Kokkuvõte

Ühtse järelevalvemehhanismi prioriteetides määratakse kindlaks järelevalve eelisvaldkonnad 2019. aastaks. Neis tuginetakse järelevalve alla kuuluvate pankade ees seisvate põhiprobleemide hinnangule, võttes arvesse valitsevat majandus-, õigus- ja järelevalvekeskkonda.

EKP pangandusjärelevalve on teinud kindlaks pangandussektorit ohustavate riskide allikad koostöös riiklike pädevate asutustega, toetudes ühistelt järelevalverühmadelt saadud teabele, EKP mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve analüüsidele ning rahvusvaheliste asutuste aruannetele. Pangandussektorit ohustavateks peamisteks riskiteguriteks on: geopoliitiline ebakindlus, viivislaenude osakaal ja võimalike uute viivislaenude tekkimine, küberkuritegevus ja IT-alased häired, võimalik riskide ümberhindamine finantsturgudel, madalate intressimäärade keskkond, pankade reaktsioon uutele ja olemasolevatele õigusaktidele, majandus- ja eelarvetingimused euroalal, toimepandavad rikkumised, kinnisvaraturgude areng, struktuursed ettevõtlusprobleemid, pangandussektoriväline konkurents ning kliimaga seotud riskid. ^[1]

EKP pangandusjärelevalve on läbi vaadanud oma järelevalveprioriteedid ja neid tõhustanud eesmärgiga tagada, et pangad käsitlevad neid põhiprobleeme efektiivselt. Eespool toodud riske silmas pidades on ühtne järelevalvemehhanism kehtestanud 2019. aastaks kolm üldist eelisvaldkonda:

1. krediidirisk;
2. riskihaldus;
3. mitut riski hõlmavad tegevused.

Need vastavad üldjoontes 2018. aastaks kehtestatud prioriteetidele. Välja on jäetud ärimudelid, kuna peamised järelevalvetegevused selles valdkonnas on nüüdseks lõpetatud.^[2] Ühised järelevalerühmad jätkavad ärimudelite kontrollimist igapäevase järelevalvetegevuse käigus, näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) raames.

Iga eelisvaldkonna jaoks on kavandatud erinevad järelevalvetegevused, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool. Nende tegevuste täielikuks elluviimiseks võib kuluda rohkem kui aasta.

1 Krediidirisk

Viivislaene käsitlevate suunistega seotud järelmeetmed

Krediidirisk on jätkuvalt tähtis valdkond ka 2019. aastal. Vaatamata viivislaenude mahu vähendamisel tehtud edusammudele euroalal püsib viivislaenude praegune koondtase rahvusvaheliste standarditega võrreldes siiski kõrge. EKP pangandusjärelevalve jätkab selle teema käsitlemist ja toetub juba tehtud tööle, suheldes asjaomaste krediidiasutustega, et määratleda ühtlustatud raamistikust lähtudes pangapõhised järelevalveootused. Eesmärk on pidevalt vähendada varasematest perioodidest tulenevaid riske ning saavutada keskpika aja jooksul pankade lõikes nii varasemate kui ka uute viivislaenude järjepidev kaetus.

Krediidi vahendamise kriteeriumid ja nõuete kvaliteet

EKP pangandusjärelevalve hindab pankade kohaldatavaid krediidi vahendamise kriteeriumeid, keskendudes uutele laenudele. Analüüsitakse pankade laenuandmistavasid ja -standardeid eesmärgiga maandada võimalikke riske. Selle tulemusel võidakse võtta pangapõhiseid meetmeid. Ühtlasi uuritakse konkreetsete varaklasside nõuete kvaliteeti. Seda tehakse kohapealsete kontrollide käigus, mis on seotud asjakohaste valdkondadega (nt äri- ja eluasemekinnisvara ning võimendusega rahastamine).

2 Riskihaldus

Riskihalduse valdkonnas tehakse igapäevase järelevalve käigus mitmesuguseid tegevusi, näiteks hinnatakse pankade juhtimismenetlusi. Erilist tähelepanu pööratakse järgmistele algatustele.

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine jätkub 2019. aastal eesmärgiga vähendada riskiga kaalutud varade põhjendamatut varieeruvust ja kinnitada pankade 1. samba heakskiidetud sisemudelite adekvaatsust. Ühtlasi jätkab EKP pangandusjärelevalve 2019. aastal sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames kohapealseid uurimisi, keskendudes peamiselt mudelitele, mida kasutatakse krediidiriski hindamisel keskmise suurusega ja suurtele ettevõtetele antavate ning eriotstarbeliste laenude puhul. Lõpetatud uurimiste kohta tehakse horisontaalsed analüüsid ja alustatakse ettevalmistusi projekti lõpparuande koostamiseks. Peale selle on EKP pangandusjärelevalvel kavas ajakohastada EKP juhendit sisemudelite kohta.

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess (ILAAP)

ICAAP ja ILAAP on krediidiasutuste peamised riskihaldusvahendid. EKP pangandusjärelevalve vaatab krediidiasutuste ICAAPide ja ILAAPide kvaliteedi läbi SREPi raames. Pankadega peetud intensiivse dialoogi järel tehakse ICAAPi/ILAAPi käsitlevate EKP juhendite lõplikud versioonid kättesaadavaks alates 2019. aastast. Ühtlasi jätkatakse tööd 2. samba kapitalinõuete riskipõhise koosseisu läbipaistvuse suurendamiseks.

IT- ja küberrisk

EKP pangandusjärelevalve jätkab panku ohustavate IT- ja küberriskide hindamist ning korraldab IT-riskidega seotud teemadel mitu kohapealset kontrolli. Ühtlasi teavitavad olulised krediidiasutused endiselt EKPd mistahes olulistest küberintsidentidest ühtse järelevalvemehhanismi küberintsidentidest teatamise protsessi kaudu.

Likviidsuse stressitest

Nagu ka 2017. aastal, keskendutakse 2019. aasta stressitestis kindlale valdkonnale. 2019. aastal soovitakse stressitesti käigus hinnata pankade vastupanuvõimet likviidsusšokkidele. Pankade stressitestide tulemusi võetakse arvesse SREPi hinnangus.

3 Mitut riski hõlmavad tegevused

2019. aastaks kavandatud järelevalvemeetmed mitut riski hõlmavate tegevuste käsitlemiseks sisaldavad muu hulgas ettevalmistust Brexitiks ning kauplemisriski ja varade hindamisega seotud tööd.

Valmistumine Brexitiks

Kuna Ühendkuningriik lahkub kavakohaselt Euroopa Liidust 2019. aasta märtsis, on pankade valmisolek Brexitiks jätkuvalt EKP pangandusjärelevalve oluline prioriteet. Järelevalveasutused jälgivad tähelepanelikult pankade Brexiti-alaste tegevuskavade rakendamist, et tagada nende vastavus järelevalveootustele. Seda tööd mõjutavad tõenäoliselt poliitiliste läbirääkimiste tulemused ja otsus võimaliku üleminekuperioodi kehtestamise kohta. Püsivat ebakindlust silmas pidades on EKP pangandusjärelevalve rõhutanud, et pangad peavad valmis olema võimalikeks eriolukordadeks ja lõpule viima oma ettevalmistused. Ühtlasi valmistub EKP pangandusjärelevalve üle võtma otsest järelevalvet mitme uue krediidiasutuse üle, kelle staatus on muutunud oluliseks seoses Brexitist tuleneva tegevuste üleviimisega Ühendkuningriigist mõnda ühtse järelevalvemehhanismi liikmesriiki.

Kauplemisrisk ja varade hindamine

EKP pangandusjärelevalve jätkab järelevalvealast dialoogi oluliste krediidiasutustega, et hinnata nende valmisolekut kauplemisportfelli kapitalinõuete kavandatavaks põhjalikuks läbivaatamiseks. Dialoogi eesmärk on tagada, et pangad valmistaksid oma süsteemid asjakohaselt ette uue tururiskiraamistiku järgimiseks. Lisaks on kavas läbi viia mitu kohapealset kontrolli, mille käigus pööratakse suuremat tähelepanu kauplemis- ja tururiskiga seotud küsimustele. Sellega seoses võivad ühised järelevalverühmad eelnevalt teha valitud pankade kohta süvaanalüüse, et kohapealse kontrolli ulatus vastaks asjakohastele riskivaldkondadele.

Eeltoodud riskide ja järelevalveprioriteetide ülevaade ei ole ammendav. Lisaks tehakse korrapäraselt mitmesuguseid tegevusi – näiteks seoses IFRS 9 rakendamise, riskiseire või finantsseisundi taastamise kavade hindamisega –, mida käesolevas dokumendis lähemalt ei kajastata. Pankade tasandil võib olenevalt konkreetse krediidiasutuse riskiprofiili eripärast ühtlasi vaja minna erinevaid järelevalvetegevusi. Sellegipoolest on järelevalveprioriteedid oluline vahend, mille abil kooskõlastatakse eri pankades teostatavaid järelevalvemenetlusi sobivalt ühtlustatud, proportsionaalsel ja tõhusal viisil, et tagada võrdsed tingimused ja järelevalvetegevuse tugevam mõju.