EKP presidendi Christine Lagarde’i eessõna

2024. aasta oli eriline, sest tähistasime 4. novembril 2014 käivitatud ühtse järelevalvemehhanismi kümnendat aastapäeva. Euroopa pangandusjärelevalve on kümneaastase teekonna jooksul tõestanud oma staatust Euroopa lõimumise ühe olulisema verstapostina alates euro kasutuselevõtust, aga ületanud ka ootusi oma ülesannete täitmisel.

Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad pangad on selle aja jooksul muutunud tunduvalt vastupidavamaks. Hoolimata sellest, et COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud energiakriis panid Euroopa majanduse proovile, säilitasid järelevalve all olevad üksused hea kasumlikkuse, kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse.

2024. aasta kolmandaks kvartaliks olid esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv ja likviidsuskattekordaja vastavalt 15,7% ja 158,5%. Selline finantsvõimekus võimaldas pankadel tõhusalt toetada majandust laiemalt ja aidata kaasa EKP intressipoliitika sujuvale ülekandmisele.

2024. aastal, kui inflatsiooni aeglustumise protsess oli hästi edenenud, toimus rahapoliitikas pöördeline muutus, kui EKP alandas intressimäärasid, kuna jõudsime oma poliitika leevendamise etappi. Pangad kohandasid laenutingimusi nende muutuste kajastamiseks. Aasta jooksul esines ka püsivaid probleeme, mis olid tingitud muutuvast väliskeskkonnast, mis arvatavasti püsib. Ülemaailmset geopoliitilist maastikku iseloomustab ebastabiilsus, sealhulgas Venemaa põhjendamatu sõda Ukraina vastu, konfliktid Lähis-Idas ja püsivad pinged rahvusvahelises kaubanduses. Need tegurid panevad pankade vastupanuvõime jätkuvalt proovile, rõhutades vajadust hoolika järelevalve järele, et tugevdada kaitset makromajanduslike ohtude ja geopoliitiliste šokkide eest.

Samuti peavad pangad jääma kohanemisvõimeliseks muutuvate struktuursete probleemide suhtes. Kliimamuutused ja digitaliseerimine kujundavad pangandusvaldkonda ümber. Kuna üleilmne temperatuur tõuseb, on kliimaga seotud katastroofid, nagu metsatulekahjud ja üleujutused, muutunud sagedasemaks. Pankade suutlikkus juhtida ja leevendada kliima‑ ja keskkonnariske on järelevalvevaldkonnas endiselt tähtsal kohal.

Samal ajal kujundavad tehnoloogilised edusammud eri valdkondi, sealhulgas pangandussektorit, kiiresti ümber. Digiüleminek on muutunud pankade konkurentsivõime säilitamisel hädavajalikuks, kuid sellega peab kaasnema usaldusväärne riskijuhtimine, mille puhul käsitletakse selliseid probleeme nagu liigne sõltuvus IT-teenuste pakkujatest ja püsiv küberrünnete oht. EKP kavatseb 2025. aastal tõhustada oma järelevalvetegevust selles valdkonnas, nagu on ette nähtud digitaalse tegevuskerksuse määrusega.

Nende jõupingutuste kaudu oleme jätkuvalt pühendunud sellise tugeva, vastupidava ja tulevikku suunatud pangandussektori edendamisele, mis on võimeline toime tulema nii raskuste kui ka võimalustega, toetades lõppkokkuvõttes majandust laiemalt.

Järelevalvenõukogu esimehe Claudia Buchi eessõna

Aastal 2024 võime vaadata tagasi kümnendi jooksul tehtud edusammudele tugeva järelevalvega Euroopa pangandussektori arendamisel. Euroopa pangandusjärelevalve saavutused ei oleks ilma EKP ja riiklike pädevate asutuste kolleegide teadmiste ja pühendumuseta olnud võimalikud. Tänan neid siiralt selle raske töö eest. Nende jõupingutused on aidanud kaasa Euroopa pangandussektori stabiilsuse ja terviklikkuse säilitamisele.

Nüüdseks on Euroopa pangandussektor tänu paremale järelevalvele, tugevamale reguleerimisele, täiustatumale riskijuhtimisele pankades ning otsustavatele poliitilistele meetmetele selliste šokkide suhtes nagu COVID-19 pandeemia ja energiakriis vastupidavam kui kümme aastat tagasi. Ranged regulatiivsed standardid ja tõhus järelevalve aitavad tagada, et pangad püsivad usaldusväärsed ja stabiilsed ka keerulises väliskeskkonnas. Vastupidavad, hästi kapitaliseeritud pangad on parimal positsioonil, et toetada reaalmajandust ja pakkuda sellele finantsteenuseid, sealhulgas stressiperioodidel.

Vastupidavus on saanud veel tähtsamaks, kuna keskkond, milles pangad tegutsevad, muutub. Makromajanduslikud ja geopoliitilised riskid on suurenenud, kliima- ja loodusega seotud riske tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta, finantssektori digiüleminek mõjutab konkurentsikeskkonda ning reaalmajanduse struktuurimuutused võivad mõjutada varade kvaliteeti. Selle taustal peavad pangad kohandama oma riskijuhtimise raamistikke ja tagama, et nad on valmis ebasoodsateks stsenaariumideks.

Samal ajal peab järelevalve olema riskikeskne, tulevikku suunatud ja reageerima muutuvale keskkonnale, − nagu kajastub meie 2025.–2027. aasta järelevalveprioriteetides.

Esiteks peavad pangad olema piisavalt paindlikud, et tulla toime võimalike negatiivsete makromajanduslike ohtude ja geopoliitiliste šokkidega. 2024. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess näitas, et EKP järelevalve all olevatel olulistel krediidiasutustel on tugev kapitali- ja likviidsuspositsioon. See on nii ka vähemoluliste krediidiasutuste puhul, mille üle teevad järelevalvet riiklikud pädevad asutused. Samal ajal nõuavad varade kvaliteedi võimalik halvenemine ja geopoliitilistest konfliktidest või finantssanktsioonide mõjust tingitud võimalikud majandushäired pankade kõrgendatud tähelepanu, piisavat kapitali ning tugevaid juhtimis- ja riskijuhtimissüsteeme. Lisaks sellele on tegevuskerksus, eriti küberturvalisuse valdkonnas, sama oluline kui finantssuutlikkus.

Teiseks peavad pangad aegsasti kõrvaldama vastupanuvõimes ja riskijuhtimises tuvastatud nõrkused. Nende hulka kuuluvad puudused, mis on seotud üldjuhtimise ning kliima- ja keskkonnariskide juhtimisega. Pangad vajavad ka piisavaid süsteeme riskiandmete koondamiseks ning riskiaruandlussuutlikkust, et nende juhtorganid saaksid kiiresti muutuvas keskkonnas teha teadlikke otsuseid. Jätkame nende valdkondade jälgimist ja võtame vajaduse korral järelevalvemeetmeid.

Kolmandaks peavad pangad reageerima strateegiliselt finantsteenuste digitaliseerimisele ja juhtima sellega seotud riske. Kuna pangad võtavad tõhususe suurendamiseks ja klientide ootuste täitmiseks üha enam kasutusele täiustatud digitaalseid vahendeid, jätkame nende digistrateegiate hindamist, et tagada riskide maandamine.

Nii nagu pangad, peavad ka järelevalveasutused muutuva keskkonnaga kohanema. Seega otsustas järelevalvenõukogu 2024. aastal reformida järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP), et ühtlustada meie protsesse ja suurendada tõhusust. SREPi reform peaks muutma järelevalve tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning pangaspetsiifilistele riskidele keskendunuks, tagades, et järelevalve käigus leitud puudused kõrvaldatakse kiiremini ja järjekindlamalt.

Keskendume ka edaspidi tugevalt meie järelevalve alla kuuluvate pankade turvalisusele ja usaldusväärsusele ning finantssüsteemi stabiilsusele. See võimaldab pangandussektoril kohaneda muutuvas maailmas esinevate raskuste ja võimalustega.

Peale järelevalvepingutuste on finantsstabiilsuse säilitamisel oluline roll ka tugeval regulatiivsel raamistikul, mis on suunatud vastupanuvõimele. Kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistikus on vaja teha õiguslikke edusamme, et pangandusliidu ametiasutused, eelkõige ühtne kriisilahendusnõukogu, saaksid pankade maksejõuetuse korral tõhusamalt tegutseda ja hoiustajaid kaitsta. Pangandusliidu lõpuleviimine ja edasised sammud kapitaliturgude liidu poole on jätkuvalt peamised prioriteedid Euroopa finantssüsteemi vastupidavuse ja lõimumise tugevdamiseks.

Tihe dialoog kodanikuühiskonnaga on oluline, et tagada toetus tugevale ja tõhusale järelevalvele. Pühendume jätkuvalt sellele, et tagada heal tasemel läbipaistvus ja aruandekohustus Euroopa poliitikakujundajate ees, ning oleme ka kodanikuühiskonna organisatsioonidega rohkem läbi käinud. Oleme süvendanud koostööd rahvusvaheliste asutustega – see on uusi geopoliitilisi probleeme arvestades eriti tähtis. Jätkame koostööd kõigi sidusrühmadega, et edendada paindlikku ja tõhusat finantssüsteemi, mis võib toetada kestlikku majanduskasvu kogu euroalal.

1 Pangandusjärelevalve 2024. aastal

1.1 Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade finantsvastupanuvõime 2024. aastal

Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvatel pankadel on üldiselt tugev kapitali- ja likviidsuspositsioon. Oluliste krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv (CET1) üleminekuperioodil oli 2024. aasta kolmandas kvartalis 15,7%, võrrelduna 2023. aasta sama perioodiga, mil see oli 15,6%,^[1] samal ajal kui vähem oluliste krediidiasutuste puhul jõudis see 18,4%ni. Finantsvõimenduse koondmäärad üleminekuperioodil jäid oluliste krediidiasutuste puhul üldjoontes stabiilseks 5,8% juures ja paranesid vähem oluliste krediidiasutuste puhul aastaga võrreldes 9,8%ni (+0,45 protsendipunkti).

2024. aastal oli likviidsuskattekordaja koondnäitaja oluliste krediidiasutuste puhul 158,5% ja vähem oluliste krediidiasutuste puhul 216,8%. Stabiilse netorahastamise suhtarv oli oluliste krediidiasutuste puhul 126,9% ja vähem oluliste krediidiasutuste puhul 133,7%.

Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade kasumlikkus on endiselt suurem kui madalate intressimäärade perioodil enne 2022. aasta keskpaika. 2024. aastal netointressitulu ei muutunud, samal ajal kui teenustasutulu kasvas. Madalamate intressimäärade toel vähenesid rahastamiskulud. Hoiuseintressimäärade tõusu tempo aeglustus 2024. aasta juunis toimunud baasintressimäära langetamisega. Üldiselt jäid intressikulud kopsakaks, kuna aeguvad kohustused hinnati ümber kõrgemale tasemele.

2024. aastal oli oluliste krediidiasutuste aastane omakapitali kogutootlus 10,2% võrreldes 10,0%ga samal ajavahemikul möödunud aastal. See peegeldab suures osas intressimäärade arengut, mida nõrgendas omakapitali väike kasv. Vähem oluliste krediidiasutuste puhul saavutas omakapitali tootlus 8,2% võrreldes 8%ga aasta võrdluses 2023. aastal.

Varade kvaliteet oli 2024. aastal üldjoontes stabiilne. Oluliste krediidiasutuste üldine viivislaenude määr oli 1,9%,^[2] kusjuures viivislaenude maht kasvas 2024. aasta esimese üheksa kuu jooksul jätkuvalt 13,9 miljardi euro võrra. Oluliste krediidiasutuste viivislaenude kogumaht ulatus 2024. aastal 360,5 miljardi euroni.

Siiski täheldati mõnes portfellis riske, mis olid peamiselt seotud intressimäära muutuste suhtes tundlikumate sektoritega, nagu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ja ärikinnisvara. VKEdele antud laenude puhul kasvas makseviivituste arv, mis tõstis VKEde viivislaenude määra 4,9%ni. Ärikinnisvaraturul jätkus märkimisväärne hinnakorrektsioon.^[3] See koos suurenenud survega laenuvõtjate võimele refinantseerida ärikinnisvaralaene, mille tähtaeg saabub, tingituna kõrgematest intressimääradest, tõi kaasa viivislaenude kasvu mõnes riigis. Pangad hakkasid suurendama ettevõttelaenude eraldisi, kusjuures riskikulu kasvas 2024. aastal vähesel määral 0,5%ni võrreldes 0,4%ga aasta võrdluses 2023. aastal. Ettevõtete viivislaenude kattekordaja jõudis 2024. aastal ajalooliselt madalale 42,1% tasemele, mis tulenes muu hulgas hästi tagatud varasemate viivislaenude realiseerimisest.

Pankade hiljutine hüpoteeklaenude tingimuste leevendamine toetas eluasemelaenude kasvu, kusjuures krediidiriski näitajad on stabiilsed ja viivislaenude suhtarv 2024. aastal oluliste krediidiasutuste puhul 1,6%.

1.2 2024.–2026. aasta järelevalveprioriteedid

1.2.1 Ülevaade

Viimase paari aasta jooksul on pangandussektori väljavaateid suures osas kujundanud ebakindel makromajanduslik keskkond, nõrgemad majandusprognoosid, kiirem ja püsivam inflatsioon ning rahastamistingimuste karmistumine, samuti süvenenud geopoliitilised pinged ja finantsstressi kordumise oht. Selles kontekstis paluti järelevalve alla kuuluvatel üksustel suurendada oma vastupanuvõimet vahetute makromajanduslike ja geopoliitiliste šokkide suhtes (1. prioriteet), keskendudes eelkõige oma krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikule ning riskide kuhjumise tõhusale leevendamisele portfellides, mis on nende šokkide suhtes tundlikumad. Järelevalveasutused hindasid pankade varade ja kohustuste juhtimise raamistiku asjakohasust, et tagada lühiajalistele likviidsusšokkidele vastupanu võime. Pankadel paluti kiirendada juhtimisega ning kliima- ja keskkonnariskide juhtimisega seotud puuduste tõhusat kõrvaldamist (2. prioriteet) ning teha täiendavaid edusamme seoses digipöördega ja luua tugevad tegevuskerksuse raamistikud (3. prioriteet).

1.2.2 1. prioriteet: vastupanuvõime tugevdamine vahetute makrorahanduslike ja geopoliitiliste šokkide suhtes

1.2.2.1 Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikud

Järelevalveasutused kõrvaldasid kogu 2024. aasta jooksul pankade krediidiriski haldusraamistike struktuurseid puuduseid, mis hõlmas kõrgemate intressimäärade suhtes tundlikumaid portfelle ja jätkuvat makromajanduslikku ebakindlust. Seetõttu on eriti oluline, et pangad tegeleksid ennetavalt tekkivate krediidiriskidega haavatavates portfellides ja kõigis varaklassides. Laenude väljastamine on panga krediidiriski juhtimise tsükli põhikomponent, sest kvaliteetsete laenude väljastamine võib aidata hoida edaspidi ära viivislaenude teket. EKP keskendus 2024. aastal jätkuvalt viivislaenude haldamisele ja sellega seotud tegevusele, tagamaks, et viivislaenude arvu suurenemise korral on pangad valmis reageerima ennetavalt asjakohaste protsesside ja menetlustega.

2024. aasta tegevuskohavälise ja kohapealse tegevuse käigus selgus, et pangad on teinud edusamme haavatavate portfellide ja varaklassidega seotud riskide maandamisel. Siiski on mitu puudust veel kõrvaldamata.

Mitmed tegevuskohavälised sihipärased läbivaatamised ja kohapealsed kontrollid keskendusid elamukinnisvara, ärikinnisvara, finantsvõimenduse ja VKEde portfellidele laenude algatamise, riskide liigitamise ja oodatava krediidikahjumi modelleerimise valdkonnas. Ühised järelevalverühmad tegid ka süvauuringuid pankadele omaste teemade ja riskide, näiteks makseraskuste tõttu restruktureerimise ja tõenäoliselt tasumata jäävate nõuete kohta.

Jätkuvalt keskenduti uute riskide juhtimisele, eriti sellistes haavatavates portfellides nagu ärikinnisvara ja finantsvõimendus. Käimasolev ärikinnisvara käsitlev kohapealne kampaania tõi esile hulga probleeme seoses sellega, kuidas pangad hindamisi tellivad või teevad.^[4] Tegevuskohavälise tegevuse täiendamiseks viidi läbi ulatuslik finantsvõimendusega portfelli läbivaatamine, arvestades selles sektoris täheldatavat märkimisväärset kasvu ja sellega kaasnevaid riske.^[5]

Kohapealse ja tegevuskohavälise tegevuse käigus ilmnesid jätkuvalt probleemid seoses makseraskuste tõttu restruktureerimisega ja tõenäoliselt tasumata jäävate nõuete tuvastamisega. Riskide õige tuvastamine ja liigitamine on kriitilise tähtsusega, et tagada nende tõhus juhtimine ning piisava kapitali ja eraldiste moodustamine. Pankadele teatati 2024. aastal mitmesugustest järelevalvemeetmetest, et tagada puuduste õigeaegne kõrvaldamine.

Järelevalvetöö tulemusena, mis käsitles IFRS 9 kohaselt tehtud eraldiste moodustamise tavasid, eelkõige kattuvust, avaldas EKP parimate tavade kogumiku uudsete riskide kajastamiseks laenukahjumi eraldistes.^[6]

Vastaspoole krediidiriskiga seotud puuduste kõrvaldamine on edenenud. Lisaks tegi EKP 2024. aastal koostöös föderaalreservi nõukogu ja Inglise keskpangaga ühisanalüüsi vastaspoole krediidiriski positsioonide kohta mõnede ülemaailmsetel finantsturgudel tegutsevate pankade mittepangast finantsasutuste suhtes. See algatus koos erakapitali investeerimisfondide ja erakrediidifondide riskipositsioonide läbivaatamisega tõi esile pankade vajaduse koguda asjakohast teavet oma vahetute vastaspoolte kohta, et vältida liigset finantsvõimenduse ja kontsentratsiooniriski.

2024. aastal jätkas EKP valuutaarveldusriski jälgimist ja käsitlemist, kasutades selles valdkonnas kõige aktiivsemate oluliste krediidiasutuste valimit. Selleks vaatas EKP läbi oluliste krediidiasutuste vastavuse asjaomastele standarditele ja usaldusväärsetele tavadele,^[7] keskendudes eelkõige kapitali arvutamisele. Samuti võttis EKP vastu ülemaailmse valuutakomitee metoodika valitud oluliste krediidiasutuste statistilise aruandluse kohta.

Pankadele edastati kõik lõpetatud tegevuskohavälise ja kohapealse järelevalve üksikasjalikud tulemused. Vajaduse korral võeti neid arvesse 2024. aasta SREPi tulemustes ja nendega seotud järelevalvemeetmetes, mida arutati järelevalve alla kuuluvate üksustega korrapärase järelevalvedialoogi raames.

1.2.2.2 Varade ja kohustiste juhtimise raamistikud

Pärast aastaid kestnud rohket likviidsuse kasvu geopoliitiliste pingete tingimustes on tõhus likviidsus- ja rahastamisriski juhtimine muutunud üha tähtsamaks. Lisaks võivad sotsiaalmeedia ja digiüleminek koos alternatiivsete investeerimisvõimaluste atraktiivsusega kiiresti mõjutada seda, kuidas hoiustajad ja investorid reageerivad hinnasignaalidele ja turuhindadele. Ootamatud sündmused, näiteks poliitilised vapustused või majandushäired, võivad põhjustada turgudel järske ümberhindamisi, mis muudab pankade olukorra veel keerulisemaks. Ilma tugevate riskijuhtimisstrateegiate, usaldusväärsete kriisirahastamiskavade ja hoolika tagatiste haldamiseta jäävad pangad ebasoodsate šokkide suhtes haavatavamaks.

Seetõttu tegi EKP 2024. aastal mitmesuguseid tegevuskohaväliseid järelevalvetoiminguid seoses varade ja kohustuste juhtimise raamistikega. Konkreetsemalt viidi lõpule rahastamis- ja hädaolukorra lahendamise plaanide, tagatiste kasutuselevõtu võimekuse ning rahapesu tõkestamise raamistike sihipärane läbivaatamine, mis hõlmas 25 olulist krediidiasutust, mis valiti välja nende riskinäitajate alusel koos ühiste järelevalverühmadega.

Sihipäraste läbivaatamiste käigus jõuti järeldusele, et olulised krediidiasutused on üldiselt säilitanud hea juurdepääsu nii jae- kui ka hulgirahastamisele, kusjuures rahastamiskulud on kogu 2024. aasta jooksul olnud stabiilsed ja eeldatavasti langevad alates 2025. aastast. Peale selle olid olulised krediidiasutused operatiivselt võimelised kasutama keskpanga likviidsusvahendeid. Samas ei olnud kõik olulised krediidiasutused täielikult valmis tegutsema kitsamas likviidsuskeskkonnas.

Lisaks võivad suurenev sõltuvus turu rahastamisallikatest, piiratud ja/või kontsentreeritud tasakaalustamissuutlikkus ning leebus ebasoodsate stsenaariumide kavandamisel koos puudustega juhtimises ja sisekontrollis ohustada oluliste krediidiasutuste rahastamiskavade usaldusväärsust ja suurendada rakendamisega seotud riski. Mõnel juhul olid eeldused varade likvideerimiseks kuluva aja kohta liiga optimistlikud ning tagatiste kindlaksmääramist ja haldamist tuli parandada.

Samal ajal näitas rahapesu tõkestamise juhtimise ja strateegiate läbivaatamine vajadust i) suurendada rahapesu tõkestamise põhinäitajate sisemise aruandluse sagedust, ii) määratleda paremini intressimäärariski ja likviidsusriski sisemised strateegiad ja piirmäärad, iii) tugevdada rahapesu tõkestamise käitumismudelite kalibreerimist ja iv) parandada riskimaandamisraamistike kavandamist.

2024. aastal täiendas EKP oma kohapealsete kontrollikampaaniate abil pangaportfelli intressimäärariski ja krediidimarginaalide riski ning likviidsusriski hindamist. Sellesse hindamisse kaasati 34 olulist krediidiasutust, mis valiti välja nii asjakohaste järelevalveprioriteetide kui ka asutuse individuaalse riskiprofiili põhjal. Kohapealsed kontrollid täiendasid sihipäraste läbivaatamiste tulemusi pangapõhiste põhjalike hinnangutega muu hulgas järgmise kohta: i) intressimäärariski ja likviidsusriski mõõtmine, jälgimine ja juhtimine, ii) rahastamis- ja hädaolukorra lahendamise plaanide ja likviidsuse stressitestide usaldusväärsus ning iii) regulatiivsete likviidsuskordajate arvutuste täpsus.

Lisaks viis EKP läbi päevasisese likviidsusriski juhtimise temaatilise läbivaatamise kuues keerulises globaalses süsteemselt olulises pangas ning avaldas selle läbivaatamise tulemuste põhjal juhendi „Sound practices for managing intraday liquidity risk“.^[8] Need tavad täiendavad kehtivaid rahvusvahelisi standardeid, kirjeldades üksikasjalikult konkreetseid tavasid seitsmes päevasisese likviidsusriski valdkonnas,^[9] ning püüavad ühtlustada pangajärelevalve tavasid, tugevdades samal ajal olemasolevaid valdkondlikke tavasid.

Sihipäraste läbivaatamiste ja kohapealsete kontrollide käigus tuvastatud puuduseid võeti arvesse 2024. aasta SREPis ja muudes sellega seotud järelevalvetegevustes.

1.2.3 2. prioriteet: kiirendada juhtimisega ning kliima- ja keskkonnariskide juhtimisega seotud puuduste tõhusat kõrvaldamist

1.2.3.1 Juhtorganite toimimis- ja juhtimissuutlikkus

Hästi juhitud pangad on turvalise ja usaldusväärse pangandussüsteemi nurgakivi.^[10] Selle saavutamiseks on oluline, et vastutus oleks selge, riskijuhtimine tõhus ja otsustusprotsessid läbipaistvad. Kuigi pangad on teinud täiendavaid edusamme, täheldab EKP jätkuvalt mõningaid struktuurilisi puuduseid, mis vajavad edasist parandamist, eelkõige juhtimisorganite toimimise ja juhtimisvõimekuse, sisekontrollifunktsioonide tõhususe ning riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse osas.^[11]

Seetõttu jätkas EKP järelevalvetegevusi, tehes sihipäraseid jõupingutusi, et saavutada edu nendes valdkondades, keskendudes sisejuhtimise ja strateegilise juhtimise võimekuse tugevdamisele.

2024. aasta jooksul viis EKP lõpule nende pankade sihipärase läbivaatamise, mille juhtorganite koosseisus ja toimimises esines puudusi. EKP on täheldanud esimesi edusamme pankade puhul, mida on viimastel aastatel kontrollitud. Pangad on juba alustanud soovitatud muudatuste elluviimist, mis näitab pühendumist oma juhtimisraamistiku parandamisele. Nendest edusammudest hoolimata peavad pangad siiski jätkama oma parandusmeetmeid, et tuvastatud puudused täielikult kõrvaldada ning juurutada tugev riskikultuur ja aruandlusraamistik oma juhtorganite struktuurides.

Peale selle arutas EKP pankadega mitmekesisuse ja järelkasvu planeerimise küsimusi, mis mõlemad kajastuvad ilmselgelt paranenud olukorras kõigis olulistes krediidiasutustes. Kuigi juhtorganite liikmete kogemused panganduse, rahanduse või majanduse valdkonnas püsisid stabiilsena 88% juures,^[12] on IT-teadmisi omavate tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete osakaal viimastel aastatel vaid veidi suurenenud ning oli 24%. Mis puudutab juhtorganite liikmete sõltumatust, siis on arvud püsinud mitu aastat stabiilsena, kusjuures keskmiselt 62% juhtorgani liikmetest on ametlikult sõltumatud, kuid pankade vahel on märkimisväärseid erinevusi. Järelkasvu planeerimise ja mitmekesisuse poliitikas on tehtud teatavaid edusamme, kuid soolise esindatuse puhul on edasiminek aeglasem. Konkreetsemalt öeldes jäi naissoost liikmete keskmine arv väikeseks: umbes 35% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtidest ja 19% tegevjuhtidest.

Ajavahemikul 2022–2024 jätkas EKP pankade juhtorganite koosseisu ja toimimise puudustega seotud töö raames ka sihipäraseid kohapealseid kontrolle ning sihipäraseid riskipõhiseid sobivuse ja nõuetekohasuse (ümber)hindamisi (vt punktid 1.3.5 ja 2.2).

Lisaks saadi juhtorganite sihipärase läbivaatamise ja iga-aastase andmekogumise tulemuste põhjal olulist teavet järelevalvetegevuse kohta ning need andsid panuse dokumendi „Draft guide on governance and risk culture“^[13] koostamisel.

1.2.3.2 Riskiandmete koondamine ja aruandlus

Riskiandmete koondamine ja aruandlus (RDARR) on usaldusväärse riskijuhtimise ja tõhusa otsustusprotsessi jaoks hädavajalik, kuna puudused andmete kvaliteedis ja aruandluses kahjustavad panga võimet riske õigesti tuvastada, jälgida ja maandada. Tugev RDARR-võimekus võimaldab pankadel kasutada kogu oma potentsiaali, sealhulgas suurendada tegevuse tõhusust ja konkurentsivõimet.

Juba üle kümne aasta, alates Baseli komitee tõhusa riskiandmete koondamise ja aruandluse põhimõtete (BCBS 239) avaldamisest, on EKP jätkuvalt täheldanud pikaajalisi puudujääke RDARRi võimekuses. 2019. aastal tuletati kõigile olulistele krediidiasutustele saadetud kirjas pankadele meelde vajadust võtta vastu terviklik lähenemisviis RDARRile ja andmete kvaliteedile. Nende jätkuvate probleemide tõttu jäi RDARR järelevalveprioriteetides aastateks 2024–2026 üheks peamiseks nõrgaks kohaks. Selle haavatavuse kõrvaldamiseks rakendati sihipärane järelevalvestrateegia, mis hõlmab kohapealseid ja tegevuskohaväliseid tegevusi, tagamaks, et pankadel on olemas tõhusad juhtimis- ja riskijuhtimismenetlused, mida toetavad piisav andmete juhtimine ja tugev andmekvaliteedi kontroll.

RDARRi sihipärase kohapealse kontrolli kampaania jätkus, hõlmates ajavahemikul 2022–2024 umbes kolmandikku olulistest krediidiasutustest. Selle kampaania käigus tuvastati hulk puudujääke sellistes valdkondades nagu sisejuhtimine, IT-taristu ja andmearhitektuur ning andmete täpsus ja terviklikkus. Pärast selle kampaania lõpetamist 2024. aastal jätkab EKP sihipäraseid kohapealseid kontrolle, et hinnata pankade RDARR-võimekust ka edaspidi.

Oluline verstapost kohapealses tegevuses oli lõpliku juhendi „Guide on effective risk data aggregation and risk reporting“ avaldamine mais 2024 pärast avalikku konsultatsiooni juhendi kavandi üle. Lõplikus juhendis käsitletakse ja selgitatakse RDARRiga seotud järelevalveootusi, pidades silmas suuremat järjepidevust ja lihtsust. Kõik märkused on kokkuvõtlikult esitatud ja neile on vastatud lisatud tagasisidedokumendis. Viidi läbi mitme panga RDARR-võimekuse sihipärane läbivaatamine, mis keskendus juhtorgani kohustustele ning andmete juhtimisele ja arhitektuurile. Näib, et mõningaid edusamme on tehtud maaelu arengu tagamisega seotud kohustuste sõnaselgel määramisel haldusasutustes ja tervikliku poliitika kehtestamisel. Mitmel juhul esines siiski märkimisväärseid puudusi, sealhulgas piiratud kohaldamisala, täiesti sõltumatute valideerimisfunktsioonide puudumine või jätkuvad probleemid integreeritud andmetaksonoomiate saavutamisel. Järelmeetmena tehti seitsme asutuse kohta EKP otsus, millega kehtestati kvalitatiivsed nõuded nende tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Laiemalt on järelevalveasutused tugevdanud survet krediidiasutustele, et nad tegeleksid püsivate probleemidega oma RDARR-võimekuses, mis ei vastanud minimaalsetele järelevalveootustele.

Peale sihipärase läbivaatamise tegid järelevalveasutused stressitestide raames konkreetseid hindamisi, et hinnata järelevalve alla kuuluvate üksuste esitatud andmete kvaliteeti. Viimastel aastatel on täheldatud esitatud andmete kvaliteedi märkimisväärset paranemist. Sellegipoolest oli mõnel pangal raskusi nõutavate andmete kvaliteedistandardite täitmisega. Kui andmete kvaliteeti peeti signaaliks laiematest olulistest puudujääkidest, mis mõjutasid RDARRi, kajastati seda SREPi hindamistes ja muudes igapäevastes järelevalvetegevustes.

EKP jagas pankadega oma iga-aastast juhtkonna aruannet andmete haldamise ja andmete kvaliteedi kohta.^[14] Võrreldes 2023. aastal läbiviidud katseprojektiga selgus, et pankade kõrgema tasandi juhtkonnad olid andmete haldamise ja andmekvaliteediga seotud asjakohastest küsimustest teadlikumad. Sellegipoolest jäid mõned kriitilised puudused alles. Näiteks seoses finantsaruandlusega (FINREP) ja ühise aruandlusega (COREP) tuvastas EKP aruandlusprotsessis tegevusega seotud või inimlikke vigu, regulatiivsete nõuete väärtõlgendamist ning korduvaid raskusi seoses tarkvara pakkujate ja IT-süsteemidega.

1.2.3.3 Oluline kokkupuude füüsiliste ja üleminekuga seotud kliimamuutuste riskiteguritega

Pankade suutlikkus hallata adekvaatselt kliima- ja keskkonnariske on järelevalvealases tegevuskavas jätkuvalt olulisel kohal, arvestades kasvavaid füüsilisi ja üleminekuriske, asjaolu, et pangad ei lõimi kliima- ja keskkonnariske veel täielikult oma riskijuhtimis- ja juhtimisraamistikesse, ning arvestades uusi nõudeid, mis tulenevad 2025. aastal jõustuvast uuest panganduspaketist.^[15] Lisaks näitavad EKP esialgsed analüüsid, et 2023. aasta lõpus pidas ligikaudu 90% järelevalve alla kuuluvatest üksustest oma kliima- ja keskkonna riske oluliseks.^[16]

Selle taustal teatas EKP 2023. aasta novembris,^[17] et ta on alustanud siduvate järelevalveotsuste tegemist, sealhulgas korrapäraste karistusmaksete võimalikku kehtestamist, juhul kui pangad ei täida kliima- ja keskkonnariskide nõudeid nendes otsustes sätestatud tähtaegade jooksul. Need otsused tehti pärast seda, kui EKP teatas pankadele, et ta jälgib tähelepanelikult kolme vahe-eesmärki, mis on seatud pärast 2022. aasta kliima- ja keskkonnariskide temaatilise läbivaatamise tulemust, ja et vajaduse korral võtab ta täitemeetmeid, et tegeleda nõuetekohaselt hõlmamata riskidega.

Kui esimest kolmest vahe-eesmärgist ei suudetud täita, tegi EKP 2023. aastal ja 2024. aasta alguses 28 siduvat otsust kliima- ja keskkonnariskide kohta, millest 22 tähendas korrapäraste karistuspunktide võimalikku kehtestamist juhul, kui pangad ei täida nendes otsustes sätestatud nõudeid. Selleks tähtajaks eeldati, et pangad on kehtestanud usaldusväärse ja kõikehõlmava olulisuse hindamise ning ärikeskkonna kontrolli.

Kuigi enamik kõnealustest järelevalve alla kuuluvatest üksustest on vahepeal täitnud nendes otsustes sätestatud nõuded olulisuse hindamise ja ärikeskkonna kontrolli kohta, oli 2024. aasta lõpus väikese arvu nende üksuste puhul veel käimas protsess, mille käigus määrati kindlaks, kas avaliku ja erasektori partnerluse suhtes kohaldatakse lõpuks maksu^[18].

Teine vahe-eesmärk oli seatud 2023. aasta lõpuks seoses kliima- ja keskkonnariskide integreerimisega asutuste juhtimis-, strateegia- ja riskijuhtimisraamistikesse. 2024. aasta jooksul väljastas EKP edasised siduvad järelevalveotsused, sealhulgas avaliku sektori võlakohustuste võimalik kehtestamine juhul, kui pangad ei täida nendes otsustes sätestatud nõudeid. Neid siduvaid otsuseid kohaldati üheksa järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes, kellel ei olnud kliima- ja keskkonnariskide nõuetekohase juhtimise põhielemente pärast selle vahe-eesmärgi tähtaja möödumist.

EKP jätkab 2025. aastal pankade edusammude tähelepanelikku jälgimist ning võtab vajaduse korral sarnaseid sunnimeetmeid pärast kolmandat vahe-eesmärki 2024. aasta detsembris. Pärast seda vahe-eesmärki peavad pankadel olema usaldusväärsed juhtimisprotsessid kliima- ja keskkonnariskide jaoks, sealhulgas nende riskide täielik integreerimine nende sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) ja stressitestidesse.

2024. aastal tegi EKP kliimaandmete kogumise osana kogu süsteemi hõlmava paketi „Eesmärk 55“ kliimariski stsenaariumi analüüsi, mille Euroopa Komisjon palus Euroopa järelevalveasutustel, EKP-l ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul (ESRN) ühiselt läbi viia, et hinnata ELi finantssüsteemi vastupanuvõimet kliima- ja makromajanduslikele šokkidele kooskõlas reformipaketiga „Eesmärk 55“. See andmekogumine ei andnud mitte ainult sisendit paketi „Eesmärk 55“ jaoks, vaid aitas ka hinnata pankade edusamme kliimariskide juhtimisel alates EKP 2022. aasta kliimariski stressitestist kui ka kliimastressitestide heade tavade omaksvõtmisel. EKP hinnang kliimaandmete esitamise kohta keskendus pankade võimele koguda ja arvutada kliimaga seotud andmeid, näiteks laenuvõtjate kasvuhoonegaaside heitkoguste intensiivsust ja eluasemelaenude aluseks olevate tagatiste energiatõhususe sertifikaatide reitinguid. Kuigi pangad on teinud mõningaid edusamme, tuvastati puudusi paljude pankade suutlikkuses esitada selgelt kliimaga seotud andmeid. Mõned pangad suutsid siiski näidata, et selle andmete puudujäägi ületamine on võimalik. Kui hindamise tulemused avaldati, said pangad individuaalsed väljundaruanded oma kliimaandmete võimekuse kohta, sealhulgas võrdlused konkurentidega ja 2022. aasta kliimariski stressitestide tulemused kliima seisukohast oluliste näitajate kogumi kohta.

1.2.4 3. prioriteet: täiendavad edusammud seoses digipöördega, luues samal ajal tugevad tegevuskerksuse raamistikud

1.2.4.1 Digipöörde strateegiad

Finantsteenuste digitaliseerimine on struktuurne suundumus, mis mõjutab Euroopa pankade konkurentsikeskkonda. See ei mõjuta mitte ainult nende riskiprofiile, sealhulgas nende pikemaajalisi strateegiaid, vaid võib avaldada sügavat mõju ka pankade operatsiooni- ja finantsriskidele. Täiendavat järelevalvet tuleb teha digitaliseerimisega seotud väljakutsete, sellega kaasnevate riskide ning juhtorganite juhtimis- ja riskijuhtimisvõimekuse osas.

2024. aastal viidi 21s järelevalve all olevas üksuses läbi kohapealsed tegevused, sealhulgas pankade digitaliseerimistegevuse sihipärane läbivaatamine. Nende tegevuste tulemused annavad EKP-le väärtusliku ülevaate digitaliseerimisega seotud riskidest ning aitavad tal oma hindamisvahendeid ja -meetodeid vastavalt täiustada. Neid tulemusi kasutati koos teiste viimastel aastatel tehtud tegevuste tulemustega, et koostada aruanne „Digitalisation: key assessment criteria and collection of sound practices published“, mis avaldati juulis 2024. See aruanne aitab järelevalve alla kuuluvatel üksustel mõista, kuidas hinnatakse digitaliseerimisega seotud riske ja kuidas arendada järelevalve seisukohalt usaldusväärseid tavasid.

Otsus protsesside digitaliseerimise kohta on panga enda strateegiline otsus, millel võib olla oluline mõju panga tulevasele kasumlikkusele, kuid ka sellega seotud riskidele. EKP korrapärast lühiajalist kontrolli kasutati täiendavalt andmete kogumiseks pankade edusammude kohta digiüleminekul, kajastades pankade digiülemineku arengut, nende finantstehnoloogiaalast koostööd ja tehnoloogia kasutamise juhtumeid. Neid andmeid kasutati ka selleks, et anda panus eespool nimetatud digitaliseerimise aruandesse.

Peale selle jätkas EKP 2024. aastal aktiivset osalemist poliitilistes aruteludes rahvusvahelistes ja Euroopa töörühmades. See tegevus hõlmas panustamist regulatiivsesse sisendisse, et rakendada krüptovaraturgude määrus^[19] ja tehisintellektimäärus^[20].

1.2.4.2 Tegevuskerksuse raamistikud, kolmandate isikute ja küberriskid

Tegevuskerksus on panga võime teha oma kriitilisi toiminguid isegi tegevuse katkemise või häire korral. See on seetõttu järelevalve seisukohast esmatähtis, arvestades selle võimalikku mõju kriitilistele pangandustegevustele finantsturgudel ja majanduses tervikuna.

2024. aastal suurenesid märkimisväärselt kolmandast isikust teenusepakkujate vastu suunatud küberrünnakud, kuna selles kategoorias teatatud märkimisväärsed küberintsidendid kasvasid ligikaudu 50% ja moodustasid peaaegu kolmandiku kõigist märkimisväärsetest küberintsidentidest. Pangad muutusid kolmandast isikust teenusepakkujate teenustest üha enam ja mõnikord kriitilises ulatuses sõltuvaks. Samuti oli endiselt suur riigi korraldatud küberrünnakute oht. Seetõttu on EKP otsese järelevalve alla kuuluvate pankade jaoks olnud keskne teema nende tegevuskerksus.

EKP täitis 2024. aastal mitut tegevuskohavälist ja kohapealset IT-turbe ja küberriskidega seotud järelevalveülesannet ning avaldas peamised tulemused ja tähelepanekud oma 2024. aasta novembri järelevalveuudiskirjas. Kübervastupidavusvõime sihipärast läbivaatamist laiendati teise kogumi oluliste krediidiasutuste kaasamiseks, et hinnata nende peamisi küberturvalisuse meetmeid. Samuti laiendas EKP oma tegevuse edasiandmise sihipärast läbivaatamist, et hõlmata ka teine kogum olulisi krediidiasutusi.

EKP osales ka G7 küberekspertide rühma piiriülese koordineerimise kontrollis, mille eesmärk oli tõhustada küberintsidentide juhtimist ja kriisiraamistikke.

Lisaks tegi EKP sisemise kübervastupidavusvõimega seotud katse, et testida EKP ja mitme riikliku pädeva asutuse sisekommunikatsiooni-, koordineerimis- ja eskalatsiooniprotsesse küberründe korral mitmes järelevalve alla kuuluvas üksuses. Katse viidi läbi panga sees, ülejäänud valdkonda kaasamata.

Digitaalse tegevuskerksuse määrus^[21] toetab ELi jõupingutusi finantssektori tegevuskerksuse tagamiseks ning selle eesmärk on konsolideerida ja tõhustada IKT-riski juhtimise nõudeid. EKP kohandas 2024. aastal oma järelevalveraamistikku, et tagada seaduse nõuete täielik täitmine, näiteks kohandades küberintsidentide aruandlusraamistikku ja tegevuse edasiandmise registrit. Lisaks valmistas EKP ette ohust tulenevaid läbistusteste, kasutades ohuteabele tuginevat eetilise koostöö ELi raamistikku (TIBER-EU).

1.2.4.3 2024. aasta kübervastupidavusvõime stressitest

2024. aasta stressitestis keskenduti kübervastupidavusvõimele ja hinnati pankade reageerimist fiktiivsele küberturvalisuse intsidendile. Testis osales 109 panka ja seda kasutati 2024. aasta SREPi koostamisel. See oli stsenaarium, mis mõjutas pankade põhisüsteeme. Kõik pangad testisid oma reageerimis- ja taastumisvõimet ning jagasid oma dokumentatsiooni, kusjuures 28 pangas tehti põhjalik hindamine, mis hõlmas IT taastumistesti ja kohapealseid hindamisi. Pangad kontrollisid oma kriisile reageerimise plaane, suhtlemist sidusrühmadega, teenuste analüüsi ja riskimaandusmeetmeid. Taastamisvõimekust hinnati andmete taastamise, kolmandate isikute koostöö ja tulevase vastupidavuse parandamise põhjal. EKP jätkab koostööd pankadega, et tugevdada nende kübervastupidavusvõimet, keskendudes äritegevuse järjepidevusele, teabevahetusele ja taastamiskavadele. Pankadelt oodatakse taastamise eesmärkide täitmist, kolmandate osapoolte sõltuvuste hindamist ja küberrünnakutest tulenevate kahjude paremat hindamist.

1.3 Oluliste krediidiasutuste otsene järelevalve

1.3.1 Tegevuskohaväline järelevalve ja SREPi reform

Krediidiasutuste otsene järelevalve keskendub riskide tuvastamisele ja käsitlemisele, et tagada pankade vastupidavus ja tõhus juhtimine üha keerulisemaks muutuvas keskkonnas. Samuti tuleb järelevalvealast lähenemisviisi kohandada muutuva keskkonnaga, et kaitsta finantsstabiilsust.

EKP mandaadi raames, mille eesmärk on hoida pangad turvalised ja usaldusväärsed, tähendab pangandussektori vastupidavamaks muutmine ühtlustatud ja paindlikku lähenemisviisi, millega välditakse killustatust.

Sellega seoses otsustas EKP järelevalvenõukogu reformida oma järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi, et muuta järelevalve tõhusamaks, tulemuslikumaks ja sekkuvamaks, pühendudes samal ajal oma järelevalvealase hindamise meetodite kohandamisele ja ühtlustamisele. Seetõttu tellis EKP SREPi kohta sõltumatu eksperdihinnangu^[22]. SREPi reformis võeti arvesse selle sõltumatu eksperdihinnangu järeldusi ja seda on alates 2024. aastast järk-järgult ellu viidud.

Reformitud SREP tagab samasuguse järelevalve taseme, kuid selle ajakava on sujuvam, siseprotsessid on optimeeritud ja meetmed on sihipärasemad, mille tulemuseks on veel tõhusam SREP.

Eeldatavasti rakendatakse see täielikult 2026. aastaks.

SREPi reformi peamised eesmärgid^[23] on järgmised:

• keskenduda riskihindamistele: suurendada järelevalveasutustele võimaldatud paindlikkust, et seada prioriteedid ja keskenduda oma hinnangutes põhiriskidele asjaomase mitmeaastase perioodi jooksul. Järelevalveasutused kasutavad mitmeaastast hindamisstrateegiat, mis võimaldab neil läbi viia kõikide asjakohaste riskide põhjaliku läbivaatamise mitme aasta jooksul, selle asemel et vaadata iga üksik risk igal aastal läbi. Selline paindlik lähenemisviis võimaldab ühistel järelevalverühmadel ressursse tõhusamalt jaotada;
• lõimida paremini järelevalvetegevust: tugevdada kohapealsete kontrollide, süvaanalüüside ja horisontaalsete temaatiliste läbivaatamiste kavandamise integreerimist, et anda struktureeritud ja terviklik ülevaade pankade riskidest. Järelevalvetegevuse kavandamise protsessi parandamisega suurendatakse sünergiat ja pangad saavad järelevalveprioriteetidest paremini aru;
• kasutada kõiki järelevalvevahendeid: võimaldada tõhusamat ja õigeaegsemat eskaleerimist,^[24] kui puudusi ei kõrvaldata viivitamata. Need hõlmavad siduvaid kvalitatiivseid nõudeid ning vajaduse korral järelevalveotsuste jõustamist ja sanktsioonide kehtestamise meetmeid;
• tõhustada teabevahetust: ühtlustada SREPi tulemusi, keskendudes ainult peamistele riskidele ja järelevalveootustele. Kui hinnangud ei näita olulisi muutusi panga riskiprofiilis, võib SREPi otsuseid ajakohastada harvemini kui kord aastas;
• muuta meetodid stabiilsemaks: lihtsustada järelevalvemeetodeid ja muuta need stabiilsemaks, võimaldades järelevalveasutustel keskenduda uutele küsimustele ja tekkivatele riskidele. Üks näide selle kohta on 2. samba nõuete metoodika läbivaatamine, mille eesmärk on muuta lähenemisviis intuitiivsemaks ja vähendada menetluse keerukust. Samal ajal on selle läbivaadatud lähenemisviisi eesmärk suurendada usaldusväärsust, tagades, et 2. samba nõue on jätkuvalt seotud SREPi raames tehtud põhjalike järelevalveriskide hindamistega ning keskendub riskidele, mis ei ole juba hõlmatud 1. samba raames, tagades seega, et riske ei arvestata kaks korda;
• kasutada paremini IT-süsteeme ja andmeanalüüsi: EKP digitaalne tegevuskava näeb ette investeeringuid IT-süsteemidesse ja andmeanalüüsi aastatel 2024–2028, kaasates täiustatud tehnoloogiaid, nagu generatiivne tehisintellekt, et toetada järelevalveametnikke rutiinsete ülesannete täitmisel, et parandada tõhusust, juurdepääsu andmetele, riskianalüüsi, otsuste tegemise järjepidevust ja üldist koostööd.

Nende muudatuste eesmärk on tõhustada Euroopa pangandusjärelevalvet, muutes protsessid sihipärasemaks, tõhusamaks, prognoositavamaks ja läbipaistvamaks. SREPi tõhustatakse ja see viiakse tihedamalt kooskõlla reaalajas toimuva järelevalvega, mis võimaldab kiiremini ja tõhusamalt reageerida tekkivatele riskidele. Nende paranduste eesmärk on tugevdada järelevalvekultuuri, mis seab prioriteediks olulised nõrgad kohad ja soodustab õigeaegset ja otsustavat tegutsemist, et suurendada järelevalvetegevuse tõhusust ja järjepidevust.

1.3.1.1 Riskipõhine lähenemine

EKP jätkas 2024. aastal alates 2023. aastast kehtiva riskitaluvuse raamistiku rakendamist, mistõttu kehtestas järelevalvemetoodika eri valdkondades rohkem riskipõhiseid tunnuseid ja paindlikkust. Riskitaluvuse raamistik võimaldab järelevalveasutustel seada kriitilised riskivaldkonnad tähtsuse järjekorda, võimaldades sekkuvat järelevalvet seal, kus seda kõige enam vaja on, ja kasutada kõiki järelevalvevahendeid juhul, kui pangad ei vasta EKP järelevalveootustele.

Riskitaluvuse raamistik hõlbustab järelevalveprioriteetide ülekandmist strateegilisse planeerimisse ja igapäevasesse järelevalvesse. Selleks ühendatakse raamistikus järelevalvenõukogu ülalt-alla suunised, mis käsitlevad prioriteetseid riske ja nõrku kohti, ning iga panga asjakohasuse alt-üles hindamine. Alt-üles hindamisega täiendatakse tõhusalt ülalt-alla suuniseid, sest osa järelevalve alla kuuluvatest üksustest tegeleb krediidiasutusepõhiste probleemidega, mis mõjutavad eri riskide suhtes kehtestatud riskitaluvuse taset ja seega ka järelevalvefookust.

Riskitaluvuse raamistikku kasutavad ühised järelevalverühmad ja horisontaalsed järelevalveasutused oma tegevuse prioriseerimiseks ja seega ka põhiliste järelevalveriskide fookustamiseks. See annab ühistele järelevalverühmadele suurema paindlikkuse uute ja tekkivate riskide käsitlemisel.

1.3.1.2 Proportsionaalsuse põhimõte

Ühiste järelevalverühmade tegevuses järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, st järelevalve intensiivsus oleneb iga olulise krediidiasutuse suurusest, süsteemsest olulisusest, riskist ja keerukusest. Seega kavandavad ühised järelevalverühmad, kelle järelevalve all on suuremad ja riskantsemad olulised krediidiasutused, keskmiselt rohkem tegevusi.

2024. aastal täidetud ülesannete arv oli pisut väiksem, kui aasta alguses kavandati. See on tingitud peamiselt sellest, et väike arv haldusülesandeid tühistati aasta jooksul, mis on kooskõlas varasemate aastatega.

1.3.1.3 Järelevalve kavandamine ja tegevused

Järelevalve kavandamise protsessis kasutatakse järjepidevat ja integreeritud lähenemisviisi, mille kohaselt suunavad järelevalveprioriteedid horisontaalse tegevuse, kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste, samuti muude järelevalvetegevuste planeerimist.

Tõhusa järelevalve tagamiseks teevad EKP eri tegevusharud oma tegevuse kavandamisel tihedat koostööd, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalveprioriteete, konkreetsetele pankadele omaseid riske ja riskitaluvuse raamistikku. Planeerimine hõlmab järelevalve alla kuuluvate üksuste seast sellise valimi moodustamist, kes osaleb horisontaalses tegevuses ja kohapealsetes kontrollides. Sarnaselt varasemate aastatega kasutati kohapealsete kontrollide puhul kampaaniate kontseptsiooni (vt punkt 1.3.5). Selle protsessi tulemus kajastub tegevuse planeerimises, mille iga ühine järelevalverühm viib läbi oma järelevalve alla kuuluva üksuse jaoks. Arvestades, et selline planeerimine on oluline osa ühiste järelevalverühmade ja järelevalve alla kuuluva üksuse vahelisest suhtlusest, jagatakse pankadega ka lihtsustatud tegevuskava, milles kirjeldatakse järelevalvetegevusi, mis nõuavad järelevalve alla kuuluva üksuse kaasamist või panustamist.

Tegevuskohavälise tegevuse plaanide hulka kuulub proportsionaalsuse põhimõtte alusel i) riskiga seotud tegevus (nt SREP); ii) muu organisatsiooniliste, haldus- või õigusnõuetega seotud tegevus (nt iga-aastane olulisuse hindamine); iii) ühiste järelevalverühmade kavandatud lisategevus tegevuse planeerimise edasiseks kohandamiseks järelevalvealuse grupi või üksuse eripärade järgi (nt panga ärimudeli või juhtimisstruktuuri analüüsid).

1.3.1.4 Järelevalvemeetmed

Järelevalvemeetmed^[25] on korrapärase kohapealse ja tegevuskohavälise järelevalvetegevuse üks peamisi tulemusi. Nendega kehtestatakse üksikasjalikud meetmed, mida järelevalve alla kuuluvad üksused peavad võtma puuduste kõrvaldamiseks. Ühised järelevalverühmad vastutavad nende meetmete õigeaegse ja tõhusa rakendamise järelevalve eest. 2024. aastal oli kõige olulisem järelevalvemeetmete võtmise ajend kohapealne tegevus ning kohapealsed kontrollid ja sisemudelitega seotud uurimised (mis toimusid peamiselt kohapeal) moodustasid 55% kõigist meetmetest. Nagu ka 2023. aastal, oli kõige rohkem uusi järelevalvemeetmeid (40%) seotud krediidiriskiga (diagramm 1).

Diagramm 1

Järelevalvemeetmed

a) Igal aastal registreeritud meetmete arv

b) Meetmed tegevuse liigi kaupa	c) Meetmed riskikategooriate kaupa

1.3.1.5 SREPi horisontaalne analüüs

EKP avaldas 2024. aasta SREPi tulemused 17. detsembril 2024. See hõlmas SREPi punktisummade ning 2. samba kapitalinõuete ja soovituslike nõuete muutusi ning valitud riskivaldkondade analüüsi. Asjaomaste oluliste krediidiasutuste nõusolekul tegi EKP kättesaadavaks kohaldatavad pangapõhised 2. samba kapitalinõuded aastaks 2025, sealhulgas need, mida kasutatakse ülemäärase finantsvõimenduse riskiga tegelemiseks.

SREPi üldine tulemus püsis stabiilsena 2,6 juures, kusjuures 11% pankade tulemus halvenes ning 15% pankadest saavutasid parema tulemuse. Üldised kapitalinõuded ja suunised kasvasid veidi – 15,6%ni riskiga kaalutud varadest (2023. aastal 15,5%) –, samal ajal kui 2. samba nõuete mediaan oli 2,2%, mis oli 2023. aastaga võrreldes samuti stabiilne.

2024. aasta SREP näitas, et Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad pangad olid üldiselt jätkuvalt vastupidavad ning nende kapitali- ja likviidsuspositsioonid olid kindlad. Tulevikku vaadates peavad pangad kohanema muutuva keskkonnaga. Seepärast peavad pangad oma äritegevuse säilitamiseks olema jätkuvalt valvsad ja ettevaatlikud. Nende praegune hea kasumlikkuse tase annab neile võimaluse suurendada vastupanuvõimet.

1.3.2 ELi-väliste pankade järelevalve

2024. aastal tegi EKP järelevalvet 14 euroalal asuva ELi-välise panga tütarettevõtte üle, mille koguvara oli 2024. aasta kolmanda kvartali seisuga kokku 1,8 triljonit eurot (7% EKP pangandusjärelevalve alla kuuluvate varade kogumahust) ning kauplemisportfelli koguväärtus 780 miljardit eurot (21% EKP pangandusjärelevalve alla kuuluvate finantsvarade kogumahust) ja hoiustatud varade kogumaht 15,5 triljonit eurot (37% EKP pangandusjärelevalve alla kuuluvate varade kogumahust).

ELi-väliste pankade tütarettevõtete järelevalvetegevus lähtus suures osas EKP 2023.–2025. aasta järelevalveprioriteetidest. Peale selle rakendas EKP mitut sihipärast algatust, sealhulgas jälgis põhjaliku läbivaatuse jälgimise tulemusel koostatud rakenduskavade täitmist (vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2023. aasta aruande infokast 2), ning hulga süvauuringuid ettevõtete ja investeerimispanganduse ning kauplejate kontrollide kohta, mille eesmärk oli käsitleda kasvavaid probleeme sellistes olulistes valdkondades nagu kauplemine ja laenamine.

EKP arutas koos ELi-väliste pankade tütarettevõtetega ka mõju, mida avaldab kapitalinõuete direktiiv VI paketi artikkel 21c (jõustub 11. jaanuaril 2027), milles nõutakse, et kolmandate riikide kontsernid peavad olema ELis füüsiliselt kohal, kui nad tegelevad hoiustega ning laenude ja tagatiste andmisega. Sellised nõuded võivad tugevalt mõjutada ELi-väliste pankade tütarettevõtete laenude kirjendamismudeleid. ELi-väliste pankade tütarettevõtete järelevalve lisaprobleem on see, et need kuuluvad täielikult nende emaettevõtetele, mille strateegiad ja sisepoliitika ei ole alati ELi eeskirjade või EKP järelevalveootustega kooskõlas. Seda silmas pidades peavad järelevalveasutused neid probleeme ja erinevusi arvesse võtma, tagades samal ajal täieliku vastavuse standardnõuetele. Selle taustal tõhustas EKP ka regulaarset kahepoolset teabevahetust kolmandate riikide pangandusjärelevalveasutustega, kes vastutavad ELi-väliste pankade järelevalve eest, nagu Föderaalreservi Süsteem ja Ühendkuningriigi usaldatavusnormatiivide järelevalve asutus.

1.3.3 Venemaal tegutsevate üksuste järelevalve

Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on EKP pidanud aktiivselt dialoogi väheste järelevalve all olevate üksustega, mis tegutsevad Venemaal, võtnud asjakohasel juhul erimeetmeid ning olukorda hoolikalt jälginud. Kogu 2024. aasta jooksul jätkasid pangad oma tegevuse vähendamist ning lõpetamis- ja likvideerimisstrateegiate elluviimist. Kokkuvõttes vähendasid olulised krediidiasutused oma riskipositsioone Venemaa suhtes 2023. aasta lõpu ja 2024. aasta kolmanda kvartali vahel 5,6% võrra,^[26] vähendades seeläbi täiendavalt oma riskipositsiooni taset alates sõja puhkemisest.

Vajaduse korral võttis EKP meetmeid, et tegeleda teatavate oluliste krediidiasutuste olukorraga, eesmärgiga maandada Venemaal toimuva äritegevusega seotud operatsiooni-, maine-, vastavus- ja finantsriske. Mõned neist meetmetest hõlmasid piiranguid laenude andmisele ja hoiuste vastuvõtmisele Venemaal, samuti rahaliste vahendite paigutamisele Venemaal asuvatesse finantsasutustesse. Samuti ootab EKP Venemaalt väljaminevate maksete ja Venemaal asuvate klientidega sõlmitud piiriüleste laenude vähenemist.

Vähem olulised krediidiasutused võtsid riskide vähendamiseks kasutusele erinevaid strateegiaid, nagu ka olulised krediidiasutused. Paljud vähem olulised krediidiasutused sulgesid oma Venemaa tütarettevõtted, vähendasid bilansiriski ja piirasid Venemaa turuga seotud finantstehinguid. Mõnel juhul tõmbusid vähem olulised krediidiasutused Venemaa turult täielikult tagasi, lõpetades tegevuse ja loobudes oma krediidiasutuse tegevuslubadest. Väga vähestel juhtudel mõjutasid rahvusvahelised sanktsioonid tõsiselt Venemaa omandis olevaid vähem olulisi krediidiasutusi, mis tegelikult sundisid neid turult lahkuma.

Venemaaga seoses esinevate pingete eskaleerumise taustal on krediidiasutuse tegevusloaga finantsturutaristud geopoliitiliste riskide suhtes nende olemusest tulenevalt endiselt haavatavad. Nende riskide hulka kuuluvad Venemaa vastu kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonidega seotud õiguslikud ja nõuetele vastavusega seotud probleemid. Selleks et navigeerida rahvusvahelise rahanduse ja geopoliitiliste pingete keerulisel ja muutuval maastikul, peavad finantsturutaristud jätkuvalt kohanema ja rakendama jõulisi riskimaandamisstrateegiaid, samal ajal kui järelevalveasutused peavad seda protsessi hoolikalt jälgima.

1.3.4 Kauplemisportfelli põhjalik läbivaatamine

Kauplemisportfelli põhjalik läbivaatamine on läbivaadatud Basel III raamistiku peamine komponent. See hõlmab 1. samba kapitalinõuete põhjalikku läbivaatamist tururiski suhtes, mis tugineb 2007/08. aasta suurest finantskriisist saadud õppetundidele ning mille eesmärk on vähendada sarnaste sündmuste tõenäosust ja mõju tulevikus. Eelkõige kehtestatakse rangemad eeskirjad varade klassifitseerimiseks kauplemisportfelli sees või väljaspool seda, s.o alternatiivne standardmeetod, mis on riskitundlikum, aga praegusest ka keerulisem standardmeetod, ning lisanõuded sisemudelite kasutamisele.

2024. aastal viis EKP läbi kohapealse sihipärase läbivaatamise ning mitu sellekohast kohapealset kontrolli ja sisemudelitega seotud uurimist. Alternatiivse standardmeetodi sihipärase läbivaatamise käigus hinnati 30 pangast koosneva riskipõhise valimi valmisolekut. Jõuti järeldusele, et kuna aruandlus selle lähenemisviisi alusel algas 2021. aastal, siis on pangad teinud mõistlikke edusamme selle uue kapitalinõuete lähenemisviisi ettevalmistamisel ja rakendamisel. Seejuures puudusi tuvastati pigem tehnilistes küsimustes, samuti alternatiivse standarditud lähenemisviisi sõltumatu läbivaatamise ning alternatiivse standarditud lähenemisviisi juhtimisaruandlusse lisamise osas kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise raames.

Samuti tuvastati mõne alternatiivse standarditud lähenemisviisi rakendamist hindava kohapealse kontrolli käigus pangapõhiseid puudusi arvutuste, tegevusprotsesside ja andmehalduse alustes ning teise ja kolmanda kaitseliini kaasamisel. Esimesed kaks alternatiivse standarditud lähenemisviisi kohapealset kontrolli toimusid 2023. aastal, millele järgnes veel üks 2024. aastal. 2025. aastaks on järelevalvealase kontrolliprogrammi raames kavas viis kohapealset kontrolli.

2024. aastal viis EKP pankade taotluste põhjal, mis käsitlesid alternatiivset sisemudelite lähenemisviisi, lõpule kolm sisemudelitega seotud uurimist, et valmistada ette järelevalveotsused. Peamisi tähelepanekuid on kirjeldatud punktis 1.3.5.2.

24. juulil 2024 võttis Euroopa Komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega lükatakse ühe aasta võrra (st 1. jaanuarini 2026) edasi Basel III kauplemisportfelli standardite põhjaliku läbivaatamise kohaldamise kuupäev ELis pankade tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks. Pidev järelevalve selles valdkonnas, sealhulgas ühiste järelevalverühmade järelmeetmed, tagavad kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise tõrgeteta rakendamise.

1.3.5 Kohapealne järelevalve

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[27] kohaselt teeb EKP järelevalvet oma järelevalve alla kuuluvate üksuste üle nii tegevuskohavälise kui ka kohapealse järelevalve kaudu, mille eesmärk on tagada järelevalve alla kuuluvate üksuste äritegevuse üksikasjalik ja põhjalik analüüs. Kohapealne järelevalve toimub kohapealsete kontrollide kaudu, mis on riskide, riskikontrolli ja juhtimise põhjalik uurimine, või sisemudelitega seotud uurimiste kaudu, mis on omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatavate sisemudelite põhjalik hindamine, eelkõige seoses metoodika, majandusliku asjakohasuse, riski, riskikontrolli ja juhtimisega.

2024. aastal algatati oluliste krediidiasutuste puhul 165 kohapealset kontrolli ja 78 sisemudelitega seotud uurimist. Sarnaselt eelmiste aastate suundumusega tehti enamik kohapealseid kontrolle ja sisemudelitega seotud uurimisi hübriidtöökorralduse alusel. Peale selle viis EKP mitme panga puhul läbi finantsvõimendusportfelli põhjaliku läbivaatamise,^[28] et aidata parandada finantsvõimenduslaenude riskijuhtimist.

2024. aastal läbiviidud kohapealsed kontrollid hõlmasid selliseid valdkondi nagu krediidirisk; juhtimine; IT-risk; intressimäärarisk ja krediidimarginaalide risk pangaportfellis (IRRBB/CSRBB), kusjuures mõned kontrollid hõlmasid ka likviidsusriski; ärimudelit ja kasumlikkust; likviidsus- ja rahastamisriski; kapitali adekvaatsust; tururiski ja operatsiooniriski. Kliimaga seotud ja keskkonnariske hinnati nii spetsiaalsete kohapealsete kontrollide kaudu kui ka muude riskivaldkondade, eelkõige krediidiriski kontrollide raames.

2024. aastal tehtud sisemudelitega seotud uurimised hõlmasid selliseid valdkondi nagu uusimate Euroopa Pangandusjärelevalve standardite ja suuniste rakendamine, kauplemisportfelli põhjalik läbivaatamine ning varasemate sisemudelitega seotud uurimistega seotud kohustuste täitmine.

Diagramm 2

2022., 2023. ja 2024. aastal algatatud kohapealsed kontrollid ning sisemudelitega seotud uurimised

(uurimiste arv)

1.3.5.1 Kohapealsete kontrollide peamised tähelepanekud

Seoses krediidiriskiga leiti suuri puudusi pankade suutlikkuses nõuetekohaselt kvantifitseerida oodatavat krediidikahjumit nõuetekohaselt teenindatavate laenude puhul, eriti suurenenud makromajandusliku ebakindluse kontekstis. Oodatava krediidikahjumi mudelid ei olnud piisavalt sobivad tulevikku suunatud teabe kaasamiseks. Makseviivituse tõenäosuse ja makseviivituse korral tekkiva kahjumi mudelid näitasid puudusi. Kuigi tuvastati hulk erinevaid tavasid, leiti, et mitme panga puhul oli raamistik krediidiriski märkimisväärse suurenemisega kohanemiseks ebapiisav seoses IFRS 9 kohaselt laenude õigeaegse 2. etappi üleviimisega.

Kuna pangad tunnistasid üsna aeglaselt finantsturgude halvenemist, eriti tundlikes kinnisvarasektorites, tehti mitu tähelepanekut tagatiste hindamisprotsesside kavandamise ja rakendamise kohta. Kohapealsete kontrollide käigus avastati jätkuvalt vigu riskijuhtimisprotsessides, puudusi riskistrateegias, riskivalmiduses ja laenude andmise protsessis, samuti nõrkusi riskijärelevalves ning makseraskustes ja makseviivituses olevate laenude nõuetekohases tuvastamises. Mõnel juhul olid need tähelepanekud tingitud murest, et pankade juhtimisraamistikud takistavad piisavat riskijuhtimist.

Seoses tururiskiga olid peamised puudused seotud hindamisriski ja vastaspoole krediidiriski tuvastamise, mõõtmise ja juhtimisega. Täpsemalt, hindamisriski puhul tuvastati puudujäägid asutuste regulatiivsete ja raamatupidamislike reservide arvutamisel, et võtta arvesse hindamismääramatust. Suuri puudujääke täheldati ka vastaspoole krediidiriski puhul, eelkõige vastaspoole krediidiriski näitajate modelleerimisel ja valideerimisel (potentsiaalne tulevane riskipositsioon, stressitestid), limiitide kehtestamisel ja jälgimisel ning tagatiste haldamisel.

Likviidsusriskiga seotud kõige tõsisemad tähelepanekud olid seotud puudustega riski mõõtmisel ja jälgimisel, sealhulgas puudustega kvantifitseerimismetoodikates, andmete täpsuses ja täielikkuses ning nõrkustes likviidsuse stressitesti stsenaariumi koostamisel. Tõsiseid tähelepanekuid tehti ka seoses regulatiivse aruandluse ning likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisega. Muud tõsised järeldused näitasid, et likviidsusriski juhtimise organisatsiooniline raamistik ei ole piisavalt tõhus ning rahastamiskava ja likviidsusriski strateegia vahel esineb vastuolusid.

Seoses IRRBBga oli enamik kriitilisi tähelepanekuid seotud puudustega IRRBB mõõtmisel ja järelevalves, sealhulgas kvantifitseerimismeetodite ebapiisavusega ja peamiste modelleerimisprognooside usaldusväärsusega, vananenud andmetega, nõrkade IT-süsteemide ja nõrkade mudeliriski raamistikega. Muude tõsiste tähelepanekute põhjal tuli ilmsiks pangaportfelli intressiriski juhtimisprofiili ja -strateegia ebapiisav vormistus, samuti riskijuhtimisorgani ebapiisav osalemine pangaportfelli intressiriski juhtimisprotsesside määratlemisel ja jälgimisel.

Seoses ärimudeli ja kasumlikkusega olid kõige tõsisemad järeldused seotud toodete hinnakujundusraamistike, metoodikate ja järelevalvega, millele keskenduti mitme 2024. aastal tehtud kohapealse kontrolli käigus. Muud tõsised tähelepanekud paljastasid puudusi tulude ja kulude jaotamisel, kasumlikkuse tegurite analüüsis ning pankade äriplaanide finantsprognooside eeldustes ja tundlikkusanalüüsides.

Seoses ärimudeli ja kasumlikkusega avastati kohapealsete kontrollide käigus, mis puudutasid digitaalset ümberkujundamist,^[29] puuduseid strateegilises juhtimises, muudatuste juhtimises ja järelevalves. Lisaks tuvastati probleeme seoses tulude ja kulude jaotamise, põhitulemusnäitajate raamistiku, prognoosimise ja eelarvestamise protsessidega.

Seoses kliimariskiga, mis on muude olemasolevate riskikategooriate, näiteks ärimudeli- või krediidiriski edasiviivaks jõuks, leiti kohapealsete kontrollide käigus puudusi riskide tuvastamisel, olulisuse hindamisel, jälgimisel ja kliimariski kajastamisel pankade äristrateegias. Peale selle tõid muud tõsised tähelepanekud esile puudujäägid kliimariski integreerimisel krediidi andmise protsessidesse ja asjakohastes sisekontrollides.

Seoses sisemine juhtimisega ja sellega tihedalt seotud teemadega olid kõige kriitilisemad tähelepanekud seotud i) riskiandmete koondamise ja riskiaruandlusega, mille põhjuseks olid ebapiisavalt ulatuslikud juhtimisraamistikud, ebapiisav andmearhitektuur ja IT-taristu, mis põhjustasid puudusi andmete kvaliteedijuhtimises; ii) kõigi sisekontrollifunktsioonide sõltumatus, tegevusala ja ressursid ning iii) allhanketegevus, sealhulgas ebapiisav riskihindamine allhankega seotud otsuste tegemiseks ning puudused allhangete riskijuhtimises ja järelevalves, eelkõige seoses IT-teenustega. Nende tähelepanekute põhjal seadsid järelevalveasutused sisemise juhtimise puudujääkide kõrvaldamise järelevalveprioriteediks.

Seoses ICAAPiga (kapitali adekvaatsuse sisemise hindamise protsess) näitasid kõige tõsisemad tähelepanekud i) krediidiriski ja tururiski sisemiste kvantifitseerimismeetodite ja eelduste ebajärjekindlust, ii) puudusi kvantifitseerimismeetodite sisemises valideerimisprotsessis ja iii) ebapiisavaid meetodeid oluliste riskide tuvastamiseks riskide tuvastamise protsessi raames.

Regulatiivse kapitali (1. sammas) arvutamise puhul puudutasid peamised tähelepanekud i) riskipositsioonide ebapiisavat riskikaalude määramist, mis viis riskiga kaalutud varade alahindamiseni, eelkõige krediidiriski puhul, mis tulenes riskipositsiooni klasside ebaõigest määramisest ja tagatiste väärtuse määramisest, ning ii) ebapiisavat kontrolliraamistikku kapitalinõuete ja omavahendite arvutamise protsessi jaoks.

Seoses operatsiooniriskiga (mis ei ole seotud IT-riskiga) olid kõige tõsisemad tähelepanekud seotud i) riskide mõõtmise ja juhtimisega, sealhulgas puudustega operatsiooniriski andmete kogumise protsessis, ebapiisava riskide ennetamise ja kõrvaldamisega operatsiooniriski sündmustega tegelemisel, ning ii) riskide tuvastamisega, eelkõige oluliste operatsiooniriskide ebapiisava katvuse ja määratlemisega.

IT-riskide puhul tehti kõige tõsisemad tähelepanekud IT ja küberturvalisuse juhtimise valdkonnas, eelkõige seoses küberturvalisuse kaitse ja tuvastamise võimekusega. Samal ajal tuvastati kohapealsete kontrollide käigus jätkuvalt puudusi seoses nõrkustega juhtimisraamistikus, IT-töö järjepidevuse juhtimises ja IT-vara haldamises. Märkimisväärne osa ülejäänud tõsistest tähelepanekutest puudutas pankade IT-tegevust. Peale selle oli kolmandate isikute riskijuhtimine jätkuvalt üks peamisi järelevalvevaldkondi,^[30] kusjuures märkimisväärne arv järeldusi oli seotud IT-teenuste tegevuse edasiandmise kokkulepetega. 2024. aastal tegi EKP, nagu ka eelmisel aastal, ühe suure kolmandast isikust IKT-teenusepakkuja sihipärase kontrolli.^[31]

Kokkuvõtteks võib öelda, et tähelepanekud näitasid, et kontrollitud pankades on riskijuhtimise eri valdkondades suuri puudujääke. Need rõhutasid vajadust täiustada veelgi riskide kvantifitseerimist, juhtimisraamistikke ja sisekontrolli, et pangandussektor oleks tugevam ja vastupidavam. Nende küsimustega tegelemine on pankade jaoks ülioluline, et tulla paremini toime tulevase ebakindlusega, eriti arvestades püsivalt suuri geopoliitilisi pingeid ja nende mõju makromajanduslikele väljavaadetele.

1.3.5.2 Sisemudelitega seotud uurimiste peamised tähelepanekud

Sisemudelitega seotud uurimiste käigus hinnatakse, kas sisemudelid, mida pangad kapitalinõuete arvutamiseks kasutavad, vastavad õiguslikele ja regulatiivsetele nõuetele. Sisemudelitega seotud uurimise võib käivitada kas panga taotlusel (mudelite esmakordse heakskiitmise, mudelite oluliste muudatuste, mudelite laiendamise, mudelite kasutuselevõtu, püsiva osalise kasutamise või mudelite vähem keerukate lähenemisviiside juurde tagasipöördumise korral) või EKP algatusel.

2021. aasta aprillis lõpule viidud sisemudelite sihipärane läbivaatamine oli EKP pangandusjärelevalve suurim jõupingutus sisemudelite järelevalvealase käsitlemise ühtlustamiseks ja nende vastavusse viimiseks kehtivate eeskirjadega. Sellest ajast alates on EKP pangandusjärelevalve keskendunud peamiselt oluliste krediidiasutuste taotletud mudelimuudatuste hindamisele, et täita uusi regulatiivseid nõudeid, mis tulenevad näiteks sisereitingutel põhineva meetodi (IRB) regulatiivsest läbivaatamisest (EBA sisereitingutel põhinev parandusprogramm), või kõrvaldada sisemudelite sihipärase läbivaatamise käigus tuvastatud puudused. Sisemudelite sihipärase läbivaatamise üks peamisi eesmärke on vähendada põhjendamatut (st mitteriskipõhist) varieeruvust mudelite väljundis, mida olulised krediidiasutused kasutavad 1. samba regulatiivsete kapitalinõuete arvutamiseks, ja seega suurendada usaldust sisemudelite kasutamise vastu.

Lisaks muudavad EBA ja ELi määrustest tulenevad uued üksikasjalikumad ja rangemad standardid kõigi eeskirjade järgimise pankade jaoks keerulisemaks, eelkõige väikese suurusega ja/või piiratud representatiivsete andmetega portfellide puhul. Sellega seoses ootab EKP, et pangad hindaksid põhjalikult oma sisereitingutel põhineva meetodi mudelite olukorda, et neid ühtlustada. Hindamisel tuleks arvesse võtta Basel III lõplike standardite rakendamist, panga tegevussuutlikkust ja kulusid, mis on seotud sisereitingutel põhineva meetodi mudelite kasutuselevõtu või säilitamisega, ning nende mudelite sobivust eri portfellide jaoks (nt minimaalsete representatiivsete andmete kättesaadavus).

Sellega seoses oli üle 90% aastal 2024 läbiviidud sisemudelitega seotud uurimistest tingitud pankade taotlustest hinnata mudelite muudatusi, esialgset mudelihinnangut või mudeli laiendamist. Sarnaselt 2023. aastaga oli EKP algatatud sisemudelitega seotud uurimiste arv ligikaudu 5%. EKP sai ja hindas ka arvukaid taotlusi vähem keerukate lähenemisviiside juurde tagasipöördumiseks kooskõlas laiemate algatustega eespool kirjeldatud sisemudelitega seotud olukorra lihtsustamiseks.

2024. aastal läbiviidud sisemudelitega seotud uurimiste käigus leiti hulk puudusi, kusjuures iga sisemudelitega seotud uurimise puhul tuvastati keskmiselt 20 puudust, millest üks kolmandik olid väga tõsised.^[32]

Kui keskenduda üksnes krediidiriski sisereitingute mudelite menetluslikele aspektidele, siis ligikaudu üks kolmandik tähelepanekutest olid väga tõsised, millest umbes pooled puudutasid IT-taristu puudusi ja makseviivituse määratlust. Makseviivituse tõenäosuse ja makseviivituse korral tekkiva kahju modelleerimisel oli ligikaudu kolmandik tähelepanekutest väga tõsised. Makseviivituse tõenäosuse modelleerimise puhul olid ligikaudu pooled tähelepanekud seotud riski kvantifitseerimise ja konservatiivsusmarginaali arvutamisega. Makseviivitusest tingitud kahjumi modelleerimisel olid peamised probleemid riski kvantifitseerimine ja reitingusüsteemi struktuur.^[33] Selliste valdkondade kohta, kus tehti arvukalt tõsiseid tähelepanekuid, esitas EKP lisaselgitusi oma läbivaadatud sisemudelite juhendis, mis avaldati 2024. aasta veebruaris.

Tururiski käsitlevaid uurimisi tehti aruandeperioodil vähe, kuna kehtestati kauplemisportfelli põhjalikust läbivaatamisest tulenevad uued nõuded. Uute nõuete kohase esialgse mudeli heakskiitmise uurimise käigus leiti peamised puudused uue lähenemisviisi mõnes koostisosas, nt riskitegurite modelleeritavuse hindamises, stressistsenaariumi riskimõõtmise meetodites ja mudeliprotsessides. Kuna vastaspoole krediidiriski käsitlevaid sisemudelitega seotud uurimisi oli vähe, ei toimunud asjaomaste järelduste rühmitamist.

1.4 Vähem oluliste krediidiasutuste üldjärelevalve ja kaudne järelevalve

1.4.1 Vähem oluliste krediidiasutuste sektori ülesehitus

Vähem oluliste krediidiasutuste arv vähenes 2024. aasta teises kvartalis kõrgeimal konsolideerimistasemel 1912 üksuseni võrreldes 1932 vähem olulise krediidiasutusega 2023. aasta lõpus. 77% kõigist Euroopa vähem olulistest krediidiasutustest asub Saksamaal ja Austrias. 2024. aastal oli enamik struktuurimuutusi vähem oluliste krediidiasutuste sektoris seotud 43 üksuse ühinemisega, millest enamik asutati Saksamaal. Neli krediidiasutuse tegevusluba võeti tagasi ja väljastati neli uut tegevusluba.

Ehkki vähem oluliste krediidiasutuste sektor koosneb üsna erinevatest ja mõnikord väga spetsiifilistest ärimudelitest, on jae- ja tarbijalaenuandjad endiselt valdavad, moodustades ligikaudu 60%. Need on tihti piirkondlikud hoiupangad ja/või ühistupangad, millest paljud on liitunud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega ning need asuvad enamjaolt Saksamaal ja Austrias. Üldiselt on vähem oluliste krediidiasutuste tegevus endiselt rohkem teatud piirkondadesse ja/või toodetele koondunud kui oluliste krediidiasutuste tegevus.

Vaatamata vähem oluliste krediidiasutuste arvu üldisele vähenemisele moodustas see sektor jätkuvalt tähtsa osa Euroopa pangandussektorist, kusjuures selle arvel on ligikaudu 15,5% pangandussektori koguvaradest, kui finantsturutaristu välja arvata. Vähem oluliste krediidiasutuste varade osakaal vastava riigi pangandussektori koguvarades erineb märkimisväärselt ja see viitab struktuurilistele erinevustele liikmesriikide vahel. Austrias, Saksamaal, Luksemburgis ja Maltal moodustasid vähem olulised krediidiasutused rohkem kui kolmandiku riigi pangandussektori koguvaradest, seejuures enamikus teistes riikides on vähem oluliste krediidiasutuste sektor suhteliselt väike. Näiteks Belgias, Prantsusmaal ja Kreekas moodustab see sektor vastavalt ainult 4,4%, 1,9% ja 4,8% pangandussektori koguvaradest. Lisateavet leiab väljaandest „2024 LSI supervision report“.

Diagramm 3

Vähem oluliste krediidiasutuste liigitamine ärimudeli järgi

(protsentides)

1.4.2 Valitud üldjärelevalve

Intressimäärade kiire tõus 2023. aastal tõi 2024. aastal kaasa pankade kasumlikkuse märkimisväärse kasvu. Selle kasvuga kaasnes siiski ebakindlus, eelkõige seoses geopoliitiliste riskidega ja kinnisvaraga seotud riskidega ning eriti ärikinnisvaraga seotud riskidega. Vähem oluliste krediidiasutuste laenuportfellide viivislaenude suhtarvu suurenemine 2024. aasta teise kvartali seisuga 2,5%ni, mis ületab 2023. aasta madalseisu, näitab, et riskid võivad hakata kuhjuma. Seetõttu jälgisid EKP ja riikide konkurentsiasutused tähelepanelikult nii sektori kui ka pankade tasandil toimuvat arengut. Arvestades kasvavat ebakindlust, tekitas muret ka võimalik mõju likviidsusriskile. Seetõttu tegi EKP koos riiklike konkurentsiasutustega sihipärase rahastamiskava hindamise, et hinnata võimalikke likviidsusriskide esinemist vähem oluliste krediidiasutuste sektoris.

Arvestades IKT-süsteemide tähtsust, hõlbustas EKP Euroopa järelevalveasutuste vahel struktureeritud teabevahetust, et jagada oma lähenemisviise IKT-riskide järelevalvele, mis peaks toetama ka digitaalse tegevuskerksuse määruse rakendamist regulatiivsest vaatenurgast. Kliimamuutuste valdkonnas korraldas EKP teabevahetust riiklike konkurentsiasutuste vahel ning jätkas nende toetamist, jagades tõendeid heade tavade kohta ja pakkudes nende töötajatele koolitust.

1.4.3 Horisontaalne töö vähem oluliste krediidiasutuste stressitestide tegemisel

2024. aastal viisid EKP ja riikide konkurentsiasutused läbi spetsiaalse järelmeetme 2022. aasta ülevaate riiklike tavade kohta seoses järelevalvealase stressitestimisega vähem oluliste krediidiasutuste puhul. See hõlmas mitut heade tavade, metoodika ja vahendite teemalist seminari. Lisaks koostasid EKP ja riikide konkurentsiasutused kogumiku kõige värskematest vähem oluliste krediidiasutuste stressitestide väljaannetest ning kõige värskemate agregeeritud vähem oluliste krediidiasutuste stressitestide tulemuste ja mitme seonduva stressitestimõõdiku kvantitatiivse ülevaate.

Riiklike konkurentsiasutuste tehtud stressitestide kohaselt on see analüüs üldjoontes tõestanud, et vähem oluliste krediidiasutuste sektor on vastupidav. Metoodilisest vaatenurgast on vähem oluliste krediidiasutuste stressitestimise tavades palju sarnasusi, kuid on ka erinevusi, mis kajastavad riiklike pangandusstruktuuride erijooni Euroopa järelevalve all olevates üksustes.

1.5 EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded

EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika koordineerimine Euroopa pangandusjärelevalve raames on süsteemsete riskide käsitlemisel kogu euroalal järjepidevuse ja tõhususe seisukohalt väga tähtis. Oma järelevalvetegevuse ja muude selliste funktsioonide kaudu kontrollib EKP liikmesriikide ametiasutuste võetud meetmeid, et tagada üksikute liikmesriikide ja pangandusliidu kui terviku hea ettevalmistus majandusliku ebakindluse ja finantsstabiilsust ohustavate riskide käsitlemiseks.

EKP suhtles 2024. aastal kooskõlas talle ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 5 antud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega aktiivselt riiklike asutustega. Sellega seoses sai EKP riiklikelt asutustelt teateid makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmete kohta ning hindas neid. Need teated puudutasid otsuseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta, globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate või muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise ja kapitalikäsitluse kohta ning muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete kohta, näiteks süsteemse riski puhvrite kehtestamise ja pankade kinnisvara riskipositsioonide rangemate riskikaalude kohta.^[34]

2022. ja 2023. aastal kehtestas või suurendas mitu riiklikku asutust tsüklilisi või struktuurseid kapitalipuhvreid. See suundumus jätkus ka 2024. aastal, mille tulemuseks oli olukord, kus kõik pangaliidu riigid olid teatanud või rakendanud mingis vormis vabastatava puhvri nõude, kusjuures üheksa riiki olid võtnud vastu nn positiivse neutraalse määra vastutsüklilise puhvri jaoks, st vastutsüklilise puhvri positiivse määra, kui tsüklilised süsteemsed riskid ei ole veel suured. Riiklikud asutused tegid kindlaks ka 129 muud süsteemselt olulist ettevõtjat ja kehtestasid nendele pankadele kapitalipuhvrimäärad. Need puhvrimäärad olid kooskõlas muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrinõuete alammäära metoodikaga.

Alates 2024. aasta jaanuarist kasutab EKP süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite hindamiseks läbivaadatud alammetoodikat.^[35] Kasutades rohkem rühmi ja kõrgemat lähtetaset kõrgeima rühma puhul, on muudetud puhvrinõuete alammäära metoodika eesmärk tugevdada muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kahjumi katmise võimet, vähendada veelgi muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite heterogeensuse riski ja käsitleda muid süsteemselt olulisi ettevõtjaid Euroopa pangandusjärelevalves osalevates riikides ühtsemalt. Nagu EKP nõukogu 2024. aasta detsembris teatas, täiustas EKP hiljem oma alammetoodikat riiklike ametiasutuste teatatud süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite hindamiseks, mis võtab nüüd arvesse ka süsteemselt oluliste ettevõtjate süsteemset tähtsust pangandusliidu kui terviku jaoks. See tõhustatud metoodika, mida on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2025, aitab võidelda põhjendamatu heterogeensuse vastu süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrite kehtestamisel ning aitab kaasa finantsintegratsiooni süvendamisele, vähendades praegust erinevust pangandusliidusiseste ja piiriüleste tegevuste kapitalinõuete vahel.^[36]

EKP pangandusjärelevalve osales aktiivselt ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmes töövaldkonnas. See hõlmas tema korrapärast ELi finantssüsteemi riskide ja haavatavuse hindamist, tööd seoses kõrgemate intressimäärade mõjuga finantsstabiilsusele, süsteemse mittelikviidsuse analüüsi ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendite edendamist kübervastupidavusvõime jaoks,^[37] samuti tööd eluaseme- ja ärikinnisvara haavatavustega. See töö hõlmas ka EBA 2025. aasta ELi-ülese stressitesti negatiivseid stsenaariume ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehtud süsteemiülese likviidsuse analüüsi.

1.6 Riskid ja järelevalveprioriteedid aastatel 2025–2027

Strateegilised prioriteedid kajastavad jätkuvalt praegust riskikeskkonda ja vajadust leitud puudused õigeks ajaks kõrvaldada. Hoolimata Euroopa pankade tugevatest bilanssidest ja riskiprofiilidest kogu 2024. aasta jooksul nõuavad püsivalt suurenenud geopoliitilised pinged ja sellega seotud ebakindlus makromajanduslike väljavaadetega seoses pankadelt valvsust ja nende äritegevusele, tehingutele ja riskiprofiilidele avalduva mõju regulaarset hindamist. Samal ajal, arvestades järkjärgulist üleminekut järelevalve fookuses riskide tuvastamiselt riskide kõrvaldamisele valdkondades, mis on varem olnud range järelevalve all, palutakse pankadel suurendada jõupingutusi püsivate puuduste tõhusaks kõrvaldamiseks.

EKP pangandusjärelevalve tegi sihipäraseid kohandusi oma järelevalveprioriteetides 2025.–2027. aastaks, säilitades samas oma üleskutse, et pangad keskenduksid ettevaatlikele ja usaldusväärsetele riskijuhtimistavadele, et tulla lähi- ja keskpikas perspektiivis toime eeldatavate probleemidega. Seega keskenduvad 2025.–2027. aasta järelevalveprioriteedid pankade vastupanuvõime tugevdamisele otseste makromajanduslike ohtude ja tõsiste geopoliitiliste šokkide suhtes (1. prioriteet); teadaolevate oluliste puuduste õigeaegsele kõrvaldamisele, eelkõige seoses kliima- ja keskkonnariskide ning RDARRi juhtimisega (2. prioriteet), ning vajadusele tegeleda digitaliseerimisest ja uutest tehnoloogiatest tulenevate probleemidega (3. prioriteet). 1. prioriteedi raames pööratakse erilist tähelepanu geopoliitiliste riskide juhtimise kaasamisele järelevalvetegevusse ja pankade riskijuhtimistavade hindamisse. Peale selle viivad järelevalveasutused oma jätkuva tegevuse raames pankadega seoses varasemate järelevalveprioriteetidega läbi ka muid korrapäraseid tegevusi ja järelmeetmeid, mis täiendavad tööd kolme järelevalveprioriteediga aastateks 2025–2027. Lisateave ajakohastatud järelevalveprioriteetide, nende aluseks olevate riskihindamiste ja nendega seotud järelevalvetegevuse kohta on kättesaadav 2025.–2027. aasta järelevalveprioriteetide lehel.

Infokast 2
Geopoliitilised riskid

Geopoliitiliste pingete teravnemine viimastel aastatel on nõudnud suuremat kontrolli. Kuigi hiljutiste geopoliitiliste sündmuste otsene mõju pangandussektorile on seni olnud vähene ja otsesed ohud piiratud, on oluline jääda valvsaks ja hinnata võimalikku tulevast mõju pankadele.

Geopoliitilised riskid on määratletud kui „sõdade, terrorismi ja mis tahes pingete oht, realiseerumine ja eskaleerumine riikide ja poliitiliste osalejate vahel, mis mõjutavad rahvusvaheliste suhete rahumeelset kulgu“.^[38] Need ei ole kergesti prognoositavad ning saavad alguse väljaspool finantssüsteemi ja võivad mõjutada kõiki traditsioonilisi pangandussektori riskikategooriaid kolme riski ülekandumise kanali kaudu: finantsturud, reaalmajandus ning turvalisus ja julgeolek (joonis A). Geopoliitilised riskid võivad suurendada riskikartlikkust, mis võib kaasa tuua turu- ja rahastamisriskide šokid. Makromajanduslik šokk võib vallandada suurenenud krediidi- ja kasumlikkusriskid. Ohutus- ja turvakanaliga seotud riskid võivad ohustada pankade tegevust ning nende ärimudeli jätkusuutlikkust.

Geopoliitiline risk oli 2024.–2026. aasta peamine järelevalveprioriteet ja jääb selleks ka 2025.–2027. aastal (vt punkt 1.6). Arvestades selle valdkonnaülest iseloomu, käsitletakse seda riski mitme järelevalvealgatuse kaudu.

Esiteks on geopoliitiliste riskide juhtimiseks vaja tugevat juhtimiskorraldust. Seetõttu hindab EKP riskijuhtimisprotsesse ja riskivalmiduse raamistikke, mida pangad kasutavad geopoliitiliste riskide jälgimiseks ja leevendamiseks, et aidata kujundada oma seisukohti seoses järelevalveootustega nende riskide suhtes.

Teiseks tuleb geopoliitilisi riske arvesse võtta likviidsuse ja kapitali planeerimise kontekstis. Seetõttu hindavad järelevalveasutused vahendeid, mida pangad kasutavad oma sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessis ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessis.

Kolmandaks võivad geopoliitilised riskid suurendada krediidiriski ka reaalmajanduse kanali kaudu. Seda silmas pidades uuriti IFRS 9 läbivaatamisel, kuidas pangad arvestavad laenukahjumitega seotud eraldiste moodustamisel uudseid riske, sealhulgas geopoliitilist riski.

Neljandaks, geopoliitiline risk oli EBA 2023. aasta kogu ELi hõlmava stressitesti põhielement ja on ka 2025. aasta kogu ELi hõlmava stressitesti põhikomponent.^[39]

Viiendaks võivad suurenevad geopoliitilised pinged mõjutada pankade tegevuskerksust, näiteks küberrünnakute ohu või tegevuse edasiandmise korra kaudu. Seetõttu peavad pankadel olema selliste ohtude leevendamiseks kindlad tegevusraamistikud. Neid ohte saab hinnata tegevuse edasiandmise kokkulepete ja kübervastupidavuse sihipärase läbivaatamise käigus ning hinnatigi osana 2024. aasta kübervastupidavuse stressitestist. Samuti käivitati algatused iga panga geopoliitiliste riskide kaardistamiseks individuaalsel tasandil.

Joonis A

Geopoliitiliste pingete makromajanduslikule finantskeskkonnale ja pankadele ülekandumise kanalid

1.7 Järelevalve tõhususe hindamine

2024. aastal hakkas EKP kaaluma võimalusi, kuidas süstemaatiliselt hinnata, mil määral tema järelevalvetegevus saavutab soovitud tulemusi. Järelevalve tõhususe terviklik hindamine võimaldab EKP-l paremini hinnata, mil määral on tema järelevalveprioriteedid täidetud ja kas tema järelevalvestrateegiaid on vaja kohandada. See on Euroopa pangandusjärelevalve kui terviku aruandekohustuse põhielement.

Tõhus järelevalve võimaldab järelevalveasutustel õigel ajal hinnata usaldatavusnõuetega seotud riske ning tuvastada olulisi puudusi, kasutades seega tõhusamalt oma järelevalvevahendeid ja reguleerimisvolitusi, et tagada pankade õigeaegne puuduste kõrvaldamine. Järelevalve tõhususe hindamiseks tuleb kasutada kvantitatiivsete näitajate, kvalitatiivse teabe ja ekspertide hinnangu kombinatsiooni.

Järelevalve tõhususe hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et järelevalvetegevuse tulemused võivad i) olla finants- või statistilistes andmetes otseselt jälgitavad, ii) avaldada hilisemat mõju ja iii) olla mõjutatud välistest teguritest, mis jäävad väljapoole järelevalveasutuse mõjuala. Seetõttu on hädavajalik kasutada asjakohaseid analüütilisi vahendeid koos eksperdihinnanguga.

EKP püüab olla üha tõhusam järelevalveasutus ning minna kaugemale oma eesmärgist tagada regulatiivsete nõuete täitmine ja motiveerida järelevalve all olevaid üksusi tuvastatud puudusi kõrvaldama. Järelevalve tõhususe mõõtmine ei tähenda mitte ainult võetud järelevalvemeetmete peamise mõju mõistmist, vaid ka tahtmatu mõju ja makromajandusliku keskkonna rolli arvestamist järelevalvetulemuste mõjutamisel. Seetõttu ei piirduta järelevalve tõhususe hindamisel pelgalt tehtud järelevalvetegevuse hindamisega, vaid alustatakse pigem nende järelevalvetegevuste konkreetsete tulemuste hindamisega. Seetõttu püüab EKP hinnata, kas järelevalve alla kuuluv üksus on tuvastatud riske või puudusi nõuetekohaselt ja õigel ajal käsitlenud või kõrvaldanud, ning otsib võimalusi, kuidas vältida selliste riskide või puuduste tekkimist tulevikus.

See omakorda aitab EKP-l otsustada näiteks, kas prioriteetset haavatavust on nõuetekohaselt käsitletud või kas tema järelevalvestrateegiat selliste haavatavuste kõrvaldamiseks on vaja kohandada. Sel viisil saab koostada kõrgetasemelise tööprogrammi koos vajalike järelevalvevahenditega, et prioriteetsete haavatavustega tõhusamalt tegeleda. See hinnang EKP järelevalve tõhususe kohta võiks lisaks toetada tema suhtlust väliste sidusrühmadega, näiteks Euroopa Parlamendiga, et saada teavet Euroopa pangandusjärelevalve kui terviku aruandekohustuse arutelude jaoks.

2 Tegevusload, sobivus ja nõuetekohasus ning järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused

2.1 Tegevusload

2.1.1 Olulisuse hindamine, põhjalik hindamine ja suurt mõju avaldavate vähem oluliste krediidiasutuste kindlakstegemine

2.1.1.1 Olulisuse hindamine

Novembris 2024 lõpetati ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[40] kohane iga-aastane hindamine selle kohta, kas pank või pangagrupp täidab mõnd olulisuse kriteeriumi^[41]. Sellele lisaks tehti pärast pangagruppide struktuurimuudatusi erakorralised olulisuse hindamised (mille tulemusel tehti 51 olulisust käsitlevat otsust).

Selle tulemusel liigitati 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oluliseks 114 krediidiasutust,^[42] mida on üks rohkem kui eelmisel olulisuse hindamisel.

2024. aasta hindamise tulemusel tehti järgmised muudatused.

Peale selle lisandusid kahe esimese klassi investeerimisühingu olulise krediidiasutuse tegevusloa saamise tulemusel 2024. aastal kaks olulist krediidiasutust olemasolevale olulisele grupile.

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, mis mõjutasid oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu.

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, ilma et need mõjutaks oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja ajakohastatakse tihti ja see on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

2.1.1.2 Põhjalik hindamine ja varade kvaliteedi hindamine

EKP lõpetas 2024. aastal kolme panga varade kvaliteedi hindamise. Kõik kolm hinnatud panka täitsid üht kriteeriumi, mille alusel kuuluda EKP otsese järelevalve alla: AS LHV Group Eestis oli liikmesriigi kolme suurima krediidiasutuse seas ning FinecoBank S.p.A. Itaalias ja J.P. Morgan SE Saksamaal vastasid suuruse kriteeriumile.

2024. aasta novembris algatas EKP varade kvaliteedi hindamise kolmes pangas, mis vastasid suuruse kriteeriumile: Raiffeisen-Holding Niederösterreich-Wien reg.Gen.m.b.H. Austrias, Wüstenrot Bausparkasse Aktiengesellschaft Saksamaal ja LBS Landesbausparkasse Süd Saksamaal. Hindamine lõpeb eelduste kohaselt 2025. aasta teises kvartalis.

2.1.1.3 Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused

Kuna vähem olulisi krediidiasutusi on palju ning need erinevad suuruse, keerukuse ja riskiprofiili poolest, liigitab Euroopa pangandusjärelevalve neid, võttes aluseks nende mõju finantssüsteemile ja riskiprofiili. Alates 2022. aastast on mõju- ja riskikriteeriume eraldi hinnatud. Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused tehakse iga ühtse järelevalvemehhanismi riigi kohta kindlaks kord aastas. Suure mõjuga avaliku sektori valdkonnaga seotud teabe määratlemise kriteeriumid hõlmavad suurust, tähtsust majanduse jaoks, piiriülest tegevust, ärimudelit ja minimaalset katvust ühe riigi kohta (vt infokast 1 oluliste krediidiasutuste 2022. aasta järelevalvearuandes).

Vähem olulist krediidiasutust, mida peetakse kapitalinõuete määruse alusel väikeseks ja mittekeerukaks, ei saa nimetada suurt mõju avaldavaks vähem oluliseks krediidiasutuseks, kui see ei ole suurim vähem oluline krediidiasutus jurisdiktsioonis, kus kõik vähem olulised krediidiasutused on väikesed ja mittekeerukad.

2.1.2 Tegevuslubade andmise menetlused: sissejuhatus ja statistika teatiste kohta

2024. aastal teatati EKP-le kokku 742 tegevusloamenetlusest (tabel 10). Teavitused hõlmasid 15 tegevusloataotlust, üheksat tegevusloa kehtetuks tunnistamist, 29 tegevusloa aegumist, 91 olulise osaluse omandamist või suurendamist, 596 piiriülese teenuse osutamise menetlust ja kaht finantsvaldusettevõtja tegevusloa andmist. Need hõlmasid ka kolme esimese klassi investeerimisühingut, mis said tegevusloa olulise krediidiasutusena kooskõlas krediidiasutuse laiema määratlusega, mida kohaldatakse alates 2021. aasta juunist läbivaadatud kapitalinõuete direktiivi alusel^[43].

2024. aastal tehti 133 lõplikku otsust tegevuslubade andmise menetluste kohta^[44]. Need moodustasid 8,3% kõigist EKP 2024. aasta eraldiseisvatest järelevalveotsustest.

Viie tegevusloamenetluse tulemusena tehti negatiivne otsus. Lisaks võeti kolm tegevusloataotlust ja kolm teadet olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta negatiivse hinnangu tõttu enne otsuse lõplikku vormistamist tagasi.

2.1.2.1 Ühiste menetluste areng

EKP-le teatatud tegevusloa väljastamisega, oluliste osalustega ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud ühiste menetluste koguarv vähenes 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga.

EKP hindas suurt hulka olulisi osalusi. Ta tegi pärast järelevalveasutuste tõstatatud probleeme kolmes menetluses negatiivse otsuse. Üks neist otsustest vaidlustati haldusnõukogus, mis esitas arvamuse, millega kinnitati EKP otsust (vt punkt 6.3.2). Mitu olulise osalusega seotud menetlust tulenes sisemistest ümberkorraldustest, millele kohaldati oluliste osaluste lihtsustatud hindamise meetodit. Piiriülene konsolideerimine jäi 2024. aastal hoolimata esilekerkivast ümberkujundamisest ja aktiivsest konsolideerimisest piiratuks.

2024. aastal oli enamik tegevusloamenetlusi seotud uute vähem oluliste krediidiasutuste asutamisega. Mõned oluliste krediidiasutustega seotud tegevusloamenetlused olid peamiselt tingitud vajadusest laiendada tegevuslubasid pankade kavandatavate täiendavate reguleeritud tegevusaladega, mida nõutakse teatud liikmesriikides. EKP kiitis heaks kaks tegevusloa pikendamist krüptovaradega seotud tegevuseks Saksamaal seoses Saksamaa seadusega kehtestatud konkreetse tegevusloa nõudega. Lisaks anti üks tegevusluba investeerimisühingute suhtes kohaldatava ELi õigusraamistiku alusel, mis võeti kasutusele investeerimisühingute määruse ja direktiivi kohaldamisega alates 26. juunist 2021.

Kuna 2023. aasta juunis jõustus krüptovaraturgude määrus ja seda kohaldatakse alates 2024. aasta detsembrist, kaaluvad krediidiasutused kogu ELis, kas tegeleda krüptovaraga seotud tegevuste ja teenustega, nagu on määruses sätestatud. Krediidiasutustel, mis on määratletud kapitalinõuete määruses, ei ole krüptovaraturgude määruse kohaselt vaja krüptovaraga seotud teenuste ja tegevuste jaoks täiendavat tegevusluba, kuid neile kohaldatakse teavitamisnõudeid.

2024. aastal sai EKP kaks tegevusloa taotlust seoses riikliku reformiga, mille kohaselt peavad kohalikud krediidiühistud muutuma krediidiasutusteks. Mõned tegevusloataotlused esitasid kolmandate riikide üksused, kes kavatsevad laiendada oma tegevust ELis. Nendel juhtudel keskenduti hindamisel üksuse heale mainele ning nende kolmandate riikide üksuste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele vastavusele.

Riiklikud pädevad asutused algatasid kahe vähem olulise krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise (Saksamaal ja Luksemburgis). Üks neist oli tingitud sellest, et krediidiasutusel olid ebasobivad aktsionärid ja ta otsustas tegevuse lõpetada, ning teine oli tingitud ebasobivatest aktsionäridest, juhtimisel toime pandud rikkumistest ja rahapesuvastaste nõuete tõsistest rikkumistest. Üks kahest tegevusloa tühistamise otsustest vaidlustati haldusnõukogus, mis esitas arvamuse, millega kinnitati EKP otsust (vt punkt 6.3.2). Mõlemad EKP otsused vaidlustati Euroopa Liidu Üldkohtus. Menetlus on veel pooleli.

2.1.2.2 Muudatused seoses piiriülese teenuse osutamise menetluste ja (sega)finantsvaldusettevõtjatega

EKP ja riiklikud pädevad asutused käsitlesid 2024. aastal 462 piiriülese teenuse osutamise menetlust.

Pärast menetluste ulatuslikku lisandumist 2021. ja 2022. aastal viienda kapitalinõuete direktiivi ülevõtmise järel stabiliseerus menetluste arv 2023. ja 2024. aastal. 2024. aastal teatati EKP-le kahest menetlusest, mis puudutavad oluliste gruppide (sega)finantsvaldusettevõtteid: üks taotleb heakskiitu ja teine erandit.

2.2 Sobivuse ja nõuetekohasuse menetlused

2024. aastal teatati EKP-le kokku 1557 eraldiseisvast sobivuse ja nõuetekohasuse menetlusest,^[45] mis puudutasid olulisi krediidiasutusi (tabel 11).

Ligikaudu 63,0% kõikidest eraldiseisvatest sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest oli 2024. aastal seotud järelevalvefunktsiooniga juhtorgani liikmetega ja 25,8% olid seotud täidesaatva funktsiooniga juhtorgani liikmetega. Ülejäänud eraldiseisvad menetlused puudutasid põhifunktsioonide täitjaid (8,9%), kolmanda riigi filiaalijuhte (1,6%) ja täiendavaid mittetegevjuhtkonna kohti (0,7%).

Keskmine aeg, mis kulus sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise tegemiseks ja EKP-l otsuse vastuvõtmiseks, vähenes 109 päevalt 2023. aastal 97 päevale 2024. aastal. See jääb neljakuuse maksimaalse perioodi piiresse, mis on määratud kindlaks ESMA ja Euroopa Pangandusjärelevalve juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamist käsitlevate ühiste suuniste punktis 179.

2.2.1 Sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste areng

EKP jätkas sobivuse ja nõuetekohasuse otsuste tõhususe parandamist, lihtsustades protsesse (abiks masinloetav töövahend Heimdall) ning töötades välja ja ajakohastades juhendeid ja malle, pöörates suuremat tähelepanu mitmekesisusele ja kollektiivsele sobivusele. 24. aprillil 2024 korraldas EKP koos Euroopa Ülikool-Instituudiga Firenzes ühise seminari, et suurendada pangandussektori teadlikkust tõhusast juhtimisest ja riskikultuurist.

EKP kasutas kollektiivse sobivusega seotud sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumi, et täiustada juhatuse tõhusust, edendades pankade juhatustes oskuste ja kogemuste, soo, vanuse ja geograafilise päritoluga seotud mitmekesisust. 2024. aastal suurendas EKP oma kollektiivse sobivusega seotud ootusi, keskendudes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning turvariskidega seotud eksperditeadmistele järelevalvefunktsiooniga juhtorganis.

Sobivuse hindamine võib viia kõrvaltingimuste kehtestamiseni, kui viie sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumi kohaselt tuleb uurida teatud kahtlusi ametisse nimetatava isiku suhtes. Kõrvaltingimusi puudutavate otsuste arv kasvas 9,5%-lt 2023. aastal 14,5%-le 2024. aastal. 2024. aasta sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel kõige sagedamini tõstatatud probleemid olid seotud kogemuste, huvide konfliktide ja kollektiivse sobivusega. Selle tulemusel kehtestati 2024. aastal 55 tingimust ja 151 kohustust ning esitati 20 soovitust, kusjuures 2023. aastal olid vastavad arvud 47, 179 ja 21.

Kui ametisse nimetatava isiku sobivuses on märkimisväärseid kahtlusi, võib EKP pidada vajalikuks põhjalikumat hindamist ja teatada lõpuks oma kavatsusest langetada negatiivne otsus. Seejärel võtavad pangad üldiselt järelevalvedialoogi käigus taotluse tagasi. See juhtus 2024. aastal 50 juhul.

EKP algatas seoses pankade juhtorganite liikmetega 2024. aastal viis ümberhindamist, mis olid peamiselt tingitud mainega seotud muredest. Ta jätkas ka sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste läbiviimiseks vajalike IT-vahendite arendamist ja edendamist (vt punkt 5.2.3).

2.3 Jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise meetmed ja rikkumistest teatamine

2.3.1 Järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise meetmed

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse kohaselt oleneb jõustamis- ja sanktsioonide kehtestamise volituste jaotus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel väidetava rikkumise laadist, vastutavast isikust ja võetavatest meetmetest. Karistused, mille EKP on määranud järelevalveülesannete täitmisel ja mille riiklikud pädevad asutused on määranud EKP taotlusel, avaldatakse EKP järelevalvealaseid sanktsioone käsitleval veebilehel.

Sanktsioonide eesmärk on karistada väärkäitumise eest ja toimida heidutusena mitte üksnes asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse, vaid ka pangandussektori jaoks tervikuna. Jõustamismeetmed, näiteks korrapärased karistusmaksed, on mõeldud selleks, et sundida järelevalve all olevaid üksusi täitma järelevalveotsustes või -määrustes sätestatud usaldatavusnõudeid.

2024. aastal käsitles EKP kaheksat jõustamis- ja sanktsioonidega seotud menetlust. Neist seitse olid sanktsioonide kehtestamise menetlused, mille tulemusel võeti vastu kolm EKP otsust,^[46] ja üks oli jõustamismenetlus, mis oli aasta lõpus pooleli (tabel 12).

Lisaks tegi EKP 2024. aastal 13 siduvat järelevalveotsust kliimaga seotud riskide kohta, nähes ette korrapäraste karistusmaksete kogumise iga rikkumispäeva kohta juhul, kui asjaomased pangad ei täida neis EKP otsustes sätestatud hoolsuskohustuse nõudeid. Neli neist otsustest sisaldasid usaldatavusnõudeid kliimaga seotud ja keskkonnariskide haldamise protsessi tugevdamise kohta. EKP teavitas asjaomaseid järelevalve all olevaid üksusi nendest neljast otsusest 2024. aasta alguses, kuid menetlus oli alanud 2023. aastal. 18 samateemalisest otsusest, mis samuti nägid ette korrapäraste karistusmaksete kogumist juhul, kui pangad ei täida nõudeid, oli üksustele teatatud 2023. aastal. Ülejäänud üheksa otsust, millest 2024. aastal teatati, sisaldasid usaldatavusnõudeid kliima- ja keskkonnariskide pankade juhtimis-, strateegia- ja riskijuhtimisraamistikesse integreerimise kohta.

2024. aastal käsitletud seitsmest sanktsioonide kehtestamise menetlusest viis puudutasid vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide (sh EKP otsused ja määrused) kahtlustatavat rikkumist, mille panid toime kuus olulist krediidiasutust. 2024. aastal lõpetati neli neist menetlustest ja kolme EKP otsustega määrati viis trahvi summas 15 625 000 eurot. Need karistused määrati kolmele järelevalve alla kuuluvale üksusele. Esimene otsus, millega määrati kaks karistust seoses sisemudeleid käsitlevates EKP otsustes sätestatud nõuete rikkumisega, teine otsus, millega määrati kaks karistust seoses omavahendite nõuete valeandmete esitamisega valuutariski ja krediidiriski kohta, ning kolmas otsus, millega määrati üks karistus seoses ebatäpse teabe esitamisega omavahendite nõuete ja krediidiriski riskiga kaalutud varade kohta.

2024. aastal käsitletud jõustamismenetlus puudutas ühe olulise krediidiasutuse suutmatust täita EKP otsuseid, millega nõuti, et ta tugevdaks oma kliima- ja keskkonnariskide tuvastamise protsessi kindlaksmääratud tähtajaks 2024. aastal. See juhtimisega seotud jõustamismenetlus oli 2024. aasta lõpus pooleli.

Diagrammil 4 on esitatud EKP poolt 2024. aastal läbi viidud otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes, samuti aastatel 2020–2023 lõpetatud menetlustes käsitletud kahtlustatavate rikkumiste täielik jaotus valdkondade kaupa.

Diagramm 4

Jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine rikkumisvaldkondade kaupa aastatel 2020–2024

(menetluste arv)

Järgides EKP varasemaid taotlusi menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, määras üks riiklik pädev asutus 2024. aastal ühe rahalise karistuse summas 97 500 eurot. Lisateavet rahaliste karistuste kohta, mille riiklikud pädevad asutused on määranud EKP taotlusel, leiab EKP järelevalvealaseid sanktsioone käsitleval veebilehel.

Üksikasjalik teave, muu hulgas igakülgne statistika EKP ja riiklike pädevate asutuste sanktsioonide kehtestamise kohta seoses usaldatavusnõuete rikkumistega 2024. aastal, esitatakse 2024. aasta sanktsioonide kehtestamisega seotud tegevuse aastaaruandes. Aruanne avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil 2025. aasta teises kvartalis.

2.3.2 Muud rahalised meetmed

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt kasutab EKP üksnes oma järelevalveülesannete täitmise eesmärgil riiklikele pädevatele asutustele antud volitusi kooskõlas asjaomaste riigisiseste õigusaktidega. Sellega seoses võttis EKP 2021. aastal kahe olulise üksuse suhtes haldusmeetmeid, mis on kapitalinõuete direktiivi rakendavate riigisiseste õigusaktide kohaselt saadaval riiklikule pädevale asutusele. Võetud riiklikud haldusmeetmed ei olnud karistuslikku laadi ja seisnesid ligikaudu 21,5 miljoni euro suurustes intressimaksetes riskide kontsentreerumise piirmäärasid käsitlevate nõuete rikkumiste eest. Pärast EKP otsuste tühistamist Euroopa Liidu Kohtu poolt 2024. aastal võttis EKP, võttes arvesse kohtu otsuseid, vastu uue otsuse, millega määrati ühes neist juhtudest intressimakseid ligikaudu 10,2 miljoni euro ulatuses. Teisel juhul ei võetud vastu uut otsust, kuna üksus oli lakanud olemast.

2.3.3 Rikkumistest teatamine

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikliga 23 peab EKP tagama, et kasutusele võetakse tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad igal isikul ELi õigusaktide rikkumistest teatada. Seetõttu haldab EKP rikkumisest teatamise veebiplatvormi.

EKP tagab rikkumisest teatamise platvormi või muude kanalite (nt e-posti või posti) teel edastatud rikkumisteadete täieliku konfidentsiaalsuse ning võtab oma järelevalveülesannete täitmisel arvesse kogu olemasoleva teabe.

EKP sai 2024. aastal 421 rikkumisteadet (2023. aastal saadi 355 teadet). Neist 124 puudutasid asjaomaste ELi õigusaktide väidetavat rikkumist. Neist 117 kuulus EKP järelevalvepädevusse ja seitse riiklike pädevate asutuste pädevusse. Ülejäänud teated puudutasid peamiselt väidetavaid rikkumisi, mis ei olnud seotud usaldatavusnõuetega (nt tarbijakaitse), ning seepärast jäid need rikkumisest teatamise mehhanismi kohaldamisalast välja.

Kõige levinumad EKP järelevalvepädevuse piiresse jäävate väidetavate rikkumiste teated puudutasid juhtimisküsimusi (86%) ning omavahendite ja kapitalinõuete arvutamist (8%). Juhtimisega seotud probleemid puudutasid eeskätt riskihaldust ja sisekontrolli, sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid, organisatsioonilist ülesehitust ning juhtorgani funktsioone. Teadete täielik jaotus on esitatud diagrammil 5.

Diagramm 5

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu esitatud väidetavate rikkumiste teated

(protsentides)

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu edastatud teave tehti teatavaks asjaomastele ühistele järelevalverühmadele, kes tegid otsuse sobivate järelmeetmete kohta.

Peamised uurimismeetmed, mida 2024. aastal seoses aasta jooksul või varem saadud asjakohaste ELi õigusaktide rikkumisi puudutavate teadetega võeti, olid järgmised:

• olemasoleval dokumentatsioonil põhinev sisehindamine (44%);
• järelevalve alla kuuluvale üksusele esitatud dokumendi- või selgitusnõuded (43%);
• siseauditi või kohapealse kontrolli taotlus (10%);
• vestlus süüdistatavatega (3%).

3 Osalemine kriisilahenduses

3.1 2024. aasta kriisijuhtumid

2024. aastal ei hinnatud ühtegi olulist krediidiasutust maksejõuetuks ega tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana kooskõlas ühtse kriisilahenduse määruse^[47] artikli 18 lõike 1 punktiga a ja artikli 18 lõikega 4. 2024. aasta makromajanduslik keskkond oli pankade jaoks soodne, eelkõige mis puudutab kasumlikkust. Tulevikku vaadates peavad pangad siiski kohanema suurenenud geopoliitiliste riskide, struktuurimuutuste, kliima- ja keskkonnariskide ning vähem soodsate makromajanduslike väljavaadetega.

3.2 Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid 2024. aastal tihedat koostööd. EKP järelevalvenõukogu esimees ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees vahetasid korrapäraselt teavet ning külastasid ühiselt mitut riiklikku pädevat asutust ja riiklikku kriisilahendusasutust. EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu tihe teabevahetus toimus ka juhtkonna ja ekspertide tasandil.

Korrapärane suhtlus EKP ühiste järelevalverühmade ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu sisemiste kriisilahendusmeeskondade vahel oli jätkuvalt kahe organisatsiooni koostöö oluline osa. Koostöö oli eriti tihe seoses pankadega, millele kohaldatakse EKP kriisiohjeraamistikku. Seda toetas EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kahepoolne vastastikuse mõistmise memorandum koostöö ja teabevahetuse kohta ning spetsiaalne vastastikuse mõistmise memorandum konfidentsiaalsete andmete vahetamise kohta, mis allkirjastati 2023. aastal.

EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid koostööd ühist huvi pakkuvatel poliitikateemadel. Organisatsioonid tagasid, et nad teevad järelevalve ja kriisilahenduse seisukohast tihedat koostööd seoses kriisiohje ja hoiusekindlustuse raamistiku reformiga. Lisaks tegid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkuvalt ühiseid jõupingutusi likviidsuse mõõtmise ja aruandluse vallas. 2024. aastal viisid nad lõpule teise iga-aastase ühise likviidsuskontrolli, mille käigus testiti pankade kriisivalmidust ühiselt väljatöötatud likviidsusmudeli alusel.

2024. aastal osalesid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu eelproovidel, mis olid osa nende ühisest eesmärgist hinnata olemasolevat võimekust ja suurendada kriisivalmidust. Nad osalesid ka kolmepoolsel juhtide tasandi õppusel, mis hõlmas Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja pangandusliidu kriisilahendusasutusi, järelevalveasutusi, keskpankasid ja rahandusministeeriume. Lisaks osalesid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu Põhja- ja Baltimaade kriisiolukorra simulatsiooniõppusel, et testida oma valmisolekut võimalikuks kriisiolukorraks.

Kooskõlas õigusraamistikuga konsulteeriti Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seoses finantsseisundi taastamise kavadega, mille olulised krediidiasutused EKP-le esitasid. Ühtne Kriisilahendusnõukogu konsulteeris omakorda ühtse kriisilahenduse määruse kohaselt EKPga seoses kriisilahenduskavade mustandite ja selliste kavandatud osamaksete ümberarvutamisega, mille olulised krediidiasutused teevad ühtsesse kriisilahendusfondi.

3.3 Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahendus

Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahendus nõuab tihedat koostööd asjakohase riikliku pädeva asutuse ja EKP vahel. Kuigi vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisilahenduse eest vastutavad riiklikud pädevad asutused, tekib vajadus intensiivsema koostöö ja teabevahetuse järele siis, kui vähem oluline krediidiasutus on muutumas eluvõimetuks, sest EKP vastutab tegevuslubade kehtetuks tunnistamise eest.

Vähem olulise krediidiasutuse finantsseisundi halvenemisest tingitud kriisi varastes etappides saadab asjaomane riiklik pädev asutus EKP-le ametliku teate. EKP sai 2024. aastal riiklikelt pädevatelt asutustelt 11 sellist teadet.

Kui finantsseisundi halvenemise teade on esitatud, moodustatakse üldiselt kriisilahenduse kontaktrühmad, välja arvatud juhul, kui vastutav riiklik pädev asutus või EKP teeb kindlaks põhjendatud aluse neid mitte kasutada. Sellised rühmad – kuhu kuuluvad asjakohaste EKP tegevusvaldkondade ja riiklike pädevate asutuste esindajad – võidakse luua pärast kapitalinõuete rikkumisi, varade kvaliteedi või likviidsusolukorra halvenemist või suuri puudujääke sisemises juhtimis- või kontrollisüsteemis. Aasta jooksul tegutses 12 kriisilahenduse kontaktrühma. Nagu ka varasematel aastatel tagasid need rühmad, et kriise jälgiti hoolikalt ning järelevalvemeetmeid võeti õigel ajal ja koordineeritult. 2024. aastal tunnistati kehtetuks üks krediidiasutuse tegevusluba ning üks tegevusluba aegus, st asjaomased vähem olulised krediidiasutused loobusid ennetavalt oma tegevusloast.

2023. aastal tegid EKP ja riiklikud pädevad asutused koostööd, et lihtsustada vähem oluliste krediidiasutuste kriisilahenduse koostööraamistikku, ühtlustada teabe jagamist asjaomaste sidusrühmade vahel ning tugevdada tulevaste vähem oluliste krediidiasutuste kriisijuhtumite haldamise lähenemisviisi. Läbivaadatud ühised järelevalvestandardid jõustusid 1. jaanuaril 2024.

4 Institutsioonidevaheline koostöö

4.1 Koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

4.1.1 Koostöö teiste ELi järelevalveasutuste ja ELi-väliste riikide asutustega

2024. aastal tugevdas EKP veelgi koostööd teiste järelevalveasutustega piiri- ja sektoriüleselt, sealhulgas pidas läbirääkimisi täiendavate vastastikuse mõistmise memorandumite kohta (tabel 13).

4.1.1.1 EKP ja järelevalvekolleegiumid

Väljaspool pangandusliitu tegutsevate oluliste pangagruppide puhul osaleb EKP järelevalvekolleegiumides. See võimaldab EKP-l töötada välja kooskõlastatud järelevalvemeetodeid ja võtta vastu otsuseid ning tagada ühiste tööprogrammide järgimine koos teiste sama piiriülese pangagrupi järelevalves osalevate järelevalveasutustega. EKP korraldab kolleegiume juhul, kui EKP on päritoluriigi järelevalveasutusena pangagrupi konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus. Teise võimalusena on EKP pangagrupi konkreetsete üksuste järelevalveasutus. Sellisel juhul osaleb ta järelevalvekolleegiumides, kui päritoluriigi järelevalveasutus kutsub teda sinna. Väljaspool järelevalvekolleegiume teeb EKP koostööd ka mitme rahvusvahelise järelevalveasutusega. Näiteks osaleb ta kolmepoolsetel kohtumistel Inglise keskpanga ja Föderaalreservi Süsteemiga.

4.1.1.2 Koostöö tugevdamine riiklike turukäitumise asutuste ja ühtse järelevalvemehhanismi väliste ELi asutustega

Olulised pangagrupid teevad tehinguid finantsinstrumentide turgudel, mistõttu teeb EKP kooskõlas liidu õigusega koostööd ELi riiklike turuasutustega. 2024. aastal sõlmis EKP järelevalvealase vastastikuse mõistmise memorandumi Hispaania riikliku väärtpaberituru komisjoniga (Comisión Nacional del Mercado de Valores – CNMV).

EKP jätkas Euroopa pangandusjärelevalves mitte osaleva kuue ELi liikmesriigi järelevalve- ja kriisilahendusasutustega teabe jagamist ja nendega tehtava koostöö tugevdamist seoses oluliste pangagruppide tegevusega nendes riikides. 2024. aastal sõlmis ta vastastikuse mõistmise memorandumid Ühtse Kriisilahendusnõukoguga ning kuue ühtses järelevalvemehhanismis mitteosaleva ELi liikmesriigi riikliku järelevalve- ja kriisilahendusasutusega.

4.1.1.3 Koostöö teiste valdkondlike järelevalveasutustega ELis ja ELi-väliste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustega

EKP tegutseb koordinaatorina oluliste pangagruppide puhul, mis on määratletud finantskonglomeraatidena ja mille suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet. Sellega seoses teeb ta tihedat koostööd teiste finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste järelevalve eest vastutavate asjaomaste pädevate asutustega ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega (EIOPA).

2024. aastal tugevdas EKP teabevahetust EIOPA ja finantskonglomeraatide täiendava järelevalvega tegelevate riiklike kindlustusjärelevalveasutustega, korraldades seminare, et arutada ühiseid järelevalveprobleeme ja leida võimalusi täiendava järelevalve tõhususe edasiseks parandamiseks.

EKP avaldas uued järelevalvealased vastastikuse mõistmise memorandumid, mis sõlmiti järgmiste järelevalveasutustega: Superintendencia de Servicios Financieros del Banco Central del Uruguay, Banking Regulation and Supervision Agency of Türkiye ja Guernsey Financial Services Commission. Peale korrapärase ja struktureeritud dialoogi selliste asutustega nagu Ühendkuningriigi usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve asutus ja Föderaalreservi Süsteem korraldas EKP ka mitu aktuaalset ja kahepoolset kohtumist teiste ELi-väliste riikide pangandusjärelevalveasutustega, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi, sealhulgas finantskonglomeraatide järelevalvet ja kliimaga seotud finantsriske.

2024. aastal tugevdas EKP veelgi järelevalvetehnoloogia kasutamisega seotud koostööd ELi-väliste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutustega. See hõlmas koostööd Föderaalreservi Süsteemi, Inglise keskpanga ja Ühendkuningriigi finantsjärelevalveasutusega valdkonna- ja funktsiooniülestes erimeeskondades. EKP osales aktiivselt ka BISi innovatsioonivõrgustikus, mis on BISi innovatsioonikeskuse edendatav koostööplatvorm, et võimaldada teadmiste jagamist ja edendada koostööd keskpankade ja järelevalveasutuste vahel kogu maailmas spetsiaalsete ekspertide töörühmade kaudu.

4.1.1.4 EKP ja rahapesu tõkestamine: viimased arengusuunad

Vastutus krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve eest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas lasub praegu üksnes riiklikul tasandil. Sellegipoolest peavad usaldatavusjärelevalve ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutused tegema oma volituste täitmiseks tihedat koostööd.

Nagu varasematel aastatel, kajastas EKP usaldatavusnõuete täitmise järelevalves^[48] rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning pakkus poliitilist tuge Euroopa Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) loomise ettevalmistamisel.

2024. aastal jätkas EKP järelevalveteabe vahetamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest vastutavate asutustega. See hõlmas vaatlejana osalemist ja teabevahetust 66 olulise krediidiasutuste jaoks loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumis.^[49] EKP teatas olulistest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise puudustest ka Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) keskandmebaasi EuReCa.

EKP osales vaatlejana Euroopa Pangandusjärelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alalises komitees. Paralleelselt oli tema peamine poliitiline tähelepanu suunatud ELi uuele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide paketile, mis avaldati juunis 2024. EKP toetab seda regulatiivset arengut ja eelkõige õigusraamistikku, mis hõlbustab tõhusat koostööd ja teabevahetust kõigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi kuuluvate finantsjärelevalveasutuste ning asjaomaste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega mitteseotud asutuste vahel. Ta on alustanud panustamist ettevalmistustöödesse, mida Euroopa Pangandusjärelevalve teeb pärast Euroopa Komisjoni taotlust anda nõu regulatiivsete tehniliste standardite ja suuniste kohta uue rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku raames.

EKP kui usaldatavusjärelevalveasutus valmistab ette tihedat ja sujuvat koostööd AMLAga ning jagab ühtse järelevalvemehhanismi loomisest saadud õppetunde komisjoni ja selle spetsiaalse töörühmaga. Samuti on EKP alustanud ettevalmistustööd EKP ja AMLA vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi koostamiseks, nagu on ette nähtud õigusaktide paketis.

4.1.1.5 IMFi finantssektori hindamisprogrammid

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantssektori hindamisprogrammide käigus hinnatakse põhjalikult ja üksikasjalikult riigi finantssektorit.

2024. aastal viis IMF ellu euroala teise finantsstabiilsuse tegevuskava, mis peaks lõppema 2025. aastal. IMF hindab euroala reguleeriva raamistiku ja ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvetavade vastavust Baseli põhiprintsiipidele, mis vaadati läbi 2024. aasta aprillis, et lisada tugevdatud nõuded, mis on seotud muu hulgas kliimaga seotud finantsriskide ja tekkivate riskidega, tegevuse vastupidavusega ja ärimudeli jätkusuutlikkusega ning Euroopa pangandusjärelevalve rolliga kriisijuhtimises. Samuti teeb ta ülalt-allapoole stressitesti, mis hõlmab olulisi krediidiasutusi. IMF hindab ka EKP-le ja ELi kaasseadusandjatele 2018. aastal lõpetatud eelmise euroala finantsstabiilsuse tegevuskava raames antud soovituste rakendamist.

2024. aastal lõpetas IMF Luksemburgi, Madalmaade ja Hispaania finantssektori hindamisprogrammi, jätkas tööd Slovakkia hindamisel ning algatas Prantsusmaa finantssektori hindamisprogrammi. Riikide finantssektori hindamisprogrammides analüüsitakse pangandusväliseid teemasid, nagu riigisisene kindlustus ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistikud, ning need hõlmavad terviklikku hinnangut pangandusküsimuste kohta, eriti nende kohta, mis kuuluvad vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet tegevate riiklike asutuste pädevusse, või aspektide kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, võttes samal ajal arvesse, et pangandusliidu välja kujundamiseks on vaja veel tööd teha.

EKP osalus IMFi põhikirja IV artikli kohastes konsultatsioonides Euroopa pangandusjärelevalves osalevate riikidega on seotud mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustega, nagu näevad ette EKP kohustused nendes valdkondades.

4.2 Panus Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku edasiarendamisse

4.2.1 Osalemine finantsstabiilsuse nõukogu töös

Finantsstabiilsuse nõukogu liikmena osales EKP aktiivselt pangandusjärelevalve finantsstabiilsuse nõukogu täiskogu, järelevalvelise ja regulatiivse koostöö alalise komitee ning standardite rakendamise alalise komitee istungitel ning kriisilahenduse juhtrühma ja finantsstabiilsuse nõukogu Euroopa piirkondliku nõuanderühma koosolekutel. Ta aitas kaasa mitmele finantsstabiilsuse nõukogu algatusele, sealhulgas 2023. aasta panganduskriisidest saadud õppetundide läbivaatamisele, et tugevdada kriisivalmiduse ja kriisilahenduse raamistikke, edendada jõupingutusi kliimaga seotud finantsriskide ja avalikustamise osas ning hinnata üleminekukavade mõju finantsstabiilsusele. Ta toetas G20 finantsreformide mõju hindamist väärtpaberistamisele, osales loodusega seotud finantsriskide järelevalvealaste lähenemisviiside hindamises ja andis oma panuse töös, mis käsitleb globaalsete stabiilmüntide piiriüleseid regulatiivseid probleeme tärkava turumajandusega riikides. Lisaks tegi ta koostööd vahejuhtumitest teatamise raamistiku väljatöötamisel.

4.2.2 Panustamine Baseli pangajärelevalve komitee töösse

EKP panustas 2024. aastal jätkuvalt olulisel määral Baseli pangajärelevalve komitee töösse. EKP osales mitmes töösuunas, andes eksperdiabi komitee töörühmades ning tehes komitee liikmetega koostööd ELis ja kogu maailmas.

Eelkõige olid EKP esindajad kahe Baseli komitee töörühma kaasjuhiks ja aitasid nende tööd juhtida. EKP järelevalvenõukogu aseesimees Frank Elderson juhtis kliimaga seotud finantsriskide töörühma koos föderaalreservi nõukogu vanemnõuniku Kevin Stirohiga. Universaalpankade ja mitmekesiste laenuandjate peadirektor Korbinian Ibel juhtis koos Hongkongi rahandusasutuse peadirektori asetäitja Arthur Yueniga poliitika ja standardite rühma.

Kliimaga seotud finantsriskide töörühma peamised verstapostid 2024. aastal olid näiteks kliimastsenaariumide analüüsi kasutamise aruteludokument ja kliimaga seotud finantsriskide kolmanda samba avalikustamise raamistiku konsultatsioonidokumendi kohta saadud tagasiside läbivaatamine. Kliimaga seotud finantsriskide töörühm tegeles jätkuvalt ka Baseli komitee muude strateegiliste prioriteetidega, sealhulgas hindas kehtiva Baseli raamistiku lünkade olulisust, uuris ülemineku kavandamist pankades ning jälgis kliimaga seotud finantsriskide tõhusa juhtimise ja järelevalve põhimõtete rakendamist.

2024. aastal oli poliitika ja standardite rühmal põhiroll järgmiste dokumentide lõplikul avaldamisel: i) vastaspoole krediidiriski juhtimise suunised, ii) pankade krüptovarade riskipositsioonide avalikustamise raamistik ning tema krüptostandardi mõned sihipärased muudatused, iii) sihipärased kohandused tema standardis, mis käsitleb intressimäärariski pangaportfellis, ja iv) standardid, mis käsitlevad aruannet olemasolevate tavade kohta, et toetada jurisdiktsioone, kes soovivad kohaldada positiivseid tsükli-neutraalseid intressimäärasid. Peale selle aitas poliitika ja standardite rühm kaasa konsultatsiooni algatamisele meetmete kohta, mis käsitlevad tegelikkuse ilustamisele suunatud käitumist pankade poolt globaalsete süsteemselt oluliste pankade raamistiku kontekstis, ning konsultatsiooni algatamisele, mis käsitleb kolmandate isikute riski usaldusväärse juhtimise põhimõtteid.

Väljaspool neid kahte rühma aitas EKP muu hulgas kaasa ka lõplike muudatuste avaldamisele, mis tehti tõhusa pangandusjärelevalve aluspõhimõtetes ning likviidsuse ja järelevalve tõhususega seotud töös Baseli komitee 2023. aasta märtsi pangandustormiga seotud järelmeetmete algatuste raames.

4.2.3 Osalemine Euroopa Pangandusjärelevalve töös ja Euroopa poliitika kujundamises

EKP pangandusjärelevalve jätkas 2024. aastal tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega, et edendada järjepidevat järelevalvet Euroopa pangandussektoris ning soodustada krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust.

EKP ja Euroopa Pangandusjärelevalve allkirjastasid 18. märtsil 2024 vastastikuse mõistmise memorandumi ühise pankade aruandekomitee loomise kohta, et parandada integratsiooni ja vähendada pankade regulatiivse aruandluse kulusid. Mõlemad institutsioonid osalesid ka aruteludes 2025. aasta kogu ELi hõlmava stressitestimise metoodika ja kirjelduse eelnõu üle ning võimalike viiside üle, kuidas parandada stressitestimist, tuginedes viimastele regulatiivsetele muudatustele.

Basel III reformide raames andis EKP panuse mitmesse Euroopa Pangandusjärelevalve regulatiivsesse projekti. Samuti osales ta Euroopa Pangandusjärelevalve konsultatsioonides keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide juhtimise suuniste eelnõu üle ning nende kohta andmete avalikustamist ja järelevalve aruandlust käsitlevate konsultatsioonidokumentide eelnõude väljatöötamisel.

EKP toetas Euroopa Pangandusjärelevalve poliitikat krüptovaraturgude määruse rakendamisel ja digitaalset tegevuskerksust käsitleva määruse, sealhulgas tegevuse edasiandmise suuniste laiendamiseks kolmandate isikute kokkulepetele.

Peale Euroopa Pangandusjärelevalvega tehtava töö koostasid EKP töötajad ka avaliku panuse Euroopa Komisjoni suunatud konsultatsioonile ELi väärtpaberistamise raamistiku toimimise kohta. See panus toetab ja täiendab Euroopa Pangandusjärelevalve 2022. aasta detsembri nõuandeid ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee poolt väärtpaberistamise määruse artikli 44 kohaselt koostatud aruandeid.

5 EKP pangandusjärelevalve korraldus

5.1 EKP pangandusjärelevalve töötajad

5.1.1 Värbamine

Üldiselt kuulutab EKP pangandusjärelevalve kõigepealt vabad ametikohad välja asutusesiseselt, välja arvatud algastme ametikohad, mis kuulutatakse välja välisturul. 2024. aastal värbas EKP pangandusjärelevalve väliste konkursside raames pikemaajalistele ametikohtadele 53 kandidaati.

Diagramm 6

2024. aasta ametisse nimetamiste arv töötajate rühmade kaupa

5.1.2 Vahetusprogrammid

Pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse, Ühtse Kriisilahendusnõukogu, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ja Euroopa Investeerimispangaga (EIP) 2023. aastal loodud töötajate vahetusprogrammi käivitati 2024. aastal koos Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja EIPga teine programm, mille tulemusel vahetasid oma rolle 12 töötajapaari.

5.1.3 Suutlikkuse suurendamine

EKP pangandusjärelevalve teeb korrapäraselt organisatsioonilise valmisoleku hindamisi (peamiselt ühiste kontrolliasutuste ja kohapealsete meeskondade puhul), et hinnata oma suutlikkust seoses jooksvate ülesannete ja võimalike järelevalveprioriteetidega. Neid hinnanguid kasutatakse võimekuse suurendamise kava ajakohastamiseks, mis võimaldab organisatsioonil seada prioriteediks talentide arendamise ja sellega seotud algatused valdkondades, mille valmisolek on kehvem.

Aastatel 2023–2024 keskendus EKP pangandusjärelevalve suutlikkuse suurendamisele järelevalveülesannete puhul, mis on seotud IT tegevuse edasiandmisega, IT-turvalisusega, küberriskidega ja EKP uue mandaadiga digitaalse tegevuskerksuse määruse alusel.

Samuti tõhustati koolitusi kõigis pangandusjärelevalve valdkondades. 2024. aastal võeti kasutusele kaks uut koolitusprogrammi: ühtse järelevalvemehhanismi sissejuhatusprogramm uutele tulijatele ning ühtse järelevalvemehhanismi alusprogramm, mille eesmärk on anda pangandusjärelevalvele ühtsel tasemel tehnilised põhiteadmised ja -oskused traditsioonilistel ja uutel järelevalveteemadel. Ühtse järelevalvemehhanismi sihtprogrammi katseetapp lõppes juunis 2024.

Veebruaris 2024 käivitati laiaulatuslik kliima- ja loodusriskide koolitustsükkel, mis on suunatud erinevatele rollidele ja funktsioonidele. 2024. aastal läbis koolituse 1000 pangandusjärelevalveametnikku.

Lisaks arendati edasi ühtse järelevalvemehhanismi digitaalseid õppevahendeid, et suurendada järelevalveametnike teadmisi tehisintellekti rollist pankades, IT-riskide järelevalvest ning muudest põhilistest digitaliseerimise ja innovatsiooni teemadest. 2024. aastal osales koolitusel 2050 järelevalveametnikku.

2025. aastal jätkub töö pakutavate koolituste täiustamiseks kolmes fookusvaldkonnas, et kasutada EKP väljakujunenud koostööpartnerlusi, keskendudes eelkõige pangandusjärelevalve viimasele arengule.

5.1.4 Mitmekesisus ja kaasamine

EKP pangandusjärelevalve püüab luua töökultuuri, mis kasutab mitmekesisuse ja kaasamise eeliseid ning võimaldab igal kolleegil näidata töökohal oma ainulaadsust. Selle visiooni osana on soolise tasakaalu saavutamine endiselt peamine strateegiline prioriteet. EKP pangandusjärelevalves on 42% töötajatest naised. Naiste osakaal on hierarhia eri tasanditel erinev. Analüütikute seas on naisi 49% töötajatest ja ekspertide hulgas 42%. Meeskonnajuhtide ja juhtkonna tasandil on naiste osakaal vastavalt 33% ja 35%, samas 42%-l juhtivatest ametikohtadest on naised. EKP jätkab oma jõupingutuste tugevdamist, et saavutada sooline tasakaal.

Joonis 1

EKP pangandusjärelevalve töötajad arvudes

5.2 Digitaliseerimine, andmete aruandlusraamistik ja teabehaldus

5.2.1 Digitaalne tegevuskava ja ühtse järelevalvemehhanismi tehnoloogiastrateegia

2024. aastal kiitis EKP järelevalvenõukogu heaks Euroopa pangandusjärelevalve uue tehnoloogiastrateegia, mis hõlmab ajavahemikku 2024–2028 – ühtse järelevalvemehhanismi tehnoloogiastrateegia. Kuna pangandussektor muutub üha keerulisemaks ja järelevalveressursid piiratumaks, käsitletakse strateegias terviklikult Euroopa pangandusjärelevalve digitaalseid vajadusi, et tugevdada tõhusat, riskipõhist järelevalvet.

Ühtse järelevalvemehhanismi tehnoloogiastrateegia tugineb olemasolevatele põhisüsteemidele ja 14 järelevalvetehnoloogia rakenduse elluviimisele. See koosneb kahest põhisambast: tehnoloogia ja inimesed. Keskendudes mõlemale, edendab see tipptasemel tehnoloogia abil järelevalvetavasid, hoides samal ajal tehnoloogilise arengu keskmes järelevalve tegijaid.

Tehnoloogiasamba alusel püütakse strateegia raames lihtsustada ja konsolideerida IT-maastikku, et edendada tõhusat ja ühtset järelevalvet, millest saavad kasu nii järelevalveasutused kui ka pangad. Peamised eesmärgid hõlmavad põhisüsteemide ja järelevalvetehnoloogia vahendite integreerimist ning vanade süsteemide kasutuselt kõrvaldamist. Seda silmas pidades püütakse projektiga Olympus luua integreeritum IT-maastik kogu Euroopa pangandusjärelevalves. Selleks luuakse ühtne järelevalvekompleks – kohandatav platvorm, mis pakub järelevalve tegijatele olulist teavet ülesannete sujuvamaks muutmiseks, tõhususe suurendamiseks ja meeskonna koostöö parandamiseks. Samuti konsolideeritakse kanalid, mida pangad kasutavad EKPga teabe vahetamiseks, ühtsesse ühtse järelevalvemehhanismi portaali. See vähendab märgatavalt pankade aruandluskoormust ning lihtsustab sellega seotud teabevahetust pankade ja järelevalveasutuste vahel.

Ühtse järelevalvemehhanismi tehnoloogiastrateegias rõhutatakse ka generatiivse tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist järelevalveprotsesside tugevdamiseks. Näiteks Euroopa pangandusjärelevalve tekstianalüüsi tehisintellektiplatvormi Athena ulatuslik keelemudeli täiustamine võimaldab järelevalveasutustel töödelda tohutul hulgal dokumente, eraldada teavet ja koostada tõhusalt tekste.

Teine sammas ehk inimesed on sama oluline. Ühtse järelevalvemehhanismi tehnoloogiastrateegia kohaselt on kõik vahendid kavandatud nii, et need vastaksid järelevalveasutuste vajadustele. Strateegias rõhutatakse ka kvaliteetse koolituse pakkumise ja digitaalse kultuuri edendamise tähtsust kõigil tasanditel ja kõigi funktsioonide puhul. Selline lähenemisviis tagab, et järelevalveametnikud mõistavad täielikult uusi tehnoloogiaid ja teavad, kuidas neid kõige paremini ära kasutada.

Ühtse järelevalvemehhanismi tehnoloogiastrateegia rakendamine aastateks 2024–2028 annab järelevalveametnikele õiged vahendid ja tehnoloogiad oma ülesannete tõhusaks täitmiseks. Sellel on positiivne mõju pankadele: tänapäevane ja ühtlustatud IT-maastik soodustab järjepidevat, tõhusat ja õigeaegset järelevalvet, vähendab aruandluskoormust, suurendab läbipaistvust ning aitab lõppkokkuvõttes tagada turvalise ja usaldusväärse Euroopa pangandussektori.

5.2.2 Muudatused andmete aruandlusraamistikus

EKP ja liikmesriikide pädevad asutused valmistuvad rakendama Euroopa Pangandusjärelevalve ajakohastatud aruandlusraamistikku, mis sisaldab sisulisi muudatusi ja kajastab kapitalinõuete määruse III paketist ja kapitalinõuete direktiivi VI paketist tulenevaid uusi nõudeid. Samuti kehtestatakse sellega uus taksonoomiaarhitektuur, mille eeldatav esimene aruandekuupäev on 31. märts 2025.

Kapitalinõuete määruse III paketis kehtestatud aruandlusnõuete täitmiseks peavad pangad tegema piiratud aja jooksul mitmeid tehnilisi kohandusi oma sisemistes aruandlussüsteemides. Näiteks tekitab väljundi alampiiri rakendamine täiendavat andmevajadust pankadele, kes kasutavad sisemisi riskipõhiseid mudeleid. Võttes arvesse uusi eeskirju ning selleks, et vähendada pankade rakenduskulusid ja anda neile piisavalt aega ettevalmistusteks, pikendati uuendatud raamistikule vastava järelevalveteabe esitamise tähtaega 30. juunini 2025. Lisaks Euroopa Pangandusjärelevalve ajakohastatud raamistiku kohase aruandluse esitamisele küsivad järelevalveasutused pankadelt ka ad hoc-teavet, mida nad vajavad oma järelevalveülesannete täitmiseks, näiteks tekkivate riskide arengu jälgimiseks. EKP säilitab selliste ad hoc-andmete kogumise andmebaasi, et jälgida ja hallata aruandluskoormust.^[50] Pangad peaksid olema võimelised vastama nendele väljakutsetele, et täita järelevalveootusi seoses hea andmehalduse ja andmete koondamise võimekusega.

2024. aastal töötas EKP välja metoodika, et tuvastada Euroopa Pangandusjärelevalve rakenduslike tehniliste standardite kohaldamisalasse kuuluvate järelevalveandmete olulised korduvesitamised ning koguda selgitusi korduvesitamiste olemuse ja algpõhjuste kohta. Metoodika põhines teadmistel, mis saadi katseprojektist, mille EKP viis läbi 2023. aastal.

EKP jagas pankadega oma iga-aastast juhtkonna aruannet andmete haldamise ja andmete kvaliteedi kohta (vt punkt 1.2.3.2). See hõlmab pangatasandi kvantitatiivseid näitajaid ja küsimustikku ning selle eesmärk on suurendada juhtorganite aruandekohustust. See aitab järelevalveasutustel ja pankadel tuvastada ja kõrvaldada puudujäägid riskiandmete koondamisel ja riskiaruandluses.

Osana oma pidevatest jõupingutustest aruandluskulude haldamiseks hindab EKP ärimudelit ja kapitali adekvaatsust käsitlevate andmete kogumist, et teha kindlaks valdkonnad, mida saaks ühtlustada ja standardida. See peaks võimaldama järelevalve alla kuuluvatel asutustel tõhusamalt täita ootusi seoses riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse võimekusega (vt punkt 1.2.3.2).

2024. aastal laiendas EKP oma kvartaalset pangandusjärelevalvestatistikat, lisades täpsema jaotuse viivislaenude suhte ning laenude ja ettemaksete kohta, mille puhul on krediidirisk märkimisväärselt suurenenud. Kasumi ja kahjumi tabelites aasta algusest praeguseni esitatud andmeid korrigeeriti nii, et need kajastaksid lineaarset aastapõhisust, mis hõlbustab andmete võrdlemist eri ajavahemike vahel. Tuntavalt parandati ka pangandusjärelevalve kvartalistatistika avaldamise ajakava, võimaldades varasemat avaldamiskuupäeva (40 tööpäevalt 30 tööpäevale pärast ITSi edastamise kuupäeva).

Lisaks viis EKP läbi iga-aastase kooskõlastava võrdlemise valitud kolmanda samba andmete ja järelevalvealase aruandluse vahel, keskendudes pankade kliimariskide riskipositsioonidele. Selle tulemusel paranes märgatavalt andmete järjepidevus ja kvaliteet. Saadud andmed avaldati EKP pangandusjärelevalve veebisaidil koos põhitulemusi kajastava lisamärkusega.

5.2.3 Teabehaldus

Ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteem (IMAS) on järelevalveprotsesse toetavate põhiliste IT-süsteemide kogum. Seda kasutavad Euroopa pangandusjärelevalveasutused ja järelevalve all olevad üksused, et luua digiühendus ja pääseda ligi ühisele teabele.

2024. aastal jätkus teabehaldussüsteemi areng ja kohanemine finantssüsteemi ja selle reguleerimise muudatustega ning ühtse järelevalvemehhanismi metoodika ja strateegiaga. Teabehaldussüsteemi peamised muudatused olid seotud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) reformiga (vt punkt 1.3.1). Teabehaldussüsteemis saavad järelevalveasutused nüüd alustada oma iga-aastaseid riskihindamisi varem, olenevalt riskitüübist, ning nad saavad hõlpsamini integreerida teiste järelevalveprotsesside tulemused järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning EKP järelevalvemeetmete eskaleerimisraamistikku.

Lisaks rakendati enne digitaalse tegevuskerksuse määruse jõustumist uus protsess, et võimaldada järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt suurõnnetuste aruannete automaatset vastuvõtmist ja nende hilisemat järelevalvehindamist IMASis.

2024. aastal täiustati ka teisi IMASi järelevalveprotsesse. Need hõlmasid kohapealseid kontrolle ja sisemisi mudeluuringuid, olulisuse hindamisi, jõustamis- ja sanktsioonimenetlusi, taastamiskavade hindamisi, järelevalvealast kontrolliprogrammi ja selle operatiivplaneerimist ning andmeladu ja teabeteenuseid, mis koostavad iseteenindusaruandeid, ning töölaudu kõigi kättesaadavate järelevalvealaste andmetega.

Peale selle lisati IMASi portaali ka uued protsessid, mis võimaldavad digitaalset suhtlust järelevalve alla kuuluvate üksuste ja järelevalveasutuste vahel. See hõlmas i) täitmata järelevalvemeetmete ja nende parandusmeetmete veebipõhist jälgimist, ii) krediidikvaliteedi kontrolli kohapealseid kontrolle ning iii) olemasolevate protsesside ajakohastamist, sealhulgas sobivuse ja nõuetekohasuse ja tegevusloa taotluste hindamist ning oluliste osaluste omandamist. Täiustati ka sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise veebivormi, mis lihtsustab järelevalve alla kuuluvate üksuste jaoks uute taotluste esitamist.

6 Euroopa pangandusjärelevalve juhtimine

6.1 Aruandekohustuse nõuded

Käesolev aastaaruanne on üks peamisi kanaleid, mille kaudu EKP pangandusjärelevalve täidab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ees. Määruses on sätestatud, et järelevalveülesannete andmist EKP-le tuleb tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. EKP peab väga oluliseks Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis täpsemalt sätestatud aruandlusraamistikust kinnipidamist ja selle täielikku kohaldamist. Aastate jooksul on EKP laiendanud oma suhtlemist Euroopa Parlamendiga ulatuslikumaks kui institutsioonidevahelises kokkuleppes mainitud, rõhutades veelgi, kui oluliseks peab EKP aruandekohustust.

2024. aastal ilmus järelevalvenõukogu esimees parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ette kolmel korralisel avalikul kuulamisel. 21. märtsi avalikul kuulamisel esitles esimees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2023. aasta aruannet. Ülejäänud kaks korralist avalikku kuulamist toimusid 2. septembril ja 18. novembril. Arutelud keskendusid pankade ees seisvatele proovikividele, eelkõige makromajanduslikule ebakindlusele, digitaliseerimisele, kliima- ja keskkonnariskidele ning geopoliitilistele riskidele. Eesistuja selgitas ka hiljutisi jõupingutusi järelevalve tugevdamiseks. Arutelud keskendusid Basel III rakendamisele ning pangandusliidu tugevdamiseks mõeldud seadusandlikele toimikutele, nagu pankade kriisilahendus- ja hoiusekindlustusraamistiku ning Euroopa hoiuste tagamise skeemi (EDIS) läbivaatamine.

Järelevalvenõukogu esimees vastas 2024. aastal Euroopa Parlamendi liikmete kolmele kirjalikule küsimusele, mis puudutasid pangandusjärelevalvega seotud teemasid, ja kooskõlas EKP aruandlusnõuetega ühele kirjalikule küsimusele liikmesriigi parlamendi liikmelt. Kõik parlamendiliikmetele vastuseks saadetud kirjad avaldati tema veebisaidil. Kirjades käsitleti hoiuste intressimäärasid, ehitusvigadega eluasemete hüpoteeke, kapitalinõudeid ja ELi pankade konkurentsivõimet, aga ka tegevuse vastupidavust digitaalses ümberkujundamises.^[51]

Samuti tegi EKP kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendile kättesaadavaks järelevalvenõukogu koosolekute protokollid ja seminaride kokkuvõtted.

Samuti reageeris EKP pangandusjärelevalve Euroopa Parlamendiga peetava dialoogi edasiseks edendamiseks Euroopa Parlamendi kommentaaridele ja ettepanekutele, mis esitati resolutsioonis pangandusliidu kohta (2023. aasta aruandes). Oma tagasisides kommenteeris EKP pangandussektori arengusuundi ning pangandusjärelevalvega seotud seadusandlikke toimikuid. See hõlmas intressimäärade ja varade kvaliteedi riske, Venemaa sissetungi Ukrainasse, pankade keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisega seotud riske, hoiuste tagamise raamistikku ja Euroopa hoiuste tagamise skeemi, rahapesuvastast võitlust ning finantseerimisasutuste juhatuse liikmete mitmekesisust.

Mis puudutab suhtlemist ELi nõukoguga, siis järelevalvenõukogu esimees osales 2024. aastal kahel mõttevahetusel eurorühmaga: 13. mail ja 4. novembril. Nende arutelude ajal avaldas EKP ülevaate oma asjakohasest järelevalvetegevusest.^[52] Peamiste aruteluteemade seas olid Euroopa pangandusjärelevalve esimene kümnend, Euroopa pangandussüsteemi olukord praeguses makromajanduslikus ja geopoliitilises keskkonnas, järelevalveprioriteedid ning regulatiivsed ja institutsioonilised küsimused.

6.2 Läbipaistvus ja teabevahetus

2024. aastal pidasid järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees 33 kõnet ning EKP esindajad 11 kõnet. Kokku andsid nad 23 intervjuud ning avaldasid üheksa blogipostitust ja arvamusartiklit. Esimees korraldas ka ühe pressikonverentsi 2024. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) tulemuste kohta. EKP pangandusjärelevalve andis välja kaks taskuhäälingu osa ning avaldas 22 pressiteadet ja muid kirjutisi, näiteks kirju Euroopa Parlamendi liikmetele, suuniseid pankadele ja järelevalvestatistikat. Järelevalveuudiskirjas, mis on rohkem kui 10 000 tellijaga kord kvartalis ilmuv digiväljaanne, esitati teavet ja ajakohastatud andmeid käimasolevate järelevalveprojektide ja tähelepanekute kohta. EKP käsitleb oma sotsiaalmeediakanalites ka asjakohaseid Euroopa pangandusjärelevalve teemasid, kasutades viktoriine ja lühivideoid põhimõistete selgitamiseks noorematele sihtrühmadele.

2024. aastal tegi EKP pangandusjärelevalve oma esimese kübervastupidavusvõime testi ja algatas kolm avalikku konsultatsiooni. Need konsultatsioonid hõlmasid juhendit juhtimise ja riskikultuuri kohta (vt punkt 1.2.3.1), juhendit pilvteenustega seotud tegevuse edasiandmise kohta pilvteenuste pakkujatele (vt infokast 1) ning läbivaadatud poliitikat järelevalveasutuste võimaluste ja kaalutlusõiguse kohta ELi õiguse alusel (vt infokast 3). Pärast seda, kui eksperdirühm oli SREPi läbi vaadanud, ja pärast Euroopa Kontrollikoja tagasisidet vaatas EKP SREPi läbi, et tagada oma järelevalveprotsesside tõhusus ja tulemuslikkus. Eesistuja blogipostituses ning KKKdes kirjeldati uue SREPi põhielemente (vt punkt 1.3.1).

Et edendada dialoogi turul tegutsevate spetsialistidega, pidas EKP kaks pangandusjärelevalve turu kontaktrühma koosolekut, kus keskenduti aruteludes Euroopa pangandussektori riskiväljavaadetele, panga väärtushinnangutele rahvusvahelises kontekstis ning nende IT- ja kübervastupidavusvõimele. Lisaks kohtus järelevalvenõukogu esimees riiklike pädevate asutuste külastamisel 13 riigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega.

2024. aastal käsitles EKP 923 üldsuselt saadud päringut pangandusjärelevalve teemadel. Täpsemalt vastas ta küsimustele kliimariski, kübervastupidavuse stressitesti, krediidiasutuse tegevuslubade ning järelevalvepoliitika ja -raamistike kohta, eelkõige seoses sisemudelitega. Külastuskeskuses korraldas EKP loenguid pangandusjärelevalve kohta, millel oli 469 osalejat, ning tutvustas 12 798 külastajale EKP peamisi ülesandeid ja Euroopa pangandusjärelevalve põhialuseid.

6.3 Otsuste tegemine

6.3.1 Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee koosolekud ja otsused

2024. aastal toimus 14 EKP järelevalvenõukogu koosolekut. Kuus koosolekut toimus Frankfurdis ja üks Küprosel. Ülejäänud koosolekud toimusid videokonverentsi teel.

Samuti korraldas nõukogu Banka Slovenije kutsel 2024. aasta oktoobris Ljubljanas strateegiaseminari.

Järelevalvenõukogu juhtkomitee^[53] pidas 2024. aastal neli koosolekut, mis toimusid kõik videokonverentsi teel.

Juhtkomitee pidas 12 lisakoosolekut, mille keskmes oli ühtse järelevalvemehhanismi protsesside digitaliseerimine ja lihtsustamine ning ühtse järelevalvemehhanismi lõimimine. Kõik koosolekud peeti videokonverentsi teel ning osaleda võisid kõik järelevalvenõukogu liikmed, kes selle vastu huvi tundsid.

2024. aastal tegi EKP 2174 järelevalveotsust,^[54] mis puudutasid konkreetseid järelevalve alla kuuluvaid üksuseid (joonis 2). EKP tööüksuste juhid tegid nimetatud otsustest 1312, järgides otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistikku seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega. 845 otsust tegi EKP nõukogu vastuväidete mitteesitamise menetluse raames järelevalvenõukogu ettepaneku eelnõu alusel. Need arvud hõlmavad 123 toimingut (näiteks filiaalide asutamine), mille EKP kiitis heaks kaudselt seeläbi, et ei esitanud vastuväiteid õigusaktidest tulenevate tähtaegade jooksul.

Enamik järelevalveotsuseid olid seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise (50,7%), omavahendite (12,2%), riigi pädevuse (9,0%), sisemudelite (6,9%), SREPi (4,4%) ja olulise osaluse (4,2%) menetlusega.

Peale kindlaid panku puudutavate lõplike otsuse-eelnõude, mis esitati EKP nõukogule vastuvõtmiseks, tegi järelevalvenõukogu otsuseid ka mitme horisontaalse küsimuse kohta. Eelkõige olid need otsused seotud ühtse järelevalvemehhanismi tehnoloogiastrateegiaga aastateks 2024–2028, IT-riskide järelevalvega, 2024. aasta kübervastupidavuse stressitestiga, digitaalse tegevuskerksuse määruse rakendamisega järelevalveraamistikus, EKP valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise raamistiku läbivaatamisega, kliima- ja keskkonnaküsimustega, SREPi raamistiku edasise tõhustamisega ning järelevalveprioriteetidega aastateks 2025–2027. Mõne sellise otsuse koostasid järelevalvenõukogu volitatud ajutised struktuurid. Need koosnesid EKP ja riiklike pädevate asutuste kõrgema tasandi esindajatest, kes tegid ettevalmistusi asjaomastel teemadel.

Peale selle koostati mõne järelevalvenõukogu otsuse tulemusel avalikke juhendeid, aruandeid ja analüüse, nagu EKP sisemudelite juhend.

Järelevalvenõukogu tegi enamiku otsuseid kirjaliku menetluse teel.^[55]

32 pangagruppi 113st, mis olid 2024. aasta jaanuaris EKP otsese järelevalve all, soovis saada EKP ametliku otsuse muus ELi ametlikus keeles kui inglise keel.

Joonis 2

Järelevalvenõukogu otsused 2024. aastal

6.3.2 Vaidlustusnõukogu tegevus

Vaidlustusnõukogu on EKP organ, kuhu kuuluvad liikmed, kes on nii isiklikult kui ka kollektiivselt EKPst sõltumatud. EKP nõukogu on neile usaldanud järelevalveküsimustes tehtud otsuste läbivaatamise, kui selleks esitatakse vastuvõetav läbivaatamistaotlus.

2024. aastal esitati vaidlustusnõukogule neli taotlust EKP järelevalveotsuse halduskorras läbivaatamiseks (tabel 14). Vaidlustusnõukogu sekretariaat sai ka muud kirjavahetust, mis edastati EKP pädevatele tegevusharudele. Vaidlustusnõukogu pidas 21 koosolekut, millest 15 olid virtuaalsed ja kuus isiklikud, sealhulgas väliskohtumine Horvaatias Zagrebis.

Kaks läbivaatamistaotlust olid seotud olulise osaluse omandamisega. Mõlemal juhul tegi vaidlustusnõukogu pärast taotluse esitaja ärakuulamist järelevalvenõukogule ettepaneku asendada otsus samasisulise otsusega. Kolmanda taotluse, mis puudutas tegevusloa tühistamist, tunnistas vaidlustusnõukogu vastuvõetamatuks. Neljanda taotluse võttis taotleja tagasi.

Vaidlustusnõukogu avaldas ka artikli, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tema tegevust viimase kümne aasta jooksul.

2024. aastal oli vaidlustusnõukogu esimees Pentti Hakkarainen. Teised liikmed olid André Camilleri (aseesimees), F. Javier Aríztegui Yáñez, René Smits ja Christiane Campill. Damir Odak oli asendusliige. Camilleri, Aríztegui Yáñezi ja Smitsi volitused lõppesid septembris 2024. EKP nõukogu nimetas viieks aastaks ametisse Edouard Fernandez-Bollo, Ilias Plaskovitise ja Verica Trstenjaki. Vaidlustusnõukogu praegune koosseis on esitatud EKP vaidlustusnõukogu veebisaidil.

6.3.3 Järelevalvenõukogus osalevate EKP esindajate huvivaldkonnad

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja EKP otsuse 2014/4^[56] kohaselt määrab EKP nõukogu järelevalvenõukogusse neli EKP esindajat. Esindajad toetavad järelevalvenõukogu esimeest ja aseesimeest ning esindavad EKP pangandusjärelevalvet nii sisemiselt kui ka väliselt.

EKP esindajad järelevalvenõukogus olid 2024. aastal Kerstin af Jochnick, Edouard Fernandez-Bollo, Elizabeth McCaul ja Anneli Tuominen. Aasta jooksul lõppes af Jochnicki, Fernandez-Bollo ja McCauli ametiaeg. EKP nõukogu nimetas ametisse Patrick Montagneri, Sharon Donnery ja Pedro Machado.

6.4 Tegevusjuhendi rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt on EKP kehtestanud EKP kõrgetasemeliste töötajate, juhtkonna ja teiste töötajate suhtes eetikaraamistiku. See koosneb EKP kõrgetasemeliste töötajate ühtsest tegevusjuhendist, EKP ametieeskirjade spetsiaalsest peatükist ja suunisest, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted. Raamistiku rakendamist ja edasist arendamist toetab EKP eetikakomitee, vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ning eetika- ja vastavuskomisjon.

2023. aastal jõustunud erasektori finantstehinguid käsitlevad rangemad eeskirjad ja nendega seotud läbipaistvuskohustused tõid kaasa eetikakomiteele esitatud taotluste arvu suurenemise, eelkõige seoses eelneva loa saamisega pärandvara müügiks. Alates 2024. aastast on EKP hakanud avaldama eraisikute finantstehinguid, mille on teinud EKP kõrgetasemelised ametnikud eelmise kalendriaasta jooksul. Need avaldatakse iga-aastaste huvide deklaratsioonide lisana.

Eetikakomitee tegi kooskõlas oma volitustega järelevalvenõukogu liikmete huvide deklaratsioonide iga-aastase hindamise, enne kui need avaldati EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Samuti vastas komitee EKP pangandusjärelevalvega tegelevate kõrgetasemeliste töötajate esitatud nõuandetaotlustele ja andis sellega seoses välja 16 arvamust, millest enamik puudutas töösuhte lõppemise järgseid teateid. EKP eetikakomitee arvamused avaldatakse EKP veebisaidil kuus kuud pärast nende avaldamise kuupäeva.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus jätkas 2024. aastal digitaliseerimisega seotud jõupingutusi, et pakkuda töötajatele eetikaküsimustes nõustamist kiiremini ja kasutajasõbralikumalt. 2024. aastal oli 3070 vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse töötajate panust nõudvat taotlust võrreldes 2767 taotlusega 2023. aastal. Umbes 44% nõuandetaotlustest esitasid EKP pangandusjärelevalve töötajad. Lisaks tõhustati käitumisriskide järelevalvet, lõimides missioonide juhtide ja inspekteerimisrühmade liikmete huvide konflikti puudumise deklaratsioonid IMASi portaali.

Diagramm 7

EKP pangandusjärelevalve töötajatelt 2024. aastal laekunud taotluste ülevaade

(taotluste arv)

Peale koolituste ja e-õppe programmide korraldas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus teabekampaaniaid eetikaraamistiku kohta, näiteks avatud eetikapäevad uustulnukatele ja eetikateadlikkuse hooaeg oktoobris, ning panustas kogu EKPd hõlmavasse rikkumistest teatamise teadlikkuse kampaaniasse. Kõigile töötajatele mõeldud 2024. aasta ülemaailmsel eetikapäeval, mida toetas EKP juhtkond, esitleti eetikateadlikkuse stende ja pakuti jätkukoolitusi eraõiguslike finantstehingute, töölepingujärgse tegevuse, välispartneritega kohtumiste ning kingituste ja külalislahkuse vastuvõtmise eeskirjade kohta.

Et vältida tegelikku või tajutavat nn pöördukse olukorda, hindas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus võimalikke huvide konflikte, mis tulenevad sellest, et töötajad kaaluvad erasektori tööpakkumisi, ning andis asjakohasel juhul nõu kohaldatavate eeskirjade ja kehtestatud leevendusmeetmete kohta. Ametikohalt lahkunud töötajatest kuue puhul kehtestati 2024. aastal kooskõlas eetikaraamistikuga ajutine muu kutsetegevuse keeld. 19 juhul kehtestati lisakaitsemeetmed, nagu ülesannete ümberjagamine, töötajate üleviimine teistele ametikohtadele ja/või juurdepääsuõiguste piiramine, et vältida nn pöördukse olukorda, millega sisuliselt muudeti ooteaeg pangasiseseks.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus kontrollis igal aastal EKP kõrgetasemeliste ja muude töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid. Nagu ka varasematel aastatel, tuvastati kontrolli käigus vaid väike hulk mittevastavuse juhtumeid, millest ligikaudu 55% olid seotud EKP pangandusjärelevalve töötajatega. Ühelgi juhul ei olnud tegu tahtliku väärkäitumise või muude raskete mittevastavuse juhtumitega.

Eetika- ja vastavuskomisjon on eurosüsteemi ning ühtse järelevalvemehhanismi eetika ja usaldusväärsusega seotud küsimustes toimuva teabevahetuse ja koostöö foorum. 2024. aastal jätkas komitee tööd ühtse järelevalvemehhanismi ja eurosüsteemi eetikasuuniste rakendamisega ning korraldas välislektoritega temaatilisi koolitusi, millest võtsid osa 50 Euroopa ja rahvusvahelise institutsiooni esindajad. Ülemaailmse eetikapäeva tähistamiseks käivitas eetika- ja vastavuskomitee plakatikampaania teemal „Eetika: meie ühine kompass“. See koostati kõigis ELi keeltes, rõhutades ühist pühendumust tugevale eetikale.

6.5 Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtte kohaldamine

2024. aastal kohaldati rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtet peamiselt seoses teabevahetusega eri poliitikavaldkondade vahel.

Kooskõlas otsusega EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta^[57] kohaldati selle teabevahetuse suhtes teabe vajalikkuse nõuet ning seega pidid kõik poliitikavaldkonnad tõendama, et teave, mida nad taotlevad teiselt poliitikavaldkonnalt, on vajalik nende tööeesmärkide saavutamiseks.

Otsuse EKP/2014/39 kohaselt on vaja juhatuse heakskiitu, et vahetada ühtse aruandluse (COREP) ja finantsaruandluse (FINREP) anonüümseks muutmata andmeid, muid toorandmeid ning hinnanguid või põhimõttelisi soovitusi sisaldavat teavet. EKP kahe poliitikavaldkonna tegevusharud vahetasid selliseid andmeid raamistiku alusel, mille juhatus on heaks kiitnud ja korrapäraselt läbi vaadanud.

Kui taotletud teave oli seotud anonüümsete andmete või poliitiliselt mittetundliku teabega, võimaldas juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele kooskõlas otsusega EKP/2014/39 seda teavet omanud EKP poliitikavaldkond.

Ukrainas toimuva sõja tõttu pangandussektorile avalduva mõjuga seotud andmete jagamine, mis algatati 2022. aasta veebruaris otsuse EKP/2014/39 artiklis 8 sisalduva eriolukordi käsitleva sätte kohaselt, jätkub, kuid sellele kohaldatakse ranget teabe vajalikkuse nõuet.

Otsuste tegemise tasandil ei tekitanud ülesannete lahusus probleeme ja puudus lepituskomisjoni sekkumise vajadus.

7 Eelarvega seotud aruandlus

7.1 2024. aasta kulud

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peab EKP eraldama järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid. Neid vahendeid rahastatakse EKP otsese ja kaudse järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest järelevalvetasudest. EKP teeb kõik endast oleneva, et muuta vahendite tähtsuse järjekorda ja neid optimeerida ning tagada seeläbi, et järelevalvefunktsioon saaks muutuvas keskkonnas oma ülesandeid nõuetekohaselt täita, parandades seega selle tõhusust ja piirates kulusid kooskõlas terve organisatsiooni kulude stabiliseerimise kohustusega.

Järelevalveülesannete täitmisel tekkivad kulud on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad. Need kulud hõlmavad EKP järelevalvefunktsiooni otseseid kulusid. Järelevalvefunktsiooni täitmisel kasutatakse ka EKP tugitegevusharude osutatavaid ühiseid teenuseid^[58].

EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. EKP nõukogu võtab vastu EKP aastaeelarve EKP juhatuse ettepanekul ning pärast järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega pangandusjärelevalvet puudutavates küsimustes konsulteerimist. EKP nõukogu abistab eelarvekomitee, kuhu kuuluvad kõigi eurosüsteemi keskpankade ja EKP esindajad. Eelarvekomitee abistab EKP nõukogu, esitades talle hinnangud eelarve planeerimist ja järelevalvet käsitlevate EKP aruannete kohta.

2024. aastal ulatusid EKP järelevalveülesannetega seotud tegelikud aastakulud 680,6 miljoni euroni. Seda on 2024. aasta märtsis prognoositud kuludest summas 661,0 miljonit eurot 3,0% rohkem. See kajastab eelarve oodatust paremat kasutamist, mis ulatus 97,4%ni 698,9 miljoni euro suurustest järelevalveülesannetega seotud kavandatud kulutustest 2024. aastal.

Tabelis 15 esitatud liigitusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks iga-aastastest järelevalvetasudest kaetavate iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel olenevalt nende järelevalvestaatusest (oluline või vähem oluline) kooskõlas järelevalvetasude määruse artikliga 8^[59] [60] Tabelis 16 on esitatud üksikasjalikum teave kulude kohta täidetud ülesannete kaupa.

Järelevalveülesannetega seotud kulud kasvasid 2024. aastal 4,2% võrreldes 2023. aastaga, mil need olid 653,5 miljonit eurot. Kogukulude 27,1 miljoni euro suurune kasv võrreldes eelmise aastaga kajastab kavandatud eelarve suuremat kasutamist eri järelevalveülesannete puhul, samuti jätkuvat inflatsioonimõju. Peale selle suurendas järelevalvetegevuse intensiivistamine, eelkõige seoses finantsvõimenduse portfelli tervikliku läbivaatamisega (vt punkt 1.3.5) ja varade kvaliteedi korrapärase läbivaatamisega kohapealse järelevalve ja järelevalvefunktsiooni kulusid.^[61] Samamoodi on pangandusjärelevalve jaoks mõeldud IT-süsteemide pideva täiustamise tõttu 2024. aastal kulud kasvanud poliitika-, nõuande- ja regulatiivfunktsioonide, aga ka järelevalvealase statistika funktsiooni puhul. Seevastu makrotasandi usaldatavusjärelevalveülesannetega seotud kulud olid väiksemad, kuna 2024. aastal ei tehtud Euroopa Pangandusjärelevalve koordineeritud üleeuroopalisi stressiteste.

Peale siseressursside kasutab EKP väliskonsultantide teenuseid, et saada eriteadmisi, või integreeritud konsultatsiooniteenust kvalifitseeritud töötaja juhendamisel, eelkõige suurima töökoormuse perioodidel. 2024. aastal kulutas EKP põhiliste järelevalveülesannetega seotud konsultatsiooniteenustele 42,1 miljonit eurot, mida on 2023. aastaga võrreldes 8,2 miljonit eurot rohkem. 11,3 miljonit eurot sellest kulutati IT-süsteemide arendamisele, 18,7 miljonit eurot järelevalvealgatustele (vt punktid 2.1.1.2 ja 1.3.5) ning 11,8 miljonit kohapealse järelevalve ülesannetele, sealhulgas piiriülestele missioonidele. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud 1. peatükis. Lisaks tulenesid konsultatsioonikulud 10,5 miljonit eurot EKP järelevalvefunktsiooni toetavatest valdkondadest ning need olid seotud peamiselt IT-süsteemide käitamise ja jätkuva hooldusega.

Järelevalvetegevusega seotud tööreiside kulud kasvasid 2024. aastal 1,7 miljonit eurot võrreldes 2023. aastaga, mil need olid 13,1 miljonit eurot. See kajastab suurenenud kulusid, mis on seotud kohapealsete tegevuste ettevõttesiseseks muutmisega, samuti kõrgemaid hindu, mis on seotud ärireisidega.

Kulude jagunemine EKP järelevalveülesannetega otseselt seotud kulude ja ühiste teenustega seotud kulude vahel oli üldjoontes sarnane eelmise aastaga (diagramm 8).

Diagramm 8

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud kulukategooriate kaupa

(miljonites eurodes)

Otseselt seotud kulud, mis ulatusid 2024. aastal 410,5 miljoni euroni, koosnevad põhiliste järelevalvetöötajate kuludest, järelevalvealaste algatusprojektide kuludest (sealhulgas varade kvaliteedi läbivaatamisega seotud kuludest) ning muudest tegevuskuludest, nagu tööreisid ja koolitus. See hõlmab ka jooksvaid kulutusi spetsiaalsele infotehnoloogiale, näiteks IMASile ja stressitestide aruandluse platvormile (STAR) ning sellega seotud projektidele, samuti tipptasemel tehnoloogia arendustele (vt punkt 5.2.1).

Ühiste teenuste kategooria kulud ulatusid 270,2 miljoni euroni, hõlmates teenuseid, mida kasutavad nii keskpanganduse kui ka järelevalvefunktsioon.^[62] Need kulud jagatakse kahe funktsiooni vahel, kasutades selleks kulude jaotamise mehhanismi, mis tugineb valdkonna standardsetele parameetritele, nagu täistööajale taandatud ametikohad, kontoripind ja tõlkepäringute arv. Et EKP on võtnud oma kindlaks eesmärgiks suurendada märgatavalt tõhusust, täiustab ta korrapäraselt kulude jaotamise parameetreid.

2024. aastal hõlmavad otseselt infotehnoloogia ja seotud projektide kulud IMASi ja STARi amortisatsiooni kulusid, mis olid 18,9 miljonit eurot.

Otseselt seostatavate kulude kogusumma suurenes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 7,5 miljoni euro võrra. See kajastab järelevalvealgatuste ning pangandusjärelevalvega seotud IT-süsteemide arendamise ja hooldamisega seotud tegevuse kasvu. Nende kulukategooriate 14,6 miljoni euro suurust suurenemist tasakaalustasid 2023. aastaga võrreldes vähenenud personalikulud, kuna 2024. aastal ei tehtud kaheaastaseid stressiteste. Järelevalvealgatusega seotud siseste töötajate personalikulud kirjendatakse järelevalvealgatuste kategoorias, mitte personalikulude kategoorias.

Ühisteenuste kulude kasv võrreldes eelmise aastaga kajastab kulusid, mis on seotud infotehnoloogiateenuste alla liigitatud IT-riistvarasse ja IT-teenustesse tehtavate investeeringutega. Täiendav suurenemine kõigis jagatud teenustes oli inflatsioonimääraga üldiselt kooskõlas, kuid kajastab ka 2024. aasta lisakulusid, sealhulgas EKP panust Frankfurdi Euroopa kooli laiendamisse (personalijuhtimise teenuste all).

7.2 EKP järelevalvetasude väljavaade 2025. aastaks

Järelevalveülesannete täitmisega seotud kavandatav eelarve ülemmäär on 2025. aastal 703,8 miljonit eurot. Kooskõlas eelarve kasutamise paranemise järkjärgulise suundumusega prognoosib EKP, et järgmisel aastal kasutatakse need kavandatud kulud peaaegu täielikult ära. See prognoos kajastab jätkuvaid investeeringuid järelevalvetehnoloogiasse ning sisaldab lisaeelarvet uue volituse jaoks, mis tuleneb digitaalse tegevuskerksuse seadusest, ning samuti 2025. aastaks kavandatud iga kahe aasta tagant toimuvate kogu ELi hõlmavate stressitestide kulusid. Peale selle on 2025. aastal oodata üleminekukulusid, kuna EKP koondub kolmest hoonest kahte hoonesse.^[63] Neid kulude suurenemisi tasakaalustab IMASi ja STARi amortisatsioonikulude lõpetamine ning neid hoitakse EKP pideva kohustuse kaudu kulusid stabiliseerida jätkuvalt kontrolli all.

2026. aastal nõutav iga-aastane järelevalvetasu 2025. aasta eest arvutatakse alles 2025. aasta tasuperioodi lõpus ning see moodustab kogu 2025. aasta tegelikud kulud, mida on kohandatud summadega, mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi või mida nõuti üksikutelt pankadelt eelmiste tasuperioodide eest, viivise ja saamata jäänud tasudega.

Eri kategooriatesse kuuluvatelt krediidiasutustelt nõutava kogusumma suhtarv on 2025. aastal prognoosi kohaselt 95,8% oluliste krediidiasutuste ja 4,2% vähem oluliste krediidiasutuste puhul.

7.3 2024. aasta järelevalvetasude raamistik

Koos ühtse järelevalvemehhanismi määrusega moodustavad järelevalvetasude määrus ja sellega seotud otsus^[64] õigusraamistiku, mille alusel EKP kogub iga-aastast tasu järelevalveülesannetega seotud kulude katteks.

7.3.1 2024. aasta tasuperioodi eest nõutav kogusumma

2024. aasta tasuperioodi eest nõutav iga-aastane järelevalvetasu moodustab 680,6 miljonit eurot. See koosneb peaaegu täielikult 2024. aasta tegelikest iga-aastastest kuludest, mis on 680,6 miljonit eurot, mida kohandatakse üksikutele pankadele tehtud eelmiste tasuperioodidega seotud (neto)tagasimaksete arvelt 4.538 euro võrra ning laekunud viivise arvelt 78.283 euro võrra. Kokku kohandatakse seda seega 73.746 euro võrra.

Iga-aastast järelevalvetasu saab kohandada ka kuludesse kantud summadega, mis jäid saamata. Selline kohandamine ei olnud 2024. aastal vajalik.

Tasumisele kuuluvad iga-aastased järelevalvetasud jaotatakse kahte ossa järelevalvealuste üksuste olulisuse (olulised või vähem olulised) alusel. Tasu jaotuses kajastub EKP järelevalve ulatuse määr. Kulud jaotatakse kas olulisele või vähem olulisele asutusele metoodika alusel, mida hinnatakse tegelikult täidetud järelevalveülesannete põhjal pidevalt ümber.

2024. aastal olulistelt krediidiasutustelt nõutud kogusumma on 651,4 miljonit eurot ning vähem oluliste krediidiasutuste puhul 29,2 miljonit, mis moodustavad järelevalveülesannete kogukuludest vastavalt 95,7% ja 4,3%.

7.3.2 Individuaalsed järelevalvetasud

Üksuse või grupi tasandil arvutatakse tasud panga olulisuse ja riskiprofiili järgi, kasutades järelevalve alla kuuluvate üksuste iga-aastaseid tasutegureid.

Lisateave järelevalvetasude kohta on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

7.4 Muud EKP järelevalveülesannetega seotud laekumised

EKP-l on õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi pankade usaldatavusnõudeid käsitlevate ELi õigusaktide (sh EKP järelevalveotsuste) järgimata jätmise eest. Nendega seotud laekumisi ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Niisamuti ei võeta arvesse selliste karistuste hüvitamist juhul, kui varasemaid sanktsioone puudutavaid otsuseid muudetakse või need tühistatakse. Vastavaid summasid kajastatakse EKP tulude ja kulude aruandes. 2024. aastal oli järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustega seotud laekumiste summa 15,6 miljonit eurot.

8 EKP vastuvõetud õigusaktid

EKP vastuvõetud õigusaktid hõlmavad määruseid, otsuseid, suuniseid, soovitusi ja juhiseid riiklikele pädevatele asutusele. Selles osas on loetletud pangandusjärelevalvet käsitlevad õigusaktid, mille EKP võttis vastu 2024. aastal ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja EUR-Lexis. Loetelu hõlmab ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud õigusakte ja muid asjakohaseid õigusakte.

8.1 EKP määrused

EKP ei võtnud 2024. aastal pangandusjärelevalve valdkonnas vastu ühtegi määrust.

8.2 Muud EKP õigusaktid (v.a määrused)

EKP/2024/8
Euroopa Keskpanga 8. märtsi 2024. aasta otsus (EL) 2024/871 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2023. aastal (EKP/2024/8) (ELT L, 2024/871, 21.3.2024)

EKP/2024/10
Euroopa Keskpanga 12. märtsi 2024. aasta otsus (EL) 2024/902, millega muudetakse otsust (EL) 2021/1486, millega võetakse vastu sise-eeskirjad andmesubjektide õiguste piiramise kohta seoses Euroopa Keskpanga ülesannetega krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvel (EKP/2021/42) (EKP/2024/10) (ELT L, 2024/902, 22.3.2024)

EKP/2024/18
Euroopa Keskpanga 3. juuli 2024. aasta otsus (EL) 2024/2023, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2024/18) (ELT L, 2024/2023, 25.7.2024)