida ja hinnata, kas nende tõttu tuleb kohandada eeskirju. Samal ajal võib digitehnoloogia tõhustada reguleerivate ja järelevalveasutuste tööd ning vähendada eriti väiksemate ja lihtsamate ettevõtete vastavuskontrolliga seotud kulusid. Teisisõnu on siin meie jaoks ka uusi võimalusi.

Eeskirjade kohandamine on olnud kriisist alates pidevalt põhiteema. Mida arvate regulatiivsest reformist – kas sellega on mindud liiga kaugele, nagu mõned väidavad, või mitte piisavalt kaugele?

Reformi oli vaja. Kriis tõi välja arvukad lüngad õigusraamistikus ning need tuli kõrvaldada. Minu arvates on G20 tasandil välja töötatud pakett tasakaalustatud: see on märgatavalt suurendanud pankade turvalisust ja usaldusväärsust; seejuures on nõudeid kohandatud ja kohaldatud järk-järgult, et vältida põhjendamatut mõju laenuandmisele ja reaalkasvule. Mõned jurisdiktsioonid läksid mõnes valdkonnas rahvusvahelistes standardites sätestatud nõuetest kaugemale ja vaatavad nüüd oma valikuid uuesti läbi. Üldiselt leian, et peaksime vastu astuma survele leevendada headel aegadel nõudeid. Nagu ma enne ütlesin, peavad pangad vältima lühiajalist mõtlemist ja sama peaks kehtima ka reguleerivate asutuste kohta. Peame mõtlema süsteemi pikaajalise stabiilsuse peale ja vältima eeskirjade koostamisel protsüklilist käsitlust.

Ent on muidugi tõsi, et läbivaadatud reeglistik on küllaltki keeruline. Peame jälgima selle mõju ja seda vajaduse korral kohandama. Praegune prioriteet peab aga olema reformide järjepideva rakendamise lõpuleviimine kogu maailmas.

Euroopas on valmimas panganduspakett ja see kujundab õigusvaldkonda pikkadeks aastateks. Kas olete tulemusega rahul?

Panganduspakett on väga oluline õigusakt, eriti seetõttu, et see rakendab Baseli standardid Euroopa õigusesse. Ehkki üldhinnang on positiivne, on mõned valdkonnad, milles õigusakti eelnõu kaldub kõrvale rahvusvahelistest standarditest. See puudutab mõningaid finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja ning pankade kauplemisportfellidele kehtestatavate uute eeskirjade tehnilisi üksikasju. Seega ei ole üleilmsed võimalused nii võrdsed, kui need oleksid võinud olla.

Euroopa Liidust rääkides oleks panganduspakett minu arvates võinud olla tõeliselt lõimunud pangandussektori eesmärgi poole pürgides ambitsioonikam, vähemalt pangandusliidu raames. Kui soovime saavutada panganduses ühtset jurisdiktsiooni, peame üle saama ringkaitse instinktist. Pangagruppidel peab olema võimalik oma regulatiivset kapitali ja oma likviidsust euroala piires vabalt jaotada. Kahjuks on panganduspaketis säilinud kitsas riigisisene vaade seoses kapitali- ja likviidsusnõuete kohta erandite tegemisega pangagrupi sees. Loodan, et seadusandjad vaatavad oma lähenemisviisi lähitulevikus uuesti läbi, kui tehakse edasised sammud pangandusliidu lõpuleviimiseks.

Mida veel on vaja teha, et liikuda lähemale tõeliselt ühtsele Euroopa pangandussektorile?

On selge, et kui puudub tõeliselt ühtne Euroopa turvavõrk, lubavad riiklikud asutused ka edaspidi vastumeelselt kapitali ja likviidsuse ühtset juhtimist piiriülestes gruppides, mis tegutsevad pangandusliidus. On tehtud mõningaid edusamme ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemehhanismi loomisel, kuid poliitilised arutelud pangandusliidu kolmanda samba ehk Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle on endiselt vaevalised. Minu arvates on eksitav kahe leeri vaheline vastandumine: riski vähendamise pooldajad väidavad, et riskid peaksid enne ühiste garantiide sisseseadmist vähenema, ja riski jagamise pooldajad väidavad, et aeg ühtseks hoiuste tagamiseks on küps. Need kaks eesmärki on omavahel seotud. Seega peaks Euroopa Liit tegema seda, milles ta on hea, ja tulema välja selge tegevuskavaga. Selles tegevuskavas tuleks arvesse võtta seda, kui tihedalt on omavahel seotud reformi ülejäänud osad. See võimaldaks meil kõigis neis osades ühtses tempos edusamme teha.

1 Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvemudeli rakendamine

1.1 Krediidiasutuste peamised riskid ja üldine tulemuslikkus

Pangandussektori peamised riskid

EKP pangandusjärelevalve viis läbi tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega iga-aastase riskide tuvastamise ja hindamise ning ajakohastas selle põhjal ühtse järelevalvemehhanismi riskikaarti, millel on kujutatud euroala pankade peamised riskid kahe- kuni kolmeaastases ajaplaanis. Vaatlusalusel ajavahemikul täheldati euroalal laiapõhjalist majandusaktiivsuse kasvu, mida toetasid pankade kasumlikkus ja bilansid. See aitas parandada euroala pangandussektori vastupanuvõimet ja leevendada mõningaid riske, eeskätt neid, mis on seotud varasemast ajast pärinevate viivislaenude ja madalate intressimäärade keskkonnaga. Sellest hoolimata püsib praegune euroala viivislaenude koondtase rahvusvaheliste standarditega võrreldes kaugelt liiga kõrge.

Teisest küljest on alates 2017. aastast kiiresti kasvanud geopoliitiline ebakindlus ja riskide ümberhindamise oht finantsturgudel. Peale selle süvendab üha hoogustuv digitehnoloogia areng riske, mis on seotud pankade (sageli vananenud) IT-süsteemide ja küberturvalisusega (vt diagramm 1).

Aruandeperioodil süvenes geopoliitiline ebakindlus muu hulgas seoses poliitilise olukorraga mõnes euroala riigis, suureneva kaubandusprotektsionismi ning ebasoodsate arengusuundadega teatud suurtes areneva majandusega riikides. Kõigel sellel võib olla negatiivne järelmõju finantsturgudele ja euroala majanduse väljavaatele. Seoses Brexitiga jääb ebaselgeks, kas väljaastumisleping saab sõlmitud Ühendkuningriigi väljaastumise kuupäevaks Euroopa Liidust, ja seega, kas kohaldatakse üleminekuaega. See tähendab, et pankadel ja järelevalveasutustel tuleb valmis olla kõikvõimalikeks stsenaariumideks.

Hoolimata varade kvaliteedi märgatavast paranemisest viimastel aastatel valmistab viivislaenude suur osakaal endiselt muret märkimisväärselt suurele hulgale euroala pankadele. Tänu viivislaenude vähendamise strateegiate jätkuvale rakendamisele on need pangad teinud juba suuri edusamme varasemast ajast pärinevate viivislaenude mahu vähendamisel: võrreldes 2014. aasta 8%ga oli oluliste krediidiasutuste viivislaenude osakaal 2018. aasta kolmandas kvartalis langenud 4,2%ni. Sellest hoolimata püsib praegune viivislaenude koondtase kõrge ning tuleb võtta lisameetmeid viivislaenude probleemiga toimetulekuks euroalal.

Ühtlasi võivad pankade jätkuvad tulususepüüdlused suurendada uute viivislaenude tekkimise võimalust. Euroala pankade esitatud andmed näitavad, et laenutingimused leevenesid kogu 2018. aasta vältel, ehkki see areng aeglustus 2018. aasta viimases kvartalis.^[1] Lisaks näib, et nad on hakanud tegutsema riskantsemates sektorites ja aktsepteerima vähesemat kaitset. 2017. aastal anti euroalal veelgi rohkem finantsvõimendusega laene ning leebemate lepingutingimustega laenud (covenant-lite loans) moodustasid laenumahust rekordsuure osa.

Seoses digitehnoloogia laieneva kasutuselevõtuga valmistavad pankadele järjest enam probleeme küberkuritegevus ja IT-häired. Nad on üha enam sunnitud investeerima oma IT-põhitaristusse ja seda uuendama, et olla tõhusamad, parandada kliendikogemuse kvaliteeti ning konkureerida finantstehnoloogia ettevõtete ja tehnohiidudega. Peale selle tuleb pankadel tegeleda üha arvukamate küberohtudega.

Üleilmsed tulususeotsingud, küllaldane likviidsus ja väikesed riskipreemiad on suurendanud riskide järsu ümberhindamise ohtu finantsturgudel. Seda süvendab veelgi suur geopoliitiline ebakindlus. Euroala avaliku sektori võla jätkusuutlikkus on keskmises arvestuses positiivse tsüklilise hoogustumise toel paranenud. Varude tasakaalustamatus on mitmes riigis siiski endiselt suur ja see muudab nad haavatavaks riigivõlaga seotud riski võimaliku ümberhindamise suhtes.

Aruandeperioodi soodne majandusareng toetas pankade kasumlikkust, ehkki see püsib tagasihoidlik. Pikka aega madalal püsinud intressimäärad on küll toetanud majandust, kuid avaldanud ka survet pankade intressimarginaalidele. Üldiselt prognoosivad olulised krediidiasutused 2019. ja 2020. aastaks netointressitulu kasvu, kuid paljud eeldavad, et nende kasumid jäävad omakapitali tootluse poolest lähiaastatel väikeseks.

Euroopa Pangandusjärelevalve koordineeritud 2018. aasta ELi-ülese stressitesti tulemused näitavad, et 33 suurima EKP otsese järelevalve alla kuuluva panga vastupanuvõime on viimasel kahel aastal veelgi paranenud. Tänu jõupingutustele tegeleda varasemast ajast pärinevate probleemsete varadega ja järjepidevalt kapitali suurendada oli nende keskmine kapitalibaas stressitesti alguses palju tugevam: esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv oli võrreldes 2016. aasta stressitesti eelse 12,2%ga tõusnud 13,7%ni.

33 suurima EKP otsese järelevalve alla kuuluva panga puhul vähenes negatiivse stsenaariumi puhul CET1 koondsuhtarv lõplikus arvestuses^[2] 3,8 protsendipunkti, mis on 0,5 protsendipunkti enam kui 2016. aasta stressitestis. See hõlmab 0,3-protsendipunktist mõju, mis tulenes 1. jaanuaril 2018 jõustunud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 9 esmakordsest kohaldamisest. Samuti kajastab see karmima makromajandusliku stsenaariumi ja riskitundlikuma metoodika kasutamist kui 2016. aastal. Kõik need tegurid tasakaalustavad pärast viivislaenude edukat vähenemist paranenud varade kvaliteedi positiivse mõju.

Hoolimata kapitali tugevamast vähenemisest oli omavahendite suhtarv stressitesti järel koondarvestuses kõrgem kui 2016. aasta negatiivse stsenaariumi puhul, ehk 9,9% võrreldes 8,8%ga. See annab kinnitust osalevate pankade vastupanuvõime paranemisest makromajanduslikele šokkidele. Samal ajal ilmnesid stressitesti käigus ka mõne panga nõrgad kohad, millega järelevalveasutused tegelevad 2019. aastal.

33 EBA valimisse kuulunud panga kõrval tegi EKP omaenda stressitesti 54s EKP otsese järelevalve alla kuuluvas pangas, mis ei olnud kaasatud EBA valimisse. Selle stressitesti tulemused näitavad, et ka need 54 panka on nüüd paremini kapitaliseeritud, mis suurendab nende finantsšokkide talumise võimet. Tänu viimastel aastatel pidevalt kasvanud kapitalile oli nende keskmine CET1 suhtarv stressitesti eel kõrgem ehk 16,9% võrreldes 14,7%ga 2016. aastal. Stressitesti järel oli nende keskmine lõplik CET1 suhtarv 11,8% võrreldes 8,5%ga 2016. aastal.^[3]

Ühtse järelevalvemehhanismi prioriteedid

Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteedid, milles määratakse kindlaks konkreetse aasta järelevalve eelisvaldkonnad, arutatakse läbi ja kiidetakse heaks EKP järelevalvenõukogus. Neis tuginetakse järelevalve alla kuuluvaid panku ohustavate põhiriskide hinnangule, võttes arvesse majandus-, õigus- ja järelevalvekeskkonna viimatist arengut. Prioriteedid, mis vaadatakse üle kord aastas, on oluline vahend, mille abil kooskõlastatakse eri pankades läbi viidavad järelevalvemenetlused sobivalt ühtlustatud, proportsionaalsel ja tõhusal viisil, et tagada võrdsed tingimused ja järelevalvetegevuse tugevam mõju (vt joonis 1).

Oluliste pankade üldine tulemuslikkus 2018. aastal

Olles 2017. aastal paranenud, püsis euroala pankade kasumlikkus 2018. aastal enam-vähem stabiilne. Oluliste krediidiasutuste aastane omakapitali tootlus muutus vaid vähesel määral ja oli keskmiselt 6,9% võrreldes 7,0%ga 2017. aastal ja 5,4%ga 2016. aastal. Selle üldise paranemise taga on aga varjul märkimisväärsed erinevused pankade vahel. Peale selle kauplevad paljud börsil noteeritud pangad endiselt alla ühe jääva turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu juures, mis osutab vajadusele olukorda veelgi parandada, et see vastaks investorite ootustele.

2018. aastal mõjutasid pankade kogutulu kaks tegurit. Pärast kasvu 2017. aastal vähenes enne väärtuse langust arvestatav tegevustulu 2018. aasta esimesel üheksal kuul märkimisväärselt – 7,1%. Selle vähenemise tasakaalustas suuresti väärtuse languse järsk kahanemine (–31,8% võrreldes 2017. aastaga).

Enne väärtuse langust arvestatava tegevustulu vähenemise 2017. aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes põhjustas eelkõige väiksem netokauplemistulu (–50%)^[5]. Seevastu netotulu teenus- ja vahendustasudelt jätkas kasvu ja oli 1,4% suurem kui 2017. aasta esimeses kolmes kvartalis, samal ajal kui netointressitulu püsis samal ajavahemikul üldjoontes stabiilne (–0,1%).

Netointressitulu stabiilse arengu taga on kaks põhisuundumust, sest kasvavat laenumahtu tasakaalustasid madalamad intressimarginaalid. Laenumaht kasvas 2017. aasta kolmandast kvartalist 2018. aasta kolmanda kvartalini 2,8%, kusjuures kasv oli kõige dünaamilisem finantsasutuste segmendis (krediidiasutuste laenud +3,7%, muude finantsettevõtete laenud +12,1%) ja mittefinantsettevõtete segmendis (+3,3%). 2018. aasta esimeses kolmes kvartalis paranes ligikaudu poolte oluliste krediidiasutuste netointressitulu, ülejäänutes see vähenes.

Tegevuskulud kasvasid 2018. aasta esimeses kolmes kvartalis 2017. aasta sama perioodiga võrreldes 2,0% hoolimata mitmes euroala pangas viimasel ajal võetud restruktureerimismeetmetest.

1.2 Viivislaenudega seotud töö

1.2.1 Olukord Euroopas

Viivislaenude maht oluliste krediidiasutuste bilanssides oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 628 miljardit eurot ehk võrreldes 2015. aasta alguse 1 triljoni euroga oli see kahanenud. See vähenes 2017. aasta kolmandast kvartalist 2018. aasta kolmanda kvartalini 131 miljardi euro võrra ning viivislaenude koguosakaal langes 1 protsendipunkti võrra 4,2%ni. Viivislaenude mahu kahanemine on viimase kahe aastaga hoogustunud ja on olnud eriti kiire suure viivislaenude osakaaluga riikides.

Siiski püsib Euroopa pangandussektori viivislaenude koondtase rahvusvaheliste standarditega võrreldes endiselt kõrge ning bilansside korrastamine võtab veel aega.

Viivislaenudega seotud töö oli EKP pangandusjärelevalve olulisimaid järelevalveprioriteete 2018. aastal ning sellele keskendutakse ka 2019. aastal. Seejuures kasutatakse ära senised saavutused, suheldes asjaomaste krediidiasutustega, et määratleda ühtlustatud raamistikust lähtudes pangapõhised järelevalveootused. Eesmärk on pidevalt vähendada varasemast ajast tulenevaid riske ning saavutada keskpika aja jooksul nii praeguste kui ka uute viivislaenude järjepidev kaetus.

Mis puutub viivislaenude statistikasse, siis EKP avaldab järelevalvega seotud pangandusstatistikat^[6], sh andmeid oluliste krediidiasutuste varade kvaliteedi kohta, kord kvartalis. Tabelis 1 on esitatud viivislaenude osakaalu vähenemine 2017. ja 2018. aastal.

Euroalal tervikuna on viivislaenude osakaalus riigiti suured erinevused, nagu nähtub tabelist 2. Suurim viivislaenude osakaal on Kreeka, Küprose ja Portugali olulistel krediidiasutustel (2018. aasta kolmandas kvartalis olid nende riikide kaalutud keskmised vastavalt 43,4%, 20,7% ja 14,5%). Suundumust vaadeldes on näha, et viivislaenude osakaal vähenes aasta arvestuses märkimisväärselt Küprose (–13,3 protsendipunkti), Sloveenia (–5,3 protsendipunkti), Iirimaa (–3,7 protsendipunkti), Portugali (–3,6 protsendipunkti), Kreeka (–3,2 portsendipunkti) ja Itaalia (–2,5 protsendipunkti) olulistes krediidiasutustes. 2018. aasta kolmandas kvartalis oli suurim viivislaenude maht Itaalia olulistes krediidiasutustes (153 miljardit eurot). Sellele järgnesid Prantsusmaa (130 miljardit eurot), Hispaania (95 miljardit eurot) ja Kreeka (90 miljardit eurot) olulised krediidiasutused.

1.2.2 EKP pangandusjärelevalve roll kõikehõlmavas strateegias viivislaenude lahendamiseks Euroopa Liidus

Suure viivislaenude mahuga seotud riskide kõrvaldamine on oluline majanduse kui terviku seisukohast, sest viivislaenud vähendavad pankade kasumlikkust ja neelavad väärtuslikke ressursse, mis piirab nende võimet anda uusi laene. Pangandussektori probleemid võivad levida kiiresti teistesse majandusvaldkondadesse, kahjustades töökohtade ja kasvu väljavaadet. Kooskõlas ülesandega aidata tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus soovitab EKP, et pangad peaksid oma viivislaenude hulga vähendamiseks rohkem tööd tegema.

EKP pangandusjärelevalve on välja töötanud viivislaenude järelevalveraamistiku. See koosneb kolmest strateegilisest elemendist, mis on kas otseselt suunatud varasemast ajast pärinevatele viivislaenudele või uute viivislaenude tekkimise vältimisele tulevikus:

• kõikidele olulistele krediidiasutustele mõeldud viivislaenude suunised, milles kirjeldatakse kvalitatiivseid järelevalveootusi seoses viivislaenude haldamise ja vähendamisega;
• viivislaenude mahu vähendamise raamistik järelevalvealase dialoogi osana, mis hõlmab i) pankade enda viivislaenude vähendamise strateegiate hindamist ja ii) pangapõhiseid järelevalveootusi eesmärgiga tagada piisavad eraldised varasemast ajast pärinevate viivislaenude katteks;
• viivislaenude suuniste lisa, milles kirjeldatakse kvantitatiivseid järelevalveootusi, et edendada eraldiste õigeaegse moodustamise tavasid uute viivislaenude katteks.

Raamistiku töötas välja spetsiaalne töörühm, kuhu kuulusid riiklike pädevate asutuste ja EKP esindajad. Ka EBA oli töörühmas vaatlejana esindatud. Töörühma tööd juhtis kõrgetasemeline viivislaenude töökond, mille esimees on Iirimaa keskpanga asepresident Sharon Donnery. Kõrgetasemeline töökond kohtus 2015.–2018. aastal 16 korda, et arutada viivislaenude järelevalveraamistiku väljatöötamise ja rakendamisega seotud ettepanekuid. Töökonna esimees andis järelevalvenõukogule 14 korral ja EKP nõukogule viiel korral aru. Olles oma ülesande täitnud, lõpetas töörühm 2018. aasta lõpus tegevuse ning viivislaenude järelevalveraamistiku kohaldamine anti edukalt üle EKP pangandusjärelevalve valdkonnafunktsioonidele.

Samas ei piisa viivislaenude probleemi lahendamiseks kaugeltki üksnes järelevalvemeetmetest. Siin peavad jõud ühendama nii riiklikud asutused kui ka Euroopa institutsioonid. See oli ka üks peamistest järeldustest, mille EKP tegi oma aruandes viivislaenudega seotud riiklike tavade ülevaate kohta, mille viimane versioon avaldati 2017. aasta juunis. Samale seisukohale jõudis 2017. aasta juulis ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, kus rahandusministrid võtsid vastu tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas. Kava kohaselt on vaja võtta meetmeid kolmes valdkonnas: pangandusjärelevalve, maksejõuetuse ja võlgade sissenõudmise raamistike reformid ning järelturgude loomine. Novembris 2018 avaldas Euroopa Komisjon tegevuskava kolmanda eduaruande, milles öeldakse, et kava rakendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme. EKP pangandusjärelevalve on aktiivselt osalenud arvukates viivislaenudega seotud algatustes eespool nimetatud kolmes valdkonnas, k.a tegevuskavas nimetatutes, tehes tihedat koostööd nende algatuste eest vastutavate sidusrühmadega.

Sellega seoses koordineeris EKP pangandusjärelevalve tihedas koostöös asjaomaste Euroopa institutsioonidega, nagu Euroopa Komisjon, vajadust tagada järgmiste dokumentide vastastikku täiendav iseloom: i) ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega, ja ii) lisa pankadele antud EKP suunistele viivislaenude kohta.

Peale selle toetas EKP Euroopa Pangandusjärelevalvet viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamist käsitlevate üldsuuniste ning viivisnõuetest ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetest teavitamise suuniste väljatöötamisel. Neid suuniseid kohaldatakse kõikide ELi krediidiasutuste suhtes. Suunistes sätestatu kohaselt peavad vähem olulised krediidiasutused neid kohaldama proportsionaalselt. Veel abistas EKP tihedas koostöös EBA ja Ühtse Kriisilahendusnõukoguga Euroopa Komisjoni talitusi riiklike varahaldusettevõtjate loomise tehnilise tegevuskava väljatöötamisel; see avaldati 2018. aasta märtsis.

Peale eeltoodu jätkas EKP pangandusjärelevalve koostööd EBAga uute laenude väljastamise standardite tõhustamist. Samuti osales EKP Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töörühmas, kes koostas aruande makrotasandi usaldatavusjärelevalve lähenemisviiside kohta viivislaenudele, milles keskendutakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika rollile viivislaenude kasvu ärahoidmisel süsteemiüleselt.

1.2.3 Viivislaene käsitlevate EKP pangandusjärelevalve põhimõtete põhielemendid

Pankade viivislaenude vähendamise strateegiad – edusammud ja hinnang

2017. aasta märtsis avaldas EKP suunised pankadele viivislaenude kohta. Suuniste järelmeetmena paluti suurema viivislaenude ja sundtäitmisel olevate varade osakaaluga olulistel krediidiasutustel esitada EKP pangandusjärelevalvele oma viivislaenude nimetatud varade vähendamise strateegia. Selles mõttes moodustavad viivislaenude suunised aluse pidevaks järelevalvealaseks dialoogiks üksikute pankadega. Pangad ise vastutavad asjakohaste viivislaenustrateegiate rakendamise ja viivislaenuportfellide haldamise eest, kasutades mitmesuguseid strateegilisi valikuid, nagu viivislaenude realiseerimine, teenindamine, portfellide müük jne.

Viivislaenude strateegia peaks sisaldama viivislaenude vähendamise eesmärke portfelli tasandil kolme aasta vaates. Need eesmärgid seavad pangad endale ise ja need esitatakse ühistele järelevalverühmadele. Viivislaenude suuniste teises peatükis on kirjeldatud viivislaenude vähendamisstrateegia sõnastamise parimaid tavasid ning nende rakendamise vahendeid, mille hulka kuuluvad makseraskuste tõttu restruktureerimine, laenuportfelli aktiivne vähendamine, viivisnõude liigi muutmine ja õiguslikud valikud. Samuti on seal välja toodud, et pangad peaksid tagama, et nende viivislaenude strateegia „ei sisaldaks vaid üht strateegilist valikut, vaid strateegiate/valikute kombinatsioone, et kindlustada eesmärkide saavutamine lühikeses, keskpikas ja pikas ajaplaanis“. Selliste vahendite ideaalne kombinatsioon oleneb konkreetse panga portfelli omadustest ning turu- ja õiguskeskkonnast, milles pank tegutseb. On oluline märkida, et iga panga juhtkond peaks tegema vahendite kombineerimisel valiku oma äranägemise järgi, olles olukorda põhjalikult hinnanud. EKP ei ole väljendanud eelistust ühegi viivislaenude vähendamise vahendi suhtes.

Ühiste järelevalverühmade ülesanne on vaadata läbi, vaidlustada ja jälgida pankade edusamme võrreldes nende viivislaenude vähendamiseesmärkidega. See ülesanne on nende tavapärase järelevalvetöö täieõiguslik osa ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi lahutamatu osa. Ühised järelevalverühmad keskenduvad strateegia hindamisel kolmele kesksele elemendile: i) ambitsioonikuse tase, ii) strateegia usaldusväärsus ja iii) juhtimisaspektid. Hinnang põhineb panga kõigi viivisnõuete ja sundtäitmisel olevate varade portfellide – mille võib kokku võtta terminiga „halvad varad“ – väga detailsel analüüsil.

Suurema viivislaenude osakaaluga pangad peavad esitama igas kvartalis ühistele järelevalverühmadele konkreetseid viivislaenudega seotud andmeid, kirjeldades üksikasjalikult viivislaenude vähendamist võimaldavaid tegureid. Ühised järelevalverühmad kasutavad neid kvartaliaruandeid panga edusammude jälgimiseks ja nende võrdlemiseks panga strateegias sisalduvate vähendamiseesmärkidega nii üldiselt kui ka portfellitasandil. Peale selle jälgivad nad panga edusamme võrreldes eesmärkidega nii eraldisi arvesse võttes kui ka neid arvestamata, tagamaks, et analüüs põhineb terviklikul käsitlusviisil. Ühiste järelevalverühmadega korrapärase suhtlemise käigus peavad pangad koostama ja esitama kaks korda aastas rakendamisaruande.

Rakendamisaruande eesmärk on teha kindlaks, kuidas pangad täidavad oma viivislaenude vähendamise strateegiat nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest vaatenurgast. Kvantitatiivseid edusamme saab mõõta lähtuvalt viivislaenude kvartaliandmetest, mis on liigendatud nii, et saaks eristada viivislaenude vähendamise konkreetseid tegureid, nagu rahalised tagasimaksed, müük, mahakandmised jne. Seega ei peaks pank keskenduma üksnes viivislaenude üldise vähenemise analüüsimisele, vaid ka tegurite väljaselgitamisele portfellitasandil ning eesmärkide ületamise või nende saavutamata jäämise põhjuseid. Selle põhjendus on see, et panga viivislaenude vähendamise varasemad saavutused ja tulevane võimekus on tihedalt seotud.

Nende kvantitatiivsete aspektide dokumenteerimiseks on soovitav, et pank teeks konkreetsete probleemsete varaklasside või portfellide sihipärase analüüsi, mis hõlmaks ka nende mõju kapitalile portfellitasandil. Samuti peaks pank tagama, et tema viivislaenustrateegiat ajakohastatakse pidevalt, võttes arvesse kõiki neid sisendeid ja analüüse, et tagada strateegia usaldusväärsus, otstarbekus ja praktilisus.

Samuti on väga olulised panga edusammude kvalitatiivsed aspektid. Seetõttu peaks panga viivislaenustrateegia sisaldama ka selgelt määratletud tegevuskava, mis on aluseks strateegia kvalitatiivsetele vahe-eesmärkidele, meetmetele ja eesmärkidele. Kvalitatiivsete vahe-eesmärkide läbivaatamisel tuleks ennetavalt kindlaks teha võimalikud takistused strateegia edukal rakendamisel. Sellega seoses nõuavad mitmesugused viivislaenude vähendamise tegurid erinevaid asju. Näiteks laenude paranemiseks on vaja usaldusväärset tegevusraamistikku, piisavalt ressursse ja terviklikku makseraskuste tõttu restruktureerimise raamistikku; portfellide müügiks on vaja kvaliteetseid andmeid, arenenud IT-taristut, kogenud juhtkonda ja sobivaid finantsnõustajaid. Ühised järelevalverühmad vaatavad pangapõhiselt läbi pankade strateegia kvalitatiivsed aspektid ning annavad neile tuvastatud puudujääkide kohta tagasisidet.

Viivislaenude suunistes pannakse suurt rõhku spetsiaalsete viivislaenude realiseerimise üksuste, selgete põhimõtete ja menetluste ning selgesti määratletud makseraskuste tõttu restruktureerimise tooterühma tähtsusele. Samuti rõhutatakse suunistes, et juhtorganid peavad olema aktiivselt kaasatud viivislaenuprobleemi lahendamisse. Seetõttu peavad pangad läbi vaatama oma sisejuhtimise struktuurid ja tegevuskorra viivislaenude haldamise seisukohast – näiteks peaksid juhtorganid võtma endale selle probleemi eest täieliku vastutuse.

Suurem keskendumine paranemisele, realiseerimisele ja restruktureerimisele võib aidata edendada arukamaid krediidiriski tavasid, mis võiksid aja jooksul aidata pankadel rakendada laenuandmisel riskidega paremas kooskõlas olevaid standardeid ja juhtimist.

Mõnel viimasel aastal on pangad üldiselt saavutanud oma viivislaenustrateegiatega häid tulemusi. Seda näitab viivislaenude mahu märkimisväärne kahanemine paljudes Euroopa riikides ja pankades. Sellest hoolimata püsib viivislaenude maht suur. Seetõttu teevad ühised järelevalverühmad pankadega endiselt tööd ning juhivad vajaduse korral nende tähelepanu puudujääkidele, et tagada nende edasised edusammud. Kui konkreetne pank ei täida enda seatud eesmärke, peab ta aegsasti rakendama piisavaid ja asjakohaseid parandusmeetmeid.

Pankade kasutatavad meetodid viivislaenude mahu vähendamiseks erinevad nii krediidiasutuseti kui ka riigiti. Nende hulka kuuluvad makseraskuste tõttu restruktureerimine ning sellega seotud rahalised tagasimaksed, portfellide müük, mahakandmised ja sundtäitmised. Teatud riigid eelistavad mõnd meetodit teistele konkreetsete asjaolude tõttu. Samas näib, et ka sama riigi piires on sõltuvalt panga konkreetsest olukorrast mitmesuguseid lähenemisviise.

Viivislaenude strateegia protsessist on nüüdseks saanud suure viivislaenude osakaaluga pankade protsesside ja EKP pangandusjärelevalve protsesside lahutamatu osa. Seega jätkub selle järelevalveprioriteediga seotud töö ka 2019. aastal.

Pangapõhised järelevalveootused viivislaenudega seotud eraldiste moodustamisele

11. juulil 2018 tegi EKP teatavaks täiendavad järelevalvesammud viivislaenude (st EBA 31. märtsi 2018. aasta määratluse kohaselt viivisnõudeks liigitatud nõuded) osakaalu vähendamisel. Nendega luuakse järjepidev raamistik probleemiga tegelemiseks järelevalvealase dialoogi käigus – pankadele esitatakse individuaalsed järelevalveootused, mille eesmärk on tagada piisavad eraldised varasemast ajast pärinevate viivislaenude katteks ning aidata seeläbi tugevdada euroala pangandussüsteemi kui terviku vastupanuvõimet.

Sellest lähtuvalt on EKP pangandusjärelevalve jätkanud dialoogi individuaalsete pankadega, et määrata kindlaks oma järelevalveootused. Hindamisel lähtuti iga panga jooksvast viivislaenude osakaalust, peamistest finantsnäitajatest, viivislaenude vähendamise strateegiast (kui see oli olemas) ja võrdlusandmetest teiste pankadega, et tagada kõigi ühetaoline käsitlemine. Samuti võeti arvesse värskeimaid andmeid ja pankade lisaeraldiste katmise võimet.

Hindamise läbisid kõik EKP otsese järelevalve alla kuuluvad olulised krediidiasutused eesmärgiga määrata kindlaks pangapõhised järelevalveootused, tagamaks, et igas pangas jätkuks varasemast ajast pärinevate riskide vähendamine ning saavutada keskpika aja jooksul nii varasemate kui ka uute viivislaenude järjepidev kaetus.

Viivislaenude suuniste lisa lõpetamine

2018. aasta alguses lõplikustas EKP dokumendi EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa. Sellele eelnes 4. oktoobrist 8. detsembrini 2017 avalik konsultatsioon. 15. märtsil 2018 avaldas EKP suuniste lisa koos konsultatsiooni käigus saadud üksikasjalike märkuste ja tagasiside aruandega, milles on esitatud EKP vastused saadud märkustele.

Lisa täiendab 20. märtsil 2017 avaldatud viivislaenude kvalitatiivseid suuniseid ning selles täpsustatakse EKP järelevalveootused seoses usaldatavusnõuetekohaste eraldistega uute viivislaenude katteks. Lisa on mittesiduv ning see on aluseks oluliste krediidiasutuste ja EKP pangandusjärelevalve vahelisele järelevalvealasele dialoogile. Selles käsitletakse laene, mis on liigitatud pärast 1. aprilli 2018 kooskõlas EBA määratlusega viivislaenuks.

Suuniste lisa lähtub asjaolust, et kapitalinõuete direktiivi kohaselt peavad järelevalveasutused hindama ja käsitlema krediidiasutusepõhiseid riske, mis ei ole kaetud või on ebapiisavalt kaetud kapitalinõuete määruses sätestatud kohustuslike usaldatavusnõuetega (millele sageli viidatakse kui „esimese samba eeskirjadele“). Eeskätt kohustab olemasolev usaldatavusnõuete raamistik järelevalveasutusi hindama ja otsustama, kas pankade eraldised on usaldatavusnõuete seisukohast piisavad ja õigeaegsed. Suuniste lisas on selgitatud, mida EKP pangandusjärelevalve sellega seoses eeldab, ning seega kindlaks määratud järelevalvealase dialoogi lähtekohad. Nagu ka muud järelevalveootused, on suuniste lisa täiendus siduvatele õigusaktidele; viimaste hulka kuulub ka ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse kapitalinõuete määrust seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega. Seetõttu tegi EKP suuniste lisa väljatöötamisel tihedat koostööd asjaomaste Euroopa institutsioonidega, sealhulgas Euroopa Komisjoniga.

Suuniste lisas kirjeldatud järelevalveootustes võetakse arvesse viivislaenude tagamise määra. Täielikult tagamata viivislaenude ja osaliselt tagatud viivislaenude tagamata osade puhul eeldatakse, et 100% kaetus saavutatakse kahe aasta möödumisel alates viivislaenuks liigitamisest. Täielikult tagatud viivislaenude ja osaliselt tagatud viivislaenude tagatud osade puhul eeldatakse, et 100% kaetus saavutatakse sujuva üleminekuga seitsme aasta möödumisel alates viivislaenuks liigitamisest. Ootused tagatud viivislaenude suhtes järgivad usaldatavuspõhimõtet, et krediidiriski kaitse peab olema õigel ajal jõustatav.

Suuniste lisa praktiline rakendamine peab moodustama osa järelevalvealasest dialoogist, mille käigus ühised järelevalverühmad arutavad iga pangaga nende kõrvalekaldeid lisas sätestatud usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes kehtestatud ootustest. Pärast seda ja võttes arvesse panga konkreetseid asjaolusid, otsustab EKP pangandusjärelevalve iga juhtumi puhul eraldi, kas ja missugused järelevalvemeetmed on asjakohased. Nimetatud dialoogi tulemused kaasatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) esimest korda 2021. aastal. Pangad peaksid kasutama seda aega enda ettevalmistamiseks, aga ka enda krediidi vahendamise poliitika ja kriteeriumide läbivaatamiseks, et vähendada uute viivislaenude tekkimist, eriti praegustes soodsates majandustingimustes.

1.3 Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) metoodika edasiarendamine

1.3.1 ICAAPil ja ILAAPil on edaspidi järelevalvealases hindamises suurem roll

Pangandussektorit tabavaid finantsšokke võimendavad või isegi põhjustavad sageli pankade hoitava kapitali ja likviidsuse ebapiisav hulk ja kvaliteet. Krediidiasutuste vastupanuvõime tugevdamise seisukohast on esmatähtsad kaks peamist protsessi: sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess (ILAAP). Nende protsesside nõuded on sätestatud kapitalinõuete direktiivis.

Nii ICAAPi kui ka ILAAPi eesmärk on julgustada krediidiasutusi mõõtma ja haldama oma kapitali- ja likviidsusriski struktuursel viisil, kasutades selleks konkreetsest krediidiasutusest lähtuvaid meetodeid. Nimetatud protsesside eesmärk ei ole lihtsalt aruande koostamine järelevalveasutuste huvides: pigem on need kõikehõlmavad ja väärtuslikud pangasisesed protsessid kapitali- ja likviidsusriski pidevaks tuvastamiseks, hindamiseks, tõhusaks haldamiseks ja katmiseks. Pangad on kohustatud rakendama ICAAPi ja ILAAPi proportsionaalsel viisil, st need protsessid peavad muu hulgas vastama krediidiasutuse ärimudelile, suurusele, keerukusele ja riskitasemele, aga ka turuootustele.

Ühtse järelevalvemehhanismi prioriteetide kohaselt on ICAAP ja ILAAP krediidiasutuste peamised vahendid kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse juhtimisel. Seetõttu on õigustatud, et järelevalveasutused pööravad neile erilist tähelepanu. Kapitali-, likviidsus- ja kvalitatiivsete meetmete kehtestamisel SREPi raames võetakse arvesse ICAAPi ja ILAAPi kvaliteeti ja tulemusi. Kvaliteetne ICAAP ja ILAAP vähendavad nii krediidiasutuste enda kui ka järelevalveasutuste ebakindlust krediidiasutuse tegelike riskide suhtes. Peale selle veenavad need järelevalveasutusi veelgi enam selles, et krediidiasutus on võimeline tagama adekvaatse kapitali ja likviidsuse ning püsima seega elujõuline.

Tulevikus on ICAAPi ja ILAAPi roll SREPis eeldatavasti veelgi suurem – need peaksid motiveerima pankasid oma siseprotsesse pidevalt tõhustama. Muu hulgas on ICAAPi kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel aspektidel edaspidi suurem tähtsus teise samba omavahendite nõude riskipõhisel kindlaksmääramisel.

1.3.2 Pankadele mõeldud kapitali ja likviidsuse juhtimise juhendite valmimine

Oma hiljutistes SREPi hinnangutes jõudis EKP pangandusjärelevalve järeldusele, et oluliste krediidiasutuste ICAAPides oli enam kui pooltel juhtudest ja ILAAPides enam kui kolmandikul juhtudest suuri puudujääke, mis kajastub protsessidele antud üldises hinnangus „ebapiisav“ või „nõrk“. Niisugused ICAAPid ja ILAAPid ei moodusta tugevat alust kapitali ja likviidsuse usaldusväärseks juhtimiseks ega täiendavate omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks. Seetõttu on vaja, et krediidiasutused tõhustavad (veelgi) oma ICAAPe ja ILAAPe.

Novembris 2018 avaldas EKP pangandusjärelevalve juhendid krediidiasutuste ICAAPide ja ILAAPide kohta. Juhendid hõlbustavad olulisel määral vajalike paranduste tegemist. Pärast ICAAPide ja ILAAPidega seotud järelevalveootuste avaldamist jaanuaris 2016 on need juhendid oluline teetähis EKP püüdlustes tõhustada pankade kapitali ja likviidsuse juhtimise meetodeid. Järelmeetmena algatas EKP 2017. aasta alguses ICAAPide ja ILAAPide mitmeaastase tegevuskava, et täpsustada järelevalveootusi ja teavitada varakult krediidiasutusi, mis suunas nad peaksid liikuma. Juhendid lähtusid 2016. aasta järelevalveootustest, mida täpsustati kolmel korral, võttes arvesse ligikaudu 800 märkust, mis laekusid kahe avaliku konsultatsiooni käigus. Ootuste üldine suund aga kogu selle protsessi käigus ei muutunud.

Nüüd on juhendites sisalduvad järelevalveootused märksa põhjalikumad ning EKP hakkas neid rakendama jaanuaris 2019. Sellest hoolimata ei ole juhendite eesmärk anda kõikehõlmavaid suuniseid kõigi aspektide kohta, mis on vajalikud usaldusväärseks ICAAPiks ja ILAAPiks. Selle asemel järgitakse neis põhimõttelist lähenemisviisi, milles keskendutakse valitud, järelevalve seisukohast põhilistele aspektidele. Seega rõhutab EKP pangandusjärelevalve, et esmajärjekorras on ICAAP ja ILAAP sisemised protsessid, mida tuleks iga krediidiasutuse jaoks kohandada. Seetõttu on iga krediidiasutuse enda ülesanne rakendada ICAAPi ja ILAAPi viisil, mis on konkreetsetes tingimustes asjakohane. Juhendid aitavad pankadel seda teha, kirjeldades ICAAPi- ja ILAAPi-alaseid ootusi seitsme põhimõtte vormis ning illustreerides neid jooniste ja näidetega.

Olulise osana SREPist, aga ka teiste tegevuste, näiteks kohapealsete kontrollide käigus hindavad järelevalveasutused iga juhtumi puhul, kas krediidiasutused täidavad oma ülesandeid ning juhivad oma kapitali ja likviidsust viisil, mis vastab nende äritegevusele, riskiprofiilile ja muudele olulistele asjaoludele. Nendest hindamistest tehtud järeldustel on edaspidi eelduste kohaselt üha suurem mõju SREPile ja selle järel võetavatele järelevalvemeetmetele. Kui panga ICAAP/ILAAP on tõhus ja usaldusväärne, võetakse seda SREPis positiivselt arvesse.

Kuna põhjalik, tõhus, kõikehõlmav ja ettevaatav ICAAP ja ILAAP on peamised vahendid pankade vastupanuvõime tagamisel, soovitatakse neil juhendeid kasutada, et kõrvaldada võimalikult kiiresti kapitali ja likviidsuse juhtimise lüngad ja puudujäägid. Kuna EKP järelevalveootuste üldine filosoofia ja suund ei ole pärast nende esmakordset avaldamist jaanuaris 2016 muutunud, peavad olulised krediidiasutused andma oma parima, et need ootused nii pea kui võimalik arvesse võtta. Juhendid töötati välja mitme aasta jooksul ning EKP väljendas väga selgelt, et ootused kasvavad järk-järgult. Lühike ajavahemik juhendite avaldamise (2018. aasta novembris) ja rakendamise (2019. aasta jaanuaris) vahel ei õigusta tegevusetust.

1.3.3 IT-riski maandamiseks tehtud sammud

IT-risk, sealhulgas küberrisk, on olnud algusest peale EKP pangandusjärelevalve tähelepanu all ja see on üks 2019. aasta järelevalveprioriteetidest.

Operatsiooniriski pideva järelevalve raames teevad ühised järelevalverühmad järelevalvet ka IT-riski üle. 2018. aastal anti neile täiendavat koolitust kõigis olulistes IT-riski valdkondades, et suurendada nende teadlikkust ja oskusi, mis on vajalikud jooksvaks järelevalvetegevuseks ning iga-aastaseks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks. Lähtudes EBA suunistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide hindamise kohta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis, võttis EKP pangandusjärelevalve kasutusele ühtse ja standardse IT-riski hindamise metoodika. Pankade ulatusliku enesehindamise küsimustiku ja ühiste järelevalverühmade IT-riski hindamise tulemuste alusel koostati detailsed horisontaalsed analüüsid. Selle tulemusel tehti hulgaliselt tähelepanekuid, mida kasutati ühiste järelevalverühmade järelevalvetegevuses, ning saadi temaatiline ülevaade IT-riski haldamise üldisest seisust olulistes krediidiasutustes. Üldjoontes kinnitasid analüüsid EKP pangandusjärelevalve varasemaid eelisvaldkondi, milleks on IT-turvalisus, sõltuvus kolmandatest isikutest ja kolmandate isikute juhtimine ning IT-operatsioonid.

2018. aastal jätkusid IT-riskile keskenduvad kohapealsed kontrollid, mis täiendasid ühiste järelevalverühmade jooksvat järelevalvet. Tuginedes EKP pangandusjärelevalve kohapealsete kontrollide metoodikale, uuriti nende käigus ühiste järelevalverühmade soovil konkreetseid IT-riski eesmärke, et täiendada ja põhjendada ühiste järelevalverühmade koostatud IT-riski hinnanguid ja saada paremini aru, kuidas olulised krediidiasutused IT-riske haldavad. 2019. aastal tehakse mõned IT-riskile keskenduvad kohapealsed kontrollid kampaania vormis, st üht ja sama teemat uuritakse mitmes olulises krediidiasutuses võrreldavas ulatuses. See hõlbustab kontrollide tõhusamat ettevalmistamist ja läbiviimist ning tulemuste võrdlemist.

Nagu ka varasematel aastatel, pidid kõik 19 euroala riigi olulised krediidiasutused esitama oluliste küberintsidentide aruande kohe pärast nende avastamist. See võimaldab EKP pangandusjärelevalvel kindlaks teha olulisi krediidiasutusi mõjutavate küberintsidentide suundumused ja neid jälgida. Samuti võimaldab see EKP pangandusjärelevalvel kiiresti reageerida juhul, kui mõni suurem intsident mõjutab üht või mitut olulist krediidiasutust.

Et tagada IT- ja küberriski käsitlemine kooskõlastatud viisil ning hõlbustada teadmiste ja parimate tavade jagamist, jätkas EKP pangandusjärelevalve suhtlemist kõigi asjaomaste sidusrühmadega (riiklikud pädevad asutused, EKP-sisesed sidusrühmad, maksesüsteemide ja turutaristu eksperdid, teised ELi-sisesed ja -välised järelevalveasutused, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) jt) kahepoolsetel kohtumistel ja rahvusvahelistes töörühmades.

1.4 Temaatilised analüüsid

Ärimudelite ja kasumlikkuse hoobade temaatiline analüüs

2018. aastal viis EKP pangandusjärelevalve lõpule ärimudelite ja kasumlikkuse hoobade temaatilise analüüsi ning avaldas selle kohta aruande. Analüüsiga tehti algust 2016. aastal eesmärgiga uurida süvitsi ja pankade kaupa oluliste krediidiasutuste suutlikkust oma ärimudelite kitsaskohtade vähendamisel, jälgida vähese kasumlikkuse tagajärgi ja täiendada horisontaalset analüüsi, kasutades ära ühiste järelevalverühmade saadud teadmisi ühtsel viisil kõikides pankades. Analüüsi kahel esimesel aastal töötati välja vajalikud tööriistad ja koguti andmeid ning ühised järelevalverühmad tegid süvaanalüüsid.

2018. aasta alguses teavitasid ühised järelevalverühmad olulisi krediidiasutusi tehtud tähelepanekutest ja temaatilise analüüsi põhijäreldustest. Spetsiaalse järelevalvealase dialoogi käigus arutasid nad tuvastatud puudujääke ja osutasid probleemidele oluliste krediidiasutuste äriplaanides. Tähelepanekud võeti kokku ja järelevalvealase dialoogi tulemused sõnastati järelmeetmeid käsitlevates kirjades. Tähelepanekuid võeti arvesse ärimudelite hindamisel SREPi 2018. aasta tsükli raames. 2018. aasta septembris avaldas EKP pangandusjärelevalve oma veebisaidil üldised sõnumid temaatilise analüüsi kohta.

Analüüs näitas, et kuigi euroala pankade majanduslik olukord on üldiselt paranenud, on nende kasumlikkus ja ärimudelid endiselt surve all. Koondsuundumustest kaugemale vaadates ilmneb, et oluliste krediidiasutuste kasumlikkus on vägagi erinev, ehkki pangad prognoosivad lähenemist keskmisele, sest halvimate tulemustega pangad eeldavad kasumlikkuse märgatavat kasvu (vt diagramm 3). Pangad, mille tulemused olid varasematel aastatel teistest paremad, asuvad üksteisest geograafiliselt kaugel, on eri suurusega ja nende ärimudelid on erinevad.

Analüüs kinnitas, et pankade strateegilise suunamise võimekus^[7] mõjutab suuresti nende kasumlikkust. Samuti täheldasid ühised järelevalverühmad, et paljud pangad püüavad kasumlikkust kasvatada tegevustega, millega kaasnevad suuremad riskid (eeskätt krediidirisk^[8] või operatsioonirisk^[9]). Et selliste tegevuste juurde pöördumine võib olla äri seisukohast põhjendatud, ei kritiseeri individuaalsed soovitused tingimata konkreetset strateegiat, vaid keskenduvad pigem sellele, et strateegilist suunamist ja riskihaldust tõhustatakse riski jälgimise ja kontrolli all hoidmisega. Ühised järelevalverühmad on osalenud nende küsimuste väljaselgitamises ja hindamises ning teevad nende üle pankade korrapärase jälgimise raames järelkontrolli, kasutades selleks kõiki järelevalvevahendeid.

IFRS 9 temaatiline analüüs

Jaanuaris 2018 jõustus uus rahvusvaheline finantsaruandlusstandard „Finantsinstrumendid” (IFRS 9). See käsitleb finantskriisist saadud õppetunde ehk seda, et tekkinud kahju arvestamise mudeli alusel moodustatud eraldised tingisid sageli liiga vähese ja liiga hilise kahju kajastamise. IFRS 9 kõrvaldab selle puudujäägi, võttes kasutusele eeldatava krediidikahju mudeli, milles kasutatakse ka tulevikku vaatavat informatsiooni ülejäänud laenuperioodi jooksul. See juba iseenesest nõuab märkimisväärset pingutust standardi rakendamisel ning võimalikud riskid tulenevad ka sellest, et eeldatava krediidikahju mudelite tõhusus praktikas ei ole veel selge.

Seetõttu otsustas EKP 2016. aastal algatada järelevalveprioriteetide osana IFRS 9 temaatilise analüüsi. Selle eesmärk oli hinnata krediidiasutuste valmisolekut ning edendada uue standardi kvaliteetset ja järjepidevat rakendamist. Krediidiasutused jagati kahte rühma selle alusel, kui palju edusamme nad olid IFRS 9 rakendamisel teinud. Aruanne esimese rühma temaatilise analüüsi tulemuste kohta avaldati 2017. aastal EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Teise rühma tulemused avaldati 2018. aastal järelevalveuudiskirjas .

Kokkuvõttes aitas temaatiline analüüs suurendada teadlikkust probleemidest, mis esinevad pankadel IFRS 9 rakendamisel. Samal ajal tõi see välja, et selles vallas on veel palju ära teha.

Krediidiasutustel soovitati võtta parandusmeetmeid, et kõrvaldada 2017. ja 2018. aasta temaatilise analüüsi käigus tuvastatud puudujäägid. EKP pangandusjärelevalve jälgib praegu tähelepanelikult pankade edusamme nende meetmete rakendamisel. Muu hulgas selgus temaatilise analüüsi käigus, et pankade eraldiste moodustamise tavades on märkimisväärsed erinevused. Ühised järelevalverühmad jälgisid neid tavasid kogu 2018. aasta jooksul ja jätkavad seda ka 2019. aastal. Teine järelevalve eelisvaldkond 2018. aastal oli IFRS 9 esmakordse kohaldamise mõju, sealhulgas riskipositsioonide liigituse muutumise, eraldiste jaotamise ja riskipositsioonide ühest etapist teise liikumise mõju. Sellega seoses analüüsib EKP pankade raamatupidamisarvestust, keskendudes regulatiivsele kapitalile ja aruandlusele.

Järelmeetmete võtmisel seoses IFRS 9 rakendamisega teeb EKP pangandusjärelevalve raamatupidamisarvestusega seotud teemadel koostööd ESRNi, EBA ja ESMAga, et tagada IFRS 9 kvaliteetne ja järjepidev rakendamine ning võimalikult suur läbipaistvus investorite jaoks kogu ELis.^[10]

Peale selle jälgib EKP pangandusjärelevalve tähelepanelikult seda, kuidas pangad kasutavad IFRS 9 rakendamiseks sisseseatud üleminekukorda. Üleminekukorra lisasid usaldatavusnõuete raamistikku ELi kaasseadusandjad, et leevendada IFRS 9 väärtuse languse nõuetele ülemineku mõju pankade esimese taseme põhiomavahenditele. Kuna üleminekueeskirjad võivad mõjutada mõne panga omavahendite suhtarvu, jälgib EKP nende eeskirjade korrektset kohaldamist.

BCBS 239 põhimõtete temaatiline analüüs

2013. aasta jaanuaris avaldati Baseli pangajärelevalve komitee põhimõtted, mis käsitlevad riskiandmete tõhusat koondamist ja aruandlust. Sellest lähtuvalt tehti 2016.–2018. aastal pankade riskiandmete koondamise ja aruandluse temaatiline analüüs, mis hõlmas 25 olulist krediidiasutust. Analüüsi tulemused avaldati EKP veebisaidil eriaruande vormis mais 2018. Aruandest selgus, et valimisse kaasatud krediidiasutused ei olnud rakendanud Baseli pangajärelevalve komitee põhimõtteid (BCBS 239) rahuldavalt. Analüüsi tulemused tehti pankadele teatavaks ja nõuded võtta parandusmeetmeid esitati järelmeetmeid käsitlevates kirjades. Sellest lähtuvalt paluti pankadel esitada ka selged, täpsed ja üksikasjalikud tegevuskavad. Horisontaalse järjepidevuse tagamiseks hindas tegevuskavasid keskne töörühm, keda toetasid ühised järelevalverühmad. Nüüd jälgib töörühm tähelepanelikult pankade edusamme tegevuskavade rakendamisel.

Temaatilises analüüsis kasutatud metoodika täiendab riskiandmete koondamise ja aruandluse järelevalvealase hindamise metoodikat. Loodud on redaktsioonirühm, kes tegeleb nimetatud metoodika lõimimisega SREPi metoodikasse, mida hakatakse edaspidi kasutama kõigi oluliste krediidiasutuste puhul.

Analüüsis lähtuti Baseli pangajärelevalve komitee välja antud riskiandmete tõhusat koondamist ja aruandlust käsitlevatest põhimõtetest. Kuna EKP jälgib krediidiasutuste riskiandmete koondamise ja aruandluse võimekuse paranemist, teavitab ja hoiab ta korrapäraselt kursis Baseli pangajärelevalve komitee riskiandmete võrgustikku olulistest järeldustest.

Tegevuse edasiandmise temaatiline analüüs

Viimastel aastatel on tehnoloogia areng mõjutanud üleilmsete pangandusteenuste osutamise viisi. Näiteks tegevuse edasiandmine võib aidata kaasa pankade töö tõhustamisele, kuid võib samal ajal kaasa tuua lisaülesandeid riskide haldamisel ja edasiantud tegevuste kontrollimisel. Samuti on pangad üha enam huvitatud tegevuse edasiandmisest pilveteenuste osutajatele. Ehkki pilveteenustel on mõningaid eeliseid (nt mastaabisääst ja kulutõhusus), kaasnevad nendega ka ohud seoses andmekaitse ja andmete asukohaga.

Seda arvesse võttes on EKP pangandusjärelevalve tegevuse edasiandmisel pidevalt hoolikalt silma peal hoidnud ning see oli ka üks ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteetidest 2017. aastal. Sellega seoses algatati ja viidi 2017. aastal lõpule sihipäraselt valitud oluliste krediidiasutuste temaatiline analüüs, mille järelmeetmed jätkusid 2018. aastal tavapärase pideva järelevalve raames. Analüüsi käigus koostati pankade tegevuse edasiandmise tavadest ülevaade, millest selgusid märkimisväärsed erinevused pankade juhtimis- ja haldustavades. Samuti tegi EKP pangandusjärelevalve kindlaks parimad tavad, et edendada valdkonna edasist paranemist. Tuginedes temaatilisele analüüsile, on EKP pangandusjärelevalve panustanud ka EBA töösse seoses i) EBA soovitustega, mis käsitlevad tegevuse edasiandmist pilveteenuse osutajatele^[11], ja ii) EBA uute tegevuse edasiandmise suunistega, mis asendavad pärast jõustumist 2019. aasta lõpus Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee suuniseid ning eelnimetatud soovitusi.

EBA käsitleb nimetatud dokumentides mitut olulist küsimust, mis kerkisid esile EKP pangandusjärelevalve temaatilise analüüsi käigus. Üldjoontes käsitlevad EBA soovitused olulise pilveteenuste edasiandmise aspekte, nagu turvalisus ning andmete ja süsteemide asukoht. Muid tähtsaid aspekte, nagu juurdepääsu- ja auditeerimisõiguste tagamine kirjalikes tegevuse edasiandmise lepingutes, konfidentsiaalsuse küsimused, väljumisstrateegiad ja edasiantud tegevuse veelkordne edasiandmine ehk tegevuse ahelas edasiandmine, käsitletakse läbivaadatud suunistes. Samuti on sätestatud kohustus pidada kõigi edasiantud tegevuste teaberegistrit ja teha see taotluse korral kättesaadavaks järelevalveasutustele.

Läbivaadatud EBA raamistikus on EKP pangandusjärelevalve eesmärk tagada, et pangad kasutaksid täielikult ära uuenduslikke võimalusi, hoides samal ajal turvalist keskkonda, kus riske jälgitakse ja maandatakse nõuetekohaselt. Selleks on EKP pangandusjärelevalve lisanud EBA soovitused oma järelevalvestandarditesse ja võtab neid pidevas järelevalvetegevuses nõuetekohaselt arvesse. Samuti on EKP pangandusjärelevalve võtnud ülesandeks suuniste rakendamise ja jälgib edaspidi pankade tegevust nende tegevuse edasiandmise korra kohandamisel. Peale selle pöörab ta tähelepanu Brexitist ja pankade ümberasumisest tulenevatele tegevuse edasiandmisega seotud probleemidele, tagamaks, et tegevuse edasiandmise korrad ei takistaks tõhusat järelevalvet.

1.5 Pidev järelevalvetegevus

EKP pangandusjärelevalve püüab teha oluliste krediidiasutuste järelevalvet riskipõhiselt ja proportsionaalselt, olles samal ajal range ja järjepidev. Sel eesmärgil määratakse igal aastal kindlaks peamised pideva järelevalve tegevused. Need tegevused lähtuvad olemasolevatest regulatiivsetest nõuetest, ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvekäsiraamatust ja ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteetidest. Tegevused moodustavad osa iga olulise krediidiasutuse pidevast järelevalvealasest kontrolliprogrammist (SEP).

Nende keskselt kindlaksmääratud põhitegevuste kõrval võivad ühised järelevalverühmad vajaduse korral kohandada järelevalvetegevusi panga eripärade järgi. See võimaldab neil tegeleda kiiresti muutuvate riskidega üksiku krediidiasutuse või kogu süsteemi tasandil.

2018. aastal kuulusid pidevate järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevuste hulka i) riskiga seotud tegevused (st SREP ja stressitestid); ii) muud organisatsiooniliste, haldus- või õigusnõuetega seotud tegevused (nt iga-aastane olulisuse hindamine); iii) ühiste järelevalverühmade kavandatud lisategevused järelevalvealase kontrolliprogrammi edasiseks kohandamiseks järelevalvealuse grupi või üksus eripärade järgi (nt konkreetsete teemade, nagu valitud krediidiportfellid ja varaklassid, analüüsid).

Proportsionaalsus

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, st järelevalve intensiivsus kohandatakse vastavalt iga krediidiasutuse suurusele, süsteemsele olulisusele ja keerukusele. Need tegurid määravad kindlaks konkreetses krediidiasutuses tehtavate pidevate tegevuste üldise arvu (vt diagramm 4).

Riskipõhisus

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse ka riskipõhist lähenemist, keskendudes iga krediidiasutuse puhul kõige olulisematele riskikategooriatele. Näiteks võib tuua suure viivislaenude osakaaluga pangad. Nendes pankades viidi 2018. aastal läbi konkreetse fookusega ülesanded, näiteks hinnati seal viivislaenude vähendamisstrateegiaid EKP ootuste taustal. Seetõttu oli krediidiriskiga seotud ülesannete osakaal suure viivislaenude mahuga pankades suurem kui keskmiselt. Sama võib öelda krediidiasutuste kohta, millel on suured riskid seoses turupõhise ja kauplemistegevusega. Nende pankade tururiskiga seotud teemade järelevalve oli intensiivsem (vt diagramm 5).

Pideva järelevalve olulisemad valdkonnad 2018. aastal

2018. aasta järelevalvealase kontrolliprogrammi raames olid ühiste järelevalverühmade jaoks erilise tähtsusega SREPi hinnangute, ELi-ülese stressitesti tegemise ja pangaportfelli intressiriski tundlikkusanalüüsi järelmeetmetega seotud tegevused.

SREP on üks ühiste järelevalverühmade põhiülesandeid. Ühised järelevalverühmad olid SREPiga hõivatud kogu 2018. aasta ning väga aktiivselt seoses peamiste vahe-eesmärkidega, nagu kapitali, likviidsuse ja kvalitatiivsete meetmete esialgne hindamine ning otsuse-eelnõude ettevalmistamine. Et oleks võimalik kasutada ELi-ülese stressitesti tulemusi, pikendati lõplike otsuste koostamise tähtaega 2019. aasta jaanuarini.

Teine tegevus, mis nõudis olulisel määral ühiste järelevalverühmade kaasamist, oli järelevalvealane stressitestimine. See hõlmas ELi-ülest stressitesti (mis tehti EBA valimisse kaasatud 33 olulises krediidiasutuses) ja EKP enda stressitesti (mis tehti 54 olulises krediidiasutuses, mis ei kuulunud EBA valimisse).^[12]

Veel üks ühiste järelevalverühmade põhiülesanne 2018. aastal oli 2017. aastal võetud pangaportfelli intressiriski tundlikkusanalüüsi järelmeetmed. Nende pankade suhtes, mille puhul analüüs näitas võimalikke kitsaskohti, rakendasid ühised järelevalverühmad 2018. aasta esimeses kvartalis järelmeetmeid. Tuvastatud probleemide kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmeid jälgiti kogu aasta vältel pankadega peetava pideva järelevalvealase dialoogi raames.

Süvaanalüüsid

Pideva järelevalve raames on ühistel järelevalverühmadel õigus omal äranägemisel tegelda riskidega, mis on omased konkreetsetele krediidiasutustele. Nad teevad seda näiteks nii, et määravad kindlaks järelevalvealase kontrolliprogrammi osaks olevate süvaanalüüside (analüüsid, mis keskenduvad konkreetse krediidiasutuse probleemidele) ulatuse. 2018. aastal keskendusid ühised järelevalverühmad peamiselt juhtimisele, krediidiriskile, ärimudelitele ja kasumlikkusele. Niisugune rõhuasetus kajastas laias laastus 2018. aasta järelevalveprioriteete (vt diagramm 6).

Järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevuste seis

2018. aasta järelevalvealased kontrolliprogrammid olid edukad. Aasta lõpus oli rakendatud 95% tegevustest. Nendest 82% olid lõpule viidud ning 13% olid veel kavakohaselt pooleli (nt finantsseisundi taastamise kavade hindamine, mis algas 2018. aastal ja oli kavas lõpetada 2019. aastal). 3% tegevustest viiakse lõpule mõningase hilinemisega ning 2% tegevustest tühistati peamiselt panga struktuuri muutumise tõttu või tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu (vt diagramm 7). Põhitegevused viidi ellu siiski kavakohaselt ja need katsid pangandussüsteemi põhiriske. Kokkuvõttes kinnitab hilinemiste ja tühistamiste väike osakaal pideva järelevalvealase kontrolliprogrammi sobilikkust ja stabiilsust ning ühiste järelevalverühmade võimekust teha tegevusi kava kohaselt.

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

Korrapäraste järelevalvetegevuste peamised tulemused on nn järelevalve käigus tehtud tähelepanekud ehk puudujäägid, mille pangad peavad kõrvaldama. Ühised järelevalverühmad on kohustatud jälgima, kuidas pangad tehtud tähelepanekutele reageerivad. Ühtse järelevalvemehhanismi esimestel aastatel kasvas aastas registreeritud tähelepanekute arv, kuid see on nüüdseks stabiliseerunud. 2018. aastal tehti valdav osa tähelepanekutest sisemudelitega seotud uurimiste (osalt seetõttu, et sisemudelite sihipärane läbivaatamine süvendas järelevalvetegevust), kohapealsete kontrollide ja temaatiliste analüüside (nt ärimudelid ja kasumlikkus, vt diagramm 8) käigus.

1.6 Kohapealne järelevalve

2018. aasta järelevalvealaste kontrollide programm oli kohapealsete kontrollide neljas tsükkel alates ühtse järelevalvemehhanismi loomisest. 2018. aastal algatati olulistes krediidiasutustes kokku 156 kohapealset kontrolli ehk sama palju kui 2017. aastal (vt diagramm 9). 2018. aasta 31. detsembriks oli enamik kontrolle kas lõpetatud (st lõplikud kontrolliaruanded olid juba kontrollitud üksustele edastatud) või aruandlus- või uurimisetapis.

Tänu missioonide paremale prioriseerimisele paranes 2018. aastal järelevalvealaste kontrollide programmi stabiilsus. Üldkokkuvõttes algatati 95% kõigist missioonidest kavakohaselt võrreldes 84%ga 2017. aastal. Samas jäi programm piisavalt paindlikuks, võimaldades tegeleda pakiliste olukordade ja ootamatute sündmustega, sest programmi ajakohastati aasta jooksul korrapäraselt.

Kohapealsed kontrollid kavandatakse ja mehitatakse tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega, kes tagavad enamiku missioonijuhtidest ja kontrollirühma liikmetest. 2018. aastal juhtisid 88% kontrollidest riiklikud pädevad asutused. Kontrollide keskmes olid peamiselt pangagrupid, mille peakontor asub nende riikliku pädeva asutusega samas riigis. Ülejäänud 12% kontrollidest juhtis EKP tsentraliseeritud kohapealsete kontrollide osakond.

2018. aastal saavutas EKP pangandusjärelevalve eesmärgi suurendada piiriüleste ja segarühmade missioonide koguarvu. See eesmärk on seatud mitmeks aastaks ja keskendub niisuguste missioonide osakaalu järkjärgulisele suurendamisele missioonide koguarvus. Kontrollirühma peetakse piiriüleseks, kui missioonijuht ja vähemalt üks rühmaliige ei ole pärit asjaomasest päritoluriigi/asukohariigi pädevast asutusest. Rühma peetakse segarühmaks, kui missioonijuht on pärit asjaomasest päritoluriigi/asukohariigi pädevast asutusest ja vähemalt kaks rühmaliiget ei ole pärit asjaomasest päritoluriigi/asukohariigi pädevast asutusest. Kokku tegid 44 kohapealset kontrolli 156st (28%) 2018. aastal sega- või piiriülesed rühmad; see arv on tunduvalt suurem kui 2017. aastal (vt tabel 3).

2018. aastal osales ligikaudu kolmandik ühtse järelevalvemehhanismi 1150 kontrollijast EKP tsentraliseeritud kohapealsete kontrollide osakonna väljatöötatud kohapealsete kontrollide koolitusprogrammis. Pakuti enam kui 25 õppesessiooni kümnel teemal, mis käsitlesid kõiki peamisi SREPi riskiliike, aga ka kohapealsete missioonidega seotud protsesse. Programm põhineb EKP ja riiklike pädevate asutuste tihedal koostööl: kõik koolitused töötasid välja ja viisid läbi kohapealsete kontrollide tegijad ning 75% 2018. aasta toimunud koolitustest korraldasid riiklikud pädevad asutused.

1.6.1 Kohapealsete kontrollide peamised tähelepanekud

Järgmises analüüsis antakse ülevaade kõige olulisematest tähelepanekutest 154s kohapealse kontrolli aruandes, mis lõpetati 2018. aastal ja milles viidatakse nii 2017. kui ka 2018. aasta järelevalvealasele kontrolliprogrammile.^[13]

Krediidirisk

Üle poolte krediidiriskiga seotud kontrollidest keskendusid ennekõike varade kvaliteedile ja tehti krediiditoimikute läbivaatamise teel. Ülejäänud kontrollid uurisid peamiselt pankade krediidiriski haldamisprotsesside kvalitatiivseid aspekte. 2018. aastal algatati mitmes pangas koordineeritud krediidiriski kontrolli kampaaniad, mille keskmes olid i) eluasemekinnisvara, ii) ärikinnisvara ja iii) suure viivislaenude osakaaluga pangad. Kõige olulisemate tähelepanekute üksikasjad on toodud allpool.

• Puudulikud laenuandmisprotsessid: ebapiisav laenuvõtja analüüs, puudulikud heakskiitmise tasandid ning ebasobivad krediidi vahendamise kriteeriumid ja erandite heakskiitmise protsessid.
• Võlgnike ebasobiv liigitamine ja jälgimine: puudujäägid makseviivituse või viivisnõuete määratluses ja/või kindlakstegemises, puudulikud protsessid suure riskiga laenuvõtjate jälgimiseks.
• Eraldiste vale arvutamine: tagatiste ja paranemismäärade ülehindamine, ebasobivad rahavoogude hinnangud, puudujäägid tagatise väärtuskärbetes ja kollektiivse eraldiste moodustamise parameetrites.
• Regulatiivsed suhtarvud: riskiga kaalutud varade vale arvutamine, suuri riskipositsioone käsitlevate õigusnormide rikkumine.

Juhtimisrisk

Sisejuhtimise ja riskihaldusega seoses tehti tähelepanekuid konkreetselt nendele valdkondadele keskendunud kohapealsete kontrollide käigus, aga ka muudele riskivaldkondadele pühendatud kontrollide käigus. Suuri puudujääke täheldati järgmistes valdkondades.

• Ettevõttestruktuur ja organisatsiooniline ülesehitus: puudujäägid sisekontrolli raamistikes, ebapiisav personal ja grupisisene koordineerimatus.
• Juhtorgani ülesanded ja vastutus: puudujäägid pädevuse delegeerimises ning kitsaskohad krediidiasutuse strateegia ja juhtimiskorra rakendamisel.
• Sisekontrollifunktsioonid, sh vastavuskontroll, riskihaldus ja siseaudit: suured puudujäägid kõigi sisekontrollifunktsioonide staatuses, ressurssides ja tegevuse ulatuses.

Operatsioonirisk

Valdav osa olulistest tähelepanekutest olid seotud operatsiooniriski mõõtmisega (puudujäägid operatsiooniriski andmete kogumisel, ebapiisavad tegevuskavad operatsiooniriski intsidentidega tegelemiseks) ning riskijuhtimise ja riskide tuvastamise ulatusega (oluliste operatsiooniriskide mittetäielik kaetus ja määratlus, parameetrite ebajärjepidev kasutamine grupi juriidilistes üksustes).

IT-risk

Valdav osa kõige olulisematest tähelepanekutest olid seotud IT-operatsioonide juhtimisega (ebapiisavad intsidentide juhtimise protsessid, terviklike ja täpsete varainventaride puudumine); juurdepääsuõiguste haldamisega (ebatõhusad ümbersertifitseerimisprotsessid, ebapiisav ülesannete lahusus); andmekvaliteedihaldusega (puudulikud tööprotsessid käsitsi sisestatud andmete valideerimisel) ning IT-turvahaldusega (liiga hilised ja sobimatud tuvastamis- ja maandamismeetmed).

Kapitalirisk

Regulatiivset kapitali (esimene sammas) puudutavad tähelepanekud olid seotud puudujääkidega riskipositsioonidele õigete riskikaalude määramisel, mistõttu alahinnati riskiga kaalutud varasid (eeskätt seoses krediidiriskiga; see tulenes riskipositsiooni klasside valest määramisest ja spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamise tuvastamata jätmisest).

Kõige suuremaid probleeme ICAAPiga seotud missioonidel täheldati seoses ebapiisavalt välja arendatud stressitestiraamistikega (kõigi oluliste riskide käsitlemata jätmine ja vastupidiste stressitestide puudumine), nõrkuste kvantifitseerimisega (eelkõige krediidiriski modelleerimisel) ning oluliste puudujääkidega ICAAPi lõimimisel juhtimisraamistikku.

Pangaportfelli intressirisk

Pangaportfelli intressiriskiga seotud probleemid puudutasid peamiselt riski mõõtmist ja haldamist, eeskätt ebapiisavaid alusteadmisi tähtajata hoiuste modelleerimisel ja pangaportfelli intressiriski mudelite korrapärase valideerimise puudumist.

Likviidsusrisk

Valdav osa likviidsusriski puudutavatest tähelepanekutest olid seotud riski mõõtmise ja stressitestimisega. Levinuimad probleemid puudutasid riski modelleerimise puudulikkust, puudujääke finantstoodete äravooluprofiili hindamisel, vigu likviidsuskattekordaja arvutamisel ja krediidiasutuse keerukusele mittevastavate stressitesti stsenaariumide kasutamist.

Ärimudelid ja kasumlikkus

Suurimad puudujäägid olid seotud tegeliku kasumlikkuse analüüsiga (peamiste kasumlikkuse hoobade ja äriliinide ebapiisav analüüs, puudujäägid hinnastamisvahendites, milles ei võetud arvesse kõiki kulusid ja riske) ning finantsprognooside analüüsiga (ülemäära optimistlikud finantsprognoosid ja -stsenaariumid ning uue regulatiivse ja raamatupidamisarvestuse raamistiku ning konkurentsiolukorra ebapiisav analüüs ja lõimimine ettevaatavasse äristrateegiasse).

Tururisk

Olulisimad tähelepanekud hõlmasid riski mõõtmisega seotud probleeme nii raamatupidamisarvestuse kui ka usaldatavusnõuete seisukohast ja eriti seoses õiglase väärtuse hindamisega. Need puudutasid varade taseme määramise raamistiku puudulikkust, mis põhjustas vale liigituse, ebapiisavad õiglase väärtuse reservid ja ebapiisavad täiendavad väärtuse korrigeerimised.

1.7 Sisemudelite sihipärane läbivaatamine

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine on mitmeaastane projekt, mis viiakse ellu tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega. Projekt algas 2017. aastal pärast 2016. aastal tehtud analüüsi ning selle eesmärk on vähendada krediidiasutuste riskiga kaalutud varade põhjendamatut varieeruvust ning hinnata sisemudelite sobivust ja asjakohasust. Üldises plaanis aitab see tagada võrdseid võimalusi, sest edendab järjepidevaid järelevalvetavasid, mis keskenduvad sisemudelite regulatiivsete nõuete korrektsele ja järjepidevale rakendamisele. Seega täiendab see Basel III raames sätestatud meetmeid.

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine on EKP pangandusjärelevalve seni algatatud projektidest suurim. See on märgilise tähtsusega algatus selle poolest, et püüdleb sisemudelite järelevalvetavade ühtlustamise poole. 2018. aastal, sisemudelite sihipärase läbivaatamise etapi keskel, oli projekt andnud seatud eesmärkide saavutamisel juba märkimisväärseid tulemusi.

Ennekõike on projekti käigus kindlaks määratud ja sisse seatud ühtlustatud tavad olulistes krediidiasutustes kasutatavate sisemudelite järelevalveks. See on peamine eeldus võrdsete võimaluste tagamiseks ühtses järelevalvemehhanismis. Sisemudelite sihipärane läbivaatamine on loonud riiklike pädevate asutuste seas ühise arusaama sisemudeleid käsitlevatest Euroopa õigusaktidest, mis kajastuvad EKP juhendis sisemudelite kohta ja ühtses metoodikaraamistikus, mida kasutatakse sisemudelite sihipärase läbivaatamisega seotud kohapealsetes uurimistes. Selle positiivne mõju ühtse järelevalvemehhanismi tehtavale sisemudelite järelevalvele kestab projekti ajaraamist tunduvalt kauem.

Selles vaimus on ka EKP juhend sisemudelite kohta elav dokument, millesse tehakse aja jooksul muudatusi ja täiendusi. 2018. aastal jõuti olulise teetähiseni, kui pärast kaht avalikku konsultatsiooni avaldati juhendi läbivaadatud versioon^[14]. Sellesse versiooni on lisatud ka tagasiside krediidiasutustelt, keda sisemudelite sihipärane läbivaatamine puudutab, kohapealsete uurimiste käigus saadud kogemused ja jooksvad regulatiivsed muudatused.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise projekti teine oluline saavutus järelevalvetavade ühtlustamisel on see, et oluliste krediidiasutuste sisemudelites täheldatud tüüpilised puudujäägid tuuakse selgelt esile. Kuna 60% ligikaudu 200 uurimisest, mis olid kavandatud 2017.–2019. aastale, on juba läbinud projekti kohapealse etapi, oli horisontaalseid analüüse ja võrdlusuuringuid võimalik teha süstemaatilisel viisil. Viimased andsid ülevaate kontrollitud krediidiasutustes tuvastatud olulisimatest või levinuimatest puudujääkidest. See tagas järelevalvealase hindamise järjepidevuse kõigi uurimiste puhul^[15].

Tegelikult ongi sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames tehtud kohapealsetest uurimistest tulenevad järelevalveotsused projekti kolmas peamine saavutus, sest need aitavad tagada, et mudeleid tõhustatakse ja tuvastatud puudujäägid kõrvaldatakse. See kindlustatakse riski võimaliku alahindamise korvamiseks võetavate järelevalvemeetmete süstemaatilise ja järjepideva rakendamise teel. Nende konkreetsete järelmeetmete abil aitab sisemudelite sihipärane läbivaatamine kaasa riskiga kaalutud varade põhjendamatu varieeruvuse vähendamisele pankade sisemudelites.

Nende tulemuste saavutamine nõuab sisemudelite sihipärasel läbivaatamisel märkimisväärsete järelevalveressursside kaasamist. Et mitte segada krediidiasutuste tavapärast tööd mudelite haldamisel, jätkatakse ka mudelite oluliste muudatuste ja mudelite esialgse heakskiitmise hindamist kohapeal lisaks sihipärase läbivaatamisega seotud uurimistele ja mõnikord nendega samal ajal. 2018. aastal algatati 59 sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames algatatud kohapealse uurimise kõrval ka 85 sisemudelitega seotud uurimist olulistes krediidiasutustes (millest 55 viidi läbi kohapeal)^[16]. Kokku võeti sisemudelitega seotud uurimiste kohta 2018. aastal vastu 121 järelevalveotsust^[17].

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise projekti raames tehtav töö ning mudelite oluliste muudatuste või esialgse heakskiitmise taotluste korrapärane järelevalvealane läbivaatamine jätkub ka 2019. aastal. Sisemudelite sihipärase läbivaatamise kohapealne etapp peaks lõppema 2019. aasta teisel poolel, et projekti saaks lõpetada 2020. aasta esimestel kuudel.

1.8 Vähem oluliste krediidiasutuste kaudne järelevalve

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[18] kohaselt vastutab EKP ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest ning täidab seega järelevaatamisfunktsiooni vähem oluliste krediidiasutuste üle, samal ajal kui põhivastutus nimetatud krediidiasutuste järelevalve eest on riiklikel pädevatel asutustel. Järelevaatamisfunktsiooni laiem eesmärk on tagada rangete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine kogu euroalal. Selle saavutamiseks teeb EKP pangandusjärelevalve tihedat koostööd riiklike pädevate asutustega, et töötada välja tegevusraamistik vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve järelevaatamiseks.

Ühised järelevalvestandardid ja -põhimõtted

Aastate jooksul on EKP ja riiklikud pädevad asutused teinud koostööd, et töötada välja vähem oluliste krediidiasutuste ühised järelevalvestandardid. Need on endiselt peamine vahend vähem oluliste krediidiasutuste järjepideva ja kvaliteetse järelevalve tagamise edendamisel.

Kogu aasta vältel täpsustati olemasolevaid ühiseid järelevalvestandardeid^[19] ja lõpetati uusi standardeid. Peale selle tehti algatusi parimate tavade vahetamiseks ja standardite järjepideva rakendamise edendamiseks eelisvaldkondades. Korraldati mitu seminari riiklike pädevate asutustega, et selgitada välja nende parimad tavad vähem oluliste krediidiasutuste sisejuhtimise järelevalves ning nende kogemused EBA uute suuniste (EBA suunised krediidiasutuste üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste ja vannutatud audiitori(te) ning krediidiasutuste kohustuslikke auditeid tegeva(te) audiitorühingu(te) vahelise teabevahetuse kohta^[20]) rakendamisel ja kriisiohjamisel. Kriisiohje teemadel lõpetati kolm uut ühist järelevalvestandardit.^[21]

Pärast 2017. aasta sügisel toimunud avalikku konsultatsiooni avaldati märtsis 2018 fintech-krediidiasutuste tegevusloataotluste hindamise juhendi lõplik versioon. Kui see on asjakohane, kohaldatakse juhendit nüüd uute tegevusloaga seotud juhtumite hindamisel. Samuti on edenenud töö seoses finantstehnoloogia mõjuga pangandusjärelevalvele.

Et tagada autooste rahastavate krediidiasutuste järelevalve ühise standardi tõhus rakendamine, tegid nimetatud krediidiasutuste üle järelevalvet tegevad ametnikud nii EKPst kui ka riiklikest pädevatest asutustest teabe jagamise ja võrdlusuuringute edendamise algatuste raames tihedamat koostööd. Peale selle jätkus seminaride vormis nimetatud sektoriga ka dialoog. 2018. aastal keskenduti selles finantsseisundi taastamise kavandamisele, digitehnoloogia arengule ja muudele struktuursetele suundumustele, mis mõjutavad autotööstust ja edaspidi tõenäoliselt ka autooste rahastavaid krediidiasutusi.

2018. aastal jätkus tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega finantsaruandlusstandardi IFRS 9 temaatiline analüüs, mille eesmärk on tagada, et kõik euroala pangad rakendaksid standardit ühetaoliselt. Muu hulgas käivitati mitu algatust, et toetada järelevalveasutusi, kui nad hindavad vähem oluliste krediidiasutuste valmisolekut IFRS 9 rakendamiseks.

Pärast olulistele krediidiasutustele keskenduva IMFi euroala finantssektori hindamisprogrammi^[22] lõpuleviimist panustas EKP pangandusjärelevalve aktiivselt vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve hindamisse euroala riikide finantssektori hindamisprogrammi raames^[23]. Selle töö keskmes oli vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvega seotud EKP järelevaatamisfunktsioon ning selle käigus selgitati EKP rolli ja koostööd riiklike pädevate asutustega.

Vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodika

2018. aasta oli esimene aasta, kui riiklikud pädevad asutused kohaldasid vähem oluliste krediidiasutuste SREPi läbiviimiseks ühtset ja ühtlustatud metoodikat. 2018. aasta jaanuaris kiitis järelevalvenõukogu heaks vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodika esimese versiooni, mida olid alates 2015. aastast ühiselt välja töötanud riiklike pädevate asutuste ja EKP töötajad. Rakendamisel järgitakse mitmeosalist ajakava, mis võimaldab sujuvat üleminekut riiklikult metoodikalt ühtsele metoodikale kolme aasta jooksul. Riiklikud pädevad asutused nõustusid kohaldama ühtset SREPi metoodikat 2018. aastal vähemalt kõrge prioriteediga vähem oluliste krediidiasutuste suhtes ning võtma see kasutusele kõigi vähem oluliste krediidiasutuste puhul 2020. aastaks.

Metoodika põhineb EBA väljatöötatud SREPi suunistel ning tugineb EKP oluliste krediidiasutuste käsitlusviisile ja olemasolevatele riiklikele metoodikatele. SREPi metoodika on paindlik ja proportsionaalne. See võimaldab riiklikel pädevatel asutustel kohandada järelevalve intensiivsust ja sagedust pankade riskitaseme ja mõju järgi, mida nad võivad finantssüsteemile avaldada. Selline proportsionaalne käsitlus hõlmab erinevaid sagedusi ja detailsuse astmeid pankade riskitaseme ja riskikontrollimeetmete hindamisel või selle läbivaatamisel, kuidas pank hindab oma sisemise kapitali ja likviidsuse vajadust tava- ja stressiolukorras. Riiklikele pädevatele asutustele võimaldatakse paindlikkust, et nad saaksid arvesse võtta riiklikke eripärasid (nt raamatupidamisstandardid, õigusaktid) ja läbi viia SREPi otsuste tegemise protsessi. Vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodikat ajakohastatakse korrapäraselt. Seetõttu areneb see ka tulevikus edasi.

Et suurendada turu läbipaistvust ja selgitada pankadele järelevalveootusi, avaldas EKP oma pangandusjärelevalve veebisaidil kokkuvõtte vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodikast. Selles keskendutakse metoodika üldistele, aga ka nendele aspektidele, mis on eriti tähtsad just vähem oluliste krediidiasutuste seisukohast, nagu proportsionaalsus. Samuti pidas EKP kohtumisi Euroopa pangaliitudega, et vahetada mõtteid vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodika üle.

Üksikute vähem oluliste krediidiasutustega seotud koostöö

EKP ja riiklike pädevate asutuste tõhus koostöö on vähem oluliste krediidiasutuste järjekindla ja kvaliteetse järelevalve tagamiseks väga tähtis. 2018. aastal tõhustati EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelist koostööd kolmes põhivaldkonnas: i) kõrgema tasandi esindajate vaheline ja tehniline koostöö, ii) vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamine ning iii) sektoripõhised ja temaatilised analüüsid.

Kõrgema tasandi esindajate vaheline ja tehniline koostöö. EKP ja riiklike pädevate asutuste kõrgema tasandi esindajate vahel on sisse seatud korrapärase teabevahetuse programm (mis hõlmab kohtumisi ja kõnesid). Samuti on edendatud tehnilise tasandi koostööd, mis puudutab konkreetseid vähem olulisi krediidiasutusi ja järelevalvetavasid. Selles valdkonnas on EKP konkreetsete riikidega tegelevatel üksustel^[24] olnud kandev roll teabevahetuse ja parimate järelevalvetavade edendamisel riiklikes pädevates asutustes.

Vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamine. Kooskõlas varasematel aastatel rakendatud käsitlusviisiga ja proportsionaalsuse põhimõttega tugineb vähem oluliste krediidiasutuste jälgimine prioriseerimisraamistikule^[25]. EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheline koostöö keskendub kõrge prioriteediga ja konkreetsete järelevalveprobleemidega vähem oluliste krediidiasutuste ning eriti halvenenud finantsseisundiga krediidiasutuste jälgimisele. Kui tegevuslube käsitlevad otsused (nt tegevusloa väljastamine või olulise osaluse omandamise heakskiitmine) sisaldasid lisatingimusi^[26], mis nõudsid järelevalve järelmeetmeid, tegid EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus samuti koostööd, et tagada nende tingimuste rakendamine. Peale selle rakendati 2018. aastal esimest korda täielikult teavitamisnõuete suuniseid^[27]. EKP esitas oma seisukohad teavituste kohta EKP ja riiklike pädevate asutuste pideva koostöö üldises kontekstis. Need puudutasid eeskätt teabe vahetamist seoses vähem oluliste krediidiasutustega ja asjaomaste riiklike pädevate asutuste järelevalvepõhimõtetega.

Sektoripõhised ja temaatilised analüüsid. Kvaliteetset vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve järelevaatamist on tõhustatud ka sektoripõhiste ja temaatiliste analüüside rakendamise kaudu. Arvestades seda, kui olulised on mõnes riigis ühistusektorid, on EKP koos asjaomaste riiklike pädevate asutustega viimasel kahel aastal neid sektoreid kahes riigis analüüsinud. Ühistusektori reformi jälgimiseks ühes riigis loodi koostöörühm (kuhu kuuluvad osalejad nii EKPst kui ka asjaomastest riiklikest pädevatest asutustest), et edendada reformi järjepidevat rakendamist. Seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega viidi asjaomastes riikides kolmandat korda läbi krediidiasutuste ja investeerimisühingute segakaitseskeemide^[28] iga-aastane jälgimine. Riikides, kus pangad taotlesid krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi tunnustamist (või kaaluvad selle taotlemist), osutati riiklikele pädevatele asutustele abi. Selleks et võrrelda seda, kuidas riiklikud pädevad asutused lähenevad SREPi nõuetele, ning saavutada järelevalvetulemuste järjepidevus, tehti 2018. aastal ka kõrge prioriteediga vähem oluliste krediidiasutuste teise samba nõuete võrdlusanalüüs. Seoses finantsturutaristutega algatasid EKP ja asjaomased riiklikud pädevad asutused krediidiasutuse tegevusluba omavate finantsturutaristute iga-aastase sektoripõhise analüüsi.

1.9 Makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded

Seoses euroala makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikaga jätkas EKP 2018. aastal kooskõlas talle ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 5 antud ülesannetega aktiivset suhtlust riiklike asutustega. Selles makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kindlaksmääratud raamistikus võib EKP kohaldada i) suurema asjaomase kapitalipuhvri nõudeid, kui on ette näinud riiklikud asutused, ja ii) rangemaid meetmeid süsteemsete või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide käsitlemiseks. EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmed kasutavad aruteluplatvormina makrotasandi usaldatavusjärelevalve foorumit, mis ühendab kogu ühtse järelevalvemehhanismi mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve vaatenurgad.^[29] See tagab, et mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmed täiendavad üksteist tõhusalt.

2018. aastal sai EKP riiklikelt asutustelt üle saja teate makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmete kohta. Enamik neist puudutas kord kvartalis tehtavaid otsuseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta ning otsuseid globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja/või muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramise ja kapitalikäsitluse kohta. Samuti sai EKP teateid muude, näiteks kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel võetud meetmete, süsteemse riski puhvrite ja teistes liikmesriikides võetud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete vastastikuse rakendamise kohta.

EKP ja riiklikud asutused määrasid Baseli pangajärelevalve komitee metoodika alusel kindlaks kaheksa globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust^[30], millelt nõutakse alates 2020. aastast lisakapitalipuhvrite hoidmist määras 1,0%st kuni 2,0%ni. Samuti laekus EKP-le teateid 107 muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrimäärade kohta. Need määrad olid kooskõlas muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrinõuete alammäära metoodikaga, mida EKP on järginud alates 2016. aastast.^[31] Metoodika on praegu läbivaatamisel.

Samuti osales EKP Euroopa Liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) töös. Ühised järelevalverühmad kasutavad ESRNist saadud teavet ja muid EKPs tehtud makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüse, et tagada kõigi oluliste riskide arvessevõtmine. ESRN ja teised makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused kasutavad omakorda ühistelt järelevalverühmadelt laekuvat teavet, et võtta üksikute krediidiasutuste kohta käivad andmed arvesse süsteemiüleses riskianalüüsis ja teha kindlaks võimalikud riskimaandusmeetmed.

2 Panus ELi kriisiohje- ja kriisilahendusraamistikku

2.1 2018. aasta kriisijuhtumid

2.1.1 Määratakse kindlaks, et ABLV Bank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks

ELi kriisiohjeraamistiku kohaselt võib EKP pärast konsulteerimist Ühtse Kriisilahendusnõukoguga kindlaks määrata, et pank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.^[32] 23. veebruaril 2018 määras EKP pangandusjärelevalve kindlaks, et Läti oluline krediidiasutus ABLV Bank AS on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 4 punktiga c, kuna ta tõenäoliselt ei suuda lähiajal oma võlgu või muid kohustusi nende sissenõutavaks muutumisel tasuda. Samuti määras EKP kindlaks, et ABLV Banki Luksemburgi tütarettevõtja ABLV Bank, S.A. on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks.

Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlakstegemise taust

13. veebruaril 2018 tegi USA rahandusministeeriumi finantskuritegudega tegelev üksus (Financial Crimes Enforcement Network, FinCEN) ettepaneku võtta meede ABLV Banki suhtes, nimetades panka suure rahapesu ohuga asutuseks kooskõlas PATRIOT Acti artikliga 311. Sellele järgnenud kiire hoiuste väljavõtmine ja ligipääsu kaotamine rahastamisele USA dollarites tähendas, et pank ei saanud enam makseid USA dollarites teha. 19. veebruaril 2018 kuulutas Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FCMC), järgides EKP pangandusjärelevalve juhiseid, välja ABLV Bank ASile moratooriumi^[33]. Moratooriumiga kehtestati ABLV Bank ASile finantskohustustelt maksete tegemise keeld. Moratooriumi peeti vajalikuks, et anda pangale aega tegelda oma likviidsusolukorraga. Samal päeval kehtestati Luksemburgis maksete peatamine ka ABLV Bank, S.A. suhtes.

ABLV Bank ASil ja selle tütarettevõtjal ABLV Bank, S.A.-l ei olnud piisavalt vahendeid, et tulla toime hoiuste väljavooluga, mis oleks tõenäoliselt juhtunud, kui moratoorium oleks lõpetatud. Seetõttu otsustas järelevalvenõukogu alustada maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse protsessi ning algatas 22. veebruaril 2018 ametliku konsultatsiooni Ühtse Kriisilahendusnõukoguga. Seejärel võtsid järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu vastu maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangud ABLV Bank ASi ja ABLV Bank, S.A. kohta. 23. veebruaril saadeti maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangud kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikliga 18 nii Ühtsele Kriisilahendusnõukogule kui ka Euroopa Komisjonile. EKP pangandusjärelevalve teavitas oma otsustest ka kõiki asjaomaseid asutusi kooskõlas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (BRRD) artikliga 81 ja kapitalinõuete direktiiviga.

Koostöö ja teabevahetus Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

EKP pangandusjärelevalve teavitas Ühtset Kriisilahendusnõukogu nii pea, kui talle sai teatavaks FinCENi meetme eelnõu. Pankade halvenevat likviidsusolukorda arutati üksikasjalikult Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajatega EKP korraldatud kriisiohjekoosolekutel. Samuti kutsuti Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajad vaatlejana osalema EKP järelevalvenõukogu asjaomastel koosolekutel. Peale selle osales EKP esindaja kõigil Ühtse Kriisilahendusnõukogu asjaga seotud täitevistungitel, k.a sellel, kus Ühtne Kriisilahendusnõukogu otsustas, et kriisilahendusmeetmeid ei võeta.

Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamisele järgnenud meetmed

24. veebruaril 2018 otsustas Ühtne Kriisilahendusnõukogu, et ABLV Bank ASi ja ABLV Bank, S.A. suhtes ei kohaldata kriisilahendusmeetmeid. Leiti, et ehkki ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 1 punktides a ja b loetletud kriisilahenduse eeltingimused on täidetud, ei ole rahuldatud artikli 18 lõike 1 punktis c sätestatud avalikku huvi käsitlev eeltingimus. Samal ajal määrasid Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FCMC) ning Luksemburgi finantssektori järelevalveasutus (Commission de Surveillance du Secteur Financier, CSSF) kui määratud asutused direktiivi 2014/49/EL^[34] kohaselt kindlaks, et ABLV Bank ASi ja ABLV Bank, S.A. tagatud hoiused on peatatud.^[35] Seejärel taotles ABLV Bank AS Läti krediidiasutuste seaduse kohast vabatahtlikku likvideerimist. Juulis 2018 tunnistas EKP pangandusjärelevalve ABLV Bank ASi tegevusloa FCMC taotlusel kehtetuks. Nimetatud komisjon teeb edaspidi likvideerimisprotsessi üle järelevalvet. ABLV Bank, S.A. asjas otsustas Luksemburgi pädev kohus, et tingimused riikliku maksejõuetusmenetluse algatamiseks ei ole täidetud. Seetõttu kehtestas kohus panga suhtes riigisisese õiguse kohaselt maksete peatamise korra ning nimetas kaks välist haldurit, kes kontrollivad panga varade haldamist.^[36]

Peamised õppetunnid

ABLV juhtum tõi esile ELi kriisiohjeraamistiku ja riiklike maksejõuetusseaduste võimaliku ebakõla. Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi / ühtse kriisilahenduskorra määruse kohaselt ei ole üksnes tegelik likviidsuse puudumine, vaid ka tõenäoline likviidsuse puudumine piisav põhjus, et määrata kindlaks, et pank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. Seevastu nõuavad maksejõuetusseadused tavaliselt maksejõuetusmenetluse algatamise eeltingimusena tegelikku likviidsuse puudumist. Seetõttu on EKP pangandusjärelevalve innustanud ja toetanud ELi õigusraamistiku muutmist, et tagada riiklike likvideerimismenetluste automaatne algatamine, kui pank kuulutatakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks ning Ühtne Kriisilahendusnõukogu otsustab, et kriisilahendusmeetmete võtmiseks ei ole täidetud avaliku huvi kriteerium.

Seoses rahapesu tõkestamise küsimustega on oluline märkida, et rahapesu tõkestamist käsitlevate riiklike õigusaktide kehtestamine on asjaomaste riiklike asutuste pädevuses. Sellest hoolimata võtab ühtne järelevalvemehhanism rahapesuküsimusi oma pädevuse piires ja olemasoleva teabe kontekstis arvesse. Seda tehakse näiteks SREPi hinnangute kaudu, sest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete raske rikkumine võib lõpuks ohustada panga elujõulisust. Seetõttu on keskne roll asjaomaste asutuste teabevahetusel (vt infokast 2).

2.1.2 Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse juhtumitest teavitamine

Teabevahetus on kriisijuhtimise oluline osa. Teavitamine sellest, et vastutavad asutused tegelevad kriisiga, võib leevendada turu reaktsioone ja seega vähendada edasikandumisriske. Kui pank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks, ei ole üksnes oluline leida viis kriisi lahendamiseks, vaid teavitada sellest tõhusalt ka avalikkust.

Väga tähtis on mitmesuguste sidusrühmade omavaheline koostöö, et avalikkusele saadetav sõnum oleks selge ja kõikehõlmav.

ABLV Banki juhtumi puhul tegid EKP, Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja FCMC teavitustegevuses tihedalt koostööd. Kõigepealt teatas EKP pangandusjärelevalve pühapäeval, 18. veebruaril 2018 moratooriumi väljakuulutamisest.^[37] Kuus päeva hiljem, laupäeval, 24. veebruaril, teatas Ühtne Kriisilahendusnõukogu pärast EKP otsust, et ABLV Bank AS ja ABLV Bank, S.A. on maksejõuetud või jäävad tõenäoliselt maksejõuetuks, oma otsusest, et kriisilahendus ei ole avalikes huvides vajalik.^[38] Sellele järgnesid kiiresti EKP pangandusjärelevalve^[39] ja FCMC kooskõlastatud teated selle kohta, et EKP on määranud kindlaks nimetatud pankade maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse. Samuti avaldasid FCMC ning CSSF oma otsused hoiuste peatamise kindlaksmääramise kohta.^[40]

Pärast maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlaksmääramist pöördusid seoses ABLV Banki juhtumiga EKP poole küsimustega üks Euroopa Parlamendi liige ja Saksa Bundestagi president. EKP vastas neile küsimustele kooskõlas asjaomaste konfidentsiaalsuseeskirjadega ja avaldas vastused pangandusjärelevalve veebisaidil^[41].

Mittekonfidentsiaalsete maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangute avaldamine

Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangute suhtes kehtivad ametisaladuse hoidmise kohustused ja konfidentsiaalsuseeskirjad, mida kohaldatakse kõikide EKP otsuste suhtes, mis on tehtud järelevalveasutuse ülesannetes.

Läbipaistvuse ja aruandekohustuse eesmärgil ning arvestades avalikkuse huvi, avaldas EKP, järgides eelmiste juhtumite puhul rakendatud käsitlusviisi, oma pangandusjärelevalve veebisaidil ABLV Bank ASi ja ABLV Bank, S.A. maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangute mittekonfidentsiaalsed versioonid. Järgides ametisaladuse hoidmise kohustust, jättis EKP konfidentsiaalse teabe avalikustamata. EKP pangandusjärelevalve avaldas need hinnangud kohe pärast seda, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu oli avaldanud oma kriisilahendusotsuste mittekonfidentsiaalsed versioonid. Mittekonfidentsiaalsete maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangute avaldamine on erand EKP üldistest teabevahetuspõhimõtetest, milles ei ole kooskõlas õigusnõuetega ette nähtud üksikute järelevalveotsuste ega hinnangute avaldamist, sest neid kaitsevad ametisaladuse hoidmise eeskirjad.

2.2 EKP kriisiohjeraamistik

EKP lõi kriisiohjeraamistiku, ühtse järelevalvemehhanismi hädaolukorra lahendamise kava, et reageerida piisava teabevoo ja usaldusväärse otsuste tegemise protsessi abil kriisile õigel ajal ja tõhusalt. See hõlmab kolme eskalatsioonietappi olenevalt asjaomase krediidiasutuse konkreetsest olukorrast: i) krediidiasutuse tõhustatud jälgimine, ii) ettevalmistused varaseks sekkumiseks ja iii) ettevalmistused võimalikuks maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnanguks. Raamistik võimaldab EKP-l krediidiasutuse halveneva finantsseisundiga tegelemiseks võtta kohandatud meetmeid kooskõlas kolmeetapilise eskalatsiooniprotsessiga (vt allpool).

2018. aastal täiendati EKP kriisiohjeraamistikku veelgi, võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja soovitusi. Raamistikus sisalduvaid eskalatsioonimenetlusi täiendati kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumiga, mille abil määratakse kindlaks üleminek ühest etapist teise. Näitajad on kooskõlas EBA suunistega varase sekkumise ja maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kohta ning on seega seotud kapitali ja likviidsuse, aga ka oluliste sündmustega. Kvantitatiivsetele näitajatele on kehtestatud selged künnised, mille abil määratakse kindlaks krediidiasutuse finantsseisundi võimalik halvenemine. Neid näitajaid jälgib keskselt EKP kriisijuhtimise osakond. Raamistikus võetakse arvesse ka krediidiasutusepõhiseid näitajaid ja künniseid, näiteks neid, mis on määratletud iga panga finantsseisundi taastamise kavas. Näitajatest olenemata võib eskalatsioon tugineda ka ühiste järelevalverühmade ja EKP kriisijuhtimise osakonna eksperdihinnangule.

Eskalatsiooniprotsessi kolm etappi

Igas eskalatsiooniprotsessi etapis võetakse teatud meetmeid, et tagada asjakohane reaktsioon olukorrale. Eelkõige jälgitakse tähelepanelikult krediidiasutuste likviidsusolukorda, nt hinnates korduvalt nende tasakaalustamissuutlikkust ja likviidsusvooge. Tagamaks, et krediidiasutused on võimalikeks kriisideks valmis, tegi EKP 2018. aasta septembris (nagu ka eelmistel aastatel) nn likviidsuskatse, st andmeesituse proovi, milleks kasutati spetsiaalset likviidsuse jälgimise vormi. EKP pangandusjärelevalve raames koostab kriisijuhtimise osakond kõrgemale juhtkonnale, järelevalvenõukogu liikmetele, ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule korrapäraseid aruandeid kriisiohjeraamistikuga hõlmatud krediidiasutuste kohta.

Esimene etapp (tõhustatud jälgimine) algatatakse krediidiasutuse finantsseisundi halvenemise korral. Sel juhul määrab ühine järelevalverühm kindlaks asjakohase järelevalvemeetme ja tugevdab krediidiasutuse jälgimist (nt tehes täiendavaid süvaanalüüse, andes korralduse kohapealseks kontrolliks ja/või tõhustades likviidsuse jälgimist). Samal ajal süvendatakse ka ühise järelevalverühma ja kriisijuhtimise osakonna, aga ka EKP, riikliku pädeva asutuse ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahelist koostööd ja teabevahetust. Asjakohastel juhtudel kasutatakse likviidsusalase miinimumteabe kogumiseks likviidsuse jälgimise vormi.

Kui finantsseisundi halvenemine jätkub, tuleb teises etapis kaaluda vajadust varase sekkumise hinnangu koostamiseks (finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 27 kohaselt). Ühine järelevalverühm ja kriisijuhtimise osakond teevad tihedat koostööd, et olukorda hinnata ning teha ettepanek võtta meetmeid, mis on kooskõlas kohaldatavate riiklike õigusaktidega, millesse on üle võetud nimetatud direktiivi artiklid 27, 28 ja 29. Kui asjaomane krediidiasutus tegutseb euroalavälises liikmesriigis või kolmandas riigis, peavad järelevalvekolleegiumid tagama, et asjaomased järelevalveasutused saavad omavahel suhelda. Kriisijuhtimise osakond teavitab ka EKP rahapoliitika funktsiooni, järgides lahususe põhimõtet ning kooskõlas EKP juhatuse otsusega teabe vahetamise kohta EKP rahapoliitika- ja järelevalvefunktsiooni vahel.

Kui finantsseisund halveneb veelgi (kolmas etapp), luuakse konkreetse krediidiasutuse kriisiohjerühm, et tagada järelevalve- ja kriisilahendusasutuste ning keskpangafunktsioonide täielik kooskõla. Sellesse kuuluvad EKP kõrgema astme juhid, asjaomase riikliku pädeva asutuse järelevalvenõukogu liikmed, Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees ja ühekordselt valitud liikmed. Kriisiohjerühm on keskne organ, mis kooskõlastab vajalikud järelevalvemeetmed, hädaolukorrakavad ning kriisijuhtimise edusammude, tõhususe ja tulemuslikkuse jälgimise. Selle hulka võib kuuluda maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangute ettevalmistamine osana pidevast hädaolukorrakavade koostamisest. Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlaksmääramisest teavitatakse Ühtset Kriisilahendusnõukogu ning kooskõlas õigusraamistikuga viivitamata ka vastuvõtva riigi asjaomaseid pädevaid asutusi ja kriisilahendusasutusi, pädevaid ministeeriume, keskpankasid ja hoiuste tagamise skeeme.

Süsteemse kriisi korral võidakse luua kõrgetasemeline seirerühm, kes jälgib ja teeb kindlaks võimalikud likviidsuse ja maksevõimega seotud raskused, mis võivad samal ajal kerkida nii olulistes krediidiasutustes kui ka vähem olulistes krediidiasutustes.

Kriisiohjeraamistikuna toimiva hädaolukorra lahendamise kava igas etapis teeb EKP koostööd Ühtse Kriisilahendusnõukoguga kohaldatavate seaduste ja institutsioonidevaheliste kokkulepete alusel, nagu EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vastastikuse mõistmise memorandum. Näiteks kriisijuhtimise osakond koostöös ühise järelevalverühmaga teavitab Ühtset Kriisilahendusnõukogu asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi finantsseisundi olulisest halvenemisest ning vahetab Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seisukohti ja teadmisi. Peale selle on Ühtsel Kriisilahendusnõukogul otsene juurdepääs pangapõhistele andmetele EKP IT-süsteemides.

Kui krediidiasutus kuulutatakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, koordineerib EKP pangandusjärelevalve kriisiohjerühm ühtse järelevalvemehhanismi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu / riiklike kriisilahendusasutuste vahelist teabevahetust ning vajalike järelmeetmete (nt sildpangale tegevusloa väljastamine, järelejääva krediidiasutuse tegevusloa tühistamine) ettevalmistamist. Peamised otsusetegijad kriisilahenduse korral (pärast maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlaksmääramist) on kriisilahendusasutused, st Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja riiklikud kriisilahendusasutused. EKP-l on siis nõuandev pädevus.

2.3 Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

Nagu ka varasematel aastatel, jätkasid EKP pangandusjärelevalve ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu 2018. aastal kõigil tasanditel tihedat koostööd. EKP esindaja võttis kogu aasta vältel osa Ühtse Kriisilahendusnõukogu täitevistungitest ja täiskogu istungitest. EKP järelevalvenõukogu kutsus Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe 2018. aasta asjaomastele koosolekutele, et edendada koostööd ja mõttevahetust vastastikku huvi pakkuvatel teemadel. Samuti tegid EKP pangandusjärelevalve ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu tihedat koostööd järelevalve ja kriisilahendusega seotud poliitikavaldkondades.

Suurepärast ja tõhustatud koostööd tehti tehnilisel tasandil asjaomastes komisjonides ning EKP pangandusjärelevalve ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu horisontaalsetes funktsioonides. Ühised järelevalverühmad ja konkreetsete krediidiasutuste eest vastutavad sisemised kriisilahendusrühmad süvendasid oma koostööd mitmesugustel finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega seotud teemadel. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga parandasid nimetatud rühmad ka asjaomaste pangapõhiste andmete vahetust. Samuti korraldasid nad vajaduse korral ühiseid seminare ja kohtumisi oluliste krediidiasutustega.

Kooskõlas õigusraamistikuga konsulteeris EKP pangandusjärelevalve Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seoses finantsseisundi taastamise kavadega, mille esitasid olulised krediidiasutused, mille suhtes EKP teeb konsolideeritud järelevalvet. EKP pangandusjärelevalve võttis Ühtse Kriisilahendusnõukogu tagasisidet finantsseisundi taastamise kavade hindamisel ja pankadele saadetava tagasiside koostamisel arvesse.

Ka 2018. aastal konsulteeriti EKP pangandusjärelevalvega seoses Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisilahenduskavadega, muu hulgas seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete ning oluliste krediidiasutuste kriisilahenduskõlblikkuse hinnangutega. EKP pangandusjärelevalve hindas kriisilahenduskavasid ja andis Ühtsele Kriisilahendusnõukogule tagasisidet järelevalve seisukohast. EKP pangandusjärelevalve keskendus eelkõige sellele, kuidas kriisilahenduskavad (sh omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuded ning kriisilahenduskõlblikkuse hinnangud) võivad ühest küljest mõjutada olulisi krediidiasutusi tegevuse jätkuvuse seisukohast ja teisest küljest tema enda järelevalvepõhimõtteid.

Nagu varasematel aastatel, konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu EKP pangandusjärelevalvega ka seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksete arvutamisega. EKP pangandusjärelevalve vaatas arvutuskäigu läbi, et hinnata selle võimalikku mõju olulistele krediidiasutustele tegevuse jätkuvuse seisukohast.

2018. aastal lõpetasid EKP pangandusjärelevalve ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu kahepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi läbivaatamise. Esimest korda 2015. aastal sõlmitud memorandumis on sätestatud, kuidas Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja EKP pangandusjärelevalve peaksid tegema koostööd ja vahetama teavet kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määrusega. EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu alustasid memorandumikohase koostöö ja teabevahetuse toimimise ja tõhususe läbivaatamist 2017. aastal. Nad vaatlesid memorandumi rakendamise esimesel kahel aastal saadud kogemusi ja käsitlesid tekkinud praktilisi probleeme. Et hõlbustada koostöö tõhustamist, keskenduti eeskätt teabevahetusele. Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja EKP pangandusjärelevalve avaldasid vastastikuse mõistmise memorandumi koos teabevahetust käsitleva lisaga enda veebisaitidel, et tagada läbipaistvus pangandussektori ja avalikkuse jaoks^[44].

2.4 Finantsseisundi taastamise kavandamisega seotud töö

Et tagada vastupanuvõime tugeva finantsstressi ajal, koostavad pangad finantsseisundi taastamise kavasid. EKP peamine eesmärk finantsseisundi taastamise kavade hindamisel on tagada, et need on teostatavad ja et krediidiasutused saavad neid rakendada tõhusalt ja õigel ajal. Tugevad finantsseisundi taastamise kavad on oluline element Euroopa kriisiohjeraamistiku tõhususe tagamisel.

2018. aastal keskendus finantsseisundi taastamise kavandamisega seotud töö süsteemiülese vaate loomisele, et aidata euroala pankadel oma finantsseisundi taastamise kavasid tõhustada. Olles hinnanud kolme tsükli, st 2015.–2017. aasta finantsseisundi taastamise kavasid, avaldas EKP 3. juulil 2018 pangandussektorile kavade kohta aruande, milles tõi välja parimad tavad viies põhivaldkonnas: i) finantsseisundi taastamise valikuvõimalused, ii) üldine taastumissuutlikkus, iii) finantsseisundi taastamise näitajad, iv) sammsammulised juhised finantsseisundi taastamise kavade rakendamiseks ja v) eelproovid (simulatsiooniharjutused).

Ehkki suurem osa pankadest on finantsseisundi taastamise kavandamisel edusamme teinud, on siin vaja veel palju ära teha. Eeskätt puudutab see finantsseisundi taastamise teostatavate ja usaldusväärsete valikuvõimaluste kindlaksmääramist ning panga kõige olulisemate riskide ja nõrkuste näitajaid hõlmava raamistiku väljatöötamist.

Üldise taastumissuutlikkuse adekvaatne hindamine on järelevalveasutuste jaoks ülioluline. See võimaldab neil hinnata, kas pank suudab taastuda kriisiolukorrast, rakendades finantsseisundi taastamise kavas sätestatud valikuvõimalusi. Samuti on see sisendina kasulik kriisilahendusasutuste jaoks kriisilahenduse kavandamisel ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete sihttaseme määratlemisel. Eelmiste hindamistsüklite kogemus on aga näidanud, et pangad kalduvad oma üldist taastumissuutlikkust üle hindama. EKP aruandes selgitatakse pankadele, kuidas nad võivad oma üldist taastumissuutlikkust esitada (nt võttes arvesse valikuvõimaluste vastastikust välistavust või vastastikseoseid, kohaldatavust eri liiki stressitingimustes ja teostuslikke piiranguid mitme valikuvõimaluse samaaegsel kasutamisel). Järgmiste tsüklite jooksul on EKP eesmärk saada pankadelt usaldusväärsed hinnangud nende üldise taastumissuutlikkuse kohta ning julgustada piiratud finantsseisundi taastamise valikuvõimalustega pankasid oma taastumissuutlikkust kasvatama.

Teine keskne küsimus on see, kas pangad suudavad oma finantsseisundi taastamise kavasid tugeva stressi olukorras õigel ajal ja tõhusalt rakendada. EKP on kindlaks teinud kaks parimat tava, mis aitavad pankadel seda eesmärki saavutada: sammsammulised juhised ja eelproovid. Sammsammulised juhised on lühidalt kokkuvõetud rakendamisjuhised, mis võimaldavad pangal kriisi ajal kiiresti oma finantsseisundi taastamise kava ellu viia. Eelproovid on reaalsetes tingimustes tehtavad simulatsiooniharjutused, mille abil pank saab katsetada oma finantsseisundi taastamise kava olulisimaid osi, koolitada töötajaid, kuidas nad peavad kriisi ajal tegutsema, ja teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad.

2.5 Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisijuhtumid

Vähem olulise krediidiasutusega seotud kriisi ohjamine nõuab intensiivset teabevahetust ja tihedat kooskõlastamist asjaomase riikliku pädeva asutuse ja EKP vahel – riiklik pädev asutus on vähem olulise krediidiasutuse üle otsese järelevalve tegija rollis ning EKP on järelevaataja ja ühiste menetluste kohta tehtud otsuste eest vastutava pädeva asutuse funktsioonis. Intensiivsema koostöö vajadus tekib siis, kui vähem oluline krediidiasutus on muutumas eluvõimetuks. EKP ja riiklik pädev asutus peavad siis ühiselt kaaluma panga likvideerimist või kriisilahendust ning suhtlema tegevusloa kehtetuks tunnistamise, olulise osaluse omandamise või suurendamise hindamise ning uute tegevuslubade väljastamise (näiteks sildkrediidiasutusele) teemal.

Kriisiohje vallas tehtava koostöö eesmärk on toetada riiklikke pädevaid asutusi ja EKPd oma ülesannete täitmisel ning tagada nõutava teabe kättesaadavus, kui on kiiresti vaja vastu võtta pakilisi otsuseid. Vahetatav teave, võetavad meetmed ning EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheline koostöö on proportsionaalsed vähem olulisest krediidiasutusest johtuvate riskidega ning arvesse võetakse ka riikliku pädeva asutuse poolt juba tuvastatud erasektori lahendusi. 2018. aastal iseloomustas riiklike pädevate asutuste ja EKP vahelist koostööd mitmes vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisijuhtumis korrapärane ja viljakas teabevahetus, tänu millele saadi otsused teha kiiresti.

2018. aastal valmis kolm ühist järelevalvestandardit, mis on nüüd kasutusvalmis.

1. Ühine järelevalvestandard, mis käsitleb riiklike pädevate asutuste järelevalvetavasid vähem oluliste krediidiasutuste kriisiohjes ja koostööd kriisilahendusasutustega. Standard tagab, et vähem oluliste krediidiasutuste kriisiohjetavasid kohaldatakse riiklikul tasandil järjepidevalt.
2. Ühine järelevalvestandard, mis käsitleb riiklike pädevate asutuste menetlusi nende vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves, kes rikuvad miinimumkapitalinõudeid. Standard edendab ühist arusaama haldustavadest, mida kasutatakse nimetatud krediidiasutuste finantsseisundi halvenemise korral.
3. Ühine järelevalvestandard, mis käsitleb vähem oluliste krediidiasutuste maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlaksmääramist. Standard edendab ühist arusaama nimetatud krediidiasutuste maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlaksmääramisest ning keskendub eksperdihinnangute proportsionaalsusele, tagamaks, et kavandatav meede on järelevalveasutuse eesmärkide saavutamiseks asjakohane ja vajalik.

Kõik kolm nimetatud standardit koos 2017. aastal jõustunud vähem oluliste krediidiasutuste kriisiohje koostööraamistikuga edendavad Euroopa pangandusjärelevalves ühiseid järelevalvepõhimõtteid.

3 Tegevusload, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused

3.1 Tegevusload

3.1.1 Oluliste krediidiasutuste arvu muutumine

Novembris 2018 tehti kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega iga-aastane hindamine selle kohta, kas pank või pangagrupp täidab mõnd olulisuse kriteeriumi^[45]. Sellele lisaks tehti pangagruppide struktuuri- ja muude muudatuste järel erakorralised olulisuse hindamised. 14. detsembri 2018. aasta seisuga liigitati oluliseks kokku 119 krediidiasutust^[46] ehk sama palju kui eelmisel iga-aastasel olulisuse hindamisel seisuga 5. detsember 2017. Oluliste krediidiasutuste koosseisus nimetatud ajavahemikul toimunud muudatusi on täpsemalt kirjeldatud allpool.

2018. aastal lisati Brexiti tõttu oluliste krediidiasutuste nimekirja kaks uut krediidiasutust. Oluliseks liigitati Barclays Bank Ireland PLC ja Bank of America Merrill Lynch International DAC ning nende üle on alates 1. jaanuaris 2019 otsest järelevalvet teinud EKP. Uus liigitus tehti Iirimaa keskpanga taotlusel, arvestades mõlema pangagrupi tegevuse oodatavat laienemist euroalal.

Iga-aastase olulisuse hindamise tulemusel liigitati Permanent tsb Group Holdings plc ümber vähem oluliseks, sest pank ei vastanud kolmel järjestikusel aastal ühelegi olulisuse kriteeriumile. Panga üle hakkas 1. jaanuaril 2019 järelevalve tegema Iirimaa keskpank.

EKP järelevalve alla kuuluvate pankade nimekirjas aasta jooksul tehtud muudatused tulenevad gruppide reorganiseerimisest, ühinemistest ja omandamistest, uutest tegevuslubadest ja tegevuslubade kehtetuks tunnistamisest.

2018. aastal eemaldati EKP järelevalve alla kuuluvate pankade nimekirjast viis panka:

• Banco Mare Nostrum, S.A. ühines pangaga Bankia, S.A.;
• Nordea Bank AB (publ), Suomen sivuliike, mis oli Nordea Soome filiaal, lõpetas tegevuse eraldiseisva üksusena pärast seda, kui tema emaettevõtja Nordea Bank AB (publ) ühines pangaga Nordea Bank Abp;
• Danske Bank Plc, mis oli Danske Bank A/Si Soome tütarettevõtja, andis oma tegevuse üle emaettevõtjale ja lõpetas tegevuse;
• VTB Bank (Austria) AG lõpetas tegevuse pärast selle üleandmist VTB Bank (Europe) S.E.-le Saksamaal; viimase üle tehakse järelevalvet vähem olulise krediidiasutusena;
• EKP tunnistas kehtetuks Cyprus Cooperative Bank Ltd tegevusloa.

EKP otsese järelevalve alla saadeti neli uut panka:

• Luminori grupi loomise tulemusel lisati Luminor Bank AS Eestis ja Luminor Bank AS Lätis oluliste krediidiasutuste nimekirja;
• Banque Internationale à Luxemburg S.A. kuulub pärast eraldumist Precision Capital S.A.-st EKP otsese järelevalve alla;
• Soome Nordea Bank Abp liigitati oluliseks, kui talle anti Soomes uus tegevusluba pärast peakorteri sinna ümberkolimist Rootsist.

HSBC Bank Plc filiaal Madalmaades on liigitatud endiselt vähem oluliseks. Ehkki pank vastas suuruse poolest olulisuse kriteeriumile, ei saanud teda HSBC grupi reorganiseerimisega seotud konkreetsete asjaolude^[47] tõttu liigitada oluliseks krediidiasutuseks.

Oluliste krediidiasutuste nimekirja ajakohastatakse kogu aasta vältel. Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja viimane versioon on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

2018. aasta põhjalik hindamine

2018. aastal avaldas EKP põhjalikul hindamisel kohaldatava varade kvaliteedi hindamise metoodika ajakohastatud versiooni. Metoodikat ajakohastati selleks, et kajastada muudatusi raamatupidamiseeskirjades (IFRS 9 kasutuselevõtmine) ning hõlmata paremini nende pankade riskiprofiile, mille ärimudelid keskenduvad investeerimisteenustele (see puudutab eeskätt Brexiti tagajärjel ühtse järelevalvemehhanismi riikidesse ümberasuvaid pankasid).

Peale selle algatati 2018. aasta teisel poolel Nordea Groupi põhjalik hindamine, kui pank otsustas oma peakorteri ja emaettevõtja Rootsist Soome ümber kolida, mistõttu panga suhtes hakati kohaldama Euroopa pangandusjärelevalvet. Hindamine lõpeb eelduste kohaselt 2019. aasta teises kvartalis.

3.1.2 Tegevusloamenetlused

Menetluste arv

2018. aastal teavitasid riiklikud pädevad asutused EKP pangandusjärelevalvet kokku 2696 tegevusloamenetlusest. Teavitused hõlmasid 43 tegevusloataotlust, 26 tegevusloa kehtetuks tunnistamist, 82 tegevusloa aegumist^[48], 100 olulise osaluse omandamist, 419 üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlust ja 2026 sobivuse ja nõuetekohasuse menetlust (juhtkonna- ja nõukoguliikmete, põhifunktsioonide täitjate ja kolmanda riigi filiaalijuhtide individuaalsed hindamised^[49]).

2018. aastal lõpetati 2013 tegevusloamenetlust. Sellele arvule vastab 1168 otsust^[50], millest 526 kiitsid heaks järelevalvenõukogu ja EKP nõukogu ning 642 kõrgema taseme juhtkond delegeerimisraamistiku raames^[51]. Need 1168 tegevusloaotsust moodustavad ligikaudu 61% kõigist EKP eraldiseisvatest järelevalveotsustest.

Võrreldes 2017. aastaga muutus tegevusloamenetluste suundumus: tegevusloa väljastamis- ja aegumismenetluste arv kasvas, samal ajal kui olulise osaluse, tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja üleeuroopalise tegevusloa andmise menetluste arv kahanes. Alates 2017. aastast on sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste arv 10% vähenenud.

Ühiste menetluste areng

Enamik tegevusloamenetlusi (ligikaudu 81%) oli seotud uute vähem oluliste krediidiasutuste asutamisega. Nagu ka 2017. aastal, olid kaks peamist tegurit uute pangataotluste esitamise taga digitehnoloogiliste uuenduste laialdasem kasutamine teenuste osutamisel ELi klientidele (finantstehnoloogial põhinevad ärimudelid) ning Ühendkuningriigi kavandatav väljaastumine EList, mille tulemusel kasvas euroalal krediidiasutuse tegevuslubade taotluste arv. Need suundumused jätkuvad eeldatavasti ka 2019. aastal: finantstehnoloogia sektor kasvab veelgi ja suureneb Brexitiga seotud restruktureerimiste arv. Ülejäänud 19% tegevusloamenetlustest puudutas olulisi krediidiasutusi ja oli seotud tegevuslubade pikendamisega investeerimisteenuste osutamiseks. Üks olulise krediidiasutusega seotud menetlus puudutas uue tütarettevõtja asutamist eesmärgiga kolida ühe globaalse süsteemselt olulise panga peakorter euroalale.

Seoses tegevuslubade väljastamise põhimõtetega avaldas EKP 2018. aasta märtsis tegevusloataotluste hindamise juhendi ja fintech-krediidiasutuste tegevusloataotluste hindamise juhendi, millele eelnes avalik konsultatsioon. Nende juhendite eesmärk on toetada ühtseid järelevalvetavasid ja suurendada põhimõtete läbipaistvust. Pärast tegevusloataotluste hindamise juhendi teise osa kohta läbiviidud avalikku konsultatsiooni oktoobris 2018 avaldati jaanuaris 2019 nimetatud juhendi kahe osa konsolideeritud väljaanne.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlused on tavaliselt tingitud pankade vabatahtlikust tegevuse lõpetamisest, ühinemisest või muud liiki restruktureerimisest. Eelkõige puudutab see tegevusloast loobumist oluliste krediidiasutuste poolt – selle arvele langeb ligikaudu 50% kõigist kehtetuks tunnistamise menetlustest. Oli aga üksikuid juhtumeid, kus tegevusluba tunnistati kehtetuks seetõttu, et krediidiasutus ei täitnud usaldatavusnõudeid, mille määrasid ühiselt kindlaks asjaomane riiklik pädev asutus ja EKP, või ei järginud riiklikke rahapesu tõkestamise eeskirju.

Kaks kolmandikku olulise osaluse menetlusi puudutas vähem olulisi krediidiasutusi ja üks kolmandik olulisi krediidiasutusi. 2018. aastal täheldati oluliste krediidiasutuste seas vaid vähest piiriülese pangandussektori konsolideerimisega seotud tegevust. Mitu menetlust oli seotud enamusosaluse omandamisega olulistes krediidiasutustes erakapitaliinvestorite poolt. Selliste tehingute hindamine nõuab tähelepanelikku uurimist, arvestades tehingute keerukaid struktuure, lühikesi investeerimistähtaegu ja juhutist võimendusega rahastamise kasutamist. Arvuliselt puudutas valdav osa EKP-le 2018. aastal teatatud olulise osalusega seotud menetlustest aga järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste osanike struktuuri sisemist reorganiseerimist. Viimase peamine eesmärk on lihtsustada grupi struktuuri ja/või vähendada kulusid, kuid see võib olla ajendatud ka õiguslikust arbitraažist.

Brexit nõudis 2018. aastal järelevalvelt märkimisväärset tööd, et hinnata pankasid, kes soovivad tuua oma tegevuse Ühendkuningriigis asuvatest üksustest euroalale. Et tõkestada varipankade loomist, oli EKP nende pankadega pidevalt kontaktis, mille tulemusel tehti nende kavades olulised kohandused. Need puudutasid muu hulgas sisejuhtimist, töötajaid ja organisatsiooni, ettevõtte asutamist, kirjendamis- ja riskimaandusstrateegiat ning grupisiseseid korralduslikke aspekte.

Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise areng

2018. aastal käsitles EKP võrreldes 2017. aastaga vähem sobivuse ja nõuetekohasuse menetlusi. Seda võib seletada i) pankade juhtorganite suurema stabiilsusega (2018. aastal oli uute mandaatide üldarv väiksem) ning ii) Prantsuse õiguses tehtud muudatuste püsiva mõjuga – enam ei nõuta nõukoguliikmete uuesti ametisse nimetamise korral sobivuse ja nõuetekohasuse hindamist.

Ligikaudu kaks kolmandikku sobivuse ja nõuetekohasuse menetlusi oli seotud nõukoguliikmetega. Ülejäänud kolmandik puudutas juhtkonnaliikmeid, põhifunktsioonide täitjaid ja kolmanda riigi filiaalijuhte. Umbes kolmandikus 2018. aastal lõpetatud sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustes oli vaja teha üksikasjalikum hindamine. Paljudel juhtudel kehtestas EKP olulisele krediidiasutusele konkreetsete probleemide lahendamiseks tingimused ja kohustused või esitas soovitused, mis olid näiteks seotud mõne juhtorgani liikme kogemuse ja ülesannete täitmiseks vajaliku ajaga. Enamik neist juhtumitest puudutas nõukoguliikmeid.

2018. aasta mais avaldati ajakohastatud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhend, mis kooskõlastati EBA ja ESMA ühissuunistega juhtorgani liikmete ja põhifunktsioonide täitjate sobivuse hindamise kohta.

2018. aastal pidas EKP süvendatud dialoogi pankadega, kes esitavad kõige rohkem sobivuse ja nõuetekohasuse taotlusi, ning avaldas selgitava video EKP sobivuse ja nõuetekohasuse hindamiste kohta. Eesmärk oli veelgi suurendada sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise läbipaistvust ja sellekohast teabevahetust ning aidata pankadel esitada täielikke ja korrektseid taotlusi.

Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise osa pankade juhtimise tõhustamisel toodi esile ka teisel pangandusjärelevalve konverentsil „Juhtimisootused pankadele muutuvas finantskeskkonnas“, mis peeti 22. märtsil 2018.

3.2 Rikkumistest teavitamine, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused

Järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse kohaselt sõltub otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise volituste jaotus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel i) väidetava rikkumise laadist, ii) vastutavast isikust ja iii) vastu võetavast meetmest (vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne 2014).

2018. aastal jätkas EKP suurema tõhususe ja järjepidevuse eesmärgil otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise protsesside täiustamist. Samal ajal kasutas EKP sagedamini oma sanktsioonide kehtestamise volitusi.

2018. aastal algatas EKP kokku 27 sanktsioonide kehtestamise menetlust. Võttes arvesse 2017. aasta lõpus pooleli olnud 24 menetlust, käsitles EKP 2018. aastal 51 sanktsioonide kehtestamise menetlust (vt tabel 6). Seda on võrreldes 2017. aasta 45 menetlusega 13% rohkem. Nende 51 menetluse tulemusena võttis EKP 2018. aastal vastu 16 otsust ehk 60% rohkem kui 2017. aastal.

2018. aastal käsitletud 51st sanktsioonide kehtestamise menetlusest 22 puudutasid vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide (sh EKP otsused ja määrused) kahtlustatavat rikkumist, mille panid toime 13 olulist krediidiasutust. Need rikkumised, mille eest EKP-l on otsene pädevus määrata halduskaristus, ilmnesid omavahendite, kapitalinõuete, aruandluse, teabe avalikustamise ja suurte riskipositsioonide valdkonnas. 2018. aastal võttis EKP vastu kolm sanktsioonide kehtestamise otsust, mille tulemusel määrati karistusi kogusummas 4,8 miljonit eurot. Karistused määrati kolmele järelevalve alla kuuluvale üksusele omavahendite eeskirjade rikkumise eest. Vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide rikkumisega seotud 22 menetlusest kaheksa lõpetati 2018. aastal peamiselt seetõttu, et kahtlustatavad rikkumised olid ebaolulised või sanktsioonide kehtestamiseks puudus konkreetsetel juhtudel õiguslik alus. Neist kaheksast menetlusest kolm lõpetati EKP otsusega; otsustati, et ülejäänud viit menetlust enne ärakuulamisetappi ei jätkata. Aasta lõpus oli pooleli veel 11 muud menetlust.

2018. aastal käsitletud 51st sanktsioonide kehtestamise menetlusest 29 olid menetlused, milles EKP-l ei olnud otsest sanktsioonide kehtestamise volitust, ja ta võis üksnes taotleda, et menetluse algatab riiklik pädev asutus. Need olid seotud i) kapitalinõuete direktiivi sätteid üle võtvate liikmesriigi õigusaktide kahtlustatava rikkumisega oluliste krediidiasutuste või füüsiliste isikute poolt ja ii) vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide kahtlustatava rikkumisega füüsilise isiku poolt. Need menetlused olid valdavalt seotud juhtimisnõuete kahtlustatava rikkumisega. 2018. aastal suunas EKP kümme taotlust riiklikele pädevatele asutustele nende pädevusse kuuluva sanktsioonide kehtestamise menetluse alustamiseks. 29 menetlusest kolm lõpetati 2018. aastal. Järgides EKP taotlust ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas riigisisese seadusega, määrasid riiklikud pädevad asutused 2018. aastal karistusi kogusummas 1,33 miljonit eurot.

EKP poolt 2018. aastal läbi viidud otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavate rikkumiste täielik jaotus valdkondade kaupa on esitatud diagrammil 10.

Kui EKP-l on alust kahtlustada kuriteo toimepanemist, palub ta riiklikul pädeval asutusel asi edasi anda asjaomastele ametiasutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalvastutusele võtmiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega. 2018. aastal esitati asjaomasele riiklikule pädevale asutusele üks selline taotlus.

Kogemused ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 23 sätestatud rikkumistest teavitamisel

EKP-l on kohustus tagada, et kasutusele võetakse tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad igal isikul ELi õigusaktide rikkumistest teavitada. Seetõttu on EKP sisse seadnud rikkumistest teavitamise mehhanismi, mis hõlmab EKP pangandusjärelevalve veebisaidil kättesaadavat interaktiivset teavitusvormi.

Teavitusmehhanismi kaudu laekunud teavet kaalutakse asjakohasel viisil (nt hinnates mõju panga riskiprofiilile) ja võetakse järelmeetmed (nt esitades teabenõude, tehes kohapealseid kontrolle või võttes vastu järelevalvemeetmed).

2018. aastal esitati EKP-le 124 rikkumisteadet ehk 39% enam kui 2017. aastal. Neist 93 puudutasid asjaomaste ELi õigusaktide väidetavat rikkumist. Neist 75 kuulus EKP järelevalvepädevusse ja 18 riiklike pädevate asutuste pädevusse. Ülejäänud teated puudutasid peamiselt riigisiseseid küsimusi, mis ei olnud seotud usaldatavusnõuetega (nt tarbijakaitse), ning need jäid seega rikkumistest teavitamise mehhanismi kohaldamisalast välja.

Kõige sagedamini käsitleti väidetavate rikkumiste teadetes juhtimisküsimusi (80%) ning ebapiisavat omavahendite ja kapitalinõuete arvutamist (8%). Teadete täielik jaotus on esitatud diagrammil 11. Juhtimisega seotud probleemid puudutasid eeskätt riskihaldust ja sisekontrolli, sobivust ja nõuetekohasust ning organisatsioonilist ülesehitust^[52].

2018. aastal seoses rikkumisteadetega võetud peamised uurimismeetmed olid järgmised:

• olemasoleval dokumentatsioonil põhinev sisemine hindamine (45% juhtumitest);
• järelevalve alla kuuluvale üksusele esitatud sisejuurdluse-/siseauditinõuded või dokumendi-/selgitusnõuded (40% juhtumitest);
• kohapealsed kontrollid (15% juhtumitest).

EKP optimeeris 2018. aastal ka laekuvate rikkumisteadete hindamist ja käsitlemist, tagades hoolimata juhtumite suurest arvust tõhusa ja õigeaegse nõuetekohase vastuse.

4 Ühtne järelevalvemehhanism Euroopa ja üleilmse järelevalvesüsteemi osana

4.1 Koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

Euroala pangad tegutsevad enam kui sajas ELi-välises riigis ning ühtne järelevalvemehhanism teeb laialdast koostööd järelevalveasutustega ELis ja väljaspool seda. EKP kindel eesmärk on seda koostööd hõlbustada, osaledes järelevalvekolleegiumide töös ning töötades välja koostööks vajalikke vahendeid, nagu vastastikuse mõistmise memorandumid ja konkreetseteks juhtudeks sõlmitud lepingud. Seni on vastastikuse mõistmise memorandumid sõlmitud näiteks euroalaväliste ELi liikmesriikide järelevalveasutuste, kolmandate riikide järelevalveasutuste ja riiklike turuasutustega.

4.1.1 Koostöö teiste järelevalveasutustega

Koostöö järelevalveasutustega Euroopa Majanduspiirkonnas

EKP teeb sageli koostööd euroalaväliste ELi riikide pädevate asutustega, järgides kapitalinõuete direktiivi sätteid, mis käsitlevad ELi pädevate asutuste koostööd ja teabevahetust.

Nüüdseks on EKP pangandusjärelevalve sõlminud kolm vastastikuse mõistmise memorandumit euroala riikide turuasutustega. Need memorandumid põhinevad EKP ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ühiselt väljatöötatud vormil.

Koostöö kolmanda riigi järelevalveasutustega

EKP püüab teha viljakat koostööd kolmanda riigi järelevalveasutustega ja hõlbustada pidevat piiriülest järelevalvet. Kui see oli otstarbekas, ühines EKP pangandusjärelevalve olemasolevate vastastikuse mõistmise memorandumitega, mille euroala riikide pädevad asutused olid sõlminud kolmanda riigi järelevalveasutustega enne ühtse järelevalvemehhanismi loomist. Mõnel puhul pidi EKP pangandusjärelevalve koostöölahendusi vajadust mööda kohandama. 2015. aastal hakkas EKP ise sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumeid kolmanda riigi järelevalveasutustega, et mitte sõltuda senistest euroala riiklike pädevate asutuste ja kolmanda riigi järelevalveasutuste vahelistest memorandumitest.

Et tagada järjepidevus ELi tasandil, teeb EKP pangandusjärelevalve tihedat koostööd EBA samaväärsuse võrgustikuga, mis hindab kolmanda riigi järelevalveasutuste konfidentsiaalsuskorra samaväärsust. Vastastikuse mõistmise memorandumeid järelevalvealaseks koostööks võib sõlmida üksnes siis, kui täidetud on ametisaladuse hoidmise samaväärsuse nõue.

Koostöö Ühendkuningriigi järelevalveasutustega pärast Brexitit

Ühendkuningriik on tähtis üleilmne finantskeskus, mille pangad tegutsevad nii euroalal kui ka kodumaal. Arvestades Ühendkuningriigi kavandatud väljaastumist EList, teeb EKP tihedat koostööd Ühendkuningriigi asutustega, et töötada välja jätkuvat ja sujuvat järelevalvealast koostööd ja teabevahetust võimaldav koostööraamistik (Brexitiks valmistumise kohta vt täpsemalt infokast 3).

4.1.2 Järelevalvekolleegiumid

Järelevalvekolleegiumid on alalised, ent paindlikud kooskõlastusstruktuurid, mis ühendavad piiriüleste pangagruppide järelevalves osalevaid pädevaid asutusi. Kolleegiumidel on täita oluline roll euroalavälistes riikides esindatud euroala pankade jaoks.

2018. aasta lõpus osales EKP konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusena 29 ELi järelevalvekolleegiumis, mida juhtisid asjaomased ühised järelevalverühmad. Võrreldes 2017. aastaga on kolleegiumide arv ühe võrra väiksem, sest praegu toimub kahe panga reorganiseerimine ja loodud on üks uus kolleegium seoses Nordea peakorteri ümberasumisega euroalal asuvasse liikmesriiki.

Nordea ümberasumist euroalale kajastab ka euroalavälistes ELi liikmesriikides asuvate ja euroala olulise krediidiasutuse kaudu tegutsevate piiriüleste krediidiasutuste arv, mis vähenes 2017. aasta seitsmelt kuueni. EKP osaleb nende pankade kolleegiumides aktiivse liikmena ja teda esindab ühine järelevalverühm, kes teeb järelevalvet asjaomase tütarettevõtja või filiaali üle. Seega panustab EKP nende krediidiasutuste konsolideeritud järelevalvesse.

Neljal olulisel krediidiasutusel on oluline piiriülene tegevus väljaspool ELi. Et hõlbustada kooskõlastamist ja teabevahetust asjaomastes järelevalveasutustes, on EKP loonud nende pankade jaoks järelevalvekolleegiumid ja juhib neid.

Peale selle on kuuel pangal, mille peakorter on väljaspool ELi, olulised tütarettevõtjad euroalal. EKP osaleb asjaomastes kolleegiumides asukohariigi pädeva asutusena. Selles rollis panustab EKP konstruktiivselt kolleegiumi ja konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse eesmärkide saavutamisse kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja lepingutega.

2019. aastal on oodata kolleegiumide jaoks märkimisväärset olukorra muutumist, mis tuleneb Ühendkuningriigi väljaastumisest EList. Ühest küljest muutuvad euroala krediidiasutuste Ühendkuningriigi tütarettevõtjad ja filiaalid kolmanda riigi üksusteks. Seetõttu saab Ühendkuningriigi pädevatest asutustest EKP juhitud kolleegiumides kolmanda riigi vaatlejad. Teisest küljest muutuvad Ühendkuningriigi pangad kolmanda riigi krediidiasutusteks ja praegused Euroopa õigusaktide alusel tegutsevad kolleegiumid muutuvad eelduste kohaselt ELi-välisteks kolleegiumideks. Peale selle kavandab mitu Ühendkuningriigis asuvat krediidiasutust tuua tegevuse üle euroalale. Võib olla vajalik luua märkimisväärne hulk uusi kolleegiume, mida juhib EKP kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus. Samuti võib EKPst saada asukohariigi järelevalveasutus kolmanda riigi juhitud kolleegiumides.

4.1.3 Tiheda koostöö ülevaade

Euroalavälised ELi liikmesriigid võivad ühtses järelevalvemehhanismis osaleda tiheda koostöö raames. Selle põhitingimused on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 7 ja menetluslikud aspektid otsuses EKP/2014/5.

Juulis 2018 esitas Bulgaaria ametliku taotluse seada sisse tihe koostöö EKP ja Bulgaaria keskpanga (Българска народна банка) vahel. Seega on Bulgaaria esimene euroalaväline liikmesriik, kes on astunud ametlikke samme pangandusliidus osalemiseks.

EKP otsustab tiheda koostöö sisseseadmise pärast seda, kui on lõpetanud Bulgaaria taotluse hindamise. Selleks teeb EKP kuue Bulgaaria krediidiasutuse põhjaliku hindamise ning asjaomaste riiklike õigusaktide hindamise, võttes arvesse ka nende praktilist rakendamist. Samal ajal teevad EKP ja Bulgaaria keskpank, mis on riiklik pädev asutus, ühiselt tööd selle sujuvaks lõimimiseks ühtse järelevalvemehhanismiga.

4.1.4 EBA eksperdihinnangu komisjon

EKP pangandusjärelevalve jätkas aktiivset osalemist EBA eksperdihinnangu komisjonis. Komisjon korraldab ja viib ellu korrapäraseid Euroopa pangandusjärelevalveasutuste tegevuse võrdlevaid eksperdihindamisi, et edendada järelevalvetulemuste järjepidevust. Hindamistel vaadeldakse, mil määral on lähenenud Euroopa õigusaktide kohaldamine, ja asjaomaste asutuste väljatöötatud parimaid tavasid.

2018. aastal tegi EBA eksperdihinnangu komisjon võrdleva eksperdihindamise lubasid käsitlevate teadete regulatiivsete tehniliste standardite kohta kooskõlas kapitalinõuete direktiivi artiklitega 35, 36 ja 39. Eesmärk oli hinnata pankade poolt päritoluriigi ja vastuvõtva riigi asutustele esitatud asjaomase teabe detailsust ja õigeaegsust. Hindamisel analüüsiti ka seda, kas päritoluriigi asutused olid saadud teabega rahul ja kas vastuvõtva riigi asutused said piisavalt olulist teavet, mis võimaldab neil valmistuda järelevalveks.

Euroalal on lõppvastutus oluliste krediidiasutustega seotud üleeuroopalise tegevusloa andmise eest EKP-l. See puudutab nii ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvaid kui ka sellest välja jäävaid olulisi krediidiasutusi. EKP jälgib üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlusi, millest osa viiakse läbi riiklike pädevate asutuste abiga (näiteks teadete kogumine olulistelt krediidiasutustelt ja teadete täielikkuse esialgne hindamine).

Võrdleva eksperdihindamise põhjal tehti järeldus, et EKP protsessid on terviklikud. Hindamine aitas siiski kindlaks teha ka valdkonnad, kus protsesse saab tõhustada või lihtsustada. Need on teemad, mille kallal EKP ja riiklikud pädevad asutused juba töötavad.

4.1.5 IMFi finantssektori hindamisprogrammid

IMFi finantssektori hindamisprogrammide käigus hinnatakse põhjalikult ja üksikasjalikult ühe jurisdiktsiooni finantssektorit. Need hõlmavad i) peamiste nõrkade kohtade tuvastamist ja hinnangut finantssektori vastupidavusele; ii) hinnangut riigi finantsstabiilsuse poliitikaraamistikule ning järelevalveraamistikule ja -tavadele ning iii) hinnangut finantsturvavõrkudele ja finantssüsteemi võimele hallata ja lahendada finantskriisi.

Jaanuaris 2017 palus ELi majandus- ja rahanduskomitee president IMFil läbi viia esimene ELi/euroala finantssektori hindamisprogramm, et tunnustada euroala uut pangandusjärelevalvet ja kriisilahendussüsteemi. See algas juunis 2017 ja tulemused tehti teatavaks juulis 2018. Hindamisprogramm keskendus muu hulgas pangandusjärelevalvele ja oluliste krediidiasutuste kriisiohjele. IMF i) hindas üksikasjalikult asjaomaseid Baseli komitee tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtteid^[54] ja pani vastavuse eest hinded ning ii) analüüsis euroala pankade kriisilahenduse ja kriisiohje korraldust lähtuvalt finantsstabiilsuse nõukogu koostatud finantsasutuste tõhusa kriisilahenduskorra põhialustest. Peale selle hindas IMF pangandussektori maksevõimet hindamisprogrammi raames tehtava finantsstabiilsuse hindamise kontekstis. Nimetatud hindamisprogrammi tulemusi kasutati IMFi põhikirja IV artikli kohastes 2018. aasta konsultatsioonides euroala riikidega.

EKP tervitas IMFi euroala hindamisprogrammi tulemusi. Mõne soovituse kohaselt peab EKP astuma samme, et kohandada oma sisemisi struktuure ja/või protsesse. Seoses pangandusjärelevalvega peab EKP eelkõige i) jätkama seniseid jõupingutusi sisemiste menetluste ja otsustusprotsesside sujundamisel, sest nende tulemusel on tõhustunud ressursikasutus ja paranenud tekkivatele järelevalveprobleemidele reageerimise kiirus; b) tagama, et riiklike pädevate asutustega sisseseatud kord tagab ühistele järelevalverühmadele ja kohapealsete kontrollide tarbeks vajalikud töötajad, ning c) tõhustama mõningaid järelevalvepõhimõtete aspekte, nagu järelevalveootused, mille läbipaistvust tuleks suurendada, ja likviidsusriski järelevalve. Paljude teiste soovituste kohaselt peavad ELi kaasseadusandjad astuma samme ELi õigusaktide muutmiseks. Üks soovitus puudutab näiteks Euroopa regulatiivsete nõuete edasise ühtlustamise edendamist, et vältida riikidevahelist killustatust, ja teine seda, et EKP-le tuleks anda järelevalvevolitused euroala kõikide oluliste laenuvahendusvormide üle. See on seotud kolmanda riigi filiaalide ja eeskätt asjaomaste piiriüleste investeerimisühingute järelevalvega. Asjakohane soovitus on ka see, et Euroopa õigusaktid tuleks veelgi enam kooskõlla viia Baseli standarditega. EKP pangandusjärelevalve on koostanud tegevuskava EKP järelevalvepädevusse kuuluvate soovituste elluviimiseks. Tegevuskava on heaks kiitnud järelevalvenõukogu.

IMF analüüsib ka edaspidistes riigi finantssektori hindamisprogrammides vaatlusalust pangandussüsteemi terviklikust vaatepunktist, vältides samal ajal kattuvust euroala finantssektori hindamisprogrammidega. Sarnaselt rahapoliitika käsitlemisega IMFi põhikirja IV artikli kohastes aruannetes riikide kohta ei tohiks riigi finantssektori hindamisprogrammid hõlmata EKP / ühtse järelevalvemehhanismi töö tõhususe hindamist. Seda üldpõhimõtet järgides saab IMF kooskõlla viia riikide ja euroala finantssektori hindamisprogrammide sisu ELi uue pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse raamistikuga. See aitab tagada, et IMFi järelevalve ja nõuanded on kõigi asjassepuutuvate asutuste jaoks ka edaspidi tõhusad ja asjakohased. 2018. aastal lõpetas IMF Belgia finantssektori hindamisprogrammi^[55] ning alustas Prantsusmaa, Itaalia ja Malta finantssektori hindamist. 2019. aastaks on kavandatud Austria finantssektori hindamine.

4.2 Panus Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku edasiarendamisse

4.2.1 Osalemine Baseli protsessis

2018. aastal keskendus Baseli pangajärelevalve komitee jooksvate poliitikaalgatuste lõpetamisele, hinnates kriisijärgsete reformide mõju ja edendades tugevat järelevalvet. EKP, kes on aktiivselt kaasatud Baseli pangajärelevalvekomitee töösse, osales poliitikaaruteludel, andis eksperdiabi mitmesugustes komitee töörühmades (nt õigusliku arbitraaži küsimustes), tegi koostööd komitee liikmetega ELis ja kogu maailmas ning osales asjaomaste mõjuanalüüside tegemisel. EKP oli eelkõige kaasatud Basel III reformipaketiga seotud töösse.

2018. aastal jätkas Baseli pangajärelevalve komitee tööd, et tagada täielik, õigeaegne ja järjepidev Basel III rakendamine ning edendada tugevat pangandusjärelevalvet üldisemas plaanis. Komitee jätkab seda tööd ka järgnevatel aastatel.

Baseli pangajärelevalvekomitee algatas ka tervikliku tööprogrammi, et hinnata pärast kriisi elluviidud reforme. Programmi raames hinnatakse üksikute standardite tõhusust, standardite vastastikust mõju, nende sidusust ja õigusliku arbitraaži ohtu, aga ka kriisijärgsete reformide laiemat makromajanduslikku mõju. EKP toetab ka edaspidi aktiivselt Baseli pangajärelevalvekomitee tegevuskava.

4.2.2 Euroopa seadusandlik tegevuskava

2018. aastal jätkas EKP panustamist ELi seadusandlikesse reformidesse. Seoses ELi pangandusõigusaktide (kapitalinõuete määrus ja kapitalinõuete direktiiv, pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv ning ühtse kriisilahenduskorra määrus) läbivaatamisega tervitas EKP Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi detsembris 2018 peetud poliitiliste läbirääkimiste tulemust, mis lõi aluse õigusaktide lõplikuks vastuvõtmiseks enne Euroopa Parlamendi valimisi 2019. aasta mais. Need õigusaktid on oluline teetähis pangandussektori vastupanuvõime tugevdamisel rahvusvaheliste standardite rakendamise ja riskide edasise vähendamise kaudu. Tänu sellele peaks olema võimalik teha edasisi samme pangandusliidu, sh Euroopa hoiuste tagamise skeemi lõpuleviimiseks. Selles kontekstis jätkas EKP osalemist pangandusliidu tugevdamiseks loodud töörühma töös.

2018. aastal osales EKP ka muude seadusandlike toimikutega seotud töös, mille hulka kuulusid eeskätt Euroopa Komisjoni ettepanekud investeerimisühingute reguleerimise, pandikirjade ja viivisnõuete kohta, samuti EBA volituste tugevdamiseks finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamisel. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu palvel andis EKP välja kolm arvamust, milles selgitas oma nõuandeid kaasseadusandjatele^[56].

4.2.3 Osalemine EBA töös

2018. aastal tegi EKP pangandusjärelevalve tihedat koostööd EBAga, et saavutada ühised eesmärgid, milleks on finantsstabiilsuse suurendamine ja järjepideva järelevalve edendamine Euroopa pangandussektoris.

EKP pangandusjärelevalve osales aktiivselt EBA töös kõigil tasanditel. 2018. aastal olid EKP pangandusjärelevalve töötajad esindatud kokku 50s EBA komisjonis ja töösuunas. Neist neli täitsid esimehe või kaasesimehe ülesandeid. EKP pangandusjärelevalve osales hääleõiguseta liikmena EBA järelevalvenõukogus.

EBA ja EKP pangandusjärelevalve koostöö hõlmas mitmesuguseid teemasid. EKP osales näiteks EBA vastuse koostamisel Euroopa Komisjoni nõuandetaotlusele Basel III lõpuleviimise paketi rakendamise kohta. Samuti andis EKP nõu seoses EBA arvamusega Ühendkuningriigi EList väljaastumise kohta^[57] (vt infokast 3) ning EBA tehniliste standardite ja suunistega sisemudelite ja nende valideerimise kohta^[58].

Järelevalve teine keskne aspekt on pankade juhtimiskorra tugevuse ja juhtorganiliikmete sobivuse hindamine. Läbivaadatud EKP sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhendis, mis avaldati 2018. aasta mais, järgitakse kapitalinõuete direktiivis, ESMA ja EBA ühistes sobivust käsitlevates suunistes ja sisejuhtimist käsitlevates EBA suunistes kasutatud terminoloogiat. Selles võetakse arvesse tööd, mis tehti tegevuse edasiandmise suuniste ajakohastamisel pärast EBA 2018. aastal algatatud avalikku konsultatsiooni (vt punkt 1.4).

EKP pangandusjärelevalve aitas edendada ka Euroopa viivislaenude vähendamise tegevuskava (vt punkt 1.2). Oktoobris 2018 valmisid EBA suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta, mis on kooskõlas EKP pangandusjärelevalve viivislaenude suunistega. Et koguda ja viia vastavusse järelevalveandmed kogu Euroopa pangandussektoris, töötavad EBA ja EKP pangandusjärelevalve praegu välja Euroopa keskset järelevalveandmete taristut EUCLID. 2018. aastal hoidis EBA/EKP EUCLIDi rakendamise töörühm ühiselt tehtaval tööl silma peal ning korraldas tehnilisi seminare, et tagada andmemudelite, üksuste liigitamise ja aruandluskohustuste kooskõlastamine.

Et edendada õigusaktide ühtlustamist ELis, juhindub EBA menetlusest „järgi või selgita“.^[59] Selle menetluse kohaselt peab EKP kui oluliste krediidiasutuste otsest järelevalvet tegev pädev asutus teavitama EBAt selle kohta, kas ta järgib või kavatseb järgida uusi suuniseid ja soovitusi. 2018. aastal saatis EKP EBA-le teavitused seitsme suunise, ühe ühiskomitee suunise ja kolme soovituse kohta, mis on dokumenteeritud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.^[60] Seni on EKP pangandusjärelevalve EBA-le alati teatanud, et ta järgib või kavatseb järgida asjaomaseid EBA suuniseid.

4.2.4 Osalemine finantsstabiilsuse nõukogu töös

2018. aastal panustas EKP pangandusjärelevalve aktiivselt finantsstabiilsuse nõukogu töösse, eelkõige järelevalve- ja õigusalase koostöö, standardite rakendamise ja kriisilahenduse valdkonnas. EKP pangandusjärelevalve osales ka finantsstabiilsuse nõukogu Euroopa piirkondliku nõuanderühma koosolekutel.

Praegu keskendub finantsstabiilsuse nõukogu üleilmsete finantssektori reformide rakendamise jälgimisele ja nende mõju hindamisele. EKP pangandusjärelevalve osaleb edaspidi aktiivselt asjaomastes finantsstabiilsuse nõukogu algatustes, mille eesmärk on kindlaks määrata kokkulepitud reformide mõju teatud laenuandmisvormidele, ning soovib seal ka esile tõsta, kuidas stabiilne ja hästi toimiv pangandussektor aitab kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule. Peale selle osaleb EKP pangandusjärelevalve edaspidi mitme olulise poliitikateemaga seotud töös, nagu maksejõuetuseks liiga suureks peetavate pankade probleem, kriisilahendus, kriisiohje ja riskid, mis johtuvad uue tehnoloogia kasutamisest finantsteenuste osutamisel.

5 EKP pangandusjärelevalve organisatsiooniline struktuur

5.1 Aruandlusnõuete täitmine

Käesolev aastaaruanne on üks peamisi kanaleid, mille kaudu EKP pangandusjärelevalve täidab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu ees. Määruses on sätestatud, et järelevalveülesannete andmist EKP-le tuleks tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. EKP peab väga oluliseks Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis täpsemalt sätestatud aruandlusraamistikust kinnipidamist ja selle täielikku kohaldamist.

Mis puudutab suhtlust Euroopa Parlamendiga 2018. aastal, siis esitles järelevalvenõukogu esimees parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees i) EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2017. aasta aruannet (26. märtsil), ii) osales kahel korralisel avalikul kuulamisel (19. juunil ja 20. novembril) ning iii) neljal erakorralisel mõttevahetusel (26. märtsil, 19. juunil, 9. septembril ja 20. novembril). Peamised aruteluteemad olid viivislaenud, EKP roll rahapesu tõkestamisel ja 2018. aasta EBA stressitest. 2018. aastal avaldas EKP ka 35 vastust Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikele küsimustele pangandusjärelevalve teemal. Kirjades esitatud küsimused puudutasid mitmesuguseid teemasid, sealhulgas viivislaenud, vähem olulised krediidiasutused ning pangajuhtide sobivus ja nõuetekohasus.

Peale selle edastas EKP Euroopa Parlamendile järelevalvenõukogu koosolekute protokollid, nagu on nõutud institutsioonidevahelises kokkuleppes.

Mis puutub ELi nõukogusse, siis osales järelevalvenõukogu esimees kolmel eurorühma kohtumisel, millest esimene peeti 19. veebruaril. 27. aprillil esitas järelevalvenõukogu esimees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2017. aasta aruannet. 5. novembril osales järelevalvenõukogu esimees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleval mõttevahetusel.

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega jätkas EKP pangandusjärelevalve 2018. aastal oma aruandekohustuse täitmist riikide parlamentide ees. Ta avaldas kuus vastust riikide parlamendiliikmetelt laekunud kirjalikele küsimustele.

Samuti panustas EKP 2018. aastal Euroopa Kontrollikoja poolt seoses ELi stressitestidega tehtud ESRNi ja EBA audititesse. EKP ülesanne oli esitada tõendeid ning sellega aitas ta hõlbustada kontrollikoja uurimisi neis küsimustes ja kirjeldada, kuidas toimivad asjaomased koostööprotsessid.

Samal ajal tegi EKP tööd ka selleks, et rakendada soovitused, mis tehti kahes EKP pangandusjärelevalvet käsitlevas Euroopa Kontrollikoja aruandes, mis avaldati jaanuaris 2018 ja novembris 2016, ning keskendus kriisiohjele ja üldisemalt ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele.

EKP peab kontrollikoja auditeid väga väärtuslikuks. EKP kindel soov on teha kontrollikojaga tihedalt koostööd ja esitada talle kogu vajalik teave tema töö hõlbustamiseks. Lähtudes aluslepingu sätetest, mis käsitlevad Euroopa Kontrollikoja volitusi auditeerida EKPd, tegi komisjon 2017. aastal ettepaneku, et EKP ja kontrollikoda võiksid sõlmida institutsioonidevahelise kokkuleppe, et täpsustada teabevahetuse korraldust. EKP ja kontrollikoda peavad praegu selleteemalisi arutelusid.

5.2 Läbipaistvus ja avalikud suhted

Läbipaistvuse kohustuse paremaks täitmiseks jätkas EKP pangandusjärelevalve oma tegevuse selgitamist mitmesuguste suhtluskanalite kaudu. 2018. aastal pidasid järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees 32 kõnet ning EKP esindajad järelevalvenõukogus 11 kõnet; ühtekokku anti 20 meediaintervjuud. EKP pangandusjärelevalve avaldas 31 pressiteadet ja neli kirja otsese järelevalve alla kuuluvatele pankadele. Enam kui 5000 tellijaga digiväljaandena ilmuv järelevalveuudiskiri tähistas novembris oma teist sünnipäeva. Tähelepanu tõmbamiseks uuele teabele ja olulisima sisu laialdase levitamise tagamiseks kasutas EKP oma sotsiaalmeediakanaleid.

Peale selle pidasid järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees aasta alguses pressikonverentsi, et anda ülevaade pangandusjärelevalve prioriteetidest. Samuti osalesid nad EKP juhitud sündmustel, mis olid kavandatud noorema publikuni jõudmiseks. Esimene EKP dialoog noortega peeti Hispaania keskpangas Madridis. Selle käigus vahetas järelevalvenõukogu esimees mõtteid 40 finantssektoris töötava noore spetsialistiga. Teises dialoogis osalesid järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees mõlemad vestlusringis Frankfurdi rahandus- ja juhtimiskooli (Frankfurt School of Finance and Management) 260 üliõpilase ja vilistlasega. 2018. aastal vastas EKP ka enam kui 1600-le üldsuselt saadud pangandusjärelevalveteemalisele päringule. Samuti korraldas EKP spetsiaalselt EKP järelevalveülesannetega seotud teemadel 31 loengut, millel osales ligikaudu tuhat kuulajat.

5.3 Otsuste tegemine

5.3.1 Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee

2018. aastal toimus 20 järelevalvenõukogu kohtumist. Nendest 14 toimusid Maini-äärses Frankfurdis ja viis telekonverentsina. Üks kohtumine leidis aset Hispaania keskpanga kutsel Madridis. Järelevalvenõukogu tegi enamiku oma otsuseid kirjaliku menetluse teel^[61]. 35 pangagruppi 119st, mis olid 2018. aastal EKP otsese järelevalve all, soovis saada EKP ametliku otsuse muus ELi ametlikus keeles kui inglise keel.

Peale kindlaid panku puudutavate lõplike otsuse-eelnõude, mis esitati EKP nõukogule heakskiitmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluse raames, tegi järelevalvenõukogu otsuseid ka mitme horisontaalse küsimuse kohta, mis olid seotud eelkõige ühtsete metoodikate ja raamistike rakendamisega konkreetses järelevalvevaldkonnas. Mõne sellise otsuse koostasid järelevalvenõukogu volitatud ajutised struktuurid. Need koosnesid EKP ja riiklike pädevate asutuste kõrgema taseme juhtidest. Need struktuurid tegid ettevalmistusi järgmistel teemadel: SREPi metoodika, järelevalve alla kuuluvate suure viivislaenude osakaaluga krediidiasutuste järelevalve põhimõtted ning protsesside lihtsustamine ühtses järelevalvemehhanismis.

Juhtkomitee pidas 2018. aastal 12 koosolekut. Neist kümme toimusid Maini-äärses Frankfurdis, üks telekonverentsina ja üks Hispaania keskpanga kutsel Madridis. Aprillis toimus tavapärane rotatsioon ning vahetusid viis riiklike pädevate asutuste esindajat, kes olid ametisse nimetatud aastaks.

5.3.2 Otsustusprotsessi lihtsustamine

2018. aastal kavandas ja rakendas ühtse järelevalvemehhanismi lihtsustamise töörühm (vt punkt 5.4) mitu meedet, et optimeerida järelevalvenõukogu toimimist, lihtsustades otsustusmenetlusi ja parandades liikmete ligipääsu teabele. Kesksel kohal oli kolm meedet: i) järelevalvenõukogu koosolekute, aga ka kirjalike menetluste ja teemade arvu vähendamine, mis võimaldab liikmetel keskenduda kõige olulisematele järelevalveküsimustele; ii) järelevalvenõukogu koosolekute optimeerimine ja lihtsustamine, et muuta need võimalikult tõhusaks ja tulemuslikuks, ning iii) järelevalvenõukogule suunatud teabevoo sujundamine ja edasine tõhustamine.

Üks otsustusprotsessile suurimat mõju avaldanud meede oli delegeerimisraamistiku laiendamine rutiinsete EKP järelevalveotsuste täiendavatele liikidele. 2018. aasta märtsis laiendati delegeerimisraamistikku otsustamispädevusele, mis on seotud omavahendite vähendamise, esimese taseme põhiomavahendite hulka kuuluvate instrumentide liigitamise ning, kui seda nõuab riigisisene õigus, siis ka täiendavate esimese taseme omavahendite hulka kuuluvate instrumentide liigitusega seotud otsustega.

5.3.3 Vaidlustusnõukogu

Vaidlustusnõukogu^[62] on EKP organ, kuhu kuuluvad liikmed, kes on nii isiklikult kui ka kollektiivselt EKPst sõltumatud. EKP nõukogu on neile usaldanud järelevalveküsimustes tehtud otsuste läbivaatamise, kui selleks esitatakse vastuvõetav läbivaatamistaotlus. Läbivaatamisel keskendub vaidlustusnõukogu vaidlustatud otsuse menetluslikule ja sisulisele vastavusele ühtse järelevalvemehhanismi määrusega, austades EKP-le jäetud kaalutlusõigust. Praktiliselt tähendab läbivaatamine seda, et vaidlustusnõukogu kontrollib, kas järgitud on nõuetekohast menetlust, kas otsus on piisavalt põhjendatud ja kooskõlas kohaldatava õigusega, kas hinnangus on ilmseid vigu, kas otsus on ilmselgelt ebaproportsionaalne või kas EKP on oma võimu kuritarvitanud. Läbivaatamise tulemuseks on mittesiduv järelevalvenõukogule suunatud arvamus, milles tehakse ettepanek esialgse otsuse tühistamiseks või selle asendamiseks uue, sama või muudetud sisuga otsusega, mis esitatakse EKP nõukogule lõplikuks heakskiitmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluse raames.

2018. aastal esitati vaidlustusnõukogule viis uut taotlust EKP järelevalveotsuse halduskorras läbivaatamiseks. Vaidlustusnõukogu võttis vastu neli arvamust, sest üks läbivaatamistaotlus võeti tagasi pärast seda, kui EKP esitas järelevalveotsuse paranduse (vt tabel 7). Kõigi 2018. aastal läbivaadatud juhtumite puhul korraldas vaidlustusnõukogu uurimisetapis ärakuulamise, mis andis taotlejale ja EKP-le lisavõimaluse vaidlustatud otsust kommenteerida.

Läbivaatamiste teemad ja tähtsad küsimused

Vaidlustusnõukogu läbivaadatud juhtumid käsitlesid mitut liiki järelevalveotsuseid: järelevalvenõuetele vastavus, tegevusloa kehtetuks tunnistamine, olulise osaluse omandamine ja haldussanktsioonid.

EKP otsuste läbivaatamine puudutas 2018. aastal peamiselt küsimusi, mis olid seotud menetlusnormide järgimisega (nt faktide täpne esitamine, asjakohane õiguslik alus, põhjenduste piisavus ja proportsionaalsuse põhimõte) ning EKP ja EKP otsuseid ettevalmistavate riiklike pädevate asutuste koostööga.

Euroopa Liidu Kohtu pädevus seoses EKPga

2018. aastal esitati EKP-le 19 otsehagi ja Euroopa Liidu Kohtule esitati kaebused Euroopa Liidu Üldkohtu (edaspidi „üldkohus“) otsuse peale kahes EKPga seotud asjas. 2018. aastal tehti otsus kahes EKP pangandusjärelevalvega seotud kohtuasjade rühmas. 24. aprillil 2018 kinnitas üldkohus EKP otsuseid, mis olid suunatud järgmistele pankadele: Caisse régionale de crédit agricole mutuel Alpes Provence (kohtuasi T-133/16), Caisse régionale de crédit agricole mutuel Nord Midi-Pyrénées (kohtuasi T-134/16), Caisse régionale de crédit agricole mutuel Charente-Maritime Deux-Sèvres (kohtuasi T-135/16) ja Caisse régionale de crédit agricole mutuel Brie Picardie (kohtuasi T-136/16). Nendes neljas 7. oktoobril 2015 vastuvõetud EKP otsuses oli EKP heaks kiitnud teatud isikute nimetamise taotluse esitanud pankade juhatuse esimeheks, kuid oli vastu sellele, et needsamad isikud täidavad samal ajal samas pangas nn tegeliku direktori funktsiooni. 13. juulil 2018 tühistas üldkohus EKP otsused, mis olid suunatud järgmistele pankadele: La Banque Postale (kohtuasi T-733/16), BNP Paribas (kohtuasi T-768/16), Crédit Agricole SA (kohtuasi T-758/16), Société générale (kohtuasi T-757/16), Confédération nationale du Crédit mutuel (kohtuasi T-751/16) ja BPCE (kohtuasi T-745/16). Nendes kuues otsuses oli EKP tagasi lükanud pankade taotluse lubada neil finantsvõimenduse määra arvutamisel välja jätta teatud Caisse des Dépôts et Consignations (CDC) vastu olevad nõuded, mis olid seotud hoiustega, mis olid tehtud livret A, livret de développement durable et solidaire ja livret d’épargne populaire hoiukontode raames.

5.4 Ühtse järelevalvemehhanismi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine

5.4.1 EKP järelevalvekvaliteedi tagamise osakond: ülevaade alates asutamisest tehtud tööst

Et suurendada EKP pangandusjärelevalve usaldusväärsust ning tagada pidev kvaliteetne ja järjepidev järelevalve kogu ühtse järelevalvemehhanismi raames, on EKP loonud järelevalvekvaliteedi tagamise osakonna. Osakond toimib tihedas koostöös riiklike pädevate asutuste kvaliteedi tagamise funktsioonide võrgustikuga, mis arutab nimetatud osakonna tulemusi, mis mõjutavad riiklikke pädevaid asutusi, ja annab nende kohta tagasisidet.

Osakond kasutab väärtuse loomiseks mitut omavahel seotud meetodit, millest peamine on kvaliteedi järelhindamine. Eesmärk on edendada kvaliteeti ja järjepidevust ning tagada EKP pangandusjärelevalve tõhusus. Peale selle toimib osakond parimate tavade teadmuskeskusena.

Järelevalvekvaliteedi tagamise osakonna töömeetod põhineb avatud koostööl asjassepuutuvate tegevusüksuste ja riiklike pädevate asutustega vastastikuse mõistmise õhkkonnas, kus jagatakse tegelikke järelevalvetavasid, riske, kitsaskohti ja vajadust tehtavate muudatuste järele. Seega püüab osakond luua konstruktiivseid, ettevaatavaid ja riskipõhiseid lahendusi, mis on suunatud ühtse järelevalvemehhanismi tulemustele, metoodikatele, protsessidele ja töövahenditele.

Pärast iga kvaliteedihindamist püüab osakond jõuda asjaomaste tegevusharudega kokkuleppele ettepanekutes töö tõhustamiseks ning kindlaks teha ka ettepanekute sobivad adressaadid ja nende elluviimise ajaraamid. See tähendab, et nende ettepanekute adressaadid võtavad selle protsessi eest vastutuse; nemad on need, kes on kõige enam huvitatud järelmeetmete võtmisest ja koos järelevalvekvaliteedi tagamise osakonnaga koostatud ettepanekute rakendamisest. Alates osakonna loomisest on läbi viidud 24 hindamist, mille tulemusel on tehtud enam kui kolmsada töö tõhustamise ettepanekut. Peale hindamiste annab osakond tagasisidet tegevusüksustele näiteks töötubades, seminaridel ja riiklike pädevate asutuste külastustel.

Kvaliteedihindamise läbiviimise kõrval edendab järelevalvekvaliteedi tagamise osakond ühtse järelevalvemehhanismis tõhusust ja tulemuslikkust. Seda tehakse arvukate lisavahendite abil, nagu ühtse järelevalvemehhanismi õppekava, mille eesmärk on hoida ühtse järelevalvemehhanismi töötajate pädevuse kõrget taset ja aidata kaasa järelevalvetavade lähenemisele. Peale selle toetab järelevalvekvaliteedi tagamise osakond tegevusharusid nende suhtluses sise- ja välisaudiitoritega (nt siseauditi direktoraadi, siseaudiitorite komitee ja Euroopa Kontrollikojaga). Samuti toetab osakond ühtse järelevalvemehhanismi operatsiooniriski juhtimise kõrgetasemelist eksperdirühma, mis vastutab operatsiooniriskide juhtimise jälgimise eest. Veel tegutseb osakond lihtsustamise keskusena, mida toetab kolleegidevõrgustik EKPs ja riiklikes pädevates asutustes. Osakond aitab tegevusharudel ja riiklikel pädevatel asutustel rakendada lihtsustamismeetmeid, mis on osa püüdlustest, et lihtsusest saaks järk-järgult ühtse järelevalvemehhanismi põhiväärtus.

5.4.2 Ühtse järelevalvemehhanismi lihtsustamise töörühma järeldused

Aja jooksul olid ühtse järelevalvemehhanismi struktuurid ja protsessid muutunud üha keerukamaks, mistõttu tekkis vajadus lihtsustamise järele. Kuna ühtne järelevalvemehhanism on jõudnud küpsemasse etappi, on loodud ühtse järelevalvemehhanismi lihtsustamise töörühm, mis esindab EKPd ja riiklikke pädevaid asutusi. Töörühm on hinnanud järelevalveprotsesse, et vähendada tarbetut keerukust ja topelttööd, optimeerides seeläbi ühtse järelevalvemehhanismi ressursikasutust ja edendades järelevalvet, mis lähtub suuremal määral riskidest.

Et suurendada järelevalvetöötajate teadlikkust, määratletakse lihtsustamine edaspidi järelevalvekäsiraamatus kui ühtse järelevalvemehhanismi toimimise üldpõhimõte.

Lihtsustamise töörühma ettepaneku kohaselt võiks ühtse järelevalvemehhanismi sisestruktuure ja -protsesse lihtsustada kolmel viisil. Esiteks peaksid EKP tegevusharud ja riiklikud pädevad asutused, sealhulgas ühised järelevalverühmad ja horisontaalsed funktsioonid, tegema pidevalt ja aktiivselt ettepanekuid protsesside õhendamiseks. Teiseks peaks kogu ühtses järelevalvemehhanismis olema läbiv horisontaalne käsitlus selle kohta, kuidas edendada parimaid tavasid. Kolmandaks peaks järelevalvenõukogu olema lihtsustamisel eestvedajaks ja eeskujuks ning edendama ühtse järelevalvemehhanismi eesmärkide täitmise toetamiseks õhukesi protsesse.

Konkreetsemas plaanis tegi lihtsustamise töörühm ettepanekuid uute lihtsustamismeetmete kohta, mis andsid hoogu ka juba käimasolevatele algatustele. Üks neist ettepanekutest oli piirata heakskiitmistasandite arvu ja järelevalvenõukogu ettepanekute pikkust. Teine puudutas teabe vahetamist EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteemi IMAS kaudu. Samuti pakkus lihtsustamise töörühm välja mitu meedet järelevalvega seotud aruandlusnõuete lihtsustamiseks ning laekunud aruandlusandmete töötlemiseks ja säilitamiseks.

Lihtsustamise töörühm tegi ka ettepanekuid järelevalvenõukogu toimimise optimeerimiseks, et lihtsustada otsustusmenetlusi ja parandada järelevalvenõukogu liikmete ligipääsu teabele.

Nende algatuste tulemusel on vähenenud EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule esitatud menetluste arv eeskätt tänu delegeerimisraamistikule (vt punkt 5.3.2). Peale selle aitas järelevalvenõukogule suunatud teabevoo sujundamine, automatiseerimine ja parem kvaliteet, aga ka tõhustatud jälgimisrakendused lihtsustada ja optimeerida nõukogu koosolekuid. Samuti vähendati järelevalvenõukogu menetluste sagedust tänu tõhusamale koosolekute ajakavale ning kirjalike menetluste ja teemade optimeeritud jaotumisele.

Muude lihtsustamise töörühma tehtud ettepanekute hulgas olid meeskonnatöö tõhustamine ühistes järelevalverühmades; terviklik lähenemine kohapealse ja kaugjärelevalve kavandamise lihtsustamisele ning ülesannete sisemisele korraldamisele; digiteerimisprotsessid ja olemasoleva IT-taristu optimeerimine.

5.5 EKP pangandusjärelevalve töötajad

EKP pangandusjärelevalve sisemine reorganiseerimine

EKP pangandusjärelevalve organisatsioonilised muudatused hõlmasid kolme osakonna viimist mikrotasandi usaldatavusjärelevalve IV peadirektoraadi koosseisust sekretariaadi direktoraadi koosseisu.

Tegevuslubade osakond, jõustamise ja sanktsioonide osakond ning järelevalvekvaliteedi osakond viidi sekretariaadi direktoraadi koosseisu veebruaris 2018. Selle üleviimise järel muudeti sekretariaadi direktoraat peadirektoraadiks. Peadirektoraadi alla loodi ühtse järelevalvemehhanismi otsustusprotsessi osakond, kuhu kuuluvad endise sekretariaadi direktoraadi kaks allüksust. See ümberkorraldus tasakaalustab EKP pangandusjärelevalve tegevusharude suurust. Samuti tõhustab see üldjuhtimist ning edendab selgemat ülesannete jaotust mikrotasandi usaldatavusjärelevalve IV peadirektoraadi ja uue järelevalvenõukogu sekretariaadi peadirektoraadi vahel.

Ametikohtade arvu kasv

2018. aastal oli EKP pangandusjärelevalve viies peamises tegevusharus 1099 täistööajale taandatud kinnitatud ametikohta (2017. aastal 1028,5). Ametikohtade arvu suurenemine 2018. aastal oli eelkõige tingitud ettevalmistustest Brexitiks valdkondades, mis puudutavad ühiste järelevalverühmade mehitamist ja põhjalikku hindamist. Peale selle kinnitati 30,5 täistööajale taandatud ametikohta ühistes teenustes^[63], mille tulemusel kasvas täistööajale taandatud ametikohtade koguarv 453ni.

2019. aastaks kinnitas EKP nõukogu ametikohtade arvu suurenemise 90 täistööajale taandatud ametikoha võrra EKP pangandusjärelevalve põhitegevusharudes ja 18 täistööajale taandatud ametikoha võrra tegevusharudes, mis osutavad ühiseid teenuseid ühtse järelevalvemehhanismiga seotud ülesannete täitmiseks. Peaaegu pool nimetatud 90 ametikohast on 2019. aastal vajalikud seoses Brexitiga. EKP pangandusjärelevalve põhitegevusharude tarbeks 2019. aastal loodud ülejäänud ametikohad on eelkõige seotud sellega, et stressitestidega seotud ülesandeid, mille täitmiseks kasutati varem väliskonsultantide tuge, täidaksid koosseisulised töötajad. Mis puutub otseselt Brexitiga seotud ressurssidesse, siis eeldatakse praegu, et edaspidine vajadus lisaametikohtade järele on esialgsetest hinnangutest väiksem, ning täistööajale taandatud ametikohti luuakse kuni 2022. aastani.

Mis puudutab soolist mitmekesisust, siis naistöötajate osakaal kõigist alalistest ja tähtajalistest EKP pangandusjärelevalvega seotud põhitegevusharudes töötavatest töötajatest püsis 2018. aastal 40% juures. Juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal oli eelmise aastaga võrreldes veidi vähenenud, olles 31%. Mittejuhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal püsis eelmise aastaga võrreldes muutumatu ehk 42%.

Piiriüleste kohapealsete missioonide edendamine: riiklike pädevate asutuste kontrollijate sagedasemad lühiajalised lähetused EKPsse

Euroopa pangandusjärelevalve mitmeaastane eesmärk on suurendada piiriüleste ja segarühmade kohapealsete missioonide osakaalu.^[64] Selle algatusega soovitakse edendada võrdseid võimalusi ja ühtlustada pankades tehtavate kohapealsete kontrollide metoodika kohaldamist. Samuti on algatuse eesmärk suurendada kohapealsete töötajate meeskonnavaimu ja luua ühtne kohapealne kultuur. Samuti tekib võimalus näha panga olukorda uudsest vaatenurgast läbi liikmesriigivälise pädeva asutuse töötajate silmade.

Et edendada piiriüleseid ja segarühmade missioone, on riiklike pädevate asutuste kontrollijatele loodud mitu valikuvõimalust. Olulisel kohal on võimalus minna piiriülese või segarühma missiooni ajaks EKPsse lähetusse, sõlmides EKPga nn ESCB/IO^[65] lepingu, mille puhul palga-, reisi- ja majutuskulud kaetakse EKP eelarvest (sellisel juhul ei kohaldata nende töötajate suhtes enam riikliku pädeva asutuse senist töökorraldust). See võimalus tehti kättesaadavaks 2018. aastal ja seda on laialdaselt kasutatud: kokku on sõlmitud 128 nimetatud lepingut riiklike pädevate asutuste kontrollijatega piiriülesteks ja segarühmade missioonideks, mis soodustab töötajate vahetust Euroopa pangandusjärelevalve raames. Nimetatud lepingu sõlminud kontrollirühmaliikmete töötingimused on võrdsed. See soodustab kaasava meeskonnavaimu ja ühtse kohapealse kultuuri tekkimist. Samuti tõhustab see kohapealsete ressursside asendatavust Euroopa pangandusjärelevalves. Kui mõnes valdkonnas jääb konkreetsest asjatundlikkusest vajaka, saavad seda pakkuda eksperdid teisest järelevalveasutusest.

Riiklike pädevate asutuste ja EKP töötajatele korraldati esimene järelevalvetöötajate foorum ja kontrollijate päev

Et kujundada välja ühtne Euroopa järelevalvekultuur, korraldati 2018. aastal Frankfurdis kaks ühtse järelevalvemehhanismi üritust.

Esimene neist, järelevalvetöötajate foorum („Supervisors Connect“), toimus 17.–19. aprillil. See oli mõeldud eeskätt kõigile ühiste järelevalverühmade koordinaatoritele ja allkoordinaatoritele, aga ka vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve eest vastutavatele kõrgema astme juhtidele ja ühtse järelevalvemehhanismi horisontaalsete võrgustike kõrgeima tasandi esindajatele. Teine üritus, kontrollijate päev („Inspectors' Day“) toimus 29.–30. oktoobril ja selle sihtrühm oli kohapealsete kontrollide tegijad, sealhulgas need, kes tegelevad mudelite uurimiste ja kavandamisega.

Järelevalvetöötajate foorumil osales 280 inimest, kellest 200 olid riiklikest pädevatest asutustest ja riikide keskpankadest. Kahe ja poole päeva jooksul oli osalejatel võimalus osaleda mitmes suuremas ja väiksemas vestlusringis, kus arutleti näiteks digitehnoloogia arengu ja küberriski, kasumlikkuse ja Brexiti teemadel. Arutelude ettevalmistamisel osalesid aktiivselt riiklike pädevate asutuste töötajad: 38 esinejast 30 olid riiklikest pädevatest asutustest. Peale selle oli osalejatel võimalus osaleda pehmeid oskusi, nagu juhtimine, konfliktihaldus ja suhtlemine, käsitlevates töötubades. Samuti oli osalejatel võimalus omavahel tutvuda, sealhulgas nn teabemessil, kus oma tööd esitlesid mitmesugused EKP tegevusharud. See võimaldas osalejatel suhelda, üksteiselt õppida ja parimaid tavasid jagada.

Kontrollijate päeva („Inspectors' Day“) formaat oli laias laastus sama mis järelevalvetöötajate foorumil: üldsessioonide kõrval toimus töö tehnilistel teemadel (krediiditoimikute läbivaatamine ja statistiliste valimite moodustamine, IFRS 9, sisemudelite sihipärane läbivaatamine) väiksemates rühmades (kokku 28) ning oli ka võimalusi kogemusi vahetada. Üritusel osales peaaegu 400 kohapealsete kontrollide tegijat kogu ühtsest järelevalvemehhanismist.

„Supervisors Connect“ ja „Inspectors' Day“ on esimesed sedalaadi ja sellise ulatusega ühtse järelevalvemehhanismi korraldatavad üritused alates selle loomisest. Neid korraldab edaspidi iga kahe aasta tagant EKP pangandusjärelevalve ja need toimuvad eelkõige kulude kokkuhoiu eesmärgil Frankfurdis.

5.6 Tegevusjuhendi rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt peab EKP-l olema tegevusjuhend, mida kohaldatakse pangandusjärelevalvega seotud EKP töötajate ja juhtkonna suhtes ning milles käsitletakse huvide konflikte. Asjaomased sätted sisalduvad EKP eetikaraamistikus, mida rakendab vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus. See talitus nõustab kõiki EKP töötajaid eetikaküsimustes.

2018. aastal jätkas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus tööd, et luua kogu EKPSis ja ühtses järelevalvemehhanismis tugev eetikakultuur. EKP juhatus ja järelevalvenõukogu on seda tööd täielikult toetanud. Sel eesmärgil on kõik uued EKP pangandusjärelevalve töötajad läbinud kohustusliku e-õppe programmi ja suurendanud enda teadlikkust eetiliste dilemmade kohta spetsiaalsetel selleteemalistel seminaridel. Peale selle on vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus vastanud ligikaudu 1850-le väga mitmesugustel teemadel laekunud taotlusele, millest kolmandiku esitasid EKP pangandusjärelevalve töötajad. Peaaegu pooled neist taotlustest puudutasid eraotstarbelisi finantstehinguid; sellele järgnesid ametiaja lõppemisel kohaldatavad piirangud ja huvide konfliktiga seotud küsimused (vt diagramm 12).

Tavapärase kontrollimise käigus tuvastas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus väikese arvu mittevastavuse juhtumeid, millest 40% oli seotud EKP pangandusjärelevalve töötajate ja juhtkonnaga. Ühelgi juhul ei olnud tegu tahtliku väärkäitumise või muude tõsiste mittevastavuse juhtumitega.

2018. aasta jooksul oma ametikohalt lahkunud pangandusjärelevalve töötajatest ja juhtidest kolme puhul rakendati ooteaega ehk töölepingute vaheperioodi kooskõlas eetikaraamistikuga. Kõik need juhtumid olid seotud ühtse järelevalvemehhanismi juhtidega, kes asusid tööle finantsettevõtetesse, mille järelevalve eest nad varem ei vastutanud.

EKP kontrollis, kas riiklikud pädevad asutused on võtnud meetmeid, et järgida EKP suunist, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted nii EKP-le kui ka riiklikele pädevatele asutustele, ning leidis, et suunis on kogu ühtses järelevalvemehhanismis täielikult rakendatud. Selles abistas EKPd eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühm, kes toetab ka edaspidi EKP nõukogu, et eetikastandardeid keskmises ajaplaanis veelgi ühtlustada.

EKP eetikakomitee nõustab kõrgetasemeliste EKP organite liikmeid eetikaküsimustes. 2018. aastal võttis komitee vastu 11 arvamust, mis olid seotud kõrgetasemeliste EKP ametnikega, kes tegelevad pangandusjärelevalvega. Neist juhtumitest suurem osa oli seotud kohaldatava ooteajaga.

Eetikakomitee aitas ka kaasa uue, ühtse, tervikliku ja ajakohase eetikaraamistiku koostamisele kõigi kõrgetasemeliste EKP ametnike, sealhulgas järelevalvenõukogu liikmete jaoks. Uue raamistiku kinnitas EKP nõukogu 2018. aasta detsembris ja see jõustus 2019. aasta jaanuaris. Selles kajastuvad EKP tähtsaimad põhimõtted ja väärtused ning samal ajal võetakse asjakohaselt arvesse EKP eripära keskpanga, pangandusjärelevalveasutuse ja ELi institutsioonina. Peale selle vastab EKP Euroopa Parlamendi taotlustele ja Euroopa Ombudsmani soovitustele.

5.7 Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtte kohaldamine

2018. aastal kohaldati rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtet peamiselt seoses teabevahetusega eri poliitikavaldkondade vahel^[66].

Kooskõlas otsusega EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta kohaldati selle teabevahetuse suhtes teabe vajalikkuse nõuet ning seega pidid kõik poliitikavaldkonnad tõendama, et taotletav teave on vajalik nende tööeesmärkide saavutamiseks. Enamikul juhtudel võimaldas juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele seda teavet omanud EKP poliitikavaldkond. Seda tehti kooskõlas otsusega EKP/2014/39, mille kohaselt võivad juurdepääsu anonüümseks muudetud andmetele või poliitiliselt mittetundlikule teabele anda poliitikavaldkonnad ise. Seega ei pidanud EKP juhatus võimalike huvide konfliktide lahendamiseks sekkuma. Otsusest EKP/2014/39 tulenevalt oli EKP juhatuse osalus mõnel juhul siiski vajalik, et anda luba konkreetsete pankadega seotud anonüümseks muutmata teabe (nt teatud FINREPi ja COREPi vormide^[67] või muude algandmete) või poliitiliselt tundlike hinnangute vahetamiseks. Juurdepääs teabele võimaldati, lähtudes teabe vajalikkuse põhimõttest pärast äriliste kaalutluste hindamist ning piiratud ajaks, tagamaks, et teabe vajalikkuse nõue oleks kõigil asjakohastel ajahetkedel täidetud.

Otsuste tegemise tasandil ei tekitanud ülesannete lahusus probleeme ja puudus lepituskomisjoni sekkumise vajadus.

5.8 Andmete aruandlusraamistik ja teabehaldus

5.8.1 Muudatused andmete aruandlusraamistikus

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi raammäärusega vastutab EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste esitatud andmete kogumise ja kvaliteedikontrolli korraldamise eest.^[68] Põhieesmärk on tagada, et pangandusjärelevalveasutused kasutavad usaldusväärseid ja ajakohaseid andmeid.

Andmevoog kulgeb nn järkjärgulise käsitlusviisi kohaselt^[69] ning EKP teeb seejuures tihedat koostööd riiklike pädevate asutustega, kellele krediidiasutused saadavad oma usaldatavusnõuetega seotud aruanded esimesena ja kes teevad esimese kvaliteedikontrolli. Pärast aruannete kättesaamist teeb EKP need kättesaadavaks lõppkasutajatele, nagu ühised järelevalverühmad või EKP pangandusjärelevalve horisontaalsed funktsioonid. Seda tehakse ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteemi IMAS kaudu. Valik krediidiasutuste alarühmalt (peamiselt olulised krediidiasutused) saadud andmeid edastatakse nende laekumisel EBA-le ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule. Peale järelevalveandmete kogub EKP teavet ka aruandvate üksuste enda kohta (alusandmed), näiteks nende asukohariigi ja suhete kohta teiste pangagrupi üksustega. Alates 1. detsembrist 2018 on riiklikud pädevad asutused / riikide keskpangad ja EKP edastanud kõiki alusandmeid ja nendega seotud ajakohastusi otse asutuste ja sidusettevõtjate andmebaasi RIAD kaudu^[70].

Kooskõlas EBA aruandlusraamistiku versiooniga 2.7, mida kohaldatakse andmete esitamisele alates 31. märtsist 2018, hõlmab järelevalveandmete kogum nüüd ka andmeid riigivõlakirjade riskipositsioonide kohta, üksikasjalikke andmeid operatsiooniriski kahjude kohta ja täiendavaid likviidsusseire parameetreid. Samuti kajastuvad selles standardist IFRS 9 tulenevad muudatused. Andmed seisuga 31. detsember 2018 on kooskõlas EBA aruandlusraamistiku versiooniga 2.8, millega võetakse kasutusele uued aruandlusnõuded seoses usaldusväärse hindamise (COREP) ja kriisilahenduse aruandluse rakenduslike tehniliste standarditega.

EKP hindab EBA rakenduslike tehniliste standardite, erakorraliste lühiajaliste analüüside ja viivislaenude kvartaliaruannete alusel edastatud järelevalveandmete kvaliteeti. EKP andmeseire ja kvaliteedihindamise raamistikus on loodud andmekvaliteedi eskalatsiooniprotsess. Selle peamine eesmärk on tagada, et krediidiasutuste järelevalveline aruandlus oleks kooskõlas andmekvaliteedi nõuetega. Protsess peab tagama, et EKP vastus (sealhulgas järelevalvemeetmed) andmekvaliteedi probleemidele oleks proportsionaalne, õiglane ja hoiatav. EKP koostab ka näidikud, mis kajastavad hinnangut iga krediidiasutuse esitatud andmete kvaliteedile ja mis võimaldavad järelevalveasutustel võrrelda tulemusi ka teiste krediidiasutustega.

Peale näidikute koostab EKP järelevalveasutuste jaoks korrapäraselt järelevalveandmete kogumeid, peamisi riskinäitajaid ja aruandeid. Samuti avaldatakse iga kvartal EKP pangandusjärelevalve veebisaidil panganduse koondstatistikat, mis hõlmab olulisi krediidiasutusi kõrgeimal konsolideerimistasemel. Seoses EBA aruandlusraamistiku kasutuselevõtmise ning turuanalüütikute ja -osaliste tähelepanu keskpunkti muutumisega täiustati seda statistikat 2018. aastal ulatuslikult. See hõlmab nüüd uusi näitajaid, nagu esimese, teise ja kolmanda taseme varad, kogunõuded valitsemissektori vastu ja sisereitingute meetodil põhineva krediidiriski parameetrid. EKP avaldab ka igal aastal maksevõime ja finantsvõimenduse näitajad panga tasandil, mille pangad avalikustavad kooskõlas kolmanda samba nõuetega. 2018. aastal lisati väljaandesse ka teave EKP järelevalve alla kuuluvate globaalsete ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste riskiga kaalutud varade kohta riski liigi ja arvutusmeetodi järgi. Sellega kaasnev suurem läbipaistvus võimaldab sidusrühmadel usaldatavusnõuete parameetreid mõtestatult võrrelda.

5.8.2 Järelevalveliseks kasutuseks kättesaadavad statistilised andmed

Peale järelevalveasutustele esitatud andmete võib järelevalveliseks kasutuseks kättesaadavaks teha ka konfidentsiaalse statistilise teabe^[71]. Sellise teabe hulka kuuluvad näiteks instrumendipõhised andmekogumid AnaCredit^[72] ja rahaturgude statistikaaruandlus^[73], mis täiendavad andmeid EKP järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste poolt hoitavate finantsinstrumentide kohta.

AnaCreditiga kogutakse ühtlustatud laenuandmeid kõigi euroala riikide krediidiasutuste antud laenude kohta. AnaCredit võeti kasutusele 2018. aasta neljandas kvartalis ja see sisaldab esialgu vaid osa riikide andmeid; kõiki euroala riike katvad andmed on eelduste kohaselt kättesaadavad 2019. aasta esimese kvartali lõpuks. Võlgnikke puudutavad andmed hõlmavad krediiti, mis on antud juriidilistele isikutele, sealhulgas mittefinantsettevõtetele, valitsusasutustele ja finantsasutustele. Instrumentide kohta käivad andmed hõlmavad hoiuseid (v.a pöördrepolepingud), arvelduslaene, krediitkaardivõlgu, vaba tagasimaksega krediiti (v.a arvelduslaenud ja krediitkaardivõlad), krediidiliine (v.a vaba tagasimaksega krediit), pöördrepolepinguid, nõudeid klientide vastu, kapitalirenti ja muid laene. Lisaks teabele vastaspoole riski ja vastaspoole kohustuste täitmata jätmise seisu kohta peaks AnaCreditist saadav teave võimaldama järelevalveasutustel tuvastada ka olulisest laenuvõtjate kontsentreerumisest tulenevaid riske, jälgida ja hinnata järelevalve alla kuuluvate üksuste krediidiriski ning teha üksikasjalikke analüüse viivisnõuete ja tagatise piisavuse kohta. Ehkki AnaCreditist johtuv kasu järelevalveasutustele krediidiriski hindamisel on hästi määratletud, on praeguses raamistikus mitu piirangut, mis võivad takistada järelevalveasutustel selle laialdast kasutamist. Kitsaskohtadeks on eelkõige konsolideerimistase (teave on kättesaadav ainult üksuse tasemel), vastaspoolte ja instrumentide kaetus (nt puudub teave kodumajapidamiste ja tuletisinstrumentide/bilansiväliste kirjete kohta) ning olulisuse piirmäärad (nt esinevad väikesed ebakõlad AnaCrediti ja järelevalvestatistika vahel). Nende piirangute ületamise viise uuritakse siis, kui hakatakse valmistuma AnaCrediti edasisteks etappideks.

Rahaturgude statistika andmekogum võeti kasutusele 1. juulil 2016. See sisaldab tehingupõhiseid andmeid rahaturu eri segmentide kohta: tagatud ja tagamata tehingud, välisvaluuta vahetustehingud ja eurodes tehtavad üleöö intressimäära vahetustehingud. Asjaomaseid andmeid esitavad kokku 50 euroala krediidiasutust (mis on kümne euroala riigi residendid). Aruandlus hõlmab tehinguid andmeesitajate ja teiste finantsasutuste (nt keskpangad, muud finantsvahendajad, kindlustusseltsid ja pensionifondid), valitsemissektori ning Basel III likviidsuskattekordaja raamistiku kohaselt hulgiettevõtjateks liigitatud mittefinantsettevõtete vahel. Rahaturgude statistilised andmed täiendavad järelevalvelisi andmeid nii tagatud kui ka tagamata krediidipositsioonide kohta. Samuti sisaldavad need andmeid indeksipõhiste üleöö intressimäära vahetustehingute kohta.

5.8.3 Teabe haldamine ühtses järelevalvemehhanismis – IMAS

2018. aastal tehti ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteemis IMAS olulised muudatused. Sellesse lisati uued moodulid SREPi jaoks ning järelevalve käigus tehtud tähelepanekute ja EKP otsustes ja tegevusmeetmetes sätestatud meetmete jälgimiseks. Muudatuste hulka kuuluvad ka uus sisemudelite andmebaas ja uued IMASi töövood mudelite jooksvaks jälgimiseks ning jõustamisele ja sanktsioonide kehtestamisele suunamiseks, sealhulgas võimalikest rikkumistest teavitamiseks.

Peale ühtse järelevalvemehhanismiga seotud tegevuste toetab IMAS nüüd ka Ühtset Kriisilahendusnõukogu ja riikide kriisilahendusasutusi nende kriisilahendusega seotud tegevuses. Kooskõlas asjaomase vastastikuse mõistmise memorandumiga kasutavad platvormi teabevahetuseks nii ühtne järelevalvemehhanism kui ka ühtne kriisilahenduskord.

6 Eelarvega seotud aruandlus

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peab EKP suutma tagada piisavad vahendid oma järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks. Neid vahendeid rahastatakse EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest järelevalvetasudest.

Järelevalveülesannete täitmisel tekkivad kulud on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad.^[74] EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. EKP nõukogu võtab vastu EKP aastaeelarve EKP juhatuse ettepanekul ning pärast järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega pangandusjärelevalvet puudutavates küsimustes konsulteerimist. EKP nõukogu abistab eelarvekomitee (BUCOM), kuhu kuuluvad kõigi eurosüsteemi keskpankade ja EKP esindajad. Eelarvekomitee abistab EKP nõukogu, esitades talle hinnangud eelarve planeerimist ja järelevalvet käsitlevate EKP aruannete kohta.

EKP eeldab, et 2019. aastal jätkub hallatavate kulude kasv eelkõige seoses oluliste krediidiasutuste otsese järelevalvega. Korraliste ülesannete eelarvelised kulud on stabiliseerunud. Siiski esineb väliseid tegureid – eelkõige Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust –, mis nõuavad eelseisval aastal ressursside suurendamist. Teave EKP pangandusjärelevalvega seotud ametikohtade arvu suurendamise kinnitamise kohta on esitatud käesoleva aruande punktis 5.5.

6.1 2018. aasta kulud

EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud hõlmavad peamiselt EKP pangandusjärelevalve peadirektoraatide otseseid kulusid. Järelevalvefunktsiooni täitmisel kasutatakse ka EKP olemasolevate tugitegevusharude osutatavaid ühiseid teenuseid^[75].

2018. aasta aprillis võttis EKP nõukogu vastu EKP otsuse 2018. aastal järelevalvetasudest hüvitatava summa kohta. Otsuses prognoositi pangandusjärelevalve ülesannete täitmisega seotud kuludeks aastas 502,5 miljonit eurot.^[76] 2018. aasta lõpus olid EKP järelevalveülesannetega seotud kulud 517,8 miljonit eurot. Need olid 2018. aasta aprillis prognoositust 3% suuremad, ent eelarvega rohkem kooskõlas kui 2017. aastal. EKP määruse kohaselt, mis käsitleb järelevalvetasusid (edaspidi „järelevalvetasude määrus“), kogutakse sellest tulenev 15,3 miljoni euro suurune puudujääk osana 2019. aastal nõutavast tasude kogusummast^[77].

EKP rühmitab oma kulud funktsioonipõhise liigituse alusel. EKP järelevalveülesannete puhul on peamised tegevusest lähtuvad rühmad järgmised:

• oluliste pankade või pangagruppide otsene järelevalve;
• vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevalve järelevaatamine (kaudne järelevalve);
• horisontaalsete ülesannete täitmine ja eriteenuste osutamine.

Liigituse kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis tekivad asjaomaste järelevalveülesannete eest vastutavatel EKP tegevusharudel. Iga rühma kohta esitatud kulud sisaldavad ka proportsionaalset osa EKP tugitegevusharude osutatud ühistest teenustest. EKP kasutab neid liigitusi ka selleks, et määrata kindlaks iga-aastastest järelevalvetasudest kaetavate iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel olenevalt nende järelevalvestaatusest (oluline või vähem oluline). Järelevalvetasude määruse artiklis 8 kindlaksmääratud metoodikas iga-aastaste järelevalvetasude jagunemise kohta on sätestatud, et horisontaalsete ülesannete ja eriteenustega seotud kulud jaotatakse proportsionaalselt, lähtudes oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste järelevalve kogukulust ja vähem oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste järelevalve järelevaatamise kogukulust.

Kulukategooria „oluliste pankade või pangagruppide otsene järelevalve“ hõlmab peamiselt kulusid, mis on seotud EKP osalemisega ühistes järelevalverühmades ja kohapealsetes kontrollides. Samuti sisaldab see kulusid, mis on seotud mitmeaastase sisemudelite sihipärase läbivaatamise projektiga ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega seoses 2018. aastal olulistes krediidiasutustes tehtud järelevalvealase stressitestiga (viiakse läbi iga kahe aasta tagant). Vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevalve järelevaatamine hõlmab järelevaatamise ja tegevuslubadega seotud ülesandeid. Horisontaalsete ülesannete ja eriteenuste hulka kuuluvad näiteks järelevalvenõukogu sekretariaadi töö, makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded (sealhulgas stressitestimisega seotud ülesanded), järelevalvepoliitika kujundamine, statistikateenused ja spetsiaalsed õigusteenused.

Suurim osa järelevalvetegevuse kuludest tuleneb palkadest ja hüvitistest ning sellega seotud kulutustest hoonete rentimisele ja haldamisele ning muudest töötajatega seotud kuludest, nagu tööreisid ja koolitus.

EKP oli 2018. aasta järelevalvetasudest kaetavate pangandusjärelevalve ülesannetega seotud kulude summa prognoosimisel konservatiivne. Väike 3% ülekulu tuleneb valdavas osas kinnitatud EKP ametikohtade arvu kõrgemast rakendusmäärast, mille tulemusel kasvasid vastavalt ka hoonetega ning tööreiside ja konsultatsiooniteenustega seotud kulud.

Peale sisemiste ressursside peab EKP järelevalveülesannete täitmisel kasutama ka väliskonsultantide teenuseid. Neid ressursse kaasatakse kas selleks, et hankida eriteadmisi, või integreeritud konsultatsiooniteenust kvalifitseeritud majasisese töötaja juhendamisel ajutise ressursinappuse katmiseks. Kokku kulutas EKP 2018. aastal järelevalveülesannetega seotud konsultatsiooniteenustele 75,8 miljonit eurot. Suurim konsultantide tuge nõudnud üksiktegevus 2018. aastal oli sisemudelite sihipärane läbivaatamine, mille puhul ulatusid välise toe 2018. aasta kulud 45,7 miljoni euroni. 2018. aastal kulutati 9,2 miljonit eurot ka iga kahe aasta tagant tehtava järelevalvealase stressitestiga seoses kaasatud välisressurssidele, kes täiendasid riiklikest pädevatest asutustest lähetatud ja EKP enda töötajaid. Nagu selgitatud käesoleva aruande punktis 5.5, on EKP nõukogu otsustanud EKP ametikohtade arvu alates 2019. aastast suurendada, et stressitestimisega seotud ülesandeid, mille täitmiseks kasutati varem väliskonsultantide tuge, täidaksid koosseisulised töötajad. Ülejäänud osa konsultatsiooniteenustele tehtud kulutustest kasutati peamiselt selleks, et täita nn korralisi kohapealse järelevalve ülesandeid, sealhulgas piiriüleseid missioone, hinnata pankade valmisolekut IFRS 9 muudatustest tulenevaks mõjuks, teha põhjalikku hindamist ja Brexitiga seotud ettevalmistusi.

6.2 2018. aasta järelevalvetasude raamistik

Koos ühtse järelevalvemehhanismi määrusega moodustab EKP järelevalvetasude määrus õigusraamistiku, mille alusel EKP kogub iga-aastast tasu järelevalveülesannetega seotud kulude katteks. Järelevalvetasude määruses nähakse ette: i) iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramise meetodid; ii) järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste järelevalvetasu arvutamise meetodid; iii) iga-aastase järelevalvetasu kogumise meetodid.

EKP järelevalvetasude raamistiku läbivaatamise ülevaade

EKP järelevalvetasude raamistiku jooksva läbivaatamise tulemused plaanitakse avaldada aprillis 2019. Väljaandes selgitatakse EKP kavandatud järelevalvetasude määruse muudatusi ja sellega algatatakse esitatud muudatuste kohta avalik konsultatsioon. Muudatustes on arvesse võetud märkusi, mis tehti läbivaatamise kohta 2017. aastal toimunud avaliku konsultatsiooni käigus, ning need puudutavad väiksemate vähem oluliste krediidiasutuste edasisi proportsionaalsusmeetmeid, protsessi tõhustamist, sealhulgas statistiliste andmete (tasutegurite) kogumise korra sujundamist, ning selgitusi raamistiku teatud elementide kohta. Eelduste kohaselt on muudetud määrus jõustunud ajaks, kui arvutatakse iga-aastased järelevalvetasud 2020. aasta tasuperioodiks.

Nõutud järelevalvetasude kogusumma

2018. aasta aprillis otsustas EKP järelevalvetasude kogusummaks 474,8 miljonit eurot, millest kaetakse EKP järelevalveülesannete täitmisega kaasnevad eeldatavad kulutused. See lähtub kogu 2018. aasta jooksul tehtud eeldatavatest kulutustest, mis ulatuvad 502,5 miljoni euroni ja mida on kohandatud järgmiste summadega: i) 27,9 miljoni euro suurune ülejääk, mis kanti üle 2017. aasta tasuperioodist, ja ii) 0,2 miljonit eurot (netoarvestuses), mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi.

Iga-aastastest järelevalvetasudest kaetav summa jaotatakse kahte ossa, lähtudes järelevalve alla kuuluvate üksuste staatusest, st sellest, kas need on olulised või vähem olulised. Jaotuses kajastub EKP kohaldatav järelevalve ulatuse määr.

Nagu punktis 6.1 selgitatud, on 2018. aastal pangandusjärelevalve ülesannetega seotud tegelike kulude ja samaks aastaks prognoositud tasude vahel 15,3 miljoni euro suurune puudujääk. See puudujääk võetakse arvesse 2019. aastal nõutavas kogusummas. See jaotatakse oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste kategooriate vahel asjaomaste funktsioonide 2018. aasta tegelike kulude suhte järgi, st 91% olulistele krediidiasutustele ja 9% vähem olulistele krediidiasutustele.

Eelmistes tasutsüklites kogutud kogusummale on tulnud kasuks eelneval aastal kogutud, ent kasutamata jäänud summade edasikandmine, mis on vähendanud iga-aastaste kulutuste suurenemise mõju. Et 2019. aastaks kavandatud kogusummas sisaldub puudujääk (mis suurendab kogutavat summat), mitte ülejääk (mis vähendab summat), on oodata, et järgmisel aastal nõutav kogusumma kasvab iga-aastasest kulude suurenemisest enam.

Üksikute pankade järelevalvetasud

Pankade tasandil arvutatakse tasud panga tähtsuse ja riskiprofiili järgi, kasutades iga-aastaseid tasutegureid, mille kõik järelevalve alla kuuluvad pangad esitavad eelmise aasta 31. detsembriks. Iga panga kohta arvutatud järelevalvetasu aastamakse tuleb teha iga majandusaasta viimases kvartalis.

Järelevalvetasu arvutatakse ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel. Tasu sisaldab muutuvat tasukomponenti ja minimaalset tasukomponenti. Viimast kohaldatakse võrdselt kõikide pankade suhtes ja see põhineb 10%-l nõutavast kogusummast^[78].

Järelevalvetasude määruse artiklis 7 on sätestatud, et järgmised panga olukorra muudatused nõuavad asjaomase järelevalvetasu muutmist: i) järelevalvealuse üksuse järelevalvestaatuse muudatus, st üksus liigitatakse ümber olulisest vähem oluliseks või vastupidi; ii) uuele järelevalvealusele üksusele tegevusloa andmine või iii) olemasoleva tegevusloa tühistamine. Eelmiste tasuperioodidega seotud muudatused, mille tulemusel tehti uued EKP järelevalvetasuotsused, moodustasid 2018. aastal kokku 0,3 miljonit eurot.

Lisateave järelevalvetasude kohta on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Neid veebilehti täiendatakse korrapäraselt ja need avaldatakse kõigis ELi ametlikes keeltes.

6.3 Muud pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised

EKP-l on õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi pankade usaldatavusnõudeid käsitlevates ELi õigusaktides (sh EKP järelevalveotsused) sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest. Nendega seotud laekumisi ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Järelevalvetasude määrusega on tagatud, et kolmandatele isikutele makstavad kahjutasud ja EKP-le järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavad halduskaristused (sanktsioonid) ei mõjuta järelevalvetasu. Järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud halduskaristused kajastatakse laekumistena EKP tulude ja kulude aruandes. 2018. aastal oli järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustega seotud laekumiste summa 6,0 miljonit eurot.

7 EKP vastuvõetud õigusaktid

Allpool on loetletud pangandusjärelevalvet käsitlevad õigusaktid, mille EKP võttis vastu 2018. aastal ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja/või EKP veebisaidil. Loetelu hõlmab määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud õigusakte ja muid asjakohaseid õigusakte.

7.1 EKP määrused

ECB/2018/26
Euroopa Keskpanga 21. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1845 kaalutlusõiguse kasutamise kohta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkti d alusel seoses piirmääraga, mille alusel hinnata tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete olulisust (ELT L 299, 26.11.2018, lk 55)

7.2 Muud EKP õigusaktid (v.a määrused)

ECB/2017/44
Euroopa Keskpanga 28. detsembri 2017. aasta soovitus dividendi jaotamise põhimõtete kohta (ELT C 8, 11.1.2018, lk 1)

ECB/2018/6
Euroopa Keskpanga 13. veebruari 2018. aasta otsus (EL) 2018/228, millega muudetakse otsust (EL) 2017/936, millega volitatakse tööüksuste juhte võtma vastu sobivust ja nõuetekohasust käsitlevaid delegeeritud otsuseid (ELT L 43, 16.2.2018, lk 18)

ECB/2018/10
Euroopa Keskpanga 15. märtsi 2018. aasta otsus (EL) 2018/546 omavahendeid käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (ELT L 90, 6.4.2018, lk 105)

ECB/2018/11
Euroopa Keskpanga 27. märtsi 2018. aasta otsus (EL) 2018/547, millega volitatakse tööüksuste juhte vastu võtma omavahendeid käsitlevaid delegeeritud otsuseid (ELT L 90, 6.4.2018, lk 110)

ECB/2018/12
Euroopa Keskpanga 19. aprilli 2018. aasta otsus (EL) 2018/667 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2018. aastal (ELT L 111, 2.5.2018, lk 3)

8 Euroopa pangandussektor arvudes

Alates 2016. aasta detsembrist on EKP avaldanud oma pangandusjärelevalve veebisaidil statistikat oluliste krediidiasutuste bilansi koosseisu, kasumlikkuse, maksevõime ja krediidiriski kohta. Seoses EBA aruandlusraamistiku kasutuselevõtmise ning turuanalüütikute ja -osaliste tähelepanu keskpunkti muutumisega täiustati seda statistikat 2018. aastal ulatuslikult. See hõlmab nüüd uusi näitajaid, nagu esimese, teise ja kolmanda taseme varad, kogunõuded valitsemissektori vastu ja sisereitingute meetodil põhineva krediidiriski parameetrid. Seda järelevalvega seotud pangandusstatistikat avaldatakse kord kvartalis ning andmed esitatakse geograafilise jaotuse ja pankade liigituse järgi.

Olulisem vaatlusaluse perioodi statistika on esitatud allpool. Tuleb märkida, et eri vaatlusperioodidel kasutatud pankade valim on erinev, sest oluliste krediidiasutuste nimekiri muutub tavaliselt aasta jooksul.

Viimastel aruandeperioodidel on keskmised omavahendite suhtarvud püsinud stabiilsed (vt tabel 11). Koguomavahendite suhtarv oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 17,83%, mis on veidi väiksem kui möödunudaastane 17,97%. Sama suundumust võib täheldada esimese taseme põhiomavahendite suhtarvus (CET1), samal ajal kui esimese taseme omavahendite suhtarv kasvas 2017. aasta kolmanda kvartali 15,32%lt 2018. aasta kolmandas kvartalis 15,40%ni. Nii üleminekuperioodil rakendatav finantsvõimenduse määr kui ka täielikult rakendatav finantsvõimenduse määr on õige pisut langenud. Likviidsuskattekordaja oli 2018. aasta kolmandas kvartalis 140,93% ehk kõrgem kui varasema aasta 140,34%.

Samuti on paranenud pankade varade kvaliteet, sest viivislaenude kogusuhtarv on pidevalt alanenud – 2017. aasta kolmandas kvartalis oli see 5,15% ja 2018. aasta kolmandas kvartalis 4,17% (vt diagramm 13).

Pankade koguvarad ja -kohustused (vt diagramm 14 ja diagramm 15) kajastavad üksuste (muutuva) valimi andmeid konkreetsetel ajahetkedel. Seda silmas pidades on bilansside põhikirjed püsinud ajas stabiilsed, ehkki varade koosseisus võib täheldada kirje „laenud ja ettemaksed“ tõususuundumust ning kirjete „kapitaliinstrumendid“ ja „tuletisinstrumendid“ langussuundumust. Kohustuste koosseisus võib täheldada kirje „tuletisinstrumendid“ kahanevat suundumust ning kirje „hoiused“ mõningast kasvu.