Menu

EKP presidendi Christine Lagarde'i eessõna

Aastat 2020 iseloomustas koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia ja sellele järgnenud järsk majanduslangus. EKP, Euroopa pangandusjärelevalve ja riikide valitsused tegid koostööd, et reageerida kriisile kooskõlastatult, ning eraldasid ennenägematuid toetussummasid, mille eesmärk oli aidata inimestel, ettevõtjatel ja majandusel tervikuna sel raskel ajal kuidagi toime tulla.

Praegune kriis on näidanud Euroopa ühtse reeglistiku ja pangandusliidu ühtse järelevalveasutuse kasutegureid. Nõudes kogu pangandussüsteemilt rangema ühtse järelevalvestandardi järgimist, on EKP pangandusjärelevalve taganud, et pangad on praeguse kriisiga sarnastele rasketele šokkidele vastu seismiseks paremas seisus. Sellega seoses on mul hea meel ka selle üle, et Horvaatia ja Bulgaaria astusid eelmisel aastal pangandusliitu. Ootan põnevusega, millal näen, et nad kasutavad ära eeliseid, mida ühtlustatud reeglid ja lõpuks ka ühisraha võib tuua finantsstabiilsusele, vastupanuvõimele ja majanduskasvule.

Euroopa pankadel olid kriisi alguses tugevad kapitali- ja likviidsuspuhvrid ning suur tegevusvõimekus. Seni on nende vastupanuvõime olnud väga hea. Nad on suutnud tulla toime kahjumiga ja hoida laenupakkumist laias laastus stabiilsena ning vältida selle käigus ettevõtete ja kodumajapidamiste makseviivituste märgatavat kasvu.

Kui aga toetusmeetmed hakkavad mitmes Euroopa riigis aeguma, kerkib tõenäoliselt siiski esile rohkem nõrku kohti, sest avalduma hakkab majanduse suurenev võlakoormus. Selle tagajärjel on pangad krediidiriskidele vastuvõtlikumad, mis koos võimalike turu ümberkorraldustega võib kahjustada nende kapitalipositsioone.

Samal ajal võimendab kriis struktuurseid probleeme, mis on vähendanud viimastel aastatel Euroopa pangandussektori tõhusust. Euroopa pankade kasumid on pikka aega olnud tagasihoidlikud ja jäävad ilmselt selliseks ka 2021. aastal, sest krediidikahju hakkab suurenema. Kui lisada sellele pangandussüsteemis praegu esinev ülevõimsus, on vaja, et pangad jätkaksid oma juhtimise tugevdamist, kulutõhususe parandamist ja tuluallikate mitmekesistamist eesmärgiga toetada majanduse elavdamist tulemuslikumalt.

Lõpuks peame endiselt vaatama tulevikku. 2020. aastal avaldasime EKP juhendi kliima- ja keskkonnariskide kohta. See on viinud meid kliimamuutustega seotud riskide käsitlemisel üleilmsel tasandil esiplaanile. Peale selle on pandeemia andnud otsustava tõuke digiteerimise suunas. Seda silmas pidades peab küber- ja IT-riskidega kursis olemisest saama kindel eelisvaldkond.

Sugugi vähem tähtis ei ole see, et peame välja kujundama pangandusliidu. Ühtsete Euroopa põhimõtete tugevdamine kõikvõimalikes valdkondades osutus 2020. aasta raskustega võitlemisel tõhusaks ning mängib elutähtsat rolli kestliku taastumise saavutamisel lähiaastatel.


Sissejuhatav intervjuu järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enriaga

2020 oli aasta, milletaolist pole iial nähtud. Millised on teie põhijäreldused pärast seda aastat?

See oli erakordne ja väga keeruline aasta. Peale selle, et olime silmitsi pandeemiast tingitud ennenägematu majandusšokiga, olime meie – nagu ka kõik teised Euroopas – ootamatult vangistatud oma kodudesse ja saime kolleegidega suhelda üksnes virtuaalselt. Paljudel meist on sugulane, sõber või kolleeg, kes on põdenud koroonaviirust (COVID-19). Kahjuks oleme pandeemia vältel oma kolleege ka kaotanud.

Kuid raskustest hoolimata suutsime kõik selle probleemiga toime tulla. Tegime koostööd ja reageerisime arenevale kriisile Euroopa tasandil kiiresti. Teatasime oma esimestest otsustest 12. märtsil 2020 – kõigest kolm päeva pärast seda, kui esimene riik Euroopas kehtestas üleriigilised liikumispiirangud.

Meie tööd innustanud ühine eesmärgitunne oli minu jaoks muljetavaldav. See oli nähtav kõikidel tasanditel: järelevalvenõukogus, osakondade sees ja vahel, koostöö tegemisel riiklike pädevate asutustega, ühistes järelevalverühmades ja laiemalt. See keeruline aasta tuletas meile meelde, kui tähtis on meie roll ja kui rahuldust pakkuv on töötada koos üldsuse huvides – kaitsta finantsstabiilsust väga ebakindlal ja suurt ärevust tekitaval ajal.

Kuidas Euroopa pangandusjärelevalve täpsemalt üleilmses pandeemiale reageerimises osales?

Meie vahetu eesmärk oli tagada, et pangad saaksid jätkata finantstoetuse andmist eluvõimelistele kodumajapidamistele, väikeettevõtjatele ja muudele ettevõtetele, mille eesmärk oli vältida krediidikriisi laastavat teisest mõju. Selleks pidime oma järelevalve eelisvaldkondi üsna kiiresti muutma: lõdvendasime ajutiselt pankade suhtes kohaldatavaid kapitali- ja tegevusnõudeid, et tekitada pisut hingamisruumi. Soovisime tagada, et pangad saaksid jätkata laenude andmist kodumajapidamistele, väikeettevõtjatele ja muudele ettevõtetele ning katta kahjumit, mida põhjustas üks karmimaid majanduslangusi läbi aegade.

Toetusmeetmeid nähti kui soovi olla leebem. Kas nõustute selle seisukohaga?

Need toetusmeetmed ei lähe mingil viisil vastuollu meie volitusega tagada range ja kvaliteetne pangandusjärelevalve. Pärast 2008.–2009. aasta kriisi tegime ränka tööd selleks, et pangad suurendaksid headel aegadel oma kapitali- ja likviidsuspuhvreid, mida saaks kasutada halbadel aegadel. COVID-19 kriisiga ongi see halb aeg käes. Niisiis on meie tegevus olnud kooskõlas suure finantskriisi järel jõustatud finantsreformide sätte ja mõttega.

Peale selle tegime kogu aeg põhjalikku järelevalvet, paludes pankadel riske nõuetekohaselt mõõta ja hallata ning oma hinnanguid järjepidevalt üle vaadata, et ilmutada ettevaatust just sellisel tasemel, mis vastas pandeemiast tingitud suurenenud ebakindlusele.

Kus tuleb mängu pragmaatiline SREP?

Järelevalveasutusena peame olema paindlikud. Peame kohanema olukorraga ja muutma oma tegevuse tõhusamaks. Jätkasime küll Euroopa Pangandusjärelevalve suuniste järgimist, kuid otsustasime keskenduda 2020. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP) sellele, kuidas pangad kriisist tulenevate kapitali- ja likviidsusprobleemide ning kapitali ja likviidsusega seotud riskidega toime tulid. Samal ajal hoidsime 2. samba kapitalinõuded ja 2. samba soovituslikud nõuded stabiilsel tasemel ning otsustasime jätta SREPi punktisummad ajakohastamata, välja arvatud juhul, kui muudatused olid põhjendatud üksikuid panku mõjutavate erandlike asjaolude tõttu. Edastasime oma järelevalve seisukohast muret tekitavad probleemid pankadele peamiselt kvalitatiivsete soovituste kaudu ning kasutasime teabe kogumisel sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessideks sihipärast lähenemist. Kui oleksime korraldanud SREPi samamoodi nagu eelnevatel aastatel, kasutades selleks ajaks vananenud andmeid ja tagasiulatuvat teavet, ei oleks me täitnud oma järelevalve eesmärki COVID-19 põhjustatud erandlikus keskkonnas.

Kuidas on COVID-19 kriis mõjutanud Euroopa panku?

Pangad olid pandeemiast tingitud kriisi alguses palju paremas seisus kui eelmise kriisi alguses. Kriisi arenedes sattus mõni pank silmitsi suure hulga laenutaotlustega, eriti siis, kui kehtestati riigiabi programmid riigi tagatud laenude ja laenumaksete moratooriumide kohta. Sellegipoolest suutsid need pangad kiiresti kohaneda ning aitasid tagada sujuva laenuvoo ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Ettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude hulk jätkas 2020. aastal kasvamist, kuigi kolmandas kvartalis laenutegevus aeglustus. Võrreldes suure finantskriisi ajal toimunuga olid pangad nende esitatud andmete kohaselt pärast pandeemia esimest lainet laenutingimuste karmistamisel palju mõõdukamad.

2020. aasta teises kvartalis analüüsisime oma pangandussektori võimalikke nõrku kohti erinevate stsenaariumide põhjal. Jõudsime järeldusele, et väga ränka majanduslangust hõlmava keskmise stsenaariumi korral, mille käigus euroala SKP langeb 2020. aastal 8,7% ja millele järgneb 2021.–2022. aastal üsna jõuline taastumine, oleks pangandussektor suuteline seisma vastu varade kvaliteedile ja kapitalile avalduva šoki mõjule.

Milline risk kerkis pandeemia ajal pankade puhul kõige teravamalt esile?

COVID-19 kriis on suurendanud uute viisilaenude tekkimise ohtu pankade bilansside varade kvaliteedi halvenemise tõttu. Euroala viivislaenude kõrge koondtase tekitas järelevalve seisukohast muret juba 2020. aasta saabudes ehk enne COVID-19 kriisi ning nüüd on lisandunud veel riiklike toetusmeetmete aegumisel tekkiv suure nn kaljuefekti risk.

Kuidas kavatseb EKP pangandusjärelevalve seda riski maandada?

Kriisi alguses teatasime pankadele, et oleme mitmes valdkonnas viivislaene käsitlevate EKP suuniste rakendamisel paindlikud. See pidi aitama pankadel tulla toime majanduslanguse mõjuga. Samuti andsime suure viivislaenude osakaaluga pankadele rohkem aega (2021. aasta märtsini) viivislaenude mahu vähendamise strateegiate esitamiseks.

Samal ajal püüdsime välja selgitada, milline on pankade varade kvaliteet, ning veenduda, et nad lahendavad tekkivate viivislaenude probleemi ennetavalt. Pankades peavad olema kehtestatud ranged laenuportfelli olukorra halvenemise jälgimise ja haldamise strateegiad, et nad oleksid suutelised tuvastama varakult riske ja haldama aktiivselt probleemsete klientide nõudeid. Jälgime ka edaspidi hoolikalt, kui tõhusalt pangad neid strateegiaid selle kriisi ajal rakendavad, ning jätkame pankadega koostööd, et leida viise, kuidas langenud väärtusega varadega seotud probleeme kiiresti lahendada.

Milliseid muid pangandusriske on kriisi ajal tekkinud?

Euroopa pangandussektor kannatas struktuurse ebatõhususe all juba kriisi saabudes. Euroopa pangandusjärelevalve oli juba kindlaks teinud, et kehvapoolne kasumlikkus, väike kulutõhusus ja pankade ärimudelite jätkusuutlikkusega seotud mureküsimused on peamised eelisvaldkonnad, mida tuleb käsitleda. Kriis on nimetatud puudusi, aga ka nende kõrvaldamise pakilist vajadust veelgi rohkem esile tõstnud.

Eelmisel aastal ütlesite, et üks võimalus lahenduse leidmiseks väikese kasumlikkuse probleemile on konsolideerimine. Kas selles valdkonnas on tehtud mingeid edusamme?

Jah, on küll. Minu arvates on EKP ja pangad liikunud õiges suunas.

2020. aastal alustasime avalikku konsultatsiooni juhendi kohta, milles sätestatakse järelevalvepõhimõtted seoses konsolideerimisega pangandussektoris. 2021. aasta alguses avaldatud juhendi lõppversioonis selgitatakse meie põhimõtteid ning kinnitatakse, et toetame hästi läbimõeldud ja korraldatud äriühendusi.

Samuti on märgata rõõmustavat suundumust, et nii mõnigi pank konsolideerub. Intesa Sanpaolo ja UBI Banca, CaixaBank ja Bankia ning Unicaja Banco ja Liberbank – kõik need pangad on tegutsenud selles vallas ennetavalt ning see on põhjustanud uusi arutelusid teiste pankade juhtkondades. Hästi kavandatud äriühendused aitavad pankadel muutuda kulutõhusamaks, investeerida rohkem vahendeid digipöördesse ja suurendada lõpuks kasumlikkust, aga ka kõrvaldada pangandussüsteemis esinevat ülevõimsust, mis tekkis suure finantskriisi eel.

Kuidas käsitleb EKP pangandusjärelevalve kliimariske?

Pangad peaksid kliimariskide käsitlemisel kasutama strateegilist, tulevikku suunatud ja igakülgset meetodit. Euroopa järelevalveasutused keskenduvad edaspidi sellele, kas pangad täidavad ootusi, ms on sätestatud 2020. aasta novembris pärast avalikku konsultatsiooni avaldatud EKP juhendis kliima- ja keskkonnariskide kohta. 2021. aastal palume pankadel korraldada juhendis kirjeldatud järelevalveootusi silmas pidades enesehindamine ja koostada selle põhjal tegevuskavad. Seejärel teeme pankade enesehindamiste ja kavade kohta võrdlusanalüüsi ning kontrollime nende toimimist järelevalvealase dialoogi käigus. 2022. aastal korraldame pankade tavade täieliku järelevalvelise läbivaatamise ning võtame vajaduse korral konkreetseid järelmeetmeid.

Järelevalvenõukogu uus aseesimees Frank Elderson on finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku esimees ja Baseli pangajärelevalve komitee kliimaga seotud finantsriskide rakkerühma kaasesimees. Tal on plaanis kasutada ära nende ametikohtade ja EKP töö vahelist sünergiat.

2020. aasta juulis võttis EKP vastu otsused tiheda koostöö sisseseadmiseks Bulgaaria ja Horvaatia keskpangaga. Mida see Euroopa pangandusjärelevalve jaoks tähendab?

See on esimene kord, mil ühtse järelevalvemehhanismiga liitusid kaks euroalavälist liikmesriiki korraga. See on Bulgaaria ja Horvaatia jaoks oluline verstapost, sest see sillutab teed euro kasutuselevõtuks nendes riikides.

Meie jaoks tähendab see aga seda, et alates 2020. aasta oktoobrist ehk pärast asjakohaste põhjalike hindamiste lõpetamist hakkas EKP tegema otsest järelevalvet Bulgaaria viie panga ja Horvaatia kaheksa panga üle. Bulgaaria ja Horvaatia järelevalvetöötajatest said asjaomaste ühiste järelevalverühmade liikmed ning nende riikide keskpankade esindajatest said järelevalvenõukogu liikmed, kellel on samasugused õigused ja kohustused, sealhulgas hääleõigused, nagu teistel liikmetel. Meil on väga hea meel, et nad meiega liitusid.

2020. aastal osales EKP poliitikaarutelul Euroopa kriisiohjeraamistiku üle. Mis olid teie põhipunktid?

Tõime välja mõne probleemi, mis meil praktiliste kogemuste põhjal tekkisid. Üks näide on järelevalve- ja varajase sekkumise meetmete omavaheline kattuvus. See on tekitanud segadust ning põhjustanud selle, et viimati nimetatud meetmeid kasutatakse harva. Õigusaktid peaksid neid kahte töövahendite komplekti selgelt eristama ning EKP varajase sekkumise volitused tuleks kehtestada ELi regulatsioonis, mis välistaks põhjendamatud erinevused, mis tekivad eeskirjade ülevõtmisel liikmesriikide õigusaktidesse. Tõstatasime ka nende pankade probleemi, mis on kuulutatud maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, kuid mis liikmesriigi õiguse kohaselt ei vasta likvideerimis- ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise kriteeriumidele ning jäävad seetõttu ebamäärasesse olukorda.

Üldisemas plaanis leidsime, et pangandusliidu välja kujundamiseks tuleks astuda julgemaid samme: täpsemalt tuleks luua Euroopa hoiusekindlustusskeem ja anda Ühtsele Kriisilahendusnõukogule laiemad haldusvolitused seoses pankade likvideerimisega. Siinkohal võib kasulik eeskuju olla USA Föderaalne Hoiusekindlustusselts. Seni aga oleks edasine ühtlustamine liikmesriigi tasandil ja kesksem kooskõlastatus Euroopa tasandil (näiteks Ühtse Kriisilahendusnõukogu kaudu) juba samm õiges suunas.

Lõpuks tegime Edouard Fernandez-Bolloga oma ühises blogipostituses ettepaneku võtta kasutusele tõhusam käsitlus probleemide lahendamiseks piiriülestes pankades. Kui pangagruppide tütar- ja emaettevõtjad sõlmiksid üksteisele likviidsustoe pakkumiseks ametliku kokkuleppe, mis oleks seotud grupi finantsseisundi taastamise kavaga, aitaks see välja selgitada, kuidas gruppi kuuluvad üksused saaksid raskuste tekkimisel üksteist toetada, võttes arvesse kohalikke vajadusi ja piiranguid. Samuti võimaldaks see kehtestada asjakohased käivitavad tegurid kokkuleppekohase toe pakkumiseks varajases etapis. See toetaks likviidsuse ühtsemat juhtimist ka headel aegadel.

Euroopa pangandusjärelevalve läbipaistvuse ja prognoositavuse suurendamine on olnud üks teie peamisi eesmärke alates teie ametiaja algusest. Milliseid edusamme on tehtud selles valdkonnas?

Minu kindel arvamus on, et oleme muutnud oma järelevalvetulemused ja poliitika läbipaistvamaks.

Läbipaistvad järelevalvetulemused on turgude jaoks kasulikud. Kui avaldasime 2020. aasta jaanuaris esimest korda pangapõhised 2. samba kapitalinõuded, saime sellele head tagasisidet. Individuaalsed nõuded tagavad konkreetse ja kõikehõlmava ülevaate järelevalveasutuse vaatenurgast panga üldise riskitaseme kohta ning see aitab investoritel teha teadlikumaid otsuseid. Samuti võimaldab see pankadel paremini hinnata, milline on nende olukord võrreldes teiste pankadega. Jätkasime sama tavaga ka selle aasta jaanuaris.

Poliitikaga seotud läbipaistvus avaldab head mõju meie tulemuslikkusele ja ühtlasi ka meie mainele. Järelevalve all olevad pangad peavad mõistma, mis on meie otsuste taga, ning me peaksime oma põhimõtetes olema järjepidevad, et pangad saaksid kujundada usaldusväärseid ootusi. Minu arvates suutsime pankadega toimunud kirjaliku ja suulise suhtluse kaudu ning avalikkusega toimunud suhtluse kaudu saavutada hea läbipaistvuse seoses COVID-19-st tingitud toetusmeetmetega. Suurem läbipaistvus peaks muutuma meie uueks normaalsuseks.

2020. aasta lõpupoole muutis EKP pangandusjärelevalve oma organisatsioonilist ülesehitust. Miks te seda tegite?

Pärast kuute aastat oli saabunud aeg, mil EKP pangandusjärelevalve pidi liikuma loomisetapist küpsemasse etappi ning keskenduma riskipõhisemale järelevalvele ja tihedamale koostööle eri rühmade vahel.

Selle eesmärgi saavutamiseks struktureerisime pangapõhise järelevalve peadirektoraadid järelevalve alla kuuluvate pankade ärimudelite alusel ümber. Moodustasime uue järelevalvestrateegia ja -riskide direktoraadi, mis vastutab strateegilise planeerimise, järelevalveprioriteete puudutavate ettepanekute tegemise ja kõikide pankade ühetaolise käsitlemise tagamise eest. Lõime spetsiaalse peadirektoraadi kohapealse järelevalve funktsioonide tarbeks ning määrasime horisontaaltasandi järelevalve peadirektoraadi ülesandeks ühiste järelevalverühmade riskiteadmiste suurendamise, võrdlusanalüüside tegemise, poliitika väljatöötamise ja metoodikate säilitamise. Järelevalvealast otsustusprotsessi ja uuenduslikkust toetab ning tegevusloamenetlusi käsitleb eraldi peadirektoraat – ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse juhtimise ja korraldamise peadirektoraat. Reorganiseerimise põhjus oli soov lihtsustada protsesse ja kaasata eri osakondade järelevalvesse tehnoloogilisi uuendusi.

Olen väga uhke, et suutsime need muudatused välja töötada ja neid rakendada sisemiste arutelude kaudu ja töötajate kuulamise teel. Ligikaudu 60 järelevalvetöötajat tegutsesid muudatuste vahendajatena, kes koos kõrgema taseme juhtkonnaga aitasid oma kolleegidel muudatustega kohaneda ja kellel oli reorganiseerimise edukuse tagamisel märkimisväärne roll.


1 Pangandusjärelevalve 2020. aastal

1.1 2020. aastal järelevalve alla kuuluvad pangad: tulemuslikkus ja peamised riskid

1.1.1 Euroala pangandussektori vastupanuvõime

Võrreldes viimase finantskriisiga olid oluliste krediidiasutuste kapitalipositsioonid COVID-19 kriisi alguses tugevamad

Võrreldes suure finantskriisiga olid euroala pankade kapitalipositsioonid koroonaviirusest (COVID-19) tingitud kriisi alguses tugevamad. Pankade esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv oli 2019. aasta lõpus 14,9% (diagramm 1) ning püsis 2020. aasta vältel laias laastus stabiilne, olles 2020. aasta kolmandas kvartalis 15,2%. Selle üks põhjus oli kriisiga toimetulemiseks võetud erakorralised järelevalvealased, õiguslikud ja eelarvepoliitilised toetusmeetmed. Samuti soovitati pankadel 1. jaanuarini 2021 ajutiselt dividende mitte jaotada ega aktsiaid tagasi osta ning kohaldada dividendide jaotamisel, aktsiate tagasiostmisel ja muutuvtasu maksmisel 30. septembrini 2021 äärmist ettevaatust.[1]

Diagramm 1

Oluliste krediidiasutuste omavahendite suhtarvud (üleminekuperioodil rakendatav määratlus)

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Allikas: EKP.

Ka finantsvõimenduse koondmäär osutus kogu pandeemia vältel stabiilseks ja oli võrreldes 2019. aasta lõpu 5,7%ga 2020. aasta kolmandas kvartalis 5,6%. Siiski võivad kapitali adekvaatsust mõjutavad riskid realiseeruda pankade bilanssides alles hiljem ning neid võib võimendada 2020. aastal kehtestatud toetusmeetmete aegumisest tulenev nn kaljuefekt, nt moratooriumid, sundpuhkuste süsteemid, valitsuste tagatised ja muud õiguslikud üleminekumeetmed.[2]

Diagramm 2

Oluliste krediidiasutuste finantsvõimenduse määr

Allikas: EKP.

Euroala pangad alustasid aastat küllaldaste likviidsuspuhvritega. Märtsis hakkas aga jõulist survet avaldama COVID-19 šokk.

Euroala pangad alustasid aastat Basel III reformide tulemusel suure finantskriisi algusega võrreldes suuremate likviidsuspuhvritega. 2020. aasta märtsis hakkas aga jõulist survet avaldama COVID-19 šokk. Nõudluse poolel soovisid kriisist mõjutatud sektorite ärikliendid pangandussektorilt märkimisväärset rahastamistuge, võttes kasutusele olemasoleva kokkulepitud krediidiliini. Peale selle tõi volatiilsuse järsk tõus enamikul finantsturgudel kaasa kesksete kliirivate vastaspoolte lisatagatise nõuded, samal ajal kui rahaturufondid olid silmitsi ennenägematu väljavooluga ja vajasid mõnelt rahvusvaheliselt aktiivselt pangalt abi oma lunastamata kommertsväärtpaberite tagasiostmiseks.

Ka pakkumise poolel oli pankade likviidsus piiratud. Põhilised rahastamisturud kuivasid märtsi jooksul kokku ja seetõttu ei olnud pankadel olenemata tähtaegadest võimalik emiteerida väärtpabereid turu tagamata segmendis ning tagatud segmendis (repotehingud) oli rahalisi vahendeid võimalik saada üksnes väga lühikeste tähtaegadega. Selle taustal kallinesid eriti suurel määral USA dollarites rahastamist pakkuvad offshore-turud. See suurendas veelgi pankade sõltuvust sisemistest likviidsuspuhvritest ja EKP lisalaenust.

Samuti lubas EKP pangandusjärelevalve COVID-19 kriisile reageerimise raames pankadel kasutada regulatiivset likviidsuspuhvrit ja pangad võisid ajutiselt tegutseda nii, et nende likviidsuskattekordaja oli nõutust väiksem.[3] Samal ajal tagas ülimalt soodne rahapoliitika kurss, sealhulgas tagatise kõlblikkuse eeskirjade leevendamine, Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvatele pankadele ulatusliku juurdepääsu keskpanga rahastusele. Eurosüsteemi antud laenude keskmine jääk suurenes 2019. aasta neljanda kvartali 659 miljardilt eurolt 2020. aasta kolmandas kvartalis 1605 miljardi euroni (diagramm 3).

Diagramm 3

Eurosüsteemi antud laenude jäägi muutus

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Jõuliste ja kooskõlastatud poliitikameetmete tulemusel leevenesid turupinged järk-järgult aasta teises kvartalis. Pankade rahastamistingimused hakkasid paranema 2020. aasta aprillist. Mõni pank suutis taas emiteerida tagamata instrumente, sealhulgas turu allutatud segmendis, kuigi tootlus oli kriisieelse tasemega võrreldes suurem. Samal ajal tagas klientide hoiuste kasv, mis tulenes suuresti kodumajapidamiste tagavarasäästudest, üldiselt täiendavaid likviidsuspuhvreid. Oluliste krediidiasutuste likviidsuspuhvrid kokkuvõttes suurenesid, mida tõendab keskmine likviidsuskattekordaja, mis kerkis 2019. aasta neljanda kvartali 145,91%-lt 2020. aasta kolmandas kvartalis 170,94%-le.

Diagramm 4

Likviidsuspuhvri, likviidsete vahendite netoväljavoolu ja likviidsuskattekordaja muutus

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Allikas: EKP.

Aktsiahindade järsk langus märtsis avaldas pankade tururiski positsioonidele negatiivset mõju

COVID-19 pandeemia puhkemine Euroopas ja Ameerika Ühendriikides põhjustas märtsis aktsiahindade järsu languse, volatiilsuse tõusu ning riikide ja ettevõtete krediidiriski marginaalide üldise kõrgenemise. See avaldas negatiivset mõju nii pankade bilanssidele, aga ka nende sisemudelitel põhinevatele tururiski kapitalinõuetele ja nende usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevale väärtuse korrigeerimisele (eelkõige turuhinna ebakindluse ja modelleerimisriski puhul), mis on korrelatsioonis hiljutise volatiilsusega. Šokile reageerimiseks võeti järelevalvealaseid toetusmeetmeid, et piirata kriisi protsüklilist mõju tururiski kapitalinõuetele ja väärtuse korrigeerimisele (nt teatavate ületamisjuhtumite väljajätmine sisemudelite järeltestimisel, diversifitseerimisest saadava kasu suurenemine usaldusväärse hindamise nõuetest tuleneva väärtuse korrigeerimise korral). Kui turutingimused teises ja kolmandas kvartalis paranesid, saabus lisaleevendus.

Diagramm 5

Riskiga kaalutud varade ja tururiskiga seotud usaldusväärse hindamise nõuetest tuleneva väärtuse korrigeerimise muutus

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

Üldiselt võimaldasid kehtestatud kapitali- ja likviidsusmeetmed koos COVID-19 pandeemia alguses ametiasutuste rakendatud erakorraliste riiklike toetusmeetmetega pankadel krediidiriski muutusi leevendada ja jätkata reaalmajanduse rahastamist. Kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud laenud ja ettemaksed püsisid pärast COVID-19 pandeemia puhkemist laias laastus samal tasemel (2020. aasta märtsist septembrini oli see näitaja mittefinantsettevõtete puhul –1,3% ja kodumajapidamiste puhul +0,8%). Mittefinantsettevõtete rahastamisel olid eriti tähtsad riigi tagatised (2020. aasta septembri seisuga 260 miljardit eurot).

Ühtlasi aitasid rahastamistingimuste leevendamiseks ning kodumajapidamiste, väikeettevõtjate ja muude ettevõtete toetamiseks kehtestatud erakorralised meetmed hoida viivislaenude kogusummat pankade bilanssides kogu aasta vältel üldjoontes samal tasemel. Siiski võib eeldada, et viivislaenude osakaal suureneb tulevikus toetusmeetmete aegumisel. Sellega seoses rõhutas EKP pangandusjärelevalve oma juuli ja detsembri teatistes[4], et elujõulistele, kuid probleemsetele võlgnikele sobivate lahenduste õigeaegne pakkumine on pankade jaoks esmatähtis, sest see aitab piirata probleemsete varade kogunemist pankades ja minimeerida võimaluse korral nn kaljuefekti. Selleks peaksid pangad hoolitsema selle eest, et riski hinnatakse, liigitatakse ja mõõdetakse nende bilanssides nõuetekohaselt. Pankades peaksid olema kehtestatud tulemuslikud riskihaldustavad, et leida, hinnata ja rakendada lahendusi, mis toetaksid neid võlgnikke parimal viisil, kuid kaitseksid samal ajal panku krediidiriski negatiivse mõju eest. Seejuures peaksid pangad jätkama juba enne pandeemia puhangut tekkinud viivislaenude mahu tulemuslikku haldamist.

Diagramm 6

Oluliste krediidiasutuste viivislaenude muutus (laenude kogusumma)

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Allikas: EKP.

Diagramm 7

Toetusmeetmetega hõlmatud laenud osakaaluna kõikidest laenudest

Allikas: EKP.

Operatsiooniriskid on pärast COVID-19 pandeemia puhkemist suurenenud. Siiski ei ole järelevalve alla kuuluvad pangad 2020. aastal teatanud suurtest operatsiooniriski või IT-valdkonna intsidentidest.

Operatsiooniriskid on pärast COVID-19 pandeemia puhkemist suurenenud, kajastades muutusi pankade tegevusmudelites ja valitsuste toetuskavade rakendamisest tulenevaid lisaprobleeme. Sellegipoolest ei ole järelevalve alla kuuluvad pangad 2020. aastal teatanud suurtest operatsiooniriski või IT-valdkonna intsidentidest. Kuigi küberrünnete katsete, eelkõige pangaklientide vastu toimepandud hajusate teenusetõkestus- ja andmepüügirünnete arv küll pandeemiast tingitud olude tõttu suurenes, avaldas see väga väikest mõju info- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutatavusele ning nimetatud rünnete põhjustatud kahjumi suurusele.[5] Pandeemia alguses käivitasid olulised krediidiasutused oma talitluspidevuse kavad ja kaugtöö osakaal suurenes märkimisväärselt (diagramm 8). Suvel hakkasid pangad tasapisi rakendama nn uue normaalsusega kaasnevat juhtimiskorda, sealhulgas hakkasid töötajad järk-järgult kontorisse naasma. Selle suundumuse peatas aga sügisel alanud nakatumismäära uus tõus ning paljud pangad muutsid kaugtöö jällegi eelistatud või kohustuslikuks lahenduseks.

Diagramm 8

Kaugtöö olulistes krediidiasutustes

(kaugtööd tegev tööjõud protsentides)

Allikas: EKP.
Märkus. Kasutatud on vaadeldaval perioodil kõik andmed esitanud oluliste krediidiasutuste ühtset valimit.

2020. aastal tegi EKP pangandusjärelevalve 86 olulise krediidiasutuse haavatavuse analüüsi, et hinnata, millist mõju võib COVID-19 kriis avaldada euroala pangandussektorile. Koondtulemused avaldati 28. juulil 2020.[6] Samamoodi hindas EKP vähem oluliste krediidiasutuste sektori krediidi- ja likviidsusriskiga seotud nõrku kohti, mida võis põhjustada majandusolukorra halvenemine.[7]

Analüüsi tulemuste kohaselt suudab euroala pangandussektor laias laastus pandeemia tekitatud stressile vastu seista. Siiski valitseb suur ebakindlus seoses sellega, millises ulatuses varade kvaliteet halveneb, kui moratooriumit käsitlevad meetmed kaotatakse, ja seda eelkõige enim mõjutatud majandussektorites. Varade kvaliteedi muutusega seotud ebakindlus kajastub pankade kehtestatud eraldiste moodustamise erinevates põhimõtetes ja see on järelevalve seisukohast muret tekitav probleem.

Haavatavuse analüüsi käigus testiti kahte pandeemiaga seotud stsenaariumi, mis hõlmasid suures osas COVID-19 kriisile reageerimiseks võetud rahandusalaste, järelevalvealaste ja eelarvepoliitiliste toetusmeetmete mõju. Keskmise stsenaariumi – mille realiseerumine on eurosüsteemi ekspertide arvates kõige tõenäolisem – puhul langes oluliste krediidiasutuste keskmine esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,5%-lt 12,6%-le, mis kinnitab, et Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad pangad on praegu piisavalt kapitaliseeritud, et tulla toime lühiajalise sügava majanduslangusega. Olemasolevad kapitalipuhvrid võimaldaksid sektoril üldjoontes seista vastu ka mõjule, mida võib avaldada karm stsenaarium, mis eeldas sügavamat majanduslangust ja majanduse aeglasemat taastumist ning mille käigus väheneks pankade keskmine esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,5%-lt 8,8%-le. Sellegipoolest peaks mõni pank selle stsenaariumi korral võtma meetmeid, et täita jätkuvalt oma miinimumkapitalinõudeid.

Kahe stsenaariumi tulemus kinnitas, et COVID-19 kriisi alguses oli euroala pankade kapitalitase palju kõrgem ning võime seista vastu ootamatule finantsstressile märgatavalt tugevam kui suure finantskriisi ajal. Haavatavuse analüüsi tulemusi kasutati järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis (SREP) kvalitatiivselt, et aidata järelevalveasutustel panna proovile pankade kapitaliprognoosid, soodustada järjepidevust riskide hindamisel ja edendada usaldatavusnõuetekohaseid eraldiste moodustamise põhimõtteid.[8]

Diagramm 9

2022. aasta üleminekuperioodiks prognoositav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv kõikide stsenaariumide puhul

(protsentides)

Allikas: COVID-19 haavatavuse analüüsi tulemuste ülevaade (inglise keeles).

1.1.2 Euroala pankade üldine tulemuslikkus

2020. aastal avaldas pandeemia oluliste krediidiasutuste kasumlikkusele negatiivset mõju peamiselt väärtuse languse ja eraldiste järsu suurenemise tõttu

2020. aastal vähenes euroala oluliste krediidiasutuste kasumlikkus COVID-19 pandeemia tõttu suurel määral. Aastane omakapitali kogutootlus oli pankade enda teatatud omakapitali kulust madalam ja langes 2019. aasta lõpu 5,2%-lt 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis 2,1%-le[9] (diagramm 10). Kasumlikkuse vähenemine kajastus ka pankade turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarvu edasises languses ning see alanes 2020. aasta aprillis rekordmadala mediaanväärtuseni (0,3), mis muudab vahendite hankimise aktsiaturgudelt oluliste krediidiasutuste jaoks ilma olemasolevaid osalusi lahjendamata keeruliseks.

Diagramm 10

Oluliste krediidiasutuste omakapitali kogutootluse jaotus tulu-/kuluallikate kaupa

(protsendina omakapitalist)

Allikas: ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvestatistika, kõikide oluliste krediidiasutuste tasakaalustamata valim.

Kasumlikkuse vähenemise põhitegur oli makromajandusliku keskkonna halvenemisest tingitud laenude väärtuse langemisest tuleneva kahju suurenemine. Viivislaenude kasvu sellega ei kaasnenud, vaid see kajastas üksnes paljude nõuete suurenenud krediidiriski. Firmaväärtuse ja edasilükkunud tulumaksu vara suur ühekordne langus andis teatavates olulistes krediidiasutustes koondkasumlikkuse vähenemisele veelgi hoogu juurde.

Diagramm 11

Oluliste krediidiasutuste kulu ja tulu suhtarvud ning indekseeritud komponendid

(protsentides)

Allikas: ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvestatistika, kõikide oluliste krediidiasutuste tasakaalustamata valim.

2020. aastal püsisid pankade kulu ja tulu suhtarvud kokkuvõttes eelmiste aastate kõrgel tasemel (diagramm 11). Tulude vähenemist korvas osaliselt kulude vähenemine, nii et väärtuse languse, eraldiste ja maksueelne tegevustulu jäi üsna stabiilseks. Positiivse poole pealt kiirendas kriis pankade digiteerimistempot, mis võib keskpikas vaates tuua kaasa tõhusamad kulustruktuurid.

Et tagada COVID-19-ga kaasnevates muutlikes oludes tegevuse jätkuvus ja säilitada konkurentsivõime, laiendasid olulised krediidiasutused suhtlust klientidega digikanalite teel ning suurendasid oma teenusevalikut, mille hulka kuulusid veebipõhised nõustamisteenused ja suuremad viipemaksed. Digitõuge, mille eesmärk oli täita klientide nõudmisi, soodustas kulude vähendamist. Kulud vähenesid ka filiaalide sulgemise, väiksemate sõidukulude ja muude ajutiste tegurite tagajärjel. Olenemata laenuandmise kasvust ja enneolematult madalatest rahastamismääradest, mida põhjustasid hiljutised suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, vähenes oluliste krediidiasutuste netointressitulu 2020. aastal veelgi. Samuti kahanes teenus- ja vahendustasude netotulu enamiku tulutoovate tegevusalade puhul.

Väärtuse languse suurenemine avaldas 2020. aastal negatiivset mõju ka vähem oluliste krediidiasutuste kasumlikkusele

Samamoodi nagu oluliste krediidiasutuste puhul vähenes vähem oluliste krediidiasutuste kasumlikkus 2020. aastal peamiselt väärtuse languse ja eraldiste suurenemise tõttu, mida põhjustas makromajanduslike tingimuste halvenemine. Vähem oluliste krediidiasutuste keskmine omakapitali tootlus langes 2019. aasta lõpu 5,1%-lt 2020. aasta juunis 3,5%-le. Intressitulud, mis moodustavad vähem oluliste krediidiasutuste suurima tulukomponendi, püsisid 2020. aasta esimeses pooles eelmise aastaga võrreldes suhteliselt stabiilsed (diagramm 12). Siiski kahanes netointressitulu vähesel määral, sest intressikulud suurenesid. Viimaks suurenes järsult vähem oluliste krediidiasutuste riskikulu, mida mõõdetakse finantsvara väärtuse languse ja eraldiste eelse kasumi suhtarvuna: 2019. aasta lõpus oli see 12,4% ja 2020. aasta juunis 22,4%.

Diagramm 12

Vähem oluliste krediidiasutuste intressitulu, intressikulu ja netointressitulu muutus

(miljardites eurodes)

Allikas: EKP järelevalvega seotud pangandusstatistika.
Märkused. Diagramm põhineb vähem oluliste krediidiasutuste muutuval valimil. 2020. aasta teise kvartali andmed on esitatud aasta arvestuses nelja kvartali andmete jälgimise meetodi alusel.

Kulude poolel püüdsid vähem olulised krediidiasutused endiselt vähendada üldkulusid peamiselt oma halduskulude minimeerimise teel (diagramm 13). Vähem oluliste krediidiasutuste kulu ja tulu suhtarv oli 2020. aasta juuni lõpus 72%, mis on veidi kõrgem kui 2019. aasta lõpu 70%. Vähem oluliste krediidiasutuste viivislaenude koguosakaal suurenes pisut ja oli 2020. aasta teise kvartali seisuga 2,1%, tõustes 2019. aasta detsembrist 20 baaspunkti.

Diagramm 13

Ülevaade vähem oluliste krediidiasutuste kuludest

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Allikas: EKP järelevalvega seotud pangandusstatistika.
Märkused. Diagramm põhineb vähem oluliste krediidiasutuste muutuval valimil. 2020. aasta teise kvartali andmed on esitatud aasta arvestuses nelja kvartali andmete jälgimise meetodi alusel.

1.1.3 Pangandussektori peamised riskid

Tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega tuvastab EKP pangandusjärelevalve igal aastal pankade peamised riskid lühiajalises ja keskpikas plaanis (kahe või kolme aasta perspektiivis). 2019. aastal tuvastati 2020. ja järgnevateks aastateks esialgu järgmised peamised riskitegurid: i) ärimudeli jätkusuutlikkus, ii) küberkuritegevus ja puudused IT-valdkonnas ning iii) taas esile kerkivad majanduslikud, poliitilised ja võla jätkusuutlikkusega seotud probleemid euroalal. Muud tuvastatud riskitegurid hõlmasid pankade viivislaenustrateegiate rakendamisega seotud riski, väärkäitumist, rahapesu ja terrorismi rahastamist, Brexitit ning kliimamuutusi.

Pankade kasumlikkuse struktuurilisi puudujääke süvendas 2020. aastal pandeemiast tingitud surutis

COVID-19 pandeemia tõttu pidi EKP pangandusjärelevalve muutma oma järelevalve eelisvaldkondi ja keskenduma kriisi põhjustatud kiireloomulisematele probleemidele ning võtma erakorralisi meetmeid, et tugevdada pankade suutlikkust tegutseda uues keskkonnas.[10] Kuid peale äärmiselt ebakindla majandusliku väljavaate tekitatud otsese koormuse süvendas COVID-19 kriis tegelikult neid riske, mida peeti juba enne pandeemia puhkemist euroala pangandussektoris suurimateks.

Samuti olid euroala pankade väike kasumlikkus ja nende ärimudelite jätkusuutlikkus viimastel aastatel järelevalve seisukohast muret tekitanud. Selle peamised põhjused olid paljude oluliste krediidiasutuste ranged kulustruktuurid ning üldised raskused piisavate kasumimarginaalide saavutamisel pikema aja vältel kehtivate madalate intressmäärade ja Euroopa pangandussektori ülevõimsuse oludes. COVID-19 põhjustatud majanduslangus vähendas pankade kasumlikkust veelgi, sest väärtuse langus ja eraldised suurenesid, mis tekitas omakorda vajaduse tegeleda viivitamata struktuuriliste puudujääkidega ja tugevdada ärimudelite tulevikukindlust.

Varade kvaliteedi halvenemine pankade bilanssides valmistab COVID-19 kriisi jätkudes muret

2019. aasta lõpus oli euroala viivislaenude koondtase endiselt kõrge ja see tekitas järelevalve seisukohast muret ka 2020. aasta saabudes. Sellega seoses suurendas COVID-19 kriis tulevast uute viivislaenude tekkimise ohtu, kajastades pandeemia negatiivset mõju pankade laenuvõtjate maksevõimes.

Euroopa pangandusjärelevalve loomisel leidis EKP, et euroala pankade juhtimisraamistikke on vaja parandada. Sama olukord valitses ka 2019. aasta lõpus. Pankade juhtkondade ja nende organisatsiooniliste raamistike toimimine, sisekontrollifunktsioonid, andmete koondamise võimekus ja andmete kvaliteet kuulusid valdkondade hulka, kus tuvastati puudujääke ja mis olid seepärast järelevalve eelisvaldkonnad.

COVID-19 kriis tõi veelgi teravamalt esile mitmes juhtimis- ja riskihaldusvaldkonnas ilmnenud puudused, millest enamik olid tuvastatud juba enne pandeemia puhkemist

COVID-19 kriis andis lisatunnistust täpsemalt järgmistest puudustest: i) aruandluse ja andmete koondamisega seotud puudujäägid, mis võivad takistada pankade otsustamisprotsessi; ii) juhtorgani vähene osalemine järelevalvefunktsioonis strateegiliste otsuste tegemisel valdkondades, millele kriis on avaldanud suurt mõju, näiteks krediidirisk ja kapitali planeerimine, ning nimetatud otsuste ebapiisav kontroll; iii) kontrollifunktsioonide ebapiisav ennetav tegevus (eelkõige riskihalduse ja vastavuskontrolli valdkonnas) kriisiga toimetulemisel, arvestades, et mõnes pangas napib endiselt töötajaid ning vajalikke IT-vahendeid ja -protsesse riskide tuvastamiseks, mõõtmiseks ja jälgimiseks.

Aasta esimeses kvartalis täheldatud turu ebastabiilsus tõi kaasa ka tururiskid, mille suhtes pangad on vastuvõtlikumad ning mida on keerulisem kvantifitseerida ja hallata, eriti suure volatiilsuse ajal. Kauplemisportfellide kahjumid olid sageli tingitud tuletisinstrumentide positsioonide väärtuse allapoole korrigeerimisest, eriti krediidiväärtuse ja rahastamisväärtuse korrigeerimisest, ning arbitraažiga, näiteks omakapitali arbitraažitehingutega, seotud alusriski suurenemisest. Peale selle avaldasid langevad aktsiahinnad ja suurenenud krediidiriski marginaalid olulist mõju pangaportfellis sisalduvatele õiglases väärtuses kajastatud instrumentidele, samal ajal kui madalad intressimäärad mõjutasid nii põhitegevuse kasumlikkust kui ka pensionikohustiste kvantifitseerimist negatiivselt.

Infokast 1
EKP pangandusjärelevalve võetud meetmed COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks

EKP võttis alates 12. märtsist finantsstabiilsuse säilitamiseks hulga järelevalvealaseid ja tegevuslikke toetusmeetmeid, tagades samal ajal, et pangad jätkavad oma ülesannete täitmist reaalmajanduse rahastamisel.

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist rakendas EKP pangandusjärelevalve ulatuslikke meetmeid, mille eesmärk oli ajutiselt lõdvendada osalevate riikide pankade suhtes kohaldatavaid kapitali- ja tegevusnõudeid. 12. märtsil otsustas EKP pangandusjärelevalve, et lubab pankadel tegutseda ajutiselt allpool 2. samba soovituslikes nõuetes määratud kapitalitaset ja kombineeritud puhvri nõuet ning likviidsuskattekordaja määratud likviidsustaset. Nimetatud ajutisi meetmeid täiendas see, et riiklikud makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused leevendasid samamoodi vastutsüklilise kapitalipuhvri nõudeid. Samuti lubati pankadel kasutada 2. samba kapitalinõuete täitmisel osaliselt kapitaliinstrumente, mis ei kvalifitseerunud esimese taseme põhiomavahenditeks, näiteks täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. See tõi kaasa pankade 2. samba kapitalinõuete kapitali koosseisu muutuse, mis pidi kapitalinõuete direktiivi viimase versiooni (CRD V) osana algselt jõustuma alles 2021. aasta jaanuaris. Peale selle teavitas EKP panku meetmetest, mida nad saaksid pangapõhiste järelevalvemeetmete rakendamisel võtta oma tegevuse paindlikkuse suurendamiseks. Samuti toetas EKP täielikult Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) otsust lükata ühe aasta võrra edasi ELi-ülene stressitest ja lükkas 2020. aasta stressitesti tähtpäeva kõikide selles osalema pidanud pankade puhul edasi.

Et pangandusliitu kuuluvad pangad saaksid jätkata oma ülesannete täitmist kodumajapidamiste ja ettevõtete rahastamisel COVID-19 šoki tingimustes, esitas EKP pangandusjärelevalve 20. ja 27. märtsil edasised üksikasjad 12. märtsil teatatud meetmete toimivuse parandamiseks ning teatas lisameetmetest, näiteks lisapaindlikkuse võimaldamisest riiklike toetusmeetmetega tagatud laenude usaldatavusnõuete kohasel käsitlemisel ning pankadele suuniste esitamisest selle kohta, kuidas hoiduda finantsaruandlusstandardi IFRS 9 kohaldamisel ülemäärasest protsüklilisest mõjust. Paindlikkuse võimaldamisel oli EKP eesmärk tasakaalustada ühelt poolt vajadust aidata pankadel pehmendada praeguse majanduslanguse mõju ning teisalt vajadust säilitada nõuetekohased riskide tuvastamise tavad ja riskihalduse stiimulid ning hoolitseda samal ajal selle eest, et elujõuliste, kuid probleemsete võlgnike puhul kasutatakse üksnes jätkusuutlikke lahendusi.

Finantsturgudel täheldatud erakordse volatiilsuse tõttu esitas EKP 16. aprillil ka selgitused selle kohta, kuidas pangad saaksid hoiduda tururiski kapitalinõuete põhjendamatust suurenemisest, korrigeerides ajutiselt nimetatud nõuete järelevalvekomponenti. Selle meetme eesmärk oli sujundada protsüklilisust ning säilitada pankade suutlikkus pakkuda turu likviidsust ja jätkata turutegemisega seotud tehinguid. 26. juunil 2020. aastal avaldatud kapitalinõuete määruse muudatuse[11] (teise kapitalinõuete määruse „kiire muudatuse“) alusel anti pädevatele asutustele muu hulgas täiendav paindlikkus leevendada COVID-19 pandeemia ajal täheldatud äärmuslikust turuvolatiilsusest tulenevat mõju, võimaldades EKP-l lubada pankadel jätta tururiski sisemudelist välja 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021 toimunud ületamised, mis ei tulene sisemudelite puudustest.

Et hõlbustada rahapoliitika rakendamist erakorralistes oludes, andis teise kapitalinõuete määruse (CRR II) „kiire muudatus“ pädevatele asutustele ka kaalutlusõiguse jätta pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist teatavad nõuded keskpankade vastu ajutiselt finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja arvutamisest välja. 17. septembril kasutas EKP seda kaalutlusõigust ja teatas, et tema otsese järelevalve alla kuuluvad pangad võivad 27. juunini 2021 jätta teatavad nõuded keskpankade vastu finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja arvutamisest välja. Otsuse aluseks oli EKP nõukogu arvamus, et COVID-19 pandeemia on toonud kaasa erakorralised asjaolud.

2020. aasta suvel julgustas EKP panku endiselt kasutama kapitali- ja likviidsuspuhvreid laenude andmiseks ja kahjumi katmiseks. Oma juulikuises teatises rõhutas EKP, et ta ei nõua pankadelt kapitalipuhvrite täiendamist enne, kui kapitali vähenemise kõrgpunkt on saavutatud. Täpsemalt lubas EKP pankadel tegutseda allpool 2. samba soovituslike nõuete ja kombineeritud puhvri nõude taset vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni ning allpool likviidsuskattekordaja nõutavat taset vähemalt kuni 2021. aasta lõpuni, ilma et ta rakendaks automaatselt järelevalvemeetmeid. EKP selgitas, et täpne ajakava otsustatakse pärast 2021. aasta ELi-ülest stressitesti ning nagu iga järelevalvetsükli puhul iga panga olukorra põhjal eraldi.

Et euroala pangandussektori tegevuslik vastupanuvõime oli 2020. aasta kevadel ja suve alguses olnud piisav, otsustas EKP 2020. aasta juulis jätta pikendamata tegevuslikud toetusmeetmed, mis kehtisid kuus kuud ja mida EKP oli rakendanud pankade suhtes 2020. aasta märtsis. See ei kehtinud suure viivislaenude osakaaluga pankade viivislaenude mahu vähendamise strateegiate esitamise kohta. Sellegipoolest eeldati, et ka need pangad jätkavad aktiivselt oma viivislaenude haldamist. Samuti jätkas EKP pankadega järeltööd seoses parandusmeetmetega, mis tulenesid varasematest SREPi otsustest, kohapealsetest kontrollidest ja sisemudelitega seotud uurimistest. Peale selle jätkas EKP sisemudelite sihipärasele läbivaatamisele järgnenud otsuste tegemist, kohapealse kontrolli järelmeetmena koostatud kirjade saatmist ja sisemudelit käsitlevate otsuste tegemist ning saatis pankadele kirjad, milles teatas oma ootustest, mille kohaselt peaksid pankadel olema tulemuslikud kehtivad haldustavad ja piisav tegevusvõimekus, et tulla toime probleemsete nõuete eeldatava kasvuga.[12]

2020. aasta lõpus jälgis EKP tihedas koostöös teiste ametiasutuste ja järelevalve alla kuuluvate pankadega endiselt COVID-19 kriisi kulgu ja selle mõju pangandussektorile, olles valmis rakendama oma järelevalvevahendite raames paindlikkust, et võtta vajaduse korral lisameetmeid.

Dividende käsitlevad soovitused

Koos märtsis võetud kapitali toetamise meetmetega astus EKP pangandusjärelevalve samme tagamaks, et pangad säilitaksid COVID-19 pandeemia põhjustatud erakorraliselt ebakindlates oludes kapitali. 27. märtsil andis EKP pankadele välja soovituse dividendide jaotamise kohta. Et edendada pankade kahjumi katmise võimet ja toetada laenude andmist kodumajapidamistele, väikeettevõtjatele ja ettevõtetele, soovitati pankadel mitte maksta dividende majandusaastate 2019 ja 2020 eest vähemalt 1. oktoobrini 2020 ning jätta aktsionäride tasustamiseks mõeldud aktsiate tagasiostud tegemata. See pidi tagama pankadele lisavõimekuse laenude andmiseks ja kahjumi katmiseks ajal, mil seda on väga vaja.

28. juulil pikendas EKP oma soovitust dividendide jaotamise kohta 1. jaanuarini 2021, rõhutades, et need meetmed on ajutised ja erakorralised ning et nende eesmärk on säilitada pankade võime katta kahjumit ja toetada majandust erakorralise ebakindluse õhkkonnas. Haavatavuse analüüsi põhjal võib süsteemi kapitalitase karmi stsenaariumi realiseerumisel märkimisväärselt langeda. EKP saatis pankadele ka kirja, paludes neil olla äärmiselt mõõdukas muutuvtasu maksmisel, näiteks muutuvtasu kogusumma piiramise teel. Muutuvtasu maksmise piiramise võimatuse korral soovitati pankadel suurem osa muutuvtasust edasi lükata ja kaaluda selle maksmist instrumentides, näiteks omaaktsiates. EKP jätkas SREPi osana tavapärasel viisil pankade tasustamispoliitika hindamist, pöörates erilist tähelepanu mõjule, mida see poliitika võib avaldada pankade suutlikkusele säilitada tugev kapitalibaas. EKP dividendide ja tasustamispoliitika käsitlemise viis oli kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asjakohase soovitusega.

2020. aasta kolmanda kvartali seisuga olid säilinud küllaldased kapitalipuhvrid, mille üks põhjus oli EKP ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste võetud mitmesugused kapitali toetamise meetmed. Kapitaliga seotud manööverdamisruum suurenes 2020. aasta kolmanda kvartali seisuga 2,8%-lt 5,3%-le, kusjuures 2. samba soovituslike nõuete leevendamine andis juurde 1,1%, 2. samba kapitalinõuete ettevaatav leevendamine lisas 0,5% ning dividendide jaotamise piirangud, IFRS 9 üleminekukord ja makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud puhvri toetusmeetmed hinnanguliselt veel 0,3%.

EKP vaatas oma dividende ja tasustamispoliitikat käsitleva seisukoha uuesti läbi 2020. aasta neljandas kvartalis. 15. detsembril 2020. aastal andis EKP välja muudetud soovituse, milles kutsus panku üles olema dividendide ja aktsiate tagasiostmise otsustes äärmiselt ettevaatlik. Selleks palus EKP kõikidel pankadel kaaluda rahas makstavate dividendide jaotamata jätmist või aktsiate tagasi ostmata jätmist või piirata dividendide jaotamist 30. septembrini 2021. Võttes arvesse COVID-19 pandeemia majandusliku mõjuga seotud määramatuse püsimist, eeldab EKP, et dividendijaotus ja aktsiate tagasiost jääb alla 15% majandusaastate 2019 ja 2020 eest kogunenud kasumist või ei ületa esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu üle 20 baaspunkti, kohaldades nendest väiksemat. EKP teatas oma ootusest, et üksnes jõulise kapitalikõveraga kasumlikud pangad võiksid vaagida dividendide jaotamist või aktsiate tagasiostmist ning dividende jaotada plaanivad pangad peaksid ühendust võtma oma ühiste järelevalverühmadega, et kaaluda, kas dividendi jaotus on kavandatud ulatuses põhjendatud. EKP kordas oma muutuvtasu käsitlevat seisukohta veel ühes pankadele saadetud kirjas. Soovituses käsitleti finantsstabiilsuse hindamist ja see koostati tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.


1.2 2020. aasta järelevalveprioriteedid ja projektid

1.2.1 2020. aasta järelevalveprioriteedid ja SREPi pragmaatiline lähenemisviis

2020. aastal oli EKP COVID-19 puhangu tõttu sunnitud vaatama üle oma järelevalveprioriteedid, -protsessid ja -tegevuse, et toetada pankade suutlikkust teenida majanduse huve ja lahendada samal ajal oma tegevusega seotud probleeme, mille põhjustas pandeemia. Sellega seoses muutsid ühised järelevalverühmad oma meetmete tähtsuse järjekorda ja nende tähelepanu keskmes oli pankade suutlikkus tulla toime pandeemia mõjuga.

Seda arvestades tegid järelevalveasutused pankadega ennetavalt koostööd, et arutada üksikmeetmeid, mis hõlmasid näiteks kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste ajakavade, protsesside ja tähtpäevade kohandamist. Peale selle pikendasid järelevalveasutused teatavate vähem oluliste järelevalvemeetmete ja andmepäringute tähtpäevi.

2020. aastal oli EKP COVID-19 puhangu tõttu sunnitud vaatama üle oma järelevalveprioriteedid, -protsessid ja -tegevuse. EKP pangandusjärelevalve kasutas oma iga-aastase põhitegevuse – SREPi – rakendamise suhtes pragmaatilist lähenemisviisi.

Samamoodi kasutas EKP pangandusjärelevalve kooskõlas EBA suunistega[13] oma iga-aastase põhitegevuse – järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) – rakendamise suhtes pragmaatilist lähenemisviisi.

2020. aasta SREPi pragmaatilise lähenemisviisi alusel keskendus EKP pankade suutlikkusele tulla toime praegusest kriisist tulenevate kapitali ja likviidsusega seotud probleemide ja riskidega. Üldiselt otsustas EKP jätta lisakapitalinõuded (2. samba kapitalinõuded ja 2. samba soovituslikud nõuded) muutmata ning SREPi punktisummad ajakohastamata, välja arvatud juhul, kui muudatused olid põhjendatud konkreetset panka mõjutavate erakorraliste asjaolude tõttu. Peale selle otsustas EKP lahendada järelevalve seisukohast muret tekitavaid probleeme kvalitatiivsete soovituste teel. Lisaks kasutasid EKP haavatavuse analüüsi tulemusi ühised järelevalverühmad, et tuvastada uusi nõrku kohti ning panna proovile pankade finants- ja kapitaliprognoosid. Hiljem lisati need tulemused SREPi hinnangutesse.

Kooskõlas eelmise aasta sooviga suurendada pankade ja investorite jaoks läbipaistvust, avaldades sel eesmärgil (2020. aasta jaanuaris) SREPist tulenenud järelevalvealased kapitalinõuded, tegi EKP 2021. aasta jaanuaris teatavaks SREPi koondtulemused ärimudeli ja iga üksiku panga 2. samba kapitalinõuete kaupa koos kapitali koosseisuga.[14] Sellega seoses jäid 2020. aastal kogukapitali, välja arvatud süsteemsete puhvrite ja vastutsüklilise puhvri suhtes kohaldatavad SREPi nõuded ja soovituslikud nõuded samaks (keskmiselt umbkaudu 14%), kuid esimese taseme põhiomavahendite nõue langes 2. samba kapitalinõuetest tulenevate kapitali kvaliteedi suhtes kohaldatavate uute kriteeriumide tõttu 2019. aasta 10,6%-lt 9,6%-le. Pankadel lubati osaliselt kasutada ka kapitaliinstrumente, mis ei kvalifitseeru 2. samba kapitalinõuete täitmiseks vajalikeks esimese taseme põhiomavahenditeks, mis tähendas, et esialgse ajakava järgi 2021. jaanuaris kapitalinõuete direktiivi viimase versiooni (CRD V) osana jõustuma pidanud meedet rakendati varem. Peale kapitalinõuete ja soovituslike nõuete said kõik pangad 2020. aastal kvalitatiivsed soovitused. Suurem osa soovitustest keskendus sisejuhtimisele (peamiselt sisekontrollifunktsioonid, juhtkond ning uute ja vanade andmete koondamise probleemid) ning krediidiriskile (peamiselt seoses laenude liigitamise, eraldiste moodustamise ja nn kaljuefektiga). Võrreldes eelmise SREPi tsükliga (2019. aastal) suurenes märkimisväärselt krediidiriski ja ärimudeli komponentidega seotud tähelepanekute arv, kuid sisejuhtimist ja kapitali käsitlevate tähelepanekute kogus jäi laias laastus samaks. Siiski oli sisejuhtimist puudutavate tähelepanekute arv 2020. aastal absoluutarvudes endiselt kõige suurem.

1.2.2 Töö krediidi vahendamise kriteeriumidega

Pankade krediidi vahendamise kriteeriumide kvaliteedi hindamiseks käivitas EKP pangandusjärelevalve 2019. aastal spetsiaalse projekti, et koguda andmeid aastatel 2016–2018 euroala pankade antud uute laenude kohta. Tulemused avaldati 2020. aasta juunis.[15] EKP pangandusjärelevalve töö krediidi vahendamise valdkonnas täiendab olemasolevate viivislaenudega seotud probleemide lahendamiseks tehtavaid pidevaid strateegilisi pingutusi.

Olulisi krediidiasutusi käsitlevas aruandes toodi esile mõni puudujääk seoses viisiga, kuidas pangad on viimastel aastatel uusi laene andnud ja hinnastanud. Eelkõige on pangad lõdvendanud oma laenuandmistingimusi kodumajapidamistele antavate laenude puhul. Samuti tuvastati analüüsi käigus, et suure viivislaenude osakaaluga pangad kipuvad eluasemelaene andma konservatiivsematel tingimustel kui muud pangad ning et kõik pangad ei pööra piisavat tähelepanu riskipõhisele hinnastamisele, mis tagab, et laenude hinnastamise tulemusel on kaetud vähemalt eeldatav kahjum ja kulud. Ei leitud ühtki tõendit, mis oleks kinnitanud, et kapitalinõuete arvutamiseks sisemudeleid kasutavad pangad rakendavad tõhusamat riskipõhist hinnastamist.

EKP pangandusjärelevalve käivitas 2019. aastal spetsiaalse projekti, et koguda andmeid euroala pankade antud uute laenude kohta. Olulisi krediidiasutusi käsitlevas aruandes toodi esile kodumajapidamistele antud laenude hulga suurenemine, mida soodustas osaliselt eluasemehindade järsk tõus. Kodumajapidamiste sissetuleku kasv seda aga täiel määral ei toetanud.

Kodumajapidamistele antud laenude hulk suurenes perioodil 2016–2018 märkimisväärselt ning seda soodustas osaliselt eluasemehindade järsk tõus. Kodumajapidamiste sissetuleku kasv seda aga täiel määral ei toetanud (diagramm 14). Selle tagajärjel halvenesid eluasemekinnisvara ja tarbimislaenude portfellis sissetulekupõhised riskide põhinäitajad ning hinnavahed vähenesid.

Finantssektorivälistele vastaspooltele antud uute laenude puhul oli pilt aga mitmekesine. Finantssektoriväliste vastaspoolte portfelli riskide põhinäitajad paranesid (diagramm 15), kuigi laenustruktuurid muutusid selles portfellis riskantsemaks ja hinnavahed vähenesid. Ühised järelevalverühmad teevad oma igapäevases järelevalvetöös spetsiaalseid järelhindamisi.

Diagramm 14

Eluasemekinnisvara: laenukasv ja makromajanduslikud tegurid

(üldine aastane kasvumäär aastatel 2016–2018; protsentides)

Allikad: EKP pangandusjärelevalve krediidi vahendamise andmete kogumine 2019. aastal, Eurostat.
Märkused. 2018. aasta eluaseme hinnaindeksi andmeid Kreeka kohta ei teatatud. Euroala ja riikide keskmised näitajad põhinevad tasakaalustatud andmetel.

Koos oluliste krediidiasutuste krediidi vahendamise hindamisega tegi EKP pangandusjärelevalve tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega vähem oluliste krediidiasutuste valimi põhjal ühtse järelevalvemehhanismi ülese horisontaalse analüüsi väiksemate pankade laenuandmise tavade kohta. Vähem oluliste krediidiasutuste andmete kogumisel võeti arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Tulemuste põhjal on valdaval osal valimisse kuulunud vähem olulistel krediidiasutustel suured probleemid krediidiriski näitajatega seotud andmete kättesaadavusega. Vähem oluliste krediidiasutuste laenukasv oli palju suurem kui olulistel krediidiasutustel ning vähem oluliste krediidiasutuste laenuvõtjate laenukoormus kasvas märkimisväärselt. Tihe turukonkurents avaldas vähem oluliste krediidiasutuste laenumarginaalidele lisasurvet ning sundis neid korrigeerima oma äri- ja riskistrateegiaid. Vähem oluliste krediidiasutuste antud laenude hinnastamine oli väga nõrgas korrelatsioonis seotud krediidiriskiga. EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad vähem oluliste krediidiasutuste krediidi vahendamise standardite hindamise tähelepanekute põhjal järelmeetmeid.

Diagramm 15

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd): paranevad riskide põhinäitajad

(Uue äritegevuse mahuga (NBV) kaalutud keskmine võla ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelse kasumi kogusuhtarv (TDER), võla ja omakapitali suhe (D/E) ning intressikulude kattekordaja (ICR))

Allikad: EKP pangandusjärelevalve krediidi vahendamise andmete kogumine 2019. aastal; Euroopa Komisjoni 2017.–2018. aasta ja 2018.–2019. aasta aruanne Euroopa VKEde kohta.
Märkused. NBV = uue äritegevuse maht. TDER = võla ning intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelse kasumi kogusuhtarv. D/E = võla ja omakapitali suhe. ICR = intressikulude kattekordaja. Keskmisi näitajaid kaalutakse iga krediidiasutuse VKEde hulga või uue äritegevuse mahtu käsitlevate olemasolevate andmetega ning need põhinevad tasakaalustatud andmetel.

1.2.3 Viivislaenudega seotud töö

Ajavahemikul 2014–2020 vähenes oluliste krediidiasutuste viivislaenude maht umbkaudu 50%

Euroopa pangandusjärelevalve tegevuse algusest 2014. aasta lõpus oli oluliste krediidiasutuste viivislaenude maht suurusega ligikaudu üks triljon eurot (viivislaenude suhtarv 8%) vähenenud 2020. aasta septembri lõpuks 485 miljardi euroni (viivislaenude suhtarv 2,82%), mis osutab umbkaudu 50% kahanemisele (diagramm 16). Samamoodi on 2016. aastast vähenenud vähem oluliste krediidiasutuste viivislaenude osakaal – sel ajal oli maht 4,4% ja 2020. aasta juunis oli sama näitaja 2,1%.

Diagramm 16

Oluliste krediidiasutuste viivislaenude areng

(vasakpoolsel teljel: protsentides; parempoolsel teljel: miljardites eurodes)

Allikas: EKP.

2019. aastal kahandasid suure viivislaenude osakaaluga pangad[16] oma viivislaenude mahtu 23%, ületades niiviisi oma aastast vähendamise eesmärki.

Diagramm 17

Suure viivislaenude osakaaluga pankade kavandatud viivislaenude mahu vähendamine terveks 2019. aastaks võrreldes tegeliku vähendamisega aastas

(x-teljel: viivislaenude suurenemise ja vähenemise allikad; y-teljel: miljardites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. 30 olulisest krediidiasutusest koosnev valim.

COVID-19 pandeemia puhkemine tekitab pankadele suuri raskusi. Esiteks peaksid olulised krediidiasutused oma viivislaenude mahu edasiseks vähendamiseks tegema lisapingutusi, kuigi viivislaenude osakaal püsis 2020. aasta juunini laias laastus stabiilne ja vähenes seejärel 2020. aasta kolmandas kvartalis 503 miljardilt eurot 485 miljardi euroni. Teiseks võib eeldada, et viivislaenude maht suureneb tulevikus pandeemia kahjuliku mõju tõttu majandusele. Sellega seoses on äärmiselt tähtis, et olulised krediidiasutused saavutaksid õige tasakaalu ülemäärasest protsüklilisusest hoidumise ja neid ohustavate riskide nõuetekohase bilanssides kajastamise vahel.

Eelkõige ähvardab krediidiasutusi suure nn kaljuefekti risk, mis tekib siis, kui riiklikud toetusmeetmed hakkavad aeguma. Seda silmas pidades on ülitähtis, et pangad tuvastaksid ja kajastaksid krediidiriski oma bilanssides õigesti ja et nad oleksid tegevuslikult valmis lahendama probleemsete võlgnike arvu suurenemisega seotud probleeme: viivitus varade kvaliteedi halvenemise kajastamisel ja selle lahendamiseks rakendatavate meetmete võtmisel võimendaks protsüklilist mõju ja kahandaks pangandussektori suutlikkust toetada majanduse elavdamist.

Õigeaegne ja elujõuline restruktureerimine maksimeerib tagasisaadavaid summasid ja ennetab viivislaenude kuhjumist. Suur viivislaenude osakaal toob kaasa suuremad rahastamiskulud ja tulu teenimise võime vähenemise, mis omakorda kahjustab pankade suutlikkust toetada majanduse elavdamist.

Ümberliigitamise ja piisavate eraldiste moodustamise edasilükkamine kuni moratooriumeid käsitlevate meetmete aegumiseni tingiksid nn kaljuefekti, finantsvõimenduse jõulisema vähendamise ja sellest tuleneva võimendatud protsüklilisuse. Pankade laenude hindamise ja liigitamise põhimõtete tajutav puudulikkus õõnestaks investorite usaldust pangandussektori vastu ja põhjustaks suuremaid rahastamiskulusid. Finantsvõimenduse jõuline vähendamine ja suuremad rahastamiskulud kahandavad pankade võimet toetada majanduse elavdamist.

EKP pangandusjärelevalve reageeris COVID-19 pandeemia puhangule mitmesuguste krediidiriski puudutavate algatusprojektide ja välissuhtlusega.[17] Järgides EBA suuniseid seadusandlike ja muude kui seadusandlike laenumaksete moratooriumide kohta,[18] pakkus EKP pankadele ka paindlikke võimalusi makseraskuste tõttu restruktureerimise liigitamisel ning makseraskustest tuleneva restruktureerimise hindamisel moratooriumi kohaldamisalasse kuuluvate nõuete puhul, mis vastavad EBA suuniste kriteeriumidele.

EKP järelevalvealaste algatusprojektide ja suhtluse eesmärk on tagada, et olulistel krediidiasutustel on kehtestatud tulemuslikud krediidiriski haldamise tavad ja et neil on piisav tegevusvõimekus krediidiriski nõuetekohaseks hindamiseks, liigitamiseks ja mõõtmiseks bilanssides. See peaks aitama ohjata varade kvaliteedi halvenemist pankades ja pehmendama seeläbi igal võimalusel nn kaljuefekti. Ühised järelevalverühmad teevad oluliste krediidiasutustega koostööd, et jälgida, kuidas nad krediidiriski järelevalveootusi täidavad.

Peale selle otsustas EKP lükata 12 kuu võrra, st 2021. aasta märtsini, edasi suure viivislaenude osakaaluga pankade viivislaenude mahu vähendamise strateegiate esitamise tähtpäeva. Samuti selgitas EKP pangandusjärelevalve, et viivisnõuete kaetusega seotud ootused jäävad täiel määral kehtima nende viivislaenude mahu puhul, mis on tekkinud enne pandeemia puhkemist.

Vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamise raames hindas EKP endiselt seda, kuidas riiklikud pädevad asutused rakendavad EBA suuniseid viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta[19]. Peale selle tegi EKP riiklike pädevate asutuste toetusel krediidiriski haavatavuse analüüsi, et mõista paremini COVID-19 kriisi võimalikku mõju vähem olulistele krediidiasutustele, võttes ühtlasi arvesse riiklike meetmete leevendavat mõju. 2021. aastal on järelmeetmete võtmisel tähelepanu keskmes muu hulgas selle mõju hindamine, mida riiklike toetusmeetmete lõpetamine avaldab vähem oluliste krediidiasutuste krediidiriski profiilidele, aga ka vähem oluliste krediidiasutuste valmidus lahendada makseviivituses olevate nõuete võimalikust suurenemisest tulenevaid probleeme.

1.2.4 Sisemudelite sihipärane läbivaatamine

2016. aastast 2020. aastani kestnud projekti, st sisemudelite sihipärase läbivaatamise eesmärk oli hinnata krediidiasutuste sisemudelite sobivust ja asjakohasust ning ühtlustada sisemudelitega seotud järelevalvetavasid ühtses järelevalvemehhanismis. Selle tulemusel tekkis ühtse järelevalvemehhanismi ülene ühine arusaam sisemudelitega seotud õigusnõuetest – EKP sisemudelite juhend – ning see kahandas riskiga kaalutud varade põhjendamatut (st riskil mittepõhinevat) varieeruvust ja aitas luua osalevate riikide pankadele võrdsed võimalused.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames korraldati 65 olulises krediidiasutuses 200 mudelitega seotud kohapealset uurimist

Neli aastat hiljem on see projekt nüüd lõppemas. Aastatel 2017–2019 korraldati sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames 65 olulises krediidiasutuses 200 mudelitega seotud kohapealset uurimist, mis hõlmasid krediidi-, turu- ja vastaspoole krediidiriski sisemudeleid. Uurimiste tegemiseks töötati välja ühine metoodika, mis põhines standarditud andmepäringutel ning kontrollimeetoditel ja -vahenditel. Peale selle korraldati kvaliteedihindamise mitme kihi, ristvõrdluste ja horisontaalseid analüüse, et tagada sisemudelite sihipärase läbivaatamisega seotud uurimiste tulemuste järjepidevus ja võrreldavus.

Juhtumid, mille puhul tuvastati sisemudelite sihipärase läbivaatamise käigus mittevastavus õigusnõuetele, päädisid kõikide riskiliikide puhul enam kui 5800 tähelepanekuga, millest umbkaudu 30% olid rasked probleemid.

Selle tagajärjel toob sisemudelite sihipärase läbivaatamise projekt kaasa põhjalike järelevalve järelmeetmete võtmise asjaomastes krediidiasutustes ning see peaks eeldatavasti aitama kõrvaldada tuvastatud puudujääke ja rakendada lähiaastatel uusi reguleerivaid akte. Pärast sisemudelite sihipärase läbivaatamise uurimisi oli 2020. aasta lõpuks väljastatud 179 otsust, mis hõlmasid erinevaid järelevalvemeetmeid kas kohustuste, soovituste või piirangutena, millest mõni avaldab märkimisväärset kvantitatiivset mõju riskiga kaalutud varade suurusele.

Sisemudelite sihipärane läbivaatamine lõpetatakse 2021. aasta esimeses pooles

Tegevuslikud toetusmeetmed, mida EKP pangandusjärelevalve rakendas COVID-19 puhangule reageerimiseks krediidiasutustele 2020. aasta märtsis, hõlmasid sisemudelite sihipärase läbivaatamisega seotud otsuste, kohapealse järelmeetmena koostatud kirjade ja sisemudelit käsitlevate otsuste, mida polnud krediidiasutustele selleks ajaks edastatud, väljastamise edasilükkamist kuue kuu võrra. Selle tulemusel lükati ka sisemudelite sihipärase läbivaatamise projekti lõpetamine 2020. aastast 2021. aasta esimesse poolde edasi.

1.2.5 Töö ICAAPi ja ILAAPiga

Pankade vastupanuvõime tugevdamise seisukohast on esmatähtsad jõuline sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess (ICAAP) ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess (ILAAP). Need võimaldavad pankadel jätkata tegevust kogu äritsükli jooksul ja seista vastu majandusšokkidele. Nii ICAAPi kui ka ILAAPi eesmärk on tagada, et pangad mõõdaksid ning haldaksid oma kapitali- ja likviidsusriski piisaval määral ning struktuursel ja konkreetsest krediidiasutusest lähtuval viisil.

Pankade vastupanuvõime tagamiseks on vaja kapitali ja likviidsust

EKP pangandusjärelevalve on võtnud mitu meedet, et toetada panku nende ICAAPide ja ILAAPide kui hinnaliste riskihaldusraamistike kehtestamisel. Pankade ICAAPid ja ILAAPid vaadatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) osana korrapäraselt üle. 2018. aastal avaldas EKP juhendid ICAAPide ja ILAAPide kohta, et selgitada oma ootusi nende protsesside suhtes. 2019. aastal tegi EKP pangandusjärelevalve kehtestatud järelevalveootuste põhjal 37 olulise krediidiasutuse ICAAPiga seotud tavade põhjaliku analüüsi. Analüüsi tulemusel tehtud tähelepanekud avaldati 2020. aasta augustis EKP aruandes pankade ICAAPiga seotud tavade kohta ning nende põhjal selgub, et kuigi pangad on oma ICAAPe viimastel aastatel märgatavalt parandanud, on eelkõige kolmes põhivaldkonnas vaja teha veel tööd.

Esiteks on mitmes pangas endiselt kasutusel ebapiisavad andmekvaliteedi raamistikud, mis võivad kahjustada pankade suutlikkust teha teadlikke otsuseid usaldusväärsete ja kiiresti leitavate andmete põhjal.

Teiseks ei võta paljud pangad arvesse kõiki riske, mis võivad avaldada olulist mõju nende sisemisele kapitalile. Puudujääke tuvastati näiteks viisis, kuidas pangad hindavad oma täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, kui nad määravad kindlaks oma sisemise kapitali vajadused talitluspidevuse tagamiseks (talitluspidevuse eeldus), ning üldisemalt viisis, kuidas pangad määratlevad majandusriske käsitledes oma kapitali tõelist majanduslikku väärtust (majandusliku väärtusega seotud kaalutlused), nagu on näidatud diagrammil 18. Kui pangad ei ole seejuures tuvastanud ega kvantifitseerinud kõiki olulisi majandusriske, võib see kahjustada nende suutlikkust tagada majandusliku kapitali adekvaatsus ning selle tagajärjel võib nende üldine rahaline vastupanuvõime olla nõrgenenud.

Kolmandaks pole stressitestid ikka veel saanud kõikide pankade riskihaldustavade tulemuslikuks ja lahutamatuks osaks, mida tõendab diagramm 19. COVID-19 pandeemia on toonud esile, et panku ähvardavad paljud erisugused ohud, mis võivad realiseeruda ootamatult. Siiski ei jälgi paljud krediidiasutused süstemaatiliselt majanduskeskkonda, et tuvastada uusi ohtusid, ning nende stressitesti stsenaariume ja võimekust ei vaadata korrapäraselt läbi. See võib suurde ohtu seada pankade suutlikkuse reageerida tulemuslikult stressiolukordadele.

Diagramm 18

Talitluspidevuse eelduste ja majandusliku väärtusega seotud kaalutluste arvestamine sisemise kapitali määratlemisel

Talitluspidevuse eeldus ja majandusliku väärtusega seotud kaalutlus

Allikas: EKP aruanne pankade ICAAPiga seotud tavade kohta, diagramm 26.

Diagramm 19

Stressitest kapitali adekvaatsust ähvardavate uute ohtude tuvastamiseks

Kas pangas on kehtestatud protsess uute ohtude, nõrkade kohtade ja keskkonnas toimuvate muutuste jälgimiseks ja tuvastamiseks?

Allikas: EKP aruanne pankade ICAAPiga seotud tavade kohta, diagramm 43.

ICAAPiga seotud head tavad on kriisi ajal sama tähtsad kui tavaoludes

Kuigi eelnimetatud analüüs tehti enne COVID-19 puhkemist, usub EKP, et ICAAPiga seotud head tavad on tõsise stressi ajal sama tähtsad kui tavaoludes. Hästi läbimõeldud ICAAPid on tulemusliku riskihalduse, finantsseisundi tugevuse ja pikaajalise kestlikkuse tagamisel esmatähtsad.

2020. aasta SREPi hinnang paljastas puudujäägid pankade stressitestidega seotud tavades ning kapitali ja likviidsuse planeerimisel

2020. aasta SREPi pragmaatilise lähenemisviisi raames tuvastas EKP pangandusjärelevalve pankade ICAAPi ja ILAAPiga seotud tavades puudujäägid, mis seavad ohtu nende ettevaatavate prognooside usaldusväärsuse ja võivad kahjustada nende suutlikkust hallata edukalt oma kapital- ja likviidsuspositsioone COVID-19 kriisi ajal. Panku julgustatakse kajastama järjekindlalt COVID-19-ga seotud muutustest tingitud tõsisemate tagajärgede mõju ja tekkimise võimalust oma põhi- ja negatiivsetes stsenaariumides.

ICAAPil ja ILAAPil on tulevikus SREPis veelgi suurem roll

Tulevikus on ICAAPi ja ILAAPi roll SREPis veelgi suurem ning see peaks motiveerima panku oma siseprotsesse pidevalt tõhustama. Peale selle võtab EKP pangandusjärelevalve 2. samba kapitalinõuete kindlaksmääramisel edaspidi põhjalikumalt arvesse riskitegureid, mis peaks motiveerima panku neid ohustavaid erinevaid riske paremini tuvastama.

1.2.6 IT- ja küberriskid

2020. aastal tuvastati pangandussektori ühe põhilise riskitegurina taas küberkuritegevus ja IT-puudused. Et tugevdada pankade vastupanuvõimet selles valdkonnas, oli EKP pangandusjärelevalve üks esmatähtsaid eesmärke 2020. aastal hinnata panku ohustavaid IT- ja küberriske selliste järelevalvemeetmete teel nagu kohapealsed kontrollid, iga-aastane SREP, ühtse järelevalvemehhanismi küberintsidentidest teatamise protsess ning muu pangapõhine ja horisontaalne tegevus.

IT-süsteemide usaldusväärsus muutus esmatähtsaks, kui pangad hakkasid sulgema filiaale ja asusid tegema kaugtööd. Seetõttu leidis EKP pangandusjärelevalve, et IT- ja küberriskid on kõige suuremad COVID-19-ga seotud riskid. Tõepoolest suurenes 2020. aastal oluliste küberintsidentide arv, millest järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused EKP-le teatasid. Eelkõige kasvas ründekavatsusega intsidentide hulk.[20] Siiani on nende intsidentide tagajärjeks enamasti olnud probleemid pankade või pankade teenuseosutajate teenuste kättesaadavusel. Siiski tõstab küberintsidentide arvu suurenemine esile selle, et pangad peavad tugevdama oma IT-alast vastupanuvõimet ning kõrvaldama puudused, milleks on näiteks ülemäära keeruline IT-arhitektuur ning tuginemine arvukatele olelusringi lõpu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemidele kriitiliste ärifunktsioonide täitmisel.

2020. aasta juunis avaldas EKP pangandusjärelevalve oma SREPi IT-riskide küsimustiku tulemusi käsitleva aastaaruande,[21] mis koostati koostöös riiklike pädevate asutustega ning mis põhineb IT-riskide küsimustikuga seotud pankade enesehindamisel. Aruandes esitatakse peamised tähelepanekud pankade IT-riskidega seotud tavade kohta 2019. aasta esimese kvartali seisuga. Pankade tegevuse edasiandmise eelarved suurenesid endiselt nii 2018. aastal kui ka 2019. aasta alguses, kusjuures olulisemaks muutusid pilveteenused. Muret tekitab see, et ikka veel kasvas kriitilist äritegevust toetavate olelusringi lõpu süsteemide arv ning andmekvaliteedihaldus on jäänud kõige vähem arenenud riskide ohjamise valdkonnaks.

Samuti on EKP pangandusjärelevalve teinud nimetatud teemadel kaastööd rahvusvaheliste töörühmade väljaannete koostamisel, näiteks finantsstabiilsuse nõukogu küberintsidentidele reageerimise ja nendest taastumise tõhusad tavad,[22] Baseli pangajärelevalve komitee nõuandedokument tegevusliku vastupanuvõime põhimõtete kohta[23] ning EBA suunised IKT- ja turvariski juhtimiseks,[24] mis jõustusid 2020. aasta juunis.

1.2.7 Brexit

EKP pangandusjärelevalve jälgib ka edaspidi pankade Brexiti-järgsete tegevuse sihtmudelite rakendamist

Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 1. veebruaril 2020. Järgnes üleminekuperiood, mille jooksul ELi õigus kehtis endiselt nii Ühendkuningriigis kui ka Ühendkuningriigi suhtes. Üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020. Aastal 2020 tegi EKP pangandusjärelevalve tööd selleks, et pangad ja järelevalveasutused oleksid valmis Brexiti üleminekuperioodi lõpuks, ning jälgis hoolikalt pankade Brexiti-järgsete plaanide rakendamist.

Kogu aasta vältel vaatles EKP pangandusjärelevalve ELi ja Ühendkuningriigi vahelisi poliitilisi läbirääkimisi ning hindas nende mõju järelevalve seisukohast. Samuti andis EKP Euroopa järelevalveasutuste töösse tehnilise panuse, tagades, et peamised järelevalveküsimused oleksid arvesse võetud.

Oluliste krediidiasutuste pideva järelevalve osana ajakohastas EKP pangandusjärelevalve järjepidevalt oma hinnangut mõjule, mida võimalik leppeta ja samaväärsuseta stsenaarium olulistele krediidiasutustele mitmes valdkonnas, näiteks investeerimisteenuste ja kauplemiskohtade alal, üleminekuperioodi lõpus avaldada võiks. EKP pangandusjärelevalve soovitas pankadel jätkata valmistumist kõikvõimalikeks Brexitist tulenevateks tagajärgedeks ning palus neil rakendada leevendusmeetmeid, et käsitleda võimalikke nn kaljuefekti riske. Üldiselt peeti ettevalmistusi, mille pangad olid üleminekuperioodi lõpuks teinud, piisavaks ning 2021. aasta jaanuari alguses finantsteenuste valdkonnas turuhäireid ei täheldatud.

EKP pangandusjärelevalve jätkas nende oluliste krediidiasutuste Brexiti-plaanide rakendamise jälgimist, keda mõjutas Ühendkuningriigi lahkumine EList. Selle eesmärk oli tagada, et nende tegevus oleks kooskõlas tähtaegadega, mis olid nende Brexiti-järgsete tegevuse sihtmudelite rakendamiseks varem kokku lepitud. Horisontaalset jälgimist täiendati pangapõhise järelkontrolliga ja puudujääkide tuvastamisel võeti järelevalvemeetmeid. EKP järelevalveootuste täielikuks täitmiseks peab mõni pank ikka veel võtma meetmeid sisejuhtimise, ettevõtte asutamise, kirjendamismudelite ja rahastamise, ELi klientide dokumentide ümbervormistamise ja grupisiseste korralduslike aspektide ning IT-taristu ja aruandluse valdkonnas.

EKP pangandusjärelevalve jätkas 2020. aastal oma Brexitiga seotud järelevalveootuste teatavakstegemist artiklite avaldamisega järelevalveuudiskirjas, järelevalveblogi postitustes ning kahepoolsetel aruteludel järelevalve alla kuuluvate üksustega.[25]

Pärast Brexitit jätkab EKP pangandusjärelevalve pankade tegevuse sihtmudelite rakendamise jälgimist ja keskendub peamistele järelevalveküsimustele, mis võivad tuleneda üleminekust uuele korrale. 2019. aastal sõlmitud uue koostööraamistiku alusel jätkavad EKP pangandusjärelevalve ja Ühendkuningriigi järelevalveasutused koostööd nende pankade järelevalvetegevuses, kes tegutsevad aktiivselt nii osalevates riikides kui ka Ühendkuningriigis.

1.2.8 Finantstehnoloogia ja digiteerimine

2020. aastal jätkas EKP pangandusjärelevalve tööd oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste finantstehnoloogia kasutamise järelevalves rakendatava meetodiga. Tööd on tehtud ühise arusaama väljatöötamiseks finantstehnoloogiaga seotud riskide kohta ning metoodilise toe ja vahendite tagamiseks järelevalveasutustele.

EKP pangandusjärelevalve jätkas koostööd riiklike pädevate asutuste, oluliste ja vähem olulise krediidiasutustega ning muude asjakohaste turuosalistega, et saada põhjalikum arusaam sellest, kuidas pangad kasutavad uuenduslikku tehnoloogiat ning milline on selle mõju nende ärimudelitele ja riskihaldusraamistikele. Sellega seoses jätkas EKP pangandusjärelevalve turu arengu ja tekkivate riskide jälgimist, sealhulgas peeti silmas COVID-19 pandeemia mõju digiteerimisele ja uuendustele pankades. Pandeemia tagajärjel on selgunud, et Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad pangad on suutelised jääma tegevuslikult vastupanuvõimeliseks ning seda isegi olukorras, kus kaugtöö osakaal on märkimisväärselt suurenenud. Digipööre ja uuendused jäävad ka edaspidi pankade jaoks esmatähtsaks, et nad suudaksid väga konkurentsivõimelises keskkonnas toime tulla, arvestades rolli, mida digisüsteemid võivad mängida kulude vähendamisel ja üha digikesksemate pangaklientide ootuste täitmisel.

27. augustil 2020. aastal avaldas EKP EKPSi / Euroopa pangandusjärelevalve vastuse Euroopa Komisjoni digirahanduse arutelu raames ning see sisaldas üksikasjalikke vastuseid küsimustele, mis puudutasid komisjoni strateegias käsitletavaid elemente. Üldjoontes toetab EKP komisjoni tuvastatud eelisvaldkondi, mis edendavad ELis digirahanduse arengut, mis on pärast COVID-19 puhangut veelgi olulisemaks muutunud. Kuigi EKP tõdeb, et digiteerimine ja uuendused võivad tuua finantseerimisasutustele, finantssüsteemile ja kogu majandusele tähtsaid kasutegureid, tuleb pangandussektori digipöörde käigus arvestada kõikide seonduvate riskidega. Kuigi pandeemia on kiirendanud pankade pingutusi digiteerimise alal ja tõstnud esile uuendustesse investeerimise tähtsuse, on see samamoodi heitnud valgust lisaprobleemidele, mida on vaja põhjalikult jälgida ja mida peab käsitlema pankade riskivalmidusraamistikes.

EKP kuulub mitmesse rahvusvahelisse ja Euroopa rühma ja võrgustikku, millesse ta panustab oma kogemuste ja arvamuste kaudu, mis on seotud õigus- ja järelevalveraamistike väljatöötamisega finantstehnoloogia ja digiteerimise valdkonnas. Peale eelnimetatud tegevuse jätkamise osales EKP pangandusjärelevalve 2020. aastal EKP töös, mis on seotud krüptovara ja keskpanga digirahaga, käsitledes pangandusjärelevalvet puudutavaid aspekte. Samuti osales ta sisemistes ja välistes õpikodades, koolituskursustel ja seminaridel, et edendada ühiseid järelevalvepõhimõtteid ning pidada sammu erinevate arengusuundadega finantstehnoloogia ja digiteerimise valdkonnas.

Infokast 2
Järelevalvetehnoloogia

Olemasolevate andmete hulga ja andmetöötlusvõimsuse kiire kasv ning uue tehnoloogia tempokas kasutuselevõtmine kujundavad üleilmset finantskeskkonda ümber rohkem kui kunagi varem, tekitades võimalusi, aga ka probleeme järelevalveasutustele ja järelevalve alla kuuluvatele üksustele. COVID-19 pandeemia on seda suundumust soodustanud, kiirendades digipööret veelgi.

Sellele reageerimiseks lõi EKP 2019. aastal spetsiaalse järelevalvetehnoloogia (nn suptech) keskuse. Keskus toob kokku sisemised ja välised sidusrühmad, et uurida tehisintellekti ja muu uue järelevalvetehnoloogia potentsiaali.

Ühtse järelevalvemehhanismi digiteerimiskava

Ühtse järelevalvemehhanismi digiteerimiskavas, mille töötasid koos välja riiklikud pädevad asutused ja EKP, sätestatakse pikaajaline nägemus ja konkreetne tegevuskava tehnoloogia ja digiteerimise kasutamise kohta ühtses järelevalvemehhanismis. Kavas kindlaksmääratud projektid on koondatud kuute valdkonda: i) järelevalvelise aruandluse ja pankadega peetava teabevahetuse parandamine täieliku digiteerimise kaudu; ii) andmete jõu ärakasutamine koos süvendatud andmeanalüütika ja uuendusliku andmearhitektuuriga; iii) ühtse järelevalvemehhanismi IT-süsteemide edendamine, soodustades kasutajakesksust, ühenduvust ja järelevalvetehnoloogia integreerimist; iv) dokumentide ja struktureerimata andmete töötlemine tehisintellekti abil tehtava tekstianalüüsi teel; v) käsitsi täidetavate ülesannete vähendamine ja andmete kontrollimise tõhustamine protsesside automatiseerimise teel ning vi) nutikate koostöövahendite tagamine ühtse järelevalvemehhanismi üleseks digitaalseks teabevahetuseks.

Samuti on kavas määratletud peamised soodustavad tegurid, mis aitavad päästa valla ühtse järelevalvemehhanismi täieliku uuendusliku potentsiaali, näiteks tehnika tasemest tulenev uuenduste juhtimise raamistik, kiireim koostöökord ühtse järelevalvemehhanismi ülesteks projektideks, võimas innovatsiooni ökosüsteem ja digikultuuri edendamise algatusprojektid, sealhulgas digiteerimise koolitusprogramm. Kava hõlmab ka aspekte, mis on seotud uue tehnoloogia eetilise ja läbipaistva kasutamisega ning selle kasutamise vastavusega andmekaitseraamistikule.

Digitaalarengu tegevuskava juhtivad ühtse järelevalvemehhanismi ülesed organid

2020. aastal moodustati järelevalvenõukogu liikmetest digitaalarengu tegevuskava koostamise juhtkomitee, et soodustada arutelu digitaalsete strateegiliste küsimuste üle. Samal ajal loodi foorum nimega SuperVision Innovators Forum, mis koondab riiklike pädevate asutuste ja EKP järelevalvetöötajaid ning IT-eksperte. Foorum täitis põhirolli järelevalvevajaduste kindlakstegemisel ja uue tehnoloogia konkreetsete rakendusalade leidmisel pangandusjärelevalves. Peale selle kehtestas järelevalvetehnoloogia keskus uued töömeetodid, tuues kokku EKP ja riiklike pädevate asutuste eri valdkondade töötajad (nt IT, järelevalve, andmeteadus), et luua kiiresti tegutsevad innovatsioonirühmad. Esimesed neli rühma moodustati 2020. aasta septembris ja 2021. aastal on kavas luua veel kuni kümme lisarühma.

Suured teadlikkuse suurendamise üritused

Osana ühest kavas märgitud eesmärgist – digikultuuri edendamine – korraldati 2020. aastal mitu suurejoonelist üritust. Järelevalvetehnoloogia virtuaalne kohtumine ja järelevalve uuendajate konverents, mis toimusid vastavalt juunis ja novembris, tõid kokku järelevalve uuendajad kogu maailmast, et edendada koostööd ja esitleda uuenduslikke arengusuundi tehisintellektivahendite alal.

Järelevalvetehnoloogia uued vahendid

2020. aastal tegi EKP märkimisväärseid edusamme järelevalve alla kuuluvate üksustega seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise küsimustike töötlemiseks mõeldud masinlugemise tööriista ning erakapitali omandi käsitlemiseks vajaliku võrguanalüütika väljatöötamisel. Järelevalvetehnoloogia uute vahendite uurimine jätkub. Need hõlmavad kõne tekstiks teisendamise tööriista prototüüpi, mille eesmärk on teha automaatseid protokolle kõnetuvastuse alusel, ning automaatset teemakujunduse ja tundmusanalüüsi tööriista, mis võimaldab analüüsida kvalitatiivseid andmeid ja uudiseid. Uut tehnoloogiat, näiteks loomuliku keele töötlust ja masinõpet, hakatakse kasutama teksti ja struktureerimata andmete analüüsi ümberkujundamiseks paljudes järelevalveülesannetes alates kohapealsetest missioonidest kuni horisontaalsete funktsioonideni. Peale selle luuakse järelevalvetehnoloogia ühe juhtiva projekti, virtuaalse labori tulemusel ühtse järelevalvemehhanismi digitaalse koostöö ja teabevahetuse moodulplatvorm, mis võimaldab näiteks jagada koode ja mudeleid.


1.3 Oluliste krediidiasutuste otsene järelevalve

1.3.1 Tegevuskohaväline järelevalve

EKP pangandusjärelevalve püüab teha oluliste krediidiasutuste järelevalvet proportsionaalselt ja riskide põhjal, olles seejuures nõudlik ja järjepidev. Sel eesmärgil määrab EKP pangandusjärelevalve igal aastal kindlaks peamised pideva järelevalve tegevused. Need tegevused lähtuvad olemasolevatest regulatiivsetest nõuetest, ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvekäsiraamatust ja ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteetidest ning moodustavad osa iga olulise krediidiasutuse pidevast järelevalvealasest kontrolliprogrammist (SEP).

Nende keskselt kindlaksmääratud põhitegevuste kõrval võib järelevalvealane kontrolliprogramm sisaldada muid järelevalvetegevusi, mida on kohandatud pankade eripärade järgi, võimaldades seeläbi ühistel järelevalverühmadel analüüsida ja käsitleda eriomaseid riske.

Järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevuskohaväliste tegevuste hulka kuuluvad i) riskiga seotud tegevused (nt SREP); ii) muud organisatsiooniliste, haldus- või õigusnõuetega seotud tegevused (nt iga-aastane olulisuse hindamine); iii) ühiste järelevalverühmade kavandatud lisategevused pideva järelevalvealase kontrolliprogrammi edasiseks kohandamiseks järelevalvealuse grupi või üksuse eripärade järgi (nt panga ärimudeli või juhtimisstruktuuri analüüsid). Kui esimeses kahes punktis nimetatud tegevused on keskselt kindlaks määratud, siis kolmandas punktis märgitud tegevused on pangapõhised ja need määrab kindlaks asjaomane ühine järelevalverühm.

Proportsionaalsus

2020. aasta kavandatud järelevalvetegevustes järgiti proportsionaalsuse põhimõtet, kohandades järelevalve intensiivsust järelevalve alla kuuluvate pankade süsteemse olulisuse ja riskiprofiili alusel

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, st järelevalve intensiivsus oleneb iga krediidiasutuse suurusest, süsteemsest olulisusest ja keerukusest. 2020. aastal oli kavandatud järelevalvetegevuste keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta üsna sarnane eelmise aasta keskmise arvuga (diagramm 20), mis tagas ühistele järelevalverühmadele piisavaid võimalusi tegeleda riskidega, mis on omased konkreetsetele krediidiasutustele.

Diagramm 20

Kavandatud ülesannete keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2019. ja 2020. aastal

Allikas: EKP.
Märkus. Andmed 31. detsembri seisuga.

Riskipõhisus

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse riskipõhist lähenemist, keskendudes iga olulise krediidiasutuse puhul kõige tähtsamatele riskikategooriatele. Näiteks on krediidiriskiga seotud ülesannete osakaal suure viivislaenude mahuga pankades suurem kui keskmiselt ning tururiskiga seotud ülesannete osakaal turupõhisest ja kauplemistegevusest tulenevate suurte riskidega pankades suurem kui keskmiselt (diagramm 21).

Diagramm 21

Järelevalvealase kontrolliprogrammi krediidi- ja tururiskiga seotud tegevused 2019. ja 2020. aastal osakaaluna kõikidest tegevustest

Krediidirisk

(protsentides)

Tururisk

(protsentides)

Allikas: EKP.
Märkused. Arvesse on võetud ainult riskikategooriatega seotud kavandatud tegevusi. Andmed 31. detsembri seisuga.

Tegevuskohavälise järelevalve olulisemad valdkonnad 2020. aastal

COVID-19 pandeemia tagajärjel vaatas EKP pangandusjärelevalve oma järelevalveprotsessid ja -tegevused läbi, et pakkuda pankadele piisavaid tegevuslikke toetusmeetmeid ning võimaldada ühistel järelevalverühmadel keskenduda vajalikul määral pankade kriisiga toimetulemise suutlikkuse jälgimisele.

Niisiis vaadati üle 2020. aastaks kavandatud tegevuskohavälised tegevused ning osa neist tühistati, lihtsustati või lükati edasi. Peamised muudatused hõlmasid järgmist: i) 2020. aasta ELi-ülese stressitesti edasilükkamine 2021. aastasse ja selle asendamine töölauapõhise haavatavuse analüüsiga, mille eesmärk oli hinnata COVID-19 kriisist tulenevaid konkreetseid riske; ii) SREPi pragmaatilise lähenemisviisi rakendamine (vt punkt 1.2); iii) sellise protsessi kasutuselevõtmine, mille eesmärk oli jälgida COVID-19 mõju pankade riskiprofiilidele (mis tõi kaasa tihedama koostöö pankadega), ning iv) kõikide selliste järelevalvemeetmete tähtaegade pikendamine kuue kuu võrra, mille tähtpäevad polnud veel saabunud.

Need jõupingutused koos ühiste järelevalverühmade võetud pangapõhiste meetmetega ning tähelepanu suunamisega pankade suutlikkusele tulla toime kriisiga päädisid veidi väiksema rakendatud tegevuste arvuga, kui 2020. aasta alguses planeeriti (diagramm 22).

Diagramm 22

Ülesannete keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2020. aastal

Allikas: EKP.
Märkus. Andmed 31. detsembri seisuga.

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud on korrapäraste järelevalvetegevuste peamised tulemused ning nendes kajastatakse puudujääke, mille pangad peavad kõrvaldama. Ühised järelevalverühmad on kohustatud jälgima, kuidas pangad tehtud tähelepanekutele reageerivad. 31. detsembri 2020. aasta seisuga oli registreeritud tähelepanekute koguarv võrreldes varasemate aastatega väiksem. Selle peamine põhjus oli kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste vähenemine COVID-19 kriisi tõttu. Valdav osa tähelepanekutest tehti kohapealsete kontrollide, sisemudelitega seotud uurimiste ja tegevuslubasid puudutavate tegevuste käigus. Kõige rohkem tähelepanekuid tehti krediidiriski valdkonnas (diagramm 23).

Diagramm 23

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

Tähelepanekute arv aastases võrdluses

Allikas: EKP.
Märkus. Välja on jäetud 58 tähelepanekut, mille tegid varasemad ühised järelevalverühmad.

1.3.2 Kohapealne järelevalve

Juulis 2020 teatatud EKP organisatsioonilise ülesehituse muudatuste raames loodi struktuuriliselt sõltumatu kohapealse järelevalve funktsioon: kohapealsete kontrollide ja sisemudelite uurimise peadirektoraat. Selle kohustusi kirjeldatakse punktis 5.1 „EKP pangandusjärelevalve organisatsiooniline struktuur“.

COVID-19 pandeemiale reageerimiseks on kohapealse järelevalve puhul kasutatud turvalist, reageerivat ja proportsionaalset meetodit

COVID-19 pandeemiale reageerimiseks rakendatud reisipiirangud mõjutasid 2020. aastal märkimisväärselt kohapealseid kontrolle ja sisemudelitega seotud uurimisi. 2020. aasta märtsis otsustas EKP juhatus peatada kõik ärireisid ning kõik ettevalmistusetapis olnud kohapealsed kontrollid ja sisemudelitega seotud uurimised. Uurimisetapis olnud kohapealseid kontrolle ja sisemudelitega seotud uurimisi jätkati võimaluse korral väljaspool tegevuskohta ning lõplikus aruandlusetapis olnud kontrollid ja uurimised lõpetati ettenähtud viisil.

Riskide kaughindamiseks kasutati ajutist kontseptsiooni „tegevuskohavälised uurimised“

Asjakohase järelevalve säilitamiseks töötas EKP pangandusjärelevalve välja ajutise kontseptsiooni „tegevuskohavälised uurimised“, et uurida kaugteel kõige suuremaid riske, mida põhjustas COVID-19 kriis, näiteks tehti pankadega kaugintervjuusid ja kasutati kaugkoostöövahendeid. Eesmärk on tervishoiu olukorra paranedes naasta traditsiooniliste kohapealsete tavade juurde. Sellegipoolest on tegevuskohaväliste kontrollide käigus omandatud kogemustest võimalik palju õppida ja neid õppetunde saab kasutada EKP pangandusjärelevalve tulevastes kohapealsetes järelevalvemeetodites.

Ühised järelevalverühmad muutsid algselt 2020. aastaks kavandatud kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimiste tähtsuse järjekorda, võttes aluseks oma hinnangu pankade kõige suuremate riskide kohta seoses COVID-19-ga ning pankade enda võimekuse uurimisi toetada. Selle tulemusel koosnes 2020. aasta programm 96 kohapealsest kontrollist ja 83-st sisemudelitega seotud uurimisest, millest enamik tuli COVID-19 pandeemiaga seotud ohutusnõuete tõttu teha väljaspool krediidiasutuse tegevuskohta.

Kokku võeti sisemudelitega seotud uurimiste kohta 2020. aastal vastu 168 järelevalveotsust.[26]

Diagramm 24

Uurimiste arvu vähenemine 2020. aastal COVID-19 tõttu

(uurimiste arv)

Allikas: EKP pangandusjärelevalve.

Kohapealsetes kontrollides osalevatele ühtse järelevalvemehhanismi töötajatele mõeldud koolitusprogramm toimus 2020. aastal enamasti kaugteel ja koosnes 15 õppesessioonist, kus käsitleti kõiki peamisi SREPi riskiliike ja kontrollideks vajalikke potsesse. Kursuste veebipõhine korraldamine võimaldas suurendada osalejate arvu. Programmist võttis osa enam kui 586 kontrollide tegijat ja järelevalvetöötajat.

1.3.2.1 Kohapealsete kontrollide peamised tähelepanekud

Järgmises analüüsis antakse ülevaade kõige olulisematest tähelepanekutest, mis kohapealsete kontrollide käigus tehti.[27]

Sisejuhtimine

Kõige olulisemad tähelepanekud osutasid puudujääkidele järgmistes juhtimisvaldkondades.

  • Sisekontrollifunktsioonid (sh vastavuskontroll, riskihaldus ja siseaudit): suured puudujäägid kõigi sisekontrollifunktsioonide sõltumatuses, ressurssides ja tegevuse ulatuses.
  • Ettevõttestruktuur ja organisatsiooniline ülesehitus: pankade organisatsioonilise ülesehituse puudulik läbipaistvus, mille on tinginud vastutusvaldkondade ebasobiv jaotus ja ebaselged aruandlusahelad, puudujäägid sisekontrolli raamistikes ning ebapiisavad inim- ja tehnilised ressursid.
  • Juhtimisprotsesside rakendamine ja järelevalve: juhtkonna ebapiisav järelevalve panga äri- ja riskistrateegiate rakendamise üle.
  • Riskiandmete koondamine ja aruandlus: liiga kitsapiiriline riskiandmete koondamise ja riskiaruandluse raamistik, puudujäägid andmearhitektuuris ja IT-taristus.
Krediidirisk

Umbes pool krediidiriskiga seotud kontrollidest, milles käsitleti pankade varade kvaliteeti, tehti krediiditoimikute läbivaatamise teel. Selle tulemusel selgus enam kui 2,3 miljardi euro suuruste usaldatavusnõuetest tuleneva lisaeraldiste moodustamise vajadus ning vajadus liigitada nõuetekohaselt teenindatavaid laene umbkaudu 3,1 miljardi euro ulatuses ümber viivislaenudeks.[28] Ülejäänud kontrollid uurisid krediidiriski haldamisprotsessi kvalitatiivseid aspekte. Kõige olulisemad tähelepanekud on esitatud allpool.

  • Eeldatava krediidikahju alahindamine: tagatiste ja paranemismäärade ülehindamine, eeldatava krediidikahju ebasobiv arvutamine puudujääkide tõttu kasutatud meetodites ja eraldiste moodustamise parameetrites.
  • Võlgnike ebasobiv liigitamine: puudujäägid makseviivituse või viivisnõuete määratluses või kindlakstegemises, 2. ja 3. etapi brutonõuete alahindamine ning puudused makseraskuste tõttu restruktureerimise kindlakstegemise protsessides.
  • Puudulikud jälgimisprotsessid: puudujäägid krediidikvaliteedi halvenemise varajaste märkide tuvastamises ja ebapiisavad reitingusüsteemid, mida põhjustavad sageli kehv andmekvaliteet ja andmete vastuolud eri IT-süsteemides ning liigne tuginemine käsitsi tehtavatele korrektsioonidele.
IT-risk

Valdav osa muret tekitavatest tähelepanekutest tõid esile puudujäägid järgmistes valdkondades.

  • IT talitluspidevuse juhtimine: IT talitluspidevuse puudulikkus; ebatõhusad või ebakvaliteetsed IT talitluspidevuse kavad.
  • Küberturvalisuse juhtimine: küberturvalisuse meetmete suutmatus tagada kriitiliste andmete konfidentsiaalsust, terviklikkust ja kättesaadavust ning küberintsidentide õigeaegset tuvastamist.
  • IT-riski haldamine: IT-riski ebapiisav lõimimine üldisesse riskihaldusraamistikku.
Regulatiivne kapital ja ICAAP

Regulatiivset kapitali (1. sammas) puudutavad peamised tähelepanekud olid seotud kontrolliraamistiku puudujääkidega riskipositsioonide riskikaalude ebaõige kasutamise tuvastamisel kõikide 1. sambast tulenevate riskide puhul ning riskiga kaalutud varade alahindamisega riskipositsiooni klasside vale jaotuse tagajärjel. Muud tähelepanekud puudutasid spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamise tuvastamata jätmist ning kõlbmatu tagatise kasutamist krediidiriski maandamise meetodites.

ICAAPiga seotud kontrollidel tuvastatud kõige rohkem muret tekitavad probleemid olid seotud i) puudustega sisemisel kvantifitseerimisel, peamiselt osalemisriski, pensioniriski, turu- ja krediidiriski modelleerimisel; ii) kindla mitmeaastase ja ettevaatava kapitali planeerimise puudumisega ning iii) ebajärjepidevate seostega strateegilise kavandamise protsesside ja riskivalmidusraamistiku vahel, mille peamine põhjus on järjepidevate ja üksikasjalike riskivalmiduspiirangute puudumine.

Tururisk

Kõige tõsisemad tähelepanekud olid seotud väärtuse hindamise riski mõõtmise ja haldamisega, sealhulgas oluliste puudujääkidega õiglase väärtuse mõõtmisel (ebapiisav sõltumatu hinnakontroll, ebapiisavad õiglase väärtuse hierarhia meetodid, ebakohased esimese päeva kasumi kajastamise tavad, puudulik õiglase väärtuse korrigeerimine) ning usaldusväärset hindamist käsitlevate EBA regulatiivsete tehniliste standardite rakendamisel.

Pangaportfelli intressirisk

Valdav osa olulisematest tähelepanekutest puudutasid pangaportfelli intressiriski mõõtmist, haldamist ja jälgimist: st kvantifitseerimismeetodite puudulikkust, selliste eelduste ja parameetrite kasutamist, mis ei ole piisavalt põhjendatud või kindlad, usaldusväärsete aluste puudumist tähtajata hoiuste modelleerimisel ning pangaportfelli intressiriski mudelite korrapärase valideerimise puudumist.

Likviidsusrisk

Suurem osa muret valmistavatest tähelepanekutest olid seotud puudujääkidega stressitestiraamistikus (stressitesti stsenaariumi raamistiku ebapiisav konservatiivsus, puudused stressitesti mõju kvantifitseerimiseks kasutatavate eelduste ja parameetrite kehtestamisel) ning riski mõõtmises ja jälgimises (puudused finantstoodete äravooluprofiili hindamisel ja vead likviidsuskattekordaja arvutamises).

Operatsioonirisk

Kõige tõsisemad tähelepanekud puudutasid operatsiooniriskide haldamist (puudujäägid operatsiooniriski andmete kogumisel, ebapiisavad riskiennetus- ja parandamismeetmed operatsiooniriskiga seotud juhtumite lahendamisel) ning nende tuvastamist (oluliste operatsiooniriskide mittetäielik kaetus ja määratlus).

Ärimudelid ja kasumlikkus

Suurimad puudujäägid olid seotud toodete hinnakujundusega (asjakohaste kulude ja riskide arvestamata jätmine hinnastamisvahendites, hinnastamismäärad ei võimalda tagada jätkusuutlikku kasumlikkust), strateegilise suunamise võimekusega (juhtkonna ebapiisavad kontrollitoimingud äristrateegia rakendamisel) ning tulu, kulu ja kapitali jaotamisega (puudused kasumi, kulu ja kapitali jaotamisel, mille tulemusel on kasumlikkuse näitajad moonutatud).


1.4 Vähem oluliste krediidiasutuste kaudne järelevalve

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist tõhustas EKP vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamistegevust ja kujundas seda ümber, et kuhjuvaid riske ennetavalt käsitleda. Samal ajal leppisid EKP ja riiklikud pädevad asutused kokku, et nad on 2020. aastaks kavandatud teatavate meetmete rakendamisel paindlikud.

Vähem oluliste krediidiasutuste tõhustatud ja ümberkujundatud järelevaatamistegevus COVID-19 kriisist tulenevate riskide käsitlemiseks

Vähem oluliste krediidiasutuste nõrkade kohtade hindamine seoses praeguse kriisiga

EKP tõhustas oma koostööd riiklike pädevate asutustega kogu aasta vältel nii tehnilisel kui ka juhtimistasandil, et käsitleda ennetavalt COVID-19 kriisist tulenevaid riske. Eelkõige hindas EKP vähem oluliste krediidiasutuste krediidi- ja likviidsusriski probleeme, mida võis põhjustada majandusolukorra halvenemine. Hindamine hõlmas vähem oluliste krediidiasutuste riskipositsioonide koondumist pandeemia tagajärgedele vastuvõtlikematesse majandussektoritesse (nt vedu, majutus jne) ning vähem oluliste krediidiasutuste võimalikke nõrku kohti, mis tulenevad äkilisest likviidsusvajadusest või rahastamisallikaid mõjutavatest šokkidest. Varade kvaliteediga seotud analüüsitulemuste põhjal võib COVID-19 negatiivne mõju ohustada ka vähem haavatavate sektoritega seotud panku, eriti juhul, kui neil oli kriisi alguses suur viivislaenude osakaal. Likviidsuse poolest on suur osa väikestest ja keskmise suurusega vähem olulistest krediidiasutustest endiselt vastuvõtlikud likviidsusriskidele. Näiteks on paljudel pankadel olemasolevate kvaliteetsete likviidsete varadega võrreldes väga suured kokkulepitud krediidiliinid, mis muudab nad haavatavaks, kui äriklientidel peaks tekkima ulatuslik likviidsusnõudlus, nagu juhtus COVID-19 kriisi esimeses etapis. Veel üks likviidsusprobleem on seotud vähem oluliste krediidiasutustega, mis tuginevad suuresti või mõnel juhul lausa ülemäära palju hulgirahastamisele. See võib muuta nad vastuvõtlikuks hulgiturgude volatiilsusele.

Peale selle aitas EKP riiklikel pädevatel asutustel edendada mitme järelevalvemeetodi järjepidevat kasutamist ühtses järelevalvemehhanismis, näiteks rakendada EBA suuniseid 2020. aasta pragmaatilise järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) kohta seoses COVID-19 kriisiga[29] ja EBA suuniseid COVID-19 kriisi kontekstis kohaldatavate seadusandlike ja muude kui seadusandlike laenumaksete moratooriumide kohta[30] ning hinnata riski olulise osa ülekandmist väärtpaberistamise tehingutes seoses riiklike tagatisskeemide kohaldamisega.

EKP täiustas oma vähem oluliste krediidiasutustega seotud varajase hoiatuse süsteemi, mille eesmärk on teha kindlaks haavatavad vähem olulised krediidiasutused ja toetada dialoogi riiklike pädevate asutustega, lisades süsteemi teabe kapitali ja suurte riskipositsioonidega seotud rikkumiste kohta.

EKP jätkas tööd krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega

EKP jätkas 2020. aastal tööd krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega. Sellega seoses toetas EKP Itaalia keskpanka (Banca d’Italia), kui viimane hindas üksnes vähem oluliste krediidiasutuste kaitseskeemi, mis hõlmas Trentino-Alto Adige maakonnas asuvaid Raiffeiseni ühistupanku. See kaitseskeem tunnistati usaldatavusjärelevalve eesmärgil kõlblikuks 3. novembril 2020. aastal. EKP jätkas järelevalvet ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute segakaitseskeemide üle, millest mõnda muudetakse oluliselt.

Paindlikkus vähem oluliste krediidiasutustega seotud järelevalveprioriteetide kohandamisel kriisiolukorraga

Vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodika rakendamise lõpuleviimine on lükatud edasi 2021. aastasse

2020. aastal leppisid EKP ja riiklikud pädevad asutused kokku, et lükkavad vähem oluliste krediidiasutuste uue SREPi metoodika kasutuselevõtmise 2021. aastasse.[31] Juhtudeks, mil riiklikud pädevad asutused otsustasid kohaldada seda metoodikat vähem oluliste krediidiasutuste suhtes esialgsete plaanide kohaselt 2020. aastal, kiitis EKP heaks SREPi pragmaatilise lähenemisviisi kasutuselevõtu kooskõlas EBA suunistega 2020. aasta pragmaatilise järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) kohta seoses COVID-19 kriisiga, käsitledes üksnes oluliste riskide hindamist ning jättes kohaldatavad 2. samba kapitalinõuded ja 2. samba soovituslikud nõuded laias laastus muutmata. Samuti kohandati vähem oluliste krediidiasutuste SREPi tegevuskava ja selle käigus jäeti mõni teema tahaplaanile.

COVID-19 kriis on andnud tunnistust IT-süsteemidele tuginemisest (nt kaugühendus, digikanalite kasutamine pangaklientide poolt), mis põhjustab pangale suuremaid riske (süsteemi käideldamatus, pikem reageerimisaeg, IT-toe reageerimisvõime vähenemine jne). Sel põhjusel soovitas EKP 2020. aastal, et riiklikud pädevad asutused pööraksid põhjalikku tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskile ning sellele, kuidas vähem olulised krediidiasutused tegevuse/IT-tasandil praeguses kriisis toime tulevad.

2020. aasta vältel jätkas EKP ettevalmistusi SREPi funktsioonidega seotud teabehaldussüsteemi järkjärgulise kasutuselevõtu kavandamiseks. Süsteem võimaldab riiklikel pädevatel asutustel registreerida vähem oluliste krediidiasutuste SREPi hinnangud edaspidi kogu ühtset järelevalvemehhanismi hõlmavas ühises süsteemis.

Pandeemia tõttu sai videokonverentsidest ülitähtis vahend tõhusaks teabevahetuseks riiklike pädevate asutustega.

Vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvega seotud muud olulised teemad

2020. aastal jätkas EKP väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuvastamisega seotud tööd. Selleks et võimaldada uue liigituse väljaselgitamist kogu ühtses järelevalvemehhanismis, koostati koos riiklike pädevate asutustega asjakohane ülevaade. Väljaselgitamist toetasid kaudselt ka väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute nimekirjad, mille riiklikud pädevad asutused esitasid viivislaene käsitlevate finantsaruandluse (FINREP) uute vormide raames.

Pärast EBA proportsionaalsuse nõuandekomitee moodustamist aitas EKP koostada komiteelt EBA järelevalvenõukogule mõeldud esimese soovitustega kirja selle kohta, kuidas EBA võiks proportsionaalsust paremini arvesse võtta 2021. aasta tööprogrammi kavandi viies väljavalitud teemas. Soovitustes käsitleti SREPi, sisejuhtimist, investeerimisühinguid, kliimaga seotud andmete avalikustamist ja nõuetelevastavuse uuringu maksumust. Praegu aitab EKP EBAt proportsionaalsuse nõuandekomitee mõjuhinnangu metoodika väljatöötamisel.


1.5 EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded

2020. aastal laekus riiklikelt asutustelt üle 100 makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud teadet

EKP jätkas 2020. aastal kooskõlas talle ühtse järelevalvemehhanismi määruse[32] artiklis 5 antud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega aktiivset suhtlust riiklike asutustega.

2020. aastal sai EKP riiklikelt asutustelt, sealhulgas Bulgaariast ja Horvaatiast pärast nende riikidega tiheda koostöö sisseseadmist, üle saja teate makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmete kohta. Enamik neist puudutas kord kvartalis tehtavaid otsuseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta ning otsuseid globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste või muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramise ja kapitalikäsitluse kohta. Mõni otsus, eelõige vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta, käsitles kapitali vabastamist, et hõlbustada krediidikahju katmist ja toetada laenude andmist majandusele COVID-19 pandeemia ajal. Viimaks analüüsis EKP teateid muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete, näiteks süsteemse riski puhvrite kehtestamise või kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel võetud meetmete kohta.

EKP ja riiklikud asutused määrasid Baseli pangajärelevalve komitee väljatöötatud metoodika alusel kindlaks kaheksa euroala globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust[33], millelt nõutakse alates 2022. aastast lisakapitalipuhvrite hoidmist määras 1,0%st kuni 1,5%ni. Riiklikud asutused tegid kindlaks ja kehtestasid 124 muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrimäärad. Need määrad olid kooskõlas muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrinõuete alammäära metoodikaga, mida EKP on järginud alates 2016. aastast.[34]

EKP pangandusjärelevalve osales aktiivselt ka Euroopa Liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmes töövaldkonnas. See hõlmas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tööd seoses väljamaksete piiramisega. 27. mail 2020. aastal võttis Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastu soovituse ESRB/2020/7, milles kutsuti asjaomaseid asutusi üles nõudma, et nende järelevalve alla kuuluvad finantseerimisasutused hoiduksid kuni 1. jaanuarini 2021 dividendide väljamaksmisest, lihtaktsiate tagasiostmisest või olulistele riskivõtjatele muutuvtasu maksmise kohustuse võtmisest.[35]

Soovitus vaadati läbi ja seda muudeti 2020. aasta detsembris. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EKP tiheda koostöö tulemusel tagas EKP, et tema enda väljamaksete tegemist käsitlev seisukoht oleks täies kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusega.


1.6 Edaspidised sammud – 2021. aasta riskid ja järelevalveprioriteedid

Riskihinnang tagab ajakohase ülevaate olemasolevatest ja tekkivatest riskidest, aga ka nõrkadest kohtadest ning aitab teha kindlaks järelevalveprioriteedid

Oma järelevalvevolituste tulemuslikuks täitmiseks tuvastab, hindab ja jälgib EKP pangandusjärelevalve jooksvalt pangandussektoris olemasolevaid ja tekkivaid riske, aga ka selle nõrku kohti. See võimaldab meetmeid kohandada ja tähtsuse järjekorda seada ning teha kiireid muudatusi järelevalveprogrammis ja ressurssides, et käsitleda järelevalve alla kuuluvaid krediidiasutusi ähvardavaid tekkivaid ohte. 2020. aastal pidi EKP pangandusjärelevalve muutma oma järelevalve eelisvaldkondi, et reageerida erakorralisele majandusšokile, mida põhjustas COVID-19 pandeemia. See muutis omakorda märkimisväärselt pangandussektori üldist riskikeskkonda. Võttes arvesse 2021. aasta alguses COVID-19-sse nakatumise uut lainet, valitseb lühikeses ja keskmises plaanis endiselt suur ebakindlus. On võimalik, et kehtestatakse uuesti liikumispiirangud, mis kahjustavad finantstegevust, kuid ebakindlus kaasneb ka elanikkonna vaktsineerimise ebaselge ajakavaga ja sellest oleneva naasmisega tavapärase majandustegevuse juurde.

2021. aasta ühtse järelevalvemehhanismi riskikaart koos nõrku kohti käsitleva tabeliga (diagramm 25) sisaldab ülevaadet järgmise kahe või kolme aasta jooksul pangandussektori ees seisvate peamiste probleemide kohta kooskõlas hinnanguga, mille EKP pangandusjärelevalve tegi tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega. Ühtse järelevalvemehhanismi riskikaart kirjeldab kõige tähtsamaid riskitegureid, mis võivad mõjutada järelevalve alla kuuluvaid krediidiasutusi olemasolevate sisemiste või väliste nõrkade kohtade kaudu, näiteks pangandussüsteemile iseloomulikke omadusi või keskkonda, kus pangad tegutsevad. Praeguses riskiolukorras määratakse tuvastatud nõrkade kohtade alusel kindlaks 2021. aasta järelevalve eelisvaldkonnad.

Pankade riskiolukorda mõjutab makromajandusliku väljavaatega seotud suur ebakindlus, mille on põhjustanud COVID-19 pandeemia

COVID-19 pandeemia puhkemine ja sellest tulenevad piiramismeetmed põhjustasid 2020. aastal euroala majandustegevuse ennenägematu languse ning prognooside kohaselt naaseb reaalne SKP pandeemia-eelsele tasemele järk-järgult alles 2022. aasta keskpaigaks.[36] Taastumise kiirus oleneb pandeemia arengust, piiramismeetmete kestusest, poliitiliste toetusmeetmete võimalikust järkjärgulisest kaotamisest ning tõhusate meditsiiniliste lahenduste edukast rakendamisest ja levitamisest. Üks suurimaid majanduse taastumist ohustavaid lisariske on peamiselt kaubanduskonfliktidest tingitud geopoliitiliste pingete võimalik taastekkimine. Nende geopoliitiliste pingete tagajärg võib olla ka riskipreemiate järsk ümberhindamine ja uus ümberhindlus finantsturgudel. Brexiti üleminekuperioodi lõpu mõju euroala majandusele on eelduste kohaselt kontrolli all ja selle toime pangandussektorile on mõjutatud pankade tehtud ettevalmistuste tulemusel suhteliselt piiratud, kuigi mõni pank peaks siiski selles valdkonnas oma jõupingutusi tõhustama (vt punkt 1.2.7).

Diagramm 25

Ühtse järelevalvemehhanismi riskikaart ja nõrkade kohtade tabel 2021. aasta kohta

COVID-19 pandeemiast ja makromajandusliku väljavaatega seotud suurest ebakindlusest tingitud riskiolukord ...

... mõjutab panku olemasolevate nõrkade kohtade tõttu, mille puhul on vaja võtta järelevalvemeetmeid.

Allikad: EKP ja riiklikud pädevad asutused.
Märkused. Riskitegureid ja nõrku kohti ei tohiks vaadelda eraldi, sest need võivad üksteist esile kutsuda või võimendada. Valget värvi täpid tähistavad riskikaardil riskitegureid, mis peaks järgmise viie aasta jooksul märkimisväärselt suurenema. ML/TF on rahapesu ja terrorismi rahastamine; NPLs on viivislaenud. Nõrkade kohtade tabelis esitatud „sisemised nõrgad kohad“ on need, millega pangad saavad ise tegeleda, kuid „välised nõrgad kohad“ osutavad keskkonnale, milles pangad tegutsevad.

Varade kvaliteedi halvenemine on pangandussektori peamine risk ja see võib ohustada pankade kapitalibaasi tugevust

Euroopa pangandussektori jaoks on üks kõige pakilisemaid probleeme krediidirisk. Nõrgema majanduskeskkonna tagajärjel varade kvaliteet eeldatavasti halveneb, eriti siis, kui riiklikud toetuskavad viimaks lõpevad. Paljudes sektorites tegutsevad mittefinantsettevõtted on silmitsi suurema maksevõime riskiga, mida põhjustab kasumite järsk vähenemine, mida mõnes sektoris kiirendab klientide käitumise muutumine. Samal ajal võib tööturu olukorra võimalik halvenemine mõjuda ebasoodsalt kodumajapidamiste laenu teenindamise võimele. Erasektori kõrgenenud võlatasemega kaasneb risk suurema negatiivse mõju tekkeks pankadele, sest kõrgema võlatasemega äriklientide elujõulisus võib väheneda isegi veel siis, kui majanduskeskkond hakkab normaliseeruma. Äri- ja eluasemekinnisvara turgude korrektsiooniga seotud riskid kasvavad, sest kinnisvarahinnad näitavad endiselt ülehindamise märke. Peale selle võib valitsemissektori võlaga seotud pankade riskipositsioonide oluline suurenemine taastekitada mõnes riigis pankade ja riikide ebasoodsa vastastikuse sõltuvuse, kui keskpikas vaates peaksid esile kerkima avaliku sektori võla jätkusuutlikkusega seotud probleemid.

Edaspidi ohustab pankade kapitali adekvaatsust varade kvaliteedi võimalik halvenemine. Seda silmas pidades peavad pankades olema kehtestatud põhjalikud riskistrateegiad, mis on spetsiaalselt üles ehitatud selliselt, et need tugevdavad krediidiriski haldamise tavasid. Tõhus riskide jälgimine, krediidikvaliteedi halvenemise kiire tuvastamine (makseraskuste tõttu restruktureerimise registreerimine ja tõenäoliselt tasumata jätmise hinnangud), läbipaistev ja täpne probleemsete varade haldamine ning ka nõuetekohane ja õigeaegne riskide katmine eraldiste moodustamise teel on kõik usaldusväärse riskistrateegia tunnused.

Praegune kriis paneb edaspidi proovile pankade ärimudelite jätkusuutlikkuse

Prognooside kohaselt taastub järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kasumlikkus 2021. aastal vaid mõõdukalt tasemeni, mis on endiselt madal ja millega kaasneb kehvapoolse kasumi väljavaade. Peale selle põhjustab pandeemia mõju tõenäoliselt vajaduse suuremate eraldiste järele, mis koormab veelgi pangandussektori struktuurselt väikest kasumlikkust. Ilmselt tugevneb surve tegeleda olemasolevate nõrkade kohtadega, näiteks pangandussektoris esineva ülevõimsuse ja kulude jätkuva ebatõhususega. Siiski võib pangandussektori konsolideerumine aidata lahendada struktuurseid probleeme ja toetada pankade ärimudelite jätkusuutlikkust. Tihedam pangandussektoriväline konkurents ja turul toimuvad muutused ulatuslikuma digiteerimise suunas toovad võimalusi, aga kasvatavad ka riske, mis tulenevad IT-süsteemi puudustest, küberkuritegevusest ja tegevushäiretest pangandussektoris.

COVID-19 pandeemia on toonud esile paljud nõrgad kohad, mis olid pankade juhtimisraamistikes juba varem olemas

Tugev sisejuhtimine ja strateegiline suunamine on ülitähtsad selleks, et pangad saaksid käimasolevast kriisist tulenevaid probleeme nõuetekohaselt lahendada. Pankade riskiandmete koondamise ja riski jälgimise võimekuse vallas varem tuvastatud raskused on peamised probleemid, millega tuleb edaspidi tegeleda. Peale selle peab teatav arv panku lõimima oma riskivalmidusraamistikud põhjalikumalt oma riskihaldustavade ja otsustamisprotsessidega ning mõnes pangas peavad juhtorganid oma järelevalvefunktsiooni paremini täitma. Nõrk juhtimine ja kehvad riskikontrollimeetmed suurendavad ka panku ohustavaid rahapesu- ja terrorismi rahastamise riske.

Edasised eelisvaldkonnad: õigusraamistiku killustatus ja suurenevad kliimariskid

ELi õigusraamistiku ühtlustamine ja pangandusliidu lõpuleviimine on ELi pangandussektori tõhususe ja vastupanuvõime suurendamisel ülioluline. Need kaks elementi aitaksid kõrvaldada piiriülese tegevuse ja pankade konsolideerumisega seotud takistused. Kliimariski mõju muutub üha käegakatsutavamaks ning järelevalveasutused rõhutavad de facto vajadust kiirendada aktiivse riskihalduse arengut ja nende riskide avalikustamist[37] (vt infokast 3).

2021. aasta järelevalveprioriteetides on tähelepanu keskmes neli peamist valdkonda, mida COVID-19 kriis on tugevalt mõjutanud

Selle taustal on 2021. aasta järelevalveprioriteetides tähelepanu keskmes neli peamist valdkonda, mida praegune COVID-19 kriis on tugevalt mõjutanud.

  • EKP pangandusjärelevalve seab edaspidi oma meetmete hulgas esikohale pankade krediidiriski haldamise, sellega seotud tehingute, selle jälgimise ja aruandlustavade piisavuse hindamise. Erilist tähelepanu pööratakse pankade suutlikkusele tuvastada varakult varade kvaliteedi halvenemine, kirjendada sellest tulenevalt piisavaid ja õigeaegseid eraldisi ning võtta vajalikke meetmeid võlgade ja viivislaenude haldamiseks.
  • Peale selle on esmatähtis, et pankades on kehtestatud põhjalikud kapitali planeerimise tavad, mis põhinevad dünaamiliselt muutuva keskkonnaga kohanduvatel kapitaliprognoosidel, eriti kriisiolukorras, näiteks praeguse pandeemia ajal. Peale selle tehakse 2021. aastal EBA koordineeritud ELi-ülene stressitest, millest saab tähtis vahend pankade kapitalibaasi tugevuse mõõtmisel.
  • Pankade kasumlikkust ja ärimudeli jätkusuutlikkust survestavad endiselt majanduskeskkond, madalad intressimäärad, ülevõimsus, väike kulutõhusus ning pangandussektorisisene ja -väline konkurents. Seda survet suurendab veelgi COVID-19 pandeemia. 2021. aastal jätkab EKP pangandusjärelevalve oma jõupingutusi pankade strateegiliste kavade ja pankade kõrgema juhtkonna poolt olemasolevate puudujääkide kõrvaldamiseks võetud põhimeemete proovilepanemisel.
  • Järelevalve tähelepanu keskmesse jääb juhtimine ning eelkõige pankade riskiandmete koondamise võimekus ja infosüsteemid, aga ka see, kui hästi nad kriisist tulenevat riski haldavad. EKP pangandusjärelevalve jätkab pankade sisekontrolli hindamist, pidades seejuures silmas ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide leevendamist (vt infokast 5).

2021. aastal võetakse ka edasisi struktuurseid meetmeid, mis ulatuvad COVID-19 pandeemia mõjust kaugemale ning puudutavad eelkõige EKP kliima- ja keskkonnariske käsitlevas juhendis (vt infokast 3) sätestatud ootuste järgimist pankade poolt ning pankade valmisolekut Basel III lõpliku reformipaketi rakendamiseks. Olenevalt kriisi arengust võib EKP pangandusjärelevalve edaspidi oma tegevuse tähtsuse järjekorda muuta.

Tabel 1

Pangandussektori nõrgad kohad ja ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteedid 2021. aastal

Allikas: EKP.

Infokast 3
Avalik konsultatsioon seoses EKP juhendiga kliima- ja keskkonnariskide kohta

Kliima- ja keskkonnariskid avaldavad tõenäoliselt reaalmajandusele ja pankadele suurt mõju.[38] Need riskid on kahetised. Füüsilised riskid tulenevad äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliima järkjärgulisest muutumisest, aga ka keskkonnaseisundi halvenemisest. Üleminekuriskid tulenevad kohandumisprotsessist seoses üleminekuga vähese CO2 heitega ja säästlikumale majandusele.[39] Oma olemuselt on need riskid olemasolevate riskikategooriate mõjurid.

Sellega seoses avaldas EKP 2020. aastal pärast avalikku konsultatsiooni dokumendi pealkirjaga „Juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta“. Konsultatsiooni käigus sai EKP 49 vastust mitmesugustelt sidusrühmadelt, kes esindasid nii pangandussektorit, aga ka akadeemilist ringkonda ja vabaühendusi.

Juhendis antakse ülevaade EKP lähenemisviisist kliima- ja keskkonnariskide turvalisele ja usaldusväärsele ohjele praeguses usaldatavusnõuete raamistikus. Juhendis kirjeldatakse, mil viisil eeldab EKP pankadelt kliima- ja keskkonnaandmete avalikustamise tõhustamist.

EKP eeldab, et pangad peavad kliima- ja keskkonnariskide käsitlemisel lähtuma strateegilisest, ettevaatavast ja terviklikust lähenemisviisist, hindama, kas nende praegused tavad on neid ootusi arvesse võttes turvalised ja usaldusväärsed, ning hakkama vajaduse korral neid tavasid kohandama. Mis puutub vähem olulistesse krediidiasutustesse, siis soovitatakse EKP juhendis, et riiklikud pädevad asutused rakendaksid EKP juhendit proportsionaalselt.

2020. aastal avaldas EKP „Aruande krediidiasutuste kliima- ja keskkonnariske käsitlevate andmete avalikustamise kohta“, mis sisaldab kokkuvõtet neid riske käsitlevate andmete avalikustamise taseme kohta, arvestades EKP juhendis kirjeldatud järelevalveootusi, ning „Aruande pankade ICAAPiga seotud tavade kohta“, milles tuuakse välja valdkonnad, näiteks kliimariskid, kus pangad peavad oma meetodeid veelgi tõhustama.[40]

Järelevalvealase dialoogi raames palub EKP 2021. aasta esimeses pooles pankadel hinnata nende tavasid juhendis kirjeldatud järelevalveootuste põhjal ning koostada selle alusel tegevuskavad.

2022. aastal korraldab EKP kõikide tema otsese järelevalve alla kuuluvate pankade täieliku järelevalvealase hindamise ja võtab vajaduse korral konkreetseid järelmeetmeid. Peale selle keskendutakse kliimariskidele ka 2022. aasta järelevalvealases stressitestis.

EKP jälgib hoolikalt arengusuundi, mis võivad mõjutada tema järelevalve alla kuuluvaid panku, ning jätkab osalemist rahvusvahelistel foorumitel, muu hulgas Euroopa Pangandusjärelevalves (EBA), finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustikus ning Baseli pangajärelevalve komitees.


2 Tegevusload, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine

2.1 Tegevusload

2.1.1 Iga-aastane olulisuse hindamine

EKP otsese järelevalve alla kuulub 1. jaanuarist 2021 pärast iga-aastast olulisuse läbivaatamist ja erakorralisi hindamisi 115 panka

Novembris 2020 lõpetati ühtse järelevalvemehhanismi määruse[41] kohane iga-aastane hindamine selle kohta, kas pank või pangagrupp täidab mõnd olulisuse kriteeriumi.[42] Sellele lisaks tehti EKP ning Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) ja Hrvatska narodna banka (Horvaatia keskpanga) tiheda koostöö sisseseadmise ning pangagruppide struktuuri- ja muude muudatuste järel erakorralised olulisuse hindamised. Samuti tehti topeltarvestuse vältimiseks metoodiline muudatus. Nüüd loendatakse üksusi, mis kuuluvad liikmesriigi kolme suurima krediidiasutuse hulka ja mis on ka oluliste krediidiasutuste tütarettevõtjad, vaid üks kord.

Selle tulemusel liigitati 30. novembri 2020. aasta seisuga oluliseks 115 krediidiasutust,[43] mida on vähem kui 117 krediidiasutust, mis liigitati oluliseks eelmisel olulisuse hindamisel.[44]

2020. aastal lisati järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja viis pangagruppi.

  • Iga-aastase olulisuse hindamise tulemusel liigitati oluliseks kaks uut pangagruppi: Madalmaades asutatud LP Group B.V. liigitati oluliseks, sest selle varade väärtus ületas 30 miljardit eurot, ning Agri Europe Cyprus Limited liigitati oluliseks pärast seda, kui ühest gruppi kuuluvast pangast – Gorenjska Banka d.d., Kranj – sai suuruselt kolmas krediidiasutus Sloveenias. Mõlema pangagrupi üle on alates 1. jaanuarist 2021 otsest järelevalvet teinud EKP.
  • Üks pank, AS „Citadele banka“, liigitati oluliseks pärast seda, kui sellest sai suuruselt kolmas krediidiasutus Lätis. Selle üle on alates 1. jaanuarist 2021 otsest järelevalvet teinud EKP.
  • Pärast EKP, Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) ja Hrvatska narodna banka (Horvaatia keskpanga) tiheda koostöö sisseseadmist hakkas EKP 2020. aasta oktoobris tegema otsest järelevalvet Bulgaaria viie panga ja Horvaatia kaheksa panga üle.
  • Bulgaaria puhul hakkas EKP 1. oktoobril 2020. aastal vastutama krediidiasutuse DSK Bank AD ning olemasolevate oluliste pangagruppide nelja tütarettevõtja (UniCredit Bulbank AD, United Bulgarian Bank AD, Eurobank Bulgaria AD ja Raiffeisenbank (Bulgaria) EAD) otsese järelevalve eest.
  • Horvaatia puhul hakkas EKP 1. oktoobril 2020. aastal tegema otsest järelevalvet olemasolevate oluliste pangagruppide seitsme tütarettevõtja (Zagrebačka banka d.d., Privredna banka Zagreb d.d., Erste & Steiermärkische Bank d.d., PBZ stambena štedionica d.d., Raiffeisenbank Austria d.d., Raiffeisen stambena štedionica d.d. ja Sberbank d.d.) ning uue olulise pangagrupi tütarettevõtja (Addiko Bank d.d.) üle.
  • Pärast EKP ja Hrvatska narodna banka tiheda koostöö sisseseadmist liigitati 7. oktoobrist 2020 märkimisväärse piiriülese tegevuse tulemusel oluliseks ka Austria pangagrupp Addiko Bank AG. Pangagrupi Addiko Bank AG järelevalve hõlmab selle Sloveenias asuva tütarettevõtja Addiko Bank d.d ja Horvaatias asuva tütarettevõtja Addiko Bank d.d. järelevalvet.

Samal ajal eemaldati oluliste üksuste nimekirjast neli panka.

  • Vaatamata sellele, et Dexia SA ning selle tütarettevõtjad Dexia Crédit Local ja Dexia Crediop S.p.A. (panga Dexia Crédit Local tütarettevõtja) vastasid suuruse kriteeriumile, liigitas EKP need kokkuleppel Prantsusmaa usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja kriisilahenduse asutuse (Autorité de contrôle prudentiel et de resolution – ACPR), Belgia keskpanga (Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique) ja Itaalia keskpangaga (Banca d’Italia) vähem oluliseks seoses konkreetsete asjaoludega, mis tulenevad ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõike 4 teisest lõigust ning ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artiklist 70, milles on kehtestatud konkreetsed asjaolud, mille tõttu järelevalve alla kuuluv oluline üksus liigitatakse vähem oluliseks.
  • Abanka d.d. omandas äriühingu Biser Topco S.à.r.l. juhitud olemasolev oluline pangagrupp ja hiljem ühines Abanka d.d. nimetatud pangagrupiga.
  • Ühe panga, AS PNB Banka, tegevusluba tunnistati kehtetuks pärast seda, kui EKP oli hinnanud panga maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määruse[45] artikli 18 lõike 1 punktiga a ning Riia linna Vidzeme piirkonnakohus oli teinud otsuse panga maksejõuetuks kuulutamise kohta.
  • Unione di Banche Italiane Società per Azioni omandas Intesa Sanpaolo S.p.A. juhitud oluline pangagrupp.

Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja ajakohastatakse iga kuu. Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja viimane versioon on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

Tabel 2

Pärast 2020. aasta hindamist Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad olulised ja vähem olulised pangagrupid ja eraldiseisvad pangad

Allikas: EKP.
Märkused. Koguvarad on detsembris 2020 avaldatud järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirjas olevate üksuste koguvarad (seisuga 30. november 2020 iga-aastase olulisuse hindamise tulemusel järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele teatavaks tehtud olulisust käsitlevate otsuste puhul ning seisuga 1. november 2020 grupistruktuurides jõustunud muude muudatuste puhul). Koguvarad on esitatud seisuga 31. detsember 2019 (või viimane kuupäev, mille seisuga olid kättesaadavad andmed, mida kasutati viimasel olulisuse hindamisel).

Mis puutub Ühendkuningriigi väljaastumisse EList, siis lõpetas EKP 2020. aasta juunis UBS Europe SE ja Bank of America Merrill Lynch International Designated Activity Company põhjalikud hindamised. Mõlemad pangad vastasid pärast oma tegevuse euroalale ületoomist suuruse kriteeriumile, mille tulemusel kuuluvad nad EKP otsese järelevalve alla.

Samal kuul viis EKP lõpule Horvaatia viie panga põhjalikud hindamised, mis korraldati pärast seda, kui Horvaatia esitas taotluse EKP ja Hrvatska narodna banka tiheda koostöö sisseseadmiseks. Põhjalik hindamine on nõutav EKP ja euroalavälise ELi liikmesriigi riikliku pädeva asutuse tiheda koostöö sisseseadmise osana.

Peale selle algatas EKP 2020. aasta augustis Itaalia kahe ühistupanga grupi (Iccrea Banca S.p.A. – Istituto Centrale del Credito Cooperativo ja Cassa Centrale Banca – Credito Cooperativo Italiano S.p.A.) ning Balti riikide kahe panga (Luminor Bank AS Eestis ja Akcinė bendrovė Šiaulių bankas Leedus) põhjaliku hindamise. Hindamine peaks lõpule jõudma 2021. aasta esimese poole lõpus.

2.1.2 Tegevusloamenetlused

2020. aastal teavitati EKP pangandusjärelevalvet kokku 3385 tegevusloamenetlusest

Menetluste arv

2020. aastal teavitati EKP pangandusjärelevalvet kokku 3385 tegevusloamenetlusest (tabel 3). Teavitused hõlmasid 28 tegevusloataotlust, 18 tegevusloa kehtetuks tunnistamist, 49 tegevusloa aegumist, 101 olulise osaluse omandamist, 361 üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlust ning 2828 sobivuse ja nõuetekohasuse menetlust[46] (juhtkonna- ja nõukoguliikmete, põhifunktsioonide täitjate ja kolmanda riigi filiaalijuhtide individuaalsed hindamised).

Tabel 3

EKP-le teatatud tegevuslubadega seotud menetlused

Allikas: EKP.

2020. aastal võeti vastu 1361 tegevusloaotsust[47]. Järelevalvenõukogu esitas nendest 522 otsuse eelnõu, mille EKP nõukogu kiitis seejärel heaks. Ülejäänud 839 otsust kiitis heaks kõrgema taseme juhtkond delegeerimisraamistiku raames.[48] Need 1361 tegevusloaotsust moodustavad 56,6% kõigist EKP tehtud eraldiseisvatest järelevalveotsustest.

Sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste arv vähenes veidi võrreldes 2019. aastaga.

Sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste ning tegevusloa väljastamisega, oluliste osalustega ja üleeuroopalise tegevusloa andmisega seotud ühiste menetluste arv vähenes veidi võrreldes 2019. aastaga.

Ühiste menetluste areng

EKP-le teatatud ühiste menetluste arv oli 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga väiksem, sest COVID-19 kriisist tuleneva makromajandusliku ebakindluse tõttu pandi mõni omandamistehing ja pankade asutamise kavatsus ootele. Mõne olulise osalusega seotud menetluse korral otsustasid taotluse esitajad oma teavituse pärast esialgse kavandi esitamist tagasi võtta kas 2020. aasta ebakindla makromajandusliku keskkonna tõttu või konkreetse juhtumiga seotud põhjustel, sealhulgas kahtluste või probleemide tagajärjel, mille järelevalvetöötajad olid tõstatanud esialgse hindamise käigus.

Suur osa tegevusloamenetlusi oli 2020. aastal seotud uute vähem oluliste krediidiasutuste asutamisega. Nagu ka eelnevatel aastatel, olid kaks peamist tegurit uute pangataotluste esitamise taga Ühendkuningriigi väljaastumine EList ning digitehnoloogiliste uuenduste laialdasem kasutamine teenuste osutamisel ELi klientidele (finantstehnoloogial põhinevad ärimudelid).

Oluliste krediidiasutustega seotud tegevusloamenetlused olid peamiselt tingitud organisatsiooni restruktureerimisest või vajadusest laiendada panga tegevusluba panga kavandatavate täiendavate reguleeritud tegevusaladega. Oluliste krediidiasutustega seotud kaks tegevusloamenetlust puudutasid äriühingu suuremahulist ümberkujundamist. Mõlemal juhul suunati kõik pangandusteenused vast asutatud üksustesse.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlused olid peamiselt tingitud pankade vabatahtlikust tegevuse lõpetamisest, ühinemisest või muud liiki restruktureerimisest. Seda silmas pidades langes tegevusloast loobumise arvele ligikaudu pool kõigist kehtetuks tunnistamise menetlustest.

Valdav osa EKP-le 2020. aastal teatatud olulise osalusega seotud menetlustest puudutas järelevalve alla kuuluvate üksuste osanike struktuuri sisemist reorganiseerimist. Reorganiseerimise eesmärk oli eelkõige lihtsustada grupi struktuuri ja/või vähendada kulusid. Mõni menetlus oli seotud osaluse omandamisega olulistes krediidiasutustes erakapitaliinvestorite poolt või teiste järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt, kuigi ühtegi selget suundumust võrreldes 2019. aastaga ei täheldatud. 2020. aasta lõpupoole algatatud menetluste põhjal on järelevalve alla kuuluvate üksuste eesmärk üha sagedamini jõulise turupositsiooni saavutamine või turuliidri positsiooni tugevdamine konkreetsetes riikides, ühinedes selleks teiste järelevalve alla kuuluvate üksustega. Vaatamata ümberkujundamist ja aktiivset konsolideerimisest hõlmavale tekkinud suundumusele täheldati piiriülest konsolideerimist siiski vähe.

EKP ja riiklikud pädevad asutused käsitlesid 322 üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlust. Pärast seda, kui sõlmiti mitmepoolne kokkulepe EKP ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste vahelise teabevahetuse kohta, hakkas kehtima spetsiaalne kord nimetatud asutuste teavitamise kohta üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlustest.

EKP pangandusjärelevalve reorganiseerimise järel 2020. aasta oktoobris hindab kõiki ühiseid menetlusi ümberkujundatud tegevuslubade osakond. See tagab veelgi suurema järjepidevuse olulisi ja vähem olulisi krediidiasutusi hõlmavate menetluste vahel. Tegevuslubade osakond vastutab ka üleeuroopalise tegevusloa andmise menetluste, olulisuse hindamise ja järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja pidamise eest.

Investeerimisühingud ja segafinantsvaldusettevõtjad

Koostöös riiklike pädevate asutustega hakkas EKP valmistuma eelseisvaks investeerimisühingute tegevuslubade väljastamiseks

Koostöös riiklike pädevate asutustega hakkas EKP valmistuma eelseisvaks investeerimisühingute tegevuslubade väljastamiseks. Investeerimisühingute järelevalve uus õigusraamistik jõustub 2021. aasta juunis (kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunkt b koostoimes kapitalinõuete direktiivi artikliga 8a). Uue raamistiku põhjal kehtestatakse tingimused, mille alusel peab investeerimisühingul olema tegevusluba nagu krediidiasutusel. Tegevusloa vajadus tuleneb nii kvalitatiivsetest kriteeriumidest (tehtavad tegevused) kui ka kvantitatiivsetest kriteeriumidest (varade väärtus) kas konsolideerimata või grupi vormis. Teise võimalusena võib konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, kes saab kasutada raamistikus sätestatud kaalutlusõigust, otsustada, et investeerimisühingust saab teatavate kriteeriumide kohaselt krediidiasutus.

Kapitalinõuete direktiivi artikli 21a alusel kehtestati uus järelevalvekord teatavate segafinantsvaldusettevõtjate kohta,[49] mis kuuluvad järelevalve alla kuuluvatesse gruppidesse. Need konkreetsed segafinantsvaldusettevõtjad hakkavad vastutama selle eest, et järelevalve alla kuuluv grupp täidaks usaldatavusnõudeid konsolideeritud alusel. Järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide puhul on EKP kohustatud andma konkreetsetele segafinantsvaldusettevõtjatele heakskiidu või vabastama need heakskiitmisest kapitalinõuete direktiivi artikli 21a liikmesriikide õigusesse ülevõtmise kuupäeva seisuga, mis pidi eelduste kohaselt olema 28. detsember 2020.

Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise areng

2020. aastal teavitati EKPd sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest võrreldes 2019. aastaga mõnevõrra vähem. Mõne pangagrupi korraline üldkoosolek lükati COVID-19 kriisi tõttu edasi, nii et EKP sai hulgaliselt sobivuse ja nõuetekohasuse taotlusi hiljem kui tavaliselt.

Ligikaudu 74% kõikidest 2020. aastal käsitletud sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest oli seotud järelevalve funktsiooniga juhtorgani liikmetega. Ülejäänud 26% puudutasid juhtimisfunktsiooniga juhtorgani liikmeid (ligikaudu 23%), põhifunktsioonide täitjaid (2,6%) ning kolmanda riigi filiaalijuhte (0,4%).

EKP järgib sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel rangemat käsitlust, et tugevdada järelevalve alla kuuluvate pankade juhtimist

EKP tuvastas ühe või mitme sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumiga seotud probleeme umbkaudu 50%-l hinnatud juhtkonnaliikmetest. Võrreldes 2019. aastaga on kasv 19%, mis kajastab EKP rangemat ja sekkuvamat käsitlust seoses sobivuse ja nõuetekohasuse hindamistega ning järelevalve alla kuuluvate pankade juhtimise tugevdamiseks tehtavaid pingutusi. EKP kehtestas olulistele krediidiasutustele tuvastatud probleemide lahendamiseks tingimused ja kohustused või esitas soovitused. Levinuimad probleemid olid seotud juhtkonnaliikmete kogemuse, huvide konfliktide ja ülesannete täitmiseks vajaliku ajaga.

EKP teeb sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel koostööd asjakohaste riiklike pädevate asutuste ning asjaomaste pankadega. Kui kandidaadi sobivuse puhul kerkivad esile kahtlused või probleemid, otsustab kandidaat ise või krediidiasutus sageli taotluse tagasi võtta. Niisiis ei tehta selliste juhtumite korral negatiivset otsust. 2020. aastal võeti sel viisil tagasi 22 taotlust, mis tähendab, et võrreldes 2019. aastaga suurenes tagasivõetud taotluste arv 45%. Ka selle võib panna sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisega seotud rangema käsitluse arvele, mille eesmärk on parandada Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade juhtimist. Samuti tegi EKP 2020. aastal mitu ümberhindamist, mille tagajärjel lahkus ametikohalt nii mõnigi juhtkonnaliige.

EKP uus sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise osakond alustas tegevust 2020. aasta oktoobris ja EKP järelevalvenõukogu kiitis hiljuti heaks põhjaliku meetmepaketi, et muuta sobivuse ja nõuetekohasuse järelevalve ühtses järelevalvemehhanismis veelgi tulemuslikumaks.

Esiteks suurendab EKP ametisse nimetatavate isikute omaduste puhul oma järelevalveootuste läbipaistvust. Selleks plaanib EKP avaldada ülevaadatud käsiraamatu, et asendada praegune sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhend, ning EKP uue sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise küsimustiku.

Teiseks suurendab EKP varakult oma mõju sobivuse hindamiste puhul, mis tehakse mõne liikmesriigi õigusaktide alusel pärast seda, kui asjaomane ametisse nimetatav isik on asunud vabale ametikohale (nn järelhindamised). Selleks kavatseb EKP rakendada uut käsitlust, mille kohaselt julgustatakse panku esitama EKP-le tegevjuhtkonna liikmete sobivuse hindamise taotlused enne nende ametisse nimetamist.

Kolmandaks pööratakse juhtkonnaliikme sobivuse hindamisel rohkem tähelepanu isiklikule vastutusele, näiteks juhtudel, mil ametisse nimetatav isik on tegutsenud nende pankade juhtkonnas, mille kohta on järelevalve käigus tehtud muret tekitavaid tähelepanekuid. Ametisse nimetatav isik peaks olema suuteline kahtlema otsustes ja hoiduma ühe vitsaga löödud mõtteviisist, sest juhtkonnaliikmetel ei tohiks olla võimalik peituda juhtkonna kollektiivse vastutuse taha. Kõik need kaalutlused lisatakse uude hindamisega seotud käsitlusse.

Neljandaks selgitatakse paketis sobivuse ümberhindamise protsessi. Selleks esitab EKP põhjalikumad suunised selle kohta, kuidas uute oluliste asjaolude tekkimine ja eriti rahapesuga seotud tähelepanekute tegemine võiks mõjutada juhtkonnaliikmete sobivust.

Teabehaldussüsteemi IMAS veebiportaal

Pangad saavad nüüd esitada IMASi veebiportaali kaudu sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise taotlusi

Pankadel ja järelevalvetöötajatel on tegevuslubadega seotud menetluste käigus vaja palju suhelda. Et hõlbustada teabevahetust ning muuta see kiiremaks ja turvalisemaks, töötasid EKP ja riiklikud pädevad asutused välja digivärava, mille nimi on IMASi veebiportaal. Pangad saavad nüüd esitada veebiportaali kaudu sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise taotlusi, jälgida nende käsitlemise kulgu ning saada ajakohast teavet. Taotlejatel on võimalik hõlpsalt üles laadida ka tõendavaid dokumente.

Portaali väljatöötamisse oli kaasatud mitu olulist panka ja nad võtsid osa kolmekuulisest üleminekuperioodist, mis algas 20. oktoobril 2020. Nende toetus aitas portaali veelgi parandada ja valmistuda selle avalikuks kasutuselevõtuks 27. jaanuaril 2021. 2021. aasta jooksul lisatakse portaali veel menetlusi, näiteks üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste ja tegevuslubade väljastamisega seotud menetlused.

Infokast 4
EKP järelevalvepõhimõtted seoses konsolideerimisega

Konsolideerimine võib aidata euroala pankadel saavutada mastaabisäästu, muutuda tõhusamaks ja parandada võimekust uute raskustega, näiteks digiteerimisega, toimetulemisel. Pankade ärimudelite kasumlikkus ja jätkusuutlikkus olid EKP 2020. aasta järelevalveprioriteetide seas ning need on tähtsad pankade vastupanuvõime ja majanduse toetamise võimekuse tugevdamisel, sealhulgas seoses COVID-19 pandeemiaga. Kuigi konsolideerimine võib tuua kaasa kasutegureid, hõlmab see sellegipoolest täitmisriske ja mõnel juhul võib see tekitada kriisilahenduskõlblikkusega seotud probleeme, mida tuleb samuti arvesse võtta.

Konsolideerimisega seotud järelevalvepõhimõtteid käsitleva EKP juhendi koostamine

2020. aastal koostas EKP juhendi, milles sätestatakse EKP järelevalvepõhimõtted seoses konsolideerimisega pangandussektoris (edaspidi „juhend“), et selgitada oma järelevalvepõhimõtteid seoses konsolideerimisprojektidega, mis hõlmavad osalevate liikmesriikide pankasid. See on osa EKP pangandusjärelevalve laiaulatuslikumast püüdest suurendada oma järelevalveprotsessi läbipaistvust ja prognoositavust.[50] Juhendis on sätestatud järelevalveootused vast asutatud üksuste äriplaani, kapitalinõuete, juhtimiskorra, sisemudelite ja IT-süsteemide suhtes ning selles kirjeldatakse, kuidas järelevalveraamistikku konsolideerimisprojektide hindamiseks kasutatakse.

Juhendis kutsutakse konsolideerimist plaanivaid osalisi üles suhtlema EKP pangandusjärelevalvega juba varajases etapis ja võimaluse korral enne turuosaliste avalikku teavitamist. EKP hakkab jätkusuutlikeks hinnatud konsolideerimisprojektide soodustamiseks kasutama oma järelevalvevahendeid. Projektid peavad põhinema usaldusväärsel äri- ja lõimumiskaval ning need peavad võimaldama ärimudeli jätkusuutlikkuse säilitamist või parandamist ning juhtimis- ja riskihaldusstandardite järgimist. Kõiki konsolideerimisprojekte hinnatakse ka edaspidi iga juhtumi puhul eraldi ning kõikidel juhtudel jälgitakse põhjalikult lõimumiskava rakendamist, et vast asutatud üksuse puhul saaks kiiresti rakendada tavapärast järelevalvetegevust. Kui esineb selge kõrvalekaldumine konsolideerimiskavast, võetakse kiireid järelevalvemeetmeid. EKP hakkab selles valdkonnas tegema koostööd Ühtse Kriisilahendusnõukoguga ja asjaomaste makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustega, et hinnata kriisilahenduskõlblikkuse ja finantsstabiilsusega seotud võimalikke probleeme.

Jätkusuutlike konsolideerimisprojektidega seotud spetsiaalsete järelevalvepõhimõtete alusel saab vast asutatud üksuse kapitalinõuete lähtepunktiks ühinevate pankade konsolideerimiseelsete 2. samba kapitalinõuete ja 2. samba soovituslike nõuete kaalutud keskmine. Seejärel võib konsolideerimisriskide või -eeliste kajastamiseks kasutada juhtumipõhist üles- või allapoole korrigeerimist. Nõuetekohaselt tõendatud raamatupidamislikku negatiivset firmaväärtust kajastatakse usaldatavusnõuete seisukohast. EKP eeldab, et uues ühinenud üksuses puuduste olemasolu kajastavat negatiivset firmaväärtust kasutatakse ärimudeli jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Seda silmas pidades ei tohiks EKP pangandusjärelevalve eelduste kohaselt negatiivsest firmaväärtusest tulenevat kasumit ühinenud üksuse aktsionäridele jaotada nii kaua, kuni ärimudeli jätkusuutlikkus on selgelt kindlaks tehtud.

Juhendis on sätestatud ka tingimused, mille alusel nõustub EKP pangandusjärelevalve sellega, et ühinenud üksus kasutab usaldusväärse ja konkreetse rakenduskava põhjal ajutiselt sisemudeleid, mis on konsolideerivatel üksustel juba olemas.

Avalik konsultatsioon EKP juhendi kohta, milles sätestatakse järelevalvepõhimõtted seoses konsolideerimisega pangandussektoris

1. juulil 2020 avaldas EKP konsultatsiooniks[51] pangandussektoris toimuva konsolideerimisega seotud järelevalvepõhimõtteid käsitleva EKP juhendi eelnõu, et saada tagasisidet turuosalistelt ja teistelt huvitatud osalistelt. Avalik konsultatsioon lõppes 1. oktoobril 2020. Avaliku konsultatsiooni käigus saadi vastuseid pankadelt, teistelt finantseerimisasutustelt, õigusbüroodelt, tööstusühendustelt, investoritelt ja analüütikutelt, akadeemikutelt ja mõttekodadelt, reitinguagentuuridelt, konsultatsioonibüroodelt ja mõnelt avalikult organisatsioonilt. Juhendi lõppversioon, milles on saadud tagasisidet põhjalikult arvesse võetud, avaldati 12. jaanuaril 2021.


2.2 Rikkumistest teatamine, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine

2.2.1 Järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamine

EKP käsitles 2020. aastal kaheksat menetlust, millest neli lõpetati ühe EKP otsusega

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse kohaselt oleneb jõustamis- ja sanktsioonide kehtestamise volituste jaotus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel väidetava rikkumise laadist, vastutavast isikust ja võetavatest meetmetest (vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne 2014). Kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga avaldatakse karistused, mille EKP on määranud järelevalveülesannete täitmisel, EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Samal veebisaidil avaldatakse ka karistused, mille riiklikud pädevad asutused on määranud pärast EKP taotlusel algatatud menetlusi.

EKP käsitles 2020. aastal kaheksat sanktsioonide kehtestamise menetlust, mis olid 2019. aastal pooleli jäänud (tabel 4). Kõik menetlused puudutasid vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide (sh EKP otsused ja määrused) kahtlustatavat rikkumist, mille panid toime viis olulist krediidiasutust. Kaheksast menetlusest neli lõpetati 2020. aastal nende menetluste suhtes kohaldatavate proportsionaalsuse kaalutluste tõttu ühe konkreetse EKP otsusega. Ülejäänud neli menetlust olid 2020. aasta lõpus veel pooleli.

Tabel 4

EKP otsuste jõustamise ja sanktsioonidega seotud tegevus 2020. aastal

Allikas: EKP.
Märkus. Nelja menetlust käsitleti ühes EKP otsuses.

Järgides varasemaid taotlusi menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, määrasid asjaomased riiklikud pädevad asutused 2020. aastal kolm rahatrahvi summas 6,8 miljonit eurot

Järgides EKP varasemaid taotlusi menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, määrasid asjaomased riiklikud pädevad asutused 2020. aastal kolm rahatrahvi summas 6,8 miljonit eurot.

EKP poolt 2020. aastal läbi viidud otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavate rikkumiste täielik jaotus valdkondade kaupa on esitatud diagrammil 26. Nagu diagrammilt näha, on menetlused peamiselt seotud kapitalinõuete ja suurte riskipositsioonidega.

Diagramm 26

Otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavad rikkumised

Allikas: EKP.

Kui EKP-l on alust kahtlustada kuriteo toimepanemist, palub ta riiklikul pädeval asutusel asi edasi anda asjaomastele ametiasutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalvastutusele võtmiseks kooskõlas liikmesriigi õigusega. Sellega seoses esitati 2020. aastal riiklikele pädevatele asutustele kolm niisugust taotlust.

2.2.2 Rikkumistest teatamine

2020. aastal esitati EKP-le 208 rikkumisteadet, mis on 56% enam kui eelmisel aastal

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikliga 23 peab EKP tagama, et kasutusele võetakse tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad igal isikul ELi õigusaktide rikkumistest teavitada. Seetõttu on EKP sisse seadnud rikkumisest teatamise mehhanismi, mis hõlmab EKP pangandusjärelevalve veebilehel kättesaadavat interaktiivset rikkumisest teatamise platvormi.

EKP tagab rikkumisest teatamise platvormi või muude kanalite (nt e-posti või posti) teel edastatud rikkumisteadete täieliku konfidentsiaalsuse ning võtab oma järelevalveülesannete täitmisel arvesse kogu olemasoleva teabe.

2020. aastal esitati EKP-le 208 rikkumisteadet ehk 56% enam kui eelmisel aastal. Neist 126 puudutasid asjaomaste ELi õigusaktide väidetavat rikkumist. Neist 113 kuulus EKP järelevalvepädevusse ja 13 riiklike pädevate asutuste pädevusse. Ülejäänud teated puudutasid peamiselt väidetavaid rikkumisi, mis ei olnud seotud usaldatavusnõuetega (nt tarbijakaitse), ning seepärast jäid need rikkumisest teatamise mehhanismi kohaldamisalast välja.

Kõige sagedamini käsitleti väidetavate rikkumiste teadetes juhtimisküsimusi (76,9%) ning ebapiisavat omavahendite ja kapitalinõuete arvutamist (5%). Teadete täielik jaotus on esitatud diagrammil 27. Juhtimisega seotud probleemid puudutasid eeskätt riskihaldust ja sisekontrolli, juhtorgani funktsioone, sobivust ja nõuetekohasust ning organisatsioonilist ülesehitust.[52]

Diagramm 27

Rikkumisest teatamise mehhanismi kaudu esitatud väidetavate rikkumiste teated

(protsentides)

Allikas: EKP.

Rikkumisest teatamise mehhanismi kaudu edastatud teave tehti teatavaks asjaomastele ühistele järelevalverühmadele. EKP vaatas selle teabe nõuetekohaselt läbi (nt hinnates selle mõju järelevalve alla kuuluvate üksuste riskiprofiilile) ja võttis vajaduse korral meetmeid osana oma järelevalveülesannetest. 2020. aastal seoses asjakohaste ELi õigusaktide rikkumisi puudutavate teadetega võetud peamised uurimismeetmed olid järgmised:

  • olemasoleval dokumentatsioonil põhinev sisehindamine (75% juhtumitest);
  • siseauditi või kohapealse kontrolli taotlus (23% juhtumitest);
  • järelevalve alla kuuluvale üksusele esitatud dokumendi- või selgitusnõuded (2% juhtumitest).

3 Osalemine kriisiohjes

3.1 Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

EKP pangandusjärelevalve ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu jätkasid 2020. aastal kõigil tasanditel tihedat koostööd. EKP järelevalvenõukogu kutsus Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe vaatlejana oma koosolekutele, kus arutati Ühtse Kriisilahendusnõukogu ülesandeid ja kohustusi käsitlevaid päevakorrapunkte, ning EKP esindaja osales vaatlejana Ühtse Kriisilahendusnõukogu täitevistungitel ja täiskogu istungitel. Peale selle vahetasid EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehed ja kõrgema taseme juhtkond korrapäraselt teavet kriisiohje teemadel ning EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu koostöö- ja teabevahetuskorra kohta. Viimaks jagas EKP pangandusjärelevalve EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt Ühtse Kriisilahendusnõukoguga hulgaliselt asjakohaseid andmeid ja teavet, aidates seeläbi leevendada pankade aruandluskoormust.

Kooskõlas õigusraamistikuga konsulteeris EKP pangandusjärelevalve 2020. aastal Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seoses 96 finantsseisundi taastamise kavaga, mille esitasid olulised krediidiasutused, mille suhtes EKP teeb konsolideeritud järelevalvet. EKP pangandusjärelevalve võttis Ühtse Kriisilahendusnõukogu tagasisidet kavade hindamisel ja pankadele saadetava tagasiside koostamisel arvesse.

Kui EKP pangandusjärelevalvega konsulteeritakse seoses Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisilahenduskavadega, annab EKP pangandusjärelevalve tagasisidet järelevalve ja tegevuse jätkuvuse seisukohast

Lisaks konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu EKP pangandusjärelevalvega 100 esialgse kriisilahenduskava teemal. Konsulteerimine hõlmas ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramist, kriisilahenduskõlblikkuse hindamist ja vajaduse korral otsuseid sisemise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohaldamisest loobumise võimaldamise kohta. EKP pangandusjärelevalve tagasiside Ühtsele Kriisilahendusnõukogule keskendus sellele, kuidas kriisilahenduskavad võiksid mõjutada pankade tegevuse jätkamise suutlikkust.

2020. aastal osalesid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu kahel kriisiga seotud simulatsiooniharjutusel, mille eesmärk oli i) kontrollida asjaomaste asutuste vahelise teabeedastuse koordineerimist ja õigeaegsust enne kriisilahendust ja selle ajal ning ii) süvendada arusaamist iga asutuse otsustus- ja tööprotsessidest kriisilahendusjuhtumite käsitlemisel.

Samuti hõlmas koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga mõttevahetusi kriisiohjepoliitika raamistiku võimalike paranduste üle. Nagu varasematel aastatel, konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu EKP pangandusjärelevalvega ka seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksete arvutamisega ning hinnangu andmisel keskendus EKP olulistele krediidiasutustele avalduvale võimalikule mõjule tegevuse jätkuvuse seisukohast.


3.2 Finantsseisundi taastamise kavandamisega seotud töö

Finantsseisundi taastamise kavade eesmärk on tagada pankade vastupanuvõime tugeva finantsstressi ajal

EKP peamine eesmärk finantsseisundi taastamise kavade hindamisel on tagada, et pangad oleksid valmis tugevaks finantsstressiks ning oleksid suutelised taastama selle ajal oma elujõulisuse. Seepärast peaksid finantsseisundi taastamise kavad sisaldama finantsseisundi taastamise usaldusväärseid valikuvõimalusi, mida pangad saavad rakendada õigel ajal. COVID-19 pandeemia põhjustatud finantsstress toob esile, kui tähtis on see, et pankades oleksid kehtestatud põhjalikud finantsseisundi taastamise kavad, mis toimivad stressiolukordades kriisiohjevahendina.

2020. aastal avaldas pandeemia finantsseisundi taastamise kavandamisega seotud EKP tööle suurt mõju. Aprillis lõdvendas EKP ulatuslikult tegevusnõudeid pankade finantsseisundi taastamise kavade nende osade puhul, mis ei ole seotud põhitegevusega.[53] Et kriisiks valmisolek on finantsstressi vähendamisel väga tähtis, julgustas EKP panku samal ajal vaatama läbi ja tugevdama nende finantsseisundi taastamise kavade põhielemente, näiteks finantsseisundi taastamise näitajaid, finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi ja üldist taastumissuutlikkust,[54] ning dokumenteerima seda 2020. aasta viimases kvartalis esitatavates finantsseisundi taastamise kavades.

Peamise tähelepaneku kohaselt, mis selgus EKP analüüsist COVID-19 mõju kohta pankade finantsseisundi taastamise valikuvõimalustele ja üldisele taastumissuutlikkusele ning nende suutlikkusele reageerida nii erakorralisele sündmusele 2019. aasta finantsseisundi taastamise kavade põhjal, võivad COVID-19-ga seotud muutused pankade üldist taastumissuutlikkust märkimisväärselt kahandada. Kui kapitali suurendamine ja tütarettevõtjate müük ei ole ebasoodsate turutingimuste tõttu võimalik, võib pankade üldine taastumissuutlikkus väheneda ligikaudu 60% (diagramm 28). Likviidsuse puhul on tähelepanekud sarnased. Kui hulgirahastamise võimalused kriisiolukorras kaovad, langeb likviidsuse taastamise suutlikkus 27%.[55] Samuti tugineb mõni pank väga vähestele finantsseisundi taastamise valikuvõimalustele. Oluliste krediidiasutuste seas on 16% neid, kus üldine taastumissuutlikkus rajaneb rohkem kui 80% ulatuses peamisel finantsseisundi taastamise valikuvõimalusel.

EKP leidis ka seda, et mõne näitaja kalibreerimine ei olnud COVID-19-ga seotud stressiga toimetulemisel tõhus. Hoolimata asjaolust, et finantsseisundi taastamise näitajate puhul on pärast COVID-19 pandeemia algust esinenud hulgaliselt rikkumisi, olid makromajanduslikud ja turupõhised näitajad ülemäära tagasiulatuvad selleks, et need oleksid põhjustanud näitajate õigeaegset rikkumist.

Niisiis on 2021. aasta finantsseisundi taastamise kavade hindamisel EKP tähelepanu keskmes pankade finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste ja üldise taastumissuutlikkuse proovilepanemine, parandamist vajavate valdkondade kindlakstegemine (näiteks täiustused seoses valikuvõimaluste teostatavusega ja nende rakendamiseks vajaliku ajaga) ning pankade julgustamine usaldusväärsemate ja ettevaatavamate näitajate kaasamisel nende finantsseisundi taastamise raamistikesse. Eesmärk on saada tõepärasem ülevaade pankade üldisest taastumissuutlikkusest stressistsenaariumides ja aidata parandada pankade finantsseisundi taastamise kavade kasutatavust kriisiolukordades.

Diagramm 28

Kapitali taastamise suutlikkus pandeemiast tingitud stressiolukorras ja pankade esialgsete eelduste põhjal

(x-teljel: aeg kuudes; y-teljel: esimese taseme põhiomavahendid protsendipunktides)

Allikas: oluliste krediidiasutuste 2019. aastal esitatud finantsseisundi taastamise kavad.
Märkus. Kapitali taastamise suutlikkust mõõdetakse esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu põhjal. Pandeemiast tingitud stressistsenaariumi raames eeldatakse, et kapitali suurendamine ja tütarettevõtjate müük ei ole COVID-19 tekitatud stressi tõttu võimalik.


3.3 Kriisiohje ja Euroopa lõimumine

Kriisiohjeraamistiku parandused võivad tuua kaasa Euroopa pangandusturu ulatuslikuma lõimumise.

2020. aastal osales EKP pangandusjärelevalve poliitikaarutelul kriisiohjeraamistiku võimalike paranduste üle, keskendudes pangandusjärelevalve seisukohalt olulistele teemadele ja teemadele, mis võivad tuua kaasa Euroopa pangandusturu ulatuslikuma lõimumise.

Sellega seoses toonitas EKP jätkuvalt seda, kui tähtis on kaotada järelevalve- ja varajase sekkumise meetmete omavaheline kattuvus ning kehtestada EKP varase sekkumise volitused ELi regulatsioonis, mis muudaks need vahetult kohaldatavateks. Samuti rõhutas EKP vajadust tagada, et elujõuetud pangad, mis on kuulutatud maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks ja mille suhtes ei kohaldata kriisilahendusmeetmeid, lõpetaksid pangandussektoris tegevuse suhteliselt lühikese aja jooksul, ning et järelevalveasutusel oleks volitus tunnistada nende tegevusluba kõikidel juhtudel kehtetuks.

Pangagruppide piiriülese lõimumise valdkonnas tegid EKP järelevalvenõukogu esimees ja järelevalvenõukogu liige Edouard Fernandez-Bollo oma ühises blogipostituses[56] mõne konkreetse ettepaneku likviidsete vahendite tõhusa jaotamise hõlbustamiseks pangagruppides, tagades samal ajal kaitsemeetmed vastuvõtva riigi asutustele. Piiriülese likviidsusega seotud nõuete kohaldamise erandi lubamise võiks siduda piisavate grupisiseste finantstoetuse kokkulepete olemasoluga pangagruppide finantsseisundi taastamise kavades. Kokkulepetes kohustuksid ema- ja tütarettevõtjad andma üksteisele teatavate finantsseisundi taastamise näitajate rikkumise korral likviidsustuge. Tugevam seos konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavaga annaks lisakindlust konsolideerimisgrupi toetuse rakendamise kohta nii emaettevõtja kui ka tütarettevõtja tasandil, sest EKP pangandusjärelevalve hindab finantsseisundi taastamise kavasid ja tal võiks olla pädevus kavades sisalduvate kokkulepete jõustamiseks.

Samuti võttis EKP pangandusjärelevalve osa poliitikaarutelust selle kohta, kuidas eluvõimetuid panku, mille suhtes praegu kriisilahendusmeetmeid ei kohaldata, võiks Euroopa tasandil kasutatavate vahendite abil paremini käsitleda või kuidas pangandusliidus võiks vähemalt võtta kasutusele ühtlustatud põhimõtted. Üks võimalik lahendus võiks olla sellise ELi halduskorras pankade likvideerimise korra kehtestamine, mida täiendaks pangandusliidu suhtes kehtiv ühtne hoiusekindlustusskeem – see sarnaneb USA Föderaalse Hoiusekindlustusseltsi (Federal Deposit Insurance Corporation) mudeliga. Sellega seoses on vaja teha edusamme, et kehtestada Euroopa hoiusekindlustusskeem, mis on pangandusliidu kolmas ülitähtis sammas. Euroopa hoiusekindlustusskeem tõhustaks veelgi hoiustajate kaitset ja toetaks finantsstabiilsust, edendades seeläbi ühtse turu sügavamat lõimumist.

Eelnimetatud poliitikaarutelusid ja ettepanekuid toetasid ka EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu tehniline teabevahetus ja töötajate arutelud.[57]


3.4 Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisiohje

Vähem olulise krediidiasutusega seotud kriisi ohjamine nõuab tihedat koostööd asjaomase riikliku pädeva asutuse ja EKP vahel – riiklik pädev asutus vastutab otseselt vähem olulise krediidiasutusega seotud järelevalveülesannete täitmise eest ning EKP on järelevaataja ja ühiste menetluste kohta vastu võetavate otsuste vahetu tegija rollis. Intensiivsema koostöö vajadus tekib siis, kui vähem olulise krediidiasutuse puhul tuvastatakse, et ta finantsseisund halveneb ja et ta on muutumas eluvõimetuks. Selles etapis peavad EKP ja riiklik pädev asutus suhtlema tegevusloa võimaliku kehtetuks tunnistamise, olulise osaluse omandamise või suurendamise hindamise ning uute tegevuslubade väljastamise (nt sildkrediidiasutusele) teemal.

Vähem oluliste krediidiasutuste kriisiohje vallas tehtava tiheda koostöö eesmärk on toetada riiklikke pädevaid asutusi ja EKPd oma ülesannete täitmisel ning tagada nõutava teabe kättesaadavus, kui on vaja vastu võtta pakilisi otsuseid. Vahetatav teave, võetavad meetmed ning EKP ja riiklike pädevate asutuste vaheline koostöö on proportsionaalsed vähem olulisest krediidiasutusest johtuvate riskidega ja võimaliku negatiivse mõjuga ning arvesse võetakse ka erasektori lahendusi, mille riiklik pädev asutus on juba tuvastanud.

2020. aastal moodustati EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajatest kriisiohje kooskõlastusrühmad

2020. aasta vältel iseloomustas riiklike pädevate asutuste ja EKP koostööd korrapärane ja sujuv teabevahetus. Muu hulgas hõlmas see EKP ja riiklike pädevate asutuste töötajatest koosnevate spetsiaalsete kriisiohje kooskõlastusrühmade moodustamist, et tagada asutuste vahel tulemuslik koostöö ja koordineerimistegevus. Tihedama koostöö tulemusel saab järelevalvemeetmeid võtta ja otsuseid teha õigel ajal ning koordineeritud viisil siis, kui selleks vajadus tekib.

2020. aastal teavitasid riiklikud pädevad asutused EKPd 12 uuest juhtumist, mis olid seotud vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemisega. Peale selle jätkasid EKP ja riiklikud pädevad asutused Euroopa pangandusjärelevalve raames tihedat koostööd ja teabevahetust seoses ligikaudu 40 aktiivse juhtumiga, mis hõlmas vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemist. Kuus finantsseisundi tõsisema halvenemisega seotud juhtumit liigitati kriisijuhtumiteks ning nende puhul pidid EKP ja riiklikud pädevad asutused tegema intensiivsemat koostööd. 2020. aastal teavitasid riiklikud pädevad asutused EKPd ka kümnest juhtumist, mis olid seotud tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. Neist seitsmel juhul tegi EKP tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse ja ülejäänud kolme juhtumit alles hinnatakse.

2020. aastal olid vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemise peamised põhjused elujõuetud ärimudelid, pidev vähene kasumlikkus, mis põhjustas õigusnõuete rikkumise (nt miinimumkapitali- ja likviidsusnõuded ning riskide kontsentreerumise piirmäärad), ning puudulikud juhtimissüsteemid (sealhulgas ebapiisavad rahapesu tõkestamise raamistikud). Peale selle kerkis finantsseisundi halvenemise jõulise tegurina esile raamatupidamispettus. COVID-19 pandeemia puhkemine ja 2020. aasta alguse turuvolatiilsus avaldasid mõnele vähem olulisele krediidiasutusele märkimisväärselt negatiivset mõju, mis põhjustas nende finantsseisundi halvenemise.


4 Piiriülene koostöö

4.1 Ühtse järelevalvemehhanismi laiendamine tiheda koostöö kaudu

2020. aastal seati sisse tihe koostöö EKP ning Bulgaaria keskpanga ja Hrvatska narodna banka vahel

Euroalavälised ELi liikmesriigid saavad osaleda ühtses järelevalvemehhanismis, kui nad taotlevad EKP ja oma riikliku pädeva asutuse tiheda koostöö sisseseadmist. See kontseptsioon kandis vilja 2020. aastal, kui pärast vajalike järelevalvealaste ja õiguslike eeltingimuste täitmist seati sisse tihe koostöö EKP ning Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) ja Hrvatska narodna banka vahel.[58] See tõi kaasa ühtse järelevalvemehhanismi laienemise, sest osalevate ELi liikmesriikide koguarv on nüüd 21, ning ühtlasi toetab see tihedamalt lõimunud pangandusjärelevalvet, aidates samal ajal säilitada ja süvendada siseturgu.

Protsessi peamine vahe-eesmärk oli põhjaliku hindamise lõpetamine

Tiheda koostöö alustamine tähistas selle protsessi edukat lõpetamist, mis sai alguse taotlustest, mille Bulgaaria ja Horvaatia esitasid vastavalt 2018. ja 2019. aastal. 5. juunil 2020 teatas[59] EKP, et Horvaatia viie panga põhjalik hindamine on lõpetatud.[60] 11. septembril 2020. aastal teatas[61] EKP, et Bulgaaria viis panka ja Horvaatia kaheksa panka on liigitatud olulisteks krediidiasutusteks ning seega kuuluvad need EKP otsese järelevalve alla.

2020. aasta oktoobrist vastutab EKP Bulgaaria ja Horvaatia oluliste krediidiasutuste järelevalve ning ühiste menetluste eest

Kahe riikliku pädeva asutuse esindajad määrati järelevalvenõukogusse samasuguste õiguste ja kohustustega, nagu on kõikidel teistel liikmetel. Nende kahe liikmesriigi oluliste krediidiasutuste otsese järelevalvega alustati 1. oktoobril 2020. Peale selle sai EKPst järelevalveasutus, kes vastutab kõikide järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste ühiste menetluste eest. Samuti hakkas EKP vastutama vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamise eest nendes kahes riigis. EKP täidab tiheda koostöö raames oma järelevalveülesandeid, edastades juhiseid kahele riiklikule pädevale asutusele, kes saadavad järelevalveotsused omakorda edasi pankadele. EKP pangandusjärelevalve, Bulgaaria keskpank ja Hrvatska narodna banka on teinud väga tihedat koostööd, et tagada kahe riikliku pädeva asutuse sujuv lõimumine ühtse järelevalvemehhanismiga.


4.2 Koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

4.2.1 Koostöö teiste ELi järelevalveasutuste ja ELi-väliste riikide asutustega

EKP pangandusjärelevalve teeb laialdast koostööd teiste järelevalveasutustega nii ELis kui ka väljaspool seda

EKP teeb koostööd ja vahetab korrapäraselt teavet ELi liikmesriikide asutustega, järgides kapitalinõuete direktiivi sätteid, mis käsitlevad ELi pädevate asutuste koostööd ja teabevahetust. Samuti peab EKP vajaduse korral ELi liikmesriikide turuasutustega läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumite üle ja sõlmib neid.

Peale selle teeb EKP koostööd ELi-väliste usaldatavusjärelevalve asutustega vastastikuse mõistmise memorandumite alusel, osaledes järelevalvekolleegiumide töös või konkreetseteks juhtudeks sõlmitud lepingute alusel. Praeguseks on EKP sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumid 18 ELi-välistes riikides asuva järelevalveasutusega. 2020. aastal sõlmis EKP vastastikuse mõistmise memorandumid viie ELi-välistes riikides asuva järelevalveasutusega, sealhulgas ühe vastastikuse mõistmise memorandumi USA kolme usaldatavusjärelevalve asutustega: Föderaalreservi Süsteemi juhatusega, pangakontrolöri bürooga (Office of the Comptroller of the Currency) ja Föderaalse Hoiusekindlustusseltsiga. Nendes vastastikuse mõistmise memorandumites käsitleti järelevalveteabe jagamist ja muid koostöövorme, mis on asjakohased poolte ülesannete täitmisel seoses pankade ja pangandusorganisatsioonide usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega oma jurisdiktsioonides.

Et oma läbipaistvust ja aruandlusraamistikku veelgi täiustada, kiitis EKP heaks ka avaldamispõhimõtted, milles käsitletakse kõiki olemasolevaid ja tulevasi järelevalvealaseid vastastikuse mõistmise memorandumeid, mille EKP on sõlminud või sõlmib tulevikus usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuse rollis. EKP tegeleb praegu uute põhimõtete rakendamisega.

Viimaks moodustati pärast EKP pangandusjärelevalve sisemist reorganiseerimist 1. oktoobril 2020. aastal ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse juhtimise ja korraldamise peadirektoraadi ühtse järelevalvemehhanismi sekretariaadis spetsiaalne aruandluse ja koostöö allüksus. Uuele allüksusele usaldatud ülesanded hõlmavad läbirääkimiste pidamist vastastikuse mõistmise memorandumite üle ja nende sõlmimist ning selliste ühekordsete taotluste käsitlemist, mis on esitatud teabe vahetamiseks Euroopa ja ELi-väliste asutustega.

4.2.2 IMFi finantssektori hindamisprogrammid

IMFi finantssektori hindamisprogrammide käigus hinnatakse põhjalikult ja üksikasjalikult riigi finantssektorit.

EKP pangandusjärelevalve rakendas hulgaliselt IMFi euroala finantssektori hindamisprogrammi soovitusi

2018. aastal analüüsiti IMFi euroala finantssektori hindamisprogrammis pangandusjärelevalvet ja kriisilahendussüsteemi euroalal. EKP pangandusjärelevalve on kaasanud oma järelevalvetavadesse juba paljud IMFi soovitused ning samal ajal käsitlevad ELi kaasseadusandjad soovitusi, mis tingivad muudatused ELi õigusaktides.

Riigi finantssektori hindamisprogrammid ei hõlma Euroopa pangandusjärelevalve hindamist

2020. aastal lõpetas IMF Austria ja Itaalia finantssektori hindamisprogrammi ning jätkas tööd Läti finantssektori hindamisprogrammiga. Nimetatud riikide finantssektori hindamisprogrammides analüüsitakse pangandusväliseid teemasid, nt riigisisene kindlustus ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistikud, ning need hõlmavad terviklikku hinnangut pangandusküsimuste kohta, eriti nende kohta, mis kuuluvad vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet tegevate riiklike asutuste pädevusse, või aspektide kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

EKP osaleb IMFi põhikirja IV artikli kohastes riikidega peetavates konsultatsioonides

EKP osalus IMFi põhikirja IV artikli kohastes konsultatsioonides Euroopa pangandusjärelevalves osalevate riikidega on seotud mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustega, nagu näevad ette EKP kohustused nendes valdkondades.

Pärast COVID-19 puhkemist peatas IMF finantssektori hindamisprogrammide ja põhikirja IV artikli kohaste konsultatsioonidega seotud töö. IMF kavatseb oma järelevalvetegevust järk-järgult taas alustada ning EKP pangandusjärelevalve jätkab oma kohustustest lähtudes selles osalemist.


4.3 Panus Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku edasiarendamisse

4.3.1 Osalemine finantsstabiilsuse nõukogu töös

2020. aastal panustas EKP pangandusjärelevalve aktiivselt finantsstabiilsuse nõukogu töösse

2020. aastal keskendus finantsstabiilsuse nõukogu selle tagamisele, et rahvusvahelisel tasandil oleks võimalik leppida kokku kiires ja kooskõlastatud reageerimises finantsstabiilsusega seotud probleemidele, mille tingis COVID-19 pandeemia. Selle eesmärk oli toetada raha jätkuvat juurdevoolu ja muude reaalmajandusele pakutavate peamiste finantsteenuste osutamist.

Finantsstabiilsuse nõukogu liikmena võttis EKP pangandusjärelevalve aktiivselt osa COVID-19 puhangule reageerimiseks võetud meetmete väljatöötamisest ja rakendamisest ning G20 eesistumise oluliste eesmärkide saavutamisest. Tööd tehti selleks, et ühitada G20 riikides võetavad meetmed, tuvastada kõige tulemuslikumad poliitikameetmed ning analüüsida standardite paindlikkust ja poliitikameetmete kooskõla rahvusvaheliste standarditega.

Peale COVID-19 puhangule reageerimiseks võetud meetmete aitas EKP pangandusjärelevalve käsitleda ka finantsstabiilsuse nõukogu päevakorras olevaid laiemaid teemasid, nagu i) globaalsete süsteemselt oluliste pankade iga-aastane tuvastamine koostöös Baseli pangajärelevalve komiteega; ii) küberintsidentidele reageerimise ja nendest taastumise tõhusate tavade vahendite lõplik väljatöötamine; iii) maksejõuetuseks liiga suureks peetavate pankade suhtes kohaldatavate reformide mõju hindamine; iv) järelevalveküsimused, mis on seotud üleminekuga uutele ja usaldusväärsematele võrdlusmääradele finantslepingutes; v) töö turu killustatuse vähendamiseks seoses rahvusvaheliste pangagruppidega, kapitali eelpaigutamisega ja likviidsete vahenditega vastuvõtvates jurisdiktsioonides ning vi) kliimamuutuste mõju finantsstabiilsusele. Seda silmas pidades osales EKP pangandusjärelevalve finantsstabiilsuse nõukogu täiskogu, standardite rakendamise alalise komitee ning järelevalvelise ja regulatiivse koostöö alalise komitee istungitel, aga ka kriisilahenduse juhtrühma ja finantsstabiilsuse nõukogu Euroopa piirkondliku nõuanderühma koosolekutel.

EKP pangandusjärelevalve jätkab osalemist finantsstabiilsuse nõukogu tööprogrammis mitmes valdkonnas, sealhulgas COVID-19-le reageerimiseks võetavate meetmete, kübervastupidavusvõimega seotud järeltöö, maksejõuetuseks liiga suureks peetavate pankade hindamise lõpuleviimise, kliimamuutuste ning kogu kahjumikatmisvõime ning kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise küsimustes tehtavate edusammude alal.

4.3.2 Osalemine Baseli protsessis

Baseli pangajärelevalve komitee liikmena edendas EKP pangandusjärelevalve rahvusvahelist koostööd ja poliitikameetmete kooskõlastamist, tehes seda ka kriisi ajal

2020. aastal keskendus Baseli pangajärelevalve komitee sellele, et tagada kiire ja rahvusvaheliselt kooskõlastatud reageerimine COVID-19 pandeemiale. Baseli pangajärelevalve komitee liikmed võtsid hulgaliselt õigus- ja järelevalvemeetmeid, et pangad saaksid jätkata laenude andmist ja muude peamiste finantsteenuste osutamist reaalmajandusele, soodustades samal ajal pankade suutlikkust katta kahjusid nõuetekohasel viisil.[62] Sellega seoses teatas Baseli pangajärelevalve komitee järelevalveorgan – keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm – Basel III rakendamise edasilükkamisest, et suurendada pankade ja järelevalveasutuste tegevusvõimekust COVID-19-le reageerimisel.[63] Komitee võttis lisameetmeid koroonaviiruse majandusliku mõju leevendamiseks, eelkõige seoses üleminekukorraga, mis oli sisse seatud eeldatava krediidikahju arvestust puudutavaks regulatiivse kapitali käsitlemiseks.[64] EKP osales aktiivselt nende jõupingutuste tegemises.

Peale selle jätkas Baseli pangajärelevalve komitee oma strateegilist läbivaatamist, mille eesmärk on tugevdada komitee võimekust tulevastele probleemidele ja võimalustele reageerimisel. Läbivaatamine jõudis lõpule 2020. aasta oktoobris ning seejärel kinnitas selle keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm.[65] EKP osales läbivaatamisel muudel Euroopa ja rahvusvahelistel foorumitel saadud kogemustele tuginemise kaudu ning julgustas Baseli pangajärelevalve komiteed keskenduma strateegilises mõttes rohkem peamistele riskidele ja saadud õppetundidele.

EKP pangandusjärelevalve osales ka korrapärastel poliitikaaruteludel, andis eksperdiabi komitee töörühmades, tegi koostööd komitee liikmetega ELis ja kogu maailmas ning toetas asjaomaste mõjuanalüüside tegemist. Peale COVID-19-ga seotud mitmesuguste töösuundade hõlmas see töö i) operatsiooniriski ja tegevusliku vastupanuvõime põhimõtteid käsitleva konsultatsiooni alustamist; ii) Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu ühisaruannet järelevalvealaste soovituste kohta võrdlusmäärale üleminekul ning iii) järelevalvealast koostööd käsitlevate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise suuniste lõplikku valmimist.

4.3.3 Osalemine EBA töös

2020. aastal jätkas EKP pangandusjärelevalve tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega (EBA), et edendada järjepidevat järelevalvet Euroopa pangandussektoris ja suurendada finantsstabiilsust. 2020. aastal oli selle töö keskpunktis õigus- ja järelevalvetegevus COVID-19 kriisile reageerimisel.

Kogu COVID-19 kriisi vältel olid EKP ja EBA meetmed täielikus kooskõlas

EKP ja EBA vastumeetmed kriisile olid täielikus kooskõlas, mis kajastub EKP 12., 20. ja 27. märtsil teatatud varajastes järelevalvealastes toetusmeetmetes ning EBA 12., 25. ja 31. märtsil avaldatud seisukohtades. EKP toetas täielikult EBA otsust lükata ühe aasta võrra edasi ELi-ülene stressitest ja lükkas EKP 2020. aasta stressitesti tähtpäeva kõikide selles osalema pidanud oluliste krediidiasutuste puhul edasi. EKP pangandusjärelevalve aitas välja töötada ja seejärel rakendada ka Euroopa Pangandusjärelevalve suuniseid COVID-19 kriisi kontekstis kohaldatavate seadusandlike ja muude kui seadusandlike laenumaksete moratooriumide kohta. Peale selle osales EKP EBA ajakohastatud vastuse koostamisel Euroopa Komisjoni nõuandetaotlusele Basel III lõplike reformide rakendamise kohta seoses COVID-19 pandeemiast tingitud mõjuga.

EBA menetluse „järgi või selgita“[66] puhul teavitas EKP pangandusjärelevalve 2020. aastal EBAt oma kavatsusest seoses üheksa suunisega, mis on dokumenteeritud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Seni on EKP pangandusjärelevalve EBA-le järjepidevalt teatanud, et ta järgib või kavatseb järgida kõiki kohaldatavaid suuniseid, mille on välja andnud EBA või Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

Samuti aitas EKP edukalt lõpetada EBA poolt 2020. aastal korraldatud kahte ELi-ülest läbipaistvuse hindamist, tagades osalevate oluliste krediidiasutuste täpsete järelevalveandmete õigeaegse esitamise. Kevadine hindamine hõlmas 93 olulist krediidiasutust ja tagas turuosalistele üksikasjaliku teabe ELi pankade finantstingimuste kohta 2019. aasta lõpus. Sügisel osales hindamises 100 olulist krediidiasutust ning selle järel said turuosalised ajakohastatud teavet ELi pankade finantstingimuste, sealhulgas COVID-19 kriisi esialgse mõju kohta pangandussektorile.

Lisaks aitas EKP EBAt kahe aruandlusvaldkonnaga seotud volituse täitmisel. Esimese volituse alusel tuleb koostada teostatavusaruanne statistilise, kriisilahenduse ja usaldatavusnõuetega seotud aruandluse integreerimise kohta. Pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist avaldas Euroopa Keskpankade Süsteem septembris oma andmed, mis lisati EBA aruandele.[67] Aruandes leitakse, et aruandluskoormuse vähendamise, andmekvaliteedi parandamise ja aruandlusraamistiku edasise integreerimise ettevalmistamise eeldus on kõikides aruandlusvaldkondades kasutatav ühine andmesõnastik ja ühine andmemudel. Samuti soovitatakse aruandes luua integreerimisprotsessi juhtimiseks Euroopa asutustest ja vajaduse korral pangandussektori esindajatest koosnev ühiskomitee. Teine EBA volitus on seotud uuringuga aruandlusnõuete täitmisega kaasneva pankade kulu kohta kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 430 lõikega 8 ning selle eesmärk on vähendada järelevalvealast aruandluskoormust vähemalt väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste puhul. Oma nõuandes märkis EKP, et kavandatav ühine andmesõnastik ja ühine andmemudel võivad vähendada aruandluskoormust, ohverdamata seejuures järelevalveasutuste andmevajadusi.

Infokast 5
EKP ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

Vastutus krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve eest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas lasub riiklikul tasandil. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud järelevalve on EKP järelevalveülesannete hulgast sõnaselgelt välja jäetud ning Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel ei saa EKP seda ülesannet täita.

Siiski peab EKP oma usaldatavusjärelevalve ülesannete täitmisel oluliseks võtta arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud järelevalve tulemusi. See on kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega ja uute nõuetega, mis on kehtestatud muudetud kapitalinõuete direktiivis, mille ELi kaasseadusandjad võtsid vastu 2019. aasta mais ja mis tuli riiklikesse õigusraamistikesse üle võtta 2020. aasta detsembriks.

Kooskõlas mitmepoolse lepinguga, mille EKP ning krediidi- ja finantseerimisasutuste riiklikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutused viienda rahapesuvastase direktiivi[68] alusel sõlmisid, vahetab EKP pangandusjärelevalve aktiivselt teavet riiklike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve asutustega nii korrapäraselt kui ka vajadust mööda. Näiteks edastatakse asjaomase üksuse üle järelevalvet tegevale pädevale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutusele kohapealsetel kontrollidel kogutud järelevalvealast teavet, kui asjakohaseid tähelepanekuid peetakse oluliseks. Samamoodi saadavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutused EKP-le teavet, mida nemad peavad ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud ülesannete täitmiseks oluliseks ja vajalikuks.

EKP pangandusjärelevalves 2018. aasta lõpus loodud sisemine rahapesu tõkestamise koordineerimise funktsioon mängib selles protsessis põhirolli. EKP pangandusjärelevalve metoodikaraamistikku on viimase kahe aasta jooksul veelgi täiustatud, et võtta rahapesu ja terrorismi rahastamise riske põhjalikumalt arvesse järelevalveprotsessides, mis on seotud kaug- ja kohapealse järelevalve, tegevusloamenetluste ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisega. Ühised järelevalverühmad käsitlesid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud tähelepanekuid 2020. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus, eelkõige seoses pankade sisejuhtimise ja riskihalduse, operatsiooniriski, ärimudelite ja likviidsusriski hindamisega.

Hiljutiste regulatiivsete algatuste eesmärk on tugevdada veelgi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ELi-ülest raamistikku. 2020. aasta mais avaldas Euroopa Komisjon tegevuskava, mis käsitleb liidu terviklikku poliitikat rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks[69], millele järgnesid nõukogu 2020. aasta novembris vastu võetud järeldused. Komisjoni sellekohane seadusandlik ettepanek avaldatakse eelduste kohaselt 2021. aasta esimeses kvartalis.

EKP pangandusjärelevalve tagab oma metoodikate läbivaatamise ja ajakohastamise pärast seda, kui on kokku lepitud asjakohastes EBA suunistes. EKP on selles valdkonnas usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusena aktiivselt osalenud poliitikaraamistiku täiustamises Euroopa tasandil.


5 EKP pangandusjärelevalve organisatsiooniline struktuur

5.1 EKP pangandusjärelevalve reorganiseerimine

5.1.1 Kontekst ja strateegiline suund

Varasem organisatsiooniline ülesehitus võimaldas EKP-l kujundada enda kui tugeva ja nõudliku järelevalveasutuse mainet

EKP pangandusjärelevalve esialgne organisatsiooniline ülesehitus loodi 2013. aastal, kui kehtestati ühtne järelevalvemehhanism ja kui EKP-le määrati ühtse järelevalvemehhanismi määruse alusel mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded. Töötajate poolest ulatus EKP pangandusjärelevalvega seotud täistööajale taandatud kinnitatud ametikohtade koguarv 2020. aastal 1230,5ni, mis on 41,5 ametikohta rohkem kui 2019. aastal.

Mis puudutab soolist mitmekesisust, siis 2020. aastal kasvas naistöötajate osakaal 40,7%-lt 41,6%-le kõigist alalistest ja tähtajalistest EKP pangandusjärelevalvega seotud põhitegevusharudes töötavatest töötajatest. Juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal veidi vähenes: 2019. aastal oli see 32,2% ning 2020. aastal 31,6%. Mittejuhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaal kasvas aasta arvestuses 38,1%-lt 40%-le ja tugitöötajate puhul kahanes naiste osakaal 2019. aasta 98,5%-lt 2020. aastal 96,8%-le.

Varasem ülesehitus oli tõhus EKP kui tugeva ja nõudliku järelevalveasutuse maine kujundamisel, nüüd aga on EKP pangandusjärelevalve jõudmas küpsemasse etappi.

2020. aasta jaanuaris algatatud EKP pangandusjärelevalve reorganiseerimisel oli kolm üldist eesmärki: i) suurendada kaasatust ja koostööd kõikide funktsioonide ja töötasandite üleselt ning keskenduda strateegilistele eelisvaldkondadele ja pangandusjärelevalve juhtkonna, aga ka töötajate esile tõstetud puuduste kõrvaldamisele; ii) lihtsustada peamisi järelevalveprotsesse ning sujundada haldusmenetlusi ja muuta need riskipõhisemaks, pöörates samal ajal tähelepanu pankade koormusele, mis kaasneb nõuete täitmisega, ning iii) suurendada läbipaistvust, prognoositavust, järelevalvemeetmete selgust ja tõhusat teabevahetust.

Nimetatud üldiste eesmärkide toetamiseks püüti reorganiseerimise abil:

  • edendada sünergiat ja suurendada tõhusust teadmiste koondamise ja võimaluse korral põhiülesannete rühmitamise teel;
  • tugevdada koostööd ja soodustada teadmiste jagamist igapäevases tasandjärelevalves, ühendades ettevõtjapõhised ja horisontaaltasandi järelevalve funktsioonid, näiteks moodustades spetsiaalsed ekspertide kogud;
  • suurendada tulemuste järjepidevust ja usaldusväärsust, luues teise kaitseliini;
  • ühtlustada kontrolli ulatust EKP pangandusjärelevalves, struktureerides organisatsiooniüksused organisatsiooni kujundamise suuniste põhjal.[70]

Reorganiseerimisele, mis viidi lõpule väliskonsultantide toeta, aitas kaasa EKP pangandusjärelevalve töötajate tihe kaasamine, sealhulgas spetsiaalsete seminaride kaudu.

Joonis 1

EKP pangandusjärelevalve reorganiseerimine

5.1.2 Uus organisatsiooniline ülesehitus

Uues organisatsioonilises ülesehituses on seitse tegevusharu

Allpool on esitatud uus kõrgetasemeline organisatsiooniline ülesehitus, sealhulgas iga tegevusharu osakonnad ja kinnitatud ametikohtade jaotus tegevusharu kohta. Uue ülesehituse rakendamisel pöörati erilist tähelepanu tiheda koostöö säilitamisele EKP pangandusjärelevalve tegevusharude ja riiklike pädevate asutuste samaväärsete harude vahel.

Joonis 2

EKP pangandusjärelevalve uus organisatsiooniline ülesehitus

Tasandjärelevalve

Uue ülesehituse raames tehakse tasandjärelevalvet ettevõtjapõhise järelevalve ja horisontaaltasandi järelevalve kombineerimise teel. Eraldiseisvate pangagruppide ja krediidiasutuste igapäevane järelevalve põhineb ühiste järelevalverühmade, vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamise rühmade ja horisontaaltasandi järelevalve eksperdirühmade koostööl.

Ettevõtjapõhine järelevalve

Ettevõtjapõhise järelevalve eest vastutavad kolm peadirektoraati: süsteemselt oluliste pankade ja rahvusvaheliste pankade peadirektoraat, universaalpankade ja mitmekesiste laenuandjate peadirektoraat ning spetsialiseerunud krediidiasutuste ja vähem oluliste krediidiasutuste peadirektoraat.

Järelevalve alla kuuluvad pangad ja krediidiasutused on rühmitatud ärimudeli kaupa, et luua rohkem sünergiat ja suurendada tõhusust ühistes järelevalverühmades ning soodustada teadmiste jagamist.

Horisontaaltasandi järelevalve

Horisontaaltasandi järelevalve peadirektoraadi kohustus on teha horisontaaltasandi järelevalvet (sealhulgas tegeleda kriisiohjega). Selle käigus keskendub peadirektoraat riskipõhisele järelevalvele ja poliitilistele tulemustele ning tugevdab toetust, mida riskieksperdid pakuvad ühistele järelevalverühmadele ja vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamise rühmadele. Riskiekspertide koondamine sellesse valdkonda peaks tooma kaasa tõhususe ja järjepidevuse suurendamise.

Kohapealsed kontrollid ja sisemudelite uurimine

Kõik funktsioonid, mis on seotud kohapealse järelevalve kavandamise ja tegemisega, sealhulgas kohapealsed kontrollid (kas krediidiasutusepõhised või kampaaniate raames), sisemudelite uurimised, varade kvaliteedi läbivaatamine ja põhjalike hindamiste projektijuhtimise talitus, on koondatud kohapealsete kontrollide ja sisemudelite uurimise peadirektoraati.

Järelevalvestrateegia ja -riskid

Järelevalvestrateegia ja -riskide direktoraat hõlmab järelevalveriskide talituse funktsioone ning tegutseb teise kaitseliinina ja täidab pangandusjärelevalves strateegilise planeerimise ja eelisvaldkondade kindlaksmääramise ülesandeid. Need ülesanded on esimese liini järelevalvefunktsioonidest sõltumatud ning direktoraat annab aru vahetult järelevalvenõukogu esimehele ja aseesimehele. Selline struktuur tagab usaldusväärsuse, mis on vajalik strateegilise planeerimise toetamiseks ja järelevalvetulemuste vaidlustamiseks, ühendades omavahel pangandussektori igakülgsed teadmised, põhjaliku arusaama pangandusjärelevalves esinevatest probleemidest ja kvaliteetsed kriitilised analüüsid.

Direktoraat vastutab selle eest, et peamised järelevalvetulemused oleksid kooskõlas järelevalveprioriteetide ja järelevalvealase riskitaluvusega. Ta teeb seda eelhindamiste või -nõuannete ning järelkontrollide kombineerimise teel. See funktsioon mängib põhirolli stabiilses ja riskipõhises järelevalveorganisatsioonis, kus järelevalvealane otsustus on esmatähtis ning protsessid on sujundatud.

Tegevuse juhtimise ja korraldamisega seotud teenused

Ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse juhtimise ja korraldamise peadirektoraat teeb järelevalvet arvukate protsesside ja teenuste üle, mis on seotud järelevalvetegevuse juhtimise ja korraldamisega.

Uus peadirektoraat täidab ülesandeid, mis on tavaliselt määratud tegevjuhile. Peadirektoraat vastutab paljude toimingute eest, mis on seotud järelevalvenõukogu ja selle allüksuste otsustusprotsessiga ning tegevusloamenetlustega. Tegevuse vaatenurgast juhib peadirektoraat järelevalvetehnoloogia taristu, sealhulgas ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteemi (vt punkt 5.7.2) arendamist ja käigushoidmist. Tema ülesanded hõlmavad koostöö tihendamist Euroopa pangandusjärelevalves, järelevalvemenetluste lihtsustamist, teadmushalduse, sealhulgas koolitustegevuse edendamist ja usaldatavusnõuete täitmise uurimist.

5.1.3 Rakendamisprotsess

Töötajate ümberpaigutamine uues struktuuris tugines kolmele põhimõttele – tegevusvajadus, järjepidevus ja võrdne kohtlemine. Eesmärk oli säilitada rühmade koosseis ümberpaigutamisel võimalikult suures ulatuses, et maksimeerida tõhusust ja tagada tegevuse sujuv üleminek. Pärast töötajate ümberpaigutamist anti neile võimalus öelda, kas nad on huvitatud liikuvusest või hõlbustatud töökohavahetusest.

Uus organisatsiooniline ülesehitus jõustus 1. oktoobril 2020. Peale struktuuri muutmise ja töötajate ümberpaigutamise alustati mitme muutuste juhtimise tegevusega, mis on veel pooleli ja mille eesmärk on edendada soovitud muutuse saavutamist organisatsioonikultuuris. Käimasolevad muutused põhinevad peamiselt kolmel sambal: kõrgema astme juhtide eeskuju soosimine, alt ülespoole algatusprojektide soodustamine, kutsudes töötajaid üles tegutsema nn muutuste vahendajatena, ja muutuse tulemuslikkuse korrapärane mõõtmine.

5.1.4 Järelevalvetöötajate foorum („Supervisors Connect“)

Järelevalvetöötajate foorumil osales 1000 inimest, kellest 700 olid riiklikest pädevatest asutustest ja riikide keskpankadest

Üks järelevalvetöötajate foorumi teisel ürituselt arutatud teemadest oli reorganiseerimine. See ühtse järelevalvemehhanismi ülene üritus, mis korraldatakse iga kahe aasta tagant, toimus 7.–8. oktoobril 2020.

Järelevalvetöötajate foorum loodi 2018. aastal, et edendada Euroopa pangandusjärelevalves perekonnavaimu ja kujundada ühtset järelevalvekultuuri. Teine järelevalvetöötajate foorum, mis pidi toimuma 2020. aasta aprillis EKP ruumides füüsilisel kujul, lükati edasi ja COVID-19 tõttu muudeti selle formaati. Lõpuks toimus üritus veebi (videokonverentsi) teel ning sellel osales üle 1000 järelevalvetöötaja EKPst, riiklikest pädevatest asutusest ja riikide keskpankadest, sealhulgas uustulnukad Bulgaaria ja Horvaatia järelevalveasutustest. Ürituse tähelepanu keskmes oli ühtse järelevalvemehhanismi saavutuste ja COVID-19 kriisi tulemusel omandatud õppetundide (sealhulgas nn uues normaalsuses rakendatava järelevalvestrateegia) analüüs. Osalejad arutlesid ka riiklike pädevate asutuste uute koostöövormide üle.


5.2 Aruandlusnõuete täitmine

2020. aastal jätkas EKP pangandusjärelevalve tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja ELi nõukoguga

Käesolev aastaaruanne on üks peamisi kanaleid, mille kaudu EKP pangandusjärelevalve täidab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ees. Määruses on sätestatud, et järelevalveülesannete andmist EKP-le tuleb tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. EKP peab väga oluliseks Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis täpsemalt sätestatud aruandlusraamistikust kinnipidamist ja selle täielikku kohaldamist.

Mis puudutab 2020. aastal COVID-19 pandeemia tõttu videokonverentsi teel toimunud suhtlust Euroopa Parlamendiga, siis esines järelevalvenõukogu esimees parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees kahel korralisel avalikul kuulamisel (5. mail ja 27. oktoobril) ning kahel erakorralisel mõttevahetusel (14. jaanuaril ja 26. märtsil). Euroopa Parlamendiga peetud aruteludel keskenduti peamiselt meetmetele, mida EKP pangandusjärelevalve on COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võtnud, ning pankadele antud mänguruumile, et võimaldada neil jätkata kodumajapidamiste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist. Muude teemade hulka kuulusid Brexiti mõju pangandussektorile ja kliimariskidega seotud järelevalvepõhimõtted.

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse ning Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelise kokkuleppega kuulas parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon 25. jaanuaril 2021. aastal ära Frank Eldersoni, kelle kohta EKP oli varem esitanud EKP järelevalvenõukogu aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku. Euroopa Parlament kiitis EKP ettepaneku 8. veebruaril täiskogul toimunud hääletusel heaks ja hr Elderson nimetati ametisse ELi nõukogu rakendusotsuse alusel, mis jõustus 24. veebruaril 2021.

EKP avaldas 2020. aastal 22 vastust Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikele küsimustele

2020. aastal avaldas EKP 22 vastust Euroopa Parlamendi liikmete pangandusjärelevalveteemalistele kirjalikele küsimustele. Peale selle avaldas EKP kaheksa vastust riikide parlamendiliikmetelt laekunud kirjalikele küsimustele, et täita oma aruandekohustust riikide parlamentide vastu. Vastustes käsitleti muu hulgas teemasid, mis olid seotud järelevalvemeetmetega, mida EKP on võtnud COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist ohustava riski olulisusega usaldatavusnõuete täitmise järelevalves, krediidiriskiga ning juhtimise ja asjaajamisega seotud küsimustega pangandussektoris.

Peale selle saatis EKP Euroopa Parlamendile järelevalvenõukogu koosolekute protokollid, nagu on nõutud institutsioonidevahelises kokkuleppes.

COVID-19 pandeemia mõjutas ka ELi nõukoguga peetud suhtluse rõhuasetust. Järelevalvenõukogu esimees osales 2020. aastal videokonverentsi teel kahel eurorühma kohtumisel, mis toimusid 11. juunil ja 3. novembril. Kohtumistel osales järelevalvenõukogu esimees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleval mõttevahetusel, kus keskenduti pandeemia negatiivse mõju vähendamiseks kodumajapidamiste, äriühingute ja pankade toetamiseks võetud järelevalvemeetmetele ja tehtud otsustele.

Samuti aitas EKP 2020. aastal Euroopa Kontrollikojal teha pangandusjärelevalvega seotud auditeid. EKP ja Euroopa Kontrollikoja 2019. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum soodustas kahe asutuse vahelist teabevahetust seoses Euroopa Kontrollikoja poolt EKP pangandusjärelevalve kohta tehtavate auditite järelmeetmetega.

EKP rakendas meetmeid, et võtta arvesse Euroopa Kontrollikoja auditiaruannetes esitatud tähelepanekuid ja soovitusi

Peale selle jätkas EKP tööd, et täita soovitusi, mille kontrollikoda esitas oma aruandes kriisijuhtimise kohta. Sellega seoses on EKP pangandusjärelevalve töötanud välja täpsed tegevuskavad ja järelmeetmed[71] valdava osa Euroopa Kontrollikoja esitatud kaheksa soovituse kohta, milles käsitleti mitmesuguseid küsimusi, sealhulgas koostööd väliste osalejatega, finantsseisundi taastamise kavade kasutamist kriiside kindlakstegemisel ja ohjamisel ning varajase sekkumise hindamiste suuniseid. Täpsemalt täiendas EKP pangandusjärelevalve veelgi oma varajase sekkumise hindamiste suuniseid ning täiustas asjakohaseid näitajaid ja künniseid, mille abil määratakse kindlaks panga finantsseisundi võimalik halvenemine. Mis puutub finantsseisundi taastamise kavandamisse, siis esitati järelevalveasutustele lisasuunised, et soodustada sarnase ärimudeliga pankade järjepidevat käsitlust.

Lisaks osales EKP koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvega Euroopa Kontrollikoja käimasolevas auditis Euroopa Liidu rahapesuvastase poliitika kohta pangandussektoris. Samuti andis EKP Euroopa Kontrollikojale aru meetmetest, mida EKP oli rakendanud Euroopa Kontrollikoja ühtse järelevalvemehhanismi toimimist käsitlevas esimeses aruandes esitatud tähelepanekute ja soovituste arvesse võtmiseks. EKP jälgib korrapäraselt kõikide Euroopa Kontrollikoja soovituste rakendamise seisu ning järelhindamisi teeb ka Euroopa Kontrollikoda.


5.3 Läbipaistvus ja teabevahetus

2020. aastal jätkas EKP pangandusjärelevalve oma sidevahendite ja -kanalite kasutamist ja laiendamist, et levitada teavet õigel ajal ning läbipaistval ja tulemuslikul viisil. Pidades silmas COVID-19 pandeemia põhjustatud muutunud tegevusolusid, oli eriti tähtis leida suhtlemiseks uuenduslikke mooduseid. Üks selline moodus oli vast loodud järelevalveblogi, kus järelevalvenõukogu esimees, aseesimees ja nõukogu töös osalevad EKP esindajad avaldasid üheksa blogipostitust, et teavitada sidusrühmi viimastest arengusuundadest ja järelevalvemeetmetest, mida EKP on COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võtnud. Peale selle võttis EKP pangandusjärelevalve kasutusele rohkem sotsiaalmeedia vahendeid, näiteks Twitteri lõimed, Instagrami lood ja EKP uus taskuhääling, et selgitada järelevalvemeetmeid ja panganduskontseptsioone erineva teadmiste tasemega kasutajatele. Mitmekihilise suhtluse eesmärk on jõuda erisuguse haridusliku ja kutsealase taustaga ning erineva teadmiste ja teadlikkuse tasemega huvirühmadeni.

Peale uute sidevahendite kasutamise pidasid järelevalvenõukogu esimees ja aseesimees 2020. aastal 23 kõnet ning EKP esindajad järelevalvenõukogus 19 kõnet. Kokku andsid nad üle 20 individuaalse meediaintervjuu ja avaldasid kolm arvamusartiklit, millest üks ilmus 12-s üleriigilise levikuga ajalehes üle Euroopa. EKP pangandusjärelevalve avaldas 33 pressiteadet ja 65 muud kirjutist, sealhulgas kirjad Euroopa Parlamendi liikmetele, suunised pankadele ja kord kvartalis ilmuv järelevalvestatistika. 2020. aastal avaldati ka enam kui 8000 tellijaga digiväljaandena kord kvartalis ilmuva järelevalveuudiskirja neli järgmist väljaannet, milles esitati korrapärast teavet ja ajakohastatud andmeid käimasolevate järelevalveprojektide, tähelepanekute ja aruannete kohta.

Samuti avaldas EKP pangandusjärelevalve oma põhitegevuse tulemused, näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi koondtulemused ning 2. samba kapitalinõuded iga otsese järelevalve alla kuuluva panga kohta, jätkates seeläbi 2019. aastal kasutusele võetud tava järgimist. EKP pangandusjärelevalve avaldas ja edastas COVID-19-ga seotud haavatavuse analüüsi tulemused, aga ka Horvaatia seitsme panga ja kahe lisapanga (mille üle hakati järelevalvet tegema Brexiti tõttu) põhjalike hindamiste tulemused.

EKP pangandusjärelevalve pidas mitu pressile ja analüütikutele korraldatud infotundi, mis hõlmasid järelevalvenõukogu esimehe pressikonverentse 2019. aasta SREPi tulemuste kohta ning COVID-19-st tingitud olukorraga seotud viimaste arengusuundade kohta. Samuti algatas EKP pangandusjärelevalve neli avalikku konsultatsiooni, sealhulgas kliima- ja keskkonnariskide haldamise ja aruandlusega seotud järelevalveootuste ning pangandussektoris toimuva konsolideerimisega seotud järelevalvepõhimõtete kohta.

2020. aastal vastas EKP umbkaudu 1500-le üldsuselt saadud pangandusjärelevalveteemalisele päringule, milles käsitleti näiteks üldist järelevalveteavet, üksikuid panku, kaebusi või rikkumisteateid ning COVID-19 kriisile reageerimist. Pandeemia tõttu korraldas EKP 2020. aastal üksnes kaks pangandusjärelevalvet käsitlevat loengut (2019. aastal korraldati neid 32). Sellegipoolest käis EKP külastuskeskuses 2020. aasta jaanuarist märtsini üle 2100 inimese, kellele tutvustati Euroopa pangandusjärelevalve põhialuseid ja EKP muid peamisi ülesandeid.


5.4 Otsuste tegemine

5.4.1 Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee koosolekud ja otsused

EKP järelevalvenõukogu koosneb esimehest (ühekordne viieaastane ametiaeg), aseesimehest (valitakse EKP juhatuse liikmete hulgast), neljast EKP esindajast ja riiklike pädevate asutuste esindajatest. Kui riiklik pädev asutus ei ole riigi keskpank, võib riikliku pädeva asutuse esindajaga ühineda liikmesriigi keskpanga esindaja. Sel juhul käsitatakse kõiki neid esindajaid kokku hääletamisel siiski ainult ühe liikmena.

2020. aasta oktoobris liitus järelevalvenõukoguga pärast tiheda koostöö sisseseadmist Bulgaaria ja Horvaatiaga kaks uut liiget: Radoslav Milenkov pangast Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) ja Martina Drvar pangast Hrvatska narodna banka. Mõlemal esindajal on samasugused õigused ja kohustused, sealhulgas hääleõigused, nagu teistel liikmetel.

2020. aasta detsembris pärast Yves Merschi ametiaja lõppu tegi EKP nõukogu ettepaneku nimetada EKP järelevalvenõukogu aseesimeheks EKP juhatuse liige Frank Elderson. ELi nõukogu kinnitas tema ametisse nimetamise 24. veebruaril 2021.

2020. aastal toimus 24 EKP järelevalvenõukogu koosolekut. COVID-19 pandeemia tõttu toimusid Frankfurdis üksnes jaanuari ja veebruari koosolekud. Kõik teised koosolekud peeti videokonverentsi teel. Koosolekute kaugteel pidamine alates 2020. aasta märtsist ei kahjustanud järelevalvenõukogu tõhusat otsustusprotsessi.

Järelevalvenõukogu

Järelevalvenõukogu juhtkomitee[72] pidas 2020. aastal seitse koosolekut. Kolm neist toimusid Frankfurdis ja neli peeti videokonverentsi teel.

Juhtkomitee pidas seitse lisakoosolekut, mille keskmes oli ühtse järelevalvemehhanismi protsesside digiteerimine ja lihtsustamine. Kõik koosolekud peeti telekonverentsi teel ning osaleda võisid kõik järelevalvenõukogu liikmed, kes selle vastu huvi tundsid.

2020. aastal andis EKP välja 2643 järelevalveotsust,[73] mis olid suunatud konkreetsetele järelevalve alla kuuluvatele üksustele (joonis 3). EKP tööüksuste juhid tegid nimetatud otsustest 1019, järgides otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistikku seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega. 1387 otsust tegi EKP nõukogu vastuväidete mitteesitamise menetluse raames järelevalvenõukogu ettepaneku eelnõu alusel. Peale nimetatud järelevalveotsuste kiitis EKP kaudselt heaks ka 237[74] toimingut (näiteks filiaalide asutamine) seeläbi, et ei esitanud vastuväiteid õigusaktidest tulenevate tähtaegade piires.

Enamik järelevalveotsuseid olid seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise (44,1%), sisemudelite (9,3%), omavahendite (6,2%) ja olulise osaluse (3,2%) menetlusega.

EKP pidi COVID-19 kriisile reageerimiseks võtma vastu ka konkreetseid panku puudutavaid otsuseid, et rakendada mõnda poliitikameedet, mille eesmärk oli toetada krediidiasutusi (vt infokast 1). Need hõlmasid 141 otsust, mis tehti kapitali toetamiseks, muutes omavahendite nõuete arvutamist või koosseisu, ning 116 otsust, mis tehti tegevuse toetamiseks, pikendades eelnevates järelevalveotsustes ja tegevusmeetmetes kehtestatud tähtaegu.

Peale kindlaid panku puudutavate lõplike otsuse-eelnõude, mis esitati EKP nõukogule heakskiitmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluse raames, tegi järelevalvenõukogu otsuseid ka mitme horisontaalse küsimuse kohta, mis olid seotud eelkõige ühtsete metoodikate ja raamistike rakendamisega konkreetses järelevalvevaldkonnas. Mõne sellise otsuse koostasid järelevalvenõukogu volitatud ajutised struktuurid. Need koosnesid EKP ja riiklike pädevate asutuste kõrgema tasandi esindajatest. Nad tegid ettevalmistustööd sellistel teemadel nagu stressitesti pikaajaline strateegia ja metoodika 2. samba kapitalinõuete kindlaksmääramiseks riskipõhise käsitluse alusel.

Peale selle päädis teatav hulk järelevalvenõukogu otsuseid avalike juhenditega, näiteks EKP juhend kliima- ja keskkonnariskide kohta, EKP juhend, milles sätestatakse järelevalvepõhimõtted seoses konsolideerimisega pangandussektoris, ning EKP juhend hindamismetoodika kohta.

Järelevalvenõukogu tegi enamiku otsuseid kirjaliku menetluse teel.[75]

33 pangagruppi 115st, mis olid 2020. aastal EKP otsese järelevalve all, soovis saada EKP ametliku otsuse muus ELi ametlikus keeles kui inglise keel (2019. aastal oli see arv 34).

Joonis 3

Järelevalvenõukogu otsused 2020. aastal

Märkused.
1) See arv hõlmab konkreetsete järelevalveotsustega seotud kirjalikke menetlusi ja muude teemadega, nagu ühtsed metoodikad ja järelevalvenõukogu konsultatsioonid, seotud kirjalikke menetlusi. Üks kirjalik menetlus võib sisaldada mitut järelevalveotsust.
2) See arv sisaldab konkreetseid järelevalveotsuseid, mis on suunatud järelevalve alla kuuluvatele üksustele või nende võimalikele omandajatele, ning riiklikele pädevatele asutustele seoses oluliste ja vähem oluliste krediidiasutustega antud juhiseid. Üks otsus võib sisaldada mitut järelevalvealast heakskiitu. Seoses delegeerimisraamistiku kohaldamisega ei kiitnud kõiki selles arvus kajastuvaid järelevalveotsuseid heaks järelevalvenõukogu ega võtnud vastu EKP nõukogu. Peale selle tegi järelevalvenõukogu ka muid otsuseid mitme horisontaalse (nt ühtsed metoodikad) ja institutsioonilise küsimuse kohta.
3) 1165 sobivuse ja nõuetekohasuse otsuse taga on 2828 eraldiseisvat menetlust (vt punkt 2.1.2).

5.4.2 Vaidlustusnõukogu tegevus

2020. aastal võttis vaidlustusnõukogu[76] vastu kaks arvamust uute taotluste kohta, mis esitati vaidlustusnõukogule otsuste halduskorras läbivaatamiseks (tabel 5). Ühes arvamuses leidis vaidlustusnõukogu, et taotlus oli vastuvõetamatu. Teises arvamuses pakkus vaidlustusnõukogu välja, et otsus tuleks asendada otsusega, millel on samaväärne sisu.[77] Selles läbivaatamismenetluses tegi vaidlustusnõukogu taotleja taotlusel ettepaneku, et EKP nõukogu peataks osaliselt vaidlustatud otsuse kohaldamise, kuni vaidlustusnõukogu menetlus on lõpetatud ja vastu on võetud uus EKP otsus, mille alusel vaidlustatud otsus tühistatakse või asendatakse. Seejärel toimus uurimisetapis ärakuulamine, mis andis taotlejale ja EKP-le lisavõimaluse vaidlustatud otsust kommenteerida. COVID-19 pandeemia tõttu korraldati ärakuulamine videokonverentsi teel.

Peale selle avaldas vaidlustusnõukogu EKP veebisaidil oma töökorralduse muudatuse, mille tingis COVID-19 pandeemia. Eelkõige puudutas see seda, et kui EKP otsustas peatada järelevalveotsuse kohaldamise, peatas ka vaidlustusnõukogu üldjuhul vajaduse korral selle otsuse kohaldamise peatamise ajaks asjakohase menetluse. Lisaks võib vaidlustusnõukogu nõuetekohase menetluse huvides oma menetlust kohandada, mis võib pikendada läbivaatamise aega.

Tabel 5

Vaidlustusnõukogu läbivaatamiste arv

Allikas: EKP.
* Ühes arvamuses käsitleti kahte EKP otsust.

Vaidlustusnõukogu poolt 2020. aastal lõpetatud arvamustes käsitleti küsimusi, mis olid seotud EKP sisemudelite sihipärase läbivaatamise ja kohapealse kontrolliga, millele ei järgnenud järelmeetmena koostatud kirja või järelevalveotsust.


5.5 Tegevusjuhendi rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt on EKP kehtestanud EKP kõrgetasemeliste töötajate, juhtkonna ja teiste töötajate suhtes eetikaraamistiku. See koosneb EKP kõrgetasemeliste töötajate ühtsest tegevusjuhendist, EKP ametieeskirjade spetsiaalsest peatükist ja suunisest, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted[78]. Raamistiku rakendamist ja edasist arendamist toetab EKP eetikakomitee, vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ning eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühm.

EKP eetikakomitee hindas huvide deklaratsioone, mille esitasid kõik järelevalvenõukogu liikmed. Seejärel avaldati täidetud deklaratsioonid EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. 2020. aasta septembris hakkas EKP oma veebisaidil avaldama eetikakomitee arvamusi huvide konfliktide ja ametiajajärgse tasustatava töö kohta[79].

Peale eetikaraamistikku käsitlevate koolituste, e-õppe programmide ja teabekampaaniate korraldamise vastas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ligikaudu 1920-le väga mitmesugustel teemadel laekunud taotlusele, millest umbes 48% esitasid EKP pangandusjärelevalve töötajad. Peaaegu 55% neist taotlustest puudutasid töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid; sellele järgnesid ametiaja lõppemisel kohaldatavad piirangud ja huvide konfliktiga seotud küsimused (diagramm 29).

Diagramm 29

EKP pangandusjärelevalve töötajatelt 2020. aastal laekunud taotluste ülevaade

Allikas: EKP.

Samuti kontrollis vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus korrapäraselt töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid. Kuigi kontrolli käigus tuvastati piiratud arv mittevastavuse juhtumeid, millest umbkaudu 36% olid seotud EKP pangandusjärelevalve töötajatega, ei olnud ühelgi juhul tegu tahtliku väärkäitumise või muude raskete mittevastavuse juhtumitega.

2020. aastal oma ametikohalt lahkunud pangandusjärelevalve töötajatest ühe puhul rakendati kooskõlas eetikaraamistikuga ooteaega ehk töölepingute vaheperioodi.

Osana oma jõupingutustest rajada tugev ühine eetikakultuur keskendus eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühm 2020. aastal riiklikes pädevates asutustes kehtestatud eetikakordade ühtlustamisele.


5.6 Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtte kohaldamine

2020. aastal kohaldati rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtet peamiselt seoses teabevahetusega eri poliitikavaldkondade vahel.[80]

Kooskõlas otsusega EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta[81] kohaldati selle teabevahetuse suhtes teabe vajalikkuse nõuet ning seega pidid kõik poliitikavaldkonnad tõendama, et taotletav teave on vajalik nende tööeesmärkide saavutamiseks. Enamikul juhtudel võimaldas juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele seda teavet omanud EKP poliitikavaldkond. Seda tehti kooskõlas otsusega EKP/2014/39, mille kohaselt võivad juurdepääsu anonüümseks muudetud andmetele või poliitiliselt mittetundlikule teabele anda poliitikavaldkonnad ise. Seega ei pidanud EKP juhatus võimalike huvide konfliktide lahendamiseks sekkuma.

Otsusest EKP/2014/39 tulenevalt oli EKP juhatuse osalus mõnel juhul siiski vajalik, et anda luba konkreetsete pankadega seotud anonüümseks muutmata teabe või poliitiliselt tundlike hinnangute vahetamiseks. Juurdepääs teabele võimaldati, lähtudes teabe vajalikkuse põhimõttest pärast äriliste kaalutluste hindamist ning piiratud ajaks, tagamaks, et teabe vajalikkuse nõue oleks kõigil asjakohastel ajahetkedel täidetud.

Mis puutub COVID-19-ga seotud teabesse, siis rakendas EKP juhatus 2020. aasta märtsis otsuse EKP/2014/39 artiklis 8 sisalduvat eriolukordi käsitlevat sätet, mille kohaselt ei ole juhatuse heakskiitu vaja teabe puhul, mis on seotud konkreetse eriolukorraga. Selle artikli rakendamine kaotas vajaduse juhatuse heakskiidu järele COVID-19-ga seotud teabe jagamiseks, kuid sellegipoolest kohaldati ranget teabe vajalikkuse nõuet. Erandit kohaldati mitmel korral COVID-19 pandeemiaga seoses kogutud pangaandmete vahetamise suhtes, mis oli vajalik teavet taotleva tegevusharu ülesannete täitmiseks.

Otsuste tegemise tasandil ei tekitanud ülesannete lahusus probleeme ja puudus lepituskomisjoni sekkumise vajadus.


5.7 Andmete aruandlusraamistik ja teabehaldus

5.7.1 Muudatused andmete aruandlusraamistikus

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 140 lõikega 4 vastutab EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste esitatud andmete kogumise ja kvaliteedi läbivaatamisega seotud protsesside korraldamise eest.[82] Põhieesmärk on tagada, et ühtne järelevalvemehhanism kasutab usaldusväärseid ja ajakohaseid järelevalveandmeid.

EKP hindab korrapäraselt esitatud andmete kvaliteeti, sealhulgas andmete esitamise õigeaegsust, andmete täielikkust ja õigsust. Selleks töötab EKP koos riiklike pädevate asutustega välja andmekvaliteedi lisakontrolle, mille eesmärk on täiendada Euroopa Pangandusjärelevalve avaldatud kontrollieeskirju. 2020. aasta novembris avaldas EKP ajakohastatud ja täiendatud andmekvaliteedi lisakontrollide nimekirja, mis jõustus 2020. aasta neljandat kvartalit hõlmavast vaatlusperioodist.

Järelevalvealased koondandmed ja 3. samba valikuliselt avalikustatud andmed avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil

2020. aastal suurendas EKP veelgi EKP pangandusjärelevalve veebisaidi järelevalveandmete rubriigis avaldatud järelevalveandmete läbipaistvust ja kättesaadavust. Esiteks võeti kasutusele interaktiivne kujundus, mis võimaldab kasutajatel analüüsida ja vaadelda järelevalve koondandmeid. Kord kvartalis avaldatavate andmete ulatust laiendati veelgi ja neile lisati tabelid, milles andmed on jaotatud ärimudeli liigituse kaupa. 2020. aasta oktoobris avaldas EKP peale kolme maksevõime- ja finantsvõimenduse määra esimest korda pangapõhise 3. samba teabe koormatud ja koormamata varade ning saadud tagatiste kohta. Enne avaldamist viidi 3. samba valikuliselt avalikustatud andmed ja regulatiivsete aruannete andmed omavahel vastavusse ning selle tulemusel parandati märkimisväärselt andmete ühtsust. Sellega kaasnev suurem läbipaistvus võimaldab sidusrühmadel usaldatavusnõuete parameetreid mõtestatult võrrelda.

2020. aastal koguti pärast COVID-19 puhkemist usaldatavusnõuetega seotud lisateavet

Pärast COVID-19 puhkemist jälgiti krediidiasutuste finants- ja usaldatavusnõuete täitmise olukorda hoolikalt seeläbi, et usaldatavusnõuetega seotud valikulist teavet taotleti sagedamini ja teatavate asjakohaste mõõtmete aruandlust muudeti veidi põhjalikumaks. Põhjalikumas aruandluses keskenduti moratooriumeid käsitlevate meetmete ja riiklike garantiide kasutamisele (kasutades EKP ja EBA ühtset vormi), kokkulepitud krediidiliinide kasutuselevõtmisele, tegevuse jätkuvuse näitajatele ja usaldatavusnõuetega seotud peamiste indeksite prognoosidele. EKP vorme töödeldi CASPERi abil, mis on EKP uus andmete kogumise platvorm ning mis tagab uute andmete kogumisel suurema paindlikkuse ja usaldusväärsuse.

Lisatööd ühtse järelevalvemehhanismi ülese andmete kogumise andmebaasiga alustati 2020. aasta oktoobris

Lisatööd ühtse järelevalvemehhanismi ülese andmete kogumise andmebaasiga[83] alustati 2020. aasta oktoobris. Töö eesmärk on luua süsteem, mis tuvastab ühtsest järelevalvemehhanismist tulenevad dubleerivad andmepäringud, aidates seeläbi vähendada pankade aruandluskoormust.

2020. aasta oktoobris kiitis järelevalvenõukogu heaks ka juhtpõhimõtted ja edasised kõrgetasemelised ärinõuded, et ühtlustada andmete kogumise riiklikke tavasid ja andmete kvaliteedi hindamist kogu ühtses järelevalvemehhanismis. Kuigi riiklike pädevate asutuste oluline panus üldiste järelevalveandmete kogumisse ja kvaliteedihindamise protsessidesse jääb samaks, on nende nõuete rakendamine esimene samm parimate tavade väljatöötamisel järkjärgulise lähenemisviisi kohta kogu ühtses järelevalvemehhanismis, mille eesmärk on luua kõikidele krediidiasutustele võrdsed võimalused.

5.7.2 Ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteem

Järelevalve alla kuuluvad pangad saavad esitada IMASi veebiportaali kaudu järelevalveprotsessidega seotud teavet, jälgida nende käsitlemise kulgu ning vahetada teavet järelevalveekspertidega digitaalselt ja turvaliselt

Ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteem (IMAS) on ühine IT-platvorm, mis toetab Euroopa pangandusjärelevalveasutusi nende igapäevaülesannetes. 2020. aastal kohandati IMASi töövooge, mida kasutasid kõik ühised järelevalverühmad ning ühtse järelevalvemehhanismi horisontaalsed ja erifunktsioonid. Selle eesmärk oli toetada COVID-19-st tingitud olukorra jälgimist ja sellega seotud järelevalvemeetmeid, tagades järjepidevuse ja võrreldavuse pankade puhul ja SREPi hinnangus. Tehti ka muid erakorralisi struktuurseid uuendusi, et suurendada süsteemi kasutatavust ja jõudlust. Samuti kohandati IMASi EKP pangandusjärelevalve uue ülesehituse põhjal. IDRA (IMASi andmearuandlus ja -analüütika) aruandlusteenust, mis võeti kasutusele 2019. aastal, täiendati uute analüüsivahenditega, mille abil saab välja võtta ja uurida SREPi tegemiseks vajalikke järelevalveandmeid. 2020. aasta oktoobris käivitati uus veebiteenus – IMASi veebiportaal –, et tagada järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele turvaline digikeskkond, kus saab sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise taotluste esitamisel suhelda järelevalveekspertidega. IMASi veebiportaal muudab järelevalvemenetluste käigu järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste jaoks läbipaistvamaks ning vähendab operatsiooniriski ja järelevalveasutuste käsitsi tehtavat tööd.


6 Eelarvega seotud aruandlus

6.1 2020. aasta kulud

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peavad EKP-l olema oma järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid. Neid vahendeid rahastatakse EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest järelevalvetasudest.

Järelevalveülesannete täitmisel tekkivad kulud on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad. Need kulud hõlmavad EKP pangandusjärelevalve funktsiooni otseseid kulusid. Järelevalvefunktsiooni täitmisel kasutatakse ka EKP olemasolevate tugitegevusharude osutatavaid ühiseid teenuseid.[84]

EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. EKP nõukogu võtab vastu EKP aastaeelarve EKP juhatuse ettepanekul ning pärast järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega pangandusjärelevalvet puudutavates küsimustes konsulteerimist. EKP nõukogu abistab eelarvekomitee (BUCOM), kuhu kuuluvad kõigi eurosüsteemi keskpankade ja EKP esindajad. Eelarvekomitee abistab EKP nõukogu, esitades talle hinnangud eelarve planeerimist ja järelevalvet käsitlevate EKP aruannete kohta.

2020. aastal moodustasid EKP järelevalveülesannetega seotud tegelikud aastakulud 535,3 miljonit eurot. Seda on 2019. aasta tegelike kuludega võrreldes veidi vähem (0,3%).

Tabel 6

EKP järelevalveülesannete kulud funktsioonide kaupa (2018–2020)

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevas 2019. aasta aruandes, mis avaldati 2020. aasta märtsis, prognoosis EKP, et 2020. aastal võivad kulud küündida 603,7 miljoni euroni. Nagu selles aruandes juba selgitati, pidi EKP COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aastal oma tegevuse tähtsuse järjekorda märkimisväärselt muutma. See kajastus ka tegelikes kuludes. Kohapealset tegevust, näiteks korrapäraseid pangakülastusi ja kohapealseid kontrolle, sujundati oluliselt ning selle tulemusel vähenesid märgatavalt tavapärased kulud, nt kulud tööreisidele. Peale selle lükati edasi esialgu kavandatud Euroopa-ülene stressitest, mida juhib Euroopa Pangandusjärelevalve.

Tabelis 6 esitatud liigitusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks iga-aastastest järelevalvetasudest kaetavate iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel olenevalt nende järelevalvestaatusest (oluline või vähem oluline). Järelevalvetasude määruse artiklis 8[85] kindlaksmääratud metoodikas iga-aastaste järelevalvetasude jagunemise kohta on sätestatud, et horisontaalsete ülesannete ja eriteenustega seotud kulud jaotatakse proportsionaalselt, lähtudes oluliste krediidiasutuste järelevalve kogukulust ja vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve järelevaatamise kulust. Iga rühma kohta esitatud kulud sisaldavad ka proportsionaalset osa EKP tugitegevusharude osutatud ühistest teenustest.

Kooskõlas EKP eesmärgiga suurendada läbipaistvust ja aruandekohustust, on EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude aruandlust kohandatud. Tabelis 7 on esitatud üksikasjalikum teave kulude kohta täidetud ülesannete kaupa, eelkõige järgmiste ülesannete kaupa:

  • tegevuskohaväline järelevalve, mis hõlmab kulusid, mis on seotud EKP osalemisega ühistes järelevalverühmades ning vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevaatamistegevuses;
  • EKP osalemine kohapealsetes kontrollides, sealhulgas piiriülestel missioonidel;
  • poliitika-, nõuande- ja regulatiivfunktsioonid, sealhulgas olulisuse hindamised, tegevusload, koostöö teiste asutustega, metoodika ja kavandamine, järelevalvekvaliteedi tagamine, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused jne;
  • kriisiohje;

EKP kulud kajastavad järelevalveprioriteetide muutumist, mille tingis pandeemia

  • makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded, sealhulgas ülesanded, mis on seotud stressitestide ja järelevalvepoliitikaga;
  • järelevalvestatistika, mis on seotud andmete aruandlusraamistikuga;
  • järelevalvenõukogu, selle sekretariaadi ja õigusteenustega seonduv otsustusprotsess.

Tabel 7

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud (üksikasjalik jaotus)

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

2020. aastal vähenesid kulud tööreisidele ning konsultantide tugiteenustele, mis olid seotud oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste otsese järelevalve tegevusega, kuid andmehalduse, otsustusprotsessi ning poliitika- ja järelevaatamisfunktsioonidega seotud kulud suurenesid. Muude tegevuskulude vähenemist tasakaalustas osaliselt punktis 5.1 kirjeldatud kinnitatud ametikohtade arvu suurenemine.

Mis puutub tööreisidesse, siis 2020. aastal vähenesid EKP kulud üle 80% ja moodustasid 2,4 miljonit eurot. Sisemiste ressursside täiendamiseks kasutab EKP väliskonsultantide teenuseid, et hankida eriteadmisi, või integreeritud konsultatsiooniteenust kvalifitseeritud majasisese töötaja juhendamisel ajutise ressursinappuse katmiseks. Kokku kulutas EKP 2020. aastal põhiliste järelevalveülesannetega seotud konsultatsiooniteenustele 30,4 miljonit eurot, mis on 38,3 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal. Vähenemise peamine põhjus oli sisemudelite sihipärase läbivaatamise lõpetamine 2020. aastal. Välise toe kulud ulatusid 2020. aastal 3,3 miljoni euroni võrreldes 34,9 miljoni euroga 2019. aastal. 2020. aastal kulutati 14,6 miljonit eurot põhjalikku hindamisse kaasatud välisressurssidele ning veel 0,3 miljonit eurot kulus Brexitiga seotud ettevalmistustele. EKP kulutas 4,6 miljonit eurot välisressurssidele, mis olid kaasatud korraliste kohapealse järelevalve ülesannete täitmisse, sealhulgas piiriüleste missioonide tegemisse. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud 1. peatükis.

Diagramm 30

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud kulukategooriate kaupa

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

Peale kulude üksikasjalikuma jaotuse järelevalveülesannete kaupa võtab EKP kasutusele ka uue aruandlusmeetodi kulude jaotamiseks kulukategooriate kaupa nende kulude ja ühiste teenuste põhjal, mis on otseselt seotud EKP pangandusjärelevalvega. Selle vaatenurga keskmes on kulude eesmärk ja seda toetab kulude jaotamise täiustatud süsteem, mis võimaldab suurendada aruandluse võimekust.

Otseselt seotud kulud koosnevad põhiliste järelevalvetöötajate kuludest, järelevalvealaste algatusprojektide kuludest (sealhulgas Brexiti ja põhjalike hindamistega seotud kuludest), muudest tegevuskuludest, näiteks tööreisid ja koolitus, ning kuludest spetsiaalsele infotehnoloogiale, näiteks IMASile ja STARi (stressitestide aruandluse) platvormile.

Ühiste teenuste kategooria hõlmab teenuseid, mida kasutavad nii keskpanganduse funktsioon kui ka pangandusjärelevalve funktsioon ning mis on koondatud järgmiselt: tööruumide ja vahenditega seotud teenused, personaliteenused, ühised infotehnoloogia teenused, ühised õigus-, auditi- ja haldusteenused, kommunikatsiooni- ja tõlketeenused ning muud teenused. Ühiste teenuste kulud jagatakse iga funktsiooni vahel, kasutades selleks kulude jaotamise mehhanismi, mis tugineb valdkonna standardsetele parameetritele, näiteks täistööajale taandatud ametikohad, kontoripind ja tõlkepäringute arv. Et EKP on võtnud oma kindlaks eesmärgiks suurendada märgatavalt tõhusust, täiustab ta korrapäraselt kulude jaotamise parameetreid.

Otseselt seotud kulud moodustasid 2020. aastal 284,5 miljonit eurot ehk 53% tegelikest kuludest, mille kogusumma oli 535,3 miljonit eurot. Ühiste teenuste osa sellest oli 250,8 miljonit eurot ehk 47% kogusummast. Peaaegu kõik summad, mida kulutati eelmisel aastal avaldatud prognoosiga võrreldes vähem, tulenesid 2020. aastal otseselt seotud kuludest. Nõudlus ühiste teenuste järele püsis suur, mis tähendab, et tegelikud kulud moodustasid 100% kavandatud kuludest. Näiteks oli märkimisväärne nõudlus ühiste infotehnoloogia teenuste järele, sest enamik töötajaid tegi kaugtööd. Samamoodi kasutati sageli tööruumide ja vahenditega seotud teenuseid. Nende teenuste püsikulud on suured ja mõne kulukategooria tähtsuse järjekorda muudeti, et tagada ohutu töökeskkonna säilimine EKP ruumides.


6.2 Pangandusjärelevalve tasude väljavaade 2021. aastaks

EKP järelevalveülesannete kulud peaks 2021. aastal eeldatavasti naasma tavapärasele tasemele

2021. aasta järelevalve kavandamist ja järelevalveprioriteete ümbritseb ikka veel suur ebakindlus, sest EKP reageerib välisteguritele paindlikult ka edaspidi. Praeguses varajases seisus eeldatakse siiski naasmist otseselt seotud põhilistest järelevalveülesannetest tuleneva tavapärasema kulutaseme juurde. Selle tagajärjel kasvavad 2021. aasta kulud eelduste kohaselt 2020. aasta tegelike kuludega võrreldes 11%, mis on sellegipoolest 2020. aastaks avaldatud prognoosist 2% vähem.

Tabel 8

EKP pangandusjärelevalve prognoositud kulud 2021. aastal funktsioonide kaupa

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.

2022. aastal nõutav iga-aastane järelevalvetasu 2021. aasta eest selgub alles tasuperioodi lõpus ning moodustab kogu aasta tegelikud kulud, mida on kohandatud summadega, mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi või mida nõuti üksikutelt pankadelt eelmiste tasuperioodide eest, laekunud viivise ja saamata jäänud tasudega. Eri kategooriatesse kuuluvatelt krediidiasutustelt nõutava kogusumma suhtarv on prognoosi kohaselt 93% oluliste krediidiasutuste ja 7% vähem oluliste krediidiasutuste puhul.

Tabel 9

EKP järelevalveülesannetega seotud 2021. aasta prognoositud kulud

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.


6.3 2020. aasta järelevalvetasude raamistik

Koos ühtse järelevalvemehhanismi määrusega moodustab EKP järelevalvetasude määrus õigusraamistiku, mille alusel EKP kogub iga-aastast tasu järelevalveülesannetega seotud kulude katteks. Järelevalvetasude määruses ja sellega seotud otsuses[86] nähakse ette: i) iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramise meetodid; ii) järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste järelevalvetasu arvutamise meetodid; iii) iga-aastase järelevalvetasu kogumise meetodid.


6.4 EKP järelevalvetasude raamistiku muudatuste rakendamise edusammud

EKP rakendab 2020. aasta tegelike kulude puhul arvete tagantjärele väljastamise süsteemi

2020. aasta oli üleminekuaasta, sest EKP rakendab nüüd järelevalvetasude puhul arvete tagantjärele väljastamise süsteemi ja on teinud muudatusi, mis tulenesid EKP järelevalvetasude raamistiku läbivaatamisest 2019. aastal. Selle tagajärjel ei esitatud 2020. aastal 2020. aasta tasuperioodi eest ühtegi iga-aastaste järelevalvetasude arvet. Esialgu kavandatakse tasude eest arved väljastada 2021. aasta mais. Et minna tasude eelneva nõudmise süsteemilt üle tasude tagantjärele nõudmise süsteemile, lisatakse nõutavale tasule ka 2019. aasta tasuperioodi ülejääk.

Raamistiku muudatuste rakendamisel on tehtud jõudsaid edusamme. Lõpule on jõudmas tehnilised muudatused, mis on vajalikud uueks keelekasutuse korraks, mille kohaselt hakkab EKP tasu maksmise teateid väljastama kõigis ELi ametlikes keeltes. Samuti on hakatud taaskasutama EKP järelevalveandmeid, kaotades tasutegurite eraldi esitamise nõude enam kui 90%-le järelevalve alla kuuluvale üksusele ja grupile. Uue protsessiga kaasneb pikendatud ehk 15 päeva kestev märkuste esitamise ajavahemik, mis võimaldab pankadel kontrollida oma andmeid tasutegurite kohta ja esitada vajaduse korral parandusi. Kontrollimise protsess algab 2021. aasta jaanuari keskel. Peale selle kehtestati uus teatamismenetlus nendele järelevalve alla kuuluvatele gruppidele, mis otsustasid jätta oma tasu arvutusest välja mitteosalevates liikmesriikides ja kolmandates riikides asutatud tütarettevõtjate varad. Kooskõlas EKP otsusega[87] pidid need grupid teatama EKP-le oma otsusest hiljemalt 30. septembril 2020. 8. detsembril 2020. aastal pikendas EKP ühekordselt ja erandkorras seda tähtaega, lubades järelevalve alla kuuluvatel gruppidel esitada teateid 30. detsembrini 2020. 2020. aasta järelevalvetasude tsükli suhtes rakendatud ühekordne erand kehtestati seetõttu, et uus teatamismenetlus võeti kasutusele järelevalvetasude muudetud raamistiku põhjal ajal, mil COVID-19 oli mõjutanud paljusid krediidiasutusi ja häirinud nende tööprotsesse. 2021. aastal on teadete esitamise tähtpäev taas tavapärane ehk 30. september. Et tulevaste tsüklite raames toimuvat protsessi parandada, kavatseb EKP teatamismenetlust veelgi automatiseerida.


6.5 2020. aasta tasuperioodi eest nõutav kogusumma

EKP nõuab 2020. aasta eest järelevalvetasu 514,3 miljonit eurot

2020. aasta tasuperioodi eest 2021. aastal nõutav iga-aastane järelevalvetasu moodustab 514,3 miljonit eurot. See lähtub 2020. aasta tegelikest kulutustest, mis ulatuvad 535,3 miljoni euroni ja mida on kohandatud järgmiste summadega: i) 22,0 miljoni euro suurune ülejääk, mis kanti üle 2019. aasta tasuperioodist[88], ja ii) 1,0 miljonit eurot (netoarvestuses), mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi, ning muud kohandused, sealhulgas laekunud viivis.

Iga-aastastest järelevalvetasudest kaetav summa jaotatakse kahte ossa, lähtudes järelevalve alla kuuluvate üksuste staatusest ehk sellest, kas need on olulised või vähem olulised. Jaotuses kajastub EKP järelevalve ulatuse määr.

Tabel 10

Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised kokku

(miljonites eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Tabelis esitatud kogu- ja alamsummad ei pruugi ümardamisest tingituna ühtida.


6.6 Individuaalsed järelevalvetasud

Pankade tasandil arvutatakse tasud panga olulisuse ja riskiprofiili järgi, kasutades järelevalve alla kuuluvate pankade iga-aastaseid tasutegureid. Valdava osa pankade puhul esitatakse andmed eelneva aasta 31. detsembriks. Pankade korral, mille üle tehakse tasuperioodil kõrgeimal konsolideerimistasemel järelevalvet esimest korda,[89] võtab EKP arvesse panga teatatud koguvarad ja koguriskipositsiooni 31. detsembrile lähima kuupäeva seisuga ning kasutab neid näitajaid muutuva tasukomponendi arvutamisel kõikide kuude puhul, mille eest tasuvõlgnik järelevalvetasu maksma peab. Iga panga kohta arvutatud järelevalvetasu tuleb teha aastamaksena.

Joonis 4

Muutuv tasukomponent määratakse kindlaks panga olulisuse ja riskiprofiili järgi

Järelevalvetasu arvutatakse ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel. Tasu sisaldab muutuvat tasukomponenti ja minimaalset tasukomponenti. Viimast kohaldatakse võrdselt kõikide pankade suhtes ja see põhineb 10%-l nõutavast kogusummast. Kõige väiksemate oluliste pankade (varade koguväärtusega 10 miljardit eurot või vähem) minimaalne tasukomponent poolitatakse. 2020. aastast on ka väikeste vähem oluliste krediidiasutuste (varade koguväärtusega 1 miljard eurot või vähem) minimaalset tasu vähendatud poole võrra.

Järelevalvetasude määruse artiklis 7 on sätestatud, et järgmised panga olukorra muudatused nõuavad asjaomase järelevalvetasu muutmist: i) järelevalvealuse üksuse järelevalvestaatuse muudatus, st üksus liigitatakse ümber olulisest vähem oluliseks või vastupidi; ii) uuele järelevalvealusele üksusele tegevusloa andmine või iii) olemasoleva tegevusloa tühistamine. Eelmiste tasuperioodidega seotud muudatused, mille tulemusel tehti uued EKP järelevalvetasuotsused, moodustasid 2020. aastal kokku 1,0 miljonit eurot, mis lisatakse iga-aastastele järelevalvetasudele, mille eest väljastatakse arved 2021. aastal.

Lisateave järelevalvetasude kohta on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Neid veebilehti täiendatakse korrapäraselt ja need avaldatakse kõigis ELi ametlikes keeltes.


6.7 Muud pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised

EKP-l on õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi pankade usaldatavusnõudeid käsitlevates ELi õigusaktides (sh EKP järelevalveotsused) sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest. Nendega seotud laekumisi ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Järelevalvetasude määrusega on tagatud, et kolmandatele isikutele makstavad kahjutasud ja EKP-le järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavad halduskaristused (sanktsioonid) ei mõjuta järelevalvetasu.

Järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud halduskaristused kajastatakse laekumistena EKP tulude ja kulude aruandes. 2020. aastal ei olnud järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustega seotud laekumisi, sest sanktsioone ei kehtestatud.[90]


7 EKP vastuvõetud õigusaktid

EKP vastuvõetud õigusaktid hõlmavad määruseid, otsuseid, suuniseid, soovitusi ja juhiseid riiklikele pädevatele asutusele (kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 9 lõike 1 punktiga 3 ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikliga 22). Selles punktis on loetletud pangandusjärelevalvet käsitlevad õigusaktid, mille EKP võttis vastu 2020. aastal ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja/või EKP veebisaidil. Loetelu hõlmab ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud õigusakte ja muid asjakohaseid õigusakte.


7.1 EKP määrused

EKP/2020/22
Euroopa Keskpanga 9. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/605, millega muudetakse määrust (EL) 2015/534 järelevalvealase finantsteabe aruandluse kohta (ELT L 145, 7.5.2020, lk 1)


7.2 Muud EKP õigusaktid (v.a määrused)

EKP/2020/1
Euroopa Keskpanga 17. jaanuari 2020. aasta soovitus dividendi jaotamise põhimõtete kohta (ELT C 30, 29.1.2020, lk 1)

EKP/2020/16
Euroopa Keskpanga 20. märtsi 2020. aasta suunis (EL) 2020/497 teatavate andmete kandmise kohta asutuste ja filiaalide andmete registrisse riiklike pädevate asutuste poolt (ELT L 106, 6.4.2020, lk 3)

EKP/2020/19
Euroopa Keskpanga 27. märtsi 2020. aasta soovitus dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/1 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT C 102I, 30.3.2020, lk 1)

EKP/2020/30
Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1015 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) vahel (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 1)

EKP/2020/31
Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1016 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4)

EKP/2020/32
Euroopa Keskpanga 25. juuni 2020. aasta suunis (EL) 2020/978 kaalutlusõiguse kasutamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 2 punkti d alusel seoses piirmääraga, mille alusel riiklikud pädevad asutused hindavad tähtajaks tasumata krediidi olemusega nõuete olulisust vähem oluliste krediidiasutuste osas (ELT L 217, 8.7.2020, lk 5)

EKP/2020/35
Euroopa Keskpanga 27. juuli 2020. aasta soovitus dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/19 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT C 251, 31.7.2020, lk 1)

EKP/2020/39
Euroopa Keskpanga 15. septembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1331, millega volitatakse tööüksuste juhte tegema sobivust ja nõuetekohasust käsitlevaid delegeeritud otsuseid ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2017/936 (ELT L 312, 25.9.2020, lk 34)

EKP/2020/40
Euroopa Keskpanga 15. septembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1332, millega volitatakse tööüksuste juhte tegema delegeeritud otsuseid järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisuse kohta ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2017/937 (ELT L 312, 25.9.2020, lk 36)

EKP/2020/41
Euroopa Keskpanga 15. septembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1333, millega volitatakse tööüksuste juhte tegema delegeeritud otsuseid omavahendite kohta ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2018/547 (ELT L 312, 25.9.2020, lk 38)

EKB/2020/42
Euroopa Keskpanga 15. septembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1334, millega volitatakse tööüksuste juhte tegema delegeeritud otsuseid riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/323 (ELT L 312, 25.9.2020, lk 40)

EKP/2020/43
Euroopa Keskpanga 15. septembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1335, millega volitatakse tööüksuse juhte tegema delegeeritud otsuseid krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2019/1377 (ELT L 312, 25.9.2020, lk 42)

EKP/2020/44
Euroopa Keskpanga 16. septembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1306 keskpankade vastu olevate teatavate nõuete ajutise väljajätmise kohta koguriskipositsiooni näitajast seoses COVID-19 pandeemiaga (ELT L 305, 21.9.2020, lk 30)

EKP/2020/62
Euroopa Keskpanga 15. detsembri 2020. aasta soovitus dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/35 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT C 437, 18.12.2020, lk 1)

Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu kodukorra 23. juuli 2020. aasta muudatus 1/2020 (ELT L 241, 27.7.2020, lk 43)

© Euroopa Keskpank, 2021

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Saksamaa
Telefon +49 69 1344 0
Veebisait www.bankingsupervision.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Käesolevas aruandes sisalduvad andmed on esitatud 31. detsembri 2020. aasta seisuga.

Erialaterminid on avaldatud ühtse järelevalvemehhanismi sõnastikus (üksnes inglise keeles).

HTML ISBN 978-92-899-4710-7, ISSN 2443-5902, doi:10.2866/278514, QB-BU-21-001-ET-Q


[1]Vt „EKP pikendab dividendide jaotamata jätmist käsitlevat soovitust 2021. aasta jaanuarini ja täpsustab puhvrite taastamise ajakava“, EKP 28. juuli 2020. aasta pressiteade (inglise keeles), ning „EKP palub pankadel hoiduda dividendide jaotamisest või piirata seda 2021. aasta septembrini“, EKP 15. detsembri 2020. aasta pressiteade (inglise keeles). Vt ka infokast 1. EKP pangandusjärelevalve võetud meetmed COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks.
[2]Lisateavet kapitali muutuste kohta vt 2020. aasta SREPi koondtulemused (inglise keeles).
[3]Vt infokast 1. EKP pangandusjärelevalve võetud meetmed COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks.
[5]Lisateavet IT- ja küberriski kohta vt punktist 1.2.6.
[6]Lisateavet vt pressiteatest ja lisatud esitluselt.
[7]Lisateavet vähem oluliste krediidiasutuste sektori hindamise kohta vt punktist 1.4.
[8]Vt ka punkt 1.2.1. 2020. aasta järelevalveprioriteedid ja SREPi pragmaatiline lähenemisviis.
[9]2020. aasta kolmanda kvartali näitaja on esitatud aasta arvestuses.
[10]Vt infokast 1. EKP pangandusjärelevalve võetud meetmed COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks.
[11]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).
[13]Euroopa Pangandusjärelevalve 23. juuli 2020. aasta suunised 2020. aasta pragmaatilise järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi kohta seoses COVID-19 kriisiga (EBA/GL/2020/10).
[16]Viivislaenude suuniste kohaselt peavad suurema viivislaenude osakaaluga olulised krediidiasutused (edaspidi „suure viivislaenude osakaaluga pangad“) esitama oma viivislaenude ja sundtäitmisel olevate varade vähendamise strateegiad ning määratlema oma portfelli mahu vähendamise keskpika perioodi eesmärgid ning neid igal aastal ajakohastama.
[18]Euroopa Pangandusjärelevalve 2. aprilli 2020. aasta suunised COVID-19 kriisi kontekstis kohaldatavate seadusandlike ja muude kui seadusandlike laenumaksete moratooriumide kohta (EBA/GL/2020/02).
[19]Euroopa Pangandusjärelevalve 31. oktoobri 2018. aasta suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta (EBA/GL/2018/06).
[20]Küberintsidendist, st tuvastatud võimalikust (nii pahatahtlikust kui ka juhuslikust) infoturbe rikkumisest, tuleb teatada EKP-le, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) rikkumine võib avaldada rahalist mõju vähemalt 5 miljoni euro ulatuses või vähemalt 0,1% ulatuses esimese taseme põhiomavahenditest; 2) intsidendist on teatatud avalikult või see põhjustab mainekahju; 3) intsidendist on väljaspool tavapärast teatamiskorda teatatud infojuhile; 4) pank on teavitanud intsidendist infoturbeintsidentidega tegelevale rühmale / küberturbe intsidentide lahendamise üksusele, julgeolekuasutusele või politseile; 5) rakendatud on avariitaaste või talituspidevuse korda või esitatud on küberkindlustuse nõue; 6) rikutud on õiguslikke või regulatiivseid nõudeid või 7) pank kasutab sisemisi kriteeriume ja eksperdihinnangut (sealhulgas arvestab võimalikku süsteemset mõju) ning otsustab teavitada EKPd.
[21]SREPi IT-riskide küsimustiku tulemusi käsitlev aastaaruanne, valdkonnale antav tagasiside, juuni 2020.
[22]Küberintsidentidele reageerimise ja nendest taastumise tõhusad tavad, nõuandedokument, finantsstabiilsuse nõukogu, 20. aprill 2020.
[23] Tegevusliku vastupanuvõime põhimõtted, Baseli pangajärelevalve komitee, august 2020.
[24] Euroopa Pangandusjärelevalve 29. novembri 2019. aasta suunised IKT- ja turvariskide juhtimiseks (EBA/GL/2019/04).
[25]Vt näiteks „Brexit: aeg võtta kasutusele Brexiti-järgsed ärimudelid“, EKP pangandusjärelevalve 12. veebruari 2020. aasta järelevalveuudiskiri, ning „Brexit: pangad peaksid valmistuma aasta lõpuks ja järgnevateks aastateks“, EKP pangandusjärelevalve 18. novembri 2020. aasta järelevalveuudiskiri.
[26]Kaasa arvatud sisemudelite sihipärase läbivaatamisega seotud otsused ja välja arvatud lisatingimusi käsitlevad järelotsused.
[27]Analüüs koostati valimi alusel, mis koosnes 134 kohapealsest kontrollist, mille lõplikud aruanded avaldati 2019. aasta oktoobrist 2020. aasta oktoobrini.
[28]Võrreldes eelnevate aastatega on üldarvud väiksemad, sest kohapealsete kontrollide programm katkestati pärast COVID-19 pandeemia puhkemist.
[29]Euroopa Pangandusjärelevalve 23. juuli 2020. aasta suunised 2020. aasta pragmaatilise järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi kohta seoses COVID-19 kriisiga (EBA/GL/2020/10).
[30]Euroopa Pangandusjärelevalve 2. aprilli 2020. aasta suunised COVID-19 kriisi kontekstis kohaldatavate seadusandlike ja muude kui seadusandlike laenumaksete moratooriumide kohta (EBA/GL/2020/02).
[31]Vähem oluliste krediidiasutuste SREPi metoodika põhineb EBA väljatöötatud SREPi suunistel ning tugineb EKP oluliste krediidiasutuste käsitlusviisile ja olemasolevatele riiklikele metoodikatele. 2019. aastal rakendati seda metoodikat kõrge prioriteediga vähem oluliste krediidiasutuste suhtes ning 2020. aastal plaaniti seda kohaldada kõikide vähem oluliste krediidiasutuste suhtes.
[32] Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
[33]BNP Paribas, Deutsche Bank, Groupe BPCE, Groupe Crédit Agricole, ING Bank, Santander, Société Générale ja UniCredit.
[34]Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 5 lõikega 2 võib EKP kohaldada i) asjaomase kapitalipuhvri rangemaid nõudeid, kui on ette näinud riiklikud asutused, ja ii) karmimaid meetmeid süsteemsete või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide käsitlemiseks.
[35]Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 27. mai 2020. aasta soovitus väljamaksete piiramise kohta COVID-19 pandeemia ajal (ESRB/2020/7) (ELT C 212, 26.6.2020, lk 1).
[37]Vt „EKP avaldab kliima- ja keskkonnariske käsitleva juhendi lõppversiooni pankadele“, EKP 27. novembri 2020. aasta pressiteade.
[38]EKP on juba kolmandat aastat järjest paigutanud kliimariskid oluliste mõjuritena pangandussüsteemi käsitlevale ühtse järelevalvemehhanismi riskikaardile.
[39] Vt ka EKP järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enria põhikõne Euroopa Keskpanga kliima- ja keskkonnariskide veebiseminaril 17. juunil 2020.
[40]Vt kliimariski süvaanalüüs EKP aruandes pankade ICAAPiga seotud tavade kohta.
[41]Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).
[42]Need kriteeriumid on sätestatud ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõikes 4.
[43]Detsembris 2020 avaldatud oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste nimekiri kajastab i) järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele kuni 30. novembrini 2020 (kaasa arvatud) teatavaks tehtud olulisust käsitlevaid otsuseid ning ii) muid enne 1. novembrit 2020 jõustunud muudatusi grupistruktuurides.
[44]Järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu kahanemise põhjustas metoodiline muudatus ja see on konkreetselt seotud Slovakkia kolme üksusega.
[45]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1). Vt ka „EKP hinnangu kohaselt on Läti pank AS PNB Banka maksejõuetu või jääb tõenäoliselt maksejõuetuks“, EKP 15. augusti 2019. aasta pressiteade (inglise keeles).
[46]Nende hulka kuulub ka mõni täiendavate mittetegevjuhtkonna kohtade taotlus.
[47]Mõni otsus hõlmab enam kui üht tegevusloa hindamist (nt ühe ja sama olulise krediidiasutuse mitme juhtorganiliikme sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine või olulise osaluse omandamine eri tütarettevõtjates ühe tehingu tulemusel). Mõned tegevusloamenetlused, näiteks üleeuroopalise tegevusloa andmise ja aegumismenetlused, ei nõua ametlikku EKP otsust.
[48] Need otsused viitavad sellistele menetlustele, mille suhtes kohaldatakse delegeerimisraamistikke, mis on kinnitatud Euroopa Keskpanga 16. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2017/935 sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (EKP/2016/42) (ELT L 141, 1.6.2017) ning Euroopa Keskpanga 23. juuli 2019. aasta otsuses (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2019/23) (ELT L 224, 28.8.2019).
[49]„Segafinantsvaldusettevõtja“ on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1) (finantskonglomeraatide direktiiv), artikli 2 lõikes 15 kui „emaettevõtja, välja arvatud reguleeritud üksus, mis moodustab koos oma tütarettevõtjatega, millest vähemalt üks on ühenduses asuva peakontoriga reguleeritud üksus, ja muude üksustega finantskonglomeraadi“. Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikli 2 punktiga 20 kvalifitseerub segafinantsvaldusettevõtja järelevalve alla kuuluvaks üksuseks, kui see vastab raammääruse artikli 2 punkti 21 alapunktis b sätestatud tingimustele.
[50]Vt punkt 5.3. Läbipaistvus ja teabevahetus.
[51]EKP algatab avaliku konsultatsiooni konsolideerimisega seotud järelevalvepõhimõtete kohta“, EKP 1. juuli 2020. aasta pressiteade (inglise keeles).
[52]„Riskihaldus ja sisekontroll“ hõlmab mehhanisme või protsesse, mille üksus peab sisse seadma teda ohustavate või võimalike riskide piisavaks kindlakstegemiseks ja juhtimiseks ning nendest teatamiseks. „Juhtorgani funktsioonid“ näitab, mil määral täidavad oma kohustusi isikud, kes krediidiasutuse tegevust tegelikult juhivad, või need, kelle pädevuses on krediidiasutuse strateegia ja eesmärkide kehtestamine ja tegevuse üldine suunamine ning kes teevad järelevalvet ja kontrolli juhtkonna otsuste tegemise üle.
[53]Vt „Korduma kippuvad küsimused, milles käsitletakse EKP järelevalvemeetmeid koroonaviirusele reageerimisel“, viimati ajakohastatud 15. detsembril 2020 (inglise keeles).
[54]Üldine taastumissuutlikkus on ulatus, milles finantsseisundi taastamise valikuvõimalused võimaldavad pangal stressiolukorra järel finantsseisundit taastada.
[55]Lisateavet COVID-19 mõju kohta pankade üldisele taastumissuutlikkusele vt järelevalveuudiskirja 2021. aasta veebruari väljaande artiklist „COVID-19 toob esile puudused pankade finantsseisundi taastamise kavades“.
[56]Vt A. Enria ja E. Fernandez-Bollo „Pangandusliitu kuuluvate pangagruppide piiriülese lõimumise edendamine“, järelevalveblogi, EKP pangandusjärelevalve, 2020. aasta oktoober.
[57]Vt punkt 3.1. Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga.
[58]Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1015 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) vahel (EKP/2020/30) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 1) ning Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1016 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4). Samal ajal jõustus kokkulepe Bulgaaria leevi ja Horvaatia kuna lisamise kohta vahetuskursimehhanismi ERM II.
[59]Vt „EKP lõpetab Horvaatia viie panga põhjalikud hindamised“, EKP 5. juuni 2020. aasta pressiteade (inglise keeles).
[60]Bulgaaria puhul lõpetati põhjalik hindamine kooskõlas EKP järelevalveülesannete täitmist käsitleva 2019. aasta aruandega 26. juulil 2019. aastal.
[62]Vt „Baseli pangajärelevalve komitee koordineerib poliitilist ja järelevalvetegevust COVID-19 kriisile reageerimisel“, Baseli pangajärelevalve komitee 20. märtsi 2020. aasta pressiteade (inglise keeles).
[64]Vt „Baseli pangajärelevalve komitee kehtestab lisameetmed COVID-19 mõju leevendamiseks“, Baseli pangajärelevalve komitee 3. aprilli 2020. aasta pressiteade (inglise keeles).
[66]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12), artikkel 16.
[68]Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).
[70]Organisatsiooni kujundamise ühe juhtpõhimõtte kohaselt tuleks kaaluda allüksuste moodustamist, kui osakonnale ettenähtud ametikohtade arv on ületatud enam kui 15 töötajaga. Pangapõhise tasandi järelevalvega tegelevate tegevusharude puhul võib allüksuse moodustada kuue või enama töötaja korral. Muude pangandusjärelevalve tegevusharude puhul on eraldi allüksuse loomine põhjendatud kaheksa kuni kümne töötaja korral. Selle käsitlusega ühtlustatakse vastavalt juhtkonna juhitud allüksuste ja osakondade kontrolli ulatust.
[71]Täpsemalt vt „EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhusus“, Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 02/2018, I lisa.
[72]Juhtkomitee toetab järelevalvenõukogu tegevust ja valmistab ette selle koosolekuid. See koosneb järelevalvenõukogu esimehest ja aseesimehest, ühest EKP esindajast ja viiest riiklike järelevalveasutuste esindajast. Järelevalvenõukogu määrab viis riiklike järelevalveasutuste esindajat üheks aastaks rotatsioonipõhimõtte alusel, mis tagab riikide õiglase esindatuse.
[73]Nimetatud otsused viitavad aruandeperioodil lõpetatud või vastu võetud otsustele (st väljaminevad otsused). Järelevalveotsuste arv ei vasta nende tegevusloamenetluste arvule, millest EKPd aruandeperioodil ametlikult teavitati (st sissetulevad teatamismenetlused).
[74]Nendest 196 kiitis heaks kõrgema taseme juhtkond delegeerimisraamistiku raames.
[75]Järelevalvenõukogu kodukorra artikli 6.7 kohaselt võib otsuseid teha ka kirjaliku menetluse teel, välja arvatud juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm järelevalvenõukogu hääleõiguslikku liiget. Sellistel juhtudel lisatakse küsimus järelevalvenõukogu järgmise koosoleku päevakorda. Kirjaliku menetluse korral on järelevalvenõukogul tavaliselt vähemalt viis tööpäeva otsuse kaalumiseks.
[76] Vaidlustusnõukogu on EKP organ, kuhu kuuluvad liikmed, kes on nii isiklikult kui ka kollektiivselt EKPst sõltumatud. EKP nõukogu on neile usaldanud järelevalveküsimustes tehtud otsuste läbivaatamise, kui selleks esitatakse vastuvõetav läbivaatamistaotlus. Vaidlustusnõukogusse kuulub viis liiget: Jean-Paul Redouin (esimees), Concetta Brescia Morra (aseesimees), Javier Arístegui, André Camilleri ja Gerd Häusler. Kaks asendusliiget on René Smits ja Ivan Šramko.
[77]Vt ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 24 lõige 7.
[78]Euroopa Keskpanga 12. märtsi 2015. aasta suunis (EL) 2015/856, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2015/12) (ELT L 135, 2.6.2015, lk 29).
[79]EKP kõrgetasemeliste töötajate ühtse tegevusjuhendi artiklid 11, 12 ja 17.
[80]Otsuses EKP/2014/39 käsitletakse ka organisatsioonilisi aspekte.
[81]Euroopa Keskpanga 17. septembri 2014. aasta otsus Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta (EKP/2014/39) (ELT L 300, 18.10.2014, lk 57).
[82]Kapitalinõuete määruses on sätestatud krediidiasutuste aruandluskohustused finantsaruandluse (FINREP) ja ühtse aruandluse (COREP) raames. Nimetatud aruandluskohustusi on üksikasjalikumalt käsitletud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1). FINREP on raamistik finantsteabe kogumiseks pangandusasutustelt. COREP on raamistik 1. samba arvutustega seotud teabe kogumiseks.
[83]Ühtse järelevalvemehhanismi ülene andmete kogumise andmebaas on algatus, mille eesmärk on sujundada veelgi EKP ja riiklike pädevate asutuste kehtestatud järelevalvega seotud aruandlusnõudeid ning parandada sisejuhtimist. Selles kogutakse teavet kõikide andmepäringute kohta, mis on saadetud otsese järelevalve alla kuuluvatele krediidiasutustele, ning seda teavet kasutatakse pankadele saadetud andmepäringute läbipaistvuse suurendamiseks ja aruandluskoormuse analüüsimiseks.
[84]Ühiste teenuste hulka kuuluvad tööruumid ja vahendid, personalijuhtimine, haldusteenused, eelarve ja kontroll, raamatupidamisarvestus ning õigus-, kommunikatsiooni- ja tõlketeenused ning siseaudit, samuti statistika- ja infotehnoloogiateenused.
[85]Euroopa Keskpanga 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41).
[86]Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2019/2158 iga-aastase järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavate teguritega seotud andmete määratlemise ja kogumise meetodite ja korra kohta (EKP/2019/38) (ELT L 327, 17.12.2019, lk 99).
[87] Vt otsuse (EL) 2019/2158 artikkel 4.
[88]2020. aasta tasuperioodi üle kantud –22,0 miljoni euro suurune summa koosneb –23,1 miljonist eurost oluliste üksuste või oluliste gruppide eest ja 1,1 miljonist eurost vähem oluliste üksuste või vähem oluliste gruppide eest.
[89]Pärast 1. oktoobrit asutatud üksuste puhul koosneb nõutav järelevalvetasu üksnes minimaalsest tasukomponendist nende terviklike kuude eest, mil üksuse üle järelevalvet tehti.
[90]Lisateave järelevalveotsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise kohta on esitatud aruande punktis 2.2.