Mis on sisemudelite sihipärane läbivaatamine?
15. veebruar 2017 (ajakohastatud 21. augustil 2019)
Mis on sisemudelite sihipärane läbivaatamine? Mis on selle peamine eesmärk?
Sisemudelite sihipärane läbivaatamine on projekt, mille eesmärk on hinnata, kas pankade kasutatavad sisemudelid vastavad regulatiivsetele nõuetele ning kas nende tulemused on usaldusväärsed ja võrreldavad. Pangad võivad kasutada sisemudeleid selleks, et määrata kindlaks oma 1. samba omavahendite nõuded ehk kapitali miinimumsumma, mida nad peavad seaduse kohaselt hoidma.
Sisemudelite sihipärase läbivaatamise üks põhieesmärke on vähendada vastuolusid ja põhjendamatut varieeruvust, mis esineb sisemudelite abil omavahendite nõuete arvutamisel.
Samuti on projekti eesmärk tagada ühtsed järelevalvetavad. Selle tulemusena peaks läbivaatamine aitama kindlustada sisemudelite asjakohase ja järjepideva kasutamise. Sisemudelite sihipärase läbivaatamise eesmärgid on seega kooskõlas EKP pangandusjärelevalve kahe peamise eesmärgiga: edendada ennetava järelevalve ja parimate tavade kasutamise abil usaldusväärset ja vastupidavat pangandussüsteemi ning tagada järelevalvetavade järjepidev rakendamine kõigi pankade puhul.
Kas sisemudelite läbivaatamine mõjutab kõiki EKP otsese järelevalve alla kuuluvaid panku?
Praegu kontrollib EKP heakskiidetud 1. samba mudeleid kõigis oma otsese järelevalve alla kuuluvates pankades, kus neid mudeleid kasutatakse. Kõiki heakskiidetud mudeleid kõigis pankades siiski ei kontrollita ning läbivaatamine ei hõlma erandina ka näiteks ühinemisel olevaid panku ega neid panku, mis ei kuulu enam otsese järelevalve alla. Seega hõlmab läbivaatamine umbes 65 panka.
Projekti raames käsitletakse krediidiriski, tururiski ja vastaspoole krediidiriski (operatsiooniriski ei käsitleta, sest Baseli pangajärelevalve komitee ei toeta selle riski puhul sisemudelite kasutamist).
Milline on projekti ajakava? Mitu kohapealset kontrolli korraldatakse?
EKP tegi sisemudelite sihipärase läbivaatamise otsuse 2015. aasta detsembris. 2016. aastal tehti ettevalmistusi metoodika ja vahendite ning läbivaadatavate mudelite kindlakstegemiseks ja 2017. aastal alustati kohapealsete kontrollide läbiviimist. Kontrollid jätkusid 2018. aastal ja neid korraldatakse ka 2019. aastal. Projekti käigus tehakse eeldatavasti kokku ligikaudu 200 kohapealset kontrolli.
Projekt koosneb kahest põhietapist:
- Esimene etapp hõlmas selliste mudelite läbivaatamist, mida kasutatakse jaeportfellide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete portfellide krediidiriski, aga ka tururiski ja vastaspoole krediidiriski hindamiseks. Kohapealsed kontrollid toimusid 2017. aastal ja 2018. aasta esimesel poolel.
- Teine etapp veel kestab ja selles keskendutakse peamiselt mudelitele, mida kasutatakse krediidiriski hindamiseks madala makseviivituse riskiga portfellides (need hõlmavad keskmise suurusega või suurte ettevõtete ja krediidiasutustega seotud riskipositsioone ning eriotstarbelisi laene). Teine etapp algas 2018. aasta teisel poolel ja jätkub 2019. aastal.
Miks algatas EKP sisemudelite sihipärase läbivaatamise?
Finantskriisi järelkajana on olnud sageli arutelu all sisemudelite kasutamine omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks. Seda on tehtud eeskätt kahel põhjusel.
- Alates sisemudelite esmakordsest kasutuselevõtust Basel II raames on need muutunud üha keerulisemaks. Seetõttu on pankadel ja järelevalveasutustel järjest raskem hinnata, kas riske kaardistatakse nõuetekohaselt ja järjepidevalt.
- Mitmes võrdlusuuringus on juhitud tähelepanu nii võimalikele vastuoludele kui ka suurele varieeruvusele omavahendite nõuetes, mille on sisemudelite abil arvutanud sarnaseid portfelle omavad pangad.
Seetõttu püütakse sisemudelite sihipärase läbivaatamisega vähendada põhjendamatut varieeruvust omavahendite nõuete arvutamisel ning tagada sisemudelite sobivus ja asjakohasus. See aitab ka suurendada Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade kasutatavate sisemudelite usaldusväärsust.
Kas läbivaatamise tulemusena kehtestatakse üleüldiselt kõrgemad omavahendite nõuded?
Projekti eesmärk on vähendada omavahendite nõuete põhjendamatut varieeruvust eri pankades, mitte suurendada omavahendite nõudeid üldiselt. Siiski võib sisemudelite sihipärase läbivaatamise tulemusel üksikute pankade omavahendite vajadus väheneda või suureneda.
Kuidas suhtleb EKP osalevate pankadega?
EKP on osalevate pankadega pidevas dialoogis. Ta annab neile korrapäraselt teavet projekti üldise seisu, lähenevate vahe-eesmärkide ja muu kohta. Selleks korraldatakse konverentse ja seminare, edastatakse korrapäraselt projekti käiku tutvustavaid infokirju ja edendatakse kahepoolset teabevahetust. Samuti osalevad EKP töötajad pangandussektori üritustel.