Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

EKP presidendi Christine Lagarde'i eessõna

Finantskriis ja riikide võlakriis näitasid, kui kiiresti ja jõuliselt võivad pangandussektoris esinevad probleemid levida kogu meie rahaliidus ning mõjutada majandust ja inimesi. Osana kriisile reageerimise meetmetest, mille eesmärk oli tagada pankade hea seisukord ja pangandussüsteemi vastupanuvõime, asutasid poliitikakujundajad Euroopa pangandusjärelevalve, millel on nüüd käimas kuues tegutsemisaasta.

Selle lühikese aja jooksul on Euroopa pangandusjärelevalve liikunud loomisetapist küpsemasse etappi ning sellest on saanud range ja järjepidev institutsioon. 2014. aastast on riske märgatavalt vähendatud: viivislaenude osakaal on kahanenud peaaegu 50% ja pankade kapital on suurenenud märkimisväärselt kogu euroalal. Viivislaenude probleemiga tegelemine on suurepärane näide sellest, kuidas Euroopa lähenemisviis on aidanud lahendada kriisi tagajärgi, mis mõjutasid paljusid pankasid eri riikides.

Pankade olukorra parandamise kaudu on Euroopa pangandusjärelevalve toetanud ka rahapoliitikat. Tugevamad pangad annavad majandusele rohkem laenu, mis omakorda soodustab rahapoliitika ülekandumist. Tulemusliku riskide võtmise toetamise ja samal ajal ülemääraste tulususepüüdluste tõkestamise teel aitab Euroopa pangandusjärelevalve piirata finantsstabiilsust ohustavaid riske ning võimaldab praegusel rahapoliitilisel kursil täita hinnastabiilsuse tagamise ülesannet.

Hoolimata viimastel aastatel tehtud mahukast järelevalvetööst ootavad meid ka 2020. aastal ees probleemid, mis nõuavad pankadelt jõulisemate meetmete võtmist. Pankade kasumlikkus on endiselt väike, mis võib pikalevenimise korral mõjutada kogu pangandussektori vastupanuvõimet. Ülevõimsuse vähendamine, olemasolevate viivislaenude osakaalu kahandamine ning ärimudelite ja IT-standardite kohandamine digitaalajastuga on üks osa vastusest.

Teine osa vastusest hõlmab õige institutsioonilise raamistiku kehtestamist, et edendada tõhusamat ja tihedamalt lõimunud pangandusturgu. Ühtne reeglistik, mis on pangandusliidu alustala, on riigiti endiselt killustatud. Peale selle võib pangandusliidu ühe samba – Euroopa hoiuste tagamise skeemi – puudumine seada jätkuvalt kahtluse alla ühtse pangandusturu terviklikkuse ning see takistab edasist piiriülest lõimumist.

Lisaks esineb pikemaajalisi probleeme, näiteks kliimamuutused, mis on kõikehõlmavad ja mida ei saa keegi eirata. Kliimamuutused mõjutavad kõiki majandusvaldkondi, sealhulgas pangandussüsteemi. Niisiis on see ilmselgelt murekoht, millele peame leidma lahenduse ühiste jõupingutuste teel nii piiri-, asutuste- kui ka sektoriüleselt.

Sissejuhatav intervjuu järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enriaga

Asusite EKP järelevalvenõukogu esimehe ametikohale 2019. aasta alguses. Milline on teie põhijäreldus pärast ühe aasta möödumist ja mis on endiselt teie tegemata tööde nimekirjas?

Minu põhijäreldus on see, et Euroopa pangandusjärelevalve toimib. Idee teha pankade üle Euroopa tasandil järelevalvet on mõistlik ja otstarbekas ning meie järelevalvemudeli sambad on tugevad. Kuid nüüd, pärast viit tegutsemisaastat, oleme liikumas algusetapist küpsemasse etappi. Seega peame lõpetama suured alusprojektid ning keskenduma oma põhimõtete ja riskipõhise järelevalve stabiliseerimisele. Püüame jooksvalt protsesse veelgi lihtsustada, et vähendada nii järelevalveasutuste kui ka pankade koormust. See tähendab ühtlasi, et tugineme senisest enam uuele tehnoloogiale. Samuti on meie eesmärk suurendada oma meetmete läbipaistvust ja prognoositavust. Pangandussektor on endiselt hädas vähese kasumlikkusega ning pangandusliit ei ole ikka veel piisavalt lõimunud. Ka nende suurte probleemide lahendamine on meie ülesannete nimekirjas tähtsal kohal.

Mis on Euroopa pangandusjärelevalve läbipaistvamaks muutmise eesmärk ja kuidas on seda võimalik saavutada?

Oleme tänu pangandusliidule võtnud kogu euroalal kasutusele uue mudeli. Mulle on jäänud mulje, et pankadel ja investoritel esineb ikka veel raskusi uue mudeli täielikul mõistmisel. See tähendab, et meie, järelevalveasutused, peame tooma rohkem selgust sellesse, mida teeme, miks me seda teeme ja kuidas me seda teeme. See muudab meid ka etteaimatavamaks. Eelkõige peaks pangandusjärelevalve pakkuma stabiilsust, mitte üllatusi. Kriisiohje uue institutsioonilise raamistiku põhjal kannavad valitsuse toetusele tuginevate pankade asemel kahju esmajoones investorid. Niisiis tuleb investoreid pankade seisundist ja eriti järelevalvemeetmeid käivitavatest teguritest põhjalikumalt teavitada. Astusime esimese sammu läbipaistvuse suurendamise poole 2020. aasta jaanuaris, kui avaldasime esimest korda iga üksiku panga teabe järelevalvealaste kapitalinõuete kohta, mis tulenevad meie järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessist, ning esitasime lisaandmeid oma järelevalvemeetodite kohta. See andis pankadele ja investoritele põhjalikuma ülevaate Euroopa pankade järelevalvealasest hindamisest.

Räägime nüüd pankadest – kasumlikkus on endiselt suur probleem. Kas näete tunneli lõpus valgust?

Minu arvates oleme kahjuks ikka veel üsna sügaval tunneli sees. Pankade vähene kasumlikkus euroalal tekitab mulle kui järelevalvetöötajale kahtlemata suurt muret. Väikese kasumiga pangad ei saa kapitali panga sees suurendada ja väikese turuväärtuse tõttu võib neil tekkida raskusi aktsiaturgudele sisenemisel, kui neil on vaja seda teha. Selle tagajärjel muutuvad nad haavatavamaks. On ilmselge, et praegune aeg ei ole pankade jaoks traditsioonilisel viisil raha teenimiseks parim, kuid keeruline väliskeskkond ei muutu veel niipea. Niisiis peavad pangad sellega leppima ja kohanema: nad peavad leppima valitseva olukorra ja võimaliku vajadusega kohandada oma ärimudeleid, et tagada nende elujõulisus. Kõige konkurentsivõimelisemad pangad on need, kes on kulutõhusad, kes on – nagu meie ütleme – strateegiliselt hästi juhitud ja kes on mingis vormis võtnud omaks digitaalse ümberkujundamise protsessi. Muude pankade areng on kardetavasti liiga aeglane. Seepärast jälgime hoolikalt nende edusamme ja avaldame survet neile, kes kipuvad maha jääma.

Kas kulude kärpimine kuulub pankade töövahendite hulka? Mida saavad pangad oma kulude vähendamiseks teha?

Suurema kulutõhususe saavutamine peaks olema pankade tähtsaim eneseabimeede. Euroala pankade kulu ja tulu suhtarvud on ikka veel kõrged: keskmiselt kulutavad nad ühe euro teenimiseks 65 senti – seda on palju rohkem kui nende rahvusvaheliste konkurentide puhul. Siiski on ülitähtis hoiduda säästmisest vales valdkonnas. Näiteks riskihalduse arvelt kulusid kokku hoida ei tohi. Samamoodi on uude tehnoloogiasse investeerimine endiselt tähtis, sest see aitab tulevikus kulusid vähendada. Peale selle liigub ringi radikaalsemaid ideid. Pangad võiksid näiteks jagada üldisemat laadi teenuseid. See võib aidata neil saavutada mastaabisäästu ja vähendada seeläbi kulusid. Kõige pöördelisem samm oleks loomulikult täielik ühinemine. Kui ühinemine toimub sujuvalt ja õigete pankade vahel, võib ka see kärpida kulusid ning muuta ärimudeli raskuspunkti.

Kas meil oleks vaja siis näha rohkem konsolideerumist, st rohkem pankadevahelisi ühinemistehinguid?

Minu jaoks on ilmselge, et euroala pangandussektor peab konsolideeruma. Kasumlikkusega seotud probleem on osaliselt tingitud ülevõimsusest. Seepärast tuleks see kõrvaldada. Nii et jah, pankade ühinemised – olgu need siis riigi sees või piiriülesed – tooksid kasu. Riigi sees toimuvad ühinemised võivad näiteks tänu kattuvatele turustusvõrkudele suurendada tõhusust. Piiriülesed ühinemised võivad seevastu soodustada tuluallikate ja seeläbi riskide mitmekesistamist. Selle tulemusel muutuksid pangad ja kogu finantssüsteem šokkide suhtes vastupanuvõimelisemaks. Saan aru, et üksiku panga vaatenurgast on väikese kasumlikkuse ja turuväärtuse tõttu raske leida ühinemisteks pooltargumente. Kuid süsteemiülesest vaatenurgast on ebatõenäoline, et väikese kasumlikkuse ja turuväärtuse põhjustele leitakse lahendus ilma sektoris toimuva konsolideerimiseta.

Kas EKP saab selleks midagi teha?

Kuigi minu arvates on konsolideerimine majanduslikult hästi põhjendatud, ei ole minu ülesanne seda nõuda või ohjata. Saan tegeleda üksnes ühinemiste võimalike takistustega, eriti siis, kui need kuuluvad minu pädevusse. On leitud, et EKP püüab ühinemisi pärssida, nõudes ühinenud üksustelt suuremat kapitali. See on väärarusaam, mida olen nüüdseks juba mõnda aega püüdnud ümber lükata. Sel aastal selgitame veelgi oma põhimõtteid, mis on seotud ühinemistega. Näiteks seda, kuidas suhtume negatiivsesse firmaväärtusesse? Kuidas hindame ühinevate pankade kapitali adekvaatsust? Need on küsimused, mida soovime põhjalikumalt selgitada.

Kas edasine lõimumine Euroopas on võimalik? Kas näiteks pangandusliit viiakse lõpule?

Pangandusturg on riigiti ikka veel killustatud – seda isegi euroalal. Suures osas on see finantskriisi ajal võetud ringkaitsemeetmete tagajärg. Need on suurendanud kartust, et kui panka tabab šokk, võivad kapital ja likviidsus riigist lahkuda ning jätta kohalikud maksumaksjad selle tagajärgi lahendama. Siin peame veelgi edasi liikuma, et kujundada pangandusliidus välja turvavõrk. Ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsemehhanismi loomisel on tehtud edusamme, kuid kriisilahendusega seonduvad likviidsusküsimused ja eelkõige Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomine põhjustavad endiselt suuri lahkarvamusi. Loodetavasti saavutatakse selles valdkonnas varsti edu, kuid samas tean, kui keerukad on sellekohased arutelud.

See tõstatab küsimuse: mida saaksime veel teha? Kui raamistik ise ei muutu, kas saaksime midagi selle sees ära teha? Üks võimalus on võtta pangagruppidele usaldatavusnõuete kehtestamisel arvesse asukohariikide muresid: kui kohalik risk ei ole konsolideerumise käigus hajunud ega kadunud, võiks seda kajastada grupile esitatavates nõuetes. Teine võimalus on muuta grupisisesed finantstoetuse kokkulepped osaks pankade finantsseisundi taastamise kavadest. Kui soovime varade ja kohustuste ühtset juhtimist headel aegadel, peame hoolitsema selle eest, et taolist juhtimisviisi rakendatakse EKP jõustatava usaldusväärse korra kaudu ka kriisiolukorras.

Kas siinkohal saab abi loota uuelt Euroopa kriisiohjeraamistikult?

Sellise raamistiku olemasolu on ilmselgelt edasiminek. Samas on uuel raamistikul Euroopa tasandil endiselt mõni puudus. Tegelikult on see suuresti ikka veel riiklik raamistik. Just killustatus muudab selle vähem tulemuslikuks ja vähem tõhusaks, kui see olla võiks. Pankade likvideerimisel järgitakse näiteks riiklikke põhimõtteid, mis on endiselt väga erinevad. Samamoodi erinevad üksteisest hoiuste tagamise skeemide ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide rollid, aga ka tegevuspõhimõtted pankade päästmisel avalike vahendite abiga. See ei taga võrdseid võimalusi. Vastupidi, see raskendab olemasolevate vahendite rakendamist meie kui järelevalveasutuste jaoks. Niisiis on meil vaja liikuda paremini ühtlustatud süsteemi poole. Võiksime liikuda sammukese lähemale näiteks Ameerika Ühendriikides kasutatavale käsitlusviisile ning luua Euroopa tasandil haldusalase likvideerimisvahendi.

Euroopa ühtse pangandusturu saavutamiseks tuleb asukohariikidele tõenäoliselt tagada piisavad kaitsemeetmed, mille tulemusel tunnevad nad end riiklike takistuste vähendamisel kindlamalt. Nimetatud probleemide lahendamine ja kriisiohje täiustamine võib kahandada esialgseid eeldatavaid kulusid, mis tekivad riikide pangandussektoreid endiselt ümbritsevate kaitsetarade lammutamisel. Vahepeal peame aga uurima kõikvõimalikke mooduseid, kuidas edendada kehtiva õigusraamistiku kohaldamist viisil, mis toetab rohkem grupiülest varade ja kohustuste juhtimist pangandusliidus. Näiteks peaksime leidma võimalused järelevalveasutustele mõnes valdkonnas (näiteks likviidsusnõuetest loobumine konsolideerimata vormis või grupisisesed erandid suuri riskipositsioone käsitlevatest nõuetest) antud kaalutlusõiguse kasutamiseks, et toetada grupiülest varade ja kohustuste juhtimist pangandusliidus. See annab kindluse, et kriisiolukorras on oodata grupi toetust.

Pangad väidavad sageli, et kasumlikkusega seotud probleem on osaliselt tingitud tugevast reguleerimisest. Kas see peab teie arvates paika?

Mõeldes eelmise raamistiku puudustele, mis ilmnesid finantskriisi ajal, oli regulatiivne reform hädavajalik. Niisiis, kui räägime reguleerimisega kaasnevatest kuludest, peame rääkima ka kriisiga kaasnevatest kuludest. On tõsi, et pangad kannavad esimesena nimetatud kulusid, kuid ei pea ilmtingimata kandma teisena nimetatud kulusid. See oligi osa algsest probleemist. Minu arvates oleme vähendanud kriiside esinemise tõenäosust õiglase hinna eest. Nii et jah, mina pooldan täielikult regulatiivset reformi, sealhulgas Basel III lõpuleviimise paketti. Samuti olen ma korduvalt kutsunud üles seda Euroopas põhjalikult rakendama.

Sellegipoolest näen koormust, mille kandmist pankadelt aruandlusnõuete täitmisel eeldatakse. EKP on teinud juba suuri pingutusi selle koormuse vähendamiseks, seda eelkõige väiksemate ja vähem keerukate pankade puhul. Siiski on vaja lahendada veel kaks probleemi. Esimene neist puudutab pankadelt andmeid nõudvate asutuste arvu. Kui EKP, riikide järelevalveasutused, liikmesriikide keskpangad ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused koordineeriksid oma tegevust rohkem, saaks pankade koormust vähendada. Teine probleem on see, et peale korrapärase aruandluse peavad pangad täitma ka ühekordseid andmepäringuid. Siinkohal peame täiustama viisi, kuidas me tulevasi päringuid kavandame, tähtsuse järjekorda seame ja edastame.

Kui kasumlikkus välja arvata, siis millised on teised probleemid, millega pangad peaksid tegelema?

Meie hinnangutes tuuakse ühe probleemina väga sageli välja juhtimisküsimused. Parimad tavad saavad alguse tasustamissüsteemidest, mis on kooskõlas panga riskivalmidusega, ning lõpevad täpsete ja õigeaegsete riskiandmete esitamisega juhtkonnale. Pidades silmas mõnd hiljutist ja silmapaistvat juhtumit, ei rakendata ikka veel piisaval määral rahapesu tõkestamise kontrollimeetmeid ja korda. Väljendan end selgelt: ootame, et kõikides pankades on kehtestatud kindel juhtimiskord ja tõhusad riskijuhtimisraamistikud. Nendes valdkondades esinevad probleemid levivad kiiresti edasi ja võivad põhjustada palju pahandusi. Hea näide on operatsioonirisk. Selles valdkonnas olukord 2019. aastal halvenes ning valdav osa tegevuskahjumist tuleneb käitumisriskist, mis on sageli seotud juhtimisküsimustega. Teine operatsiooniriski põhjustaja on IT. Et pangad on muutumas üha digitaalsemaks, on need küberriskide või näiteks vananenud süsteemidest tulenevate üldiste IT-riskide suhtes vastuvõtlikumad. Suhtume sellesse väga tõsiselt ja seepärast korraldame palju kohapealseid kontrolle, mis on seotud IT-valdkonnaga.

Kas kliimamuutused valmistavad pankadele ja pangandusjärelevalveasutustele muret?

Kliimamuutused valmistavad muret meile kõigile ja seetõttu on ringi liikumas palju kaugeleulatuvaid ideid. Mõni näiteks väidab, et reguleerimisel peaks esile tõstma keskkonnahoidlikku suhtumist toetava teguri. Teisisõnu peaks keskkonnahoidlike varade suhtes kohaldatavad kapitalinõuded olema leebemad. Järelevalve vaatepunktist on meie ülesanne tagada, et pangad oleksid turvalised ja usaldusväärsed. Seega peab kogu meie tegevus põhinema riskidel ning neid riske tuleb enne ennatlike poliitiliste järelduste tegemist põhjalikult analüüsida.

Niisiis on põhiküsimus selles, kas mingi tegevus või vara on muu tegevuse või varaga võrreldes kliimaga seotud riskide ja keskkonnariskide suhtes vastuvõtlikum. Siin on esimene tähtis samm praegu väljatöötatav ELi jätkusuutlike meetmete taksonoomia, sest see annab pankadele võimaluse teha kindlaks kliimaga seotud riskid ja keskkonnariskid ning neist teatada. See aitab omakorda suurendada läbipaistvust. Teine samm on tegeleda selliste riskidega, mis kajastuvad pankade riskihalduses või meie järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis. Viimaks võiksid nimetatud riskid moodustada osa ka järelevalvealastest stressitestidest. Kõikides nendes valdkondades käib töö ja suur osa sellest tehakse Euroopa või isegi üleilmsel tasandil. Näiteks kuulub EKP finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustikku, mis koosneb enam kui 50-st maailma asutusest.

1 Pangandusjärelevalve 2019. aastal

1.1 Euroala pangandussektor 2019. aastal

1.1.1 Euroala pankade üldine vastupanuvõime

Viimastel aruandeperioodidel on omavahendite suhtarvud ja finantsvõimenduse määrad püsinud koondtasemel stabiilsed

Viimastel aruandeperioodidel on omavahendite suhtarvud püsinud koondtasemel stabiilsed (vt diagramm 1). Koguomavahendite suhtarv oli 2019. aasta kolmandas kvartalis 18,05%, mis on veidi suurem kui mullune 17,83%. Sarnast arengut võib väikese kõikumisega täheldada esimese taseme põhiomavahendite suhtarvus ja esimese taseme omavahendite suhtarvus.

Diagramm 1

Oluliste krediidiasutuste koguomavahendite suhtarv (üleminekuperioodil rakendatav määratlus)

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Allikas: EKP.

Oluliste krediidiasutuste kaalutud keskmine esimese taseme põhiomavahendite suhtarv püsis lõplikus arvestuses 2018. aasta neljanda kvartali ja 2019. aasta kolmanda kvartali vahelisel perioodil stabiilne, olles 14,1% (vt diagramm 2). Finantsvõimenduse määr tõusis pisut 2019. aasta esimese kolme kvartali jooksul ja oli kolmandas kvartalis võrreldes aastataguse 5,32%ga 5,42% (vt diagramm 3).

Diagramm 2

Oluliste krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Allikas: EKP.

Diagramm 3

Oluliste krediidiasutuste finantsvõimenduse määr

(protsentides)

Allikas: EKP.

Oluliste krediidiasutuste koondrühmas jätkas likviidsuskattekordaja kasvuteel

Oluliste krediidiasutuste koondrühmas jätkas likviidsuskattekordaja hiljutisel kasvuteel ja oli 2019. aasta kolmandas kvartalis 145,16% – see osutab 4,23% suurusele kasvule võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (vt diagramm 4).

Diagramm 4

Oluliste krediidiasutuste likviidsuskattekordaja

Allikas: EKP.

EKP pangandusjärelevalve tegi 2019. aasta stressitesti raames likviidsusriski tundlikkusanalüüsi

2019. aastal korraldas EKP pangandusjärelevalve oma iga-aastase järelevalvealase stressitesti raames pankade lühiajalise likviidsusriski põhjaliku hindamise. 2019. aasta stressitesti raames tehtud likviidsusriski tundlikkusanalüüsis hinnati oluliste krediidiasutuste võimet taluda eriomast likviidsusšokki. Pankade vastupanuvõimet negatiivsele ja äärmuslikule šokile hinnati hüpoteetiliste stressitegurite abil, mida kalibreeriti viimaste kriiside põhjal, viitamata seejuures rahapoliitilistele otsustele.

EKP leidis, et pankadel on üldiselt head likviidsuspositsioonid

Valdav osa stressitestis osalenud 103 pangast teatasid küllaldastest likviidsuspuhvritest ja suhteliselt pikkadest toimetulekuperioodidest (vt diagramm 5). Teatatud toimetulekuperioodi mediaanväärtus oli ligikaudu kuus kuud negatiivse šoki stsenaariumi korral ja umbes neli kuud äärmusliku šoki stsenaariumi korral (vt diagramm 6). Pikad toimetulekuperioodid stressiolukordades tagavad pankadele rohkem aega oma kriisirahastamiskavade rakendamiseks.

Diagramm 5

Nende pankade jaotus, kelle toimetulekuperiood on iga stsenaariumi puhul lühem kui kuus kuud

(kalendripäevades; pankade arv)

Allikas: EKP.
Märkused. Toimetulekuperiood on määratletud kui ajavahemik kuni esimese päevani, mil kumulatiivne likviidsete vahendite netoväljavool ületab olemasolevat tasakaalustamissuutlikkust. Mida pikem on toimetulekuperiood, seda parem on panga väljavaade likviidsusšokk üle elada.

Diagramm 6

Netolikviidsuspositsiooni mediaanväärtus

(kalendripäevades; netolikviidsuspositsiooni mediaanväärtus protsendina koguvaradest)

Allikas: EKP.
Märkused. Netolikviidsuspositsioon on kumulatiivse vahendite netoväljavoolu ja olemasoleva tasakaalustamissuutlikkuse algebraline summa. Toimetulekuperiood on ajavahemik kuni esimese päevani, mil netolikviidsuspositsioon muutub negatiivseks.

Siiski on mitu probleemi, millele tuleb põhjalikumat tähelepanu pöörata

Oluliste krediidiasutuste üldine likviidsuspositsioon püsis 2019. aastal hea, kuid siiski on mitu probleemi, mille üle tuleb põhjalikumat järelevalvet teha: i) üksikud pangad teatasid mõne välisvaluutaga (nt USA dollariga) seotud nõrgast likviidsuspositsioonist; ii) teatud pangad pakuvad gruppi kuuluvatele euroalavälistele üksustele netolikviidsust, mistõttu ohustab neid ringkaitse risk; iii) mitu panka kasutavad optimeerimise strateegiaid, mis suurendavad likviidsuse suhtarve, kuid pakuvad likviidsustuge vaid piiratud aja jooksul; iv) paljudel juhtudel võiks täiustada tagatiste haldamise tavasid, sealhulgas suutlikkust kasutada kiiresti koormamata likviidsusreserve, ning v) pangad võivad alahinnata krediidireitingu alandamise negatiivset mõju likviidsusele. Stressitesti tulemusel avastati ka likviidsuse aruandlusega seotud andmekvaliteedi probleeme, mis aitab tulevikus parandada järelevalveteabe kvaliteeti.

Nimetatud tulemusi kasutati pankade likviidsuse iga-aastasel hindamisel ja järelevalveasutused saavad nende põhjal võtta järelmeetmeid

Stressitesti tulemusi kasutati pankade likviidsuse adekvaatsuse ja riskijuhtimise hindamisel. Siiski ei mõjutanud need otseselt järelevalvealaseid kapitalinõudeid. Järelevalveasutused on võtnud asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid likviidsusmeetmeid, et lahendada stressitesti käigus esilekerkinud probleeme. Järelevalveasutused arutasid järeldusi iga pangaga osana iga-aastasest järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessist (SREP) ning võtavad konkreetsete tähelepanekute alusel vajaduse korral järelmeetmeid.

Ka vähem oluliste krediidiasutuste likviidsus- ja kapitalipositsioonid olid 2019. aastal head

Ka vähem oluliste krediidiasutuste likviidsus- ja kapitalipositsioonid olid 2019. aastal head: teises kvartalis on keskmine likviidsuskattekordaja üle 200% ja keskmine esimese taseme põhiomavahendite suhtarv ligikaudu 17%. Siiski tuvastati mõni probleem, mida tuleb põhjalikumalt uurida, näiteks tähtaegade sagedane mittevastavus ja tuginemine likviidsusrühmadele, et olemasolevaid puhvreid liikmete vahel jagada.

2019. aastal paranes pankade varade kvaliteet veelgi

Viimaks on paranenud pankade varade kvaliteet, sest viivislaenude kogusuhtarv on pidevalt alanenud. 2018. aasta kolmandas kvartalis oli see 4,17% ja 2019. aasta kolmandas kvartalis 3,41% (vt diagramm 7 ja punkt 1.2.2). Samuti vähenesid samal perioodil märkimisväärselt viivislaenude suhtarvu pankadevahelised erinevused, mida on näha diagrammil 8.

Diagramm 7

Varade kvaliteet: oluliste krediidiasutuste viivislaenud ja ettemaksed

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Allikas: EKP.

Diagramm 8

Oluliste krediidiasutuste viivislaenude suhtarvu jaotus

Allikas: EKP.

1.1.2 Euroala pankade üldine tulemuslikkus

Oluliste krediidiasutuste kasumlikkus vähenes 2019. aasta teiseks kvartaliks, kuid kulu ja tulu suhtarvud püsisid ikka veel suhteliselt kõrged

2019. aastal oli euroala oluliste krediidiasutuste kasumlikkus endiselt tagasihoidlik ja aastane omakapitali kogutootlus vähenes 2018. aasta neljanda kvartali 6,2%lt 2019. aasta kolmandas kvartalis 5,8%le (vt diagramm 9).[1] Kokkuvõttes oli euroala oluliste krediidiasutuste omakapitali tootlus USA pankade omakapitali tootlusest väiksem ning paljudel juhtudel oli see väiksem ka krediidiasutuste enda teatatud omakapitali kulust. See kajastus ka enamiku börsil noteeritud oluliste krediidiasutuste väärtuse madalas hinnangus, sest nende turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarv oli tunduvalt madalam kui üks. See aga muudab vahendite hankimise aktsiaturgudelt nende jaoks ilma olemasolevaid osalusi lahjendamata keeruliseks.

Diagramm 9

Oluliste krediidiasutuste omakapitali tootluse jaotus tuluallikate kaupa

(protsendina omakapitalist)

Allikas: EKP järelevalvega seotud pangandusstatistika.
Märkus. Kolmanda kvartali andmed on esitatud aasta arvestuses.

Rangete kulustruktuuridega seotud jooksvate probleemide tõttu vähenes väärtuse languse, eraldiste ja maksueelne puhastulu omakapitali suhtes, kuid absoluutarvestuses oli see üldjoontes muutumatu. Peale selle tasakaalustas kauplemistulu kasvu negatiivne puhastulu või muu tegevustulu.

Oluliste krediidiasutuste kulu ja tulu suhtarvud püsisid suhteliselt kõrged (vt diagramm 10). See näitab kulude ebatõhusust, aga ka restruktureerimiskulusid ja kulusid, mis tulenevad digiteerimisega seotud investeeringutest. Keskpikas plaanis võib digiteerimine kulutõhusust parandada ning pankadel tekib tänu sellele võimalus pakkuda uusi tooteid ja teenuseid. See on tähtis ka ärimudelite jätkusuutlikkuse tagamiseks, kuid sellega kaasnevad algsed kulud ja kasutegurid ilmnevad alles pikema aja jooksul.

Diagramm 10

Oluliste krediidiasutuste kulu ja tulu suhtarvud ning indekseeritud komponendid

(protsentides)

Allikas: EKP järelevalvega seotud pangandusstatistika.

Väärtuse languse ja eraldiste vood kasvasid 2019. aasta esimeses kolmes kvartalis aasta arvestuses järsult, lõpetades viimaste aastate kahanemissuundumuse, mis päädis 2018. aastal täheldatud madala tasemega, ja põhjustades lisasurvet seoses kasumlikkusega. Kasv oli üldine ja hõlmas ka riike, mille viivislaenude osakaal oli väike. Selle peamine põhjus oli uute viivislaenudega seotud kahjumite eraldised ja pankade mittefinantsvarade väärtuse langus, mis tulenes nende restruktureerimiskavadest.

Nii nagu olulistel krediidiasutustel, oli ka euroala vähem oluliste krediidiasutuste kasumlikkus väike. Vähem oluliste krediidiasutuste sõltuvus intressitulust avaldab neile pikka aega madalal püsinud intressimäärade tõttu negatiivset mõju ning nende väiksus ja vadavalt piirkondlik suunitlus vähendab nende suutlikkust mitmekesistada oma tuluallikaid ja vähendada kulusid. Viimaste andmete kohaselt oli vähem oluliste krediidiasutuste keskmine omakapitali tootlus 2019. aasta juunis vaid 5,1%, mis on pisut parem 2018. aasta lõpu tasemest (4,7%).[2] 2019. aastal vähenesid varade poolel jätkuvalt intressitulud, mis moodustavad vähem oluliste krediidiasutuste suurima tulukomponendi (vt diagramm 11). Siiski kahanes netointressitulu üksnes vähesel määral, sest samal ajal vähenesid intressikulud. Viimaks suurenesid sarnaselt oluliste krediidiasutustega järsult ka vähem oluliste krediidiasutuste eraldiste vood, kasvades 2019. aasta esimesel poolel aasta arvestuses umbkaudu 20%. Sellegipoolest püsis vähem oluliste krediidiasutuste riskikulu, mida mõõdetakse finantsvara väärtuse languse ja kogulaenude suhtarvuna, suhteliselt väike, olles umbkaudu 0,1% (mis on vähem kui üks kolmandik oluliste krediidiasutuste samast suhtarvust).

Diagramm 11

Vähem oluliste krediidiasutuste intressitulu, intressikulu ja netointressitulu muutus

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP järelevalvega seotud pangandusstatistika.
Märkused. Diagramm põhineb vähem oluliste krediidiasutuste muutuval valimil. 2019. aasta esimese ja teise kvartali andmed on esitatud aasta arvestuses nelja kvartali andmete jälgimise meetodi alusel.

Vähem olulised krediidiasutused jätkasid tööd üldkulude piiramiseks (vt diagramm 12). Sellegipoolest olid nende kulu ja tulu suhtarvud ikkagi suhteliselt kõrged: 2019. aasta juunis oli see näitaja 72%. Need on 2018. aasta lõpust olnud sisuliselt muutumatud (73%) ja on endiselt oluliste krediidiasutuste suhtarvudest kõrgemad. Varade kvaliteedi puhul oli murekohaks mõne vähem olulise krediidiasutuse suur viivislaenude osakaal. Üldises plaanis on bilansside korrastamisel tehtavad edusammud mõnevõrra aeglustunud ning viivislaenude koguosakaal oli 2019. aasta teises kvartalis umbkaudu 2,71%, langedes 2018. aasta detsembrist 11 baaspunkti.

Diagramm 12

Ülevaade vähem oluliste krediidiasutuste kuludest

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Allikas: EKP järelevalvega seotud pangandusstatistika.
Märkused. Diagramm põhineb vähem oluliste krediidiasutuste muutuval valimil. 2019. aasta esimese ja teise kvartali andmed on esitatud aasta arvestuses nelja kvartali andmete jälgimise meetodi alusel.

1.1.3 Pangandussektori peamised riskid

2019. aastal olid pankade põhiprobleemid geopoliitiline ebakindlus, viivislaenud ning küberkuritegevus ja IT-häired

Tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega tuvastab EKP pangandusjärelevalve igal aastal pankade peamised riskid lühiajalises ja keskpikas plaanis (kahe või kolme aasta perspektiivis). Nimetatud riskid avaldatakse seejärel ühtse järelevalvemehhanismi riskikaardina. 2018. aastal tuvastati 2019. ja järgnevateks aastateks järgmised peamised riskitegurid: geopoliitiline ebakindlus, viivislaenude osakaal ja uute viivislaenude võimalik tekkimine ning küberkuritegevus ja IT-häired. Muud tuvastatud riskid hõlmasid ümberhindamist finantsturgudel, madalate intressimäärade keskkonda ja pankade reaktsiooni uutele õigusnormidele.

Euroala majanduse peamine risk oli geopoliitiline ebakindlus

Üleilmsete finantsturgude ja euroala majanduse peamiseks riskiks peeti geopoliitilist ebakindlust. Süvenevad kaubanduspinged ja kasvav geopoliitiline ebakindlus avaldasid kahjulikku mõju üleilmse SKP kasvule, mis püsis 2019. aastal tagasihoidlik. Peale selle põhjustas suurt ebakindlust endiselt Brexit ning pangad ja järelevalveasutused pidid seetõttu valmistuma kõikvõimalikeks stsenaariumideks. Koos suurema poliitilise ebakindlusega mõnes euroala riigis pärssisid nimetatud muutused jätkuvalt euroala majandusväljavaadet, mis 2019. aastal halvenes.

Euroalal jätkus viisilaenude suhtarvu langus

Hoolimata euroala viivislaenude suhtarvu jätkuvast langusest oli üks mureküsimus endiselt paljude euroala pankade suurem viivislaenude osakaal. Nimetatud pangad tegid viivislaenude vähendamise strateegia rakendamise tulemusel varasemast ajast pärinevate viivislaenude osakaalu vähendamisel suuri edusamme. 2019. aasta kolmandas kvartalis alanes oluliste krediidiasutuste viivislaenude suhtarv 3,41%ni, kuid oli siiski kõrgem kriisieelsest tasemest. Niisiis on viivislaenude strateegia järgimiseks vaja võtta lisameetmeid, eeskätt seepärast, et SKP reaalkasv jääb eelduste kohaselt lähitulevikus kesiseks.

Laenuandmistingimuste leevendamine võib tuua kaasa uute viivislaenude tekke

Pankade pidevad tulususepüüdlused võivad põhjustada uute viivislaenude tekke. 2019. aastal rauges mõnevõrra eelnevatel aastatel toimunud laenuandmistingimuste leevendamine. Sellegipoolest teatasid euroala pangad 2019. aasta kahes kvartalis ettevõttelaenude ja kodumajapidamistele antavate eluasemelaenude nõuete mõningasest leevendamisest.[3] Peale selle olid olulised krediidiasutused finantsvõimendusega laenude turul isegi aktiivsemad, nõustudes andma laenu leebeimate lepingutingimuste alusel.

Jätkuva digiteerimise tõttu suurenevad IT- ja küberkuritegevusega seotud riskid

Finantsteenuste digiteerimine üha suuremas ulatuses võib nõrgendada pankade vastupanuvõimet küberkuritegevusele ja IT-häiretele. Pangad tuginevad järjest rohkem digitaalsetele protsessidele ning nad peavad võtma kasutusele lisatehnoloogiat, et olla tõhusam ja vastata klientide muutuvatele eelistustele. Siiski töötavad paljud olulised krediidiasutused ikka veel vananenud IT-süsteemidega ja peavad oma IT-taristu ümber korraldama, mis võib seda protsessi aeglustada ja/või muuta selle kulukamaks. Samal ajal tekitavad lisaohte küberkurjategijad, kellel on jõulised ja ühised pahatahtlikud kavatsused.

Püsis suur riskide ümberhindamise oht finantsturgudel

2019. aastal valitses jätkuvate tulususepüüdluste kõrval ikka veel suur riskide ümberhindamise oht finantsturgudel. Riskipreemiad olid kogu aasta vältel tagasihoidlikud hoolimata süvenevatest kaubanduspingetest tingitud finantsturgude suuremast volatiilsusest. Kuigi avaliku sektori võla jätkusuutlikkus paranes kogu euroalal, püsis võlatase paljudes eraldiseisvates riikides kõrge ja see muudab nad riigivõlaga seotud riski võimaliku ümberhindamise suhtes haavatavaks.

Pankade kasumlikkus oli tagasihoidlik

Olulised krediidiasutused olid endiselt hädas kesise kasumlikkusega, sest pikka aega madalal püsinud intressimäärade väljavaade ja tihe konkurents pärssis veelgi nende tulu teenimise võimalusi. 2019. aastal oli enam kui poolte oluliste krediidiasutuste omakapitali tootlus väiksem nende hinnangulisest omakapitali kulust. Hoolimata omakapitali tootluse mõningasest tõusust 2018. aastal alandasid olulised krediidiasutused oma kasumiprognoose ning ennustasid 2019. ja 2020. aastaks prognoositud omakapitali tootluse langust. Kui euroala makromajanduslikud tingimused halvenevad, võivad nimetatud krediidiasutused oma prognoositud näitajaid veelgi vähendada.

Kuigi 2019. aastal riskid mõnevõrra muutusid, on eespool kirjeldatud peamised riskitegurid vägagi asjakohased ka eelolevatel aastatel (2020. ja järgnevate aastate riskiväljavaate kohta vt punkt 1.6).

1.2 2019. aasta järelevalveprioriteedid ja projektid

1.2.1 2019. aasta järelevalveprioriteetide ülevaade

Kehtestatud järelevalveprioriteedid määravad kindlaks EKP pangandusjärelevalve eelseisva aasta eelisvaldkonnad. Neid arutab ja need kinnitab EKP järelevalvenõukogu ning nendes tuginetakse riskidele, mis ohustavad järelevalve alla kuuluvaid panku (vt punkt 1.1) praeguses majandus-, õigus- ja järelevalvekeskkonnas. Need võtavad arvesse ka ühiste järelevalverühmade igapäevatöö käigus tuvastatud temaatilisi suundumusi ning kohapealsetest missioonidest saadud teavet. Prioriteedid vaadatakse üle kord aastas ning need on oluline vahend, mille abil kooskõlastatakse eri pankades läbi viidavad järelevalvemenetlused sobivalt ühtlustatud, proportsionaalsel ja tõhusal viisil. Nii panustavad need võrdsete võimaluste loomisesse ning suurendavad järelevalve mõju. Järelevalvenõukogu 2019. aasta eesmärgid ja nendega seotud projektid on esitatud selle punkti ülejäänud osas (vt ka joonis 1).

Joonis 1

2019. aasta järelevalveprioriteedid

Allikas: EKP.
* Muudetud tegevus.

** Uus 2019. aasta tegevus/eelisvaldkond.
1) Viivislaenud.
2) Sisemised kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessid.
3) Kuigi konkreetset likviidsusriski stressitesti ei ole veel kavandatud, tehakse 2020. aastal ELi-ülene stressitest, mis hõlmab mitmesuguseid riske.

1.2.2 Viivislaenudega seotud töö

2019. aastal otsustas EKP vaadata üle järelevalveootused, mis on kehtestatud dokumendis „EKP suunised pankadele viivisnõuete kohta – lisa“ (edaspidi „lisa“) täpsustatud uute viivislaenude usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes. Selle otsuse eesmärk oli võtta arvesse määrust (EL) 2019/630[4], milles antakse ülevaate viivislaenude esimese samba käsitlusest. Uus määrus jõustus 26. aprillil 2019 ja see täiendab olemasolevaid usaldatavusnõudeid. Lisa ülevaatamine lähtus EKP kohustusest hinnata ümber uute viivisnõuete järelevalveootused pärast seda, kui uued viivisnõuete esimese samba käsitlust puudutavad õigusaktid on lõplikult vormistatud.

Esimese ja teise samba käsitluse põhierinevused

Viivisnõuete uue esimese samba käsitluse ja EKP teise samba käsitluse vahel tuvastati kolm põhierinevust.

  • Esiteks nõutakse viivisnõuete esimese samba käsitluses, et olukorras, kus viivisnõuded ei ole automaatselt eraldiste või muude kohandamistega kaetud, teevad kõik pangad oma vahenditest mahaarvamise. See on õiguslikult siduv nõue, samal ajal kui EKP järelevalveootused seoses oluliste krediidiasutuste usaldatavusnõuetekohaste eraldistega teise samba käsitluse raames ei ole õiguslikult siduvad. Ennekõike on järelevalveootused i) järelevalvedialoogi lähtepunkt, ii) juhtumipõhisest hindamisest sõltuvad ja iii) järelevalvemeede, mida võib kohaldada teise samba raames SREPi tsüklis.
  • Teiseks on viivisnõuete esimese samba käsitlus ning uute ja varasemast ajast pärinevate viivislaenude teise samba käsitlus erinenud pisut ajakava kalibreerimise poolest. Peale selle erinesid EKP teise samba käsitluse puhul kohandamisteni ja esimese samba raamistiku puhul täieliku rakendamiseni jõudmise viisid.
  • Kolmandaks erinevad need käsitlused suuresti kohaldamisala poolest. Viivisnõuete esimese samba käsitlus kehtib ainult nende viivisnõuete kohta, mis tulenevad pärast 26. aprilli 2019 pärinevatest uutest laenudest, mitte i) olemasolevate viivisnõuete ega ii) pankade bilanssides olevate kõikide olemasolevate nõuetekohaselt teenindatavate laenude kohta, mis pärinevad 2019. aasta 26. aprilli eelsest ajast ja võivad tulevikus muutuda viivisnõueteks. See tähendas, et järelevalveasutused vajasid vahendeid potentsiaalse riskiga tegelemiseks, ning need vahendid antakse EKP teise samba käsitlusega.

Uusi viivisnõudeid puudutava teise samba käsitluse kohandamine seoses kohaldamisala ja ajakava kalibreerimisega

Pärast põhierinevuste tuvastamist otsustas EKP kohandada uute viivisnõuete usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes kehtestatud järelevalveootuseid. Selle eesmärk oli lihtsustada ja ühtlustada viivisnõuete üldist käsitlust. Esiteks piirduvad teise samba käsitluse alusel uute viivisnõuete suhtes kehtestatud EKP järelevalveootused, nagu on kirjeldatud lisas, nõuetega, mille suhtes ei kohaldata esimese samba käsitlust, et vältida kattumist, st nii esimese kui ka teise samba meetmete kohaldamist samale nõudele. Seega kohalduksid alates 26. aprillist 2019 väljastatud laenudest tulenevate viivisnõuete suhtes põhimõtteliselt ainult esimese samba meetmed. Teiseks muutuksid enne 26. aprilli 2019 pärinevatest laenudest tulenevate viivisnõuete asjakohased ajavahemikud (st viivisnõudena käsitlemise ajavahemikud) 2/7 aastalt 3/7/9 aastani, et viia need vastavusse esimese samba raamistiku ajavahemikega.[5] Täpsemalt eeldatakse, et lisaga hõlmatud viivisnõuded järgivad tagatiseta / (muu kui kinnisvaratagatisega) tagatud / kinnisvaraga tagatud 3-/7-/9-aastast viivisnõudena käsitlemise ajavahemikku, et jõuda esimese samba raamistiku alusel täieliku rakendamiseni (st nõude 100% kaetuseni).[6]

Olemasolevate viivisnõuetega seotud järelevalveootused jäid muutumatuks

Olemasolevate viivisnõuete (st nõuete, mis liigitati viivisnõueteks 31. märtsil 2018) järelevalveootused jäid muutumatuks ja nende lähtepunkt oli endiselt sama, mis 2-/7-aastaste tagamata/tagatud viivisnõuete viivisnõuetena käsitlemise aegade puhul, mille suhtes kohaldatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käsitlevates kirjades edastatud üleminekukavasid ja kaetusega seotud järelevalveootusi.[7] Prioriteet oli tõhusalt vähendada olemasolevate viivisnõuete osakaalu, et korrastada pankade bilansse juhuks, kui majandustingimused peaksid halvenema.

Konkreetsete asjaoludega, mis võivad muuta usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes kehtestatud ootused asjakohatuks, arvestatakse endiselt nii olemasolevate kui ka uute viivisnõuete puhul

Kõik ülejäänud lisas kirjeldatud uute viivisnõuete teise samba käsitluse raames käsitlemise aspektid jäid samaks. Muu hulgas arvestatakse asjaoludega, mis võivad konkreetse portfelli/nõude usaldatavusnõuetekohaste eraldiste suhtes kehtestatud ootused asjakohatuks muuta, endiselt teise samba käsitluse alusel katvusega seotud järelevalveootustest kõrvalekaldumiste hindamisel nii uute kui ka olemasolevate viivisnõuete puhul.

Viivisnõuete eraldiste moodustamise kohandatud järelevalvemeetodi kokkuvõte

Kokkuvõtteks piirdub EKP uute viivisnõuetega seotud järelevalveootuste kohaldamisala viivisnõuetega, mis tulenevad enne 26. aprilli 2019 väljastatud laenudest, mille suhtes esimese samba viivisnõuete käsitlust ei kohaldata[8]. Alates 26. aprillist 2019 väljastatud laenudest tulenevate viivisnõuete suhtes kohaldatakse esimese samba viivisnõuete käsitlust, sealjuures pöörab EKP erilist tähelepanu nendest tulenevatele riskidele. Lisaks järgitakse kõigi viivisnõuete puhul nõude kuupäevast olenemata sama ajakava kalibreerimist ja tagatud nõuete jaotust. Peale selle käsitletakse neid samamoodi nagu muid viivisnõuete osi, mille on taganud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur, et lihtsustada uute viivisnõuetega seotud aruandlust (vt joonis 2).

Joonis 2

Ülevaade viivisnõuete eraldiste moodustamisega seotud järelevalve- ja õiguskäsitlusest

Allikas: EKP.

Euroopa Pangandusjärelevalve viivisnõudeid käsitlevate suunistega seotud aspektid

EKP teatas EBA-le kavatsusest järgida EBA suuniseid viivisnõuete kohta

Viivisnõuetega seotud järelevalvet tugevdati veel kord 2018. aasta lõpus, kui Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) avaldas kaks viivisnõudeid käsitlevate suuniste seeriat: i) 31. oktoobri 2018. aasta suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta (EBA/GL/2018/06) ning ii) 17. detsembri 2018. aasta suunised viivisnõuetest ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetest teavitamise kohta (EBA/GL/2018/10). EKP teatas EBA-le kavatsusest järgida eelmainitud EBA suuniseid.[9]

Töö olemasolevate viivislaenudega: pankade viivislaenude vähendamise strateegiate edusammud ja hindamine

Oluliste krediidiasutuste viivislaenude maht on alates 2014. aasta detsembrist vähenenud rohkem kui 40% võrra

Euroopa pangandusjärelevalve tegevuse alguses oli oluliste krediidiasutuste viivislaenude maht ligikaudu 1 triljon eurot (viivislaenude suhtarv 8%). 2019. aasta septembri lõpuks oli see vähenenud 543 miljardi euroni (viivislaenude suhtarv 3,41%), st viivislaenude maht oli alates 2014. aasta detsembrist kahanenud umbes 46% võrra (vt diagramm 13). Viivislaenude mahu kahanemine hoogustus 2017. aastal, ennekõike suure viivislaenude osakaaluga riikides. See langes kokku dokumendi „EKP suunised pankadele viivislaenude kohta“ (edaspidi „viivislaenude suunised“) avaldamisega 2017. aasta märtsis. Dokumendis sätestatakse EKP pangandusjärelevalve ootused seoses viivislaenude haldamisega. Diagrammil 13 on kujutatud kõikide oluliste krediidiasutuste viivislaenude mahu areng.

Diagramm 13

Oluliste krediidiasutuste viivislaenude areng

(vasakul teljel: protsentides; paremal teljel: miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Suure viivislaenude osakaaluga olulised krediidiasutused esitasid viivislaenustrateegiad esimest korda 2017. aastal ja on neid sellest ajast saati kaks korda ajakohastanud

Viivislaenude suunises sätestatakse ootused selle kohta, kuidas pangad peaksid oma viivislaene haldama.[10] Suuniste järelmeetmena palus EKP suurema viivislaenude osakaaluga olulistel krediidiasutustel (edaspidi „suure viivislaenude osakaaluga pangad“) esitada oma viivislaenude ja sundtäitmisel olevate varade vähendamise strateegiad ning määratleda oma portfelli mahu vähendamise keskpika perioodi eesmärgid. Need olulised krediidiasutused esitasid viivislaenude mahu vähendamise strateegiad EKP-le esimest korda 2017. aastal ja on neid sellest ajast saati kaks korda ajakohastanud.

2019. aasta viivislaenude strateegiates nähti ette viivislaenude mahu 50% vähendamine kolme aasta jooksul

2019. aastal esitatud viivislaenude strateegiates nähti ette viivislaenude osakaalu ligikaudu 50% brutovähendamine 2018. aasta lõpust 2021. aasta lõpuni. Diagrammidel 14 ja 15 on kujutatud 32 suurema viivislaenude osakaaluga panga halbade varade maht 2018. aasta lõpus koos nende endi prognoosiga mahu vähendamise kohta 2019. aasta lõpust 2021. aasta lõpuni.

Suure viivislaenude osakaaluga pangad ületasid 2018. aastal oma viivislaenude vähendamise eesmärgid

2018. aastal saavutasid suure viivislaenude osakaaluga pangad üldiselt häid tulemusi ja ületasid paljudel juhtudel viivislaenude osakaalu vähendamise eesmärke. Viivislaenude osakaalu vähendamise vahendid olid institutsioonide ja riikide arvestuses erinevad. Nimelt hõlmasid need laenude tagasimakseid (lepinguga kokku lepitud summade tagasimaksmist laenuvõtjate poolt) ja parandusmeetmeid, müüki (sh portfellide müüki, väärtpaberistamise tehinguid ja rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 alusel ümberliigitust müügiks hoitavaks) ning mahakandmisi.

2019. aasta esimeses pooles vähendasid pangad viivislaenude mahtu 8% võrra, mis moodustas võrreldes 2018. aasta teise kvartali 51%ga 2019. aasta aastaplaanist 42%. Kuigi viivislaenude sissevool ja nõuetekohaselt teenindatavate nõuete väljavool on üldiselt graafikus, ületavad muud sissevoolud eesmärke. Väljavoolu soodustavad ennekõike laenude tagasimaksed ja parandusmeetmed, mahaarvamised ja müük (sealhulgas portfellide müük, väärtpaberistamise tehingud ja IFRS 9 alusel ümberliigitus müügiks hoitavaks).

Pangad rakendavad kavandatud vähendusmeetmeid võimalikult kiiresti

Enamik pankadest rakendavad vähendusmeetmeid võimalikult kiiresti. Perioodi 2019–2021 kohta esitatud viivislaenude mahu vähendamise strateegiate kohaselt toimub 50% kolme aasta peale kavandatud vähendamisest enamikus riikides esimesel aastal. Rohkem kui 75% kolmeaastase perioodi peale plaanitud vähendamisest toimub tõenäoliselt viivisportfellide väljavoolu, laenu tagasimaksete, müügi ja mahaarvamiste toel.

Pangad lähenevad vanematele viivisnõuetele jõulisemalt

Lisaks on positiivne, et pankade vähendamiskavad tegelevad jõulisemalt vanemate viivislaenudega. Nagu diagrammilt 16 näha, vähendatakse rohkem kui viis aastat viivisnõuetena liigitatud nõudeid eeldatavasti palju kiiremini kui nõudeid, mis on olnud viivisnõuded alla viie aasta.

Üldiselt on euroala viivislaenude maht endiselt suur. EKP pangandusjärelevalve jätkab seega jõupingutusi, et viivislaenude mahtu vähendada ja uute viivislaenude tekkimist ennetada.

Diagramm 14

Halbade varade vähendamise strateegiad: halbade varade kavandatav areng

(miljardites eurodes; aastates)

Allikas: EKP.

Diagramm 15

Kavandatud viivislaenude mahu vähendamine terveks 2019. aastaks võrreldes tegeliku vähendamisega aasta esimeses pooles

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
0) Sissevool nõuetekohaselt teenindatavatest makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetest.

1) Väljavool tagatise võtmisest.
2) Sissevool nõuetekohaselt teenindatavatest mitterestruktureeritud nõuetest.
3) Väljavool tagatise likvideerimisest.

Diagramm 16

Halbade varade vähendamise strateegiad: viivislaenude kavandatav edaspidine vähendamine viivislaenuna käsitlemise aja järgi

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Infokast 1
Viivislaenude võõrandamise mõju aktsiaturule

Selles kastis uuritakse empiiriliselt, kuidas aktsiaturg reageeris ühtse järelevalvemehhanismi oluliste krediidiasutuste ja vähem oluliste krediidiasutuste teadetele bilansside korrastamise kohta ajavahemikul 2015–2019. Selle eesmärk on hinnata, kas viivislaenude müük[11] tekitas kõige aktiivsemate riikide (Itaalia, Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Portugal ja Küpros) olulistes ja vähem olulistes krediidiasutustes positiivse jõukusefekti. Oluliste krediidiasutuste viivislaenude müügi kogumaht ja sundtäitmisel olevad varad ulatusid nendes riikides võrreldes 2017. aasta 108 miljardi euroga 2018. aastal rohkem kui 184 miljardi euroni. Vaatlusaluse ajavahemiku lõpus hoogustus tegevus ennekõike tänu Itaalia ja Hispaania turgudele; märkimisväärset aktiivsuse tõusu täheldati ka Kreekas, Portugalis ja Küprosel, kus aastane võõrandamiste maht oli 2018. aastal üle kahe korra suurem kui 2017. aastal (vt diagramm). Kuigi tegevuse maht oli võrreldes 2017. ja 2018. aastaga 2019. aastal müügimahu arvestuses väiksem, on 74 miljardi euro väärtuses müügitehinguid veel käimas ning need viiakse eeldatavasti lõpule 2020. aasta lõpus. Lisaks on kasvamas selliste varade osakaal, mille eest tõenäoliselt ei tasuta. 2019. aastal läks sinna alla umbes kolmandik kõikidest Itaalia krediidiasutuste tehtud võõrandamistest.

Diagramm

Viivislaenude ja sundtäitmisel olevate varade müük – valimis olevate riikide ühtse järelevalvemehhanismi oluliste krediidiasutuste ja vähem oluliste krediidiasutuste kaupa ajavahemikul 2015–2019 pluss käimasolevad tehingud

(miljonites eurodes; bilansilised brutoväärtused)

Allikad: pankade teadaanded, Credit Village, Debtwire, Deloitte, KPMG ja EKP arvutused.
Märkused. Andmed on esitatud 31. detsembri 2019. aasta seisuga. „Käimasolevate“ all mõeldakse müügitehinguid, mis viiakse lõpule 2020. aasta lõpus. Diagrammil on kujutatud viivislaenude otsemüük, viivislaenude väärtpaberistamine enne dekonsolideerimist ja sundtäitmisel olevate varade müük. Sellel on kujutatud võõrandamisi valitud riikide ühtse järelevalvemehhanismi oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste kaupa. Välja on jäetud müük varahaldusettevõtjate kaupa. Hispaania 2017. aasta andmed hõlmavad Santanderi 30 miljardi eurose kinnisvaraportfelli enamusosaluse müüki Blackstone'ile. Itaalia 2018. aasta andmed hõlmavad Monte dei Paschi di Siena halva laenu umbes 24,1 miljardi eurost väärtpaberistamist, mis viidi lõpule 2018. aasta mais, ja Veneto Banca/Popolare di Vicenza portfelli 18 miljardi eurost üleminekut SGA S.p.A-le, mis viidi lõpule 2018. aastal pärast pankade likvideerimist 2017. aastal. Itaalia 2017. aasta andmed hõlmavad ka UniCrediti 17,7 miljardi eurost võõrandamistehingut (projekt Fino).

Finantsvaldkonna erialakirjanduses on kaua uuritud bilansi korrastamise mõju pankade aktsiahindadele ja selle jõukusefekti müüjatele.[12] EKP on sündmuse uurimise meetodi[13] põhjal täiendanud varem samal teemal tehtud empiirilisi uuringuid, analüüsides 135 teate mõju oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste[14] viivislaenude võõrandamistele alates 2015. aastast. Tulemustest nähtub, et viivislaenude võõrandamisest teatamisel oli positiivne ja märkimisväärne mõju nende krediidiasutuste aktsiahindadele, kes olid teinud vaatlusperioodil viivislaenude finantsvõimenduse vähendamise alal suuri elusamme (vt tabel).

Tabel

Sündmuste uurimise tulemused

Allikad: EKP ja Bloomberg (tegelike tootluste jaoks).
Märkused. „Sündmus“ on börsil noteeritud oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste viivislaenude võõrandamise, sealhulgas nii viivislaenude turul otsemüümise kui ka viivislaenude dekonsolideerimise eelse väärtpaberistamise ja sundtäitmisel olevate varade võõrandamiste kohta käivate pressiteadete avaldamine. Kattuvusi ja segavaid sündmusi sisaldavad pressiteated jäeti kõrvale (nt võõrandamine, millest teatati kvartaalsete finantstulemuste avaldamise kontekstis, ning teated kapitali suurendamise, äristrateegiate, ühinemiste jne kohta). „Suured võõrandamised“ tähendavad ühtse järelevalvemehhanismi oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste üle 320 miljoni eurose bilansilise brutoväärtusega halbade varade võõrandamisi vahemikus 2015–2019 (võttes arvesse ka sellest analüüsist välja jäetud tehinguid). Meie Hispaania, Iirimaa ja Kreeka teadete valim hõlmab teateid keskmisest suurema bilansilise brutoväärtusega varade võõrandamiste kohta. Et arvutada kõrvalekaldeid oodatavast tootlusest, lahutati aktsiate tegelikust tootlusest prognoositud tavatootlus juhul, kui viivislaenu võõrandamisest poleks teatatud. Oodatud tavatootluseid prognoositakse turumudeli abil, mis põhineb vaadeldava turu tegelikul tootlusel ning panga aktsia korrelatsioonil vaadeldava turuga. Selle analüüsi tarbeks kasutati vaadeldavate turgudena Itaalia pankade puhul indeksit FTSE Italia Bank, Hispaania pankade puhul indeksit IBEX 35, Kreeka pankade puhul indeksit Athens Stock Exchange General Index, Iiri pankade puhul indeksit FTSE Ireland Index, Portugali pankade puhul indeksit FTSE Portugal Index ning Küprose pankade puhul indeksit Cyprus Stock Exchange General Index. Analüüsiks kasutati naturaallogaritmidel põhinevaid tootlusi. Hindamisperiood oli 120 kauplemispäeva. Pärast oodatava tootluse kõrvalekallete arvutamist arvutati individuaalsete oodatava tootluse kõrvalekallete liitmise teel kumulatiivne kõrvalekalle oodatavast tootlusest, et mõõta sündmuse kogumõju konkreetsel perioodil (sündmuse perioodil). Analüüsis vaadeldi kahte sündmuse perioodi, nimelt –2;0 ja 0;2, milles 0 tähistab sündmuse toimumispäeva või esimest kauplemispäeva pärast teadaannet, kui teadaanne tehti pärast turgude sulgemist või kui sündmus toimus päeval, mis ei olnud kauplemispäev (nt nädalavahetusel). Keskmised kumulatiivsed kõrvalekalded oodatavast tootlusest (CAARid) on kõikide valimi sündmuste keskmised väärtused (koguväärtused või riigi tasandil), st aktsiaturu keskmised reaktsioonid pressiteadetele (väljendatuna protsentides). CAARide statistilise olulisuse kontrollimiseks kasutati parameetrilist läbilõikelist t-testi ning Boehmeri, Musumeci ja Poulseni testi (1991). ***,**,* viitab vastavalt läbilõikelise t-testi ning Boehmeri, Musumeci ja Poulseni testi (1991) olulisustasemetele 1%, 5% ja 10%.

Lisaks nähtub analüüsist, et riigisiseste viivislaenuturgude küpsus ja nende õigusraamistike iseärasused avaldavad jurisdiktsioonide arvestuses aktsiahindadele erinevat mõju. Näiteks on aktsiaturgude reaktsioonid Itaalia krediidiasutuste teadetele suurte viivislaenude võõrandamiste kohta[15] kaks päeva pärast pressiteate avaldamist tavaliselt märkimisväärsed ja positiivsed. Ennekõike avaldub tugev ja positiivne jõukusefekt Itaalia pankade puhul, kes osalevad viivislaenude väärtpaberistamise garantiiskeemis (GACS)[16]. See viitab asjaolule, et hoolikalt välja töötatud skeem, mis on mõeldud viivislaenudega seotud riskide institutsioonide bilanssidest ülekandmise soodustamiseks, avaldab üldiselt müüjapangale positiivset mõju. Samamoodi olid turureaktsioonid positiivsed ka pärast Iiri krediidiasutuste teadaandeid, tõenäoliselt tänu enamikus viivislaenude võõrandamiste teemalistes Iiri pressiteadetes avaldatud omavahendite suhtarvude soodsale mõjule.[17] Seevastu ei täheldatud mingit statistiliselt olulist mõju seoses krediidiasutustega Kreekas, kus viivislaenude vähendamisse panustavad järelturud hakkasid 2017. aastal kasvama. Riskide ülekandmine väärtpaberistamisskeemi Hercules kaudu, mille eesmärk on koos teiste väliste ja sisemiste strateegiliste vahenditega vähendada viivislaenude mahtu jätkusuutliku tasemeni[18], võib aga tekitada tulevikus positiivse jõukusefekti. Mis puutub Hispaaniasse, siis ei olnud reaktsioonid pankade teadaannetele vahemikus 2015–2019 statistiliselt olulised. Selle põhjus võib peituda Hispaania viivislaenuturu küpsuses ja Hispaania krediidiasutuste suhteliselt väikeses viivislaenude osakaalus.[19] Portugali ja Küprose krediidiasutustega arvestati analüüsis koguvalimi osana, kuid nende kohta ei ole esitatud riigipõhiseid tulemusi, kuna saadaolevaid börsil noteeritud panku ja teadaandeid oli vähe.

1.2.3 Töö krediidi vahendamise kriteeriumidega

Ebapiisavad laenude väljastamise tavad panustasid muu seas suuresti mõne osaleva liikmesriigi suurde viivislaenude osakaalu. Viivislaenude mahtu vähendavate järelevalvemeetmete eesmärk on korrastada pankade bilansse ja taastada seega pangandussektori usaldusväärsus. Arvestades majandustsükli pöördumise üha suurenevat tõenäosust, on aga oluline mõista riske, mida pangad praegu oma bilanssidesse kaasavad, kuna need võivad tulevikus probleeme põhjustada. Sellepärast keskendutakse nüüd pigem krediidi vahendamise standarditele, mille alusel pangad laene väljastavad. Selle eesmärk on võtta ennetavaid meetmeid tulevaste viivislaenude liigse kuhjumise piiramiseks ning see oli 2019. aasta järelevalveprioriteetide osa (vt punkt 1.2).

Esimene samm selle eesmärgi saavutamiseks oli hinnata riske ja suundumusi seoses sellega, kuidas pangad laene annavad, ning suunata järelevalvemeetmeid riskide poole. Selleks hindas EKP põhjalikult asjakohaseid andmeid, mis olid järelevalveasutustele juba kättesaadavad. Sellegipoolest oli vaja koguda ühtlustatud lisaandmeid, et anda pankade krediidi vahendamise kriteeriumidele kindel ja struktureeritud hinnang, keskendudes uutele laenudele. Seetõttu algatas EKP pangandusjärelevalve 2019. aastal andmete kogumise.

Selle põhieesmärgid olid i) selgitada välja, kas pankade krediidi vahendamise standardid on aja jooksul halvenenud, ning ii) tuvastada teatud laenusegmentides, eri ärimudelites ja riikides esinevad mustrid ja eripärad. Samuti oli selle eesmärk määrata kindlaks, kas teatud riskide põhinäitajad olid pankade IT-süsteemides hõlpsasti kättesaadavad, ning tuvastada nende andmete koostamise ja nendega seotud aruandluse automatiseerituse tase.

See algatus töötati välja koos asjaomase valdkonnaga. Nii tagati, et krediidi vahendamise vormidesse (nt laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv) kaasatud riskide põhinäitajate määratlused olid vastavuses levinumate pangandustavadega. Selle tulemusel valminud vorm hõlmas mittefinantsteenuseid osutavale sektorile antavate laenude riskide põhinäitajaid ja riskiparameetreid. Et tagada krediidiasutuste andmete ühtsus, toetati protsessi ulatusliku KKK protsessiga, millele järgnes põhjalik kvaliteedihindamise kontroll.

Kogutud andmete tõlgendamisel tuli arvestada laenuandmise aluseks oleva keskkonnaga, kuna see on riigiti erinev. Seega peeti andmeanalüüsi täiendamiseks riikidega asjaomased koosolekud, millel osalesid nii ühised järelevalverühmad kui ka riiklikud pädevad asutused. Nende koosolekute eesmärk oli hinnata üheskoos ühiste järelevalverühmade alt ülespoole lähenemisviisiga saadud tulemusi ja horisontaalseid tähelepanekuid. See tähendas, et selle raames võidi arvesse võtta ka riigi- ja pangapõhiseid asjaolusid, tagades samas ühtlase hindamise. Koosolekute tulemused lõid aluse 2020. aastal toimuva järelanalüüsi ulatuse määramiseks.

Pärast andmeanalüüsi valmimist saavad selle tulemustest kasu kõik sidusrühmad. EKP ja riiklikud pädevad asutused saavad väärtuslikku teavet laenuandmise ja riskipõhise hinnastamisega seotud pangandustavade kohta. Samuti heidavad tulemused valgust arengusuundumustele ärivaldkondades, näiteks eluasemelaenuturul või väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavate laenude turul, ning andmetele, mida pangad kasutavad laenuportfellidest tulenevate riskide juhtimiseks. Lisaväärtus pankadele peitub üksikasjalikus individuaalses tagasisides nende tulemuste kohta võrreldes teiste pankadega. Avaldatakse ka analüüsi koondtulemused. Selle töö tulemusena võidakse välja töötada pangapõhised tegevused, mille üle arutletakse edasi krediidi vahendamise kriteeriumide projekti järgmises etapis 2020. aastal. Viimasena soodustab projekti ajastus EBA laenude väljastamise alal tehtavat tööd, milles EKP aktiivselt osaleb.

1.2.4 Sisemudelite sihipärane läbivaatamine

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise eesmärk on hinnata pankade sisemudelite piisavust ja asjakohasust, vähendades seega riskiga kaalutud varade põhjendamatut varieeruvust. Üldises plaanis aitab see tagada võrdsed võimalused, sest edendab järjepidevaid järelevalvetavasid, mis keskenduvad sisemudelite õigusnõuete korrektsele ja järjepidevale rakendamisele.

2019. aastal lõpetati sihtmudelite sihipärase läbivaatamise kohapealne osa

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine algas 2017. aastal pärast 2016. aastal tehtud analüütilisi ettevalmistusi ning lõppes 2019. aastal. Selle aja jooksul tehti 65 olulises krediidiasutuses 200 kohapealset uurimist, milles keskenduti laenu-, turu- ja vastaspoole krediidiriski sisemudelitele.

2019. aastal avaldati EKP sisemudelite juhendi läbivaadatud versioon

Uurimised toimusid kooskõlas ühise metoodilise raamistikuga, mis põhineb ühisel arusaamal Euroopa õigusaktidest, mis käsitlevad EKP ja riiklike pädevate ametiasutuste vahelisi sisemudeleid. See ühine arusaam kajastub EKP sisemudelite juhendis, mis annab läbipaistva ülevaate sellest, kuidas EKP mõistab sisemudelite suhtes kohaldatavaid õigusnõudeid ja kuidas ta neid järjepidevalt rakendab, et hinnata, kas pangad neid nõudeid täidavad. Juhendi ülevaadatud versiooni avaldamine 2019. aastal oli sisemudelite sihipärase läbivaatamise valdkonnas oluline teetähis ning sellele eelnes ulatuslik tagasisideprotsess, sealhulgas valdkonnalt kommentaaride küsimine dokumendi esimese versiooni kohta 2017. aastal ja kaks avalikku konsultatsiooni suunise eri peatükkide ajakohastatud versioonide kohta 2018. aasta jooksul. Edaspidi jääb EKP sisemudelite juhend põhiliseks viitedokumendiks EKP sisemudelite hindamisel sisemudelite sihipärase ülevaatamise kohaldamisalast väljaspool. Suunist muudetakse ja ajakohastatakse edaspidi vajadust mööda.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise käigus on tehtud (ja tehakse ikka veel) mitmesuguseid analüüse, et hinnata ja võrrelda eri institutsioonide uuringute tulemusi. Nende analüüside vahepealsed tulemused on juba avaldatud nii uuritavate institutsioonide kui ka laiema avalikkuse hüvanguks. Õigupoolest avaldati ülevaade sisemudelite sihipärase läbivaatamise uuringute käigus tuvastatud kõige olulisematest või ühistest puudustest esimest korda 2018. aastal ning seda ajakohastati ja täiendati 2019. aasta aprillis ja novembris. Nendel horisontaalsetel analüüsidel on koos teiste kvaliteedihindamise[20] kihtidega oluline osa järelevalvehindamiste järjepidevuse tagamisel eri uurimiste käigus. Nende avalikustamine toetab panku, pakkudes laiemat konteksti, milles vaadelda neile edastatud sisemudelite sihipärase läbivaatamisega seotud otsuseid.

Projekti teine põhiväljund on sisemudelite sihipärase läbivaatamise kohapealsete uurimiste tulemusena tehtud järelevalveotsused. Nimelt aitavad otsustesse kaasatud õiguslikult siduvad kohustused tagada, et pangad kõrvaldaksid sisemudelite sihipärase läbivaatamise käigus tuvastatud puudused, ning sellega tehakse sisemudelites vajalikud parandused. Siiani on väljastatud lõplikus vormis (st pärast ärakuulamisperioodil asutustelt saadud tagasiside kaasamist) umbes 110 otsust, mis on adresseeritud 65st sisemudelite sihipärases läbivaatamises osalenud asutusest 55-le. Iga otsus sisaldas keskmiselt umbes 20 siduvat kohustust, millega kaasnesid vajaduse korral lisameetmed.[21] Sellise üksikasjaliku järelkontrolli abil aitab sisemudelite sihipärane läbivaatamine vähendada riskiga kaalutud varade põhjendamatut varieeruvust pankade sisemudelites, tagades vastavuse õigusnõuetele. Mis puutub näiteks krediidiriski, ilmnesid pankades puudused riskipositsioonide realiseerunud kahju arvutamisel ning pikaajaliste keskmiste makseviivituse määrade kasutamisel makseviivituse tõenäosuse näitajate kalibreerimiseks. Tururiskialased puudused olid ennekõike seotud meetoditega, mida pangad kasutavad riskiväärtuse (VaR), stressiolukorra VaR riskiväärtuse, VaRi regulatiivse järeltestimise, sisemudeli käsitluse ulatuse ja lisariskide kapitalinõuete meetodite hindamiseks.

Üldiselt on sisemudelite sihipärane läbivaatamine nõudnud märkimisväärseid järelevalveressursse. Et mitte segada pankade tavapärast tööd mudelite haldamisel, jätkatakse ka mudelite oluliste muudatuste ja mudelite esialgse heakskiitmise hindamist kohapeal lisaks sihipärase läbivaatamisega seotud uurimistele ja mõnikord nendega samal ajal. 2019. aastal algatati 49 sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames algatatud kohapealse uurimise kõrval ka 117 sisemudelitega seotud uurimist olulistes krediidiasutustes (millest 52 tehti kohapeal)[22]. Kokku võeti sisemudelitega seotud uurimiste[23] (sh sisemudelite sihipärase läbivaatamise) kohta 2019. aastal vastu 141 järelevalveotsust.

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine lõpetatakse 2020. aasta teises pooles

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise projekt lõppeb 2020. aasta teises pooles, kuid intensiivne mudelite oluliste muudatuste ja esialgse heakskiitmise taotluste korrapärane järelevalvealane läbivaatamine jätkub eeldatavasti ka vahemikus 2020–2021. Asutused, kelle suhtes järelevalvet kohaldatakse, peavad kohandama oma mudeleid kooskõlas i) sisemudelite sihipärase läbivaatamise tulemustega ning ii) EBA uute regulatiivsete tehniliste standardite seerias sätestatud nõuetega ja sisereitingute meetodi õigusalase läbivaatuse raames väljastatud suunistega. EKP pangandusjärelevalve loodab koos pankadega luua sünergia, ühendades suurimal võimalikul määral sisemudelite nende muudatuste rakendamise ja hindamise, mis tulenevad kahest algatusest ja mõjutavad samu reitingusüsteeme.

1.2.5 IT- ja küberriskid

Kogu 2019. aasta jooksul jätkas EKP pangandusjärelevalve IT- ja küberriskide käsitlemist järelevalveprioriteedina. Laiemas plaanis peaksid IT- ja küberriskid olema pankade üldise riskijuhtimis- ja maandamisraamistiku osa ning kõik töötajad peaksid nendest teadlikud olema. Lõppude lõpuks võivad IT- ja küberriskid mõjutada tervet ettevõtet. Sellepärast peaksid kõikide valdkondade ja struktuuride töötajad panustama nende riskide maandamisse.

Arvestades finantssektori suurt sidusust, võivad küberintsidendid selles kiiresti levida. Et järelevalveasutused saaksid pangandussektori küberintsidentide suundumusi paremini tuvastada ja jälgida, kehtestati 2017. aastal küberintsidentidest teatamise protsess. Kõik olulised krediidiasutused peavad teatama olulistest küberintsidentidest[24] kohe pärast nende tuvastamist. Ühtse järelevalvemehhanismi küberintsidentide andmebaas suurendab läbipaistvust ja võimaldab EKP-l reageerida kiiresti suurtele intsidentidele, mis mõjutavad üht või mitut olulist krediidiasutust. Võrreldes 2018. aastaga kasvas 2019. aastal teatatud küberintsidentide arv umbes 30% võrra.

Sagedased kohapealsed kontrollid võimaldavad EKP pangandusjärelevalvel hinnata pankade individuaalseid IT- ja küberriskide juhtimise võimeid, samal ajal kui kampaaniakontrollid (milles keskendutakse mitmes võrreldavas pangas samale teemale) pakuvad horisontaalset teavet. 2019. aastal IT talitluspidevuse juhtimisele keskendumine näitas vajadust paranduste järele, ennekõike seoses suurtele katastroofidele reageerimise katsetamisega. Neid tulemusi uuritakse kestva järelevalvetegevuse osana edasi. Eesoleva 2020. aasta IT-riskide kampaania raames hinnatakse täiendavalt pankade küberriskide juhtimise võimet.

Iga-aastase SREPi osana teevad ühised järelevalverühmad IT- ja küberriskide üle pidevat järelevalvet, järgides ühist ja standardiseeritud riskijuhtimismetoodikat, mis põhineb EBA suunisel EBA/GL/2017/05[25] ning mida toetab IT-riskide küsimustik (pankade enesehindamine). Seda täiendavad IT-riskide temaatilised ülevaatused ja horisontaalne analüüs. Oluliste krediidiasutuste tehtud IT-riskide ja kontrollimehhanismide teemalised enesehindamised annavad väärtuslikku teavet. Üks 2019. aasta olulisi leide oli see, et sektor liikus üldiselt ettevaatlikumate enesehindamiste poole. Lisaks ilmnes enesehindamisest, et olulised krediidiasutused, kelle juhatuses on IT-eksperdid, on mitmes IT-riskide ohjamise kategoorias pädevamad ja riskiteadlikumad.

Samal ajal nähtus enesehindamisest, et oma kriitiliste äriprotsesside olelusringi lõpu süsteemidest sõltuvate oluliste krediidiasutuste arv ja IT allhankekulud on kasvamas. Nendele teemadele pööratakse 2020. aastal suuremat tähelepanu.

Lisaks teeb EKP pangandusjärelevalve koostööd mitme ELi-sisese ja -välise sidusrühmaga, et tagada koordineeritud lähenemine ning teadmiste jagamine IT- ja küberriskide teemal. Osaletakse näiteks rahvusvaheliste foorumite, nagu EBA IT-riski järelevalve töörühma, Baseli pangajärelevalve komitee tegevusliku vastupanuvõime töörühma ning finantsstabiilsuse nõukogu küberintsidentidele reageerimise ja nendest taastumise töörühma töös.

1.2.6 Brexit

EKP pangandusjärelevalve jätkas pankade Brexiti-plaanide rakendamise jälgimist

2019. aastal keskendus EKP pangandusjärelevalve Brexiti-alane töö i) pankade ja järelevalveasutuste valmisolekule võimalikuks leppeta Brexitiks ning ii) pankade Brexiti-plaanide rakendamisele kooskõlas pankade ja järelevalveasutuste kokkulepetega.

EKP pangandusjärelevalve jälgis terve aasta jooksul pankade valmisolekut leppeta Brexitiks, mille puhul lahkuks Ühendkuningriik EList ilma üleminekuperioodita. Selles kontekstis andis EKP selgelt pankadele teada, et nad peaksid jätkama valmistumist kõikideks võimalikeks hädaolukordadeks, ning palus neil rakendada vajaduse korral tõhusaid riskimaandusmeetmeid. Üldiselt on pankade ettevalmistused leppeta Brexitiks kulgenud üpris hästi.

EKP pangandusjärelevalve oli lõpetanud enamiku uute euroala krediidiasutuste asutamise või olemasolevate krediidiasutuste restruktureerimisega seotud tegevusloamenetlused juba enne Brexiti esialgset kuupäeva 2019. aasta märtsi lõpus. Lisaks oli EKP pangandusjärelevalve lõpetanud oluliste krediidiasutuste Brexiti-plaanide hindamisega Ühendkuningriigis ning andnud oma heakskiidu nende kolmandate riikide filiaalidele, kui kohalikes seadustes seda nõuti. Selleks peeti pankadega üksikasjalikke arutelusid, et leppida kokku nende Ühendkuningriigi filiaalide edaspidised tegevus- ja ärimudelid.

Lisaks jälgis EKP pangandusjärelevalve pankade Brexiti-plaanide elluviimist, et tagada mõjutatud pankade pühendumine võetud kohustuste täitmisele, sealhulgas järelevalveasutustega kokku lepitud ajakavade rakendamisele. Horisontaalset jälgimist täiendati pangapõhise järelkontrolli ja vajaduse korral asjakohaste järelevalvetegevustega.

Nende pankade jaoks, mis muutusid Brexitist tingitud tegevuse euroalale ümberpaigutamise tõttu oluliseks, moodustati uued ühised järelevalverühmad ning EKP asus nende üksuste üle otsest järelevalvet tegema. Mõnes nendest pankadest tehti 2019. aasta teises pooles kohustuslik põhjalik hindamine.

EKP jätkas oma järelevalveootuste teatavakstegemist EKP pangandusjärelevalve veebisaidil olevate küsimuste ja vastuste ajakohastamise ja artiklite avaldamisega järelevalveuudiskirjas ning kahepoolsetel aruteludel järelevalve alla kuuluvate üksustega.

Edasised sammud

2020. aastal jätkab EKP Brexiti-plaanide rakendamist pankades kooskõlas kohustuste ja ajakavadega, mis lepiti kokku, et saavutada tegevuse sihtmudelid. Kuigi pangad tegid 2019. aastal mõningaid edusamme, peavad nad veelgi pingutama, et täita EKP järelevalveootuseid mitmes valdkonnas, näiteks sisejuhtimine, ettevõtte asutamine ning ligipääs finantsturutaristutele, kirjendamismudelid, grupisisesed korralduslikud aspektid ning IT-taristu ja aruandlus.

Lisaks tehakse teiste Brexitiga seotud tegevuste tõttu värskelt olulisteks liigitatud asutuste põhjalikud hindamised.

EKP jälgib ka edaspidi ELi ja Ühendkuningriigi vahelisi poliitilisi läbirääkimisi ning hindab selle mõju järelevalve seisukohast.

1.2.7 Kauplemisrisk ja varade hindamine

2019. aastal käivitati koordineeritud kaug- ja kohapealsete algatuste seeria

2019. aastal käivitas EKP pangandusjärelevalve tururiskide valdkonnas koordineeritud kaug- ja kohapealsete algatuste seeria. See hõlmab riske, mis tulenevad kauplemistegevusest ja õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumentide väärtuse hindamisest. Nende algatuste eesmärk oli:

  • tagada olemasolevate õigusaktide järgimine;
  • suurendada järelevalveteadmisi selliste finantsvarade ja kohustuste komponentide kohta;
  • jälgida valdkondi, mis on väärtuse hindamise riskile rohkem avatud;
  • hinnata raamistikke, mida institutsioonid kasutavad õiglase väärtuse ja ettevaatlike täiendavate väärtuse hindamise korrigeerimiste arvutamiseks.

Terve 2019. aasta jooksul koguti 13 suurelt oluliselt krediidiasutuselt õigusliku kauplemisportfelli kohta üksikasjalikke andmeid, mis hõlmasid 87% teise ja kolmanda taseme positsioone[26] EKP otsese järelevalve all olevate pankade kauplemisportfellides.[27] Teabe kättesaadavus maaklerite tegevuse ja toote tasandil võimaldas vaadelda teise ja kolmanda taseme varade ja kohustuste olulise alajaotuse ülesehitust. See soodustab väärtuse hindamise riski kohapealse kampaania osana tehtavate kohapealsete uurimiste ulatuse määratlemist.

Kolmanda taseme varad ja kohustused on koondunud mõnda suuremasse panka, kuid teise taseme varad ja kohustused koosnevad enamasti vahetus- ja repotehingutest.

Mis puutub varade tasandamisse, siis on enamik valimisse kuuluvatest kauplemisportfelli positsioonidest (umbes 87%) liigitatud teise taseme positsioonideks, samal ajal kui kolmanda taseme positsioonid moodustavad ainult 2% ja on koondunud mõnda panka (umbes 82% kolmes pangas). Kui vaadelda ülesehitust toodete kaupa, on suurem osa teise taseme varadest ja kohustustest vahetus- ja repotehingud, millest enamiku tähtajad on lühemad kui kümme aastat.

Jälgitavuse, varade tasandamise, esimese päeva kasumi ja õiglase väärtuse mõõtmise tavad erinevad pankade arvestuses märkimisväärselt.

Seoses kohapealsete algatustega algatati 2019. aastal väärtuse hindamise riski kampaania[28], mis jätkub 2020. ja 2021. aastal. Kampaania esialgsetest tulemustest nähtub, et pankade tavad on väga mitmekesised ning pankadel on palju potentsiaali üksteisest erineda, arvestades nende suure kaalutlusruumiga raamatupidamisraamistiku kohaldamise korral jälgitavuse, varade tasandamise, esimese päeva kasumi ja õiglase väärtuse mõõtmise määratlemisel. Selline lahknevus raskendab väärtuse hindamise riski hindamist. Kohapealse algatusega soovitakse edendada ettevaatlikkuse eesmärgil võrdseid võimalusi ja ühtlustada pankades tehtavate kohapealsete kontrollide metoodika kohaldamist.

Seoses EBA usaldusväärse hindamise regulatiivsete tehniliste standardite rakendamisega nähtus 2019. aasta kohapealsetest uurimistest, et institutsioonide usaldusväärse hindamise raamistikud ei vastanud EKP loodetud standarditele, ning nendes juhiti tähelepanu asjaolule, et institutsioonid seisavad nõutud usaldusväärse hindamise kindluseesmärgi täitmisel silmitsi andmetega seotud probleemidega. EBA küsimuste ja vastuste protsess on aidanud luua suuremat selgust usaldusväärse hindamisraamistiku kohaldamisel.

1.2.8 Töö järelevalvemeetoditega

Pankade vastupanuvõime tagamiseks on vaja kapitali ja likviidsust

Pangandussektorit tabavaid finantsšokke põhjustavad või võimendavad sageli pankade hoitava kapitali ja likviidsuse ebapiisav hulk ja kvaliteet. Selle taustal on pankade vastupanuvõime tugevdamise seisukohast esmatähtsad kaks peamist protsessi: sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess (ILAAP).

Nii ICAAPi kui ka ILAAPi eesmärk on tagada, et krediidiasutused mõõdaksid ning haldaksid oma kapitali- ja likviidsusriski struktuursel viisil, kasutades selleks konkreetsest krediidiasutusest lähtuvaid meetodeid. Need võimaldavad pankadel igal ajal kapitali- ja likviidsusriski tuvastada ja hinnata ning seega seda tõhusalt ka hallata ja katta.

Kuna ICAAPil ja ILAAPil on pankade kapitali ja likviidsuse piisavuse haldamisel oluline osa, pööravad järelevalveasutused neile erilist tähelepanu. Kapitali-, likviidsus- ja kvalitatiivsete meetmete määramisel SREPi raames võetakse arvesse ICAAPi ja ILAAPi kvaliteeti ja tulemusi. Kvaliteetsed ICAAPid ja ILAAPid vähendavad nii krediidiasutuste enda kui ka järelevalveasutuste ebakindlust krediidiasutuse tegelike riskide suhtes. See aitab institutsioonidel säilitada piisavat kapitali ja likviidsust ning seega ka elujõulisust.

EKP pangandusjärelevalve avaldas juhendid ICAAPide ja ILAAPide kohta

Novembris 2018 avaldas EKP pangandusjärelevalve juhendid krediidiasutuste ICAAPide ja ILAAPide kohta ning hakkas neid 2019. aasta jaanuaris kohaldama. Juhendite eesmärk ei ole anda kõikehõlmavaid suuniseid kõigi aspektide kohta, mis on vajalikud usaldusväärseks ICAAPiks ja ILAAPiks. Selle asemel järgitakse neis põhimõttelist käsitlust, milles keskendutakse valitud aspektidele.

Iga institutsioon vastutab enda individuaalsete olude alusel kohandatud ICAAPide ja ILAAPide rakendamise eest

Seega rõhutab EKP pangandusjärelevalve, et esmajärjekorras on ICAAP ja ILAAP sisemised protsessid, mida tuleks iga krediidiasutuse jaoks kohandada. Seega vastutab iga institutsioon enda individuaalsete olude alusel kohandatud ning nendega vastavuses olevate ICAAPide ja ILAAPide rakendamise eest. Kindlad, tõhusad, põhjalikud ja tulevikku suunatud ICAAPid ja ILAAPid on pankade vastupanuvõime tagamisel elutähtsad. Sellepärast soovitatakse pankadel juhendeid kasutada, et kõrvaldada võimalikult kiiresti kapitali ja likviidsuse juhtimise lüngad ja puudujäägid.

2019. aasta jooksul tegid EKP pangandusjärelevalve horisontaalsed funktsioonid ja ühised järelevalverühmad pankadega koostööd, et arutleda, kuidas nad plaanivad oma ICAAPe ja ILAAPe kooskõlas uute juhenditega täiustada.

Rohkem kui poolte ICAAPide ja enam kui kolmandiku ILAAPide puhul täheldati olulisi puudujääke

EKP pangandusjärelevalve leidis oma 2019. aasta SREPi hindamiste käigus, et rohkem kui pooltes kõikidest oluliste krediidiasutuste kasutatavatest ICAAPidest ja enam kui kolmandikus ILAAPidest esineb ikka veel märkimisväärseid puudujääke. Need ei moodusta tugevat alust kapitali ja likviidsuse usaldusväärseks juhtimiseks ning seega peavad institutsioonid neid (veel) parandama. Nende juhtumipõhiste hindamiste järeldused avaldavad kasvavat mõju SREPile ja asjakohastele individuaalsetele järelevalvemeetmetele. Teisisõnu avaldavad kindlad ICAAPid ja ILAAPid panga SREPile positiivset mõju.

ICAAPil ja ILAAPil on tulevikus SREPis veelgi suurem roll

Tulevikus on ICAAPi ja ILAAPi roll SREPis eeldatavasti veelgi suurem ning see motiveerib pankasid oma siseprotsesse pidevalt tõhustama. Muu hulgas on ICAAPi kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel aspektidel edaspidi suurem tähtsus järelevalve lisakapitalinõuete riskipõhisel kindlaksmääramisel.

Infokast 2
Järelevalvetehnoloogia

EKP on loonud järelevalvetehnoloogia keskuse, et uurida tehisintellekti ja muu uue tehnoloogia potentsiaali pangandusjärelevalve kontekstis.

Uuendused ja järelevalvetehnoloogia

Tehnoloogia muudab finantssektorit. Lisaks võtavad järelevalveasutused kõikjal maailmas meetmeid, et rakendada uuenduslikke tehnoloogialahendusi taristute moderniseerimiseks ja tõhusa järelevalve tagamiseks. 2019. aastal asutas EKP järelevalvetehnoloogia keskuse, et võtta oma järelevalveprotsessides kasutusele uuenduslikud vahendid.

Tehisintellekt ja andmeanalüütika

EKP on algatanud mitu tehisintellektiprojekti. Üks tehisintellekti põhivaldkondadest on masinõpe, mis võimaldab arvutitel andmetest õppida ja teha ennustusi. Näiteks töötab EKP välja vahendit, mis suudab järelevalvelise aruandlusega seotud rakenduslike tehniliste standardite alusel kogutud andmete põhjal ennustada Euroopa Pangandusjärelevalve stressitestide tulemusi.

Teine tehisintellektiga seotud valdkond on loomuliku keele töötlus, mis võib aidata järelevalveasutusi struktureerimata andmete analüüsimisel. Loomuliku keele töötlust kasutavad arvutid suudavad mõista ja hinnata tekstina esitatud teavet. Näiteks töötab EKP välja vahendit, mida saab kasutada struktureeritud andmete eraldamiseks struktureerimata allikatest, näiteks finantsaruannetest. Praegu saab seda teha ainult käsitsi.

Samuti töötab EKP välja edasijõudnud andmeanalüütikavahendeid, mis võimaldavad järelevalveasutustel saada andmetest üksikasjalikumat teavet ning teha teadlikumaid ja andmepõhiseid otsuseid. Näiteks kasutatakse võrguanalüüsi, et saada parem ülevaade omandiosalustevahelistest seostest üksustes, mille üle järelevalvet tehakse.

Tegevuslubade portaal

Tegevusloamenetluste suur maht (vt ka punkt 2.1.2) suurendab nii järelevalveasutuste kui ka pankade töökoormust. Sellepärast arendab EKP koostöös riiklike pädevate asutustega veebiportaali, et protsessi tõhusamalt hallata, alustades sobivatest ja nõuetekohastest hindamistest.

Portaali eesmärk on parandada menetlustega seotud teabevahetust ja vähendada bürokraatiat tegevuslubade andmise protsessi aspektide automatiseerimise teel. Portaal peaks pakkuma ka paremat tuge pankadele täielike ja täpsete taotluste esitamisel ning seeläbi parandama hindamiste tõhusust ja ajakohasust. Viimasena peaks see ühtlustama tegevuslubade andmise protsessi ühtses järelevalvemehhanismis osalevates riikides, võttes arvesse ka riiklike õigusaktide asjakohaseid eripärasid. Selle eesmärk on saada tulevikus põhjalikuks pangandusjärelevalveportaaliks, mis hõlmab mitmesuguseid EKP pädevuses olevaid järelevalveprotsesse.

Teadmiste levitamine ja oskuste täiendamine

Teadmiste levitamine ja kõikide asjaomaste sidusrühmade kaasamine on järelevalvetehnoloogia kasutuselevõtu tagamiseks elutähtsad. Järelevalvetehnoloogia meeskond on hakanud korraldama teadmuskeskusena üritusi ja koolitusi, et varustada pangandusjärelevalve valdkonna kolleege tehnilise oskusteabega ning uuenduste tegemiseks vajalike oskustega.

Koostöö

Et vahetada tehnilist oskusteavet ja tavasid, on EKP võtnud ühendust riiklike pädevate asutustega, mis tegelevad praegu digivahendite kasutusele võtmisega oma järelevalveprotsessides, samaväärsetes ametiasutustes (nt Singapuri rahandusamet (Monetary Authority of Singapore), Ühendkuningriigi usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutus (UK Prudential Regulation Authority) ja föderaalreserv), akadeemilistes asutustes (nt Darmstadti Tehnikaülikool ja Müncheni Tehnikaülikooli rakenduslik tehisintellektialgatus) ning paljudes idufirmades.

1.3 Oluliste krediidiasutuste otsene järelevalve

1.3.1 Tegevuskohaväline järelevalve

EKP pangandusjärelevalve püüab teha oluliste krediidiasutuste järelevalvet proportsionaalselt ja riskipõhiselt, olles seejuures nõudlik ja järjepidev. Sel eesmärgil määrab EKP pangandusjärelevalve igal aastal kindlaks peamised pideva järelevalve tegevused. Need tegevused lähtuvad olemasolevatest regulatiivsetest nõuetest, ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvekäsiraamatust ja ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteetidest ning moodustavad osa iga olulise krediidiasutuse pidevast järelevalvealasest kontrolliprogrammist (SEP).

Nende keskselt kindlaksmääratud põhitegevuste kõrval võib järelevalvealane kontrolliprogramm sisaldada muid järelevalvetegevusi, mida on kohandatud pankade eripärade järgi. See võimaldab tegeleda kiiresti muutuvate riskidega üksiku krediidiasutuse või kogu süsteemi tasandil.

Järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevuskohaväliste tegevuste hulka kuuluvad i) riskiga seotud tegevused (nt SREP, stressitestid); ii) muud organisatsiooniliste, haldus- või õigusnõuetega seotud tegevused (nt iga-aastane olulisuse hindamine); iii) ühiste järelevalverühmade kavandatud lisategevused järelevalvealase kontrolliprogrammi edasiseks kohandamiseks järelevalvealuse grupi või üksuse eripärade järgi (nt panga ärimudeli või juhtimisstruktuuri analüüsid). Kui esimeses kahes punktis nimetatud tegevused on keskselt kindlaks määratud, siis kolmandas punktis märgitud tegevused on pangapõhised ja need määrab kindlaks asjaomane ühine järelevalverühm.

Proportsionaalsus

2019. aasta järelevalvetegevustes järgiti proportsionaalsuse põhimõtet, kohandades järelevalve intensiivsust järelevalve alla kuuluvate pankade süsteemse olulisuse ja riskiprofiili alusel

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, st järelevalve intensiivsus oleneb iga krediidiasutuse suurusest, süsteemsest olulisusest ja keerukusest. 2019. aastal järgiti ühtse järelevalvemehhanismi lihtsustamise sisemise töörühma suuniseid ja selle tulemusel vähendati võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra keskselt kindlaksmääratud järelevalvetegevuste keskmist arvu olulise krediidiasutuse kohta (vt diagramm 17), mis tagas ühistele järelevalverühmadele rohkem võimalusi tegeleda riskidega, mis on omased konkreetsetele krediidiasutustele.

Diagramm 17

Ülesannete keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2018. ja 2019. aastal

Allikas: EKP.

Riskipõhisus

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse riskipõhist lähenemist, keskendudes iga olulise krediidiasutuse puhul kõige tähtsamatele riskikategooriatele. Näiteks on krediidiriskiga seotud ülesannete osakaal suure viivislaenude mahuga pankades suurem kui keskmiselt ning tururiskiga seotud ülesannete osakaal turupõhisest ja kauplemistegevusest tulenevate suurte riskidega pankades suurem kui keskmiselt (vt diagramm 18).

Diagramm 18

Järelevalvealase kontrolliprogrammi krediidi- ja tururiskiga seotud tegevused 2018. ja 2019. aastal

Allikas: EKP.
Märkus. Arvesse on võetud ainult riskikategooriatega seotud kavandatud tegevusi.

Tegevuskohavälise järelevalve olulisemad valdkonnad 2019. aastal

2019. aasta pideva järelevalvealase kontrolliprogrammi raames on erilise tähtsusega kolm keskselt juhitavat tegevust: i) järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) hinnang, ii) likviidsuse stressitest ja iii) pankade krediidi vahendamise kriteeriumide hindamine.

SREP on põhiline järelevalvevahend konkreetse krediidiasutuse kohta teatud aastal kogutud kogu teabe kokkuvõtmiseks, et koostada selle krediidiasutuse iga-aastane riskihinnang. Hinnangu põhjal peetakse krediidiasutusega järelevalvealast dialoogi sobivate järelevalvemeetmete kohta enne seda, kui meetmete kohta teeb otsuse EKP. Võttes arvesse uusi EKP juhendeid ja likviidsuse stressitesti tulemusi, tagasid krediidiasutuste sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi (ILAAP) hinnangud 2019. aastal muu hulgas olulisi alusandmeid SREPiks.

Likviidsuse stressitesti raames hinnati pankade vastupanuvõimet likviidsuse põhjal. Nn alt ülespoole toimunud test hõlmas 103 olulist krediidiasutust ja põhines pankade likviidsust käsitlevatel andmetel 2018. aasta lõpu seisuga. Tulemused avaldati 7. oktoobril 2019.[29]

Teine tegevus, mis nõudis olulisel määral ühiste järelevalverühmade kaasamist, oli pankade krediidi vahendamise kriteeriumide kvaliteedi struktureeritud hindamine. See hõlmas 94 olulist krediidiasutust, kelle kohta koguti kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid, mis olid peamiselt seotud tavapäraste laenuandmistavadega. Kogutud andmete kvantitatiivse horisontaalse analüüsi alusel antakse pankadele tagasisidet ning kavandatakse järelmeetmeid[30].

Süvaanalüüsid

Pideva järelevalve raames on ühistel järelevalverühmadel õigus omal äranägemisel tegelda riskidega, mis on omased konkreetsetele krediidiasutustele. Nad teevad seda näiteks nii, et määravad kindlaks järelevalvealase kontrolliprogrammi osaks olevate süvaanalüüside (analüüsid, mis keskenduvad konkreetse krediidiasutuse probleemidele) ulatuse. 2019. aastal tegid ühised järelevalverühmad rohkem süvaanalüüse kui 2018. aastal. See tulenes tõenäoliselt sellest, et keskselt juhitud ülesannete arv oli väiksem. Süvaanalüüsides käsitletud riskivaldkonnad kajastasid laias laastus 2019. aasta järelevalveprioriteete (vt diagramm 19).

Diagramm 19

Süvaanalüüsid ja riskikategooriapõhised analüüsid 2018. ja 2019. aastal

Allikas: EKP.

Järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevuste seis

2019. aasta järelevalvealased kontrolliprogrammid olid edukad: nende rakendusmäär oli 90%

2019. aasta järelevalvealased kontrolliprogrammid olid edukad. Aasta lõpus oli rakendatud 90% esialgses kavas sisalduvatest tegevustest. Nendest 75% olid lõpetatud 15% olid veel kavakohaselt pooleli. 3% tegevustest lõpetatakse mõningase hilinemisega 2020. aastal. 7% tegevustest tühistati peamiselt panga struktuuri muutumise tõttu, aga ka põhjusel, et mõnest olulisest krediidiasutusest sai vähem oluline krediidiasutus ja seega ei kuulunud need enam EKP otsese järelevalve alla (vt diagramm 20). Kõik põhitegevused viidi ellu kavakohaselt ja need katsid pangandussektori põhiriske. Kokkuvõttes osutab hilinemiste ja tühistamiste väike osakaal pideva järelevalvealase kontrolliprogrammi sobilikkusele ja stabiilsusele ning ühiste järelevalverühmade võimekusele teha tegevusi kava kohaselt.

Diagramm 20

Tegevuste lõpetamise määr 2019. aastal

Allikas: EKP.

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud on korrapäraste järelevalvetegevuste peamised tulemused ning nendes kajastatakse puudujääke, mille pangad peavad kõrvaldama. Ühised järelevalverühmad on kohustatud jälgima, kuidas pangad tehtud tähelepanekutele reageerivad. Võrreldes varasemate aastatega vähenes 2019. aastal registreeritud tähelepanekute koguarv.[31] Valdav osa tähelepanekutest tehti kohapealsete kontrollide, sisemudelitega seotud uurimiste ja tegevuslubasid puudutavate tegevuste käigus (vt diagramm 21).

Diagramm 21

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

Allikas: EKP.
Märkus. * Välja on jäetud 34 tähelepanekut, mille tegid varasemad ühised järelevalverühmad.

2019. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP)

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) korraldatakse igal aastal ning selle käigus hindavad järelevalveasutused pankade riske ja määravad seejärel kindlaks iga panga suhtes kohaldatavad kapitalinõuded ja -suunised, mida rakendatakse lisaks seaduslikult nõutavale miinimumkapitalile.

2019. aasta SREPi raames avaldas EKP esimest korda koondandmed ärimudelite kaupa ja iga üksiku panga teabe teise samba nõuete kohta.[32] See on kooskõlas eesmärgiga suurendada läbipaistvust pankade, investorite ja laiema avalikkuse jaoks.

2019. aastal jäid esimese taseme põhiomavahendite suhtes kohaldatavad SREPi nõuded ja suunised (mis ei hõlmanud süsteemseid puhvreid ega vastutsüklilist puhvrit) võrreldes 2018. aastaga samaks – 10,6%. See kinnitas stabiliseerumist pankade kapitalivajaduse järelevalvealases hindamises. Peaaegu kõikidel pankadel oli piisav kapital, mis ületas kõiki nõudeid, sealhulgas süsteemseid puhvreid ja vastutsüklilist puhvrit.

Peale kapitalinõuete ja -suuniste on SREPi tulemusel sageli vaja võtta kvalitatiivseid meetmeid. 2019. aasta SREPi käigus kehtestati kvalitatiivsed meetmed 91 pangale, mida on vaid pisut rohkem kui 2018. aastal. Kvalitatiivsete meetmete jaotus näitab, et järelevalve seisukohast muret tekitavate probleemide keskmes on eelkõige sisejuhtimise valdkond: peaaegu kolmandik kõikidest parandusmeetmetest, mida pangad peavad võtma, on seotud nende juhtimisega. Sisejuhtimisega seotud SREPi punktisummad olid tõepoolest kõikide ärimudelite puhul väiksemad. See näitab varasematel aastatel esinenud suundumuse jätkumist.

Samal ajal kahanesid ka operatsiooniriskiga seotud punktisummad, mis kajastab asjaolu, et paljudes pankades on IT- ja küberriskid suurenenud. Niisiis keskendub EKP pangandusjärelevalve 2020. aastal endiselt esmajoones nendele riskidele ja kohapealseid kontrolle tehakse eeskätt IT-valdkonnas. Peale selle tagab ühtlustatud küberintsidentidest teatamise raamistik põhjalikuma ülevaate küberturvalisust puudutavatest rikkumistest – selle valdkonna kallal peavad pangad kindlasti tööd tegema.

1.3.2 Kohapealne järelevalve

2019. aastal algatati 151 kohapealset kontrolli

Järelevalvealase kontrolliprogrammi raames algatati 2019. aastal kokku 151 kohapealset kontrolli võrreldes 156 kontrolliga 2018. aastal. Kohapealsed kontrollid kavandati 2019. aasta järelevalveprioriteetide alusel (vt diagramm 22). Kohapealsete kontrollide programm oli endiselt paindlik, et seda saaks pakiliste olukordade ja ootamatute sündmustega tegelemiseks aasta jooksul korrapäraselt ajakohastada.

Diagramm 22

2018. ja 2019. aasta kohapealsed kontrollid riskiliikide kaupa

Allikas: EKP.

Kohapealse järelevalve kavandamine moodustab osa pidevast järelevalvetegevusest. Kuigi kohapealsete kontrollide programmi kavandamisel lähtutakse ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteetidest, kohandatakse seda samal ajal proportsionaalselt ja riskipõhiselt iga järelevalve alla kuuluva üksuse eripäradega. Kohapealsed kontrollid põhinevad ühiste järelevalverühmade pideval järelevalvetööl. Need moodustavad täiendava, sekkuva ja sihipärase järelevalvevahendi, mis tugineb ühiste järelevalverühmade tihedale koostööle, kuid samal ajal tagavad need sõltumatu lisaülevaate.

Üks Euroopa pangandusjärelevalve tugevaid külgi on suutlikkus teha horisontaalseid analüüse ja võrrelda kogu euroala panku. Tuginedes sellele suutlikkusele, laiendati 2019. aastal kohapealsete kontrollide kampaaniate kontseptsiooni veelgi. Kampaania koondab mitut kohapealset kontrolli, mille raames analüüsitakse sama teemat. See tagab kontrollirühmadele raamistiku oma tegevuse kooskõlastamiseks, pidevaks koostööks ja eesmärkide ühtlustamiseks ning tekkinud sünergia ärakasutamiseks. Aasta jooksul kasutati kohapealsete kontrollide suhtes kohaldatavat kampaaniate kontseptsiooni kooskõlas järelevalveprioriteetidega kolmes valdkonnas: i) äri- ja eluasemekinnisvara, ii) võimendusega rahastamine ja usaldusväärne turuväärtuse hindamine ning iii) IT-riskiga seotud talitluspidevus.

1.3.2.1 Kohapealsete kontrollide peamised tähelepanekud

Järgmises analüüsis antakse ülevaade kõige olulisematest tähelepanekutest, mis tehti 2018. ja 2019. aastal korraldatud 113 kohapealse kontrolli tulemusel, mille lõplikud aruanded avaldati 2018. aasta neljandast kvartalist 2019. kolmanda kvartalini.

Krediidirisk

Üle poolte krediidiriskiga seotud kontrollidest, milles käsitleti varade kvaliteeti, tehti krediiditoimikute läbivaatamise teel. Selle tulemusel selgus enam kui 5 miljardi euro suuruste lisaeraldiste moodustamise vajadus ning vajadus liigitada nõuetekohaselt teenindatavaid laene umbkaudu 4,4 miljardi euro ulatuses ümber viivislaenudeks. Ülejäänud kontrollid uurisid krediidiriski haldamisprotsessi kvalitatiivseid aspekte. Kõige olulisemate tähelepanekute üksikasjad on esitatud allpool.

  • Võlgnike ebasobiv liigitamine: puudujäägid makseviivituse või viivisnõuete määratluses ja/või kindlakstegemises ning puudused makseraskuste tõttu restruktureerimise kindlakstegemise ja varajase hoiatuse indikaatorite avastamise protsessides.
  • Eeldatava krediidikahju alahindamine: tagatiste ja paranemismäärade ülehindamine, ebasobivad rahavoogude hinnangud ning puudujäägid tagatise väärtuskärbetes ja eraldiste moodustamise parameetrites.
  • Puudulikud jälgimisprotsessid: puudujäägid krediidikvaliteedi halvenemise varajaste märkide tuvastamises ja ebapiisavad reitingusüsteemid.
  • Puudulikud laenuandmisprotsessid: ebapiisav laenuvõtja analüüs, puudulikud hinnakujundusmeetodid ning ebasobivad erandite heakskiitmise protsessid.
Juhtimisrisk

Kõige suuremaid juhtimisriskiga seotud puudujääke täheldati järgmistes valdkondades.

  • Ettevõttestruktuur ja organisatsiooniline ülesehitus: puudulik krediidiasutuseülene riskikultuur, ebapiisav personal, puudujäägid sisekontrolli raamistikes ja ebaselged organisatsioonilised suunised.
  • Sisekontrollifunktsioonid (sh vastavuskontroll, riskihaldus ja siseaudit): suured puudujäägid kõigi sisekontrollifunktsioonide staatuses, ressurssides ja tegevuse ulatuses.
  • Riskiandmete koondamine ja aruandlus: ebaselge riskihalduse aruandlus, puudujäägid andmearhitektuuris ja IT-taristus.
IT-risk

Valdav osa muret tekitavatest tähelepanekutest tõid esile puudujäägid järgmistes valdkondades.

  • IT-turvahaldus: puudulikud meetmed IT-turbe intsidentide õigeaegseks tuvastamiseks ja maandamiseks ning ebasobiv juurdepääsuõiguste haldamine eeliskasutajate kontode puhul.
  • IT-riski haldamine: jääkriskide puudulik hindamine.
  • IT-operatsioonide juhtimine: tervikliku ja täpse varainventari puudumine.
Kapitalirisk

Regulatiivset kapitali (esimene sammas) puudutavad peamised tähelepanekud olid seotud puudujääkidega riskipositsioonidele õigete riskikaalude määramisel, mistõttu alahinnati riskiga kaalutud varasid, eeskätt seoses krediidiriskiga; see tulenes riskipositsiooni klasside valest jaotusest ja tagatiste väärtuse ebaõigest määramisest. Muud olulised tuvastatud puudujäägid olid seotud kapitalinõuete arvutamiseks vajalike sobivate kontrolliraamistike puudumisega.

ICAAPiga seotud kontrollidel tuvastatud kõige rohkem muret tekitavad tähelepanekud puudutasid puudusi riskide (peamiselt krediidiriski ja pangaportfelli intressiriski) kvantifitseerimisel, ebapiisavalt välja arendatud stressitestiraamistikke (kõigi oluliste riskide käsitlemata jätmine piisavalt tõsiste, kuid mõeldavate juhtumite põhjal) ning olulisi puudujääke ICAAPi lõimimisel juhtimisraamistikku.

Tururisk

Kõige tõsisemad tähelepanekud olid seotud väärtuse hindamise riski mõõtmise ja haldamisega (puudujäägid metoodikas, mille alusel jaotatakse finantsinstrumendid õiglase väärtuse hierarhias, ebapiisavad esimese päeva kasumi kajastamise tavad, puudulikud õiglase väärtuse mõõtmise raamistikud ning olulised puudujäägid usaldusväärset hindamist käsitlevate EBA regulatiivsete tehniliste standardite rakendamisel).

Pangaportfelli intressirisk

Kõige olulisemad pangaportfelli intressiriskiga seotud tähelepanekud puudutasid peamiselt riski mõõtmist ja haldamist, st kvantifitseerimismeetodite puudulikkust, ebapiisavate eelduste ja parameetrite kasutamist, usaldusväärsete aluste puudumist tähtajata hoiuste modelleerimisel, pangaportfelli intressiriski mudelite korrapärase valideerimise puudumist ning puudujääke grupi suunamises.

Likviidsusrisk

Valdav osa muret valmistavatest tähelepanekutest olid seotud riski mõõtmise ja jälgimisega (hoiuste vale liigitamine, valed eeldused likviidsuskattekordaja arvutamise metoodikas), aruandlusnõuete täitmisega (likviidsuskattekordaja arvutuse läbivaatamata jätmine ja vead likviidsuskattekordaja arvutamisel) ning stressitestimisega (krediidiasutuste eripäradega arvestamata jätmine stressitesti stsenaariumides).

Ärimudelid ja kasumlikkus

Suurimad puudujäägid olid seotud finantsprognooside analüüsiga (ülemäära optimistlikud finantsprognoosid ja -stsenaariumid) ning kasumlikkuse analüüsiga (peamiste kasumlikkuse hoobade ja äriliinide ebapiisav analüüs, puudujäägid hinnastamisvahendites, milles ei võetud arvesse kõiki kulusid ja riske).

Operatsioonirisk

Kõige olulisemad tähelepanekud puudutasid operatsiooniriski tuvastamist (olulise operatsiooniriski mittetäielik kaetus ja määratlus) ning selle mõõtmist (puudujäägid operatsiooniriski andmete kogumisel, ebapiisavad riskiennetus- ja parandamismeetmed operatsiooniriskiga seotud juhtumite lahendamisel).

1.4 Vähem oluliste krediidiasutuste kaudne järelevalve

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse[33] alusel täidab EKP vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve puhul järelevaatamisfunktsiooni ning otsene järelevalve nimetatud krediidiasutuste üle kuulub määruse kohaselt riiklike pädevate asutuste vastutusvaldkonda. 2019. aastal saavutati vähem oluliste krediidiasutuste üle tehtava riiklike pädevate asutuste järelevalve ning EKP kaudse järelevalve tegevusraamistiku arendamisel ja täiustamisel mitu olulist eesmärki.

1.4.1 Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve järelevaatamine

2019. aastal koostas EKP vähem olulisi krediidiasutusi käsitleva riskiaruande, mis avaldati 2020. aasta jaanuaris

2019. aasta järelevaatamistegevuse raames koostas EKP vähem olulisi krediidiasutusi käsitleva riskiaruande, mis avaldati 2020. aasta jaanuaris. Aruandes kirjeldatakse tulemusi, mis saadi koostöös riiklike pädevate asutustega tehtud iga-aastase hindamise käigus vähem oluliste krediidiasutuste sektori seisundi kohta. Selles on vähem oluliste krediidiasutuste praeguse riskiprofiili kõikehõlmav kvantitatiivne analüüs ühendatud kaugemale ettevaatavate kaalutlustega krediidiasutuste peamiste riskide ja nõrkuste kohta.

Peale selle jätkas EKP mitme sellise analüütilise vahendi väljatöötamist, mida saavad kasutada vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet tegevad riiklike pädevate asutuste töötajad. Need vahendid kajastavad riskiga seotud koondnäitajaid Euroopa pangandusjärelevalve igas jurisdiktsioonis koos asjakohaste süsteemiüleste võrdlusalustega. Samuti hõlbustavad need erindite tõhusamat tuvastamist igas jurisdiktsioonis.

EKP täiustas veelgi vähem oluliste krediidiasutustega seotud varajase hoiatuse süsteemi, mille eesmärk on teha ettevaatavalt kindlaks need vähem olulised krediidiasutused, mille finantsseisund tõenäoliselt halveneb, ning anda oma panus pidevale dialoogile riiklike pädevate asutustega.

EKP keskendus jätkuvalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidele

Võttes arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute segakaitseskeemide[34] tähtsust Euroopa pangandusjärelevalve mõne jurisdiktsiooni vähem oluliste krediidiasutuste sektoris, jätkas EKP 2019. aastal nende jälgimist. Samuti tegi ta ühe krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi süvaanalüüsi ning abistas ühte riiklikku pädevat asutust krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi tunnustamise taotlemisel.

Peale selle jätkas EKP aktiivset koostööd riiklike pädevate asutustega, korraldades kogu aasta vältel nii tehnilisel kui ka juhtimistasandil visiite ja kohtumisi. EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel organiseeriti töötajate vahetusi, mille käigus ühinesid EKP töötajad kolmeks kuni kuueks kuuks riiklike pädevate asutustega ning vastupidi. Kõik nimetatud algatused aitavad tagada EKP järelevalve parema toimimise.

Viimaks korraldas EKP mitu vähem olulistele krediidiasutustele mõeldud järelevalveandmeid käsitlevat seminari, mis tagavad platvormi aruteludeks vähem oluliste krediidiasutuste ja muude asjaomaste turuosalistega.

Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvega seotud ühtsete kvaliteetsete standardite edendamine Euroopa pangandusjärelevalves

2019. aastal jätkas EKP mitme algatuse rakendamist, et edendada kvaliteetsete järelevalvestandardite järjepidevat kohaldamist vähem oluliste krediidiasutuste suhtes.

2019. aastal rakendati kõrge prioriteediga vähem oluliste krediidiasutuste puhul vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodikat

Pärast seda, kui EKP järelevalvenõukogu kiitis 2018. aasta jaanuaris heaks vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodika,[35] hakkasid EKP ja riiklikud pädevad asutused seda metoodikat järk-järgult rakendama. 2019. aastal rakendati vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodikat kõrge prioriteediga vähem oluliste krediidiasutuste suhtes[36] ning 2020. aastast rakendatakse seda eeldatavasti kõikide vähem oluliste krediidiasutuste suhtes. Et tagada metoodika järjepidev kohaldamine ja toetada riiklikke pädevaid asutusi selle kasutuselevõtmisel, korraldas EKP riiklike pädevate asutuste töötajatele näiteks mitu koolitust. Samuti tegi EKP tööd metoodika täiustamiseks, et võtta põhjalikumalt arvesse uusi tekkivaid riske.

Peale vähem oluliste krediidiasutuste kõikehõlmava SREPi tegi EKP edusamme ka vähem olulisi krediidiasutusi ohustavate IT- ja küberriskide järjepideva järelevalve edendamisel. Selle horisontaalses analüüsis tuvastati parimad tavad, mida jagati kvaliteetse järelevalve tagamiseks riiklike pädevate asutuste järelevalvetöötajatega.

EKP viis lõpule riiklike raamatupidamisstandardite projekti

Samuti viis EKP lõpule tähtsa projekti, mis oli seotud riikide raamatupidamisstandarditega (nGAAP). See hõlmas sellise metoodika väljatöötamist, mille abil saab riikide raamatupidamisstandardite osasid muuta rahvusvahelisteks finantsaruandlusstandarditeks. Samuti loodi asjakohane vahend järelevalvetöötajatele. Nimetatud vahend suurendab sisemist analüütilist suutlikkust ja hõlbustab selliste pankade esitatud andmete võrdlemist, kes kohaldavad erinevaid raamatupidamisstandardeid.

2019. aastal jätkus töö ühtse järelevalvemehhanismi tegevuspõhimõtetega, mis on seotud fintech-krediidiasutuste järelevalvega

Veel üks järelevalve eelisvaldkond on selliste ühtse järelevalvemehhanismi tegevuspõhimõtete väljatöötamine, mis on seotud fintech-krediidiasutuste (nii oluliste kui ka vähem oluliste krediidiasutuste) järelevalvega. Pärast fintech-krediidiasutuste tegevusloataotluste hindamise juhendi avaldamist 2018. aastal korraldas EKP selles sektoris 2019. aasta mais dialoogi. Dialoogis keskenduti tehisintellektil ja suurandmetel põhineva laenuhindamise ning pilvandmetöötluse ja robotnõustamise teenuste kasutamisele. Samal aastal uuendas EKP ka oma ühtse järelevalvemehhanismi finantstehnoloogia keskust, mis on kõikide ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveasutuste ühine teemakohane pidepunkt, ning korraldas ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvetöötajatele seda valdkonda käsitlevaid koolitusi.

Lõpetuseks kontrollis EKP 2019. aastal seda, kuidas riiklikud pädevad asutused rakendavad suunist (EL) 2017/697[37] vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta.

1.4.2 Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvega seotud muud olulised teemad

Pärast muudetud kapitalinõuete määruse (CRR II)[38] ja muudetud kapitalinõuete direktiivi (CRD V)[39] vastuvõtmist tegid EKP ja riiklikud pädevad asutused 2019. aastal tööd selleks, et kohaldada vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves proportsionaalsuse põhimõtet. Eelkõige hindas EKP, millist mõju avaldab uus väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute liigitus. See töö jätkub ka 2020. aastal tihedas koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega (EBA).

Pärast seda, kui jõustusid EBA suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta, hakkas EKP hindama ka seda, kuidas riiklikud pädevad asutused rakendavad nimetatud suuniseid vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves. Ka selle tööga jätkatakse 2020. aastal ja see hõlmab ühtlasi EKP tehtavat vähem oluliste krediidiasutuste viivislaenustrateegiate valimi horisontaalset võrdlusanalüüsi.

2019. aastal alustas EKP vähem oluliste krediidiasutuste krediidi vahendamise standardite hindamist

2019. aastal alustas EKP vähem oluliste krediidiasutuste krediidi vahendamise kriteeriumide hindamist. Hindamine põhines uuringul, mida täiendati seejärel riikide keskpankadelt ja teatud vähem olulistelt krediidiasutustelt saadud statistiliste andmete kogumiga. See teave on horisontaalse analüüsi aluseks ja seda kasutatakse 2020. aastal tehtavas järeltöös.

Viimaks jätkas EKP vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvestandardite ühtlustamise toetamist ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide seas, tagades riiklikele pädevatele asutustele standardsed tehnilised IT-vahendid. Need põhinevad vahenditel, mida kasutavad EKP ja riikide järelevalveasutused oluliste krediidiasutuste järelevalves ning mida on kohandatud vähem oluliste krediidiasutuste eripärade ja riiklike pädevate asutuste järelevalvetöötajate vajadustega.

1.5 EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded

Seoses euroala makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikaga jätkas EKP 2019. aastal kooskõlas talle ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 5 antud ülesannetega aktiivset suhtlust riiklike asutustega. Selles makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika kindlaksmääratud raamistikus võib EKP kohaldada i) asjaomase kapitalipuhvri rangemaid nõudeid, kui on ette näinud riiklikud asutused, ja ii) karmimaid meetmeid süsteemsete või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide käsitlemiseks. EKP nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmed kasutavad aruteluplatvormina makrotasandi usaldatavusjärelevalve foorumit, mis ühendab kogu ühtse järelevalvemehhanismi mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve vaatenurgad. Peale selle osales EKP Euroopa Liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töös.

2019. aastal laekus riiklikelt asutustelt 105 makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud teadet

2019. aastal sai EKP riiklikelt asutustelt 105 teadet makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmete kohta. Enamik neist puudutas kord kvartalis tehtavaid otsuseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta ning otsuseid globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja/või muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramise ja kapitalikäsitluse kohta. Samuti analüüsis EKP teateid muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete, näiteks süsteemse riski puhvrite ja kapitalinõuete määruse[40] artikli 458 alusel võetud meetmete ning teistes liikmesriikides võetud makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete vastastikuse rakendamise kohta.

EKP ja riiklikud asutused määrasid Baseli pangajärelevalve komitee väljatöötatud metoodika alusel kindlaks kaheksa euroala globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust[41], millelt nõutakse alates 2021. aastast lisakapitalipuhvrite hoidmist määras 1,0%st kuni 1,5%ni. Samuti sai EKP riiklikelt asutustelt teateid 109 muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrimäärade kohta. Need määrad olid kooskõlas muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrinõuete alammäära metoodikaga, mida EKP on järginud alates 2016. aastast. Metoodika läbivaatamine on nüüdseks lõpetatud ja muudetud metoodika avaldatakse EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaate 10. väljaandes.

1.6 Edaspidised sammud – 2020. aasta riskid ja järelevalveprioriteedid

Järelevalve alla kuuluvaid üksuseid ohustavate riskide tuvastamine ja hindamine on pangandusjärelevalve edukaks tegemiseks ülimalt tähtis ning moodustab strateegilise planeerimise korrapärase protsessi käigus seatavate järelevalveprioriteetide aluse. 2019. aasta oktoobris avaldas EKP pangandusjärelevalve tihedas koostöös riikide järelevalveasutustega oma ajakohastatud ühtse järelevalvemehhanismi riskikaardi 2020. aastaks ja järgnevateks aastateks.

Suurenenud on euroala majanduskeskkonnaga seotud riskid, aga ka pankade ärimudelite jätkusuutlikkust puudutavad probleemid

Kolm kõige silmapaistvamat riskitegurit, mis aastatel 2020–2022 eelduste kohaselt euroala pangandussektorit mõjutavad, on i) majanduslikud, poliitilised ja võla jätkusuutlikkusega seotud probleemid euroalal, ii) ärimudeli jätkusuutlikkus ning iii) küberkuritegevus ja puudused IT-valdkonnas. Muud riskitegurid hõlmavad pankade viivislaenustrateegiate rakendamisega seotud riski, laenuandmistingimuste leevendamist, riskide ümberhindamist finantsturgudel, väärkäitumist ning rahapesu ja terrorismi rahastamist (vt diagramm 23).

Diagramm 23

Ühtse järelevalvemehhanismi 2020. aasta riskikaart

Allikad: EKP ja riiklikud järelevalveasutused.
* Pankade viivislaenustrateegiate rakendamisega seotud risk puudutab üksnes suure viivislaenude osakaaluga panku.

** Kliimamuutustega seotud riskidega tuleb arvestada pikemas perspektiivis (st enam kui kolmeaastase ajavahemiku vältel).

Võrreldes 2019. aasta riskihinnanguga on euroala majanduskeskkonnaga seotud riskid suurenenud halvenenud üleilmse kasvuväljavaate tõttu, mille peamine põhjus on süvenenud kaubandusprotektsionism, Brexitist tingitud ebakindlus ja mõnes riigis esinevad silmatorkavad probleemid seoses võla jätkusuutlikkusega. Selline olukord koos eeldatavasti jätkuva pikaajalise madalate intressimäärade perioodiga põhjustab veelgi suuremaid muresid seoses euroala pankade kesise kasumlikkusega ja nende ärimudelite jätkusuutlikkusega. Rahapesujuhtumite põhjalikuma uurimise tulemusel kasvab aga väärkäitumisest tingitud kahjude tekkimise risk.

Tagamaks, et pangad lahendaksid nimetatud põhiprobleeme tõhusal viisil, vaatas EKP pangandusjärelevalve oma järelevalveprioriteedid läbi ja seejärel avaldati need koos ühtse järelevalvemehhanismi riskikaardiga. Euroopa pangandusjärelevalve algusaastatel oli pankade bilansside tugevuse taastamine ülitähtis, kuid järelevalve eelisvaldkonnad on järk-järgult muutunud. Nüüd hõlmavad need pankade tulevast vastupanuvõimet ja nende ärimudelite jätkusuutlikkust. Niisiis lisati järelevalveprioriteetide hulka järgmised olulised eelisvaldkonnad: i) edasine bilansside parandamine, ii) tulevase vastupanuvõime tugevdamine ning iii) Brexitiga seotud töö järelmeetmed (vt joonis 3).

Joonis 3

2020. aasta järelevalveprioriteedid

Allikas: EKP.
* Muudetud tegevus.

** Uus tegevus/eelisvaldkond 2020. aastal.
1) Viivislaenud.
2) Sisereitingute süsteem.
3) Sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessid.

Nagu varasematel aastatel, järgitakse tõhusa rakendamise tagamiseks kolmesammulist korda: i) Euroopa pangandusjärelevalve 2020. aasta tegevuste kavandamine järelevalveprioriteetide alusel, ii) nende tegevuste rakendamise tagamine ning iii) rakendatud tegevuste tõhususe hindamine, st selle hindamine, millises ulatuses on tegevuste tulemusel järelevalveprioriteetides seatud eesmärke tegelikkuses saavutatud.

Infokast 3
Keskkonnahoidlik rahastamine

Nüüdseks on selgunud, et kliimaga seotud ja keskkonnariskid ning kohanemine säästvama majanduse põhimõtetega mõjutavad finantssüsteemi ja võivad põhjustada euroala pankadele finantsriske.[42] Seega on ühtse järelevalvemehhanismi 2020. aasta riskikaardil teist aastat järjest käsitletud kliimaga seotud ja keskkonnariske euroala pankade pikemaajaliste põhiliste riskiteguritena. Seda silmas pidades korraldas EKP 2019. aastal kaks uuringut, mis hõlmasid umbkaudu 30 olulist krediidiasutust (mis esindasid ligikaudu 44% euroala pangandussektori koguvaradest) ja mitut vähem olulist krediidiasutust. Uuringute eesmärk oli saada parem ülevaade sellest, kuidas pangad on lõiminud kliimaga seotud ja keskkonnariskid oma äristrateegiasse, riskihaldusesse ja juhtimisraamistikesse.

Üldiselt on krediidiasutused kliimamuutuste probleemi käsitlenud. Käsitlemise ulatus on erinev ning oleneb panga suurusest, ärimudelist, keerukusest ja geograafilisest asukohast. Eriti selgelt tuleb see esile n-ö ärilisest vaatenurgast – seda teemat käsitlevates osades keskendutakse peamiselt kirjeldusele, kuidas pank panustab säästvuse eesmärkidesse, ning selliste ärivõimaluste jälgimisele, mis tulenevad kasvavast nõudlusest keskkonnahoidlike finantstoodete järele.

Diagramm

Panga riskihaldusmeetodid kliimaga seotud ja keskkonnariskide käsitlemiseks

(riskihaldusmeetodite loetelu; pankade arv)

Allikas: EKP töötajate arvutused, mis põhinevad EKP ja EBA vabatahtlikul turutavade uuringul, mis hõlmas 24 olulist krediidiasutust.

Enamik uuringutes osalenud pankadest teatas, et võimalikud olulised riskid on kas füüsilised või üleminekuriskid, kuid kliimaga seotud ja keskkonnariskide hõlmamisel riskihaldusraamistikes (nt nimetatud riskide lõimimine riskivalmidusraamistikku, sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi) on veel arenguruumi (vt diagramm). Samas tekivad pankadel kliimaga seotud ja keskkonnategurite lõimimisel nimetatud raamistikesse metoodikaga seotud probleemid. Täpseid andmeid ja asjakohaseid näitajaid napib, sest laenuvõtjad avaldavad vaid osa teabest ning see teave ei ole ühetaoline. Peale selle on keeruline määrata kindlaks rakendatavaid eeldusi selle kohta, kuidas ja millal kliimaga seotud ja keskkonnariskid võivad realiseeruda. See on tingitud riigi/valitsuse poliitika rakendamisega kaasnevast ebakindlusest, tehnoloogia võimaliku arengu mõjust ja turumeeleolu muutustest. Praeguse seisuga on kliimaga seotud ja keskkonnariskide kohta avaldatud andmeid vähe ning need on sageli määratluste ja taksonoomia poolest läbipaistmatud, mis muudab nende võrdlemise keeruliseks. Peale selle on avaldatud andmed valdavalt tagasiulatuvad, mistõttu puudub ettevaatav pikaajaline vaatenurk, mis on kliimaga seotud ja keskkonnariskide puhul eriti oluline.

Seda silmas pidades on EKP arvamusel, et pangad peaksid kliimaga seotud ja keskkonnariskide käsitlemiseks võtma kasutusele ajakohased ja strateegilised põhimõtted ning suurendama oma jõupingutusi, et avaldada nimetatud riskide kohta sisukaid andmeid. 2019. aasta detsembris avaldas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) sellekohase jätkusuutliku rahastamise tegevuskava. Tegevuskavas on sätestatud mõned põhilised poliitilised sõnumid ja ootused pankadele ning selles julgustatakse panku alustama juba praegu tööd selleks, et hõlmata oma strateegiates, riskihaldusraamistikes, avalikustatud andmetes ja stsenaariumianalüüsides keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tegureid.[43] Pangad osalevad üha suuremal määral sektori ühisalgatustes, et täiustada oma metoodikat selliste riskide mõõtmiseks ning avaldada laiapõhjalisemaid ja võrreldavamaid andmeid.

Edaspidi kavatseb EKP hoogustada sektoriga peetavat dialoogi, et tagada kliimaga seotud ja keskkonnariskide piisavat käsitlemist kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga. Selleks sõnastab EKP oma järelevalveootused selle kohta, kuidas pangad peaksid käsitlema kliimaga seotud ja keskkonnariske oma äristrateegiates, juhtimis- ja riskihaldusraamistikes ning kuidas nad peaksid tõhustama oma avalikustatavaid andmeid, et muuta need läbipaistvamaks, ning edastab need pankadele. EKP pangandusjärelevalve jätkab koostööd ka riiklike pädevate asutustega, finantsreguleerijate (nt EBA ja Baseli pangajärelevalve komiteega) ning teiste keskpankade ja järelevalveasutustega (eeskätt finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku kaudu), et täiendada veelgi kliimaga seotud ja keskkonnariske käsitlevaid järelevalvepõhimõtteid.

2 Tegevusload, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused

2.1 Tegevusload

2.1.1 Järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu muutumine

Oktoobris 2019 lõpetati ühtse järelevalvemehhanismi määruse[44] kohane iga-aastane hindamine selle kohta, kas pank või pangagrupp täidab mõnd olulisuse kriteeriumi[45]. Sellele lisaks tehti pangagruppide struktuuri- ja muude muudatuste järel erakorralised olulisuse hindamised. 2019. aastal või 2020. aastast liigitati oluliseks kokku seitse panka ning oluliste krediidiasutuste nimekirjast eemaldati üheksa panka. Selle tulemusel liigitati 1. novembri 2019. aasta seisuga oluliseks 117 krediidiasutust[46], mida on vähem kui 119 krediidiasutust, mis liigitati oluliseks eelmisel iga-aastasel olulisuse hindamisel 14. detsembri 2018. aasta seisuga (vt tabel 1). Oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste nimekiri muutus pangagruppide uue struktuuri, tegevusloa kehtetuks tunnistamise, Brexitist tingitud äritegevuse ümbertoomise ning regulatiivsete ja muude muudatuste tõttu. Kuigi oluliste krediidiasutuste arv on vähenenud, on need üldises plaanis muutumas suuremaks ja keerukamaks, sest pangagrupid konsolideerivad oma tegevust või toovad selle Ühendkuningriigist euroalasse üle.

2019. aastal lisati EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja seitse panka.

  • Iga-aastase olulisuse hindamise tulemusel liigitati üks pank, Akcinė bendrovė Šiaulių bankas, oluliseks pärast seda, kui sellest sai suuruselt kolmas krediidiasutus Leedus. Selle üle on alates 1. jaanuarist 2020 otsest järelevalvet teinud EKP.
  • Nelja panga – UBS Europe SE, J.P. Morgan AG, Morgan Stanley Europe Holding SE ja Goldman Sachs Bank Europe SE – puhul eeldati, et nende tegevus euroalal suureneb Brexiti tõttu märkimisväärselt ning seega lisati ka need 2019. aastal EKP otsese järelevalve alla.
  • 2019. aastal liigitati oluliseks Cassa Centrale Banca juhitud uus pangagrupp Credito Cooperativo Italiano S.p.A., sest selle varade väärtus ületas 30 miljardit eurot. Grupp asutati mitme ühistupanga konsolideerimise järel pärast seda, kui Itaalias kehtestati seadus selle sektori reformimiseks.
  • Samuti võttis EKP Läti finants- ja kapitaliturgude komisjoni (FCMC) taotlusel 2019. aasta aprillis oma järelevalve alla ASi PNB Banka. Hiljem tunnistas EKP panga maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks.

Samal ajal eemaldati EKP järelevalve alla kuuluvate pankade nimekirjast üheksa panka.

  • Järgmisest viiest pangast said oluliste krediidiasutuste filiaalid ning seega eemaldati need nimekirjast, kuigi grupi koosseisus kuuluvad need ikkagi järelevalve alla: Luminor Bank AB, Luminor Bank AS ning Barclays Bank plc filiaalid Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias.
  • EKP lõpetas otsese järelevalve kolme järgmise panga üle pärast seda, kui jõustusid muudetud kapitalinõuete direktiivi (CRD V) alusel kehtestatud muudatused, mille põhjal arvati arengupangad EKP järelevalvepädevusest välja: Landeskreditbank Baden-Württemberg-Förderbank, Landwirtschaftliche Rentenbank ja NRW.BANK.
  • Ühe panga, ABLV Bank Luxembourg, S.A. tegevusluba tunnistati kehtetuks.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja ajakohastatakse kogu aasta vältel. Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja viimane versioon on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

Tabel 1

Pärast 2019. aasta hindamist Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad olulised ja vähem olulised pangagrupid ja eraldiseisvad pangad

Allikas: EKP.
Märkused. Koguvarad on detsembris 2019 avaldatud järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirjas olevate üksuste koguvarad (seisuga 1. november 2019). Koguvarad on esitatud seisuga 31. detsember 2018 (või viimane kuupäev, mille seisuga olid kättesaadavad andmed, mida kasutati viimasel olulisuse hindamisel).

2019. aasta põhjalik hindamine

2019. aasta juulis lõpetas EKP panga Nordea Bank Abp põhjaliku hindamise. Nimetatud pank läks 2018. aastal EKP otsese järelevalve alla, sest panga peakontor viidi üle Rootsist Soome. Samas kuus viidi lõpule Bulgaaria kuue panga põhjalikud hindamised, mis korraldati pärast seda, kui Bulgaaria esitas taotluse EKP ja Bulgaaria keskpanga (Българска народна банка) tiheda koostöö sisseseadmiseks. Bulgaaria ametiasutused võtavad praegu hindamise tulemuste põhjal järelmeetmeid, et alustada tihedat koostööd 2020. aastal (vt punkt 4.1).

2019. aasta mais esitas ka Horvaatia taotluse EKP ja Horvaatia keskpanga (Hrvatska narodna banka) tiheda koostöö sisseseadmiseks (vt punkt 4.1). Niisiis alustas EKP kehtestatud menetluse kohaselt 2019. aasta septembris Horvaatia viie panga põhjalikku hindamist, mis peaks lõpule jõudma 2020. aasta teises kvartalis.

Veel kaks panka suurendasid Brexiti tõttu märkimisväärselt oma esindatust ühtses järelevalvemehhanismis osalevates liikmesriikides. Nende pankade põhjalike hindamistega alustati 2019. aasta septembris ning need peaksid lõppema 2020. aasta teises kvartalis.

2.1.2 Tegevusloamenetlused

Menetluste arv

2019. aastal teavitasid riiklikud pädevad asutused EKP pangandusjärelevalvet kokku 3569 tegevusloamenetlusest[47] (vt tabel 2). Teavitused hõlmasid 34 tegevusloataotlust, 15 tegevusloa kehtetuks tunnistamist, 36 tegevusloa aegumist[48], 110 olulise osaluse omandamist, 407 üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlust ja 2.967 sobivuse ja nõuetekohasuse menetlust (juhtkonna- ja nõukoguliikmete, põhifunktsioonide täitjate ja kolmanda riigi filiaalijuhtide individuaalsed hindamised[49]).

Tabel 2

EKP-le teatatud tegevuslubadega seotud menetlused

Märkus. Andmete usaldusväärsuse tagamiseks kasutatud mõõdikute eesmärk on esitada täielik ülevaade teatatud ja käsitletud menetluste tegelikust arvust, ilma et see mõjutaks töövooga seotud ajutistest probleemidest tulenevaid võimalikke väheolulisi ebatäpsusi.

2019. aastal võeti vastu[50] 1282 tegevusloaotsust. Järelevalvenõukogu esitas nendest 556 otsuse eelnõu, mille EKP nõukogu kiitis seejärel heaks. Ülejäänud 726 otsust kiitis heaks kõrgema taseme juhtkond delegeerimisraamistiku raames[51]. Need 1282 tegevusloaotsust moodustavad ligikaudu 54,41% kõigist EKP eraldiseisvatest järelevalveotsustest.

Võrreldes 2018. aastaga muutus tegevusloamenetluste suundumus: sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste arv kasvas märkimisväärselt, samal ajal kui ühiste menetluste arv kas vähenes või jäi olulise osaluse ja üleeuroopalise tegevusloa andmise menetluste puhul enam-vähem samasuguseks.

Ühiste menetluste areng

Suur osa tegevusloamenetlusi oli 2019. aastal seotud uute vähem oluliste krediidiasutuste asutamisega. Nagu ka eelnevatel aastatel, olid kaks peamist tegurit uute pangataotluste esitamise taga Ühendkuningriigi kavandatav väljaastumine EList ning digitehnoloogiliste uuenduste laialdasem kasutamine teenuste osutamisel ELi klientidele (finantstehnoloogial põhinevad ärimudelid).

Oluliste krediidiasutustega seotud tegevusloamenetlused olid peamiselt tingitud organisatsiooni restruktureerimisest või vajadusest laiendada panga tegevusluba panga kavandatavate täiendavate reguleeritud tegevusaladega. Kahes oluliste krediidiasutustega seotud menetluses käsitleti tegevusloa laiendamist investeerimisteenustega ning ühes menetluses pandikirjade emiteerimisega. Veel üks oluliste krediidiasutustega seotud menetlus puudutas äriühingu suuremahulist ümberkujundamist, millega kaasnes selle pangandusteenuste suunamine vast asutatud üksusesse.

2019. aasta jaanuaris avaldas EKP tegevusloataotluste hindamise juhendi kahe osa konsolideeritud väljaande.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlused olid peamiselt tingitud pankade vabatahtlikust tegevuse lõpetamisest, ühinemisest või muud liiki restruktureerimisest. Eelkõige puudutas see tegevusloast loobumist – selle arvele langes ligikaudu pool kõigist kehtetuks tunnistamise menetlustest. Sellegipoolest oli üksikuid juhtumeid, kus tegevusluba tunnistati kehtetuks seetõttu, et krediidiasutus ei täitnud usaldatavusnõudeid või ei järginud rahapesu tõkestamise eeskirju.

Veidi üle poole kõikidest olulise osaluse menetlustest olid seotud oluliste krediidiasutustega. 2019. aastal täheldati oluliste krediidiasutuste seas vaid vähest piiriülese konsolideerimisega seotud tegevust. Absoluutarvudes puudutas valdav osa EKP-le 2019. aastal teatatud olulise osalusega seotud menetlustest järelevalve alla kuuluvate üksuste osanike struktuuri sisemist reorganiseerimist. Viimase eesmärk oli eelkõige lihtsustada grupi struktuuri ja/või vähendada kulusid.

Mõni menetlus oli seotud osaluse omandamisega olulistes krediidiasutustes erakapitaliinvestorite poolt või teiste järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt, kuid ühtegi selget suundumust võrreldes 2018. aastaga ei täheldatud. Sellised juhtumid on sageli keerulised, hõlmavad mitme eraõigusliku ja avaliku sidusrühma mitmetahulisi hindamisi ning võivad mõjutada tulevasi põhimõtteid. Analüüsi olulisuse ja põhjalikkuse poolest moodustavad sellised juhtumid suurema osa tööst, mida olulisi krediidiasutusi käsitlevate menetluste raames tehakse.

Brexit nõudis ka 2019. aastal järelevalvelt märkimisväärset tööd, mis oli seotud nende pankade hindamisega, kes soovivad tuua oma tegevuse Ühendkuningriigis asuvatest üksustest euroalale. EKP oli nende pankadega pidevalt kontaktis. Oluline oli tõkestada varipankade loomist nimetatud pankade poolt. Selleks arutas EKP pankadega üksikasjalikult nende kavasid sisejuhtimise, töötajate ja organisatsiooni, kirjendamis- ja riskimaandusstrateegia ning grupisiseste korralduslike aspektide kohta.

Üldises plaanis otsustasid taotluse esitajad ühiste menetluste korral mõne juhtumi puhul, mis olid peamiselt seotud olulise osalusega, oma teavituse tagasi võtta pärast seda, kui nad olid esitanud esialgse kavandi konkreetse juhtumi põhjuste kohta, sealhulgas kahtluste või probleemide kohta, mille järelevalvetöötajad olid tõstatanud esialgse hindamise käigus.

Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise areng

2019. aastal käsitles EKP võrreldes 2018. aastaga palju rohkem sobivuse ja nõuetekohasuse menetlusi. Selle põhjus oli Itaalias toimunud reform ja sellele järgnenud ühistupankade sektori konsolideerumine, mille tulemusel loodi kaks suurt ühistupanga gruppi. Ühtlasi tõi see kaasa olukorra, kus EKP otsese järelevalve alla saadeti enam kui 200 väikest krediidiasutust, mille puhul nimetati (uuesti) ametisse umbkaudu 1000 juhtorganiliiget ja mida tuli aasta jooksul hinnata.

Ligikaudu 75% kõikidest 2019. aastal käsitletud sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest oli seotud järelevalve funktsiooniga juhtorgani liikmetega. Ülejäänud 25% puudutasid juhtimisfunktsiooniga juhtorgani liikmeid (ligikaudu 20%), põhifunktsioonide täitjaid (3%) ning kolmanda riigi filiaalijuhte (1%).

EKP tuvastas ühe või mitme sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumiga seotud probleeme umbkaudu 40%-l hinnatud juhtkonnaliikmetest. Seega kehtestas EKP olulistele krediidiasutustele tuvastatud probleemide lahendamiseks tingimused ja kohustused või esitas soovitused. Levinuimad probleemid olid seotud juhtkonnaliikmete kogemuse ja ülesannete täitmiseks vajaliku ajaga.

EKP teeb sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel koostööd asjakohaste riiklike pädevate asutuste ning asjaomaste pankadega. Kui kandidaadi sobivuse puhul kerkivad esile kahtlused või probleemid, otsustab kandidaat ise või krediidiasutus sageli taotluse tagasi võtta. Niisiis ei tehta selliste juhtumite korral negatiivset otsust. 2019. aastal võeti pärast nimetatud koostööd 12 menetluses taotlused tagasi.

2019. aasta augustis avaldas EKP aruande ühtse järelevalvemehhanismi alla kuuluvate mittetegevjuhtide ülesannete täitmise aja kohta. Aruande aluseks olevad võrdlusandmed annavad ülevaate ajast, mille mittetegevjuhid eraldavad oma ülesannete täitmiseks, ning nende eesmärk on toetada panku ja järelevalveasutusi mittetegevjuhtide sobivuse hindamisel.

2019. aastal jätkas EKP aktiivset dialoogi pankadega, kes esitavad kõige rohkem sobivuse ja nõuetekohasuse taotlusi. Eesmärk oli veelgi suurendada sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise läbipaistvust ja sellekohast teabevahetust ning aidata pankadel esitada täielikke ja korrektseid taotlusi. Osana käimasolevast dialoogist korraldas EKP 2019. aasta veebruaris pankade esindajatega ümarlaua, et arutada ja rõhutada sobivuse ja nõuetekohasuse hindamiste tähtsust kvaliteetse järelevalve tagamisel mittetegevjuhtide poolt. Ümarlaud võimaldas vahetada arvamusi selle küsimusega seotud parimate juhtimistavade ja ühiste probleemide kohta. Silmapaistvaim murekoht on sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise reeglite killustatus euroalal.

Koostöös riiklike pädevate asutustega arendab EKP ka veebiportaali, et sobivuse ja nõuetekohasusega seotud taotlusi tõhusamalt hallata. Pangad kui lõppkasutajad kaasati 2018. ja 2019. aastal korraldatud seminaride kaudu aktiivselt projekti kavandamisetappi. Täpsem teave on esitatud järelevalvealast tehnoloogiat käsitlevas infokastis 2.

2.2 Rikkumistest teavitamine, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine

2.2.1 Järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse kohaselt oleneb otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise volituste jaotus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel väidetava rikkumise laadist, vastutavast isikust ja võetavast meetmest (vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne 2014). Kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga avaldatakse karistused, mille EKP on määranud järelevalveülesannete täitmisel, EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Samal veebisaidil avaldatakse karistused, mille riiklikud pädevad asutused on määranud EKP taotlusel.

Võttes arvesse 2018. aasta lõpus pooleli olnud 11 menetlust, käsitles EKP 2019. aastal 34 sanktsioonide kehtestamise menetlust (vt tabel 3). Nende 34 menetluse tulemusena võttis EKP vastu 11 otsust.

Tabel 3

EKP otsuste jõustamise ja sanktsioonidega seotud tegevus 2019. aastal

Allikas: EKP.
Märkused. Mitmes EKP otsuses käsitleti rohkem kui üht menetlust. 2019. aastal lõpetati 12 menetlust ja EKP tegi nende raames kuus karistust määravat otsust. Veel 13 menetlust lõpetati ja nende raames tegi EKP viis otsust, milles taotleti asjakohaselt riiklikult pädevalt asutuselt menetluse alustamist.

2019. aastal käsitletud 34st sanktsioonide kehtestamise menetlusest 21 puudutasid vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide (sh EKP otsused ja määrused) kahtlustatavat rikkumist, mille panid toime kümme olulist krediidiasutust.

2019. aastal määras EKP kolm karistust summas 7,6 miljonit eurot. Peale selle avaldati 2019. aastal kolm karistust, mis määrati 2018. aasta lõpus

2019. aastal võttis EKP vastu kolm sanktsioonide kehtestamise otsust, mille alusel määrati kolmele järelevalve alla kuuluvale üksusele kolm karistust kogusummas 7,6 miljonit eurot. Lisaks võeti 2018. aasta lõpus ühe järelevalve alla kuuluva üksuse kohta vastu kolm sanktsioonide kehtestamise otsust (kogusummas 0,6 miljonit eurot). Need otsused avaldati 2019. aastal. Eelnimetatud karistused määrati rikkumiste eest järgmistes valdkondades: omavahendid, kapitalinõuded, aruandlus ja suured riskipositsioonid.

Järgides EKP taotlust menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, tegid riiklikud pädevad asutused 2019. aastal ühe noomituse ja ühe rahatrahvi summas 0,1 miljonit eurot.

Üks vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide rikkumisega seotud menetlus lõpetati 2019. aastal seetõttu, et sanktsioonide kehtestamiseks puudus konkreetsel juhul õiguslik alus. Aasta lõpus oli pooleli veel kaheksa muud menetlust.

2019. aastal käsitletud ülejäänud 13s sanktsioonide kehtestamise menetluses ei olnud EKP-l otsest sanktsioonide kehtestamise volitust ja seega võis ta üksnes taotleda, et menetluse algatab riiklik pädev asutus. Nimetatud menetlused puudutasid kapitalinõuete direktiivi (CRD IV) sätteid ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide kahtlustatavaid rikkumisi[52] – peamiselt seoses juhtimisnõuetega –, mille panid väidetavalt toime olulised krediidiasutused või füüsilised isikud. Nimetatud menetluste tõttu võttis EKP vastu viis otsust, milles taotles, et riiklikud pädevad asutused alustaksid nende pädevusse kuuluvat sanktsioonide kehtestamise menetlust.

Järgides EKP varasemaid taotlusi menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, tegid asjaomased riiklikud pädevad asutused 2019. aastal ühe noomituse ja ühe rahatrahvi summas 0,1 miljonit eurot.

EKP poolt 2019. aastal läbi viidud otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavate rikkumiste täielik jaotus valdkondade kaupa on esitatud diagrammil 24.

Diagramm 24

Otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavad rikkumised

Allikas: EKP.

2.2.2 Rikkumistest teavitamine

2019. aastal esitati EKP-le 133 rikkumisteadet ehk 10% enam kui eelmisel aastal

EKP-l on kohustus tagada, et kasutusele võetakse tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad igal isikul ELi õigusaktide rikkumistest teatada. Seetõttu on EKP sisse seadnud rikkumistest teavitamise mehhanismi, mis hõlmab EKP pangandusjärelevalve veebisaidil kättesaadavat interaktiivset teavitusvormi.

EKP tagab teavitusvormi või muude kanalite (nt e-posti või posti) teel edastatud rikkumisteadete täieliku konfidentsiaalsuse ning võtab oma järelevalveülesannete täitmisel arvesse kogu olemasoleva teabe.

2019. aastal esitati EKP-le 133 rikkumisteadet, mis on 10% enam kui eelmisel aastal. Neist 73 puudutasid asjaomaste ELi õigusaktide väidetavat rikkumist. Neist 63 kuulus EKP järelevalvepädevusse ja kümme riiklike pädevate asutuste pädevusse. Ülejäänud teated puudutasid peamiselt väidetavaid rikkumisi, mis ei olnud seotud usaldatavusnõuetega (nt tarbijakaitse), ning need jäid rikkumistest teavitamise mehhanismi kohaldamisalast välja.

Kõige sagedamini käsitleti väidetavate rikkumiste teadetes juhtimisküsimusi (72%) ning ebapiisavat omavahendite ja kapitalinõuete arvutamist (19%). Teadete täielik jaotus on esitatud diagrammil 25. Juhtimisega seotud probleemid puudutasid eeskätt riskihaldust ja sisekontrolli, sobivust ja nõuetekohasust ning organisatsioonilist ülesehitust[53].

Diagramm 25

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu esitatud väidetavate rikkumiste teated

(protsentides)

Allikas: EKP.

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu edastatud teave tehti teatavaks asjaomastele ühistele järelevalverühmadele. EKP vaatas selle teabe nõuetekohaselt läbi (nt hinnates selle mõju järelevalve alla kuuluvate üksuste riskiprofiilile) ja võttis vajaduse korral meetmeid osana oma järelevalveülesannetest. 2019. aastal seoses asjaomaste ELi õigusaktide rikkumisi puudutavate teadetega võetud peamised uurimismeetmed olid järgmised:

  • olemasoleval dokumentatsioonil põhinev sisehindamine (79% juhtumitest);
  • järelevalve alla kuuluvale üksusele esitatud dokumendi- või selgitusnõuded (14% juhtumitest);
  • siseauditi või kohapealse kontrolli taotlus (7% juhtumitest).

3 Osalemine kriisiohjes

3.1 2019. aasta kriisijuhtumid

3.1.1 ASi PNB Banka juhtum

15. augustil 2019. aastal määras EKP pangandusjärelevalve kindlaks, et AS PNB Banka on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks

ELi kriisiohjeraamistiku kohaselt võib EKP pärast Ühtse Kriisilahendusnõukoguga konsulteerimist kindlaks määrata, et järelevalve alla kuuluv üksus on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks. 15. augustil 2019. aastal määras EKP pangandusjärelevalve kindlaks, et Läti oluline krediidiasutus[54] AS PNB Banka on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse[55] artikli 18 lõike 4 punktidega a ja b. Eeskätt leidis EKP kohapealse kontrolli käigus objektiivseid tõendeid, mis toetavad järeldust, et ASi PNB Banka varade väärtus on väiksem kui tema kohustuste väärtus. Peale selle rikkus pank tegevusloa jätkuvale kehtivusele seatud nõudeid viisil, mis põhjustas tegevusloa kehtetuks tunnistamise EKP poolt.

Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse kindlaksmääramise taust

AS PNB Banka oli 2017. aasta detsembrist järjepidevalt rikkunud teise samba nõudeid

AS PNB Banka oli 31. detsembrist 2017. aastast eelkõige eriomaste puudujääkide tõttu järjepidevalt rikkunud teise samba nõudeid. Nimetatud eriomaste puudujääkide peamised põhjused olid järgmised: i) „halbade varade“ rohkus ning koondumine väikese hulga laenuvõtjate kätte; ii) tegevustulude struktuurne vähenemine, arvestades, et pank teenis varem tegevustulu suurte rahvusvaheliste rahaülekannete tasudelt ja mitteresidentide pangakontode hooldustasudelt, ning iii) suured halduskulud, mille tingisid panga juhtkonnaliikmetele makstud hüvitised ja õigusteenuste kulud.

Samuti oli AS PNB Banka 2016. aasta märtsist rikkunud lisanõudeid

Peale selle oli AS PNB Banka rikkunud lisanõudeid – täpsemalt oli pank 2016. aasta märtsist rikkunud kapitalinõuete määruse artikli 395 kohaseid riskide kontsentreerumise piirmäärasid käsitlevat nõuet ning 2018. aasta veebruarist Läti krediidiasutuste seaduse paragrahvi 43 lõiget 1, mille kohaselt on seotud osapoolele antava krediidi limiit 15% aktsepteeritud kapitalist.

AS PNB Banka ei suutnud oma tegevust nõuetega uuesti vastavusse viia ja tal tekkisid suured kapitaliprobleemid

Hoolimata pädevate asutuste esitatud korduvatest taotlustest (sealhulgas võttis EKP 11. juulil 2019. aastal vastu otsuse varajase sekkumise meetme kohta) ei suutnud AS PNB Banka oma tegevust eelnimetatud nõuetega uuesti vastavusse viia. Lisaks väljastas ASi PNB Banka 2018. majandusaasta aruande välisaudiitor märkusega arvamuse, milles märkis, et pank peab täiendavalt korrigeerima väärtuse languse ja õiglase väärtuse näitajaid. Eraldiste liiga väike kogusumma ja vara õiglase väärtuse kajastamata langus, mille audiitor oli tuvastanud, olid nii suured, et kui pank oleks neid kajastanud, oleks see tähendanud esimese samba nõuete rikkumist. ASi PNB Banka suuri kapitaliprobleeme kinnitasid ka EKP korraldatud ja krediidiriski käsitleva kohapealse kontrolli tulemused. Kontrolli järelduste kohaselt oli ASil PNB Banka 31. detsembri 2018. aasta seisuga negatiivne netoväärtus.

Seetõttu võtsid EKP järelevalvenõukogu ja nõukogu vastu maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangu ASi PNB Banka kohta

AS PNB Banka ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta on suuteline suurendama oma kapitali varajase sekkumise meedet käsitlevas otsuses märgitud aja jooksul. Seda silmas pidades otsustas järelevalvenõukogu pärast kohapealse kontrolli tulemuste selgumist alustada maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse protsessi ning algatas 14. augustil 2019. aastal ametliku konsultatsiooni Ühtse Kriisilahendusnõukoguga. Seejärel võtsid EKP järelevalvenõukogu ja nõukogu vastu maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnangu ASi PNB Banka kohta. 15. augustil 2019. aastal saadeti maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hinnang kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse artikliga 18 nii Ühtsele Kriisilahendusnõukogule kui ka Euroopa Komisjonile. EKP pangandusjärelevalve teavitas oma otsusest ka kõiki asjaomaseid asutusi kooskõlas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (BRRD)[56] artikliga 81 ja kapitalinõuete direktiiviga.

Koostöö ja teabevahetus Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

EKP pangandusjärelevalve teavitas Ühtset Kriisilahendusnõukogu nii pea, kui ta võttis üle otsese järelevalve ASi PNB Banka üle. Panga kapitaliolukorda arutati üksikasjalikult Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajatega EKP korraldatud kriisiohjekoosolekutel. Samuti kutsuti Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindajad vaatlejana osalema EKP järelevalvenõukogu asjaomastel koosolekutel. Peale selle osales EKP esindaja vaatlejana kõigil Ühtse Kriisilahendusnõukogu juhtumiga seotud täitevistungitel, k.a sellel, kus Ühtne Kriisilahendusnõukogu otsustas, et kriisilahendusmeetmeid ei võeta.

Maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamisele järgnenud meetmed

Veebruaris 2020 tunnistas EKP pangandusjärelevalve ASi PNB Banka tegevusloa FCMC taotlusel kehtetuks

15. augustil 2019 otsustas Ühtne Kriisilahendusnõukogu, et ASi PNB Banka suhtes ei kohaldata kriisilahendusmeetmeid. Leiti, et ehkki ühtse kriisilahenduskorra määruse artikli 18 lõike 1 punktides a ja b loetletud kriisilahenduse eeltingimused on täidetud, ei ole rahuldatud artikli 18 lõike 1 punktis c sätestatud avalikku huvi käsitlev eeltingimus. Samal ajal otsustas Läti finants- ja kapitaliturgude komisjon (FCMC) kuulutada ASile PNB Banka välja moratooriumi, peatades viivitamata panga finantstegevuse. Peale selle määras FCMC kui direktiivi 2014/49/EL[57] kohane määratud asutus kindlaks, et ASi PNB Banka tagatud hoiused on peatatud. 22. augustil 2019. aastal esitas FCMC pädevale kohtule avalduse[58] panga maksejõuetuse väljakuulutamiseks. 12. septembril 2019. aastal kuulutas kohus välja ASi PNB Banka maksejõuetuse ja määras talle maksejõuetushalduri. Veebruaris 2020 tunnistas EKP pangandusjärelevalve ASi PNB Banka tegevusloa FCMC taotlusel kehtetuks. FCMC teeb edaspidi maksejõuetusmenetluse üle järelevalvet.

Peamised õppetunnid

ASi PNB Banka juhtum tõi taas esile problemaatilise ebakõla kriisilahendust käivitavate tegurite, maksejõuetuse/likvideerimise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise vahel

Nagu rõhutati EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva 2018. aasta aruande õppetundide osas panga ABLV Bank juhtumi kohta, tingib kooskõla puudumine pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi / ühtse kriisilahenduskorra määruse kohaste maksejõuetust või tõenäolist maksejõuetust käivitavate tegurite, riiklike maksejõuetusseaduste kohaste likvideerimismenetlust käivitavate tegurite ning kapitalinõuete direktiivi rakendavate riigisiseste õigusaktide kohaste tegevusloa kehtetuks tunnistamist käivitavate tegurite vahel suurt ebakindlust. Pärast seda, kui määrati kindlaks, et AS PNB Banka on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks, ning pärast seda, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu otsustas, et kriisilahendus ei ole avalikes huvides, ei olnud maksejõuetusmenetlust võimalik kohe alustada, sest Läti õiguse kohaselt saab seda teha kohtulahendi alusel. Viivituse tõttu oli vaja võtta lisameetmeid, näiteks kehtestas FCMC tegevuse piirangu (moratooriumi), et valmistuda eriolukorraks, mille tõi kaasa asjaolu, et maksejõuetusmenetlust ei olnud võimalik kohe algatada.

EKP oli ELi seadusandjate tähelepanu maksejõuetust või tõenäolist maksejõuetust ning maksejõuetust / tegevusloa kehtetuks tunnistamist käivitavate tegurite vahelise ebakõlaga seotud probleemile juhtinud juba pärast panga ABLV Bank juhtumit. Selle tulemusel kehtestati pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse teise direktiivi (BRRD II) alusel liikmesriikidele nõue tagada, et ettevõtja, kelle puhul ei ole kriisilahendus avalikes huvides, likvideeritakse tavakorras kooskõlas liikmesriigi kohaldatava õigusega. Kuigi kehtestatud nõue lahendab probleemi teatud määral, on see väga üldine ega kõrvalda ebakõla maksejõuetust või tõenäolist maksejõuetust ja tegevusloa kehtetuks tunnistamist käivitavate tegurite vahel. Seega on tähtis, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse teine direktiiv võetakse samaväärsel viisil üle kõikides ELi liikmesriikides, tagamaks pangandusliidus võrdsed võimalused. See võib tähendada ka seda, et reformida tuleb pangandustegevuse lõpetamist käsitlevat liikmesriikide korda ning vajaduse korral pankade maksejõuetusega seotud reeglite teatud aspekte. Kokkuvõttes aitavad nimetatud meetmed tagada eri tegurite vahelise kooskõla ja hõlbustada nõuetekohast kavandamist kriisi ajal.

3.1.2 Teavitamine ASi PNB Banka juhtumist

Teabevahetus on kriisijuhtimise oluline osa. Teavitamine sellest, et vastutavad asutused tegelevad kriisiga, võib leevendada turu reaktsioone ja vähendada seega edasikandumisriske. Kui pank on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks, on esmatähtis teavitada sellest avalikkust. Seepärast esitati EKP pressiteates, milles teavitati ASi PNB Banka maksejõuetust või tõenäolist maksejõuetust käsitlevast hinnangust[59], olulised faktid raskustes oleva panga kohta ning selles selgitati põhjalikult järelevalvetegevust, mis järgnes pädevate asutuste tuvastatud puudustele.

Väga tähtis on mitmesuguste sidusrühmade omavaheline koostöö, et avalikkusele saadetav sõnum oleks selge ja kõikehõlmav. ASi PNB Banka juhtumi puhul tegid EKP, Ühtne Kriisilahendusnõukogu ja FCMC teavitustegevuses tihedalt koostööd. Neljapäeval, 15. augustil 2019 teatas Ühtne Kriisilahendusnõukogu pärast EKP hinnangut, et AS PNB Banka on maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks, oma otsusest, et kriisilahendus ei ole avalikes huvides vajalik.[60] Sellele järgnesid kiiresti EKP pangandusjärelevalve ja FCMC kooskõlastatud teated EKP maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse hindamise kohta ning FCMC asjakohaste otsuste kohta, mille alusel kuulutati välja moratoorium ja määrati kindlaks hoiuste peatamine.[61]

3.1.3 Banca Carige juhtum

2. jaanuaril 2019. aastal määras EKP kolm ajutist haldurit ja kolmeliikmelise järelevalvekomitee, kes võtsid üle Banca Carige juhtimise ning vahetasid välja selle juhatuse. Otsus tehti pärast seda, kui enamik Banca Carige juhatuse liikmetest oli tagasi astunud.

Ajutiste haldurite määramise otsus oli varajase sekkumise meede, mille eesmärk oli tagada usaldatavusnõuete jätkusuutlik täitmine. Sellekohane kava hõlmas kapitali suurendamist ja riskide kõrvaldamise meetmete rakendamist võimaliku äriühenduse loomiseks. Ajutistele halduritele määrati ülesandeks tagada Banca Carige stabiilsus. Selleks pidid nad hoolikalt jälgima panga olukorda, teavitama järjepidevalt EKPd ja võtma vajaduse korral meetmeid selleks, et pank viiks oma tegevuse jätkusuutlikul viisil uuesti kapitalinõuetega vastavusse.

20. septembril 2019. aastal kiitis Banca Carige aktsionäride erakorraline koosolek heaks kapitali suurendamise 900 miljoni euro suuruses kogusummas. See hõlmas uute aktsiate emiteerimist (387 miljonit eurot), teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvate olemasolevate võlakirjade konverteerimist esimese taseme põhiomavahenditeks (313 miljonit eurot) ja teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvate võlakirjade emiteerimist (200 miljonit eurot). Kapitali suurendamist juhtis Itaalia pankadevaheliste hoiuste kaitse fond (Fondo Interbancario per la tutela dei depositi (FITD)) selle vabatahtliku sekkumise kava (VIS) raames koos ühistupangaga Cassa Centrale Banca Credito Cooperativo Italiano, kes osales vähemusaktsionärina, kellel oli optsioon FITD-le ja VISile kuuluvate Carige aktsiate tulevaseks omandamiseks.

Pärast kapitali suurendamise lõpuleviimist 2019. aasta detsembri lõpus määrasid uued aktsionärid Banca Carige uued juhtorganid. Ajutised haldurid lõpetasid tegevuse 2020. aasta jaanuari lõpus.

3.2 Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

Nagu ka varasematel aastatel, jätkasid EKP pangandusjärelevalve ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu 2019. aastal oma ülesannete täitmisel tihedat koostööd.

EKP pangandusjärelevalve konsulteeris Ühtse Kriisilahendusnõukoguga finantsseisundi taastamise kavade teemal

Kooskõlas õigusraamistikuga konsulteeris EKP pangandusjärelevalve Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seoses 98 finantsseisundi taastamise kavaga, mille esitasid olulised krediidiasutused, mille üle EKP teeb konsolideeritud järelevalvet. Ühtselt Kriisilahendusnõukogult saadud tagasisidet võeti arvesse finantsseisundi taastamise kavade hindamisel ning vajaduse korral kajastati seda ka pangapõhistes tagasisidekirjades.

Ühtne Kriisilahendusnõukogu konsulteeris EKP pangandusjärelevalvega kriisilahenduskavade teemal

Samamoodi konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu EKP pangandusjärelevalvega kriisilahenduskavadega seotud konsulteerimistsükli raames viies komplektis esitatud kriisilahenduskavade (st umbkaudu 30 kriisilahenduskava) teemal, sealhulgas omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramise ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamise teemal. EKP pangandusjärelevalve andis tagasisidet pärast seda, kui oli kaalunud nende võimalikku mõju tegevuse jätkuvuse seisukohast. Peale selle konsulteeriti EKP pangandusjärelevalvega ka seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksete arvutamisega ning hinnangu andmisel keskendus EKP olulistele krediidiasutustele avalduvale võimalikule mõjule.

EKP pangandusjärelevalve ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid 2019. aastal kõigil tasanditel tihedat koostööd. EKP järelevalvenõukogu kutsus Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe vaatlejana oma koosolekutele, kus arutati Ühtse Kriisilahendusnõukogu ülesandeid ja kohustusi käsitlevaid päevakorrapunkte, ning EKP esindaja osales vaatlejana Ühtse Kriisilahendusnõukogu täitevistungitel ja täiskogu istungitel.

Panganduspaketi rakendamine tihendas koostööd Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

Tehnilisel tasandil tugevdas ja tihendas panganduspaketi[62] rakendamisega seotud töö EKP pangandusjärelevalve ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahelist koostööd kriisiohjega seotud poliitikavaldkondades. EKP pangandusjärelevalve ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vahelist tõhusat koostööd tehti asjaomastes komisjonides ning horisontaalsetes funktsioonides.

Tänu EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vastastikuse mõistmise memorandumile (mis vaadati aastatel 2017–2018 läbi)[63] on ühiste järelevalverühmade ja sisemiste kriisilahendusmeeskondade vaheline igapäevane koostöö ja teabevahetus muutunud veelgi tõhusamaks.

3.3 Finantsseisundi taastamise kavandamisega seotud töö

Finantsseisundi taastamise kavade eesmärk on tagada pankade vastupanuvõime tugeva finantsstressi ajal

EKP peamine eesmärk finantsseisundi taastamise kavade hindamisel on tagada, et pangad oleksid valmis tugevaks finantsstressiks ning oleksid suutelised taastama selle ajal oma elujõulisuse. See tähendab, et finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama finantsseisundi taastamise usaldusväärseid valikuvõimalusi, mida saab rakendada tulemuslikul viisil ja õigel ajal. Tugevad finantsseisundi taastamise kavad on oluline element Euroopa kriisiohjeraamistiku tõhusa toimimise tagamisel.

EKP korraldas 2019. aastal oluliste krediidiasutuste finantsseisundi taastamise kavade võrdlusuuringu ja tegi selle põhjal mitu olulist tähelepanekut.

Paljud pangad on hädas oma üldist taastumissuutlikkust käsitleva usaldusväärse hinnangu esitamisega

Kuigi leitakse, et oluliste krediidiasutuste finantsseisundi taastamise kavad vastavad kriisiohje juhtimise ning finantsseisundi taastamise näitajate valimise ja kalibreerimise miinimumnõuetele, tuleb neid siiski veel täiustada eesmärgiga muuta need kriisiolukordades tõhusateks vahenditeks. Eelkõige kinnitas võrdlusuuring, et paljud pangad on hädas oma üldist taastumissuutlikkust[64] käsitleva usaldusväärse hinnangu esitamisega.

Seetõttu pööras EKP 2019. aastal erilist tähelepanu krediidiasutuste teavitamisele sellest, kuidas nad saaksid täiustada oma üldise taastumissuutlikkuse arvutamist ja aruandlust. 2019. aasta juunis korraldas EKP seminari, kus osales üle 180 osaleja 88 pangast. EKP selgitas, kuidas arvutada finantsseisundi taastamise kavasid käsitlevas EKP 2018. aasta aruandes kirjeldatud parimate tavade alusel välja usaldusväärne üldine taastumissuutlikkus. See tähendab, et üldise taastumissuutlikkuse hindamisel tuleb kõigepealt koostada usaldusväärsete valikuvõimaluste täielik nimekiri, seejärel tuleb võtta arvesse piiravad tegurid (nt valikuvõimaluste vastastikust välistavust, valikuvõimaluste vastastikseoseid või teostuslikke piiranguid mitme valikuvõimaluse samaaegsel kasutamisel) ning lõpuks tuleb analüüsida finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste tundlikkust erinevate stsenaariumide suhtes.[65]

Üks kolmandik pankadest ei esita oma finantsseisundi taastamise kavades ikka veel piisavaid lühiajalise likviidsusega seotud valikuvõimalusi

Teise põhilise tähelepaneku kohaselt, mille EKP võrdlusuuringu tulemusel tegi, ei esita üks kolmandik pankadest ikka veel piisavaid likviidsusega seotud valikuvõimalusi, mida saaks kiiresti rakendada (kuni kolme kuu jooksul). Edasist tööd kavandatakse eesmärgiga omandada parem arusaam selle põhjustest ja tagada, et pangad lisavad oma finantsseisundi taastamise kavadesse piisavad lühiajalise likviidsusega seotud valikuvõimalused.

2019. aastal on sammsammulised juhised välja töötanud ja eelproove teinud pankade osakaal kasvanud

Viimaks tegi EKP oma võrdlusuuringu tulemusel ka ühe innustava tähelepaneku, mille kohaselt on 2019. aastal kasvanud sammsammulised juhised välja töötanud ja eelproove teinud pankade osakaal.[66] Need on parimad tavad ning neid rõhutati ja propageeriti EKP 2018. aasta aruandes kui tarvilikke vahendeid, mille abil saab suurendada finantsseisundi taastamise kavade kasutatavust kriisiolukordades. Sammsammulised juhised on nüüd olemas 40%-l kõikidest olulistest krediidiasutustest ja oma esimese eelproovi on teinud 27% olulistest krediidiasutustest.

3.4 Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisiohje

Vähem olulise krediidiasutusega seotud kriisi ohjamine nõuab intensiivset teabevahetust ja tihedat kooskõlastamist asjaomase riikliku pädeva asutuse ja EKP vahel – riiklik pädev asutus on vähem olulise krediidiasutuse üle otsese järelevalve tegija rollis ning EKP on järelevaataja ja ühiste menetluste kohta tehtud otsuste eest vastutava pädeva asutuse funktsioonis. Intensiivsema koostöö vajadus tekib siis, kui vähem oluline krediidiasutus on muutumas eluvõimetuks. Selles etapis peavad EKP ja riiklik pädev asutus suhtlema tegevusloa kehtetuks tunnistamise, olulise osaluse omandamise või suurendamise hindamise ning uute tegevuslubade väljastamise (näiteks sildkrediidiasutusele) teemal.

EKP tegi 2019. aastal selles valdkonnas riiklike pädevaste asutustega tihedat koostööd umbkaudu 15 juhtumi puhul, mis olid seotud vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemisega. Kahe juhtumi korral võttis EKP vastu otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta, mis järgnes krediidiasutuse maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse välja kuulutamisele asjaomase riikliku pädeva asutuse poolt.[67] Tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjused tulenevad tavaliselt sellest, et krediidiasutus ei täida usaldatavusnõudeid või ei järgi rahapesu tõkestamise eeskirju.

Kriisiohje vallas tehtava tiheda koostöö eesmärk on toetada riiklikke pädevaid asutusi ja EKPd oma ülesannete täitmisel ning tagada nõutava teabe kättesaadavus, kui on kiiresti vaja vastu võtta pakilisi otsuseid. Vahetatav teave, võetavad meetmed ning EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheline koostöö on proportsionaalsed vähem olulisest krediidiasutusest johtuvate riskidega ning arvesse võetakse ka erasektori lahendusi, mille riiklik pädev asutus on juba tuvastanud. 2019. aastal iseloomustas riiklike pädevate asutuste ja EKP vahelist koostööd korrapärane ja põhjalik teabevahetus. Muu hulgas hõlmas see EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajatest koosnevate spetsiaalsete kriisiohje kooskõlastusrühmade moodustamist, et tagada asutuste vahel tulemuslik koostöö ja koordineerimistegevus. Tihedama koostöö tulemusel saab järelevalvemeetmeid võtta ja otsuseid teha õigel ajal ning koordineeritud viisil siis, kui selleks vajadus tekib.

2019. aastal olid vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemise peamised põhjused elujõuetud ärimudelid ja vähene kasumlikkus, puudulikud juhtimissüsteemid ja ebapiisavad rahapesu tõkestamise raamistikud. Selles vallas kajastas kriisijuhtumite jaotus jurisdiktsioonide vahel ka asjaolu, et ühtse järelevalvemehhanismi alla kuuluvatele teatud geograafilistele aladele avaldab pangandussektori struktuurselt vähene kasumlikkus suuremat mõju ja nad on rahapesu tõkestamise riskidele vastuvõtlikumad.

Lõpetuseks tõid kriisiohje valdkonnas tehtud tihedama koostöö ajal täheldatud riiklike käsitlusviiside ja protsesside erinevused esile ka vajaduse Euroopa ühtlustatud põhimõtete järele, mida saab kohaldada hättasattunud pankade suhtes. Kuigi Euroopa järelevalvemehhanism ja kriisilahenduskord on kehtestatud, oleneb kriisile reageerimise viis suures osas ikka veel kriisilahendust ja maksejõuetust käsitlevatest riiklikest õigusaktidest ning nendevahelistest rohketest erinevustest.

4 Piiriülene koostöö

4.1 Pangandusliidu laiendamine tiheda koostöö kaudu

Euroalavälised liikmesriigid saavad osaleda pangandusliidus tiheda koostöö kaudu

Euroalavälised ELi liikmesriigid saavad taotleda EKP ja nende riiklikult pädeva asutuse tiheda koostöö sisseseadmist. Selle põhitingimused on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 7 ja menetluslikud aspektid otsuses EKP/2014/5 tiheda koostöö kohta[68]. Kui tihe koostöö on sisse seatud, ühinevad nimetatud liikmesriikide pädevad asutused ühtse järelevalvemehhanismiga ning nende riiklikud kriisilahendusasutused ühtse kriisilahenduskorraga. Euroalaväliste liikmesriikide pädevate asutuste osalemine ühtses järelevalvemehhanismis tiheda koostöö kaudu toob kaasa pangandusliidu laienemise ja toetab tihedamalt lõimunud pangandusjärelevalvet, aidates samal ajal säilitada ja süvendada siseturgu.

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja otsuse EKP/2014/5 kohaselt peab euroalaväline liikmesriik esitama EKP-le ametliku taotluse, et alustada tiheda koostöö sisseseadmist.

Bulgaaria ja Horvaatia on esitanud taotlused tiheda koostöö sisseseadmiseks

27. mail 2019. aastal sai Horvaatiast teine liikmesriik, kes on ametlikult taotlenud pangandusjärelevalvealase tiheda koostöö sisseseadmist riigi keskpanga (Hrvatska narodna banka) ja EKP vahel. Sellele eelnes Bulgaaria poolt 18. juulil 2018. aastal esitatud taotlus tiheda koostöö sisseseadmiseks Bulgaaria keskpanga (Българска народна банка) ja EKP vahel.

Tiheda koostöö sisseseadmise protsess koosneb õiguslikust hindamisest ja põhjalikust hindamisest

Tiheda koostöö sisseseadmise protsess hõlmab kahte põhielementi. Esimene element on selliste asjakohaste riiklike õigusaktide õiguslik hindamine, mis kohustavad riiklikku pädevat asutust tiheda koostöö sisseseadmisel võtma krediidiasutuste suhtes kõiki EKP nõutud meetmeid. Hindamisel võetakse arvesse ka nimetatud õigusaktide praktilist rakendamist. Teine element koosneb taotluse esitanud liikmesriigis asutatud teatavate[69] krediidiasutuste põhjalikust hindamisest. Põhjalik hindamine hõlmab EKP metoodika kohast varade kvaliteedi läbivaatamist ja stressitesti.[70] Lisaks alustab EKP liikmesriigi riikliku pädeva asutusega tehnilist dialoogi, et hõlbustada selle sujuvat üleminekut ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvepõhimõtetele.

Bulgaaria esitatud tiheda koostöö alustamist käsitleva taotluse hindamine

2019. aastal jätkas EKP Bulgaaria esitatud tiheda koostöö alustamist käsitleva taotluse hindamist

EKP jätkas 2019. aastal õigusliku hindamisega, mis on vajalik tulevaseks tihedaks koostööks Bulgaaria riikliku pädeva asutusega. Peale selle avaldati 26. juulil 2019. aastal Bulgaaria kuue krediidiasutuse põhjaliku hindamise tulemused. Bulgaaria keskpank (Българска народна банка) kiitis põhjaliku hindamise tulemused avalikult heaks. Et kahel pangal kuuest ei õnnestunud täita hindamisel kasutatud miinimumnõudeid, võtab Bulgaaria keskpank (Българска народна банка) praegu tähelepanekute põhjal järelmeetmeid, et kõrvaldada puudused enne, kui EKP võtab vastu otsuse tiheda koostöö kohta.

Horvaatia esitatud tiheda koostöö alustamist käsitleva taotluse hindamine

EKP alustas Horvaatia esitatud tiheda koostöö alustamist käsitleva taotluse hindamist

Vastuseks Horvaatia esitatud taotlusele võttis EKP 8. juulil 2019. aastal vastu arvamuse[71] Horvaatia seaduseelnõu kohta. Seadust oli vaja selleks, et kehtestada kord tiheda koostöö toimimiseks ja sellise teabe edastamiseks, mida EKP võib vajada Horvaatia krediidiasutuste põhjaliku hindamise tegemiseks. 7. augustil 2019. aastal teatas EKP, et kohustuslik põhjalik hindamine puudutab viit Horvaatias asutatud panka.[72] Hindamisega alustati 2019. aasta septembris ja see põhineb andmetel seisuga 30. juuni 2019. Sarnaselt Bulgaariaga lõpetab EKP põhjaliku hindamise eelduste kohaselt ligikaudu aasta jooksul pärast Horvaatia ametliku taotluse esitamist.

2019. aastal ei saadud ühtegi muud ametlikku tiheda koostöö alustamise taotlust, kuigi tehnilisel tasandil vahetati liikmesriikidega mitteametlikult teavet, et selgitada tiheda koostöö olulisi aspekte.

4.2 Koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

Kuna euroala pangad on esindatud rohkem kui 90 jurisdiktsioonis väljaspool Euroopat (vt joonis 4), teeb ühtne järelevalvemehhanism laialdast koostööd teiste järelevalveasutustega nii väljaspool Euroopa Liitu kui ka selle sees. Seetõttu on EKP kindel eesmärk hõlbustada koostööd, osaledes järelevalvekolleegiumide töös või töötades välja koostööks vajalikke vahendeid, nagu vastastikuse mõistmise memorandumid. Vastastikuse mõistmise memorandumid on sõlmitud näiteks euroalaväliste ELi liikmesriikide järelevalveasutuste, kolmandate riikide järelevalveasutuste ja riiklike turuasutustega.

Joonis 4

Euroala pankade filiaalid ja tütarettevõtjad väljaspool ELi 2019. aastal

Allikas: EKP.

EKP pangandusjärelevalve teeb teiste usaldatavusjärelevalve asutustega tavaliselt koostööd vastastikuse mõistmise memorandumite alusel, osaledes järelevalvekolleegiumide töös või konkreetseteks juhtudeks sõlmitud lepingute alusel (vt joonis 5).

Joonis 5

Ülevaade EKP koostööst rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil

Allikas: EKP.

Koostöö teiste ELi järelevalveasutustega

EKP teeb korrapäraselt koostööd euroalaväliste ELi riikide pädevate asutustega, järgides kapitalinõuete direktiivi sätteid, mis käsitlevad ELi pädevate asutuste ühiseid otsuseid, koostööd ja teabevahetust.

Nüüdseks on EKP pangandusjärelevalve sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumid 15 ELi järelevalveasutusega, sealhulgas riiklike turuasutustega. Peale selle on EKP sõlminud mitmepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud praktiline kord teabevahetuseks 48 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutusega, kes teevad järelevalvet krediidi- ja finantseerimisasutuste üle Euroopa Majanduspiirkonnas (vt ka infokast 4). Niisiis on EKP pangandusjärelevalve sõlminud kokku üheksa kahepoolset ja mitmepoolset vastastikuse mõistmise memorandumit enam kui 60 ELi asutusega.

Arvestades Ühendkuningriigi kavandatud väljaastumist EList, sõlmis EKP ka Ühendkuningriigi usaldatavusnormatiivide järelevalve asutuse ja finantsjärelevalveasutusega koostööraamistiku, mis võimaldab edasist ja sujuvat järelevalvealast koostööd ja teabevahetust.

Infokast 4
EKP ja rahapesu tõkestamine

Ühtse järelevalvemehhanismi raamistikku luues otsustasid ELi seadusandjad jätta vastutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest liikmesriikide tasandile. Riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste ülesanne on teha järelevalvet selle üle, et krediidiasutused järgiksid rahapesu tõkestamist käsitlevaid nõudeid ja täidaksid tulemuslikult sellega seotud kohustusi.

Samal ajal on oluline, et täites Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 6 ja ühtse järelevalvemehhanismi määruses[73] sätestatud järelevalveülesandeid, võtaks EKP arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tulemusi. Seda kinnitab veelgi muudetud kapitalinõuete direktiiv (CRD V), mille Euroopa Parlament võttis vastu 2019. aasta aprillis. Direktiivi põhjenduses 20 on sätestatud, et „(…) [Koos asutustega, kes vastutavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest], on ka tegevuslubade andmise ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel tähtis roll [rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud] puuduste tuvastamisel ja nende eest karistuste määramisel. Seepärast peaksid sellised pädevad asutused võtma rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvaid kaalutlusi järjepidevalt arvesse oma asjakohases järelevalvetegevuses (…)“.

Peale hiljuti jõustunud uue kapitalinõuete direktiivi (CRD V), milles selgitatakse põhjalikumalt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuste rolli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, on viimase kahe aasta jooksul käivitatud olulisi algatusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ELi-ülese raamistiku tugevdamiseks. Viies rahapesuvastane direktiiv[74] jõustus 9. juulil 2018 ja seda võetakse praegu üle liikmesriikide õigusesse. 2018. aasta detsembris kiitis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu heaks edasipüüdliku rahapesuvastase võitluse tegevuskava, mida rakendavad kolm Euroopa järelevalveasutust koos EKPga ning riiklike usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuste ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutustega. Nimetatud algatused on välja töötatud selleks, et edendada koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavate asutuste vahel ning suurendada järelevalve ühtlustatust, ning need tagavad muu hulgas ühtsed suunised selle kohta, kuidas kaasata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud aspektid usaldatavusnõuete täitmise järelevalve protsessi.

Viiendas rahapesuvastases direktiivis on sätestatud kaks uut olulist elementi seoses EKP rolliga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Esiteks muudab direktiiv kapitalinõuete direktiivi artiklit 56, võimaldades EKP-l vahetada konfidentsiaalset teavet riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutustega. Teiseks sisaldas rahapesuvastane direktiiv nõuet, et EKP peab sõlmima kokkuleppe, milles on sätestatud praktiline kord teabevahetuseks riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega, kes teevad Euroopa Majanduspiirkonnas krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle järelevalvet. EKP on vahetanud teavet selle raamistiku alusel alates 2019. aasta jaanuarist, mil kokkulepe sõlmiti.

EKP ja ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutuste tõhustatud teabevahetus peaks mõjutama positiivselt nii rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kui ka usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ELi tasandil. EKP põhimõtete osana saadetakse ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutustele korrapäraselt järelevalvealaste andmete kogu, mis koostatakse tavapärases korras usaldatavusnõuetega seotud ülesannete täitmiseks. Näiteks edastatakse kohapealsetel missioonidel kogutud järelevalvealast teavet vajadust mööda, kui asjakohaseid tähelepanekuid peetakse oluliseks pädeva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuse jaoks, kes teeb üksuse üle järelevalvet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutused saadavad seevastu EKP-le teavet, mida nemad peavad ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud ülesannete täitmiseks oluliseks ja vajalikuks. Peale selle on EKP pangandusjärelevalve tugevdanud oma tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas seeläbi, et on loonud uue horisontaalse rahapesu tõkestamise koordineerimise funktsiooni, mis koosneb väikesest rühmast, millel on kolm peamist kohustust:

  • tegutseda keskse kontaktpunktina oluliste krediidiasutustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimustes ning hõlbustada teabevahetust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega (sealhulgas täiendavate vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimise teel ELi-väliste asutustega);
  • luua koostöös riiklike pädevate asutustega usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuste rahapesuvastane võrgustik, et töötada välja ühtsed süsteemiülesed põhimõtted rahapesu / terrorismi rahastamise riski tõhusamaks lõimimiseks usaldatavusnõuete täitmise järelevalvesse;
  • toimida sisese eksperdikeskusena usaldatavusnõuete täitmise küsimustes, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

Seega on EKP pangandusjärelevalve uus rahapesu tõkestamise koordineerimise funktsioon koordineerinud tööd Euroopa pangandusjärelevalves, et täiustada metoodikat tegevuslubade ning kaug- ja kohapealse järelevalve valdkonnas. Selle eesmärk on tagada, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud aspekte võetakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalve protsessis pidevalt arvesse. Funktsioon teeb koostööd EKP sisemise rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise töörühmaga, kus on esindatud kõik EKP asjaomased tegevusharud.

Koostöö kolmanda riigi asutustega

EKP püüab teha viljakat koostööd kolmanda riigi järelevalveasutustega ja hõlbustada pidevat piiriülest järelevalvet. Praeguseks on EKP sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumid 13 kolmanda riigi järelevalveasutusega. Kui see on otstarbekas, tugineb EKP pangandusjärelevalve jätkuvalt vastastikuse mõistmise memorandumitele, mille euroala riikide pädevad asutused olid sõlminud kolmanda riigi järelevalveasutustega enne ühtse järelevalvemehhanismi loomist. EKP sõlmib rohkelt koostöökokkuleppeid ka juhtumipõhiselt, kui on vaja kasutada kohandatud lahendusi.

Et tagada järjepidevus ELi tasandil, teeb EKP pangandusjärelevalve tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) samaväärsuse võrgustikuga, mis hindab kolmanda riigi järelevalveasutuste konfidentsiaalsuskorra samaväärsust. Vastastikuse mõistmise memorandumeid järelevalvealaseks koostööks võib sõlmida üksnes siis, kui täidetud on ametisaladuse hoidmise samaväärsuse nõue.

IMFi finantssektori hindamisprogrammid

IMFi finantssektori hindamisprogrammide käigus hinnatakse põhjalikult ja üksikasjalikult riigi finantssektorit. Need hõlmavad i) peamiste nõrkade kohtade tuvastamist ja hinnangut finantssektori vastupidavusele; ii) hinnangut riigi finantsstabiilsuse poliitikaraamistikule ning järelevalveraamistikule ja -tavadele ning iii) hinnangut finantsturvavõrkudele ja finantssüsteemi võimele hallata ja lahendada finantskriisi.

EKP pangandusjärelevalve võtab IMFi euroala finantssektori hindamisprogrammi põhjal järelmeetmeid

2018. aastal analüüsiti IMFi euroala finantssektori hindamisprogrammis uut pangandusjärelevalvet ja kriisilahendussüsteemi euroalal. Hindamisprogrammi järelmeetmetena koostas EKP pangandusjärelevalve tegevuskava EKP järelevalvepädevusse kuuluvate soovituste elluviimiseks. EKP pangandusjärelevalve rakendab jätkuvalt soovitusi, mille eesmärk on suurendada järelevalve tõhusust. Samal ajal kaalutlevad ELi kaasseadusandjad soovitusi, mis tingivad muudatused ELi õigusaktides.

Riigi finantssektori hindamisprogrammid ei hõlma Euroopa pangandusjärelevalve hindamist

IMF analüüsib ka edaspidistes euroala liikmesriikide finantssektori hindamisprogrammides vaatlusalust pangandussüsteemi terviklikust vaatepunktist, vältides samal ajal kattuvust euroala finantssektori hindamisprogrammiga. Sarnaselt rahapoliitika käsitlemisega IMFi põhikirja IV artikli kohastes aruannetes riikide kohta ei tohiks riigi finantssektori hindamisprogrammid hõlmata ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvetöö tõhususe hindamist. Seda üldpõhimõtet järgides saab IMF viia riikide ja euroala finantssektori hindamisprogrammide sisu kooskõlla Euroopa uue pangandusjärelevalve ja kriisilahendussüsteemiga. See aitab tagada, et IMFi järelevalve ja nõuanded on kõigi asjassepuutuvate asutuste jaoks ka edaspidi tõhusad ja asjakohased.

2019. aastal lõpetas IMF Prantsusmaa ja Malta finantssektori hindamisprogrammi, jätkas tööd Itaalia finantssektori hindamisprogrammiga ning alustas Austria ja Läti finantssektori hindamist. Nimetatud riikide finantssektori hindamisprogrammides analüüsitakse kõiki olulisi pangandusväliseid aspekte (nt kindlustus, väärtpaberid ja pensionifondide tegevus) ning need hõlmavad terviklikku hinnangut pangandusteemade kohta, eelkõige nende kohta, mis on vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet tegevate riiklike asutuste pädevuses, või aspektide kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

EKP osalus IMFi põhikirja IV artikli kohastes konsultatsioonides euroala liikmesriikidega on seotud mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustega, nagu näevad ette tema kohustused nendes valdkondades.

4.3 Panus Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku edasiarendamisse

4.3.1 Osalemine finantsstabiilsuse nõukogu töös

2019. aastal panustas EKP pangandusjärelevalve aktiivselt finantsstabiilsuse nõukogu töösse, eelkõige järelevalve- ja õigusalase koostöö, standardite rakendamise ja kriisilahenduse valdkonnas. EKP aitas finantsstabiilsuse nõukogul 2019. aastal Jaapani G20 eesistumise ajal saavutada mitu tähtsat tulemust: kogu kahjumikatmisvõime (TLAC) standardi rakendamise läbivaatamine; turu killustatuse eduaruanne; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) rahastamisele avalduva reformide mõju hindamise lõpetamine ning finantsvõimenduslaenude ja tagatud laenude kohustustega seotud nõrkade kohtade hindamine. EKP pangandusjärelevalve osales ka finantsstabiilsuse nõukogu Euroopa piirkondliku nõuanderühma koosolekutel.

Järgides üht oma kolmest eelisvaldkonnast, keskendub finantsstabiilsuse nõukogu praegu üleilmsete finantssektori reformide rakendamise jälgimisele ja nende mõju hindamisele. EKP pangandusjärelevalve jätkab osalemist finantsstabiilsuse nõukogu tööprogrammis ja teeb seda mitmes valdkonnas, sealhulgas maksejõuetuseks liiga suureks peetavate pankade suhtes kohaldatavate reformide mõju hindamine, küberintsidentidega seotud tõhusad tavad, järelevalveprobleemid, mis on seotud võrdlusalusele üleminekuga, turu killustatusega seotud järeltöö ning kriisiohje.

4.3.2 Osalemine Baseli protsessis

2019. aastal jätkas Baseli pangajärelevalve komitee kriisijärgsete reformide mõju hindamist, oma regulatiivse järjepidevuse hindamisprogrammi elluviimist ning tegutsemist eri jurisdiktsioonidesse kuuluvate pangandust reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse foorumina. EKP pangandusjärelevalve osales poliitikaaruteludel, andis eksperdiabi komitee töörühmades, tegi koostööd komitee liikmetega ELis ja kogu maailmas ning toetas asjaomaste mõjuanalüüside tegemist. See töö hõlmas muu hulgas i) tururiskikapitali raamistiku muudatusi, mille kinnitas Baseli pangajärelevalve komitee järelevalveorgan – keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm; ii) krediidiväärtuse korrigeerimise riski raamistiku muudatusi käsitleva konsultatsioonidokumendi väljatöötamist ning iii) kliendi kliiritud tuletisinstrumentide finantsvõimenduse määra käsitluse muutmist ning avalikustamisnõuete muutmist, et lahendada järelevalve alla kuuluvate üksuste tegelikkuse ilustamise probleem.

EKP pangandusjärelevalve toetab lõpuleviidud Basel III paketi täielikku, õigeaegset ja järjepidevat rakendamist

Kogu aasta jooksul jätkas Baseli pangajärelevalve komitee tööd, et saavutada oma eesmärk tagada täielik, õigeaegne ja järjepidev Basel III rakendamine ning edendada tugevat pangandusjärelevalvet üldisemas plaanis. Komitee jätkab seda tööd EKP pangandusjärelevalve abiga ka järgnevatel aastatel.

EKP pangandusjärelevalve osales ka Baseli pangajärelevalve komitee terviklikus tööprogrammis, mille käigus analüüsitakse pärast kriisi elluviidud regulatiivseid reforme. Programmi raames hinnatakse üksikute standardite tõhusust, standardite vastastikust mõju ja sidusust ning õigusliku arbitraaži ohtu, aga ka kriisijärgsete reformide laiemat makromajanduslikku mõju.

Viis EKP pangandusjärelevalve töötajat ühinesid Baseli pangajärelevalve komitee andmeanalüüsi rühmaga, et anda oma panus Baseli reformide mõju käsitlevate aruannete koostamisse. Veel üks töötaja osales globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamise rühmas, kes arvutab välja punktisummad, mille alusel tuvastatakse globaalsed süsteemselt olulised pangad.

4.3.3 Osalemine EBA töös

EKP pangandusjärelevalve töötajad on esindatud kokku 50s EBA komisjonis ja töösuunas

2019. aastal tegi EKP pangandusjärelevalve tihedat koostööd EBAga, et saavutada ühised eesmärgid, milleks on finantsstabiilsuse suurendamine ja järjepideva järelevalve edendamine Euroopa pangandussektoris.

EKP pangandusjärelevalve osales aktiivselt EBA töös kõigil tasanditel. 2019. aastal olid EKP pangandusjärelevalve töötajad esindatud kokku 50s EBA komisjonis ja töösuunas. Neist viies komisjonis täitsid EKP pangandusjärelevalve töötajad esimehe või kaasesimehe ülesandeid. EKP pangandusjärelevalve osales hääleõiguseta liikmena EBA järelevalvenõukogus.

EBA ja EKP pangandusjärelevalve ühistöö hõlmas mitmesuguseid teemasid. Palju tööd tehti 2020. aasta ELi-ülese stressitesti ettevalmistamiseks ning EKP pangandusjärelevalve töötajad aitasid muu hulgas töötada välja sellekohase metoodika, juhtimiskorra, suunised ja kvaliteedi tagamise käsiraamatu. EKP osales näiteks EBA vastuse koostamisel Euroopa Komisjoni nõuandetaotlusele Basel III lõpuleviimise paketi rakendamise kohta. Samuti aitas EKP koostada järgmisi EBA dokumente: suunised majanduslanguse oludes kohase makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks, laenude väljastamise ja jälgimise suunised, IKT- ja turvariski juhtimise suunised ning suunised kauplemisega mitteseotud tegevustest tuleneva intressiriski juhtimise kohta.

Et edendada õigusaktide ühtlustamist ELis, juhindub EBA menetlusest „järgi või selgita“.[75] Selle menetluse kohaselt peab EKP kui oluliste krediidiasutuste otsest järelevalvet tegev pädev asutus teavitama EBAt sellest, kas ta järgib või kavatseb järgida uusi suuniseid ja soovitusi. 2019. aastal saatis EKP pangandusjärelevalve EBA-le teavitused kümne suunise ja ühe soovituse kohta, mis on dokumenteeritud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.[76] Seni on EKP pangandusjärelevalve EBA-le järjepidevalt teatanud, et ta järgib või kavatseb järgida kõiki kohaldatavaid suuniseid, mille on välja andnud EBA või Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

5 EKP pangandusjärelevalve organisatsiooniline struktuur

5.1 Aruandlusnõuete täitmine

2019. aastal jätkas EKP pangandusjärelevalve tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja ELi nõukoguga

Käesolev aastaaruanne on üks peamisi kanaleid, mille kaudu EKP pangandusjärelevalve täidab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu ees. Määruses on sätestatud, et järelevalveülesannete andmist EKP-le tuleb tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. EKP peab väga oluliseks Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis täpsemalt sätestatud aruandlusraamistikust kinnipidamist ja selle täielikku kohaldamist.

Euroopa Parlamendiga arutatud tähtsamate teemade hulgas olid Basel III lõpuleviimine, rahapesu tõkestamine, keskkonnahoidlik rahastamine ning pangandusliidu tulevik

Mis puudutab suhtlust Euroopa Parlamendiga 2019. aastal, siis esitles järelevalvenõukogu esimees parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees i) EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2018. aasta aruannet (21. märtsil), ii) osales kahel korralisel avalikul kuulamisel (4. septembril ja 12. detsembril) ning iii) kolmel erakorralisel mõttevahetusel (21. märtsil, 4. septembril ja 12. detsembril). Tähtsamate teemade hulgas olid Basel III lõpuleviimine, EKP roll rahapesu tõkestamisel, keskkonnahoidliku rahastamisega seotud järelevalvepõhimõtted ja pangandusliidu tulevik.

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse ning Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelise kokkuleppega kuulas parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon 4. septembril ära Yves Merschi, kelle kohta EKP oli varem esitanud EKP järelevalvenõukogu aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku. Euroopa Parlament kiitis EKP ettepaneku 17. septembril täiskogul toimunud hääletusel heaks ja hr Mersch nimetati ametisse ELi nõukogu rakendusotsuse alusel, mis jõustus 7. oktoobril.

2019. aastal avaldas EKP 22 vastust Euroopa Parlamendi liikmete pangandusjärelevalveteemalistele kirjalikele küsimustele. Kirjades esitati küsimusi paljude teemade kohta, sealhulgas puudutasid need stressiteste, ühinemisi käsitlevaid EKP pangandusjärelevalve põhimõtteid ning juhtimise ja asjaajamisega seotud küsimusi pangandussektoris.

Peale selle saatis EKP Euroopa Parlamendile järelevalvenõukogu koosolekute protokollid, nagu on nõutud institutsioonidevahelises kokkuleppes.

Mis puutub ELi nõukogusse, siis osales järelevalvenõukogu esimees kahel eurorühma kohtumisel, millest esimene peeti 5. aprillil. Sel kuupäeval esitas järelevalvenõukogu esimees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva 2018. aasta aruande. 9. oktoobril osales järelevalvenõukogu esimees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleval mõttevahetusel.

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega jätkas EKP pangandusjärelevalve 2019. aastal oma aruandekohustuse täitmist riikide parlamentide ees. Ta avaldas viis vastust riikide parlamendiliikmetelt laekunud kirjalikele küsimustele.

Peale selle aitas EKP 2019. aastal Euroopa Kontrollikojal auditeerida Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA) seoses pankade seas korraldatud kogu ELi hõlmavate stressitestidega. Kui kontrollikoda tegeles uurimistega, mis olid seotud stressitestiraamistiku rakendamisega EBA poolt, esitas EKP teavet stressitesti kvaliteedi tagamise, stressi mõju hindamise ning stressitesti tulemuste EBA-le edastamise kohta.

EKP rakendas meetmeid, et võtta arvesse Euroopa Kontrollikoja auditiaruannetes esitatud tähelepanekuid ja soovitusi, ning sõlmis Euroopa Kontrollikojaga vastastikuse mõistmise memorandumi teabevahetuse kohta mikrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas

Samuti andis EKP Euroopa Kontrollikojale aru meetmetest, mida EKP oli rakendanud Euroopa Kontrollikoja ühtse järelevalvemehhanismi toimimist käsitlevas esimeses aruandes esitatud tähelepanekute ja soovituste arvesse võtmiseks. Suurendamaks oma välist vastutust ja järgimaks üht kontrollikoja soovitust, tegi EKP ettevalmistusi, et korraldada kõikide asjaomaste pangaliitude uuring. Nimetatud uuring aitab teha kindlaks probleemsed valdkonnad ja võimalikud parandusmeetmed ning see toimub kavakohaselt 2020. aasta esimesel poolel. Peale selle jätkas EKP tööd, et täita soovitusi, mille kontrollikoda esitas oma aruandes EKP tehtava pankade kriisijuhtimise kohta. Viimaks sõlmis EKP pangandusjärelevalve Euroopa Kontrollikojaga vastastikuse mõistmise memorandumi praktilise teabevahetuskorra kohta mikrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas. Seda on täpsemalt käsitletud infokastis 5.

Infokast 5
EKP ja Euroopa Kontrollikoja vastastikuse mõistmise memorandum

EKP peab Euroopa Kontrollikoja auditeid väga väärtuslikuks. EKP kindel soov on endiselt teha kontrollikojaga tihedalt koostööd ja esitada talle kogu vajalik teave tema töö hõlbustamiseks. Märgina mõlema poole heast tahtest ning ühisest kavatsusest teha edasiviivat koostööd kontrollikoja poolt EKP pangandusjärelevalve kohta tehtavate auditite raames sõlmisid Euroopa Kontrollikoda ja EKP 9. oktoobril 2019. aastal vastastikuse mõistmise memorandumi. Nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumis on kehtestatud kahe asutuse vaheline praktiline teabevahetuskord mikrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas. See kord võimaldab kontrollikojal taotleda ja saada kõiki dokumente ja kogu teavet, mida tal on EKP pangandusjärelevalve auditeerimiseks vaja. Rangelt konfidentsiaalseid dokumente kaitstakse täiel määral ja juurdepääs tundlikule pangateabele antakse kontrollitud keskkonnas EKPs kohapeal.

Vastastikuse mõistmise memorandumis korratakse EKP ja Euroopa Kontrollikoja sõltumatust nende ülesannete täitmisel ning selle eesmärk on tagada asjakohane läbipaistvus ja aruandlus. Vastastikuse mõistmise memorandumis käsitletakse üksnes neid auditeid, mida Euroopa Kontrollikoda teeb EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi määruse alusel antud järelevalveülesannete kohta, ning memorandum kajastab kontrollikojale ELi õiguse alusel määratud auditeerimisvolitusi.

5.2 Läbipaistvus ja teabevahetus

Teabevahetus on tähtis vahend, mille abil saab tagada, et EKP pangandusjärelevalve rolli mõistavad hästi nii järelevalve alla kuuluvad pangad kui ka lai ring pangandussüsteemiga seotud sidusrühmi. Seega levitab EKP pangandusjärelevalve teavet korrapäraselt. Selleks jätkas EKP pangandusjärelevalve 2019. aastal oma tegevuse selgitamist mitmesuguste suhtluskanalite, sealhulgas EKP pangandusjärelevalve veebisaidi ja mitme sotsiaalmeediavõrgustiku kaudu. EKP pangandusjärelevalve on seadnud kindlaks eesmärgiks tagada järelevalvetegevuse läbipaistvus, teavitades avalikkust korrapäraselt viimatisest arengust ja järelevalvealastest põhikontseptsioonidest. 2019. aastal pidasid järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees 25 kõnet ning EKP esindajad järelevalvenõukogus 14 kõnet; ühtekokku anti 15 meediaintervjuud. EKP pangandusjärelevalve avaldas 28 pressiteadet ja üheksa kirja otsese järelevalve alla kuuluvatele pankadele. 2019. aastal avaldati ka enam kui 6300 tellijaga digiväljaandena kord kvartalis ilmuva järelevalveuudiskirja neli järgmist väljaannet. Samuti avaldas EKP pangandusjärelevalve oma põhitegevuse tulemused, näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning likviidsuse stressitesti koondtulemused, Nordea ja kuue Bulgaaria panga põhjalikud hindamised ja sanktsioonide kehtestamise otsused. EKP kasutas jätkuvalt kõiki sotsiaalmeediakanaleid, et teavitada avalikkust viimatisest arengust ja selgitada põhilisi kontseptsioone.

Peale selle korraldas EKP pangandusjärelevalve oma kolmanda pangandusjärelevalve foorumi ja kandis seda internetis otse üle. Foorumist võttis osa 180 esindajat pankadest, riiklikest pädevatest asutustest, ELi institutsioonidest, audiitorite seast, mõttekodadest ja meediakanalitest. EKP pangandusjärelevalve jätkas pingutusi noorema publiku tähelepanu tõmbamiseks ja selleks osales esimees kahes EKP dialoogis noortega. Esimene neist toimus Portugali keskpangas Lissabonis ja selles osales 50 noort finantsvaldkonna spetsialisti. Teine dialoog tõi kokku 350 üliõpilast ja vilistlast Rooma Sapienza ülikoolist. EKP pangandusjärelevalve algatas ka avaliku konsultatsiooni järelevalvetasude raamistiku kohta[77], mille tulemusel koostati asjakohast protsessi ja tulemusi käsitlev teatiste pakett. 2019. aastal vastas EKP enam kui 1500-le üldsuselt saadud pangandusjärelevalveteemalisele päringule, milles käsitleti üksikuid panku, tegevuslubasid ja finantstehnoloogilisi küsimusi. Samuti korraldas EKP spetsiaalselt EKP järelevalveülesannetega seotud teemadel 32 loengut, millel osales üle 1300 kuulaja.

5.3 Otsuste tegemine

5.3.1 Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee koosolekud ja otsused

EKP järelevalvenõukogu koosneb esimehest (ühekordne viieaastane ametiaeg), aseesimehest (valitakse EKP juhatuse liikmete hulgast), neljast EKP esindajast ja riiklike pädevate asutuste esindajatest. Kui riiklik pädev asutus ei ole riigi keskpank, võib riikliku pädeva asutuse esindajaga ühineda liikmesriigi keskpanga esindaja. Sel juhul käsitatakse kõiki neid esindajaid kokku hääletamisel siiski ainult ühe liikmena.

2019. aasta aprillis tegi EKP nõukogu ettepaneku nimetada EKP järelevalvenõukogu aseesimeheks EKP juhatuse liige Yves Mersch. Pärast tema ärakuulamist Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis kiitis Euroopa Parlamendi täiskogu 2019. aasta septembris heaks tema ametisse nimetamist soovitava raporti, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 2019. aasta oktoobris.

2019. aastal määrati EKP esindajatena järelevalvenõukogusse Edouard Fernandez-Bollo, Kerstin af Jochnick ja Elizabeth McCaul, kes ühinevad 2016. aastal ametisse nimetatud Pentti Hakkaraineniga.

Järelevalvenõukogu

Esireas (vasakult): Gottfried Haber, Eric Cadilhac, Jekaterina Govina, Ana Paula Serra, Liga Kleinberga (Kristīne Černaja-Mežmale asendusliige), Andrea Enria, Yves Mersch, Catherine Galea, Anneli Tuominen, Margarita Delgado, Stelios Georgakis.
Keskmises reas (vasakult): Denis Beau, Vladimír Dvořáček, Zoja Razmusa, Päivi Tissari, Maive Rute, Edouard Fernandez-Bollo, Alessandra Perrazzelli, Kerstin af Jochnick, Elizabeth McCaul, Irena Vodopivec Jean.
Tagareas (vasakult): Ed Sibley, Ilias Plaskovitis, Tom Dechaene, Felix Hufeld, Helmut Ettl, Pentti Hakkarainen, Kilvar Kessler, Claude Wampach, Joachim Wuermeling, Thijs van Woerden (Frank Eldersoni asendusliige), Oliver Bonello.

2019. aastal toimus 18 EKP järelevalvenõukogu koosolekut. Nendest 13 toimusid Frankfurdis ja neli telekonverentsina. Üks koosolek peeti Portugali keskpanga kutsel Lissabonis.

Järelevalvenõukogu juhtkomitee[78] pidas 2019. aastal seitse koosolekut ja kõik need toimusid Frankfurdis. Aprillis toimus tavapärane rotatsioon ning vahetusid viis riiklike pädevate asutuste esindajat, kes olid juhtkomiteesse ametisse nimetatud aastaks.

2019. aastal andis EKP välja 2356[79] järelevalveotsust[80], mis olid suunatud konkreetsetele järelevalve alla kuuluvatele üksustele (vt joonis 6). EKP tööüksuste juhid tegid nimetatud otsustest 961, järgides otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistikku seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega. Ülejäänud 1395 otsust tegi EKP nõukogu vastuväidete mitteesitamise menetluse raames järelevalvenõukogu ettepaneku eelnõu alusel. Enamik järelevalveotsuseid olid seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise (47,3%), järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) (8,6%), sisemudelite (7,5%), omavahendite (7,0%) ja olulise osaluse (5,5%) menetlusega.

Peale kindlaid panku puudutavate lõplike otsuse-eelnõude, mis esitati EKP nõukogule heakskiitmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluse raames, tegi järelevalvenõukogu otsuseid ka mitme horisontaalse küsimuse kohta, mis olid seotud eelkõige ühtsete metoodikate ja raamistike rakendamisega konkreetses järelevalvevaldkonnas. Mõne sellise otsuse koostasid järelevalvenõukogu volitatud ajutised struktuurid. Need koosnesid EKP ja riiklike pädevate asutuste kõrgema taseme juhtidest. Need struktuurid tegid ettevalmistusi sellistel teemadel nagu SREPi metoodika ja protsesside lihtsustamine ühtses järelevalvemehhanismis.

Järelevalvenõukogu tegi enamiku otsuseid kirjaliku menetluse teel[81].

34 pangagruppi 117st, mis olid 2019. aastal EKP otsese järelevalve all, soovis saada EKP ametliku otsuse muus ELi ametlikus keeles kui inglise keel (2018. aastal oli see arv 35).

Joonis 6

Järelevalvenõukogu otsused 2019. aastal

Märkused.
1) See arv hõlmab konkreetsete järelevalveotsustega seotud kirjalikke menetlusi ja muude teemadega, nagu ühtsed metoodikad ja järelevalvenõukogu konsultatsioonid, seotud kirjalikke menetlusi. Üks kirjalik menetlus võib sisaldada mitut järelevalveotsust.

2) See arv sisaldab konkreetseid järelevalveotsuseid, mis on suunatud järelevalve alla kuuluvatele üksustele või nende võimalikele omandajatele, ning riiklikele pädevatele asutustele seoses oluliste ja vähem oluliste krediidiasutustega antud juhiseid. Üks otsus võib sisaldada mitut järelevalvealast heakskiitu. Seoses delegeerimisraamistiku kohaldamisega ei kiitnud kõiki selles arvus kajastuvaid järelevalveotsuseid heaks järelevalvenõukogu ega võtnud vastu EKP nõukogu. Peale selle tegi järelevalvenõukogu ka muid otsuseid mitme horisontaalse (nt ühtsed metoodikad) ja institutsioonilise küsimuse kohta.
3) 1114 sobivuse ja nõuetekohasuse otsuse taga on 2967 eraldiseisvat menetlust (vt punkt 2.1.2).

5.3.2 Lisameetmed otsustamisprotsessi sujundamiseks

2019. aastal laiendati delegeerimisraamistikku veelgi

Üks otsustusprotsessi tõhusust märkimisväärselt suurendanud meede oli delegeerimisraamistiku[82] laiendamine EKP juhatuse poolt rutiinsete EKP järelevalveotsuste täiendavatele liikidele. See on kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi lihtsustamise töörühma ettepanekuga. 2019. aasta märtsis laiendati delegeerimisraamistikku eelkõige riigi õiguses sätestatud järelevalvevolitustega seotud otsustele. 2019. aasta augustis laiendati raamistikku veelgi selliste otsuste tegemise pädevusele, mis on seotud krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

Peale selle sujundati ja automatiseeriti teabe edastamist järelevalvenõukogule ning parandati teabevahetuse kvaliteeti. Järelevalvenõukogu tegevust aitasid optimeerida ja lihtsustada ka tõhustatud jälgimisrakendused.

5.3.3 Vaidlustusnõukogu tegevus

Vaidlustusnõukogu[83] on EKP organ, kuhu kuuluvad liikmed, kes on nii isiklikult kui ka kollektiivselt EKPst sõltumatud. EKP nõukogu on neile usaldanud järelevalveküsimustes tehtud otsuste läbivaatamise, kui selleks esitatakse vastuvõetav läbivaatamistaotlus.[84]

2019. aastal esitati vaidlustusnõukogule neli uut taotlust EKP järelevalveotsuse halduskorras läbivaatamiseks (vt tabel 4). Vaidlustusnõukogu võttis samal aastal vastu viis arvamust, millest üks oli seotud 2018. aastal esitatud läbivaatamistaotlusega. Kahes arvamuses leidis vaidlustusnõukogu, et taotlused olid vastuvõetamatud. Ühes arvamuses tegi vaidlustusnõukogu ettepaneku, et algsed EKP otsused tuleks tühistada ja asendada uute otsustega. Veel ühes arvamuses tegi vaidlustusnõukogu ettepaneku, et algne otsus tuleks asendada muudetud otsusega. Viimases arvamuses pakkus vaidlustusnõukogu välja, et otsus tuleks asendada samaväärse sisuga otsusega. Kahe juhtumi puhul korraldas vaidlustusnõukogu uurimisetapis ärakuulamise, mis andis taotlejale ja EKP-le lisavõimaluse vaidlustatud otsust kommenteerida.

Tabel 4

Vaidlustusnõukogu läbivaatamiste arv

Allikas: EKP.
* Ühes arvamuses käsitleti kahte EKP otsust.

Läbivaatamiste teemad ja tähtsad küsimused

Vaidlustusnõukogu poolt 2019. aastal lõpetatud arvamustes käsitleti mitut liiki järelevalveotsuseid ja need puudutasid järgmisi teemasid:

  • võimalus muuta anonüümseks EKP otsus halduskaristuse määramise kohta kapitalinõuete määruses sätestatud nõuete rikkumise eest. EKP otsuse avaldamine lükati edasi nii kauaks, kuni EKP nõukogu võttis pärast vaidlustusnõukogu arvamuse läbivaatamist vastu lõpliku otsuse;
  • ajutised menetluslikud meetmed, mida võeti osana tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlusest;
  • Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ühissuuniste (finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamise kohta) tõlgendamine eelkõige seoses kavandatava omandaja usaldusväärsusega;
  • läbivaatamistaotluse vastuvõetavus seoses sellega, et EKP on teinud ühtse kriisilahenduskorra määruse alusel kindlaks, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv;
  • hindamine, kas on järgitud nõuetekohase protsessi nõudeid, eelkõige õigust olla ära kuulatud, ning EKP-le antud kaalutlusõiguse piiranguid teatavate sisemudelit käsitlevate otsuste puhul, mis on seotud EKP sisemudelite sihipärase läbivaatamise projektiga, võttes seejuures arvesse ka sisemudelite sihipärase läbivaatamise juhendit.

5.4 EKP pangandusjärelevalve töötajad

2020. aastal hakatakse ellu viima EKP pangandusjärelevalve keskpikka stabiliseerimisstrateegiat

2019. aastal oli EKP pangandusjärelevalve viies peamises tegevusharus 1189 täistööajale taandatud kinnitatud ametikohta (2018. aastal 1099).

2019. aastal kinnitas EKP nõukogu ametikohtade arvu suurenemise 90 täistööajale taandatud ametikoha võrra EKP pangandusjärelevalve põhitegevusharudes ja 18 täistööajale taandatud ametikoha võrra tegevusharudes, mis osutavad ühiseid teenuseid ühtse järelevalvemehhanismiga seotud ülesannete täitmiseks. Peaaegu pool nimetatud 90 ametikohast olid vajalikud seoses Brexitiga. EKP pangandusjärelevalve põhitegevusharude tarbeks 2019. aastal loodud ülejäänud ametikohad olid eelkõige seotud sellega, et stressitestidega seotud ülesandeid, mille täitmiseks kasutati varem väliskonsultantide abi, täidaksid koosseisulised töötajad.

2020. aastast kohaldatakse EKP pangandusjärelevalvele stabiilse eelarve koostamise põhimõtet. See hõlmab võimalike tulevaste sisemiste ja välisressursside tekke põhjuste kindlakstegemist ning nende konkreetsete valdkondade kindlaksmääramist, kus saab tõhusust veelgi parandada. Nimetatud eesmärk hõlmab EKP pangandusjärelevalve eelarve stabiliseerumist 2023. aastast ning kavakohaselt ei ole edaspidi vaja ressursse süstemaatiliselt suurendada. Siinkohal ei ole arvesse võetud konsultantide ülesannete võimalikku üleandmist koosseisulistele töötajatele ega Euroopa pangandusjärelevalvega seotud tulevast töövoogu. 2020. aastaks on EKP pangandusjärelevalve ja sellega seotud sisemiste ühiste teenuste puhul lisaressursse vaja kokku 112,5 täistööajale taandatud ametikoha ulatuses.

EKP pangandusjärelevalve sisemine reorganiseerimine

EKP pangandusjärelevalve organisatsioonilised muudatused, mille EKP juhatus heaks kiitis, hõlmasid mikrotasandi usaldatavusjärelevalve I peadirektoraadi ühe uue osakonna (XVI osakonna) ja ühe uue allüksuse loomist. Selle eesmärk oli viia osakondade ülesehitus taas kooskõlla sihtmudeliga, mis kehtestati Euroopa pangandusjärelevalve loomisel. Uus osakond tegeles kahe teemaga: kontrolli ulatus ja piisava ametiaja nõue oluliste krediidiasutustega tegelemisel.

Mitmekesisus

Mis puudutab soolist mitmekesisust, siis 2019. aastal kasvas naistöötajate osakaal 40%-lt 41%-le kõigist alalistest ja tähtajalistest EKP pangandusjärelevalvega seotud põhitegevusharudes töötavatest töötajatest. Juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal veidi suurenes: 2018. aastal oli see 31% ning 2019. aastal 32%. Samuti kasvas mittejuhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal aasta arvestuses 42%-lt 43%-le.

Ühtse järelevalvemehhanismi raames tehtav koostöö

Euroopa pangandusjärelevalve ülesannete ja eesmärkide eduka täitmise alus on EKP ja riiklike pädevate asutuste tihe koostöö. Sellega seoses osalesid riiklike pädevate asutuste töötajad nii ühistes järelevalverühmades, aga ka kohapealsetes kontrollides, horisontaalsetes projektides ja töörühmades.

Mis puutub ühistesse järelevalverühmadesse, siis koosnevad need 2019. aastal kohaldatud uue mehitamismetoodika alusel 37% ulatuses EKP järelevalvetöötajatest ja 63% ulatuses riiklike pädevate asutuste järelevalvetöötajatest (vt tabel 5).

Tabel 5

Riiklike pädevate asutuste ja EKP mehitatud ühised järelevalverühmad

Allikas: EKP.
Märkused. Näitajad on esitatud 2019. aasta detsembri seisuga. Eeltoodud tabel ei sisalda ühiseid järelevalverühmi, mis on seotud pankadega, mida ei liigitata 2020. aastal enam olulisteks krediidiasutusteks või mis on saanud olulisteks krediidiasutusteks pärast tegevuse euroalale ületoomist, mille on tinginud Brexit.

2019. aastal jätkus ühtse järelevalvemehhanismi õppekava edasiarendamine, et täita õppimis- ja arenemisvajadusi, edendada ühtset järelevalvekultuuri ning tagada, et Euroopa pangandusjärelevalve suudab lahendada praeguseid probleeme. Selleks lisati muude põhiliste valdkondade seas õppekavasse IT-riski käsitlevate seminaride sari, mis hõlmab selliseid aspekte nagu pankade IT-juhtimine, IT-strateegia ja -tegevus ning IT-tegevuse edasiandmine. Samuti muudeti koordinaatorite (näiteks ühiste järelevalverühmade koordinaatorite, kohalike koordinaatorite või riskivaldkondade rühmade juhtide) õppekava ühiste järelevalverühmadega seotud osas, et täita paremini nende vajadusi. 2020. aasta eesmärk on edendada koostööd, parandada haldust ning täiendada praegust õppekava lisakursuste, juhtuuringutel põhinevate uute kursuste ja e-õppe võimalustega.

Peale selle täiendati taas kontrollides osalevatele ühtse järelevalvemehhanismi töötajatele mõeldud koolitusprogrammi neli täisnädalat kestvate õppesessioonidega, mis toimusid eri kuupäevadel ja eri asukohtades. Kokku pakuti enam kui 25 õppesessiooni, kus käsitleti kõiki peamisi SREPi riskiliike, aga ka pehmeid oskusi ja kontrollideks vajalikke protsesse. Selles koolitusprogrammis osales enam kui 30% ligikaudu 1200st kohapealsest kontrollide tegijast, kes töötavad Euroopa pangandusjärelevalve alal.

2019. aasta juunis võeti ühistes järelevalverühmades kasutusele uus tagasisidemenetlus JST Share and Connect. Menetlus põhineb õiguslikul alusel, millega kehtestatakse ühiste järelevalverühmade eesmärkide määratlemise ja tagasiside edastamise põhimõtted[85]. Menetluse põhieesmärk on soodustada dialoogi selle kohta, mida ja kuidas esitatakse ning millisel viisil teevad rühmad koostööd, et saavutada oma aastaeesmärke. Menetlus on kahe järgmise katseprojekti tulemus: EKP ja riiklike pädevate asutuste esindajate vaheline ulatuslik teabevahetus ning personalidirektoraadi, mikrotasandi usaldatavusjärelevalve I peadirektoraadi ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve II peadirektoraadi sisemised arutelud.

Samuti korraldati ühiste järelevalverühmade sisese liikuvuse suurendamiseks kaks programmi. Esimene neist on ühiste järelevalverühmade sisene töökoha vahetust hõlmav katseprojekt, mis võimaldab ühiste järelevalverühmade liikmetel liikuda kaheks nädalaks EKPst või riiklikust pädevast asutusest füüsiliselt teise asutusse, kusjuures nad jäävad samal ajal samasse ühisesse järelevalverühma ja tegelevad samade ülesannetega. Kulud kaetakse tööreise käsitlevate kohalike reeglite alusel. Teine programm on ühiste järelevalverühmade sisene lähetusprogramm, mille kaudu saavad riiklike pädevate asutuste töötajad liituda kolmeks kuuks EKPga nn ESCB/IO lepingu alusel. Mõlemad programmid on avaldanud osalejatele positiivset mõju järgmistes aspektides: i) vastuvõtva asutuse töökultuuri ning EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelise dünaamika parem mõistmine; ii) ühtse järelevalvemehhanismi ühise kultuuri edendamine ning iii) kasulike oskuste omandamine tulevasteks ülesanneteks ühistes järelevalverühmades.

Kohapealsete missioonide mehitamine

Kohapealsed kontrollid kavandatakse ja mehitatakse tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega, kes tagavad enamiku missioonijuhtidest ja kontrollirühma liikmetest.

Et järgida Euroopa Kontrollikoja soovitust, on Euroopa pangandusjärelevalve mitmeaastane eesmärk suurendada piiriüleste[86] ja segarühmade[87] kohapealsete missioonide osakaalu. Selle algatusega soovitakse saavutada mitut eesmärki, et:

  • ühtlustada kohapealsete kontrollide metoodika kohaldamist ning jagada kohapealseid eriteadmisi Euroopa pangandusjärelevalves;
  • tagada missiooni hea kvaliteet ja oluliste krediidiasutuste võrdne kohtlemine, arvestades samal ajal kohalike erisustega;
  • tagada lisavaatenurk panga olukorrast läbi liikmesriigivälise pädeva asutuse töötajate silmade;
  • suurendada kohapealsete töötajate meeskonnavaimu ja luua ühtne kohapealne kultuur;
  • tugevdada Euroopa pangandusjärelevalve mainet ja usaldusväärsust.

Et edendada piiriüleseid ja segarühmade missioone, on riiklike pädevate asutuste kontrollijatele loodud mitu valikuvõimalust. Olulisel kohal on võimalus minna piiriülese või segarühma missiooni ajaks EKPsse lähetusse. Selle võimaluse korral sõlmivad töötajad EKPga nn ESCB/IO lepingu (sellisel juhul ei kohaldata nende töötajate suhtes enam riikliku pädeva asutuse senist töökorraldust), mille puhul palga-, reisi- ja majutuskulud katab EKP. See võimalus tehti kättesaadavaks 2018. aastal ja seda on laialdaselt kasutatud: 2019. aastal väljastati riiklike pädevate asutuste kontrollijatele 186 nimetatud lepingut piiriülesteks ja segarühmade missioonideks, mis soodustab töötajate vahetust Euroopa pangandusjärelevalve raames. Nende lepingute kaudu tagasid riiklikud pädevad asutused missioonide toetuseks 61,3 täistööajale taandatud ametikohta. Tänu sellisele korrale said EKP ja riiklikud pädevad asutused mehitada 2019. aastal Euroopa pangandusjärelevalve raames kokku 73 piiriülest missiooni ja 19 segarühma missiooni.

Nimetatud lepingu sõlminud kontrollirühmaliikmete töötingimused on võrdsed. See soodustab kaasava meeskonnavaimu ja ühtse kohapealse kultuuri tekkimist. Samuti tõhustab see kohapealsete ressursside asendatavust Euroopa pangandusjärelevalves. Näiteks kui mõnes valdkonnas jääb konkreetsest asjatundlikkusest vajaka, lahendatakse olukord ekspertide saatmisega teisest järelevalveasutusest.

5.5 Tegevusjuhendi rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt peab EKP-l olema tegevusjuhend, mida kohaldatakse pangandusjärelevalvega seotud EKP töötajate ja juhtkonna suhtes ning milles käsitletakse huvide konflikte. Asjaomased sätted sisalduvad EKP eetikaraamistikus, mida rakendab vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus.

2019. aastal jätkas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus tööd, et luua kogu EKPSis ja Euroopa pangandusjärelevalves tugev eetikakultuur ning toetada eetikanormide ja rakendamistavade edasist ühtlustamist eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühma kaudu. EKPs on kõik äsja tööle võetud EKP pangandusjärelevalve töötajad läbinud kohustusliku e-õppe programmi ning neid on kutsutud suurendama veelgi oma teadlikkust eetiliste dilemmade kohta spetsiaalsetel selleteemalistel seminaridel. Peale selle on vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus vastanud ligikaudu 1850-le väga mitmesugustel teemadel laekunud taotlusele, millest peaaegu poole esitasid EKP pangandusjärelevalve töötajad. Enam kui 40% neist taotlustest puudutasid töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid; sellele järgnesid ametiaja lõppemisel kohaldatavad piirangud ja huvide konfliktiga seotud küsimused (vt diagramm 26).

Diagramm 26

EKP pangandusjärelevalve töötajatelt 2019. aastal laekunud taotluste ülevaade

Allikas: EKP.

Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus nõustas kõiki EKP töötajaid eetikaküsimustes ning kontrollis töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid. Kuigi kontrolli käigus tuvastati piiratud arv mittevastavuse juhtumeid, millest umbkaudu 25% olid seotud EKP pangandusjärelevalve töötajatega, ei olnud ühelgi juhul tegu tahtliku väärkäitumise või muude raskete mittevastavuse juhtumitega.

2019. aastal oma ametikohalt lahkunud pangandusjärelevalve töötajatest kahe puhul rakendati kooskõlas eetikaraamistikuga ooteaega ehk töölepingute vaheperioodi.

Et 1. jaanuaril 2019. aastal jõustus EKP kõrgetasemeliste töötajate ühtne tegevusjuhend, hindas EKP eetikakomitee äsja kasutusele võetud huvide deklaratsioone, mille esitasid kõik järelevalvenõukogu liikmed. Seejärel avaldati täidetud deklaratsioonid EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Peale selle andis komitee välja 17 arvamust, mis olid seotud EKP kõrgetasemeliste töötajatega, kes tegelevad pangandusjärelevalvega. Enamik arvamusi oli seotud huvide konfliktiga.

Järelevalveasutuste koostöö ning organisatsiooni- ja eetikakultuuri edendamine Euroopa pangandusjärelevalves hoogustus tänu eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühmale veelgi. Sellest on saanud teabevahetuskeskus ning foorum ühtse tegevusjuhendi järjepideva rakendamise toetamiseks ühtses järelevalvemehhanismis.

5.6 Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtte kohaldamine

2019. aastal kohaldati rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtet peamiselt seoses teabevahetusega eri poliitikavaldkondade vahel.[88]

Kooskõlas otsusega EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta[89] kohaldati selle teabevahetuse suhtes teabe vajalikkuse nõuet ning seega pidid kõik poliitikavaldkonnad tõendama, et taotletav teave on vajalik nende tööeesmärkide saavutamiseks. Enamikul juhtudel võimaldas juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele seda teavet omanud EKP poliitikavaldkond. Seda tehti kooskõlas otsusega EKP/2014/39, mille kohaselt võivad juurdepääsu anonüümseks muudetud andmetele või poliitiliselt mittetundlikule teabele anda poliitikavaldkonnad ise. Seega ei pidanud EKP juhatus võimalike huvide konfliktide lahendamiseks sekkuma.

Otsusest EKP/2014/39 tulenevalt oli EKP juhatuse osalus mõnel juhul siiski vajalik, et anda luba konkreetsete pankadega seotud anonüümseks muutmata teabe või poliitiliselt tundlike hinnangute vahetamiseks. Juurdepääs teabele võimaldati, lähtudes teabe vajalikkuse põhimõttest pärast äriliste kaalutluste hindamist ning piiratud ajaks, tagamaks, et teabe vajalikkuse nõue oleks kõigil asjakohastel ajahetkedel täidetud.

Otsuste tegemise tasandil ei tekitanud ülesannete lahusus probleeme ja puudus lepituskomisjoni sekkumise vajadus.

5.7 Andmete aruandlusraamistik ja teabehaldus

5.7.1 Muudatused andmete aruandlusraamistikus

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 140 lõikega 4 vastutab EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste esitatud andmete kogumise ja kvaliteedi läbivaatamisega seotud protsesside korraldamise eest.[90] Põhieesmärk on tagada, et pangandusjärelevalveasutused kasutaksid usaldusväärseid ja ajakohaseid järelevalveandmeid.

Andmekvaliteedi lisakontrollid avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Osana andmete kvaliteedi hindamisest ajakohastas EKP 2019. aastal andmekvaliteedi lisakontrollide nimekirja, mis koostati koos riiklike pädevate asutustega ja mis on esitatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Nimetatud kontrollide eesmärk on täiendada Euroopa Pangandusjärelevalve avaldatud kontrollieeskirju ja parandada järelevalveandmete kvaliteeti. 2019. aastal alustas EKP ka EBA rakenduslike tehniliste standardite alusel edastatud järelevalveandmete kvaliteedi hindamise tulemuste avaldamist. Tulemused avaldatakse kord kvartalis ning need on avalikkusele koondandmetena kättesaadavad EKP pangandusjärelevalve veebisaidi järelevalveandmete rubriigis.

Järelevalvealased koondandmed ja kolmanda samba valikuliselt avalikustatud andmed avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil

2019. aastal suurendas EKP veelgi EKP pangandusjärelevalve veebisaidil avaldatud järelevalveandmete läbipaistvust ja kättesaadavust. Kõigepealt hakkas EKP kord kvartalis välja andma pressiteadet, milles käsitletakse muutusi kapitali adekvaatsuse, varade kvaliteedi ja likviidsuse olulistes suhtarvudes. Peale selle laadib EKP nüüd järelevalvealased koondandmed üles EKP statistika andmeaita, mis võimaldab kasutajatel aegridasid hõlpsalt alla laadida. Lõpuks jätkas EKP kolmanda samba teabe põhjalikumat avaldamist pankade tasandil: peale kolme maksevõime- ja finantsvõimenduse määra, mille olulised krediidiasutused avaldavad kõrgeimal konsolideerimistasemel 19 euroala riigis, sisaldas 2019. aastal avaldatud teave ka kõikide globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste ja muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste likviidsuskattekordaja avalikustamise vormi (EU-LIQ1), mis hõlmab kvaliteetseid likviidseid varasid, väljaminevat ja sissetulevat rahavoogu ning nende jaotusi.

2019. aastal jätkus andmete lõimimisega seotud töö

Edusamme on tehtud ka aruandluse tõhususe suurendamise ja pankade aruandluskoormuse vähendamise vallas. Esiteks arendati edasi pankade ühtset aruandluse käsiraamatut (BIRD)[91], et lisada selle andmebaasi varade koormamise nõuded, kriisilahenduse kavad ja FINREPi versioon 2.8. COREPi krediidiriski kaasamine kooskõlas sisereitingutel põhineva meetodi ja standardmeetodiga ning väärtpaberistamise ja FINREPi viivislaenude lisamine on praegu lõppfaasis. Pankade ühtse aruandluse käsiraamatu sisendikihi kasutamine mitmesuguste aruandlusnõuete tuletamiseks käsiraamatus kirjeldatud viisil on katsetamisel, et parandada võimalikud vastuolud ning tõendada käsiraamatu usaldusväärsust ja toimivust.

Samuti toetab EKP Euroopa Pangandusjärelevalvet muudetud kapitalinõuete määruse (CRR II) artiklist 430c tuleneva volituse täitmisel, mille raames hindab Euroopa Pangandusjärelevalve statistiliste andmete, kriisilahendusega seotud andmete ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumise integreeritud süsteemi teostatavust. Integreeritud süsteemi eesmärk peaks olema aruandluse tõhususe suurendamine, kasutades selleks ühtseid definitsioone ning vältides kattuvusi, täiustada andmete edastamist ametiasutuste vahel ja parandada andmete kvaliteeti.

5.7.2 Ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteem

Järelevalvetöötajad tuginevad oma igapäevategevuses ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteemile IMAS. IMAS on ühine IT-platvorm, mis võimaldab järelevalvetöötajatel jagada teavet olenemata sellest, kas nad asuvad EKPs või riiklikus pädevas asutuses ning kas nad on ühise järelevalverühma või mingi erifunktsiooni liikmed. Niisiis hõlbustab IMAS ühe rühma meetodi rakendamist ning aitab tagada asjakohaste juurdepääsuõiguste põhimõtete järgimise. IMAS toetab tõhusat ja ühtlustatud järelevalvetegevust, sest selle kaudu on võimalik rakendada protsesse, nagu SREP, kohapealsed kontrollid ja tegevuslubadega seotud menetlused, täpselt ja tulemuslikult automatiseeritud töövoogude kaudu, mis jälgivad ja registreerivad kogu asjakohase teabe. See tagab andmete võrreldavuse pankade vahel ja aitab teha horisontaalseid analüüse.

Uus andmebaas IDRA (IMASi andmearuandlus ja -analüütika) tagab paindliku juurdepääsu järelevalveandmetele ning selle kaudu on kõikidele IMASi kasutajatele antud uued andmehaldusvõimalused, mille kaudu toetatakse süvendatud andmeanalüütikat.

5.7.3 Stressitestide platvorm ja kohapealsete kontrollide krediidirakendus

Euroopa järelevalveasutused saavad stressitestide tegemisel ja krediiditoimikute läbivaatamisel kasutada selleks väljatöötatud IT-süsteemi STAR (stressitestide aruandlus) abi. STARi platvorm toetab stressitestide tegemist algusest lõpuni – alates stressitestiks vajalike andmete kogumisest ja analüüsist kuni tagasiside andmiseni osalevatele krediidiasutustele. See suurendab tõhusust protsesside automatiseerimise ja stressitesti tulemuste analüüsimise toetamise kaudu ning võimaldab kasutajatel EKPst, riiklikest pädevatest asutustest ja osalevatest krediidiasutustest töötada keskses veebipõhises platvormis, mis on turvaline ja vastab ühtse järelevalvemehhanismi juurdepääsuõiguste põhimõtetele.

STARi taristu toetab ka kohapealsete kontrollide krediidirakendust, mis loodi krediidiriski missioonide tõhususe ja ühtlustamise parandamiseks. See aitab läbida krediidiriski missioonide eri etappe, automatiseerib töövooge, koostab aruandeid ning tagab platvormi laenuportfellide põhjalikumaks analüüsiks.

6 Eelarvega seotud aruandlus

6.1 2019. aasta kulud

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peavad EKP-l olema oma järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid. Neid vahendeid rahastatakse EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest järelevalvetasudest.

Järelevalveülesannete täitmisel tekkivad kulud on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad. EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. EKP nõukogu võtab vastu EKP aastaeelarve EKP juhatuse ettepanekul ning pärast järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega pangandusjärelevalvet puudutavates küsimustes konsulteerimist. EKP nõukogu abistab eelarvekomitee (BUCOM), kuhu kuuluvad kõigi eurosüsteemi keskpankade ja EKP esindajad. Eelarvekomitee abistab EKP nõukogu, esitades talle hinnangud eelarve planeerimist ja järelevalvet käsitlevate EKP aruannete kohta.

2019. aasta kulud olid laias laastus prognoosidega kooskõlas

EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud hõlmavad peamiselt EKP pangandusjärelevalve peadirektoraatide otseseid kulusid. Järelevalvefunktsioon tugineb ka EKP olemasolevate tugitegevusharude osutatavatele ühistele teenustele, mis hõlmavad kinnisvarahaldust, personalijuhtimist, haldusteenuseid, eelarvet ja kontrolli, raamatupidamisarvestust, õigus-, kommunikatsiooni- ja tõlketeenuseid, siseauditi- ning statistika- ja infotehnoloogiateenuseid.

2019. aasta aprillis võttis EKP nõukogu vastu EKP otsuse 2019. aastal järelevalvetasudest hüvitatava summa kohta. Otsuses prognoositi pangandusjärelevalve ülesannete täitmisega seotud kuludeks aastas 559,0 miljonit eurot.[92] 2019. aasta lõpus olid EKP järelevalveülesannetega seotud kulud 537,0 miljonit eurot (vt tabel 6). Kulusid kanti 2019. aasta aprillis esitatud prognoosist 4% vähem, mis annab märku sellest, et kulude planeerimisel on tekkimas suurem stabiilsus. Sellest tulenenud 22,0 miljoni euro suurune ülejääk tasaarveldatakse täielikult järelevalvetasude kogusummaga, mida nõutakse 2020. aasta tasuperioodi eest ning mille eest väljastatakse arved järelevalvetasude muudetud raamistiku alusel tagantjärele[93] 2021. aastal.

Tabel 6

EKP järelevalveülesannete kulud funktsioonide kaupa

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

EKP rühmitab oma kulud funktsioonipõhise liigituse alusel, et neid oleks võimalik eristada. EKP järelevalveülesannete puhul on peamised tegevusest lähtuvad rühmad järgmised:

  • oluliste pankade või pangagruppide otsene järelevalve;
  • vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevalve järelevaatamine (kaudne järelevalve);
  • horisontaalsete ülesannete täitmine ja eriteenuste osutamine.

Liigituse kindlaksmääramisel lähtutakse kuludest, mis tekivad asjaomaste järelevalveülesannete eest vastutavatel EKP tegevusharudel. Iga rühma kohta esitatud kulud sisaldavad ka proportsionaalset osa EKP tugitegevusharude osutatud ühistest teenustest. EKP kasutab neid liigitusi ka selleks, et määrata kindlaks iga-aastastest järelevalvetasudest kaetavate iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel olenevalt nende järelevalvestaatusest (oluline või vähem oluline). Järelevalvetasude määruse artiklis 8 kindlaksmääratud metoodikas iga-aastaste järelevalvetasude jagunemise kohta on sätestatud, et horisontaalsete ülesannete ja eriteenustega seotud kulud jaotatakse proportsionaalselt, lähtudes oluliste krediidiasutuste järelevalve kogukulust ja vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve järelevaatamise kulust.

Oluliste pankade või pangagruppide otsese järelevalve kulud hõlmavad peamiselt kulusid, mis on seotud EKP osalemisega ühistes järelevalverühmades ja kohapealsete kontrollidega. Samuti hõlmavad need sisemudelite sihipärase läbivaatamisega seotud kulusid. Vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevalve järelevaatamine hõlmab järelevaatamise ja tegevuslubadega seotud ülesandeid. Horisontaalsete ülesannete ja eriteenuste hulka kuuluvad näiteks järelevalvenõukogu sekretariaadi tegevus, makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded (sealhulgas stressitestimisega seotud ülesanded), järelevalvepoliitika kujundamine, statistikateenused ja spetsiaalsed õigusteenused.

Tabel 7

EKP pangandusjärelevalve kulud kulukategooriate kaupa

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

Suurim osa järelevalvetegevuse kuludest tuleneb palkadest ja hüvitistest ning sellega seotud kulutustest rentimisele ja hoonetele, samuti muudest töötajatega seotud kuludest, nagu tööreisid ja koolitus.

2019. aastal suurenesid tegelikud aastakulud 2018. aastaga võrreldes 4%. Selle peamine põhjus oli kinnitatud EKP ametikohtade arvu kasv. See tõi omakorda kaasa hoonete ja tegevusega, näiteks tööreisidega, seotud kulude suurenemise.

Peale sisemiste ressursside kasutab EKP väliskonsultantide teenuseid, et hankida eriteadmisi, või integreeritud konsultatsiooniteenust kvalifitseeritud majasisese töötaja juhendamisel ajutise ressursinappuse katmiseks. Kokku kulutas EKP 2019. aastal põhiliste järelevalveülesannetega seotud konsultatsiooniteenustele 68,7 miljonit eurot, mis on 7,1 miljonit eurot vähem kui 2018. aastal. Suurim konsultantide tuge nõudnud üksiktegevus oli sisemudelite sihipärane läbivaatamine, mille puhul ulatusid välise toe 2019. aasta kulud 34,9 miljoni euroni. Sisemudelite sihipärase läbivaatamise projekt lõpeb varsti ja mõni sellega seotud ülesanne muutub 2020. aastast korraliseks. 2019. aastal kulutati 21,4 miljonit eurot põhjalikku hindamisse kaasatud välisressurssidele ning veel 2,1 miljonit eurot kulus Brexitiga seotud ettevalmistustele. Ülejäänud osa konsultatsiooniteenustele tehtud kulutustest kasutati peamiselt selleks, et täita nn korralisi kohapealse järelevalve ülesandeid, sealhulgas piiriüleseid missioone. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud 1. peatükis.

Pangandusjärelevalve tasude väljavaade 2020. aastaks

EKP kindel eesmärk on juhtida oma kulusid järelevalveülesannete täitmisel säästvalt

Pärast viit tegutsemisaastat on Euroopa pangandusjärelevalve liikumas loomisetapist küpsemasse etappi ning selle tulemusel on välja kujunenud ka pangandusjärelevalve kulud. Järgmises etapis keskendub EKP kulude säästvale juhtimisele. Sellega seoses on EKP-l kindel eesmärk jätkata otsustavalt ja jooksvalt tõhususe parandamist, võttes selleks võimaluse korral meetmeid koosseisuliste töötajate osakaalu suurendamiseks, säilitada ressurssidega seotud distsipliini ning kasvatada järjepidevalt tootlikkust, milleks võib siiski vaja olla algset investeeringut. EKP on võtnud selle eesmärgi, et keskpikas plaanis oma kulusid stabiliseerida.

2019. aastal kinnitas EKP nõukogu 2020. aastaks ametikohtade arvu suurenemise 112,5 täistööajale taandatud ametikoha võrra – 59,5 täistööajale taandatud ametikohta luuakse pangandusjärelevalve põhitegevusharudes ja 53 täistööajale taandatud ametikohta ühiste teenuste tegevusharudes. Kooskõlas stabiliseerimisstrateegiaga sisaldavad nimetatud näitajad 44 täistööajale taandatud ametikohta, mis kinnitati selleks, et kasutada koosseisulisi töötajaid ülesanneteks, milleks muidu kasutataks konsultantide abi (eelkõige puudutab see andmearuandlust ja teabehaldust toetavaid IT-teenuseid). Edasised koosseisuliste töötajate kasutamisega seotud meetmed on ikka veel läbivaatamisel ning tulevikus võib täistööajale taandatud ametikohtade arv veelgi kasvada.

Selle tulemusel jätkub 2020. aastal järelevalveülesannete kulude reguleeritud suurenemine ja nende kasv on võrreldes 2019. aastaga 12%. Kulude suurenemine on osaliselt tingitud i) nende pankade arvu eeldatavast kasvust, mis hakkavad kuuluma järelevalve alla põhjusel, et asjaomased riigid sõlmivad EKPga tiheda koostöö kokkuleppe, ning ii) Brexitist. Samal ajal kasvab järelevalve alla kuuluvate pankade ja pangagruppide arv ja/või suurus kõrgeimal konsolideerimistasemel. Seega ei tohi järelevalvetasu iga konkreetse panga või pangagrupi kohta muude võrdsete tingimuste korral EKP kuludega samas ulatuses suureneda.

Tabel 8

EKP pangandusjärelevalve prognoositud kulud 2020. aastal funktsioonide kaupa

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

Alates 2020. aasta tasuperioodist arvutatakse EKP järelevalvetasu pangandusjärelevalve tegelike aastakulude alusel, st pärast tasuperioodi lõppu.

2021. aastal nõutav iga-aastane järelevalvetasu 2020. aasta eest selgub alles tasuperioodi lõpus ning moodustab kogu aasta tegelikud kulud, mida on kohandatud järgmiste summadega: i) 22,0 miljoni euro suurune ülejääk, mis kanti üle 2019. aasta tasuperioodist, ning ii) summad, mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi või mida nõuti üksikutelt pankadelt eelmiste tasuperioodide eest, laekunud viivis ja saamata jäänud tasud. Nende kohanduste puhasväärtus, mis olid seotud 2019. majandusaastaga, kuid mida ei kajastatud 2019. aasta järelevalvetasu eelarvutuses, oli 0,1 miljonit eurot. 2020. aasta summad selguvad alles tasuperioodi lõpus.

Praegu olemasoleva teabe alusel eeldatakse, et 2021. aastal nõutav kogusumma on sarnane 2019. aastal nõutud summaga. Eri kategooriatesse kuuluvatelt krediidiasutustelt nõutava kogusumma suhtarv on prognoosi kohaselt 90% oluliste krediidiasutuste ja 10% vähem oluliste krediidiasutuste puhul ning see vastab 2019. aasta tegelike kulude jaotusele.

Tabel 9

2020. aasta eest nõutav prognoositud kogusumma kategooriate kaupa

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

6.2 2019. aasta järelevalvetasude raamistik

Koos ühtse järelevalvemehhanismi määrusega moodustab EKP järelevalvetasude määrus õigusraamistiku, mille alusel EKP kogub iga-aastast tasu järelevalveülesannetega seotud kulude katteks. Järelevalvetasude määruses nähakse ette: i) iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramise meetodid; ii) järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste järelevalvetasu arvutamise meetodid; iii) iga-aastase järelevalvetasu kogumise meetodid.

EKP järelevalvetasude raamistiku läbivaatamise lõpetamine

Järelevalvetasude muudetud raamistikku kohaldatakse alates 2020. aasta tasuperioodist

EKP järelevalvetasude raamistiku läbivaatamise tulemused avaldati 17. detsembril 2019. EKP alustas raamistiku läbivaatamist 2017. aasta juunis avaliku konsultatsiooniga, mille käigus paluti tagasisidet ja ettepanekuid raamistiku võimalikeks parandusteks. Pärast avaliku konsultatsiooni lõppu analüüsis EKP kõiki avalikkuselt saadud kommentaare ning korraldas ka raamistiku asutusesisese läbivaatuse. Tulemused esitati 2019. aasta aprillis alanud teisel avalikul konsultatsioonil raamistiku parandamise ettepanekutena. Kahe avaliku konsultatsiooni käigus pidas EKP üldsusega tulemuslikku dialoogi järelevalvetasudega seotud meetodite teemal. EKP hindab saadud tagasisidet kõrgelt ja on püüdnud võimaluse korral lahendada üksikute sidusrühmade mureküsimusi, tagades seejuures, et järelevalvetasude raamistik jääb õiglaseks ja läbipaistvaks.

Muudetud määrust ja sellega seotud otsust kohaldatakse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamise suhtes alates 2020. aasta tasuperioodist[94]. Raamistiku põhiliste muudatuste kokkuvõte on esitatud allpool.

Järelevalvetasude nõudmine tagantjärele: järelevalvetasusid ei nõuta enam prognoositud järelevalvekulude alusel. Selle asemel arvutatakse järelevalvetasud pangandusjärelevalve tegelike aastakulude alusel, st pärast tasuperioodi lõppu.

Väiksemate vähem oluliste krediidiasutuste minimaalse tasukomponendi vähendamine: vähem oluliste krediidiasutuste (varade koguväärtusega 1 miljard eurot või vähem) minimaalset tasukomponenti vähendati poole võrra. 2019. aasta andmete alusel saavad tasukomponendi vähendamisest kasu umbkaudu 60% vähem olulistest krediidiasutusest, sest nende tasu väheneb 3–50%. Nende vähem oluliste krediidiasutuste puhul, kellele tasukomponendi vähendamine kasu ei too, on järelevalvetasud suurenenud vähesel määral, s.o ligikaudu 3%.

EKP järelevalveandmete taaskasutamine: tasutegurite eraldi esitamise nõude kaotamine toob kaasa tõhususe kasvu enam kui 90%-le järelevalve alla kuuluvale üksusele ja grupile. Tasutegureid ei saa tuletada järelevalveandmetest i) järelevalve alla kuuluvate gruppide puhul, kes jätavad oma tasu arvutusest välja mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varad, või ii) filiaalide puhul, kes ei pea määruse (EL) 2015/534 alusel järelevalvealast finantsteavet esitama[95]. Seega peavad nimetatud krediidiasutused ka edaspidi esitama tasutegureid selleks ettenähtud viisil.

Muudatus seoses nõudega esitada audiitori kinnitus filiaali koguvarade mahtu käsitlevate andmete kohta: enamiku tasu maksvate filiaalide puhul hinnati kohustus esitada EKP järelevalvetasu arvutamise eesmärgil audiitori kinnitus, mis tõendaks filiaali koguvarade mahtu käsitlevaid andmeid, ebaproportsionaalseks makstava järelevalvetasuga. Seega lubatakse tasu maksvatel filiaalidel esitada nüüd auditiaruande asemel auditikiri, mis tõendab nende tasutegurit.

Tasu maksmise teate keeleversioonid: EKP hakkab tasu maksmise teateid väljastama kõigis ELi ametlikes keeltes.

Et 2020. aasta on üleminekuaasta, ei esitata arveid 2020. aasta järelevalvetasude kohta enne aastat 2021. 2020. majandusaastal pangandusjärelevalve ülesannete täitmisel kantud tegelike kuludega seotud tasude kohta väljastatakse arved 2021. aasta esimeses pooles. Et minna tasude eelneva nõudmise süsteemilt üle tasude tagantjärele nõudmise süsteemile, lisatakse 2021. aastal nõutavale tasule ka 2019. aasta ülejääk ja 2019. aasta tasudega seotud tegevusest tulenevad kohandused, mida 2019. aasta järelevalvetasu arvutus ei sisaldanud.

EKP saadab kogu üleminekuperioodi jooksul tasu maksvatele krediidiasutustele korrapäraseid teateid, et teavitada neid sellest, mida nimetatud muudatused praktilises mõttes tähendavad, ning et juhendada neid uue korra järgimisel.

2019. aastal nõutud järelevalvetasude kogusumma

EKP järelevalveülesannete täitmise eest nõutud tasude kogusumma oli 576,0 miljonit eurot

2019. aasta aprillis võttis EKP vastu otsuse, mille kohaselt on 2019. aastal järelevalvetasudest hüvitatav kogusumma 576,0 miljonit eurot. See lähtus kogu 2019. aasta jooksul tehtud eeldatavatest kulutustest, mis ulatusid 559,0 miljoni euroni ja mida on kohandatud järgmiste summadega: i) 15,3 miljoni euro suurune puudujääk, mis kanti üle 2018. aasta tasuperioodist, ja ii) 1,7 miljonit eurot (netoarvestuses), mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi.

Iga-aastastest järelevalvetasudest kaetav summa jaotatakse kahte ossa, lähtudes järelevalve alla kuuluvate üksuste staatusest, st sellest, kas need on olulised või vähem olulised. Jaotuses kajastub EKP järelevalve ulatuse määr.

Tabel 10

Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised kokku

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

Nagu selgitatud punktis 6.1, on 2019. aastal pangandusjärelevalve ülesannetega seotud tegelike kulude ja samaks aastaks prognoositud tasude vahel 22,0 miljoni euro suurune koguülejääk. Ülejäägi tulemusel vähenevad 2020. aasta tasuperioodi eest nõutavad tasud.

Pärast 2019. aasta eest nõutava kogusumma avaldamist selgus, et 2018. aasta tasuperioodist üle kantud puudujäägi arvelt eri kategooriasse kuuluvatele pankadele omistatud summad ei ühti. Seetõttu nõuti 2019. aasta kogutasude raames olulistelt krediidiasutustelt 0,7 miljoni euro ulatuses vähem tasu ja vähem olulistelt krediidiasutustelt 0,7 miljoni euro ulatuses rohkem tasu. Seda on arvesse võetud ülejäägis, mille tulemusel väheneb 2020. aasta tasu.

Tabel 11

2020. aasta tasuperioodi ülekantavad summad kategooriate kaupa

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.

Individuaalsed järelevalvetasud

Pankade tasandil arvutatakse tasud panga olulisuse ja riskiprofiili järgi, kasutades järelevalve alla kuuluvate pankade iga-aastaseid tasutegureid, mis esitatakse eelneva aasta 31. detsembriks. Iga panga kohta arvutatud järelevalvetasu tuleb teha aastamaksena (vt joonis 7).

Joonis 7

Muutuv tasukomponent määratakse kindlaks panga olulisuse ja riskiprofiili järgi

Järelevalvetasu arvutatakse ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel. Tasu sisaldab muutuvat tasukomponenti ja minimaalset tasukomponenti. Viimast kohaldatakse võrdselt kõikide pankade suhtes ja see põhineb 10%-l nõutavast kogusummast.[96]

Järelevalvetasude määruse artiklis 7 on sätestatud, et järgmised panga olukorra muudatused nõuavad asjaomase järelevalvetasu muutmist: i) järelevalvealuse üksuse järelevalvestaatuse muudatus, st üksus liigitatakse ümber olulisest vähem oluliseks või vastupidi; ii) uuele järelevalvealusele üksusele tegevusloa andmine või iii) olemasoleva tegevusloa tühistamine. Eelmiste tasuperioodidega seotud muudatused, mille tulemusel tehti uued EKP järelevalvetasuotsused, moodustasid 2019. aastal kokku 1,8 miljonit eurot. Sellest 1,7 miljonit eurot sisaldus iga-aastastes järelevalvetasudes, mille eest väljastati arved 2019. aastal.

Lisateave järelevalvetasude kohta on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Neid veebilehti täiendatakse korrapäraselt ja need avaldatakse kõigis ELi ametlikes keeltes.

Muud pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised

EKP-l on õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi pankade usaldatavusnõudeid käsitlevates ELi õigusaktides (sh EKP järelevalveotsustes) sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest.[97] Nendega seotud laekumisi ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Järelevalvetasude määrusega on tagatud, et kolmandatele isikutele makstavad kahjutasud ja EKP-le järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavad halduskaristused (sanktsioonid) ei mõjuta järelevalvetasu. Järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud halduskaristused kajastatakse laekumistena EKP tulude ja kulude aruandes. 2019. aastal oli järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustega seotud laekumiste summa 7,0 miljonit eurot.[98]

7 EKP vastuvõetud õigusaktid

Selles punktis on loetletud pangandusjärelevalvet käsitlevad õigusaktid, mille EKP võttis vastu 2019. aastal ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja/või EKP veebisaidil. Loetelu hõlmab määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud õigusakte ja muid asjakohaseid õigusakte.

7.1 EKP määrused

EKP/2019/37
Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2155, millega muudetakse määrust (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (ELT L 327, 17.12.2019, lk 70)

EKP 5. detsembri 2019. aasta määruse (EL) 2019/2155 (millega muudetakse määrust (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta) parandus (ELT L 330, 20.12.2019, lk 106)

7.2 Muud EKP õigusaktid (v.a määrused)

EKP/2019/1
Euroopa Keskpanga 7. jaanuari 2019. aasta soovitus dividendi jaotamise põhimõtete kohta (ELT C 11, 11.1.2019, lk 1)

EKP/2019/4
Euroopa Keskpanga 31. jaanuari 2019. aasta otsus (EL) 2019/322 riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (ELT L 55, 25.2.2019, lk 7)

EKP/2019/5
Euroopa Keskpanga 12. veebruari 2019. aasta otsus (EL) 2019/323, millega volitatakse tööüksuste juhte tegema delegeeritud otsuseid riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel (ELT L 55, 25.2.2019, lk 16)

EKP/2019/10
Euroopa Keskpanga 18. aprilli 2019. aasta otsus (EL) 2019/685 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2019. aastal (ELT L 115, 2.5.2019, lk 16)

EKP/2019/14
Euroopa Keskpanga 29. mai 2019. aasta otsus (EL) 2019/976, millega kehtestatakse ühiste järelevalverühmade eesmärkide määratlemise ja tagasiside edastamise põhimõtted ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2017/274 (ELT L 157, 14.6.2019, lk 61)

EKP/2019/23
Euroopa Keskpanga 23. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (ELT L 224, 28.8.2019, lk 1)

EKP/2019/26
Euroopa Keskpanga 31. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1377, millega nimetatakse ametisse tööüksuse juhid delegeeritud otsuste tegemiseks krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas (ELT L 224, 28.8.2019, lk 6)

EKP/2019/27
Euroopa Keskpanga 9. augusti 2019. aasta otsus (EL) 2019/1378, millega muudetakse otsust EKP/2014/16 vaidlustusnõukogu asutamise ja selle kodukorra kohta (ELT L 224, 28.8.2019, lk 9)

EKP/2019/38
Euroopa Keskpanga 5. detsembri 2019. aasta otsus (EL) 2019/2158 iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise meetodite ja korra kohta (ELT L 327, 17.12.2019, lk 99)

EKP 5. detsembri 2019. aasta otsuse (EL) 2019/2158 (iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise meetodite ja korra kohta) parandus (ELT L 330, 20.12.2019, lk 105)

Euroopa Keskpanga kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhend (ELT C 89, 8.3.2019, lk 2)

Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Keskpanga vaheline vastastikuse mõistmise memorandum EKP järelevalveülesandeid käsitlevate auditite kohta (9.10.2019)

© Euroopa Keskpank, 2020

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Saksamaa
Telefon +49 69 1344 0

Veebisait www.bankingsupervision.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Käesolevas aruandes sisalduvad andmed on esitatud 31. detsembri 2019. aasta seisuga.

Erialaterminid on avaldatud ühtse järelevalvemehhanismi sõnastikus (üksnes inglise keeles).

HTML ISBN 978-92-899-4175-4, ISSN 2443-5902, doi:10.2866/621243, QB-BU-20-001-ET-Q

  1. Oluliste krediidiasutuste 2018. aasta tulemuslikkuse ülevaatega tutvumiseks vt „Kasumlikkuse näitajad on kasvuteel, kuid siiski mitte piisaval määral“, EKP 2019. aasta augusti ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveuudiskiri, ning ettevaatava analüüsiga tutvumiseks vt „Kasumlikkus: pangad jäävad eeldatavasti endiselt surve alla“, EKP 2019. aasta novembri ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveuudiskiri.
  2. Ülevaade vähem oluliste krediidiasutuste 2018. aasta tulemuslikkusest on esitatud vähem oluliste krediidiasutuste riskiaruandes.
  3. Täpsemalt vt euroala pankade laenutegevuse küsitlus.
  4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/630, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega (ELT L 111, 25.4.2019, lk 4).
  5. Viivisnõudena käsitlemise aeg on periood, mille jooksul on nõuet liigitatud viivisnõudeks. Viivisnõudena käsitlemise aega määratletakse päevade arvuna (konverteeritud aastateks) alates kuupäevast, mil nõue liigitati viivisnõudeks, kuni asjakohase aruandekuupäevani. 2/7 ja 3/7/9 aastat viitavad viivisnõudena käsitlemise ajale, mille puhul eeldatakse täielikku rakendamist (st nõude 100% kaetust). Täpsemalt eeldatakse 100% kaetust tagatiseta viivisnõuete puhul pärast kolme aastat, muu kui kinnisvaratagatisega tagatud viivisnõuete puhul pärast seitset aastat ja kinnisvaratagatisega tagatud viivisnõuete puhul pärast üheksat aastat. Kaetusega seotud ootused kehtivad ka lühemate viivisnõudena käsitlemise perioodide kohta. Lisateavet vt dokumendi „Teatis viivisnõuete kaetusega seotud järelevalveootuste kohta“ tabelist 3.
  6. Viivisnõuete osade puhul, mille on taganud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur, loobuti lineaarsest lähenemisest täielikule rakendamisele, st viivisnõuete esimese samba käsitluse puhul ei kohaldata nende suhtes kattenõuet enne, kui viivisnõudeks liigitamisest on möödunud seitse aastat, pärast mida kehtib 100% kattenõue.
  7. Lisateavet vt dokumendi „Teatis viivisnõuete kaetusega seotud järelevalveootuste kohta“ osast 4.
  8. Kooskõlas viivisnõuete esimese samba käsitlusega, mis näeb ette, et „kui krediidiasutus või investeerimisühing muudab enne 26. aprilli 2019 tekkinud nõude tingimusi nii, et tema nõue võlgniku vastu kasvab, käsitatakse nõude tekkimise kuupäevana kuupäeva, mil muudatused hakkasid kehtima, ja nõude suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud erandit“ (vt määruse (EL) 2019/630 artikkel 469a).
  9. Lisateavet vt dokumendi „Teatis viivisnõuete kaetusega seotud järelevalveootuste kohta“ osast 2.
  10. On oluline märkida, et termineid „viivisnõue“ ja „viivislaen“ kasutatakse selles dokumendis samas tähenduses. Selle põhjust on selgitatud dokumendi „Teatis viivisnõuete kaetusega seotud järelevalveootuste kohta“ allmärkuses 1.
  11. Analüüs hõlmab viivislaenude otsemüüki, viivislaenude väärtpaberistamise tehinguid enne dekonsolideerimist ja sundtäitmisel olevate varade müüki.
  12. Vt La Torre, M., Vento, G., Chiappini, H. ja Lia, G., „NPL sales and market reactions: who is left empty-handed?“, Bancaria, nr 3, märts 2019, ning Gasbarro jt „The Response of Bank Share Prices to Securitization Announcements“, Quarterly Journal of Business and Economics, kd 44, nr 1, jaanuar 2005, lk 89–105. La Torre, M. jt täheldasid, et viivislaenude müügil oli positiivne mõju Itaalia müüjatele ajavahemikul 2015–2017. Lisaks nähtub nende uuringust, et turg ei reageeri viivislaenude müügihinna ja bilansilise netoväärtuse vahelisest erinevusest tulenevale väärtuskaole negatiivselt. Gasbarro jt uurimistulemused näitavad, et kõrgete võlakirjareitingute, suure finantsvõimenduse, väikeste mitteintressikulude ja suure emissioonisagedusega USA pankade teated väärtpaberistamisest tekitasid väga positiivseid jõukusefekte.
  13. Sündmuse uurimise meetod põhineb Fama jt 1969. aastal avaldatud mudelil (vt Fama, E. F., Fisher, L., Jensen, M. C. ja Roll, R., „The Adjustment of Stock Prices to New Information“, International Economic Review, kd 10, nr 1, 1969, lk 1–21). Esiteks tuvastati sündmused. Teiseks arvutati kõrvalekalded oodatavast tootlusest, lahutades pankade aktsiate tegelikust kasumist prognoositud tavatootluse juhul, kui viivislaenu võõrandamisest poleks teatatud. Kolmandaks arvutati kumulatiivne kõrvalekalle oodatavast tootlusest, liites kokku individuaalsed kõrvalekalded oodatavast tootlusest, et mõõta võõrandamise kogumõju konkreetsel perioodil, mida nimetatakse sündmuse perioodiks. Viimasena arvutati keskmised kumulatiivsed kõrvalekalded oodatavast tootlusest (CAARid). Need väljendavad kõikide valimi sündmuste keskmisi väärtuseid, st aktsiaturu keskmiseid reaktsioone pressiteadetele (väljendatuna protsentides). Keskmiste kumulatiivsete oodatud tootlusest kõrvalekallete statistilise olulisuse kontrollimiseks kasutati kahte statistilist parameetrit: i) parameetrilist läbilõikelist t-testi ning ii) Boehmeri, Musumeci ja Poulseni 1991. aastal avaldatud testi, mis on vastupidav sündmuse põhjustatud kõikumistele (vt Boehmer, E., Musumeci, J ja Poulsen, A. B., „Event-study methodology under conditions of event-induced variance“, Journal of Financial Economics, kd 30, nr 2, 1991, lk 253–272).
  14. Koguvalim hõlmab 135 sündmust, mis on seotud 31 ühtse järelevalvemehhanismi olulise ja vähem olulise börsil noteeritud krediidiasutuse pressiteadetega viivislaenude võõrandamise kohta, mis avaldati vahemikus 2015–2019.
  15. Suured võõrandamised on üle 320 miljoni eurose bilansilise brutoväärtusega halbade varade võõrandamised, st kõikide vahemikus 2015–2019 ühtse järelevalvemehhanismi oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste tehtud võõrandamiste mediaan.
  16. Pankade viivislaenude väärtpaberistamise garantiikava (Garanzia Cartolarizzazione Sofferenze – GACS) on riiklik garantiikava, millega tagatakse Itaalia väärtpaberistamisvahendite maksekohustusi seoses eriotstarbeliste ettevõtjate väljastatavate varaga tagatud eelistatud rühmade võlakirjadega (viivislaenutehingute väärtpaberistamise kontekstis).
  17. 70% pressiteadetes, milles käsitleti viivislaenude võõrandamist ja mille avaldasid sündmuse uurimise valimisse kuuluvad Iiri krediidiasutused, mainiti soodsat mõju omavahendite suhtarvule. See protsent on valimis olevate riikide omadest suurim.
  18. Vt Euroopa Keskpanga 6. detsembri 2019. aasta arvamus krediidiasutuste poolt algatatud laenude väärtpaberistamise garantiiskeemide kohta (CON/2019/42) ja Kreeka õigusakt 4649/2019 (ametlik väljaanne, A 2016, 16. detsember 2019).
  19. EKP siseandmete ja EKP pangandusjärelevalvestatistika kohaselt, arvestades ainult ühtse järelevalvemehhanismi oluliste krediidiasutustega, vähenes viivislaenude suhtarv 2014. aasta neljanda kvartali ja 2019. aasta teise kvartali vahel Itaalia oluliste krediidiasutuste puhul 17,1%-lt 8,0%-le, Iiri oluliste krediidiasutuste puhul 23,9%-lt 4,1%-le, Hispaania oluliste krediidiasutuste puhul 8,0%-lt 3,5%-le, Kreeka oluliste krediidiasutuste puhul 39,68%-lt 39,24%-le, Küprose oluliste krediidiasutuste puhul 50,8%-lt 18,6%-le ning Portugali oluliste krediidiasutuste puhul 17,15%-lt 10,59%-le.
  20. Lisateavet sisemudelite sihipärase ülevaatamise kvaliteedihindamise eri kihtide kohta vt „TRIM: reviewing internal models“, ühtse järelevalvemehhanismi uudiskiri, EKP, november 2018.
  21. Lisateavet järelevalveotsuste kohta, mis on tehtud pärast sisemudelite sihipärase ülevaatamise kohapealseid uuringuid, antakse projekti lõpetamisega seotud teabevahetuses.
  22. Välja arvatud tühistatud kohapealsed uurimised.
  23. Välja arvatud lisatingimusi käsitlevad järelotsused.
  24. EKP on kehtestanud piirmäärad, et teatataks ainult asjakohastest ja olulistest küberintsidentidest.
  25. Suunised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskide hindamise kohta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames.
  26. Esimese, teise ja kolmanda taseme positsioone eristatakse varade õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate sisendite alusel (IFRS 13). Nende väärtuse hindamiseks saab kasutada aktiivsetel turgudel kaubeldavaid positsioone, mis on liigitatud noteeritud (korrigeerimata) hindadena esimese taseme alla. Teise taseme positsioonide hinnastamisel kasutatakse esimese tasandi positsioonide jaoks kasutatud noteeritud hindadest erinevaid otseselt või kaudselt jälgitavaid sisendeid. Kolmanda taseme positsioonide hinnastamisel kasutatakse jälgimatuid sisendandmeid (st turuandmeid, mis pole kättesaadavad või piisavalt usaldusväärsed). Seega tuleb neid positsioone hinnata, kasutades parimat saadaolevat teavet eelduste kohta, mida kasutaksid nende positsioonide hindamiseks turuosalised.
  27. 13 olulise krediidiasutuse kauplemisportfellides sisalduvad teise ja kolmanda taseme positsioonid moodustavad umbes 61% kõikide oluliste krediidiasutuste kauplemisportfellides ja pangaportfellides hoitavatest teise ja kolmanda taseme positsioonidest.
  28. Lisateave kohapealsete algatuste kohta on esitatud punktis 1.3.2.
  29. Lisateave likviidsuse stressitesti kohta on esitatud punktis 1.1.1.
  30. Täpsemalt vt punkt 1.2.3.
  31. Vähenemisel oli kaks peamist põhjust: i) 2019. aastal ei valminud ühtegi temaatilist analüüsi, mistõttu jäi välja üks tähelepanekute allikas, ning ii) sisemudelitega seotud uurimiste käigus tehtud tähelepanekud lisatakse nüüd protsessi hilisemas etapis, mis päädis tähelepanekute arvu ühekordse vähenemisega 2019. aastal.
  32. Lisateave 2019. aasta SREPi tulemuste ja metoodika kohta on esitatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.
  33. Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
  34. Terminit „segakaitseskeem“ kasutatakse siin selleks, et viidata nii olulistele kui ka vähem olulistele krediidiasutustele.
  35. Vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodika põhineb EBA väljatöötatud SREPi suunistel ning tugineb EKP oluliste krediidiasutuste käsitlusviisile ja olemasolevatele riiklikele metoodikatele.
  36. Madala prioriteediga vähem olulised krediidiasutused kujutavad finantsstabiilsusele väga väikest ohtu ja neil on kontrollitav sisemine riskitase, kusjuures keskmise prioriteediga vähem olulistel krediidiasutustel on kas i) kõrge sisemine riskitase väikese või keskmise mõjuga, ii) madal sisemine riskitase, kuid keskmine või suur mõju, või iii) keskmine riskitase ja keskmine mõju. Kõrge prioriteediga vähem olulistel krediidiasutustel on keskmine või kõrge riskitase suure või keskmise mõjuga.
  37. Euroopa Keskpanga 4. aprilli 2017. aasta suunis (EL) 2017/697 riiklike pädevate asutuste poolt vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta (ELT L 101, 13.4.2017, lk 156).
  38. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).
  39. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega (ELT L 150, 7.6.2019, lk 253).
  40. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
  41. Need globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused on BNP Paribas, Deutsche Bank, Groupe BPCE, Groupe Crédit Agricole, ING Bank, Santander, Société Générale ja UniCredit.
  42. Vt „Pangandus muutuvates kliimaoludes – valmistumine tulevikuks“, EKP 2019. aasta mai ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveuudiskiri, ning „Kliimamuutused ja finantsstabiilsus“, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, eriteemaline artikkel A, mai 2019.
  43. EBA on pikendanud 2025. aastani volitusi, et hinnata keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud riskide võimalikku kaasamist usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kolme sambasse.
  44. Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).
  45. Need kriteeriumid on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõikes 4.
  46. Detsembris 2019 avaldatud oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste nimekiri kajastab i) järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele enne 1. novembrit 2019 teatavaks tehtud olulisust käsitlevaid otsuseid ning ii) muid enne 1. novembrit 2019 jõustunud muudatusi grupistruktuurides.
  47. Need viitavad sellistele menetlustele, millest EKPd aruandeperioodil ametlikult teavitati (st sissetulevate teavituste menetlused). Tegevusloamenetluste arv ei vasta aruandeperioodil lõpetatud või vastu võetud järelevalveotsuste arvule (st väljaminevad otsused).
  48. Tegevusloa aegumine tähendab (kui see on liikmesriigi õiguses nii sätestatud) tegevusloa lõppemist ilma vajaduseta teha selle kohta ametlik otsus; see on õiguslik tagajärg, mis saabub kohe, kui ilmneb hästi määratletud käivitaja, näiteks kui üksus loobub sõnaselgelt tegevusloast või kui krediidiasutus lõpetab tegevuse, näiteks teise ettevõtjaga ühinemise tõttu.
  49. Nende hulka kuulub ka piiratud arv täiendavate mittetegevjuhtkonna kohtade taotlusi.
  50. Mõni otsus hõlmab enam kui üht tegevusloa hindamist (nt ühe ja sama olulise krediidiasutuse mitme juhtorganiliikme sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine või olulise osaluse omandamine eri tütarettevõtjates ühe tehingu tulemusel). Mõned tegevusloamenetlused, eelkõige üleeuroopalise tegevusloa andmise ja aegumismenetlused, ei nõua ametlikku EKP otsust.
  51. Need viitavad sellistele menetlustele, mille suhtes kohaldatakse delegeerimisraamistikke, mis on kinnitatud Euroopa Keskpanga 16. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2017/935 sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (EKP/2016/42) ning Euroopa Keskpanga 23. juuli 2019. aasta otsuses (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2019/23).
  52. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
  53. „Riskihaldus ja sisekontroll“ hõlmab mehhanisme või protsesse, mille üksus peab sisse seadma teda ohustavate või võimalike riskide piisavaks kindlakstegemiseks ja juhtimiseks ning nendest teatamiseks. „Organisatsiooniline ülesehitus“ näitab, kui selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad on krediidiasutuse vastutusalad.
  54. EKP alustas Läti finants- ja kapitaliturgude komisjoni (FCMC) taotlusel otsest järelevalvet ASi PNB Banka üle 4. aprillil 2019. Seetõttu liigitati AS PNB Banka ümber oluliseks krediidiasutuseks (vt „EKP võtab üle Läti panga AS PNB Banka otsese järelevalve“, EKP 11. märtsi 2019. aasta pressiteade (inglise keeles)).
  55. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
  56. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
  57. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).
  58. FCMC esitab kohtule avalduse ASi PNB Banka maksejõuetuse väljakuulutamiseks“, FCMC 22. augusti 2019. aasta pressiteade (inglise keeles).
  59. EKP hinnangu kohaselt on Läti pank AS PNB Banka maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks“, EKP 15. augusti 2019. aasta pressiteade (inglise keeles).
  60. AS PNB Banka: Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsuse kohaselt ei ole kriisilahendusmeetmeid vaja võtta“, Ühtse Kriisilahendusnõukogu 15. augusti 2019. aasta pressiteade (inglise keeles).
  61. Pärast EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsuseid peatab FCMC ASi PNB Banka finantsteenuste osutamise ja määrab kindlaks hoiuste peatamise“, FCMC 15. augusti 2019. aasta pressiteade (inglise keeles).
  62. Panganduspakett hõlmab kapitalinõuete direktiivi (CRD V), kapitalinõuete määrust (CRR II), pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (BRRD II) ja kriisilahenduskorra määrust (SRMR II).
  63. Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja Euroopa Keskpanga vastastikuse mõistmise memorandum koostöö ja teabevahetuse kohta.
  64. Üldine taastumissuutlikkus on ulatus, milles finantsseisundi taastamise valikuvõimalused võimaldavad pangal kriisiolukorrast taastuda.
  65. Nimetatud stsenaariumid tuleb välja töötada kooskõlas EBA suunistega finantsseisundi taastamise kavades kasutatavate mitmesuguste stsenaariumite kohta (EBA/GL/2014/06).
  66. Sammsammulised juhised on lühidalt kokkuvõetud rakendamisjuhised, mis võimaldavad pangal kiiresti oma finantsseisundi taastamise kava ellu viia, ning eelproovid on simulatsiooniharjutused, mida kasutatakse panga finantsseisundi taastamise kava olulisimate osade katsetamiseks.
  67. Asjaomaseid järelevalve alla kuuluvaid üksusi teavitati tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustest 2019. aasta novembris ja 2020. aasta jaanuaris.
  68. Euroopa Keskpanga 31. jaanuari 2014. aasta otsus tiheda koostöö kohta pädevate asutustega osalevates liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro (EKP/2014/5) (ELT L 198, 5.7.2014, lk 7).
  69. Teatud pangad valitakse välja selleks, et tagada esindatus, mis on kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõikega 4 ja üldjoontes võrreldav nende põhjalike hindamiste hõlmatusega, mis korraldati i) 2014. aastal, mil ühtne järelevalvemehhanism loodi, ja ii) 2015. aasta jaanuaris, mil Leedu võttis kasutusele euro. Krediidiasutused määratakse kindlaks nende suuruse ja riskiprofiili alusel ning samuti kaalutakse nende üldist olulisust riigi majandusele. Selle käigus võetakse arvesse paljusid elemente, näiteks krediidiasutuse ärimudelit, selle sisejuhtimist ja riskihaldust, selle kapitaliriske, selle likviidsus- ja rahastamisriske ning selle omavahelist seotust ülejäänud finantssüsteemiga.
  70. Vt „EKP ajakohastud käsiraamat pankade varade kvaliteedi läbivaatamise kohta“, EKP 20. juuni 2018. aasta pressiteade (inglise keeles).
  71. Euroopa Keskpanga 8. juuli 2019. aasta arvamus riigi õigusaktide vastuvõtmise kohta eesmärgiga alustada tihedat koostööd EKP ja Hrvatska narodna banka vahel (CON/2019/25).
  72. Vt „EKP hindab põhjalikult viit Horvaatia panka“, EKP 7. augusti 2019. aasta pressiteade (inglise keeles). Lisateave Horvaatias korraldatava põhjaliku hindamise kohta on esitatud punktis 2.1.1.
  73. Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
  74. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).
  75. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12), artikkel 16.
  76. EBA suunised ja soovitused – EKP teavitused.
  77. Lisateave järelevalvetasude raamistiku kohta on esitatud 6. peatükis.
  78. Juhtkomitee toetab järelevalvenõukogu tegevust ja valmistab ette selle koosolekuid. See koosneb järelevalvenõukogu esimehest ja aseesimehest, ühest EKP esindajast ja viiest riiklike järelevalveasutuste esindajast. Järelevalvenõukogu määrab viis riiklike järelevalveasutuste esindajat üheks aastaks rotatsioonipõhimõtte alusel, mis tagab riikide õiglase esindatuse.
  79. Peale nimetatud järelevalveotsuste on EKP kaudselt kiitnud heaks ka 205 toimingut (näiteks filiaalide asutamine) seeläbi, et ei ole esitanud vastuväiteid õigusaktidest tulenevate tähtaegade piires. Nendest 103 kiitis heaks kõrgema taseme juhtkond delegeerimisraamistiku raames.
  80. Nimetatud otsused viitavad aruandeperioodil lõpetatud või vastu võetud otsustele (st väljaminevad otsused). Järelevalveotsuste arv ei vasta nende tegevusloamenetluste arvule, millest EKPd aruandeperioodil ametlikult teavitati (st sissetulevad teatamismenetlused).
  81. Järelevalvenõukogu kodukorra artikli 6.7 kohaselt võib otsuseid teha ka kirjaliku menetluse teel, välja arvatud juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm järelevalvenõukogu hääleõiguslikku liiget. Sellistel juhtudel lisatakse küsimus järelevalvenõukogu järgmise koosoleku päevakorda. Kirjaliku menetluse korral on järelevalvenõukogul tavaliselt vähemalt viis tööpäeva otsuse kaalumiseks.
  82. Täpsemalt vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev 2017. aasta aruanne.
  83. Vaidlustusnõukogus on viis liiget: Jean-Paul Redouin (esimees), Concetta Brescia Morra (aseesimees), Javier Arístegui, André Camilleri ja Edgar Meister (7. septembrini 2019), Gerd Häusler (alates 18. detsembrist 2019); ning kaks asendusliiget: René Smits ja Ivan Šramko. EKP nõukogu pikendas 2019. aasta septembris Jean-Paul Redouini, Concetta Brescia Morra, Javier Arístegui, André Camilleri ja René Smitsi ametiaega. Vaidlustusnõukogu loodi kooskõlas otsusega EKP/2014/16 vaidlustusnõukogu asutamise ja selle kodukorra kohta. Nimetatud otsust muudeti Euroopa Keskpanga 9. augusti 2019. aasta otsusega (EL) 2019/1378 (EKP/2019/27), et selgitada asendusliikmete rolli ja metoodikat taotlejate ja EKP kantud kuluosade suuruse kohta.
  84. Lisateave vaidlustusnõukogu kohta on esitatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.
  85. Euroopa Keskpanga 29. mai 2019. aasta otsus (EL) 2019/976, millega kehtestatakse ühiste järelevalverühmade eesmärkide määratlemise ja tagasiside edastamise põhimõtted ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2017/274 (EKP/2019/14) (ELT L 157, 14.6.2019, lk 61).
  86. Piiriülese kohapealse missiooni puhul ei ole missioonijuht ja vähemalt üks rühmaliige pärit asjaomasest päritoluriigi/asukohariigi pädevast asutusest.
  87. Segarühma kohapealse missiooni puhul on missioonijuht pärit asjaomasest päritoluriigi/asukohariigi pädevast asutusest ja vähemalt kaks rühmaliiget ei ole pärit asjaomasest päritoluriigi/asukohariigi pädevast asutusest.
  88. Otsuses EKP/2014/39 käsitletakse ka organisatsioonilisi aspekte.
  89. Euroopa Keskpanga 17. septembri 2014. aasta otsus Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta (EKP/2014/39) (ELT L 300, 18.10.2014, lk 57).
  90. Kapitalinõuete määruses on sätestatud krediidiasutuste aruandluskohustused finantsaruandluse (FINREP) ja ühtse aruandluse (COREP) raames. Nimetatud aruandluskohustusi on üksikasjalikumalt käsitletud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013. FINREP on raamistik finantsteabe kogumiseks pangandusasutustelt ning COREP on raamistik esimese samba arvutustega seotud teabe kogumiseks.
  91. Pankade ühtse aruandluse käsiraamat (BIRD) on algatus, mille on ellu kutsunud EKP ja EKPSis tegutsevate liikmesriikide keskpangad tihedas koostöös Euroopa pangandussektoriga. Käsiraamat koostati selleks, et vähendada pankade aruandluskoormust. Selle sisu koosneb EKP veebisaidil avaldatud kujul nende andmete täpsest kirjeldusest, mis tuleks välja võtta pankade sisemistest IT-süsteemidest, et koostada aruandeid, ning selgelt määratletud reeglitest andmete teisendamiseks ametiasutuste nõutaval viisil.
  92. EKP 18. aprilli 2019. aasta otsus (EL) 2019/685 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2019. aastal (EKP/2019/10) (ELT L 115, 2.5.2019, lk 16).
  93. Alates 2020. aasta tasuperioodist arvutatakse EKP järelevalvetasu tegelike aastakulude alusel, st pärast tasuperioodi lõppu. Täpsem teave järelevalvetasude raamistiku muudatuste kohta on esitatud punktis 6.2.
  94. EKP määrus (EL) 2019/2155, millega muudetakse määrust (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2019/37) (ELT L 327, 17.12.2019, lk 70). EKP otsus (EL) 2019/2158 iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise meetodite ja korra kohta (EKP/2019/38) (ELT L 327, 17.12.2019, lk 99).
  95. Euroopa Keskpanga 17. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/534 järelevalvealase finantsteabe aruandluse kohta (EKP/2015/13) (ELT L 86, 31.3.2015, lk 13).
  96. Kõige väiksemate oluliste krediidiasutuste (varade koguväärtusega 10 miljardit eurot või vähem) minimaalne tasukomponent poolitatakse. 2020. aastast vähendatakse ka väikeste vähem oluliste krediidiasutuste (varade koguväärtusega 1 miljard eurot või vähem) minimaalset tasukomponenti poole võrra.
  97. Lisateave järelevalveotsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise kohta on esitatud punktis 2.2.
  98. Erinevus siin märgitud karistustega seotud laekumiste summa (7,0 miljonit eurot) ja punktis 2.2 märgitud summa (7,6 miljonit eurot) vahel tuleneb sellest, et laekumisi kirjendati erineval ajal.
Rikkumisest teatamine