Sellel veebilehel avaldatud teave on osaliselt ebatäielik või ebatäpne. Ajakohastatud teave avaldatakse peatselt.

Mis on sisemudelite sihipärane läbivaatamine?

15. veebruar 2017

Mis on sisemudelite sihipärane läbivaatamine? Mis on selle peamine eesmärk?

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine on projekt, mille eesmärk on hinnata, kas pankade kasutatavad sisemudelid vastavad regulatiivsetele nõuetele ning on usaldusväärsed ja võrreldavad. Pangad kasutavad sisemudeleid, et kindlaks määrata oma 1. samba omavahendite nõuded ehk kapitali miinimumsumma, mida nad peavad seaduse kohaselt hoidma.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise üks põhieesmärk on vähendada vastuolusid ja põhjendamatut varieeruvust, kui pangad kasutavad sisemudeleid oma riskiga kaalutud vara arvutamiseks. Vastuolud ja varieeruvus võivad tekkida seetõttu, et kehtiva õigusraamistikuga on pankadele antud mõningane vabadus oma riskide modelleerimisel.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamisega püütakse ka ühtlustada tavasid konkreetsetes valdkondades. Selle tulemusena peaks läbivaatamine aitama tagada sisemudelite asjakohast kasutamist.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise eesmärgid kattuvad seega EKP pangandusjärelevalve kahe peamise eesmärgiga: edendada ennetava ja range järelevalve abil usaldusväärset ja vastupidavat pangandussüsteemi ning luua võrdsed võimalused, ühtlustades järelevalvetavasid kogu euroalal.

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine algatati 2015. aasta lõpus ja see peaks lõppema 2019. aastal.

Miks EKP vaatab praegu sisemudeleid läbi?

Sisemudelite kasutamine regulatiivsete kapitalinõuete kindlaksmääramiseks on viimastel aastatel muutunud üha vastuolulisemaks. Seda eeskätt kahel põhjusel:

  • Sisemudelid on muutunud üha keerulisemaks alates nende kehtestamisest Basel II raames. Seetõttu on pankadel ja järelevalveasutustel üha raskem neid mõista ning hinnata, kas riske kaardistatakse nõuetekohaselt ja järjekindlalt.
  • Mitu võrdlusuuringut on juhtinud tähelepanu nii pankade erinevate sisemudelite abil arvutatud kapitalinõuete vastuoludele kui ka nende suurele varieeruvusele.

Mis on läbivaatamise tähtaeg ja kogumaksumus? Kui palju inimesi on sellesse kaasatud? Mil määral osalevad läbivaatamises riiklike järelevalveasutuste töötajad, välisaudiitorid ja/või konsultandid?

EKP pangandusjärelevalve teeb nii oma töötajate kui ka välisekspertide kulu arvestades suure investeeringu sisemudelite sihipäraseks läbivaatamiseks. Läbivaatamisse on kaasatud peaaegu 100 EKP ja riiklike järelevalveasutuste töötajat.

Kohapealsed lähetused toimuvad 2017. ja 2018. aastal (võimalusega pikendada neid 2019. aastaks). Iga kohapealne lähetus eeldab vähemalt kuue inimese tööd vähemalt kümne nädala jooksul. 2017. aastal korraldatakse üle 100 lähetuse. Iga kohapealse lähetuse korral moodustavad väliskonsultandid kuni poole kaasatud tööjõust. See võimaldab EKP-l jätkata oma jooksvat järelevalvetegevust.

Kas Basel III (lõpuleviimine) ja sisemudelite sihipärane läbivaatamine on seotud?

Basel III raames toimuvad arutelud selle üle, kas sisemudeleid kasutatakse asjakohaselt ja vastavalt nende väljatöötajate kavatsustele, muudavad EKP sisemudelite läbivaatamise projekti äärmiselt aktuaalseks.

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine käsitleb just seda, mida sisemudelite kasutamise vastased üldiselt kritiseerivad. Kontrollides, kas pangad kohaldavad omavahendite nõuete arvutamisel korrektselt oma 1. samba sisemudeleid, püüab EKP anda oma panuse mudelite asjakohase kasutamise tagamiseks.

Kas on kindel, et sisemudelid jäävad pärast Basel III lõpuleviimist alles?

Mõnest mõttekohast hoolimata on EKP kindel, et sisemudelid võivad olla kasulikud regulatiivse kapitali kindlaksmääramisel vastavalt krediidiasutuse riskipositsioonile, eeldusel et on täidetud teatavad tingimused: riske tuleb nõuetekohaselt modelleerida ja mudelid peavad andma järjekindlaid tulemusi.

Kas läbivaatamine mõjutab kõiki EKP otsese järelevalve alla kuuluvaid panku?

EKP kontrollib projekti käigus kõiki oma otsese järelevalve alla kuuluvaid panku, kes on 1. samba sisemudelid heaks kiitnud (kolm panka on vabastatud erinevatel põhjustel, näiteks käimasoleva ühinemisprotsessi tõttu). Projektiga on seega hõlmatud 68 panka.

Läbivaatamisel käsitletakse krediidiriski, tururiski ja vastaspoole krediidiriski. Nende riskiliikide puhul püütakse projekti käigus arvesse võtta ka sisemudeleid käsitlevate regulatiivsete nõuete võimalikke muudatusi, mis projekti perioodil eeldatavasti kehtestatakse.

Mida EKP teeb läbivaatamise tulemustega? Kas neid kasutatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis?

Vastavalt tavamenetlusele nõuab EKP pangandusjärelevalve, et pangad kõrvaldaksid kõik regulatiivsete nõuete täitmisel tuvastatud vajakajäämised vahetult pärast kohapealse lähetuse lõppu.

Kui pankadel esineb puudujääke EKP sisemudelite sihipärase läbivaatamise juhendi järgimisel, võtab EKP vastu vajalikud tegevusjuhised pärast seda, kui pankade võrdlushinnangutest on saadud piisavalt stabiilsed andmed võrdse kohtlemise tagamiseks.

Avaliku konsultatsiooni järel koostatakse juhendi lõplik versioon ning siis saadetakse pankadele otsused nõutavate parandusmeetmete kohta. Pankadele antakse sisemudelite kohandamiseks piisavalt aega, eriti kui ootused erinevad riiklikest standarditest, mida järelevalveasutused varem kasutasid.

Kas läbivaatamise tulemusena kehtestatakse üldiselt kõrgemad kapitalinõuded?

Kuigi projekti eesmärk on vähendada riskiga kaalutud vara arvutamise põhjendamatuid erinevusi pankade vahel, ei kavatseta riskiga kaalutud vara osatähtsust üldiselt suurendada. Ometigi võib sisemudelite sihipärase läbivaatamise tulemusel üksikute pankade kapitalivajadus väheneda või suureneda.