Ühtse järelevalvemehhanismi seisukoht riskivalmiduse kohta
Ühtse järelevalvemehhanismi peamine eesmärk on tagada vastupidav ja laitmatult toimiv pangandussektor
Edendades vastupidavat ja laitmatult toimivat pangandussektorit, mis suudab täita oma teenuseosutaja funktsiooni majanduses, aitab ühtne järelevalvemehhanism kaasa finantssüsteemi stabiilsusele.
Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvepõhimõtted tuginevad sõltumatu, ettevaatava, õiglase ja riskipõhise järelevalve parimatele tavadele. Lähtudes pankade võrdlemise ning nende riskiprofiilide ja elujõulisuse hindamise tulemustest, suunab ühtne järelevalvemehhanism oma ressursid sinna, kus on tema hinnangul suurimad riskid nii üksikute pankade kui ka pangandussüsteemi kui terviku tasandil. Kui ühtne järelevalvemehhanism tuvastab pankade kapitali- või likviidsustasemes või riskijuhtimises ja kontrollimeetmetes tõsiseid puudujääke, suurendatakse proportsionaalselt järelevalve intensiivsust. Ühtne järelevalvemehhanism kasutab seadusandjalt saadud volitusi eesmärgiga saavutada parim tulemus, minimeerides samal ajal langusriske ja soovimatuid tagajärgi.
Ühtse järelevalvemehhanismi eesmärk ei ole ära hoida pankade maksejõuetuks jäämist, vaid pigem leevendada riske ja tagajärgi
Tugevas pangandussektoris läheb mõnel pangal hästi, mõni aga lahkub turult kas konsolideerimise või äärmuslikel juhtudel maksejõuetuks jäämise tõttu. See iseloomustab hästi toimivat turgu, kus osaliste vahel on terve konkurents.
Ühtne järelevalvemehhanism edendab pankade jätkusuutlikke ärimudeleid, mis hõlmavad usaldusväärseid riskijuhtimis- ja kontrollimeetmeid ning toetuvad piisavale kapitalile ja likviidsusele, mis tagab nende vastupidavuse ebasoodsates majandus- ja finantstingimustes. Pangad, mis ei vasta neile miinimumnõuetele, peavad võtma oma positsiooni tugevdamiseks asjakohaseid meetmeid või vastasel korral turult lahkuma.
Seega ei ole ühtse järelevalvemehhanismi eesmärk hoida ära pankade maksejõuetuks jäämist kui sellist. Selle võimaluse kaotamine ei ole otstarbekas ega soovitatav. Pangad saavad turult lahkuda ja peaksidki seda tegema, kui neid juhitakse riskantsel ja ebausaldusväärsel viisil või kui nende struktuur ei võimalda säilitada usaldusväärsele ärimudelile tuginevat konkurentsivõimet. Peale selle oleks maksejõuetuks jäämise võimaluse kaotamine vastuolus põhimõttega, et lõplik vastutus panga otsuste ja tegevuse tagajärgede eest lasub selle omanikel ja juhtidel. Seetõttu soodustaks maksejõuetuks jäämise võimaluse kaotamine moraaliriski tekkimist.
Olles hinnanud panga ärimudeli jätkusuutlikkust, riskiprofiili ja finantsseisundi taastamise meetmete usaldusväärsust, võib ühtne järelevalvemehhanism leida, et pank ei ole enam kapitali või likviidsuse seisukohast elujõuline, ja kuulutada ta maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks. Otsuse kõnealuse panga kriisilahenduse vajalikkuse kohta teeb seejärel ühtne kriisilahendusnõukogu.
Kui panga maksejõuetust ei juhita tõhusalt, võib see tasakaalust välja viia kogu pangandussüsteemi. Seega on ühtse järelevalvemehhanismi ülesanne valmistada vajaduse korral ette ka panga nõuetekohane lahkumine turult. Seetõttu edendab ühtne järelevalvemehhanism ka pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade nõuetekohast koostamist, tehes seejuures tihedat koostööd ühtse kriisilahendusnõukoguga, kellel on kriisilahendusstrateegiate eest põhivastutus.