ABoR

vaidlustusnõukogu

AML

rahapesu tõkestamine

Basel III

põhjalik kogum reformimeetmeid, mille on välja töötanud Baseli pangajärelevalve komitee vastusena 2008. aasta finantskriisile. Basel III tugineb Basel II reeglistikule. Selle eesmärk on tugevdada pangandussektori reguleerimist, järelevalvet ja riskihaldust. Meetmete eesmärk on suurendada pangandussektori võimet taluda šokke, mis tulenevad finants- ja majandusstressist, parandada riskihaldust ja -juhtimist ning suurendada pankade läbipaistvust ja andmete avalikustamist.

Baseli pangajärelevalve komitee

peamine üleilmne pankade usaldatavusnõudeid kehtestav asutus ja pangandusjärelevalve küsimuste koostööfoorum. Tema volitused hõlmavad reguleerimise, järelevalve ja pankade tavade tugevdamist kogu maailmas eesmärgiga edendada finantsstabiilsust. Komitee liikmete seas on otseste pangandusjärelevalve volitustega organisatsioonid ja keskpangad.

BCBS

Baseli pangajärelevalve komitee

BCPs

Baseli komitee tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtted

BRM

rikkumistest teavitamise mehhanism

BRRD

pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv

CCyB

vastutsüklilised kapitalipuhvrid

CET1

esimese taseme põhiomavahendid

CFT

terrorismi rahastamise tõkestamine

CGO

vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus

CJEU

Euroopa Liitu Kohus

COI

tsentraliseeritud kohapealsete kontrollide osakond

COREP

ühtne aruandlus

CRD

kapitalinõuete direktiiv

CRR

kapitalinõuete määrus

CRR/CRD IV

kapitalinõuete määrus ja direktiiv määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (CRR) ja direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (CRD IV). Määrusele ja direktiivile koos viitamisel kasutatakse sageli lühendit CRD IV.

CSSF

Commission de Surveillance du Secteur Financier

EBA

Euroopa Pangandusjärelevalve

EKP

Euroopa Keskpank

EKPS

Euroopa Keskpankade Süsteem

ESCB/IO

Euroopa Keskpankade Süsteem ja rahvusvahelised organisatsioonid

ESMA

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

ESRN

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

EUCLID

Euroopa keskne järelevalveandmete taristu

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)

1. jaanuaril 2011 Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi osana asutatud ELi sõltumatu asutus, mille ülesanne on tagada kogu ELi pangandussektoris tõhus ja ühtne usaldatavusnormatiivide kehtestamine ja nende täitmise järelevalve. Euroopa Pangandusjärelevalve põhiülesanne on toetada pangandusliidu ühtse reeglistiku loomist, et töötada kogu ELi jaoks välja ühtlustatud usaldatavusnõuded.

FCMC

Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon

Finantsseisundi taastamise kava

pangad on kohustatud koostama finantsseisundi taastamise kava, et olla valmis võimalikeks finantsraskusteks ja taastada finantsprobleemide ajal õigel ajal oma elujõulisus. Finantsseisundi taastamise kava põhiosas kirjeldatakse mitmesuguseid usaldusväärseid ja teostatavaid valikuvõimalusi elujõulisuse taastamiseks, näiteks kapitali- või likviidsusolukorra parandamiseks.

Finantsstabiilsuse nõukogu

rahvusvaheline organ, mis edendab rahvusvahelist finantsstabiilsust, koordineerides riikide finantsvaldkonna ametiasutusi ja rahvusvahelisi standardimisasutusi nende töös kindlate regulatiivsete ning järelevalvega ja finantssektori muude valdkondadega seotud kindlate poliitikapõhimõtete väljatöötamisel. Nõukogu edendab võrdseid võimalusi, toetades nende poliitikapõhimõtete järjepidevat rakendamist eri sektorites ja jurisdiktsioonides.

FinCEN

USA rahandusministeeriumi finantskuritegudega tegelev üksus

FINREP

finantsaruandlus

FMI

finantsturutaristu

FOLTF

maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv

FSAP

finantssektori hindamisprogramm

FSB

finantsstabiilsuse nõukogu

FTE

täistööajale taandatud ametikoht

G-SIB

globaalne süsteemselt oluline pank

G-SII

globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused

ICAAP

sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess

IFRS

rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid

ILAAP

sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess

IMAS

ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteem

IPS

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem

IRRBB

pangaportfelli intressirisk

IRT

sisemised kriisilahendusmeeskonnad

ITS

rakenduslikud tehnilised standardid

Järelevalvealane kontrolliprogramm (SEP)

ühine järelevalverühm koostab iga olulise panga jaoks järelevalvealase kontrolliprogrammi, milles sätestatakse järgmise 12 kuu peamised järelevalveülesanded ja -tegevused, nende esialgse ajakava ja eesmärgid ning kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste vajadus.

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP)

protsess, millest juhindutakse oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves ning mille alusel tehakse otsused omavahendite, teabe avaldamise või likviidsusega seotud võimalike lisanõuete kehtestamise või muude võimalike järelevalvemeetmete rakendamise kohta.

JSS

ühised järelevalvestandardid

JST

ühine järelevalverühm

Kriisilahenduskava

erinevalt finantsseisundi taastamise kavast ei koosta kriisilahenduskava pangad ise, vaid selle koostavad Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja riiklikud kriisilahendusasutused, kes kava ka korrapäraselt ajakohastavad. Kriisilahenduskava sisaldab üksikasjalikku kirjeldust usaldusväärsetest ja teostatavatest kriisilahendusmeetmetest, mida võib rakendada ühtse kriisilahenduskorra raames, kui pank täidab kõiki kriisilahenduse eeltingimusi. Selles kavandatakse panga võimaliku nõuetekohase kriisilahenduse meetmed ja protsess, tagades panga kriitiliste funktsioonide jätkuvuse.

LCR

likviidsuskattekordaja

LSI

vähem oluline krediidiasutus

Maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv

panga võib kuulutada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks neljal põhjusel i) pank ei täida enam nõudeid tegevusloa väljastamiseks järelevalveasutuse poolt; ii) pangal on rohkem kohustusi kui varasid; iii) pank ei suuda tasuda oma võlgu nende sissenõutavaks muutumisel; iv) pank vajab erakorralist avaliku sektori finantsabi. Panga maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks kuulutamise ajal peab olema täidetud või tõenäoliselt täidetud üks ülalnimetatud tingimustest.

MEP

Euroopa Parlamendi liige

MMSR

rahaturgude statistikaaruandlus

MoU

vastastikuse mõistmise memorandum

MREL

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue

NCA

riiklik pädev asutus

NPL

viivislaen

NRA

riiklik kriisilahendusasutus

Oluline krediidiasutus

kriteeriumid, mille järgi määratakse kindlaks, kas pangad on olulised – ja kuuluvad seega EKP otsese järelevalve alla –, on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruses ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruses. Olulisena kvalifitseerumiseks peavad pangad vastama vähemalt ühele neist kriteeriumidest. Kriteeriumidele vastamisest olenemata võib ühtne järelevalvemehhanism kuulutada krediidiasutuse oluliseks, et tagada kvaliteetsete järelevalvestandardite järjepidev kohaldamine. Kokku teeb EKP otsest järelevalvet 119 olulise pangagrupi üle.

Oluline osalus

osalus krediidiasutuses, mis moodustab vähemalt 10% selle krediidiasutuse kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue

nõue, mida kohaldatakse kõigi ELi krediidiasutuste suhtes, et nad suudaksid katta kahjusid maksejõuetuse korral. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestas Euroopa Komisjon pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis (BRRD). Sellel on sama eesmärk kui kogu kahjumikatmisvõime nõudel. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohased kapitalinõuded arvutatakse aga teisel viisil, järgides EBA seatud kriteeriume.

ORC

üldine taastumissuutlikkus

OSI

kohapealne kontroll

O-SII

muu süsteemselt oluline krediidiasutus

Pangandusliit

tähtis samm majandus- ja rahaliidu väljakujundamisel. Pangandusliit on lõimitud finantsraamistik, mille raames on loodud ühtne järelevalvemehhanism, ühtne kriisilahendusmehhanism ja ühtne reeglistik; hõlmab ka ühtlustatud hoiuste tagamise skeeme, millest võib välja kujuneda Euroopa ühine hoiuste tagamise skeem.

Piiriülese teenuse osutamise menetlused

menetlused, mis on seotud ühe liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve alla kuuluva ja temalt tegevusloa saanud krediidiasutuse asutamisvabadusega ja vabadusega osutada teenuseid teistes liikmesriikides, tingimusel et tegevusluba hõlmab kõnealust tegevust (kooskõlas kapitalinõuete direktiivi artiklitega 33–46).

Põhjalik hindamine

finantsseisundi kontrollimine, mille EKP peab tegema enne, kui ta alustab otsest järelevalvet krediidiasutuse üle. Põhjalik hindamine aitab tagada, et pangad on piisavalt kapitaliseeritud ja suudavad taluda võimalikke finantsšokke. Hindamine hõlmab varade kvaliteedi läbivaatamist ja stressitesti.

Riiklik pädev asutus

riigisisese õiguse kohaselt ametlikult tunnustatud ametiasutus või organ, kellele on riigisisese õigusega antud volitused teha asjaomase riigi järelevalvesüsteemi raames järelevalvet krediidi- ja muude asutuste üle.

RTS

regulatiivsed tehnilised standardid

RWA

riskiga kaalutud varad

SEP

järelevalvealane kontrolliprogramm

SI

oluline krediidiasutus

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP)

hõlmab strateegiaid ja menetlusi, mida pangad kasutavad, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali kogusumma, liigid ja koosseis komponentide kaupa, mida nad peavad piisavaks, et katta neid ohustavate või ohustada võivate riskide laadi ja taset. Pädevad asutused hindavad ICAAPi protsessi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus.

Sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess (ILAAP)

hõlmab strateegiaid, põhimõtteid, menetlusi ja süsteeme, mida pangad kasutavad selleks, et tuvastada, mõõta, juhtida ja jälgida likviidsusriski asjakohastel ajavahemikel, sealhulgas ühe päeva jooksul, tagamaks, et krediidiasutused hoiavad piisavaid likviidsuspuhvreid. Pädevad asutused hindavad ILAAPi protsessi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus.

Sisemudel

krediidiasutusele kuuluv riski mõõtmise ja juhtimise meetod, mida rakendatakse omavahendite nõude arvutamisel ning mille kasutamiseks on vaja pädeva asutuse eelnevat luba kooskõlas kapitalinõuete määruse kolmanda osaga.

SKP

sisemajanduse koguprodukt

Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine

järelevalveasutused hindavad, kas pankade juhtorganite kandidaadid on sobivad ja nõuetekohased. EKP teeb sobivuse ja nõuetekohasuse otsuseid euroala 119 suurima panga juhtide kohta, samal ajal kui vähem oluliste krediidiasutuste puhul teevad sobivuse ja nõuetekohasuse otsuseid riikide järelevalveasutused, välja arvatud siis, kui väljastatakse uut krediidiasutuse tegevusluba.

SQA

järelevalve kvaliteedi tagamine

SRB

Ühtne Kriisilahendusnõukogu

SREP

järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess

SRMR

ühtse kriisilahenduskorra määrus

SSG

ühtse järelevalvemehhanismi lihtsustamise töörühm

SSM

ühtne järelevalvemehhanism

TRIM

sisemudelite sihipärane läbivaatamine

Ühine järelevalverühm

rühm, kuhu kuuluvad EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajad, kes vastutavad järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või pangagrupi järelevalve eest.

Ühised menetlused

menetlused, mida kohaldatakse nii oluliste krediidiasutuste kui ka vähem oluliste krediidiasutuste suhtes. Ühiste menetluste abil saab EKP kohaldada Euroopa ühtset reeglistikku järjepideval viisil. Ühised menetlused on järgmised krediidiasutuse tegevusloa väljastamine uuele äriühingule või esmase tegevusloa pikendamine; loa väljastamine osaluse omandamiseks olemasolevas krediidiasutuses; krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine.

Ühtne järelevalvemehhanism (SSM)

mehhanism, kuhu kuuluvad EKP ja osalevate liikmesriikide pädevad asutused, kes koos täidavad EKP-le antud järelevalveülesandeid. Ühtne järelevalvemehhanism moodustab osa Euroopa pangandusliidust ning EKP vastutab selle tõhusa ja järjepideva toimimise eest.

Ühtse järelevalvemehhanismi määrus

määrus, millega luuakse euroala ja potentsiaalselt ka teiste ELi liikmesriikide krediidiasutuste ühtne järelevalvemehhanism, mis kujutab endast Euroopa pangandusliidu üht põhielementi. Määrusega antakse EKP-le eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga.

Ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus

õigusraamistik, milles sätestatakse praktiline kord EKP ja riiklike pädevate asutuste koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames, nagu on ette nähtud ühtse järelevalvemehhanismi määrusega.

Vähem oluline krediidiasutus

krediidiasutus, mille üle teeb otsest järelevalvet riiklik pädev asutus ja kaudset järelevalvet EKP. Olulised krediidiasutused kuuluvad seevastu EKP otsese järelevalve alla.