Menu

EKP presidendi Mario Draghi eessõna

Euroala taastumisel on oluline osa stabiilsel pangandussektoril, mis teenib majanduse huve. Meie peamine kriisist saadud õppetund on see, et stabiilse pangandussektori tagamisel on olulised tugev reguleerimine ja tõhus järelevalve. Liigne reguleerimatus oligi tegelikult üks üleilmse finantskriisi põhjuseid. Seega on rangemate eeskirjade kehtestamine finantssektorile ja parem järelevalve tegelikult osa kasvule suunatud tegevuskavast. Euroopa ja üleilmsel tasandil ongi juba tehtud suuri edusamme. 2014. aasta novembris asutati Euroopa pangandusjärelevalve. See oli otsustav samm, millega loodi alus stabiilsemale pangandussektorile ja tihedamalt lõimunud Euroopale.

Mõne viimase aastaga on Euroopa pangad muutunud kapitali, finantsvõimenduse, rahastamise ja riskide võtmise seisukohast vastupidavamaks. Tänu sellele on nad suutnud vastu pidada arenevate turgude majanduskriisile, naftahinna suurele langusele ja Brexiti vahetutele tagajärgedele. Tervemad pangad suudavad ka pidevalt laenu anda, mis on väga vajalik selleks, et toetada euroala majanduse elavnemist.

Euroopa pangandusjärelevalvel on olnud sektori vastupanuvõime tagamisel oluline roll. Võttes kasutusele range ja õiglase pangandusjärelevalve, mida rakendatakse kogu euroalal samade nõudlike standardite järgi, on vähehaaval loodud usaldus järelevalve kvaliteedi ja seega ka pankade stabiilsuse vastu.

Sellegipoolest on veel probleeme. Pangandussektori suutlikkust toetada täiel määral euroala majanduse elavnemist piirab sektori vähene kasumlikkus. Selles on oma osa ülemäärasel tootmisvõimsusel, ebatõhususel ja varem omandatud probleemsetel varadel. Pangad peavad ise neile probleemidele sobivad lahendused leidma. Euroala majanduse jõulise elavnemise huvides peavad nad seda tegema kiiresti.

Euroopa pangandusjärelevalve aitab paljuski kaasa euroala pangandussektori suuremale stabiilsusele. Samal ajal tagab ta võrdsed võimalused, mida on vaja ühtse pangandusturu tekkimiseks. Et aga ühtse pangandusturu terviklikkus püsiks väljaspool kahtlust, tuleb meil lõpule viia pangandusliit. Nii, nagu oleme loonud euroalal ühtse järelevalve ja kriisilahenduskorra, tuleb meil hoolitseda selle eest, et hoiustajad tunneksid end kõikjal ühtviisi turvaliselt.


Sissejuhatav intervjuu järelevalvenõukogu esimehe Danièle Nouyga

2016. aasta novembris tähistas Euroopa pangandusjärelevalve oma teist sünnipäeva. Kas olete tema seniste tulemustega rahul?

Olen siiralt meie saavutuste üle väga uhke. Oleme väga lühikese ajaga loonud institutsiooni, mis aitab tagada kogu Euroopa pangandussektori stabiilsust. Euroopa pangandusjärelevalve on muidugi alles väga noor ja tal on veel arenguruumi. Aga ta toimib, ja seejuures hästi. Ühe ühise eesmärgi, stabiilse pangandussektori nimel töötavad üheskoos inimesed kogu Euroopast. Osa neist töötab siin, Euroopa Keskpangas, kuid paljud töötavad riiklikes järelevalveasutustes. Koos moodustavad nad tõeliselt euroopaliku pangandusjärelevalveasutuste meeskonna. Nende pühendumus tagabki meile edu. Ma ei suuda neid piisavalt tänada. Minu jaoks on rõõm ja au töötada koos kõigi nende inimestega: EKP ja riiklike järelevalveasutuste töötajate ning muidugi mõista ka järelevalvenõukogu liikmetega.


Mis olid lühidalt kokku võttes Euroopa pangandusjärelevalve peamised saavutused 2016. aastal?

Meenuvad kolm asja. Esiteks hakkasime tõhusalt lahendama viivislaenude probleemi. Juba 2015. aastal moodustasime sellega tegelemiseks töörühma. 2016. aastal koostasime pankadele suuniste eelnõu selle kohta, kuidas tegeleda suure hulga viivislaenudega. See on olnud väga suur samm edasi. Teiseks jätkasime euroala pangandussektori maksevõime parandamist. Ja kolmandaks ühtlustasime veelgi euroala pangandusjärelevalvet, et teostada kõikide pankade üle järelevalvet samade nõudlike standardite alusel.


Mida tehti järelevalvetavade ühtlustamiseks konkreetselt?

Euroopa usaldatavusnõudeid käsitlevates õigusaktides nähakse ette hulk valikuvõimalusi ja kaalutlusõiguse kasutamine, mis võimaldavad järelevalveasutustel läheneda eeskirjade kohaldamisele paindlikult. 2016. aastal leppisime riiklike asutustega kokku, et neid valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust rakendatakse kogu euroalal ühtlustatud viisil, ning seejärel andsime välja EKP määruse ja juhendi. Teine oluline järelevalve ühtlustamise vahend on järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP). See tagab, et kõigi euroala pankade üle teostatakse järelevalvet samade meetodite ja standardite alusel. 2016. aastal lihvisime ja kohandasime seda protsessi veelgi. Selle tulemusel on nüüd meie järelevalvealased lisakapitalinõuded palju tugevamas korrelatsioonis iga panga konkreetse riskiprofiiliga.


Kas see tähendab, et euroala pangad töötavad nüüd võrdsetes tingimustes?

Oleme teinud selle eesmärgi poole liikumisel suuri edusamme. Sellegipoolest on veel mõningaid ebaühtlaseid valdkondi. Näiteks on euroalal kehtivad õigusnormid endiselt mõnevõrra killustatud. Mõned pankade kohta kehtivad eeskirjad on Euroopa Liidu direktiivide vormis ja need tuleb liikmesriikide õigusesse alles üle võtta. Seetõttu on tegelikud eeskirjad riigiti erinevad, mis muudab Euroopa pangandusjärelevalve vähem tõhusaks ja kulukamaks. Nii et kui poliitikakujundajad võtavad pangandusliitu tõsiselt, peavad nad eeskirju veelgi ühtlustama. Üks võimalus oleks tugineda vähem direktiividele ja rohkem määrustele, sest need on kõigis ELi liikmesriikides vahetult kohaldatavad. Euroopa Komisjoni hiljutine seadusandlik ettepanek, milles käsitletakse uuesti ühtse reeglistiku paljusid olulisi tahke, annab hea võimaluse ELi panganduseeskirju veelgi ühtlustada. Peame seisma selle eest, et seda võimalust ei jäetaks kasutamata. Lõplikus õigusaktis tuleb samuti tagada, et järelevalveasutusel oleksid kõik vajalikud vahendid ja paindlikkus oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.


Kas võrdsed tingimused kehtivad ka nende pankade kohta, kes ei kuulu EKP otsese järelevalve alla?

EKP teostab otsest järelevalvet ligikaudu 130 suurima euroala panga ehk olulise krediidiasutuse üle. Ülejäänud pangad (umbes 3200), keda nimetatakse vähem olulisteks krediidiasutusteks, kuuluvad riiklike pädevate asutuste järelevalve alla. EKP osaleb vähem oluliste krediidiasutuste järelevalves kaudselt. Toetame koos riiklike järelevalveasutustega ühtsete standardite loomist ka vähem oluliste krediidiasutuste järelevalveks. 2016. aastal töötasime välja hulga niisuguseid standardeid. Samuti laiendasime valikuvõimaluste ja kaalutlusõigusega seotud lähenemisviisi väiksematele pankadele ning meil on käsil ühtlustatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi väljatöötamine vähem oluliste krediidiasutuste jaoks. Loomulikult järgime vähem oluliste krediidiasutustega tegeldes proportsionaalsuse põhimõtet. Kohandame järelevalve taset väiksemaid panku ohustavate riskide järgi.


Kuidas Euroopa pankadel praegu üldiselt läheb?

Hea uudis on see, et nad on viimase paari aastaga muutunud palju vastupidavamaks; nende kapitalipuhvrid on märkimisväärselt kasvanud. Samal ajal ohustavad neid endiselt riskid ja probleemid. Peale selle, et pankadel tuleb leida viise kasumi suurendamiseks keerulises keskkonnas, varem omandatud probleemsete varade realiseerimiseks ning küberkuritegevuse ja muude IT-riskidega toimetulekuks, on neil praegu vaja tegelda ka hulga muude küsimustega. Kas pangandussektoriväline konkurents tiheneb? Kuhu liigub euroala majandus? Kuidas mõjutab euroala panku Brexit? Milliseks kujunevad muud geopoliitilised probleemid? Pangad tegutsevad maailmas, mida iseloomustavad riskid ja muutused; nad peavad neid riske haldama ja muutustega kohanema. Ainult sel juhul suudavad nad jääda pikas plaanis kasumlikuks.


Sageli tuuakse pankade erilise probleemina välja madalaid intressimäärasid ja tugevamat õiguslikku reguleerimist. Mis on teie arvamus?

Intressitulu moodustab euroala suurte pankade kogutulust üle poole. Seega on intressimäärad tõepoolest teema ja madalad intressimäärad on probleem. 2017. aastal võtame pankade intressimäärariski veelgi teravama vaatluse alla. Näiteks tänavune stressitest koosneb tundlikkusanalüüsist, mis keskendub sellele, kuidas intressimääramuutused mõjutavad pangaportfelle. Mis puutub õiguslikku reguleerimisse, siis eeskirjad on neile, kes neid järgima peavad, kahtlemata koormavad. Kuid praegusel juhul peame vaatama pankadest kaugemale. Rangemad eeskirjad aitavad ära hoida kriise. Oleme ju näinud, et finantskriisid lähevad majandusele, maksumaksjatele ja lõpuks ka pankadele endile kalliks maksma. Seetõttu oleks väga hea, kui üleilmne regulatiivne reform viidaks lõpule, nii nagu ette nähtud. Sellest taganemine oleks viimane asi, mida teha. Finantssektor ulatub üle riigipiiride ja riigipiire peavad ületama ka seda reguleerivad eeskirjad – see on finantskriisi peamine õppetund.


Kuidas tegeleb pangandusjärelevalve pankade ees seisvate probleemidega?

Äsja mainitud riskid ja probleemid kajastuvad meie 2017. aasta järelevalveprioriteetides. Esiteks vaatleme lähemalt pankade ärimudeleid ja jätkame nende kasumlikkuse hoobade uurimist. Sel eesmärgil analüüsivad meie ühised järelevalverühmad põhjalikult oma panku. Samuti hindame, kuidas võivad mõjutada euroala pankade ärimudeleid finantstehnoloogia areng ja Brexit. Samas ei ole uute ärimudelite ettekirjutamine lõpuks muidugi meie ülesanne, kuid me saame seada kahtluse alla olemasolevaid mudeleid ja kindlasti teemegi seda. Meie teine prioriteet on riskihaldus. Praeguses väikese kasumlikkuse ja suure likviidsuse keskkonnas võib pankadel tekkida kiusatus hakata ohtlikul moel tulusust otsima. Selles kontekstis on riskihaldus tähtsam kui kunagi varem. Meie kolmas prioriteet on krediidirisk. See puudutab peamiselt viivislaene, mida juba eespool olulise teemana mainisin.


2016. aastal olid viivislaenud tõepoolest suur probleem. Missugune on asjade seis praegu?

Pangad ja järelevalveasutused on kahtlemata juba palju ära teinud. Sellest hoolimata on viivislaenud endiselt suur probleem. Need on tarbetu koorem pankade bilansis – piiravad kasumlikkust ja pankade võimet anda majandusele laenu. Meie väljatöötatud suuniste abil saavad pangad oma bilansid korda teha. Suunised toetavad viivislaenude järjekindlat makseraskuste tõttu restruktureerimist, kajastamist, eraldiste moodustamist ja avalikustamist. Samuti ärgitatakse suunistes suure viivislaenude osakaaluga panku kehtestama ja rakendama konkreetseid viivislaenude vähendamise eesmärke. Suunistes määratletud parimad tavad kujutavad endast meie järelevalvealaseid ootusi. Ühised järelevalverühmad on juba alustanud pankadega aktiivset suhtlust selle üle, kuidas nad kavatsevad suuniseid rakendada. Samas ei ole viivislaenud üksnes pankade ja nende järelevalveasutuste probleem. See, kui kiiresti pank suudab oma viivislaenud lahendada, oleneb ka riiklikust õigus- ja kohtusüsteemist. Mõnes riigis takistavad need süsteemid viivislaenude kiiret lahendamist. Siin saaksid panku aidata riigi poliitikakujundajad. Nad võiksid tõhustada kohtusüsteemi, suurendada ligipääsu tagatistele, luua kiired kohtuvälised menetlused ja kooskõlastada rahalised stiimulid.


Mainisite riskihaldust kui üht 2017. aasta prioriteeti. Kas selgitaksite selle tausta?

On selge, et pangad peavad alati ja igal pool haldama riske usaldusväärselt – nende äri seisnebki ju riskide võtmises ja jaotamises. Riskide usaldusväärne haldamine on aga keerukas ja eeldab teatud elemente. Kõigepealt eeldab see sobivat kultuuri, st kultuuri, kus riskihaldust väärtustatakse ega nähta kui takistust suuremate kasumite teenimisel. Formaalsemal tasandil eeldab usaldusväärne riskihaldus usaldusväärseid juhtimisstruktuure – riskihalduritele tuleb anda sõnaõigus ja otsusetegijad peavad neid kuulama. 2016. aasta juunis avaldasime selle teemaga seotud analüüsi tulemused, millest selgus, et paljudel pankadel on vaja seda valdkonda veel parandada. Lõpetuseks eeldab usaldusväärne riskihaldus kvaliteetseid andmeid. Seetõttu vaatleme 2017. aastal, kuidas pangad järgivad asjaomaseid rahvusvahelisi standardeid. Sellega seoses oleme algatanud suure projekti, et hinnata sisemudeleid, mida pangad kasutavad oma riskiga kaalutud varade kindlaksmääramisel. Sisemudelid on olulised seetõttu, et riskiga kaalutud varad on kapitalinõuete arvutamise alus. Peale selle algatame temaatilise analüüsi pankade edasiantud tegevuste kohta ja kontrollime, kuidas hallatakse asjakohaseid riske.


Millisena näete Euroopa pangandusjärelevalvet tulevikus? Kuidas see teenib edaspidi avalikkuse ja pankade huve?

Pankade jaoks on järelevalve nagu vastukaal, mis suurendab stabiilsust: pangad näevad pigem tulu, järelevalve aga riske; panku huvitab pigem kasumlikkus, järelevalvet stabiilsus. Oma ülesannet täites takistavad pangandusjärelevalveasutused pankadel võtta ülemääraseid riske, aidates sellega vältida kriise tulevikus. Nad kaitsevad säästjaid, investoreid, maksumaksjaid ja kogu majandust. Euroopa pangandusjärelevalve lisaeelis on keskendumine Euroopa vaatenurgale. Vaadates riigipiiridest kaugemale, suudame riske varakult märgata ja nende levimist ära hoida. Tegutsedes riiklikest huvidest sõltumatult, on meil võimalik olla range ja õiglane järelevalveinstants kõikide euroala pankade jaoks. Sellega aitab järelevalve luua võrdseid tingimusi, nii et kõigil on ühesugused võimalused ja ühesugused kohustused. See on alus, millelt saab kasvada tõeliselt euroopalik pangandussektor, millest võidab kogu majandus.


Järelevalve panus finantsstabiilsuse tagamisse

2016. aastal olid euroala pankade kasumid stabiilsed, kuid väikesed. Samal ajal jäid pankade riskid ja probleemid 2015. aastaga võrreldes valdavalt muutumatuks. Peamine risk puudutas pankade ärimudelite ja kasumlikkuse jätkusuutlikkust; muude suuremate riskide hulka kuulusid viivislaenude suur osakaal ja geopoliitiline ebakindlus, näiteks Brexiti mõju keskmises ja pikas ajaplaanis. Euroopa pangandusjärelevalve seadis oma prioriteedid sellest olukorrast lähtudes.

Euroopa pangandusjärelevalve täiustas edasi ka oma peamist vahendit, järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP). Selle tulemusel seati pankadele esitatavad kapitalinõuded nende riskiprofiiliga täpsemasse vastavusse. Kokkuvõttes jäi 2016. aasta SREPist tulenev kapitalinõue üldjoontes stabiilseks.

2016. aastal tegi Euroopa pangandusjärelevalve jõudsaid edusamme viivislaenudega tegelemisel. Septembris avaldati avalikuks konsultatsiooniks suuniste eelnõu. Suunistes esitatud soovitused ja parimad tavad aitavad pankadel viivislaene tõhusalt vähendada.

Krediidiasutuste peamised riskid ja üldine tulemuslikkus

Pangandussektori peamised riskid ja järelevalveprioriteedid

Euroopa pangandussektori peamised riskid ei ole muutunud

2016. aastal kindlakstehtud riskid püsivad suuremas osas aktuaalsed ka 2017. aastal. Euroala pangad toimivad endiselt ärikeskkonnas, mida iseloomustab väike majanduskasv. Kesised majandustulemused mõjutavad intressimäärasid ja majanduse elavnemist ning on euroala pangandussektori peamiste riskide tõukejõuks (vt diagramm 1).

Pikaajaline madalate intressimäärade periood toetab majandust ja vähendab makseviivituste riski. Samal ajal avaldab see aga survet pankade ärimudelitele, sest madalad intressimäärad vähendavad intressitulu olukorras, kus üldine kasumlikkus on niigi väike. 2016. aastal oli üks euroala pangandussektori peamisi probleeme endiselt ärimudelite jätkusuutlikkuse ja väikese kasumlikkuse risk.

Pangad peavad vähendama viivislaenude suurt hulka

Muret valmistab ka paljude euroala pankade viivislaenude suur osakaal. Lisaks vähenevale kasumlikkusele muudavad viivislaenud need pangad haavatavamaks turumeeleolu muutuste suhtes. Seetõttu vajavad pangad oma bilansside kordategemiseks usaldusväärseid ja kindlaid strateegiaid, sealhulgas aktiivset viivislaenuportfellide haldamist.

Brexitiga kaasneb pankadele geopoliitiline risk

Kasvamas on geopoliitiline ebakindlus. EKP pangandusjärelevalve suhtles eriti seoses Brexitit puudutava Ühendkuningriigi rahvahääletusega tihedalt kõige haavatavamate pankadega, et veenduda, kas nad jälgivad hoolikalt olukorda ja riske ning valmistuvad võimalikeks tagajärgedeks. Sellel perioodil ei täheldatud pangandussektoris olulisi likviidsus- või rahastamis- ega operatsiooniriske. Viimase aja poliitilised sündmused võivad aga tagasi hoida investeeringuid, põhjustades aeglast kasvu.

Diagramm 1

Euroala pangandussüsteemi riskikaart

Viivislaenud Geopoliitiline ebakindlus ELis Madalad intressimäärad Arenevad riigid ja Hiina Pööre riskipreemiate tasemes Rikkumised Keskse vastaspoole maksevõime Pangandussektoriväline konkurents Pankade reaktsioon uutele õigusnormidele Turgude vähene likviidsus Euroala riikide eelarvete tasakaalustamatus Euroala väike majanduskasv Kinnisvaraturud Küberkuritegevus ja infotehnoloogilised häired suur suur väike Riski tõenäosus Riski mõju

Allikas: EKP. Nooled tähistavad võimalikke ülekandekanaleid ühelt riskitegurilt teisele (esitatud on ainult peamised esimeses järjekorras avalduvad mõjud). Viivislaenud: see riskitegur puudutab ainult suure viivislaenude osakaaluga euroala panku.

Hoolimata turvalisema ja vastupidavama finantssüsteemiga kaasnevatest eelistest on probleemiks ka ebaselgus tulevaste õigusnormide suhtes. Basel III läbivaatamise lõpuleviimine ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude sihttasemete kindlaksmääramine vähendavad regulatiivset ebakindlust ja muudavad pankade tegevuskeskkonna stabiilsemaks. Samal ajal valmistuvad pangad ka rakendama rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit IFRS 9, mis jõustub 2018. aasta alguses. Üldiselt võib teatud pankade jaoks olla rangemate nõuete täitmine ja samal ajal piisava kasumlikkuse säilitamine siiski keeruline.

2016. aastal viis EKP pangandusjärelevalve läbi Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ELi-ülese stressitesti euroala pankades ja EKP pangandusjärelevalve järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise (SREP) stressitesti.[1] ELi-ülene stressitest hõlmas 37 suurt olulist krediidiasutust (kelle varad kokku moodustavad ligikaudu 70% Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvatest pangandussektori varadest). EBA avaldas nende pankade stressitesti tulemused 29. juulil 2016.[2] Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise stressitesti käigus testiti veel 56 euroala olulist krediidiasutust. Mõlemas testis kasutati üldjoontes sama metoodikat, et hinnata finantsasutuste vastupidavust turu negatiivsele arengule ja kasutada saadavat teavet SREPis.

Stressitesti tulemused näitasid, et:

  • pangandussüsteem suudab vastu panna isegi rängemale stressimõjule kui see, mida simuleeriti 2014. aasta põhjaliku hindamise käigus, säilitades pärast stressi keskmiselt sama kapitalitaseme;
  • stressitesti tulemuste erinevust põhi- ja negatiivse stsenaariumi korral mõjutasid kõige enam suuremad laenukahjumid, väiksem netointressitulu ja suuremad tururiski positsioonide ümberhindluskahjumid;
  • kehvema krediidikvaliteedi ja suurema viivislaenude osakaaluga pangad taluvad keskmiselt halvemini nii laenukahjumitele kui ka netointressitulule avalduvat stressimõju; see rõhutab suure viivislaenude osakaalu kõrvaldamise tähtsust.

Umbes 250-liikmeline meeskond, kuhu kuulusid EKP ja riiklike pädevate asutuste / liikmesriikide keskpankade töötajad, kohaldas pankade arvutatud stressitesti tulemustele usaldusväärset kvaliteeditagamise protsessi. Selles protsessis tugineti ühiste järelevalverühmade teadmistele konkreetsete pankade kohta, vastastikusele võrdlusanalüüsile, EKP enda ülalt-alla-arvutustele ja riiklike pädevate asutuste eriteadmistele.

Joonis 1

2016. ja 2017. aasta järelevalveprioriteedid

Järelevalveülesanded 2017. aastal ja edaspidi 2016. aasta prioriteedid Jätkub tõenäoliselt 2018. aastal 2017. aasta prioriteedid Ärimudelid ja kasumlikkuse hoovad Krediidirisk, eelkõige viivislaenud ja riskide kontsentreerumine Riskihaldus Ärimudelid ja kasumlikkuse hoovad Krediidirisk Riskijuhtimine ja andmete kvaliteet Kapitali adekvaatsus Likviidsus Valmistumine Brexitiks suhtlemine pankadega Pankade ärimudelite ja kasumlikkuse hoobade hindamine Järjekindel lähenemine viivislaenudele / makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetele ( nt süvaanalüüs / kohapealsed kontrollid) Hinnang pankade valmisolekule IFRS 9 rakendamiseks Riskide kontsentreerumise jälgimine ( nt laevandus/kinnisvara) Pankade ICAAPi 1 ja ILAAPi 2 tõhustamine Baseli pangajärelevalve komitee riskiandmete tõhusa koondamise ja aruandluse põhimõtete (BCBS 239) järgimise hindamine Sisemudelite sihipärane läbivaatamine Krediidiriski, tururiski ja vastaspoole krediidiriski mudelid UUS Pangandussektoriväline konkurents / finantstehnoloogia areng UUS Tegevuse edasiandmine

1 Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess
2 Sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess
Märkus. Temaatilised analüüsid on esile toodud tumesinises raamis.

Stressitesti negatiivse stsenaariumi kvantitatiivne mõju on üks tegur, mis määrab teise samba soovituslike nõuete taseme. Stressitestide kvalitatiivset tulemust võetakse arvesse teise samba kohustusliku nõude kindlaksmääramisel[3]. Peale selle osutas stressitest jooksva järelevalvealase hindamise tulemusel leitud riskide kõrval ka euroala pankade peamistele nõrkadele kohtadele negatiivse šoki korral. Näiteks tulenes enamik laenukahjumeid tagamata jaenõuetest ja tagamata nõuetest äriühingute vastu. Samuti näitas stressitest, et krediidikahjud tulenesid ka teatud geograafilistes piirkondades, näiteks Ladina-Ameerikas ning Kesk- ja Ida-Euroopas antud laenudest.

Ühtse järelevalvemehhanismi prioriteetides määratakse kindlaks konkreetse aasta järelevalve eelisvaldkonnad. Neis tuginetakse järelevalvealuseid panku ohustavate põhiriskide hinnangule, võttes arvesse majandus-, õigus- ja järelevalvekeskkonna viimatist arengut. Prioriteedid, mis vaadatakse üle kord aastas, on oluline vahend, mille abil kooskõlastatakse eri pankades teostatavad järelevalvemenetlused sobivalt ühtlustatud, proportsionaalsel ja tõhusal viisil, et tagada võrdsed tingimused ja järelevalvetegevuse tugevam mõju (vt joonis 1).


Oluliste pankade üldine tulemuslikkus 2016. aastal

Euroala oluliste krediidiasutuste kasumid püsisid stabiilsed

2016. aasta esimese kolme kvartali tulemused näitavad, et oluliste krediidiasutuste kasumlikkus püsis 2016. aastal stabiilne[4]. 101 olulisest krediidiasutusest koosneva esindusliku valimi keskmine aastane omakapitali tootlus oli 2016. aasta kolmandas kvartalis 5,8% ehk eelmise aastaga võrreldes veidi väiksem (2015. aasta kolmandas kvartalis 6,0%)[5]. Tuleb aga märkida, et nende koondnäitajate taga võib täheldada väga mitmesuguseid suundumusi.

5,8% Omakapitali tootlus 2016. aastal

Jooksvad tulud 2016. aastal vähenesid: oluliste krediidiasutuste netointressitulu vähenes kokku 3% võrra, hoolimata laenumahu mõningasest suurenemisest (aasta arvestuses +0,5%) eeskätt ettevõtete laenumahu suurenemise arvelt (+2,8%). Jooksvad tulud kahanesid kõige rohkem 2016. aasta esimeses kvartalis. Seejärel intressitulud stabiliseerusid. Samuti vähenesid teenustasutulud (aasta arvestuses –2,8%), kajastades suuresti varahalduselt ja kapitaliturgude tegevuselt teenitavate tasude langust 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis. See suundumus võis 2016. aasta neljandas kvartalis pöörduda, kui kapitaliturgude tegevus jälle hoogustus.

Diagramm 2

Omakapitali tootluse stabiilne tase 2016. aastal tänu väiksematele väärtuse langusest tingitud kahjumitele, mis tasakaalustasid põhitegevuskasumi vähenemise

(Kõik näitajad on kaalutud keskmised; % omakapitalist)

-10% -5% 0% 5% 10% 15% 2015 2016 Tegevustulu enne väärtuse langust Väärtuse langus Muu Omakapitali tootlus

Mõlema aasta kohta on esitatud kolmanda kvartali kumuleeritud näitajad aasta arvestuses.
Allikas: finantsaruandluse (FINREP) raamistik (101 olulist krediidiasutust, kes esitavad IFRSi kohased andmed kõrgeimal konsolideerimistasemel).

Tulude vähenemise negatiivset mõju leevendasid osaliselt väiksemad tegevuskulud (–1%). Eriti silmatorkavalt kahanesid personalikulud (aasta arvestuses –1,4%). Arvestades mitmes euroala pangas viimasel ajal võetud restruktureerimismeetmeid, võib see suundumus järgmistes kvartalites jätkuda.

Makromajandustingimuste paranemisel oli positiivne mõju väärtuse langusest tingitud kahjumitele, mis olid väiksemad kui 2015. aastal: laenude ja muude finantsvarade väärtuse langus vähenes 2015. aasta kolmanda kvartali 5,5%-lt koguomakapitalist[6] 4,4%ni 2016. aasta kolmandas kvartalis. Olukord paranes peamiselt mõnes üksikus riigis, samal ajal kui mõnes teises riigis olid krediidikahjud olnud juba varem ajalooliselt madalal tasemel. Varasemad kogemused näitavad, et pangad kirjendavad suuremaid vara väärtuse langusi neljandas kvartalis ja see võib mõjutada terve aasta kasumlikkuse näitajaid.

2016. aastal toetasid pankade kasumlikkust erakorralised allikad (3,4% koguomakapitalist 2016. aasta kolmandas kvartalis). Ühekordsed tulud olid siiski väiksemad kui 2015. aastal ja need ei pruugi järgmistes kvartalites korduda.


Ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvemudeli rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi SREPi metoodika viimistlemine

Tänu SREPi metoodika tõhustamisele on pankadele esitatavad kapitalinõuded ja nende riskiprofiilid tugevamas korrelatsioonis

76% Kapitalinõuete ja riskiprofiilide korrelatsioon

Euroopa pangandusjärelevalve viis 2016. aastal teist korda läbi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP), mis põhines euroala suurimate pangagruppide jaoks kehtestatud ühtsel metoodikal. Ka seekord oli SREPi eesmärk edendada vastupidavat pangandussüsteemi, mis suudab euroala majandust jätkusuutlikult rahastada. Juba 2015. aasta järelevalvetsüklis saavutatud ühtlustamine andis selles vallas käegakatsutavaid tulemusi. Nende saavutuste põhjal on SREPi tõhustatud. See kajastub pankadele esitatavate kapitalinõuete ja nende riskiprofiilide tugevamas korrelatsioonis (68% pärast 2015. aasta SREPi ja 76% pärast 2016. aasta SREPi). Samal ajal on säilitatud üldine lähenemisviis, milles kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed elemendid on ühendatud piiratud eksperdihinnangute kaudu. Peale selle on SREPi metoodikat veelgi täiendatud, et see hõlmaks ka 2016. aasta ELi-ülese stressitesti tulemusi.

Joonisel 2 on esitatud SREPi metoodika ülevaade. 2016. aasta detsembris avaldati ühtse järelevalvemehhanismi SREPi metoodika ajakohastatud väljaanne.

Joonis 2

Ühtse järelevalvemehhanismi 2016. aasta SREPi metoodika

1. Ärimudeli hindamine 2. Juhtimise ja riskihalduse hindamine 3. Kapitaliga seotud riskide hindamine 4. Likviidsuse ja rahastamisega seotud riskide hindamine Ärimudeli elujõulisus ja jätkusuutlikkus Juhtimise ja riskihalduse asjakohasus Kategooriad: nt krediidi- , turu-ja operatsioonirisk ning pangaportfelli intressirisk Kategooriad: nt lühiajaline likviidsusrisk, rahastamise jätkusuutlikkus SREPi otsus Kvantitatiivsed kapitalimeetmed Kvantitatiivsed likviidsusmeetmed Muud järelevalvemeetmed SREPi üldhinnang  terviklik lähenemine  punktisumma + põhjendus/põhijäreldused

  

Peamise sisendi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi andsid ühised järelevalverühmad, kes hindasid oma pankade juures nelja valdkonda: ärimudelit, juhtimist ja riskihaldust, kapitaliga seotud riske ning likviidsuse ja rahastamisega seotud riske.

2016. aastal viimistleti ühtse järelevalvemehhanismi SREPi metoodikat

2016. aastal tõhustati juhtimise ja riskihalduse hindamiseks kasutatavat SREPi metoodikat, tuginedes ühiste järelevalverühmade poolt 2015. aastal tehtud ulatuslikule temaatilisele analüüsile riskijuhtimise ja riskivalmiduse kohta[7].

Joonis 3

Teise samba soovituslikke nõudeid ei võeta väljamaksete maksimumsumma arvutamisel arvesse

1. sammas (miinimumnõuded) 2. samba nõuded Kapitali säilitamise puhver Vastutsükliline puhver G-SII puhver O-SII puhver Süsteemse riski puhver 2. samba soovituslikud nõuded Kehtib maksimum1 Väljamaksete maksimumsum ma piirangute rakendamise lävend

1) Kõige tavalisem juhtum; kasutada võidakse eriarvutust, olenevalt sellest, kuidas liikmesriik rakendab kapitalinõuete direktiivi artikli 131 lõiget 15.
Märkused. Skaala proportsioonid ei ole täpsed; väljamaksete maksimumsummat käsitleva EBA arvamuse rakendamine ja 1. juuli 2016. aasta pressiteade.

Peale selle võeti 2016. aastal kasutusele teise samba soovituslikud nõuded, mille EBA kehtestas 2016. aasta juulis[8]. Need nõuded täiendavad teise samba kohustuslikke nõudeid ning neis kajastub järelevalvealane ootus pankade kapitali suhtes lisaks siduvatele (miinimum- ja lisa-) kapitalinõuetele ja kombineeritud puhvrile (vt joonis 3). Et teise samba soovituslikes nõuetes kajastub järelevalvealane ootus, ei võeta neid arvesse kapitalinõuete direktiivi artiklis 141 sätestatud väljamaksete maksimumsumma arvutamisel.

Terviklikus lähenemisviisis võetakse teise samba soovituslike nõuete koostamisel arvesse järgmisi elemente: kapitali üldine vähenemine stressitesti negatiivse stsenaariumi korral; konkreetse krediidiasutuse riskiprofiil ja tundlikkus stressistsenaariumide suhtes; krediidiasutuse riskiprofiilis pärast stressitesti kuupäeva toimunud muudatused; krediidiasutuse poolt riskitundlikkuse vähendamiseks võetud meetmed.

Ehkki eeldatakse, et pangad järgivad teise samba soovituslikke nõudeid, ei järgne nende täitmatajätmise korral automaatseid piiranguid. Kui pank ei täida teise samba soovituslikke nõudeid, võtab EKP pangandusjärelevalve panga olukorraga täpselt kohandatud parandusmeetmeid.

SREPi esimese taseme põhiomavahendite nõue jääb 2017. aastal samaks

2016. aasta SREPi tulemusel jäi SREPi esimese taseme põhiomavahendite nõue 2017. aastaks samale tasemele kui möödunud aastal. Kõigi muude tingimuste samaks jäädes annab praegune süsteemis kehtiv kapitalinõue aimu ka tulevikusuundumusest.[9] SREPi esimese taseme põhiomavahendite nõue muutus mõnel üksikul juhul, kajastades asjaomaste krediidiasutuste riskiprofiili muutumist. 2016. aasta SREPis liikus kapital 2015. aasta teisest sambast uudsena kasutusele võetud teise samba soovituslike nõuete alla ja kapitali säilitamise puhvri mittetäielikult rakendatav osa kõrvaldati. Et teise samba soovituslikke nõudeid ei võeta arvutustes arvesse, langes väljamaksete maksimumsumma lävendi keskmine väärtus 10,2%-lt 8,3%ni.

Lisaks kapitalimeetmetele on üksikute krediidiasutuste konkreetsete puudujääkidega tegelemiseks hakatud rohkem kasutama kvalitatiivseid meetmeid. Nende meetmete tõenäosus korreleerub panga riskiprofiiliga: mida suurem on risk, seda tõenäolisem on kvalitatiivsete meetmete kasutamine.

2017. aasta SREPis ei ole oodata olulisi muudatusi

Ühtse järelevalvemehhanismi SREPi metoodika eeldatavasti 2017. aastal oluliselt ei muutu. Sellegipoolest viimistleb EKP pangandusjärelevalve seda edasi, lähtudes ettevaatavast lähenemisviisist pangandustegevuse ja riskide asjakohasel jälgimisel.


Muude meetoditega seotud töö

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise eesmärgid ja korraldus on üksikasjalikult kindlaks määratud

109 Sisemudelitega seotud uurimiste arv 2016. aastal

2016. aastal keskendus sisemudelitega seotud kontseptuaalne töö sisemudelite sihipärasele läbivaatamisele, millega tehakse algust 2017. aastal. Sisemudelite sihipärast läbivaatamist ette valmistades tegi EKP pangandusjärelevalve järgmist:

  • koostas esindusliku ja riskipõhise valiku mudelitest, mis vaadatakse läbi kohapeal;
  • sõnastas konkreetsete riskiliikide jaoks järelevalvejuhendi ja kehtestas nende valideerimiseks kontrollimeetodid;[10]
  • kehtestas organisatsioonilised meetmed, et tulla toime sisemudelite kohepealsete uurimiste kasvava arvuga eelseisvatel aastatel;
  • hoidis olulisi krediidiasutusi projektiga korrapäraselt kursis;
  • korraldas mitu teabe kogumise algatust, andes olulistele krediidiasutustele võimaluse ettevalmistavas etapis kaasa rääkida.

Diagramm 3

Enamik sisemudelite uurimisi keskendus 2016. aastal krediidiriskile

87 16 5 1 0 20 40 60 80 100 120 Krediidirisk Tururisk Vastaspoole krediidirisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk Operatsioonirisk

  

Möödunud aastal algatati olulistes krediidiasutustes 109 sisemudelitega seotud uurimist ning võeti vastu 88 sisemudeleid puudutavat EKP otsust. Need arvud kasvavad tõenäoliselt tulevikus, kui sisemudelite sihipärase läbivaatamise kontekstis toimub veel uurimisi.

Veelgi on edenenud sisemudelite hindamise tavade ühtlustamine. EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajad esindasid Euroopa pangandusjärelevalvet sisemudelitega seotud küsimustes Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel ning osalesid mitmesugustes ettevõtmistes, näiteks EBA sisemudelite võrdlusuuringus.


Krediidirisk: viivislaenudega seotud töö

Viivislaenude osakaal on alates 2008. aastast märgatavalt kasvanud

Viivislaenud on pankade jaoks eriti suur probleem. Viivislaenude hulk on alates 2008. aastast märgatavalt kasvanud eriti neis liikmesriikides, mis tegid viimastel aastatel läbi märkimisväärse majandusliku kohandumise protsessi. Viivislaenude suurest hulgast on osalt põhjustatud pankade väike kasumlikkus ja need piiravad pankade võimet anda majandusele uusi laene.

6,49% Oluliste krediidiasutuste brutoviivislaenude kaalutud keskmine suhtarv

2016. aasta kolmanda kvartali seisuga oli oluliste krediidiasutuste brutoviivislaenude kaalutud keskmine suhtarv 6,49%, võrreldes 6,85%ga sama aasta esimeses kvartalis ja 7,31%ga 2015. aasta kolmandas kvartalis. Oluliste krediidiasutuste koondandmed näitavad, et viivislaenude hulk vähenes 2015. aasta kolmandast kvartalist 2016. aasta kolmanda kvartalini 54 miljardi euro võrra (millest 15,59 miljardit eurot langes 2016. aasta kolmandasse kvartalisse). 2016. aasta kolmanda kvartali seisuga ulatus viivislaenude jääk 921 miljardi euroni.[11]

54 miljardit eurot Viivislaenude mahu vähenemine 2015. aasta kolmandast kvartalist 2016. aasta kolmanda kvartalini

2014. aasta põhjaliku hindamise järel on EKP jätkanud pankade toetamist viivislaenude lahendamisel, pidades nendega pidevat järelevalvealast dialoogi.

  

  

EKP toetab panku varem omandatud viivislaenude lahendamisel ja uute viivislaenude tekkimise vältimisel

Et viivislaenude probleem kindlameelselt ja jõuliselt lahendada, moodustas Euroopa pangandusjärelevalve 2015. aasta juulis spetsiaalse viivislaenude töörühma. Töörühma kuuluvad riiklike pädevate asutuste ja EKP esindajad ning selle esimees on Iirimaa keskpanga asepresident Sharon Donnery. Töörühma eesmärk on töötada välja ühetaoline meetod suure viivislaenude osakaaluga krediidiasutuste järelevalveks ja rakendada seda.

Töörühma töö põhjal avaldas EKP konsultatsiooni eesmärgil pankadele mõeldud suunised viivislaenude kohta. Konsultatsioon kestis 12. septembrist 15. novembrini 2016. 7. novembril toimus avalik kuulamine. Ametliku konsultatsiooni käigus laekus enam kui 700 üksikut märkust, mille töörühm läbi töötas. Lõplikud suunised avaldati 2017. aasta märtsis. Suunised on tähtis samm viivislaenude märkimisväärse vähendamise poole.

Joonis 4

Viivislaenude suhtarv euroalal

< 7% < 25% > 25% 19,82% 2,44%