2021. aastal jätkasime võitlust mõjuga, mida koroonaviiruse pandeemia avaldab meie majandusele ja elule. Pandeemiast tingitud kriisi vastu võetud tugevad ja kooskõlastatud poliitikameetmed koos edusammudega vaktsineerimisel toetasid aasta jooksul kiiret taastumist. Euroala majandustoodang jõudis 2021. aasta lõpuks pandeemiaeelsele tasemele.

Erinevalt varasematest kriisidest oli pangandussektori finantspositsioon tugev, võimaldades toetada majandust ja tugevdada meie poliitikameetmeid. EKP pangandusjärelevalve meetmetega tagati, et pangad said võtta sujuvalt üle meie rahapoliitika meetmed, mille eesmärk oli säilitada kõigis majandussektorites soodsaid rahastamistingimusi. Kokkuvõttes päästeti rahapoliitika ja pangandusjärelevalve meetmetega hinnanguliselt üle miljoni töökoha.

Hoolimata tavapäratult kiirest taastumisest peame nüüd valmistuma kriisijärgseteks probleemideks. Pandeemia täielik mõju muutub järk-järgult nähtavaks. Kui pandeemia suhtes tundlikumate sektorite ettevõtete tegelik finantsseisund ilmsiks tuleb, võib see mõjutada varade kvaliteeti. Seetõttu jälgib Euroopa järelevalve tähelepanelikult krediidiriskide teket.

Samal ajal on pandeemia toonud kaasa põhjalikumaid muudatusi süsteemis, milles pangad tegutsevad. Digiteerimine on kiirenenud ja võitlus kliimamuutustega muutunud pakilisemaks. Vähese kasumlikkuse ja ülevõimsusega seotud pikaajalised probleemid võivad piirata pankade võimet kohaneda ning püsida konkurentsivõimeline, seistes silmitsi digi- ja rohepöördega. Vajalikud meetmed koosnevad kahest osast.

Esiteks peavad pangad parandama kulutõhusust ja kujundama ümber oma ärimudelid, keskendudes vastupanuvõimele ja pikaajalise väärtuse loomisele. See hõlmab edusamme kliima- ja keskkonnariskide lõimimisel olemasolevatesse strateegiatesse ning riskide haldamise protsessidesse. Pangad on selles valdkonnas ikka veel meie järelevalveootustele vastamisest kaugel.

Teine osa on pangandusliidu lõpuleviimine. Usaldusväärsem, lõimitum ja mitmekesisem finantssektor aitaks pääseda Euroopas ligi rohketele erasektori investeeringutele, mida on vaja digi- ja rohepöörde kiiremaks elluviimiseks.

Olen kindel, et see on võimalik. Nii nagu pangandussektor on andnud oma panuse kriisi edukasse lahendamisse, võib see aidata valmistada meie majandust ette rohelisemaks ja digitaalsemaks tulevikuks.

Sissejuhatav intervjuu järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enriaga

Milline oli 2021. aasta EKP pangandusjärelevalve jaoks?

Pandeemia tekitas 2021. aastal jätkuvalt kõigi, muu hulgas järelevalveasutuste jaoks probleeme. Mulle avaldab muljet tegevuslik vastupanuvõime, mida EKP on asutusena pandeemia ajal üles näidanud. Kuigi me ei saanud ikka veel teha nii palju kohapealseid kontrolle, kui oleksime soovinud, tegime siiski tõhusat järelevalvet. Pankadega hoidsime samuti küllaltki järjepidevalt kontakti, kuigi enamjaolt kaugtöö režiimis. Pidasime järelevalvenõukogus häid arutelusid ja suutsime enamikus küsimustes konsensusele jõuda. Hoolimata pandeemiast tingitud raskustest õnnestus meil suurendada koostööd ja meeskonnatööd EKP eri valdkondade vahel, Euroopa pangandusjärelevalves ning EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel. Sooviksin aga väga kolleegidega taas isiklikult kokku saada ning hakata jälle riiklikke pädevaid asutusi külastama, pankuritega näost näkku kohtuma ja kohapealseid kontrolle tegema.

Kuna 2021. aasta jooksul vähenes ebakindlus tuleviku pärast ja paranes makromajanduslik väljavaade, tühistasime enamiku erakorralistest meetmetest, mille olime kehtestanud, et aidata pankadel kriisi vahetu mõjuga toime tulla. Samuti asusime taas rakendama regulaarset järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP), olles 2020. aastal kasutanud pragmaatilist lähenemisviisi, et keskenduda pandeemiast tulenevatele raskustele. Esimest korda vaatlesime kliimariske struktuursel viisil, selgitades välja, kuivõrd pankade tavad kalduvad ikka veel meie järelevalveootustest kõrvale. Pärast viit aastat intensiivset tööd lõpetasime sisemudelite sihipärase läbivaatamise, mis kujutab endast verstaposti usaldusväärsuse ja järjepidevuse taastamisel seoses sisemudelite kasutamisega regulatiivsetel eesmärkidel. 2021 oli ka aasta, mil võtsime üle süsteemsete investeerimisühingute järelevalve pangandusliidus osalevates riikides. Järelevalvetööga kaasnesid alati jõupingutused meie ootuste selgeks edastamiseks pankadele ja teistele turuosalistele, et muuta meie poliitika läbipaistvamaks ning jagada järelevalve-eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Viimaks katsetasime uuenduslikku protsessi järelevalvetöö prioriteetide seadmiseks, mis peaks võimaldama meie meeskondadel keskenduda rohkem peamistele riskidele ja väiksemal määral koormavatele lahtrite täitmise ülesannetele.

Pandeemia on praeguseks kestnud kaks aastat. Kuidas pangad on Teie arvates sel ajal toime tulnud?

Euroopa pangad on pandeemia puhkemisest saadik näidanud üldiselt üles tugevat vastupanuvõimet. Minu arvates tuleneb see finantskriisijärgsetest reformidest, meie pikaajalistest jõupingutustest pankade kapitali, varade kvaliteedi ja likviidsuspuhvrite tugevdamiseks ning erakorraliste riiklike toetusmeetmete kiirest kasutuselevõtust. Pankade omavahendite suhtarvud on püsinud selle perioodi vältel vastupanuvõimelised ning nad on saanud jätkata laenude andmist kodumajapidamistele, väikeettevõtjatele ja muudele ettevõtetele. Praeguse seisuga ei ole selgeid tõendeid, mis viitaks varade kvaliteedi halvenemisele.

Kuigi euroala makromajanduslik ettevaade on üldiselt positiivne, valitseb ikkagi ebakindlus seoses sellega, kuidas pandeemia edasi areneb. Eelkõige on täheldatud mõnes pandeemia suhtes haavatavamas sektoris märke varjatud krediidiriskist. Lisaks pärsivad tarneahela häired kaubandust ja üldist majandustegevust. Finantsvõimendus on samuti finantssüsteemis kasvanud ning kuna see võib tekitada osale meie pankadest riske, peame olema valvsad. Intressimäära ja krediidiriski marginaali kohandamine teel taastumise poole võib suurendada paljude pankade krediidiriski ja kahjustada ka neid laenuandjaid, kellel on iseäranis suured riskipositsioonid seoses suure finantsvõimendusega mittepangast finantsasutustega. Sellele tuleb erilist tähelepanu pöörata.

Kokkuvõttes ütleksin aga, et Euroopa pangad on osutunud väga ränga kriisiga toimetulekul vastupanuvõimeliseks ja on palju paremas seisus kui pärast 2008. aasta kriisi.

Mis Teie arvates Euroopa pankadele edaspidi enim raskusi valmistab? Kas COVID-19 kriis on enamjaolt seljatatud?

Makromajanduslik väljavaade 2021. aastal õnneks paranes ja me ei oota enam viivislaenude lainet, mida kartsime pandeemia alguses. Sellegipoolest ei tohiks pangad valvsust kaotada. 2021. aasta positiivsed arengusuunad ajendasid panku eraldiste moodustamist võrreldes 2020. aastal nähtud kõrgtasemega märkimisväärselt vähendama. Riskitaseme hindamine tekitab aga jätkuvalt raskusi ja väljavaates on ikkagi märke varjatud krediidiriskist. Mittenõuetekohaselt teenindatavate laenude osakaal 2021. aastal ei kahanenud. Majutus- ja toitlustusteenuste ning lennutranspordi ja reisimisega seotud sektorites kasvasid sellised laenud aasta jooksul tuntavalt. Seega julgustame ka edaspidi pankasid krediidiriskidega ennetavalt tegelema ja hoidma hoolsalt silma peal oma laenuportfellidel, et märgata varade kvaliteedi võimalikku olulist halvenemist.

Lisaks on osa panku suurendanud oma riskipositsioone suure finantsvõimendusega äriühingust vastaspoolte suhtes, ületades meie varem edastatud järelevalveootused, ning osa puutub finantsvõimendusega kokku kaudselt riskifondide ja muude mittepangast finantsasutuste kaudu. Need pangad on iseäranis avatud intressimäära ja krediidiriski marginaali ootamatu kohandamisega seotud riskile, mis võib realiseeruda, kui madalate intressimäärdega keskkonnast väljumine kulgeb konarlikult. Sel juhul võime olla tunnistajaks märkimisväärsetele korrektuuridele varade hindades ja marginaalides, kulukale finantsvõimenduse vähendamisele ning negatiivse mõju ootamatule otsesele ja kaudsele ülekandumisele.

Samuti on liialt paljud Euroopa pangad ikka veel hädas vähese kasumlikkuse ja koormatud kulustruktuuridega: kulu ja tulu suhtarvude koondnäitajate dünaamika on alates 2015. aastast osutanud püsivale ebatõhususega seotud probleemile Euroopa pangandussektoris.

Positiivsest küljest on mitu panka käivitanud hiljuti põhjalikud ja tehnoloogiapõhised kulude optimeerimise kavad, kuigi läheb veel aega, enne kui kasumlikkuse ja kulutõhususe näitajad tänu nendele jõupingutustele paranevad. Oleme innustanud panku taas keskenduma oma ärimudelites pikaajalise väärtuse loomisele, sest usaldusväärne ja püsiv tulutootmisvõimekus on keerulistes ärikeskkondades esimene kaitseliin. Pankade ärimudelite jätkusuutlikkus on endiselt üks meie järelevalveprioriteetidest. 2021. aastal algatasime hulga ärimudelite ja kasumlikkuse ülevaatusi ning need jätkuvad terve 2022. aasta jooksul.

Liigume edasi pangandus- ja pangandusvälise sektori digitehnoloogiale ülemineku juurde. Kuidas tulevad pangad toime ühest küljest suurenenud konkurentsi ja teisest küljest klientide kasvanud nõudlusega digitaaltoodete järele?

Digipöörde elluviimine on pandeemia ajal kiirenenud ja see muudab jäädavalt konkurentsiolukorda. Seal on võitjaid ja kaotajaid, niisamuti ka pangandussektoris. Edu saavutamisel on väga oluline tõhus strateegiline juhtimine, IT-investeeringute maht ja kvaliteet ning otsustavad meetmed kulutõhususe parandamiseks. Täpsemalt on digiteerimisel edukad pangad investeerinud oma IT-taristu uuendamisse ja protsesside optimeerimisse ning lihtsustanud ja digiteerinud hulga sisemisi menetlusi.

Samal ajal tekitab uue tehnoloogia kasutamine uusi probleeme nii pankadele kui ka järelevalve- ja reguleerivatele asutustele. Pangad on üha enam avatud IT- ja küberriskidele. Selleks et EKP-l oleks nendest riskidest selge ülevaade, peavad meie järelevalveasutused olema ka selles valdkonnas täielikult välja õpetatud. Samas vaimus tuleks järelevalves võtta omaks ka digipööre: 2021. aastal jätkasime mitmesuguste järelevalvetehnoloogia vahendite kasutuselevõtuga, et muuta pangandusliidu järelevalveasutuste töö tulemuslikumaks ja tõhusamaks.

2021. aastal tõusid esile kliima- ja keskkonnariskid. Kas Euroopa pangad on Teie arvates valmis nende riskide oodatava kasvuga toime tulema?

2021. aastal tegi EKP märkimisväärseid edusamme, julgustades panku kliimariskide haldamisel ennetavamalt tegutsema. Palusime neil hinnata omaenda valmisolekut nende riskidega tegelemiseks ja võrdlesime vastuseid. Arutasime pideva järelevalvetegevuse käigus oma tähelepanekuid pankadega ning avaldasime aruande, milles kirjeldatakse parimaid tavasid, mille hindamisel kindlaks tegime. Halb uudis on see, et pankade hinnangute kohaselt oli 90% nende tavadest meie järelevalveootustega kooskõlas ainult osaliselt või ei olnud seda üldse.

Pangad on aga hakanud kajastama kliima- ja keskkonnariske oma praegustes struktuurides ning ligikaudu pooled neist kohandavad vastavalt oma juhtimiskorda. 2022. aastal jätkame oma tööd seoses kliima- ja keskkonnariskidega, tehes SREPi raames sihipärase temaatilise analüüsi ning kliimaga seotud järelevalvealase stressitesti. Need kujutavad endast õppimisvõimalusi nii meie kui järelevalveasutuse, aga ka pankade jaoks ning panevad aluse kliima- ja keskkonnariskide kaasamiseks SREPi metoodikasse struktureeritumal viisil.

Mainisite, et EKP on astunud läbipaistvuse suurendamiseks lisasamme. Millised olid edusammud 2021. aastal?

EKP pangandusjärelevalve on alati olnud sellele eesmärgile pühendunud ning 2021. aastal muutsime oma järelevalvemeetodid ja tulemused mitmel eri viisil läbipaistvamaks.

2021. aasta stressitestidega seoses astusime kaks pikka sammu suurema läbipaistvuse poole. Esimest korda avaldasime selliste pankade stressitesti üldised individuaalsed tulemused, mis ei olnud EBA ELi-ülese stressitesti valimis, ning pankade 2. samba suunistega seotud tulemused rühmade kaupa. Loodame, et 2. samba suuniste uue metoodika täiendavad üksikasjad aitavad paremini mõista stressitesti tulemuste kasutamist SREPis.

Samuti andsime üksikasjalikumat teavet selle kohta, kuidas seame järgmiseks kolmeks aastaks oma järelevalveprioriteedid. Oleme koostanud edaspidiseks selge riskikaardi, seostades iga tuvastatud nõrga koha konkreetse järelevalveprioriteediga. Sellest juhindutakse sel perioodil ka EKP pangandusjärelevalve ressursside jaotamisel.

Samuti oleme üritanud suurendada kliima- ja keskkonnariskidega seotud töö läbipaistvust, avaldades eelmainitud pankade valmisolekut puudutava võrdlusuuringu tulemused ja jagades sektori häid tavasid. See on iseäranis tähtis riskikategooria puhul, mis on veel lapsekingades ja millega seoses tuleb varsti teha märkimisväärseid edusamme.

Vaatasime läbi ka oma sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhendi. Peale isikliku vastutuse mõiste kasutuselevõtu keskendusime juhtkonnaliikmete asjatundlikkusele kliima- ja keskkonnariskide valdkonnas ning tõstsime esile mitmekesisuse – muu hulgas soolise mitmekesisuse – olulisuse pankade juhtkondade koosseisus.

Viimaks uuendasime ka EKP pangandusjärelevalve veebisaiti, lisades lihtsustatud portaali pankadele ja tõhustatud rikkumistest teatamise platvormi, et avalikkus ja pangad saaksid seal hõlpsamalt ja intuitiivsemalt navigeerida.

Kokkuvõttes olen väga rahul 2021. aastal tehtud edusammudega, eelkõige kui arvestada, et tulime toime ainulaadse kriisiga, tehes enamjaolt kaugtööd.

1 Pangandusjärelevalve 2021. aastal

1.1 2021. aastal järelevalve alla kuuluvad pangad: tulemuslikkus ja peamised riskid

1.1.1 Pangandussektori üldine vastupanuvõime

Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste kapitalipositsioonid olid koroonaviirusest (COVID-19) tingitud kriisi alguses tugevad. Pärast väikest langust 2020. aasta esimeses kvartalis tõusis esimese taseme põhiomavahendite koondsuhtarv neljandas kvartalis 15,6%ni ning stabiliseerus 2021. aastal sel tasemel (diagramm 1). Pankade kriisiaegset vastupanuvõimet võib seostada mitme teguriga, eelkõige riiklike toetusmeetmetega, mida võetakse klientide maksevõime kaitsmiseks ja krediidile juurdepääsu soodustamiseks, väga toetavate rahapoliitiliste meetmete ning kriisile reageerimiseks õigel ajal võetud järelevalve- ja õigusmeetmetega. Lisaks soovitas EKP pangandusjärelevalve 2020. aasta märtsis pankadel dividendid jaotamata jätta ja aktsiaid mitte tagasi osta ning 2020. aasta detsembris dividendide jaotamist piirata. See võimaldas pankadel tugevdada oma kapitalibaasi olukorras, kus oli küllaltki ebakindel, kui suur on võimalik krediidikahju. 2021. aasta juunis, mil makromajanduslikud prognoosid viitasid majanduse taastumisele ja ebakindluse vähenemisele, otsustas EKP oma soovitust 2021. aasta septembrist edasi mitte pikendada. Selle asemel pöördusid järelevalveasutused tagasi pandeemiaeelse tava juurde, mille kohaselt hinnati iga panga kapitali- ja jaotusplaane osana regulaarsest järelevalvedialoogist. Eeldatakse, et pangad teevad dividendide ja aktsiate tagasiostmisega seotud otsuseid usaldusväärsel viisil ning kaaluvad hoolikalt oma kapitaliprognoose keskpikas perspektiivis ja ärimudelite jätkusuutlikkust.

Diagramm 1

Oluliste krediidiasutuste omavahendite suhtarvud (üleminekuperioodil rakendatav määratlus)

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Finantsvõimenduse koondmäära puhul võis pandeemia ajal täheldada sarnast suundumust: see stabiliseerus, olles tõusnud 2020. aasta teise kvartali 5,3%-lt 2021. aasta kolmandaks kvartaliks 5,9%-le. Pangad valmistusid 2021. aasta juunis piisavalt finantsvõimenduse määra nõude täitmiseks. Samuti kasutatakse 2022. aastal ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks välja töötatud metoodikat – mille eesmärk on kajastada tingimuslikku finantsvõimendust, mis tuleneb tuletisinstrumentide, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, bilansiväliste kirjete või õigusliku arbitraaži laialdasest kasutamisest – selliste pankade kindlakstegemiseks, mille finantsvõimenduse määra puhul on vajalikud kvalitatiivsed meetmed või 2. samba nõuded. Sellega piiratakse veelgi ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumist ja panustatakse seeläbi euroala pangandussüsteemi vastupanuvõimesse. Kapitali adekvaatsust mõjutavad riskid püsivad siiski edasi ja pangad ei tohiks alahinnata ohtu, et lisakahju võib ikkagi mõjutada nende kapitali arengut, kui toetusmeetmed aeguvad.

Diagramm 2

Oluliste krediidiasutuste finantsvõimenduse määr

(protsentides)

EKP jätkas pankade vastupanuvõime soodustamist, pannes proovile nende üldise taastumissuutlikkuse, st selle, kuivõrd pangad suudavad taastuda tugevast stressist, rakendades nende finantsseisundi taastamise kavades kindlaks määratud valikuvõimalusi.^[1]

Pangad toetasid terve kriisi kestel klientidele laenude andmist ja seni ei ole varade kvaliteedile märkimisväärset mõju avaldatud. Üldist positiivset suundumust seoses varade kvaliteediga (diagramm 3) on tagant tõuganud mitu tegurit, muu hulgas varasemast ajast pärinevate viivislaenude vähenemine suure viivislaenude osakaaluga pankade puhul ning riigi tagatise ja muude toetusmeetmetega laenude arvu kasv. Sellega seoses aitasid rahastamistingimuste leevendamiseks ning kodumajapidamiste, väikeettevõtjate ja muude ettevõtete toetamiseks kehtestatud mitmesugused COVID-19ga seotud erakorralised toetusmeetmed hoida 2020. ja 2021. aastal ära pankrottide ja viivislaenude arvu järsu kasvu. EKP pangandusjärelevalve on siiski mures pankade varade kvaliteedi pärast keskpikas perspektiivis, sest pandeemia täielik mõju võib ilmneda alles siis, kui suurem osa erakorralistest riiklikest toetusmeetmetest on tühistatud. Laene liigitatakse mittenõuetekohaselt teenindatavateks (teine etapp) rohkem kui enne pandeemiat ja COVID-19 meetmetega toetatud laenude riskiprofiil näib olevat natuke kõrgem. Võlataseme märkimisväärne tõus mitmes majandussektoris võib tuua kaasa suurema maksevõime riski, eelkõige sektorites ja riikides, mida pandeemia on rängemalt mõjutanud. Selles kontekstis rõhutas EKP osana oma krediidiriskialasest järelevalvetööst 2021. aastal vajadust keskenduda kindlalt tugevatele krediidiriski haldamise tavadele.^[2]

Diagramm 3

Oluliste krediidiasutuste viivislaenude muutus (laenude kogusumma)

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Hoolimata märkimisväärsetest tegevuse ja talitluspidevusega seotud probleemidest, millega pangad on silmitsi seisnud pandeemia puhkemisest saadik, oli pandeemiaga seoses tekkinud operatsiooniriski kahjude summa 2021. aastal palju väiksem kui 2020. aastal. See on kooskõlas ootusega, mille kohaselt COVID-19ga seotud operatsiooniriski kahjud tekivad peamiselt pandeemia varastes etappides, sest need hõlmavad oma olemuselt ühekordseid olulisi elemente^[3].

Pärast talitluspidevuse kavade esialgset rakendamist, et pandeemiale reageerida, stabiliseerusid alates 2020. aasta suvest kaugtöö mudelid, kusjuures 40–50% oluliste krediidiasutuste tööjõust töötas 2021. aastal kodus (diagramm 4).

2021. aasta esimesel poolel suurenes oluliste küberintsidentide arv, millest EKP-le teatati, mõõdukalt 9,8% võrra, kuid nende rünnete mõju IT-süsteemide kasutatavusele ja tekitatud kahju olid väga piiratud^[4].

Diagramm 4

Kaugtöö olulistes krediidiasutustes

(kaugtööd tegev tööjõud protsentides)

Operatsiooni- ja IT-riskid püsivad siiski suured jätkuvate probleemide tõttu, millega pangad ja nende teenuseosutajad üle maailma silmitsi seisavad. Pandeemia tõttu on suurenenud küberturbe ohud, muutuste juhtimisega seotud probleemid ning sõltuvus IT-taristust ja IT-teenuse osutajatest. Äärmiselt oluline on see, et pangad juhiksid nõuetekohaselt seotud riske, et tagada finantsteenuste katkematu osutamine.

Sama ajal on EKP endiselt rõhutanud järelevalve alla kuuluvate pankade vajadust täiustada oma juhtimisraamistikke. COVID-19 kriis on näidanud tugeva juhtimiskorra, sisekontrollifunktsioonide ja andmete koondamisega seotud võimekuse olulisust. Kuigi mõnel määral on täheldatud paranemist, on mitu struktuurilist puudujääki endiselt alles.

Pangad on teinud edusamme seoses oma juhtorganite koosseisuga, näiteks parandanud järk-järgult juhtkonnaliikmete oskusi ja määranud ametisse rohkem ametlikult sõltumatuid liikmeid. Mõned puudused püsivad siiski edasi, näiteks: i) juhtorgani vähene osalemine järelevalvefunktsioonis ja piiratud võime vaidlustada strateegilisi otsuseid valdkondades, mida COVID-19 kriis on enim mõjutanud; ii) mõnes pangas mittetegevjuhtide ebapiisav asjatundlikkus panganduse ja riskihalduse valdkonnas; iii) mitmekesisuspoliitika puudumine ja ebapiisav mitmekesisuse edendamine mõnes pangas, mis tõkestab juhatuse kollektiivset sobivust; iv) sõltumatute juhtkonnaliikmete väike osakaal mõnes pangas, mis piirab veelgi juhtorgani võimet kritiseerida järelevalvefunktsioonis konstruktiivselt tegevjuhte.

COVID-19 kriis süvendas juhtimise ja riskihalduse olemasolevaid puudusi mitmes valdkonnas. Esiteks on andmete koondamises ja aruandluses ikka puudujääke, mis on tingitud killustatud ja ühtlustamata IT-süsteemidest, automatiseerimise puudumisest, käsitsi tehtavate kontrollide laialdasest kasutamisest ja andmehalduse puudustest (nt andmete kvaliteedi ebapiisav sõltumatu kontrollimine). See takistab pankade otsustusprotsesse. Teiseks peab mitu panka veel parandama oma sisekontrollifunktsioone, eelkõige selleks, et tegeleda personalipuuduse, funktsiooni ebapiisava staatuse ja protsesside puudustega (näiteks vastavuskontrolliprogrammid ja panga riskivalmiduse määratlus).

Oluliste krediidiasutuste likviidsus- ja rahastamistingimused paranesid edasi, suuresti tänu rahapoliitilistele meetmetele. Pankadel lubati tegutseda allpool likviidsuskattekordaja üldist minimaalset 100% taset kuni 2021. aasta lõpuni.^[5] Sellest hoolimata püsis edasi likviidsuspositsioonide kasvutendents, kusjuures likviidsuskattekordaja tõusis 2021. aasta kolmandas kvartalis 173,8%ni, mis on kõrgeim tase alates Euroopa pangandusjärelevalve tegevuse algusest (diagramm 5). Seda saab selgitada eelkõige asjaoluga, et pangad on võtnud laialdaselt kasutusele suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, sest see võimaldab neil saada rahastust ja moodustada sularahavaru oma kvaliteetseid likviidseid varasid koormamata. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide väärtus kasvas 2021. aasta septembri seisuga 2,2 triljoni euroni, mis moodustas ligikaudu poole eurosüsteemi praegusest üleliigsest likviidsusest.

Diagramm 5

Likviidsuspuhvri, likviidsete vahendite netoväljavoolu ja likviidsuskattekordaja muutus

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Stabiilse netorahastamise kordaja kasvas nagu likviidsuskattekordajagi alates 2020. aasta teisest poolest püsivalt, jõudes 2021. aasta septembris 129,3% juures haripunkti (diagramm 6). Nõue, mille kohaselt stabiilse netorahastamise kordaja peab olema jooksvalt 100%, muutus 28. juunil 2021 siduvaks miinimumnõudeks. Kuigi pangad peavad üldiselt täitma stabiilse netorahastamise kordaja nõuet nii konsolideeritud kui ka individuaalsel tasandil, vabastas EKP 2021. aastal mõned pangad individuaalsel tasandil nõude täitmisest, kui määruses kindlaks määratud tingimused olid täidetud ja eelkõige olid paigas kindlad meetmed likviidsusriski juhtimiseks.

Diagramm 6

Olemasoleva ja vajaliku stabiilse rahastamise ning stabiilse netorahastamise määra muutus

(vasakpoolsel teljel: miljardites eurodes; parempoolsel teljel: protsentides)

Euroala pankade üldised turutingimused on pärast valitsuste ja keskpankade erakorralist sekkumist, mille tulemuseks oli väiksem volatiilsus, vähenenud krediidiriski marginaal ja elavnenud aktsiaturud, jätkuvalt leevenenud alates 2020. aasta teisest poolest. Üldised tururiski näitajad, nagu riskiväärtus ja riskiga kaalutud varad, on seetõttu kahanenud. Selle taustal on võimalikud tururiskid, mis on peamiselt seotud vastaspoole krediidiriski ning intressimäärade ja krediidiriski marginaalide šokkidega, määratud 2022.–2024. aasta järelevalveprioriteetideks.

1.1.2 Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate pankade üldine tulemuslikkus

Olles langenud 2020. aastal pandeemia haripunktis madalaimale tasemele, taastus Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate oluliste krediidiasutuste kasumlikkus 2021. aastal. Pankade aastane omakapitali kogutootlus kasvas 7,2%ni (diagramm 7) – kõrgeima tasemeni, mida on mitme aasta jooksul nähtud, kuid mis jäi siiski alla pankade keskmise omakapitali kulu. Kasvu tõukas tagant peamiselt väärtuse languse voogude tsükliline vähenemine, mis olid võrreldes eelneva aastaga enam kui poole võrra väiksemad. Pangad pidid 2020. aastal kirjendama märkimisväärseid ennetavaid eraldisi, sest pandeemia mõjuga seoses valitses enneolematu ebakindlus. 2021. aastal see teguviis peatati või mõnel juhul pöörati isegi vastupidiseks tänu aasta jooksul täheldatud majanduse elavnemisele.

Diagramm 7

Oluliste krediidiasutuste omakapitali kogutootluse jaotus tulu-/kuluallikate kaupa

(protsendina omakapitalist)

Tänu majanduse elavnemisele tõusis ka tulu enne väärtuse langust, eraldisi ja makse pandeemiaeelsele tasemele. See oli tingitud suuresti pankade kauplemis- ja investeerimistegevusest saadava tulu ning teenus- ja vahendustasude netotulu kasvust, kusjuures varahaldusega seotud tasud mängisid olulist rolli. Netointressitulu oli seevastu endiselt tagasihoidlik ja jäi alla pandeemiaeelse taseme, sest pankade laenumarginaalid olid püsiva surve all. Üldiselt õnnestus pankadel kasvatada tegevustulu netosummat 15% võrra (diagramm 8). Tulu kasvul oli keskne tähtsus seoses pankade kulutõhususe paranemisega. Kulu ja tulu suhtarv langes 2021. aastal enam kui kahe protsendipunkti võrra 63,5%ni.

Diagramm 8

Oluliste krediidiasutuste kulu ja tulu suhtarvud ning indekseeritud komponendid

(protsentides)

Kauplemistulu mõjutas positiivselt ühtse järelevalvemehhanismi pankade kasumlikkust ja tõusis 2021. aasta esimeses pooles haripunkti, eelkõige globaalsete süsteemselt oluliste pankade (G-SIB) puhul (diagramm 9). Samuti õnnestus pankadel kasvatada olulisel määral oma teenus- ja vahendustasude netotulu, kusjuures varahaldusega seotud tasude kasvu toetasid varade kõrged hinnad.

Diagramm 9

Kauplemis- ja investeerimistulu vood^[6] valitud ärimudelite kaupa

(kvartali vood miljardites eurodes)

Kulude poolel kasvasid halduskulud ja amortisatsioon 3,3% peamiselt tõusnud personali- ja IT-kulude tõttu. Pangad jäid aga oma laiemate strateegiliste eesmärkide juurde: vähendada kulusid ning investeerida IT- ja digialgatustesse. Selliste strateegiatega kaasnevad märkimisväärsed kulud, mis tuleb katta kohe, kuid pangad eeldavad, et saavad kasutada nende muudatuste eeliseid keskpika aja jooksul. Kuna kliendid kasutavad pandeemia tõttu digikanaleid rohkem, võivad pangad samuti veelgi vähendada ülevõimsust ja saavutada säästlikuma kulustruktuuri, kasvatades seejuures kulutõhusust.

Tundub, et pankade ühinemised ja omandamised, mida peetakse üldiselt julgeimaks ja enim muutusi toovaks konsolideerimise liigiks, toimivad sektoris katalüsaatorina, parandades tõhusust ja taastades jätkusuutlikuma kasumlikkuse taseme.^[7] Ühinemiste ja omandamistega seotud tegevus näib olevat kahe viimase aasta jooksul hoogustunud. Eelkõige on pangad tegelenud aktiivsemalt sihipärase konsolideerimisega äriliini tasandil. Mõned krediidiasutused on laiendanud või mitmekesistanud oma tegevust varahalduse, väärtpaberitega kauplemise, deponeerimise ja maksetehnoloogia valdkonnas, samal ajal kui teised on tegevust kärpinud, et vahendeid ümber suunata.

Diagramm 10

Sihtpankade koguvarad ning euroala ühinemiste ja omandamiste arv

Pankade täielikud ühinemised ja omandamised on endiselt peamiselt riigisisesed, kuid osa sihipärasematest tehingutest on piiriülese mõõtmega ja toetavad seega ELis finantslõimumist. Veel üks võimalus piiriülese lõimumise poole püüdlemiseks oleks pankade piiriülese organisatsioonilise struktuuri läbivaatamine. Eelkõige oleks tütarettevõtjate asemel laialdasemalt filiaalidele toetumine ja tasuta teenuste osutamine paljulubav meetod piiriülese äri arendamiseks pangandusliidus ja ühtsel turul.

Jõupingutused kasumlikkuse jätkusuutlikuks kasvatamiseks võivad samuti panna aluse uutele konsolideerimise algatustele, millega võidakse tuluallikaid mitmekesistada ja tõhusust suurendada, kui nendega kaasnevad selged tegevusjuhised ja põhjalik äristrateegia. Pangad peavad neid strateegilisi meetmeid aga ise kujundama ja haldama. Seejuures peavad nende juhtkonnad tagama sellise usaldusväärse juhtimiskorra kehtestamise, mis võimaldab nõuetekohaselt tuvastada, hallata ja maandada kõiki olulisi riske, mis kaasnevad konsolideerimisega seotud tegevusega. Pankade planeerimise hõlbustamiseks selles vallas avaldas EKP 2021. aasta jaanuaris juhendi ühinemiste ja omandamiste järelevalvealase käsitlemise kohta,^[8] et muuta läbipaistvaks see, kuidas EKP hindab ühinemistehinguid, et pangad teaksid, mida oma järelevalveasutuselt oodata.

Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvate vähem oluliste krediidiasutuste kasumlikkuse puhul oli 2021. aastal sarnaselt oluliste krediidiasutustega samuti näha taastumise märke. 2021. aasta septembri lõpu seisuga oli keskmine omakapitali tootlus tõusnud 2020. aasta lõpu 1,7%-lt 3,3%-le. Kasv oli tingitud eelkõige väiksemast väärtuse langusest kui 2020. aastal, mil vähem olulised krediidiasutused pidid kirjendama märkimisväärses ulatuses eraldisi, et ennetada oma laenuportfellide seisukorra järsku halvenemist. Sarnaselt oluliste krediidiasutustega tühistasid mõned vähem olulised krediidiasutused 2021. aastal osa eespool kirjendatud eraldistest ning see aitas taastada nende kasumlikkuse pandeemiaeelsel tasemel.

Vähem olulised krediidiasutused on suutnud tasakaalustada laenumarginaalidele avaldatavat survet, tõhustades teenus- ja vahendustasupõhist tegevust. Vähem oluliste krediidiasutuste tegevustulu netosumma kasvas aasta arvestuses kokku 9,7%. Tänu vähem oluliste krediidiasutuste tuluallikate suurenemisele paranes nende keskmine kulu ja tulu suhtarv, mis langes 70,3%-lt 2020. aasta lõpus 66,7%-le 2021. aasta septembri lõpus. Kulude poolel ei suutnud vähem olulised krediidiasutused oma halduskulusid tõhusalt vähendada.

1.2 2021. aasta järelevalveprioriteedid ja projektid

1.2.1 2021. aasta järelevalveprioriteedid

2021. aastal keskendus EKP pangandusjärelevalve oma järelevalvetöös peamiselt neljale eelisvaldkonnale, millele COVID-19 pandeemia on tugevalt mõju avaldanud: krediidiriski haldamine, kapitalibaasi tugevus, ärimudeli jätkusuutlikkus ja juhtimine. Aasta jooksul täidetud järelevalveülesannete ja ellu viidud projektide eesmärk oli tugevdada järelevalvealuste pankade vastupanuvõimet ja tavasid, keskendudes eelkõige nõrkadele kohtadele, mida peetakse pandeemia kontekstis kriitilisteks.

Krediidirisk

COVID-19 kriisi juures on ainulaadne see, et olukorras, kus majandustoodang on tohutult palju kahanenud, väheneb viivislaenude arv jätkuvalt, mis on samuti tingitud reaalmajanduse toetuseks võetud erakorralistest poliitikameetmetest. Need enneolematud meetmed on muutnud laenuvõtjate krediidivõimelisuse ebaselgeks ja tekitanud seega pankadele raskusi krediidiriski haldamisel. Selle taustal jätkus 2021. aastal EKP pangandusjärelevalve 2020. aastal tehtud töö pankade krediidiriski haldusraamistike piisavuse hindamiseks. Eesmärk oli tugevdada pankade operatiivset valmisolekut tegeleda probleemsete võlgnikega õigel ajal ning nende võimet teha nõuetekohaselt kindlaks, hinnata ja leevendada laenuvõtjate varade kvaliteedi võimalikku halvenemist, eelkõige pandeemia mõju suhtes iseäranis haavatavates sektorites. 2021. aastal selle eesmärgi saavutamiseks tehtud algatused hõlmavad pankade majutus- ja toitlustusteenuste sektori suhtes olevate riskipositsioonide süvaanalüüse, sihipärast kohapealset tegevust ja ühiste järelevalverühmade järelmeetmeid seoses pankadega, mille puhul täheldati märkimisväärset kõrvalekallet järelevalveootustest.

Kapitalibaasi tugevus

Suurenenud krediidiriskiga seotud mure tõttu oli äärmiselt oluline, et järelevalveasutused hindaksid oluliste krediidiasutuste kapitalipositsioonide tugevust ja teeksid varakult kindlaks pankade nõrgad kohad, et vajaduse korral saaks aegsasti võtta parandusmeetmeid. EKP pangandusjärelevalve vaatas 2021. aastal läbi pankade kapitali planeerimise tavad, et hinnata nende võimet koostada realistlikke kapitaliprognoose, milles võetakse arvesse pandeemiast tingitud majanduslikku ebakindlust. Tänu 2021. aasta ELi-ülesele stressitestile oli võimalik põhjalikult hinnata pankade kapitalipositsioone ning selgus, et euroala pangandussektor püsib vastupanuvõimeline isegi negatiivse stsenaariumi korral.

Juulis otsustas EKP oma soovitust, mille kohaselt kõik pangad peaksid dividende piirama, 2021. aasta septembrist edasi mitte pikendada. Selle asemel hinnatakse iga panga kapitali- ja jaotusplaane osana regulaarsest järelevalveprotsessist. Eeldatakse, et pangad teevad dividendide ja aktsiate tagasiostmisega seotud otsuseid usaldusväärsel viisil ning kaaluvad hoolikalt oma ärimudeli jätkusuutlikkust ja riski, et lisakahjum mõjutab nende kapitali arengut, kui riiklikud toetusmeetmed aeguvad. Praeguses etapis ei eelda EKP, et usaldatavusjärelevalvealaseid toetusmeetmeid, mis on seotud pankade kapitalipuhvrite kasutamisega, pikendatakse pärast 2022. aasta lõppu.

Ärimudeli jätkusuutlikkus

Pankade kasumlikkust ja ärimudeli jätkusuutlikkust survestas 2021. aastal endiselt madalate intressimäärade, ülevõimsuse ja väikese kulutõhususega majanduskeskkond Euroopa pangandussektoris ning kasvav pangandussektoriväline konkurents. EKP pangandusjärelevalve on jätkanud oma järelevalvevahendite tugevdamist, et hinnata pankade äristrateegiaid nende raskuste ületamiseks ning võimet neid tõhusalt rakendada, keskendudes eelkõige digiteerimisstrateegiatele. Selles kontekstis on ühised järelevalverühmad pidanud pankade juhtorganitega struktureeritud dialoogi seoses nende äristrateegiate järelevalvega. Samuti tehti pankade süvaanalüüse ja kohapealseid kontrolle, et uurida kasumlikkuse hoobi ja nõrku kohti.

Juhtimine

Head juhtimistavad ja tugev sisekontroll on äärmiselt olulised, et maandada pankade riske tavatingimustes ja veelgi enam kriisi ajal. 2021. aastal täitis EKP pangandusjärelevalve mitut järelevalveülesannet juhtimise valdkonnas. Esiteks jälgiti pankade kriisile reageerimise menetlusi, muu hulgas pankade võimet koostada tõhusaid finantsseisundi taastamise kavasid ja tõendada usaldusväärselt oma üldist taastumissuutlikkust. Teiseks võeti järelmeetmeid seoses riskiandmete koondamise ja aruandluse temaatilise analüüsiga ning algatati konkreetsete pankade sihipärane läbivaatamine, et edendada pankade juhtkonna juurdepääsu riskiteabele ja vaidlustada selle täpsust. Samuti jätkus usaldatavusjärelevalvealane töö seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega ning see hõlmas SREPi järelevalvemetoodika ajakohastamist ja kohapealseid kontrolle, et neid riske arvesse võtta.

1.2.2 Krediidiriski haldus

Ebakindlatel aegadel, nagu COVID-19 pandeemia ajal, on krediidiriski haldus – eelkõige krediidiriski nõuetekohane ja õigeaegne kindlakstegemine, liigitamine ja mõõtmine – ülimalt tähtis tagamaks, et pangad suudaksid pakkuda probleemsetele võlgnikele rakendatavaid ja kiireid lahendusi. 4. detsembril 2020 saatis EKP kõigi oluliste krediidiasutuste tegevjuhtidele kirja, milles määrati kindlaks asjakohased järelevalveootused. 2021. aastal hindas EKP nende ootuste põhjal pankade riskihaldustavasid ja jõudis järeldusele, et 40% puhul olulistest krediidiasutustest esineb märkimisväärseid lünki. Peamised lüngad on seotud varajase hoiatuse süsteemide, liigituse (muu hulgas makseraskuste tõttu restruktureerimise ja tõenäoliselt tasumata jätmise hinnangute), eraldiste moodustamise tavade ning mõne panga puhul tagatiste hindamise ja finantsprognoosidega (diagramm 11). Tuvastatud probleemid on struktuursed ja asjakohased nii COVID-19 kriisi kontekstis kui ka tavaolukorras. Nimelt tuvastati puudusi, millega tuleb tegeleda, ka pankades, kus ei ole varasematel aastatel täheldatud krediidiriski märkimisväärset suurenemist. Ühised järelevalverühmad on võtnud koos pankadega järelmeetmeid seoses nende parandusmeetmete rakendamisega.

Diagramm 11

Lüngad oluliste krediidiasutuste krediidiriski halduses

(protsendina olulistest krediidiasutustest)

Infokast 2
Haavatavate sektorite analüüs

COVID-19 pandeemia tõttu on ettevõtete haavatavus teatud sektorites suurenenud. Pandeemiast tingitud šoki vahetut mõju leevendasid suuresti märkimisväärsed skeemid, mis loodi väiksemate ettevõtete toetamiseks, samal ajal kui suuremad ettevõtted said juurdepääsu kapitaliturgudele, et ületada šoki esialgsed tagajärjed. Kui erakorralisi toetusmeetmeid aga tühistama asutakse, võib osa ettevõtteist seista silmitsi finantsprobleemidega, sest COVID-19 kriisi ajal kogunenud võlgu tuleb hakata tagasi maksma. Mõnes tööstusharus suurenevad püsivate tarneahela probleemide tõttu kulud ja halveneb likviidsus, kasvatades krediidiriski veelgi. Oluliste krediidiasutuste kõigi ettevõtlussektoritega seotud riskipositsiooni on kirjeldatud diagrammis A.

Diagramm A

Oluliste krediidiasutuste riskipositsioonid finantssektoriväliste äriühingute suhtes majandussektorite kaupa

(protsendina finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete kogusumma bilansilisest brutoväärtusest)

Arvestades, et teatud sektorite haavatavus on suurenenud, algatas EKP pangandusjärelevalve 2021. aasta alguses majutus- ja toitlustusteenuste sektori sihipärase läbivaatamise, võttes aluseks valitud oluliste krediidiasutuste riskipositsioonide analüüsi seoses selle sektoriga. Läbivaatuse eesmärk oli mõista ja hinnata, kuidas pangad haldasid krediidiriski sektoris, mis oli COVID-19 pandeemiast enim mõjutatute seas. EKP pangandusjärelevalve tegi krediidiriski tsükli eri etappides kindlaks mitu probleemi, kusjuures väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest laenuvõtjad olid iseäranis suureks mureallikaks.

2021. aasta septembris jätkas EKP pangandusjärelevalve oma tööd seoses haavatavate sektoritega, algatades ärikinnisvarasektori sihipärase läbivaatamise, milles keskenduti eelkõige kontoripindade ja jaemüügiturule. Selle sihipärase läbivaatamisega jätkatakse 2022. aastal. Kuigi riskipositsioonid on liikmesriigiti erinevad, on ärikinnisvara^[11] euroala oluliste krediidiasutuste jaoks suurim valdkondlik riskipositsioon, mis moodustab ligikaudu 22% pankade koguriskipositsioonist mittefinantsettevõtetele suhtes.

1.2.3 IT- ja küberrisk

IT- ja küberrisk oli 2021. aastal seoses pandeemia tõttu kiirenenud digitehnoloogia kasutuselevõtuga endiselt pangandussektori peamine riskitegur. Selle suundumuse tõttu on pangad olnud sunnitud minema laialdaselt üle kaugtööle ning suurenenud on nende avatus küberrünnetele ja sõltuvus kolmandast isikust teenuseosutajatest. Võrreldes 2020. aasta sama perioodiga suurenes 2021. aasta esimeses pooles EKP-le teatatud oluliste küberintsidentide arv veidi – 9,8% võrra –, kuid nende rünnete mõju oli suhteliselt piiratud. Kuigi osa teatatud intsidentidest on suurema keerukuse astmega, viitavad paljud siiski põhiliste küberturvalisuse meetmete puudustele, mis tähendab, et pangad ei ole veel rakendanud põhjalikke küberturvalisuse tavasid.

2021. aasta juulis avaldas EKP pangandusjärelevalve oma 2020. aasta SREPi IT-riskide küsimustiku tulemusi käsitleva aastaaruande, milles esitletakse EKP peamisi tähelepanekuid oluliste krediidiasutuste vastuste kohta. Aruandes on märgitud, et i) olulised krediidiasutused sõltuvad üha enam kolmandast isikust teenuseosutajatest, muu hulgas pilveteenustest; ii) parandada saaks seda, kuidas pangad rakendavad põhilisi meetmeid oma süsteemide tugevuse ja ohutuse säilitamiseks; iii) olelusringi lõpu süsteemide arv kasvab ning iv) andmekvaliteedihaldus on jäänud riskide ohjamise kõige vähem arenenud valdkonnaks. Kuigi paljud pangad käivitasid laiaulatuslikud programmid oma andmehaldusvõimaluste parandamiseks, on edasiminek olnud varieeruv. Põhjuseks on raskused programmide ning strateegiliste ja regulatiivsete IT- ja tööprojektide keerukate vastastikseoste haldamisel ning struktuursed muutused, mida programmid krediidiasutuste IT-süsteemides kaasa toovad. Pandeemia tingimustes on aeglustunud edusammud ka selles valdkonnas.

IT- ja küberriskiga toimetulekuks jätkas EKP pangandusjärelevalve järelevalvevahendite, nagu iga-aastase SREPi, ühtse järelevalvemehhanismi küberintsidentidest teatamise protsessi, kohapealsete kontrollide ja muu sihipärase horisontaalse tegevuse kasutamise tõhustamist.

2021. aastal panustas EKP pangandusjärelevalve ka rahvusvaheliste töörühmade, muu hulgas EBA, Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu juhitud töörühmade töösse selles valdkonnas.

1.2.4 Brexitiga seotud järelmeetmed

Üleminekuperiood, mille jooksul Euroopa Liidu õigus kehtis endiselt nii Ühendkuningriigis kui ka Ühendkuningriigi suhtes, lõppes 31. detsembril 2020. See daatum tähistas pankade Brexitiga seotud ettevalmistuste lõppu.

Sellega seoses jälgis EKP pangandusjärelevalve pideva järelevalvetegevuse raames selliste oluliste krediidiasutuste Brexiti-järgsete tegevuse sihtmudelite rakendamist, keda mõjutas Ühendkuningriigi lahkumine EList. Selle eesmärk oli tagada, et nende tegevus oleks kooskõlas varem kokku lepitud tähtaegadega. Horisontaalset jälgimist täiendati pangapõhise järelkontrolliga ja puudujääkide tuvastamisel võeti järelevalvemeetmeid. EKP järelevalveootuste täitmiseks võtsid pangad meetmeid sisejuhtimise, ettevõtte asutamise, kirjendamismudelite ja rahastamise, ELi klientide dokumentide ümbervormistamise ja grupisiseste korralduslike aspektide ning IT-taristu ja aruandluse valdkonnas.

Tagamaks, et pangad oleksid pärast Brexitit oma tegevuses iseseisvad ega sõltuks liialt väljaspool ELi asuvatest kontserni üksustest, keskendus EKP sellele, et ennetada rahvusvaheliste pangagruppide äsja ELis asutatud tütarettevõtjate puhul varipankadele viitavaid tunnuseid. Sellega seoses algatati põhjalik läbivaatus – oluliste krediidiasutuste kirjendamismudelite ühtlane hindamine – tagamaks, et pankade töökorras arvestataks piisavalt nende äritegevuse ja riskide ulatust, laadi ja keerukust. Lisaks käivitas EKP nende pankade krediidiriski halduse ja rahastamisega seotud korralduste sihipärase läbivaatamise tagamaks, et nad suudaksid iseseisvalt hallata kõiki olulisi riske, mis võivad neile kohalikul tasandil (st ELis) mõju avaldada, ning neil oleks kontroll oma bilansside ja riskipositsioonide üle.

EKP pangandusjärelevalve jälgis ka Brexiti-järgseid regulatiivseid muudatusi, et olla valmis nende võimalikuks mõjuks finantssektorile. Eelkõige paluti pankadel pöörata tähelepanu Euroopa Komisjoni teatistele riskide kohta, mis tulenevad pikas perspektiivis liigsest sõltuvusest Ühendkuningriigis asuvatest kesksetest vastaspooltest.

2019. aastal sõlmitud koostööraamistiku alusel jätkavad EKP pangandusjärelevalve ja Ühendkuningriigi järelevalveasutused tihedat koostööd nende pankade järelevalvetegevuses, kes tegutsevad Euroopa pangandusjärelevalves osalevates riikides ja Ühendkuningriigis. EKP pangandusjärelevalve suhtleb ühist huvi pakkuvatel teemadel tihedalt Ühendkuningriigi ametiasutustega kõrgemal ja operatiivtasandil.

EKP pangandusjärelevalve jälgib ka edaspidi Brexiti-järgseid regulatiivseid muudatusi ja pankade vastavust Brexiti-järgsetele ootustele ning täpsustab vajaduse korral oma seisukohta seoses nende struktuuride ja juhtimise piisavusega.

1.2.5 Finantstehnoloogia ja digiteerimine

2021. aastal jätkas EKP pangandusjärelevalve oma tööd finantstehnoloogia ja digiteerimisega seotud teemadel. See hõlmas seminari korraldamist digipöörde strateegiliste, juhtimis- ja riskijuhtimisalaste aspektide kohta koos suurimate oluliste krediidiasutuste ühiste järelevalverühmadega. Samuti asuti seoses ärimudelitega muutma SREPi metoodikat, et kajastada tulevastes järelevalvetsüklites paremini digipöördega seotud aspekte. Samuti töötas EKP pangandusjärelevalve jätkuvalt välja vahendeid, millega hinnata süstemaatiliselt pankade digipöörde raamistikke. Hindamisel vaadati tulemuslikkuse põhinäitajaid ja seda, kuidas pangad kasutavad uut tehnoloogiat, keskendudes nende aspektide asjakohasusele seoses ärimudelitega.

COVID-19 pandeemia on tõestanud, kui oluline on digipööre ja tehnoloogia, et võimaldada pankadel jääda kaugtöö korral tegevuslikult vastupanuvõimeliseks. Arvestades rolli, mis tehnoloogial võib kulude vähendamisel ja üha digikesksemate pangaklientide ootuste täitmisel olla, on äärmiselt oluline, et pangad jätkaksid uuenduste tegemist ja digipöörde poole püüdlemist, et püsida praegu ja edaspidi konkurentsivõimelised.

EKP pangandusjärelevalve astus ka edasisi samme, et kujundada aktiivselt Euroopa tulevase õigusraamistiku digiteerimisega seotud aspekte, andes oma panuse EKP arvamustesse krüptovaraturge käsitlevate õigusaktide ettepanekute eelnõude^[12], hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorra^[13] ja digitaalset tegevuskerksust käsitleva õigusakti kohta^[14]. Samuti aidati kaasa EKP arvamuse kujundamisele seoses tehisintellekti õigusraamistikuga. EKP pangandusjärelevalve osales koos Euroopa järelevalveasutustega ka aruteludes finantstehnoloogia ja suurte tehnoloogiaettevõtetega seotud reguleerimise ning konsolideerimise regulatiivse kohaldamisala kohta.

1.3 Oluliste krediidiasutuste otsene järelevalve

1.3.1 Tegevuskohaväline järelevalve

EKP pangandusjärelevalve püüab teha oluliste krediidiasutuste järelevalvet proportsionaalselt ja riskide põhjal, olles seejuures nõudlik ja järjepidev. Sel eesmärgil määrab EKP pangandusjärelevalve igal aastal kindlaks peamised pideva järelevalve tegevused. Need tegevused lähtuvad olemasolevatest regulatiivsetest nõuetest, ühtse järelevalvemehhanismi järelevalvekäsiraamatust ja ühtse järelevalvemehhanismi järelevalveprioriteetidest ning moodustavad osa iga olulise krediidiasutuse pidevast järelevalvealasest kontrolliprogrammist (SEP).

Nende süsteemseid riske käsitlevate tegevuste kõrval võib järelevalvealane kontrolliprogramm sisaldada muid järelevalvetegevusi, mida on kohandatud pankade eripärade järgi, võimaldades seeläbi ühistel järelevalverühmadel analüüsida ja kõrvaldada idiosünkraatilisi riske.

Järelevalvealase kontrolliprogrammi tegevuskohaväliste tegevuste hulka kuuluvad i) riskiga seotud tegevused (nt SREP); ii) muud organisatsiooniliste, haldus- või õigusnõuetega seotud tegevused (nt iga-aastane olulisuse hindamine); iii) ühiste järelevalverühmade kavandatud lisategevused pideva järelevalvealase kontrolliprogrammi edasiseks kohandamiseks järelevalvealuse grupi või üksuse eripärade järgi (nt panga ärimudeli või juhtimisstruktuuri analüüsid). Kui esimeses kahes punktis nimetatud tegevused on keskselt kindlaks määratud, siis kolmandas punktis märgitud tegevused on pangapõhised ja need määrab kindlaks asjaomane ühine järelevalverühm.

Proportsionaalsus

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, st järelevalve intensiivsus oleneb iga krediidiasutuse suurusest, süsteemsest olulisusest, riskist ja keerukusest.

Nagu varasematel aastatel, kajastab kavandatud järelevalvetegevuste keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2021. aastal proportsionaalsuse põhimõtet, tagades ühistele järelevalverühmadele piisavad võimalused tegeleda riskidega, mis on omased konkreetsetele krediidiasutustele (diagramm 12).

Diagramm 12

Kavandatud ülesannete keskmine arv olulise krediidiasutuse kohta 2021. aastal

Riskipõhisus

Järelevalvealases kontrolliprogrammis järgitakse riskipõhist lähenemist, keskendudes iga krediidiasutuse puhul kõige olulisematele riskikategooriatele. Näiteks on krediidiriskiga seotud ülesannete osakaal suure viivislaenude mahuga pankades suurem kui keskmiselt. Niisamuti on tururiskiga seotud ülesannete osakaal turupõhisest ja kauplemistegevusest tulenevate suurte riskidega pankades suurem kui keskmiselt (diagramm 13).

Diagramm 13

Järelevalvealase kontrolliprogrammi krediidi- ja tururiskiga seotud tegevused 2020. ja 2021. aastal osakaaluna kõikidest tegevustest

Krediidirisk

(protsentides)

Tururisk

(protsentides)

Tegevuskohavälise järelevalve olulisemad valdkonnad 2021. aastal

EKP pangandusjärelevalve ümberkorraldamise, COVID-19 pandeemia ja lihtsustamismeetmete tõttu vaatas EKP pangandusjärelevalve oma järelevalveprotsessid ja -tegevused läbi ning muutis nende tähtsuse järjekorda, et võimaldada ühistel järelevalverühmadel keskenduda vajalikul määral järelevalve alla kuuluvate pankade tingimuste jälgimisele. Samuti vaadati üle 2021. aastaks kavandatud tegevuskohavälised tegevused ja neid kohandati riskidega seotud prioriteetide järgi. 2021. aastal toimunud keskselt juhitavad tegevused on näiteks SREPi hinnang, krediidiriski haldustavade ja sektorite haavatavuse läbivaatamine, ühtse järelevalvemehhanismi ülene stressitest, viivislaenude strateegia hindamine ja kliimariskiga seotud enesehindamine.

2021. aastal toimunud tegevuste arv oli pisut väiksem, kui aasta alguses kavandati (diagramm 14). See on tingitud sellest, et väike arv haldusülesandeid tühistati aasta jooksul, mis on kooskõlas varasemate aastatega.

Diagramm 14

Ülesannete keskmine arv krediidiasutuse kohta 2021. aastal

SREPi hinnang

COVID-19 pandeemia tõttu lähenes EKP pangandusjärelevalve 2020. aastal SREPile pragmaatiliselt. 2021. aastal pöörduti tagasi SREPi täieliku hinnangu juurde. SREPi punktisummad on hoolimata COVID-19 kriisi tekitatud raskustest üldiselt stabiilsed, sest pangad olid pandeemia alguses enamasti tugevate kapitalipositsioonidega ja said abi toetusmeetmetest, mis kehtisid 2021. aastal edasi. Enamik meetmeid oli kooskõlas eelmiste SREPi tsüklite ja 2021. aasta järelevalveprioriteetidega suunatud krediidiriski ja sisejuhtimise puudujääkide vastu.

SREPi hinnangus keskenduti peamiselt krediidiriskile. Pankade riskikontrolliraamistikke hinnati järelevalveootuste põhjal, mis edastati pankadele 4. detsembri 2020. aasta tegevjuhtidele suunatud kirjaga. Hinnangutes tehti suurem hulk tähelepanekuid, mis viitasid enamjaolt murele pankade protsesside kvaliteedi pärast. Mitmel juhul oli tegemist nii raske probleemiga, et see tekitas muret põhiliste eraldiste moodustamise protsesside piisavuse pärast, muu hulgas pankades, mis ei olnud varem krediidiriskiga seoses silma paistnud.

Hoolimata pandeemia tekitatud raskustest osutus kapitali adekvaatsus vastupanuvõimeliseks: järelevalveasutused vaatasid põhjalikult läbi pankade dividendikavad ja pidasid järelevalvedialoogi pankadega, kelle kavasid ei peetud nende riskiprofiilile vastavaks. Keskmised 2. samba nõuded ja 2. samba suunised püsisid enamjaolt stabiilsed ning olid kooskõlas varasemate aastatega: 2. samba nõuete väike kasv oli tingitud lisanõuetest, mis kehtestati pankadele, kelle varasemast ajast pärinevate viivisnõuetega seoses moodustatud eraldised ei olnud veel kooskõlas varem edastatud nõuete kaetusega seotud ootustega. Keskmised 2. samba suunised on pisut kasvanud kapitali tugevama vähenemise tõttu 2021. aasta ELi-üleses stressitestis. 2. samba suuniste kindlaksmääramise metoodika vaadati 2021. aasta SREPi jaoks läbi.

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud on korrapäraste järelevalvetegevuste peamised tulemused ning nendes kajastatakse puudujääke, mille pangad peavad kõrvaldama. Ühised järelevalverühmad on kohustatud jälgima, kuidas pangad tehtud tähelepanekutele reageerivad. 29. detsembri 2021. aasta seisuga oli tähelepanekute koguarv võrreldes 2020. aastaga kasvanud ning tõusnud pandeemiaeelsega sarnasele tasemele. See oli tingitud peamiselt sellest, et osaliselt jätkati kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimistega^[15]. Valdav osa tähelepanekutest tehti sisemudelitega seotud uurimiste, kohapealsete kontrollide ja tegevuslubasid puudutavate tegevuste käigus. Kõige rohkem tähelepanekuid tehti krediidiriski valdkonnas (diagramm 15).

Diagramm 15

Järelevalve käigus tehtud tähelepanekud

1.3.2 Kohapealne järelevalve

COVID-19 pandeemia avaldas 2021. aastal jätkuvalt märkimisväärset mõju kohapealsete kontrollide ja sisemudelitega seotud uurimistele. Enamik missioone^[16] toimus väljaspool tegevuskohta nagu 2020. aastalgi. Alates 2021. aasta oktoobrist kasutati mitme kontrolli tegemisel kombineeritud lähenemisviisi, milles ühendati traditsiooniline järelevalvealuse üksuse ruumide külastus suuremal määral pandeemia ajal katsetatud kaugtööle tuginemisega.

2021. aastal algatati pärast 2020. aastal toimunud tegevuse aeglustumist 123 kohapealset kontrolli ja 96 sisemudelitega seotud uurimist, mis oli lähemal pandeemiaeelsele tasemele (diagramm 16)^[17].

Kohapealsetele kontrollidele kohaldati jätkuvalt varasematel aastatel kasutatud kampaaniate kontseptsiooni^[18], millega täiendati ühiste järelevalverühmade nõutud pangapõhiseid kohapealseid kontrolle. Kooskõlas 2021. aasta järelevalveprioriteetidega hõlmasid EKP käivitatud peamised kampaaniad: i) ärikinnisvara kampaaniat, milles hinnati pankade ärikinnisvarasektori suhtes olevate riskipositsioonide kvaliteeti, pannes proovile tagatiste hindamise; ii) suurt VKEde/äriühingute kampaaniat, milles keskenduti kriisile reageerimiseks võetud toetusmeetmete haldamisele, jälgimisele ja kontrollimisele; iii) kontsentreeritud portfellide kampaaniat, milles vaadati läbi pankade IFRS 9 kohased eraldiste moodustamise raamistikud; iv) tururiski kampaaniat seoses väärtuse hindamise riskiga; v) IT ja küberturvalisuse kampaaniat; vi) sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP) kampaaniat ning vii) ärimudeli ja kasumlikkuse kampaaniat.

Sisemudelitega seotud uurimiste peamised teemad puudutasid 2021. aastal EBA uute reguleerivate aktide rakendamist, mudelite ajutist lubamist Brexiti kontekstis ning sisemudelite sihipärase läbivaatamise (TRIM) järelmeetmeid. Lisaks kasutati 2021. aastal esimest korda uut lähenemisviisi – tegevuskohaväliseid uurimisi –, et tegeleda vähem oluliste või keerukate mudelite muutmise taotlustega. Need uurimised on väga spetsiifilise kohaldamisala ja ressursihoidliku hindamiskontseptsiooniga.

Diagramm 16

2019., 2020. ja 2021. aastal algatatud kohapealsed kontrollid ja sisemudelitega seotud uurimised

(uurimiste arv)

Kuigi kohapealsed kontrollid jäävad ka edaspidi valdavaks, kasutatakse järk-järgult tavapärasesse töökeskkonda naastes ära pandeemia ajal seoses kaugtöö korraldusega saadud väärtuslikke õppetunde ja välja kujunenud häid tavasid. Seega asus EKP pangandusjärelevalve uurima võimalusi traditsiooniliste kohapealsete kontrollide rikastamiseks, kasutades segatöövorme, millega parandada uurimiste üldist tõhusust, kiirust ja vastupanuvõimet, säilitades nende põhjalikkuse, süvenemisvõime ja kvaliteedi. Selliste lähenemisviiside eesmärk on ka vähendada uurimiste keskkonnamõju, edendades samas piiriülest^[19] ja segarühmade^[20] koostööd, soodustades Euroopa pangandusjärelevalves lõimumist ning toetades mitmekesisust ja kaasamist.

1.3.2.1 Kohapealsete kontrollide peamised tähelepanekud

Järgmises analüüsis antakse ülevaade kõige olulisematest tähelepanekutest, mis kohapealsete kontrollide käigus tehti.^[21]

Krediidirisk

COVID-19 pandeemia oludes olid krediidiriskiga seotud kontrollid peamiselt tegevuskohavälised ja kvalitatiivse fookusega. Nende eesmärk oli hinnata krediidirisk haldamise ja kontrolli usaldusväärsust ning toetusmeetmete rakendamist. Analüüsitud valimis põhines vaid piiratud arv uurimisi kvantitatiivsemal lähenemisviisil, keskendudes krediiditoimikute läbivaatamisele. Nende tulemusel liigitati täiendavalt ümber 855 miljoni euro väärtuses riskipositsioone ja tehti ühe miljardi väärtuses lisaeraldisi.

2021. aasta krediidiriskiga seotud kontrollides kerkisid esile järgmised olulised nõrgad kohad seoses sellega, kuidas pangad rakendavad ja jälgivad pandeemia ajal peamisi krediidiriski protsesse.

• Eeldatava krediidikahju alahindamine: tagatiste ülehindamine ja eeldatava krediidikahju ebasobiv arvutamine puudujääkide tõttu põhiparameetrite hindamisel.
• Krediidi vahendamine ja laenude väljastamine: puudulik abikõlblikkuse kontroll seoses COVID-19 toetusmeetmetega.
• Võlgnike ebasobiv liigitamine: puudujäägid finantsraskuste hindamisel, mis viivad ebatõenäoliselt laekuvate maksete ja makseraskuste tõttu restruktureerimise liigituseni ning IFRS 9 kohaselt teise etapi määramiseni.
• Puudulikud jälgimisprotsessid: järelevalve alla kuuluvate pankade juhtorganite ebapiisav järelevalve krediidiriski üle ning puudujäägid varajase hoiatamise süsteemide ja reitingumudelite kohandamisel COVID-19ga kaasnevate muutlike olude ja riiklike toetusmeetmetega.

Sisejuhtimine

Kõige olulisemad tähelepanekud^[22] osutasid puudujääkidele järgmistes juhtimisvaldkondades.

• Sisekontrollifunktsioonid (sh vastavuskontroll, riskihaldus ja siseaudit): suured puudujäägid kõigi sisekontrollifunktsioonide staatuses, ressurssides ja tegevuse ulatuses.
• Riskiandmete koondamine ja aruandlus: ebapiisav riskihalduse aruandlus, puudujäägid andmearhitektuuris ja IT-taristus.
• Tegevuse edasiandmine: ebapiisav riskihindamine tegevuse edasiandmisega seotud otsuste tegemisel ning vead edasiantud teenuste rakendamisel ja jälgimisel, eelkõige seoses IT-teenustega.
• Ettevõttestruktuur ja organisatsiooniline ülesehitus: puudulik krediidiasutuseülene riskikultuur, puudujäägid sisekontrolli raamistikes ning ebapiisav personal ja tehnilised ressursid.

Tururisk

2021. aastal lõpetati tururiski kampaania seoses väärtuse hindamise riskiga. Selle kolme aasta pikkuse algatuse eesmärk oli edendada pankade võrdseid tingimusi, võttes aluseks ühise metoodika ja tagades järjepidevad järelmeetmed seoses kohapealsetes kontrollides tehtud tähelepanekutega. Peamised 2021. aastal kindlakstehtud puudused olid seotud õiglase väärtuse mõõtmise ja täiendavate väärtuse korrigeerimistega (ebapiisav sõltumatu hinnakontroll, ebapiisavad õiglase väärtuse hierarhia ja täiendavate väärtuse korrigeerimiste meetodid, ebakohased esimese päeva kasumi kajastamise tavad). Puudujääke tuvastati ka turuandmete haldamisel usaldusväärsete hindamissisendite tagamiseks.

IT-risk

2021. aastal keskenduti IT-riskiga seotud kohapealsetes kontrollides peamiselt küberturvalisusele. Enamik muret tekitavatest tähelepanekutest oli seotud puudujääkidega:

• pankade küberturvalisuse juhtimises võimalike küberohtude ja riskide kindlakstegemiseks ja kõigi IT-varade täpse inventarinimestiku pidamiseks;
• pankade IT-varade kaitses ja töötajaile piisavate koolituste pakkumisel küberturvalisusealase teadlikkuse suurendamiseks;
• pankade taastamise suutlikkuses pärast küberintsidentidest tingitud häireid.

Regulatiivne kapital ja ICAAP

Regulatiivset kapitali (1. sammas) puudutavad peamised tähelepanekud olid seotud i) riskiga kaalutud varade alahindamisega riskipositsiooni klasside vale jaotuse tagajärjel; ii) kõlbmatu tagatise kasutamisega krediidiriski maandamise meetodites ning iii) kehva andmekvaliteediga (nt tagatiste tunnustamine). Mitu puudust tuvastati ka kontrolliraamistikus, näiteks piiratud võime teha 1. sambast tulenevate riskide puhul kindlaks riskikaalude ebaõiget kasutamist.

ICAAPiga seotud kontrollidel tuvastatud enim muret tekitavad probleemid olid seotud i) sisemise kvantifitseerimise metoodikatega (nt krediidi-, turu- või pensioniriski); ii) sisemise kapitali määratlusega; iii) negatiivsete stsenaariumite ebaõige kujundamise ja raskusastmega ning iv) puuduliku kapitali planeerimise protsessiga.

Pangaportfelli intressirisk (IRRBB)

Enamik olulisi tähelepanekuid oli seotud puudustega IRRBB ulatuse ja riskide kindlakstegemisel, IRRBB juhtimisfunktsioonide auditeerimiskavas ning IRRBB mõõtmisel ja jälgimisel. Eelkõige tunnistati ebapiisavaks või puudulikuks käitumismudelitega seotud eeldused, mudelite valideerimise funktsioonid ja piirangute süsteemid.

Operatsioonirisk

Kõige muret tegevamad tähelepanekud puudutasid operatsiooniriskide haldamist, kusjuures puudujääke oli operatsiooniriski jälgimise protsessides ning operatsiooniriskide andmete kogumise ja riskiennetus- ja parandamismeetmete kvaliteedi hindamine oli operatsiooniriskiga seotud juhtumite lahendamisel ebapiisav.

Likviidsusrisk

Suurem osa muret valmistavatest tähelepanekutest oli seotud puudujääkidega stressitestiraamistikus (stressitesti stsenaariumites ei arvestatud piisavalt kõigi oluliste likviidsusriski allikatega, kasutati piiratud ulatuses vastupidiseid stressiteste ja leevendusmeetmed ei olnud piisavalt konservatiivsed) ning riski mõõtmises ja jälgimises (puudused sisemiste piirangute määramisel).

Ärimudelite ja kasumlikkusega seotud risk

Kõige olulisemad tähelepanekud olid seotud tulu, kulu ja kapitali jaotamise puudujääkidega (moonutades eri äriliinide kasumlikkuse näitajaid) ning finantsprognooside tundlikkusanalüüsidega (nt piiratud võime prognoosida peamiste riskitegurite, nagu krediidi kulukuse muutusi).

1.3.2.2 Sisemudelitega seotud uurimiste peamised teemad

2021. aasta aprillis avalikustas EKP sisemudelite sihipärase läbivaatamise^[23] tulemused. Eesmärk oli hinnata, kas 1. samba sisemudelid, mida olulised krediidiasutused kasutavad, vastavad regulatiivsetele nõuetele ning kas nende tulemused on usaldusväärsed ja võrreldavad.

Sisemudelite sihipärase läbivaatamise raames korraldati 2017.–2019. aastal 65 olulises krediidiasutuses 200 sisemudelitega seotud kohapealset uurimist. Sisemudelite sihipärase läbivaatamise uurimiste tulemused kinnitasid üldjoontes, et oluliste krediidiasutuste sisemudeleid võib omavahendite nõuete arvutamiseks edasi kasutada. Teatud arvu mudelite puhul olid aga piirangud vajalikud, et tagada seotud riskide katmiseks omavahendite nõuetekohane tase. Kokku tehti kõikide riskiliikide kohta üle 5800 tähelepaneku, millest ligikaudu 30% olid rasked probleemid, mille puhul pidid krediidiasutused tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et kõrvaldada puudujäägid varem määratud tähtaja jooksul.

Pangad on hakanud tegelema sisemudelite sihipärasel läbivaatamisel tehtud tähelepanekutega ja parandusmeetmete hindamine on lisatud mõne sisemudelitega seotud uurimise kohaldamisalasse, kuid 2021. aastal oli märkimisväärne hulk sisemudelitega seotud taotlusi tingitud pankade vajadusega muuta oma mudeleid, et järgida EBA uusi reguleerivaid akte.

Krediidiriski puhul oli oluline osa mudeli muutmise taotlustest seotud EBA suunistega makseviivituse mõiste kohaldamise ja määratlemise kohta^[24] ning selle sisereitingutel põhineva parandusprogrammiga^[25], mille järgimise peavad krediidiasutused tagama vastavalt 1. jaanuariks 2021 ja 1. jaanuariks 2022. Samuti oli suur osa taotlustest seotud vähem keeruka lähenemisviisi juurde tagasipöördumisega, eelkõige seoses pankade algatustega mudelite lihtsustamiseks. Tururiski puhul korraldati sisemudelite sihipärasel läbivaatamisel tehtud tähelepanekute järelmeetmete kõrval mitu uurimist, et hinnata mudelite muudatusi, mis olid seotud väärtuse korrigeerimise lisamisega tururiski sisemudelitesse, ning muid konkreetseid mudelite muutmise taotlusi. EKP pangandusjärelevalve hinnangud hõlmasid ka varem ajutise loa saanud sisemudelite esialgset kinnitamist (näiteks uute Brexitiga seotud oluliste krediidiasutuste või konsolideerimisele kuuluvate krediidiasutuste tõttu).

Kokku võeti 2021. aastal sisemudelitega seotud uurimiste^[26] (sh sisemudelite sihipärase läbivaatamise) kohta vastu 214 järelevalveotsust.

1.4 Vähem oluliste krediidiasutuste kaudne järelevalve

Vähem oluliste krediidiasutuste arv vähenes 2021. aastal, kuid nende sektori turuosa, mis moodustab 18,4% ühtse järelevalvemehhanismi panganduse koguvaradest, õnnestus säilitada. Vähem oluliste krediidiasutuste sektori osakaal varieerub aga Euroopa pangandusjärelevalves osalevates riikides suurel määral (diagramm 17). Vähem oluliste krediidiasutuste arvele langeb ligikaudu 40% Luksemburgi ja Saksamaa pangandussektori koguvaradest, kuid need on tunduvalt vähem tähtsad teistes riikides, eelkõige Kreekas ja Hispaanias (vastavalt 3,4% ja 5,7%), mille pangandussüsteemides domineerivad olulised krediidiasutused. Sisemajanduse suurusega võrreldes on suurim vähem oluliste krediidiasutuste sektor Luksemburgis, kus sellised krediidiasutused keskenduvad peamiselt privaat- ja depoopangandusele ning nende kogutud varad moodustavad 210,8% SKPst. SKPd arvestades on suuruselt järgmised vähem oluliste krediidiasutuste sektorid Austrias (94,4%) ja Saksamaal (88,0%).

Diagramm 17

Oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste turuosa riikide kaupa

(protsendina koguvaradest)

Vähem oluliste krediidiasutuste koguarv kahanes 2021. aastal^[27] hoolimata sellest, et EKP vähem oluliste krediidiasutuste nimekirja lisati 27 uut asutust pärast tiheda koostöö sisseseadmist EKP ning Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) ja Hrvatska narodna banka (Horvaatia keskpanga) vahel. EKP vähem oluliste krediidiasutuste nimekirja kohaselt oli selliseid krediidiasutusi 2021. aasta detsembri lõpu seisuga 2187 ehk 4,2% vähem kui eelneval aastal. 2021. aasta detsembri lõpu seisuga asus 81,5% kõigist vähem olulistest krediidiasutustest Saksamaal, Austrias ja Itaalias. See viitab hoiu- ja/või ühistupankade suurtele detsentraliseeritud süsteemidele nendes riikides. Vähem oluliste krediidiasutuste panganduse koguvaradest 53,6% kuulus Saksamaale ning 6,5% Austriale ja Itaaliale.

Kooskõlas Euroopa pangandussektori praeguste suundumustega jätkus 2021. aastal vähem oluliste krediidiasutuste sektoris konsolideerimine, kuigi see oli aeglustunud. Kokku omandati või ühines 2021. aastal 61 vähem olulist krediidiasutust. 2020. aastal oli see arv 69. Arvestades vähem oluliste krediidiasutuste suurt hulka Saksamaal, mõjutas enamik viimase kahe aasta ühinemisi sealset vähem oluliste krediidiasutuste sektorit (2020. aastal 32 ja 2021. aastal 49). Itaalias viidi 2019. aastal lõpule ühistupankade sektori konsolideerimine kaheks peamiseks grupiks ning Austrias ühines 2020. aastal 26 vähem olulist krediidiasutust. 2021. aastal ei toimunud nende kahe riigi vähem oluliste krediidiasutuste sektoris olulist arengut.

Tabel 1

Vähem oluliste krediidiasutuste arv riikide kaupa

Valitud vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamistegevus

Vähem oluliste krediidiasutuste viivislaenude kogusuhtarvu langus jätkus pandeemiast hoolimata: see langes 2020. aasta juuni 2,3%-lt 2021. aasta juuniks 2,1%-le. Niisamuti kahanes veelgi suure viivislaenude osakaaluga vähem oluliste krediidiasutuste arv^[28], vähenedes 217ni.

Vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamise raames keskendus EKP koos riiklike pädevate asutustega selle hindamisele, millist mõju avaldab pandeemia ja asjakohaste riiklike toetusmeetmete lõpetamine vähem oluliste krediidiasutuste krediidiriski profiilidele, ning vähem oluliste krediidiasutuste valmidusele lahendada makseviivituses olevate nõuete võimalikust suurenemisest tulenevaid probleeme. Kuigi vähem oluliste krediidiasutuste sektor näib olevat üldiselt kriisi kahjulike mõjude suhtes vastupanuvõimeline, tuleb seda paljude riiklike toetusmeetmete aegumise tõttu 2021. aasta keskel edaspidi veel kontrollida. Seetõttu keskendutakse 2022. aastal krediidiriskiga seotud tegevuses jätkuvalt selle hindamisele, millist mõju avaldab pandeemia vähem oluliste krediidiasutuste varade kvaliteedile, ning järjepideva järelevalvetegevuse tagamisele ühtses järelevalvemehhanismis osalevates riikides.

2021. aastal alustas EKP riiklike pädevate asutustega dialoogi seoses nende kõige kiiremini kasvavate vähem oluliste krediidiasutustega. Riiklikud pädevad asutused esitasid hinnangud oma kiiresti kasvavate pankade kohta ja kirjeldasid järelevalvemeetmeid, millega tagatakse, et nad ei võtaks liigseid riske. Lepiti kokku, et seda hakatakse järelevalvealuste vähem oluliste krediidiasutustega seoses igal aastal tegema.

Vähem olulised krediidiasutused kasutavad hoiuste ligimeelitamiseks üha enam veebipõhiseid hoiuseplatvorme. EKP on teinud riiklike pädevate asutustega tihedat koostööd, et mõista paremini, kuidas pangad neid platvorme kasutavad, ja uurida lähemalt pädevate asutuste järelevalvemeetodeid selles valdkonnas. Veebipõhiste hoiuseplatvormidega seotud töö eesmärk on pöörata sellele küsimusele rohkem tähelepanu ja mõista paremini seonduvaid riske.

Juhtimine on olnud pikalt järelevalve eelisvaldkond. 2021. aastal algatas EKP koostöös riiklike pädevate asutustega vähem oluliste krediidiasutuste sisejuhtimise temaatilise analüüsi.

Temaatilises analüüsis keskenduti kahele küsimusele ja see hõlmas:

• vähem oluliste krediidiasutuste juhtimiskorda seoses järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani koosseisu ja toimimise (suurus, asjatundlikkus, ametlik sõltumatus, komitee ülesehitus, aruandlusahelad jne) ning sisekontrollifunktsioonidega;
• riiklike pädevate asutuste järelevalvetavasid seoses vähem oluliste krediidiasutuste juhtimisega, kusjuures eelkõige keskenduti standardite kehtestamisele ning tegevuskohavälisele ja kohapealsele järelevalvetegevusele.

EKP ja Austria finantsjärelevalveasutus (Finanzmarktaufsicht) kiitsid 2021. aastal heaks Raiffeiseni kaitseskeemi. See ümber korraldatud kaitseskeem tunnistati usaldatavusjärelevalve eesmärgil kõlblikuks 28. mail 2021. aastal. EKP jätkas järelevalvet ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute segakaitseskeemide üle, millest mõnda muudetakse märkimisväärselt. Selles kontekstis võtavad EKP ja asjakohased riiklikud pädevad asutused järelmeetmeid seoses parandamismeetmetega, mida on rakendatud kaitseskeemis EKP nõukogu tõstatatud murede lahendamiseks.

Finantsvaldusettevõtjate kindlakstegemine mõjutab otseselt konsolideeritud järelevalve ulatust ja rakendamist ning on muutunud asjakohasemaks, arvestades et muudetud kapitalinõuete direktiiviga (viienda kapitalinõuete direktiiviga)^[29] võeti kasutusele spetsiaalne heakskiitmise kord. 2021. aastal tegi EKP tihedat koostööd riiklike pädevate asutustega, et tagada Euroopa pangandusjärelevalves seoses vähem oluliste krediidiasutustega järjepidevad ja põhjalikud tavad, kusjuures juhtumipõhiste ja horisontaalsete järelmeetmete võtmist jätkatakse 2022. aastal.

EKP ja riiklikud pädevad asutused analüüsisid 2021. aastal Brexiti mõju vähem oluliste krediidiasutuste sektorile. Tulemuste põhjal on näha, et Brexit ei avaldanud vähem oluliste krediidiasutuste sektorile märkimisväärset mõju viies riigis, kuhu asus ümber umbes 20 vähem olulist krediidiasutust. Ühendkuningriigi krediidiasutuste suhtes olevate riskipositsioonidega seotud riskiga kaalutud varad on kasvanud Ühendkuningriigi samaväärsuse puudumise tõttu kapitalinõuete määruse kohaselt^[30], kuid tänu mõjutatud riskipositsioonide piiratud hulgale ja riskiga kaalutud varade kasvuga toimetulekuks vajaliku kapitali kättesaadavusele ei ole see avaldanud olulist mõju kapitalile. Lisaks kinnitati analüüsiga, et enamiku riikide vähem oluliste krediidiasutuste sektorites ei ole selliste börsiväliste tuletisinstrumentide osakaal, millega kaubeldakse Ühendkuningriigi kesksetes vastaspooltes, märkimisväärne.

Järelevaatamise meetodid

Euroopa pangandusjärelevalve jätkas 2021. aastal tööd vähem oluliste krediidiasutuste ühtse SREPi metoodika tõhustamise kallal, töötades välja uusi elemente krediidiriski kontrolli, ärimudelite hindamise ja 2. samba suuniste valdkonnas. Neid hakatakse rakendama 2022. aastal.

Kooskõlas laiema eesmärgiga täiustada ühtses järelevalvemehhanismis osalevates riikides pidevalt järelevalvetulemuste järjepidevust töötas EKP 2021. aastal koos riiklike pädevate asutustega välja meetodid vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve ja järelevaatamise tõhususe mõõtmiseks. Neid meetodeid katsetatakse 2022. aastal, et arutada, kuidas neid täiustada ja edaspidi rakendada.

Alates 2022. aastast liigitatakse vähem olulisi krediidiasutusi eraldi mõju- ja riskikriteeriumite põhjal. Vähem olulised krediidiasutused, mis vastavad ühele mõjukriteeriumitest, mis hõlmavad suurust, tähtsust kohaliku majanduse jaoks, keerukust ja ärimudelit, liigitatakse suurt mõju avaldavaks. Vähem olulised krediidiasutused liigitatakse suurema riskiga asutusteks riiklike pädevate asutuste riskihindamise alusel ning vastavuse põhjal kapitali- ja finantsvõimenduse nõuetele. Suurt mõju avaldavatele vähem olulistele krediidiasutustele kohaldatakse riiklike pädevate asutuste tihedamat ja põhjalikumat järelevalvet, näiteks SREPi ja kohapealseid kontrolle. Suurt mõju avaldavate ja suure riskiga vähem oluliste krediidiasutuste järele valvab suuremal määral ka EKP, sest riiklikud pädevad asutused peavad teavitama EKPd menetlustest ja otsustest, mida nad kavatsevad seoses nende asutustega teha. 2022. aasta suurt mõju avaldavate vähem oluliste krediidiasutuste nimekiri on esitatud aruande 2. peatükis. Suure riskiga vähem oluliste krediidiasutuste nimekirja ei avalikustata.

Muudetud kapitalinõuete määrusega (teine kapitalinõuete määrus)^[31] võeti kasutusele uus mõiste „väike ja mittekeerukas krediidiasutus või investeerimisühing“, et võimaldada nõuete sihipärast lihtsustamist seoses proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega. Sihipärane lihtsustamine hõlmab andmete harvema ja vähem üksikasjalikuma avalikustamise nõudeid, mille eesmärk on vähendada väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste või investeerimisühingute halduskoormust. Üks lihtsustamismeede on seotud stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud, vähem üksikasjaliku versiooniga. Stabiilse netorahastamise kordaja muudab arvutamise vähem keerukaks, kuid seda kalibreeritakse konservatiivsemalt, tagades siiski väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele või investeerimisühingutele piisava stabiilse rahastamise.

1.5 EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded

EKP jätkas 2021. aastal kooskõlas talle ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[32] artiklis 5 antud makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega aktiivset suhtlust riiklike asutustega.

2021. aastal sai EKP riiklikelt asutustelt üle saja teate makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikameetmete kohta. Enamik neist puudutas kord kvartalis tehtavaid otsuseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite kehtestamise kohta ning otsuseid globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste või muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste kindlaksmääramise ja kapitalikäsitluse kohta. Mitu riiklikku asutust otsustas 2020. aastal puhvrid vabastada, et toetada pandeemia ajal laenude andmist. 2021. aastal otsustasid mõned riiklikud asutused kehtestada kasvava tsüklilise riskiga tegelemiseks vastutsükliliste kapitalipuhvrite nõuded uuesti. Samuti analüüsis EKP teateid muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete, näiteks süsteemse riski puhvrite kehtestamise või kapitalinõuete määruse artikli 458 alusel võetud meetmete kohta.

EKP ja riiklikud asutused määrasid Baseli pangajärelevalve komitee väljatöötatud metoodika alusel kindlaks kaheksa Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvat globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust^[33], millelt nõutakse alates 2023. aastast lisakapitalipuhvrite hoidmist määras 1,0%st kuni 2,0%ni. Ühele globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele^[34] kohaldatava puhvri määr kasvas võrreldes eelneval aastal kindlakstehtud näitajatega. 2021. aasta novembris teatasid finantsstabiilsuse nõukogu ja Baseli pangajärelevalve komitee, et Baseli komitee vaatab lähitulevikus läbi Euroopa pangandusliiduga seotud suundumuste mõju globaalsete süsteemselt oluliste pankade metoodikale. See hõlmab pangandusliidu piiriüleste riskipositsioonide sihipärast läbivaatamist.^[35]

Riiklikud asutused tegid kindlaks ja kehtestasid 124 muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrimäärad. Need määrad olid kooskõlas muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvrinõuete alammäära metoodikaga, mida EKP on järginud alates 2016. aastast.

2021. aasta juulis sai EKP Euroopa Komisjonilt nõuandetaotluse seoses makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistiku läbivaatamisega. Taotlus oli suunatud ka EBA-le ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. Euroopa Komisjon palus kõigil kolmel organisatsioonil esitada oma vastus 2022. aasta märtsi lõpuks.

EKP pangandusjärelevalve osales aktiivselt ka Euroopa Liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmes töövaldkonnas. See hõlmas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jätkuvat tööd seoses väljamaksete piiramisega. 2020. aasta mais võttis Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastu soovituse ESRB/2020/7^[36], milles kutsuti asjaomaseid asutusi üles nõudma, et nende järelevalve alla kuuluvad finantsasutused hoiduksid kuni 1. jaanuarini 2021 väljamaksete tegemisest. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vaatas oma soovituse läbi ja muutis seda 2020. aasta detsembris, kutsudes asutusi üles jääma väljamaksete tegemisel konservatiivseks.^[37] 24. septembril 2021 teatas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, et otsustas soovituse 2021. aasta septembri lõpus tühistada.^[38] Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EKP tiheda koostöö tulemusel tagas EKP, et tema enda väljamaksete tegemist käsitlev seisukoht oleks täies kooskõlas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusega.

1.6 Edaspidised sammud – 2022. aasta riskid ja järelevalveprioriteedid

EKP pangandusjärelevalve hindab ja jälgib jooksvalt tema otsese järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste riske ja nõrku kohti. Hindamistulemused on aluseks järelevalveprioriteetide ja vastava tegevuse kindlaksmääramisel järgmiseks kolmeks aastaks. Tänu jooksvale jälgimisele saab prioriteete kohandada alati, kui see on olukorda arvestades õigustatud.

2021. aastal hindas EKP pangandusjärelevalve koostöös riiklike pädevate asutustega oluliste krediidiasutuste peamisi riske ja nõrku kohti ning tegi kindlaks kolm prioriteeti. Nende prioriteetide eesmärk on tagada, et järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused 1) elaksid pandeemia hästi üle, 2) kasutaksid võimalust tegeleda struktuuriliste puudujääkidega tõhusate digiteerimisstrateegiate ja parema juhtimise abil ning 3) tegeleksid tekkivate riskidega, muu hulgas kliima- ja keskkonnariskide ning IT- ja küberriskidega (joonis 1). Iga prioriteedi puhul töötas EKP pangandusjärelevalve välja strateegilised eesmärgid ja nende aluseks olevad tööprogrammid, mis hõlmavad ajavahemikku 2022–2024, et tegeleda kõige olulisemate nõrkade kohtadega, mis riskihindamisel kindlaks tehti.

Joonis 1

Järelevalveprioriteedid seoses pankades kindlakstehtud nõrkade kohtadega aastatel 2022–2024

1. prioriteet: pangad elavad pandeemia hästi üle

Järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused on suutnud pandeemia puhkemisest tingitud negatiivse majandusšoki üle elada ja on üldiselt näidanud üles tugevat vastupanuvõimet. Kuna pandeemia mõjub ikka veel majanduslikule väljavaatele pärssivalt, peavad pangad olema valmis tulema toime selle mõjudega lühikeses kuni keskpikas perspektiivis, eelkõige seoses varade kvaliteedi võimaliku halvenemise ja finantsturu väärtuse korrigeerimisega.

Enneolematud poliitilised toetusmeetmed aitasid 2020. aastal pehmendada majandusaktiivsuse järsu languse mõju pankade varade kvaliteedile. Need meetmed on aga samuti muutnud laenuvõtjate krediidivõimelisuse ebaselgeks ja raskendanud seega pankade jaoks selle täpset hindamist. Seega on selliste puudustega tegelemine, mille järelevalveasutused tuvastasid eelmise aasta jooksul pankade krediidiriski haldustavades, jätkuvalt EKP pangandusjärelevalve prioriteet. Iseäranis valmistavad muret raskustes laenuvõtjate kindlakstegemine ja liigitamine, tagatiste hindamine ning eraldiste moodustamise tavade piisavus. EKP pangandusjärelevalve teeb koostööd pankadega, kes teatasid tegevjuhtidele mõeldud kirja saamise järel olulistest puudustest, ning tagab, et nad rakendavad õigel ajal parandusmeetmete kavasid. Samuti jälgivad ja vaatavad järelevalveasutused läbi selle, kuidas pangad rakendavad EBA laenude päritolu ja järelevalvet käsitlevaid suuniseid, keskendudes eelkõige kinnisvaraportfellidele.

Tänu paranenud majanduslikule väljavaatele on ettevõtlussektoris vähenenud laialdase maksejõuetuse risk, vähemalt lühemas perspektiivis. Suure võlakoormusega ettevõttetele COVID-19 pandeemia mõju suhtes kõige tundlikumates sektorites võib erakorraliste riiklike toetusmeetmete järkjärguline kaotamine siiski negatiivset mõju avaldada. Selle taustal peavad pangad ja järelevalveasutused jätkuvalt jälgima tähelepanelikult pankade riskipositsioone haavatavate äriühingute suhtes – eelkõige majutuse ja toitlustuse ning lennutranspordi ja reisimisega seotud valdkondades. Ärikinnisvarasektor, mis tegi kriisi ajal läbi märkimisväärse languse, väärib samuti erilist tähelepanu. EKP pangandusjärelevalve keskendub seega rohkem pankade riskipositsioonidele selliste haavatavate äriühingute suhtes ning võtab sihipäraseid meetmeid, et võrrelda pankade riskihaldustavasid selles valdkonnas ja panna need proovile.

Tulususepüüdlused olukorras, mida iseloomustavad püsivalt madalad intressimäärad, rohke likviidsus ja erakorralised toetusmeetmed, on finantsvõimendusega laenude turul riske veelgi suurendanud. Eelkõige tekitab muret kasvav riskivalmidus, millest mõned suured järelevalvealused pangad on teada andnud – millele on viidanud laenuandmise standardite nõrgenemine ja millega on kaasnenud sagenenud finantsvõimendusega laenude väljastamine –, ning järelevalveasutused peavad seda tähelepanelikult jälgima. EKP pangandusjärelevalve tugevdab seega oma jõupingutusi tagamaks, et pankade riskihaldustavad on piisavad, et ennetada maandamata riskide suurenemist finantsvõimenduse valdkonnas. Samuti aitab see pankadel täita EKP finantsvõimendusega tehinguid käsitlevates suunistes kindlaksmääratud järelevalveootusi.

Jätkuvad tulususepüüdlused, mida toetavad süsteemi küllaldane likviidsus ja soodsad rahastamistingimused, tekitavad muret, et väärtuse ülehindamine mitmes turusegmendis võib suurendada ümberhindamise tõenäosust võlakirja- ja aktsiaturgudel. Tulususe järsk kohandamine, mis on tingitud investorite inflatsiooni ja intressimääradega seotud ootuste muutumisest, võib viia varahindade korrigeerimiseni. Seetõttu on äärmiselt oluline, et pangad oleksid selliseks korrigeerimiseks valmis ja suudaksid oma riskihaldustavasid kiiresti kohandada. Tagamaks, et pangad oleksid piisavalt valmistunud sääraste turušokkidega toimetulekuks, keskendub EKP pangandusjärelevalve oma järelevalvealases töös rohkem liigsete tulususepüüdlustega seotud riskidele, kaasates regulaarselt ühiseid järelevalverühmi ning viies läbi sihipäraseid läbivaatamisi ja kohapealseid kontrolle.

2. prioriteet: struktuuriliste puudujääkidega tegeletakse tõhusate digiteerimisstrateegiate ja parema juhtimise abil

Digipöörde valdkonna ja pankade juhtorganite juhtimissuutlikkuse struktuuriliste puudujääkidega tegelemine on pankade ärimudelite vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse toetamisel ülioluline.

Muutused klientide eelistustes ning finantstehnoloogia- ja suurte tehnoloogiaettevõtete kasvav konkurents survestavad panku veel enam digitehnoloogia kasutuselevõttu kiirendama. Lisaks on järelevalvealustel pankadel olnud suurest finantskriisist saadik raskusi väikese kasumlikkusega, mis on tingitud ülevõimsuse ja kulude ebatõhususega seotud struktuurilisest haavatavusest. Kiirenenud digipööre pankade ärimudelites pakub pankadele head võimalust suurendada oma jätkusuutlikkust ja leida uusi viise tulu teenimiseks. Järelevalveasutused tõhustavad jõupingutusi, et hinnata pankade digiteerimisstrateegiaid tagamaks, et nad on võtnud piisavaid meetmeid, et suurendada pikas perspektiivis oma vastupanuvõimet ja ärimudelite jätkusuutlikkust.

Pankade sise- ja riskijuhtimise pikaajaline haavatavus valmistab jätkuvalt järelevalveasutustele muret. Olenemata mõningasest edasiminekust viimasel paaril aastal, on suurel hulgal järelevalve alla kuuluvates krediidiasutustes siiani struktuurilisi puudusi sisekontrollifunktsioonides, juhtorganite toimimises või riskiandmete koondamise ja aruandlusega seotud võimekuses. Need nõrkused võivad kahjustada otsustamisprotsessi ja riskijuhtimist ning tekitada omakorda muret pankade juhtkondade tulemuslikkuse ja strateegilise suunamise võimekuse pärast. On äärmiselt oluline, et järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused tegeleks järelevalvealaste tähelepanekutega viivitamatult ja parandaks oma juhtkondade tulemuslikkust. Selle taustal korraldab EKP pangandusjärelevalve sihipäraseid algatusi tagamaks, et pangad tegeleksid tõhusalt nende juhtorganite toimimise ja koosseisuga seoses kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisega, keskendudes eelkõige nende kollektiivsele sobivusele ja mitmekesisusele.

3. prioriteet: tekkivate riskidega tegeletakse

Riskikeskkond muutub pidevalt, tekitades pankadele hulga esilekerkivaid ja suurenevaid riske nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. Järelevalveasutuste eesmärk on tagada, et pangad maandavad ennetavalt kliima- ja keskkonnariske, vastaspoole suurenevat krediidiriski seoses riskantsemate ja vähem läbipaistvate mittepangast finantsasutustega ning operatsiooni- ja IT vastupanuvõime riske.

Kliima- ja keskkonnariskide mõju on eeldatavasti märkimisväärne ning järelevalve alla kuuluvad krediidiasutused peavad võtma meetmeid, et tegeleda füüsilistest ja üleminekuriskidest tulenevate probleemidega.^[39] Seetõttu on väga oluline, et pangad arvestaksid oma äristrateegiates ning juhtimis- ja riskihaldusraamistikes piisavalt kliima- ja keskkonnariskidega. Sellest lähtudes teeb EKP pangandusjärelevalve temaatilise analüüsi, et hinnata pankade edusamme selle eesmärgi saavutamisel, ning kliimariskiga seotud stressitesti, et hinnata pankade vastupanuvõimet ja riskihaldusvõimekust selles valdkonnas^[40]. Kuna pankade edusammud oma teabe avalikustamise tavade kooskõlastamisel järelevalveootustega on olnud piiratud, jätkavad järelevalveasutused nende arengu^[41] ja tulevastele regulatiivsetele nõuetele vastavuse jälgimist.

Selliste kapitalituru teenuste mahu kasvu, mida pangad pakuvad riskantsematele ja vähem läbipaistvatele mittepangast finantsasutustele (nt riskifondidele ja perekonnapankadele), ning selliste krediidiasutuste võimaliku pankroti märkimisväärse mõju tõttu on esile kerkinud riskid, mis tulenevad nõrgast juhtimisest ja nõuetele mittevastavatest riskihaldustavadest selles valdkonnas. EKP pangandusjärelevalve korraldab vastaspoole krediidiriski juhtimise ja haldamise valdkonnas sihipäraseid läbivaatamisi ja kohapealseid kontrolle, et teha kindlaks asjakohased puudujäägid. Erilist tähelepanu pööratakse mõne sellesse valdkonda aktiivselt kaastatud krediidiasutuse peamaakleri teenustega seotud tegevusele. Ühised järelevalverühmad teevad koos pankadega nendes küsimustes järelkontrolli tagamaks, et tõhusaid parandusmeetmeid võetaks õigel ajal.

Kuigi olulised krediidiasutused on pandeemia ajal üles näidanud tugevat tegevuslikku vastupanuvõimet, on EKP-le teatatud küberintsidentide arv alates 2020. aastast kasvanud.^[42] Pankade digistrateegiate kiirema elluviimise ja kasvava infotehnoloogiast sõltuvuse tõttu on ülioluline tugevdada nende vastupanuvõimet küberrünnetele. Lisaks on IT-tegevuse edasiandmisega seotud riskid ning pankade suurenev sõltuvus kolmandast isikust IT-teenuste osutajast murettekitavad, mistõttu tuleb neile järelevalvetegevuses rohkem keskenduda. Seda arvestades keskendub EKP pangandusjärelevalve järk-järgult üha enam pankade tavade hindamisele nendes valdkondades ning võtab aktiivselt järelmeetmeid seoses oluliste puudujääkidega.

Infokast 3
Järelmeetmed seoses EKP juhendiga kliima- ja keskkonnariskide kohta: ülevaade pankade enesehindamistest ja tegevuskavadest

EKP pangandusjärelevalve jagas oma 2020. aasta novembris avaldatud juhendis kliima- ja keskkonnariskide kohta 13 järelevalveootust seoses sellega, kuidas tema otsese järelevalve all olevad pangad peaksid lõimima kliimariske oma ärimudelitesse, juhtimisse, riskihaldusse ja andmete avalikustamisse. Pärast juhendi avaldamist palus EKP pankadel ennast nende ootuste põhjal hinnata ja esitada tegevuskavad, milles kirjeldatakse, kuidas nad viivad oma tavad juhendiga kooskõlla.

2021. aasta novembris avaldas EKP pankade tavade järelevalvealase hindamise tulemused aruandes kliima- ja keskkonnariskide juhtimise kohta pangandussektoris. Hindamine, mis hõlmas 112 otseselt EKP järelevalve all olevat krediidiasutust, mille varade kogusumma oli 24 triljonit eurot, oli enneolematu ülevaade Euroopa pankade valmisolekust juhtida ning avalikustada nõuetekohaselt oma kliima- ja keskkonnariskidega seotud riskipositsioone.

Aruandes antakse horisontaalne ülevaade praegustest suundumustest kliima- ja keskkonnariskidega tegelemisel ning nende avalikustamisel euroala pangandussektoris ning määratakse kindlaks head tavad, mida nende riskide haldamisel järgitakse.

Järelevalvealasel hindamisel jõuti järeldusele, et kuigi krediidiasutused on teinud esimesi samme kliimariskide kaasamiseks oma riskihaldustavadesse, ei ole ükski neist lähedal kõigi järelevalveootuste täitmisele (joonis A). 90% hindamisel osalenud krediidiasutustest täidavad EKP järelevalveootusi keskmiselt üksnes osaliselt või üldse mitte. Paljud pangad tunnistavad aga, et kliima- ja keskkonnariskid hakkavad nende riskiprofiilidele järgmise kolme kuni viie aasta jooksul tugevat mõju avaldama, eelkõige seoses krediidi-, operatsiooni- ja ärimudeli riskiga.

Peaaegu kõik krediidiasutused on töötanud oma tavade parandamiseks välja rakenduskavad. EKP hindas nende kavade kvaliteeti ja eelkõige seda, kas neis käsitletakse olemasolevaid lünki krediidiasutuste tavades. Kavade kvaliteet varieerus asutuste arvestuses märkimisväärselt (joonis A). Osa panku andis küsimustele lühikesed ja põhjendamata vastused, samal ajal kui teised esitasid suurte projektide dokumendid, milles kirjeldati üksikasjalikult kõiki kavandatud meetmeid.

Joonis A

Kliima- ja keskkonnariskide haldamise seis pangandussektoris seoses sellega, kuidas krediidiasutused täidavad ootusi ning kas nende kavad oma tavade täiustamiseks on piisavad

(y-teljel: 112 krediidiasutuse tavade EKP juhendis kindlaksmääratud järelevalveootustele vastavuse tase; x-teljel: 112 krediidiasutuse tavades olevate lünkadega tegelemiseks mõeldud rakenduskavade piisavus)

EKP saatis kõikidele pankadele eraldi tagasisidekirjad, kutsudes neid üles järelevalvealasel hindamisel kindlakstehtud puudustega tegelema. Mõnel juhul võidakse krediidiasutustele esitada SREPi osana kvalitatiivne nõue.

Järgmised sammud

EKP mõistab, et raskused, mis on seotud kliima- ja keskkonnariskide lõimimisega pankade strateegiatesse, juhtimisse ja riskihalduskorda, muutuvad pidevalt, ning on jätkuvalt pühendunud nendega sel teemal dialoogi pidamisele.

2021. aastal uuris EKP pangandusjärelevalve ka krediidiasutuste kliima- ja keskkonnariskide andmete avalikustamist. Uurimisel tehtud tähelepanekud avaldatakse aruandes ja igale pangale on antud individuaalset tagasisidet.

EKP vaatab täielikult läbi pankade valmisoleku kliima- ja keskkonnariskide haldamiseks ning teeb muu hulgas süvaanalüüsid selle kohta, kuidas nimetatud riske kaasatakse nende strateegiatesse, juhtimisse ja riskihalduse kordadesse. Läbivaatamine toimub 2022. aasta esimeses pooles. Samuti korraldab EKP pangandusjärelevalve kliimariskidega seoses järelevalvealase stressitesti. Nende järelevalveülesannete täitmise tulemused on oma olemuselt kvalitatiivsed. Võimalik mõju pankadele on kaudne ja avaldub SREPi punktisumma mõju kaudu 2. samba nõuetele ning pangapõhiseid tulemusi ei avaldata. Samuti nähakse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud tõhusamate õigussätetega, mida hõlmab Euroopa Komisjoni ettepanekul tehtav ELi panganduseeskirjade läbivaatamine, ette kliima- ja keskkonnariskide ühetaoline lisamine EBA suunistesse SREPi ja järelevalvelise stressitestimise ühiste menetluste ja metoodikate kohta. Selle põhjal lõimib EKP kliima- ja keskkonnariskid järk-järgult oma SREPi metoodikasse, mis avaldab lõpuks mõju 2. samba nõuetele.

2 Tegevusload, järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused

2.1 Tegevusload

2.1.1 Iga-aastane olulisuse hindamine (sealhulgas põhjalik hindamine) ja suurt mõju avaldavate vähem oluliste krediidiasutuste kindlakstegemine

2.1.1.1 Iga-aastane olulisuse hindamine

Novembris 2021 lõpetati ühtse järelevalvemehhanismi määruse^[43] kohane iga-aastane hindamine selle kohta, kas pank või pangagrupp täidab mõnd olulisuse kriteeriumi^[44]. Sellele lisaks tehti pangagruppide struktuurimuudatuste järel erakorralised olulisuse hindamised (mille tulemusel tehti 48 olulisust käsitlevat otsust).

Selle tulemusel liigitati 30. novembri 2021. aasta seisuga oluliseks 115 krediidiasutust^[45] nagu eelmiselgi olulisuse hindamisel.

2021. aastal lisati iga-aastase hindamise tulemusel oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste loetellu kolm krediidiasutust: Itaalias asuvad Banca Mediolanum S.p.A. ja Finecobank S.p.A. ning Danske Bank A/Si Soome filiaal liigitati olulisteks, sest nende varad ületasid 30 miljardit eurot. EKP on nende krediidiasutuste üle otsest järelevalvet teinud alates 1. jaanuarist 2022. Danske Bank A/Si Soome filiaali puhul on EKP-l vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse volitused.^[46]

Samal ajal eemaldati oluliste üksuste loetelust kolm krediidiasutust:

• Bankia S.A. endine valdusettevõtja BFA Tenedora De Acciones S.A.U. eemaldati järelevalve alla kuuluvate asutuste loetelust, sest tema ainuke tütarettevõtja Bankia S.A. ühendati 26. märtsil 2021 CaixaBank S.A.-ga;
• Liberbank S.A. eemaldati samuti järelevalve alla kuuluvate asutuste loetelust, sest ta ühendati 30. juulil 2021 Unicaja Banco S.A.-ga;
• C.R.H. - Caisse de Refinancement de l’Habitat liigitati vähem oluliseks, sest ta ei vastanud kolmandat kalendriaastat järjest ühelegi olulisuse kriteeriumile; alates 1. jaanuarist 2022 on ta Prantsusmaa usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja kriisilahenduse asutuse (Autorité de contrôle prudentiel et de résolution – ACPR) otsese järelevalve all.

Samuti toimusid pangagruppide struktuurides järgmised muudatused, ilma et need mõjutaks oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste arvu:

• grupisiseste ühinemiste tõttu ei vastanud Precision Capital S.A. enam märkimisväärse piiriülese tegevuse kriteeriumile ja põhjendas seega oma olulisust riigisisese majandusliku tähtsusega (vastas asjakohastele künnistele 31. detsembri 2020. aasta seisuga);
• Piraeus Bank S.A. ja Alpha Bank AE eemaldati grupi ümberstruktureerimise tõttu; neist said finantsvaldusettevõtjad ning nad võtsid uueks nimeks vastavalt Piraeus Financial Holdings S.A. ja ALPHA SERVICES AND HOLDINGS S.A. (nende tütarettevõtjatena said tegevusloa kaks uut krediidiasutust: Piraeus Bank S.A. ja ALPHA BANK S.A.).

Oluliste krediidiasutuste loetelu ajakohastatakse sageli. Järelevalve alla kuuluvate üksuste nimekirja viimane versioon on kättesaadav EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

Tabel 2

Pärast 2021. aasta hindamist Euroopa pangandusjärelevalve alla kuuluvad olulised ja vähem olulised pangagrupid ja eraldiseisvad pangad

2.1.1.2 Põhjalik hindamine

EKP lõpetas 2021. aasta juulis Itaalia kahe ühistupanga grupi (Iccrea Banca S.p.A. – Instituto Centrale del Credito Cooperativo ja Cassa Centrale Banca – Credito Cooperativo Italiano S.p.A.) ning Balti riikide kahe panga (Luminor Bank AS Eestis ja Akciné bendrové Siauliu bankas Leedus) põhjaliku hindamise.

Lisaks algatas EKP 2021. aasta augustis kolme panga põhjaliku hindamise, võttes aluseks selle, et igaüks neist täidab üht kriteeriumi, et kuuluda EKP otsese järelevalve alla: Addiko Bank AG Austrias (märkimisväärne piiriülene tegevus), Agri Europe Cyprus Limited Sloveenias (liikmesriigi kolme suurima krediidiasutuse seas) ja Barclays Bank Ireland PLC Iirimaal (suurus). Hindamine peaks lõppema 2022. aasta esimese poole lõpus.

2.1.1.3 Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused

Kuna vähem olulisi krediidiasutusi on palju ning need erinevad suuruse, keerukuse ja riskiprofiili poolest, liigitab Euroopa pangandusjärelevalve neid, võttes aluseks nende mõju finantssüsteemile ja riskiprofiili. Alates 2022. aastast hinnatakse mõju- ja riskikriteeriume eraldi. Suurt mõju avaldavad vähem olulised krediidiasutused tehakse iga ühtse järelevalvemehhanismi riigi kohta kindlaks kord aastas.

Vähem olulist krediidiasutust nimetatakse suurt mõju avaldavaks, kui see vastab ühele järgmistest kriteeriumitest.

• Suurus
  Krediidiasutuse koguvarad on suuremad kui 15 miljardit eurot.
• Tähtsus majanduse jaoks
  Krediidiasutuse koguvarad on suuremad kui 15% riigid SKPst
  või ta on „muu süsteemselt oluline ettevõtja“ kapitalinõuete direktiivi tähenduses.
• Võimalik oluline krediidiasutus
  Vähem oluline krediidiasutus on „suur krediidiasutus või investeerimisühing“ teise kapitalinõuete määruse tähenduses (vastab ühele olulisuse kriteeriumile, kuid ei ole liigitatud oluliseks).
• Piiriülene tegevus
  Vähem olulisele krediidiasutusele kuulub üks või mitu krediidiasutust ühtse järelevalvemehhanismi ühes või mitmes teises osalevas riigis.
• Ärimudel
  Vähem oluline krediidiasutus on krediidiasutuse tegevusloaga finantsturutaristu, keskhoiupank või keskühistupank või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi keskasutus.
• Miinimumkaetuse reegel
  Kui ühes jurisdiktsioonis tehakse ülaltoodud kriteeriumite põhjal kindlaks alla kolme suurt mõju avaldava vähem olulise krediidiasutuse, kohaldatakse miinimumkaetuse reeglit. Miinimumkaetuse reegli kohaselt valitakse suuruse järgi täiendavad vähem olulised krediidiasutused, kuni kolm suurt mõju avaldavat vähem olulist krediidiasutust on kindlaks tehtud.

Vähem olulist krediidiasutust, mida peetakse teise kapitalinõuete määruse tähenduses väikeseks ja mittekeerukaks, ei saa nimetada suurt mõju avaldavaks vähem oluliseks krediidiasutuseks, kui see ei ole suurim vähem oluline krediidiasutus jurisdiktsioonis, kus kõik vähem olulised krediidiasutused on väikesed ja mittekeerukad.

2.1.1.4 Suurt mõju avaldavaks vähem oluliseks krediidiasutuseks nimetamise mõju

Vähem olulise krediidiasutuse nimetamine suurt mõju avaldavaks on tegur, mida riiklikud pädevad asutused arvestavad oma järelevalvetegevuse, muu hulgas järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ning kohapealsete kontrollide sageduse ja põhjalikkuse taseme kindlaksmääramisel. Lisaks on riiklikud pädevad asutused kohustatud ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artiklite 97 ja 98 kohaselt teavitama EKPd tähtsatest järelevalvemenetlustest ja otsustest, mida nad kavatsevad seoses nende krediidiasutustega rakendada.

Järgmises tabelis on esitatud 2022. aasta suurt mõju avaldavate vähem oluliste järelevalvealuste üksuste nimekiri, mille võttis vastu EKP järelevalvenõukogu. Iga krediidiasutuse puhul on esitatud suurt mõju avaldava vähem olulise krediidiasutuse staatuse põhjendus, et tagada liigituse läbipaistvus.

Tabel 3

2022. aasta suurt mõju avaldavate vähem oluliste järelevalvealuste üksuste nimekiri

BelgiaBulgaariaSaksamaaEestiIirimaaKreekaHispaaniaPrantsusmaaHorvaatiaItaaliaKüprosLätiLeeduLuksemburgMaltaMadalmaadAustriaPortugalSloveeniaSlovakkiaSoome

2.1.2 Tegevusloamenetlused

2021. aastal teatati EKP pangandusjärelevalvele kokku 651 tegevusloamenetlusest (tabel 4). Teavitused hõlmasid 29 tegevusloataotlust, 24 tegevusloa kehtetuks tunnistamist, 52 tegevusloa aegumist, 111 olulise osaluse omandamist või suurendamist, 404 üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlust ja 31 finantsvaldusettevõtja tegevusloa andmist. Pärast investeerimisühingute järelevalve uue raamistiku jõustumist 2021. aasta juunis kaasati ka riiklikud pädevad asutused ja EKP investeerimisühingutele krediidiasutuse tegevusloa andmisse.

Tabel 4

EKP-le teatatud tegevusloamenetlused

2021. aastal tehti 200 tegevusloamenetluse otsust^[47]. Järelevalvenõukogu esitas nendest 90 otsuse eelnõu, mille EKP nõukogu kiitis seejärel heaks. Ülejäänud 110 otsust kiitis heaks kõrgema taseme juhtkond delegeerimisraamistiku raames.^[48] Need 200 tegevusloamenetluse otsust moodustavad 8% kõigist EKP 2021. aasta eraldiseisvatest järelevalveotsustest.

Kahes tegevusloamenetluses tehti negatiivne otsus. Lisaks võeti tagasi seitse tegevusloataotlust ja kaheksa teadet olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta negatiivse hinnangu tõttu enne otsuse lõplikku vormistamist.

2020. aastaga võrreldes püsis teatatud tegevusloamenetluste arv 2021. aastal suuresti muutumatuna, võttes arvesse taotlusi, mis esitati uue (sega)finantsvaldusettevõtjate tegevuslubade raamistiku kohaselt.

2.1.2.1 Ühiste menetluste areng

EKP-le teatatud tegevusloa väljastamisega, oluliste osalustega ja tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud ühiste menetluste koguarv püsis 2021. aastal eelneva aastaga sarnasel tasemel.

EKP pangandusjärelevalve hindas suurt hulka olulisi osalusi. Mõne menetluse puhul otsustasid taotlejad teavituse tagasi võtta või kasutada oma õigust ärakuulamisele pärast seda, kui järelevalveasutused väljendasid esialgse hindamise käigus muret või EKP tegi negatiivse otsuse. Teistel juhtudel otsustasid taotlejad taotluse tagasi võtta pikaajalise ebakindla makromajandusliku keskkonna või juhtumipõhiste põhjuste tõttu. Mitme olulise osalusega seotud menetluse, mis tulenes sisemistest ümberkorraldustest, suhtes kohaldati oluliste osaluste lihtsustatud hindamise meetodit. Nagu ka varasematel aastatel, täheldati vaatamata esilekerkivale ümberkujundamisele ja aktiivsele konsolideerimisele piiriülest konsolideerimist siiski vähe.

Suur osa tegevusloamenetlusi oli 2021. aastal seotud uute vähem oluliste krediidiasutuste asutamisega. Nagu ka eelnevatel aastatel, oli peamine tegur uute taotluste esitamise taga digitehnoloogiliste uuenduste laialdasem kasutamine teenuste osutamisel ELi klientidele (nt finantstehnoloogial põhinevad ärimudelid).

Pärast spetsiaalse krediidiasutuse tegevusloa kasutuselevõttu 2017. aastal on Leedust esitatud rohkelt tegevusloataotlusi. Sellega seoses jätkasid Lietuvos bankas ja EKP taotlejate esitatud ärimudelite proovilepanemist, mistõttu oli nende taotluste arv, mille taotlejad tagasi võtsid või riiklik pädev asutus tagasi lükkas, palju suurem. Lisaks võeti Saksamaal esialgse hindamise käigus tagasi mõned tegevusloataotlused, mis puudutasid uudset tehnoloogiat.

Mõned oluliste krediidiasutustega seotud tegevusloamenetlused olid peamiselt tingitud vajadusest laiendada pankade tegevuslubasid nende kavandatavate täiendavate reguleeritud tegevusaladega.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlused olid peamiselt tingitud vabatahtlikust äritegevuse lõpetamisest ja ühinemisest või muud liiki restruktureerimisest. Neli vähem olulist krediidiasutust väljus turult sundlikvideerimismenetluse, muu hulgas maksejõuetusmenetluse käigus.

2.1.2.2 Muudatused seoses üleeuroopalise tegevusloa andmise menetluste, investeerimisühingute ja (sega)finantsvaldusettevõtjatega

EKP ja riiklikud pädevad asutused käsitlesid 2021. aastal 404 üleeuroopalise tegevusloa andmise menetlust. Esimest korda teatasid investeerimisühingud, mis liigitatakse muudetud kapitalinõuete direktiivi / kapitalinõuete määruse kohaselt krediidiasutusteks, üleeuroopalise tegevusloaga seotud tegevusest uue korra kohaselt.

Samuti jätkasid EKP ja riiklikud pädevad asutused tööd seoses investeerimisühingutele tegevuslubade väljastamisega. 2021. aasta juunis jõustus investeerimisühingute järelevalve uus raamistik, millega kehtestati kriteeriumid, mille kohaselt investeerimisühingud peavad taotlema tegevusluba krediidiasutustena. Tegevusluba tuleb saada nii kvalitatiivsete (tehtavad tegevused) kui ka kvantitatiivsete (varade väärtus) kriteeriumite põhjal kas konsolideerimata või grupi vormis. 2021. ja 2022. aastal kohaldatakse investeerimisühingutele, millel on õigus saada tegevusluba krediidiasutusena, saadud õiguste säilitamise korda. Eeldatavasti kohaldatakse krediidiasutuse tegevusloa nõuet ligikaudu 20 asutusele. Seni on riiklikud pädevad asutused teavitanud EKPd 11 esitatud taotlusest.

Viienda kapitalinõuete direktiivi artikli 21a alusel kehtestati uus järelevalvekord teatavate emaettevõtjana tegutsevate (sega)finantsvaldusettevõtjate kohta^[49], mis kuuluvad järelevalve alla kuuluvatesse gruppidesse. Heakskiidu korral vastutavad need finantsvaldusettevõtjad selle eest, et järelevalve alla kuuluv grupp täidab usaldatavusnõudeid konsolideeritud alusel. Järelevalve alla kuuluvate oluliste gruppide puhul on EKP kohustatud andma emaettevõtjana tegutsevatele (sega)finantsvaldusettevõtjatele heakskiidu või vabastama nad heakskiitmisest. 2021. aastal sai EKP 31 taotlust ja väljastas 23 otsust (mis hõlmasid üht äsja asutatud ja 22 olemasolevat (sega)finantsvaldusettevõtjat järelevalve alla kuuluvates gruppides): üheksa (sega)finantsvaldusettevõtjat kiideti heaks, samal ajal kui 14 vabastati heakskiitmisest.

2.1.2.3 Teabehaldussüsteemi IMAS veebiportaal

IMASi veebiportaal on veebipõhine platvorm, millega soodustatakse järelevalveasutuste ja järelevalve alla kuuluvate üksuste / kolmandate isikute vahelist suhtlust ja teabevahetust. IMASi veebiportaal on osa ühtse järelevalvemehhanismi protsesside digiteerimise strateegiast ja hõlmab tervet järelevalvetsüklit.^[50]

2021. aasta jaanuarist saadik on märkimisväärset osa sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest töödeldud IMASi veebiportaali kaudu. 2021. aastal lisati üleeuroopalisi tegevuslubasid käsitlevad teavitused ja oluliste osaluste omandamine/suurendamine. 2022. aastal lisatakse IMASi veebiportaali tegevusloataotlused, tegevuslubade vabatahtlikud kehtetuks tunnistamised ja finantsvaldusettevõtjate tegevusload. Sellega seoses kasvab pidevalt IMASi veebiportaali kaudu esitatavate taotluste ja tehingute arv.

2.2 Sobivuse ja nõuetekohasuse menetlused

2021. aastal teatati EKP pangandusjärelevalvele 2627st sobivuse ja nõuetekohasuse menetlusest^[51] (juhtkonna- ja nõukoguliikmete, põhifunktsioonide täitjate^[52] ja kolmanda riigi filiaalijuhtide individuaalsed hindamised) (tabel 5).

Tabel 5

EKP-le esitatud sobivuse ja nõuetekohasuse menetlused

Ligikaudu 67% kõikidest 2021. aastal käsitletud sobivuse ja nõuetekohasuse menetlustest oli seotud järelevalvefunktsiooniga juhtorgani liikmetega. Ülejäänud 33% puudutasid juhtimisfunktsiooniga juhtorgani liikmeid (ligikaudu 28%), põhifunktsioonide täitjaid (4%) ning kolmanda riigi filiaalijuhte (1%).

2021. aastal lõpetatud sobivuse ja nõuetekohasuse menetluste üldine töötlemise aeg oli keskmiselt 3,7 kuud, mis on lühem kui ESMA ja EBA juhtorgani liikmete ja põhifunktsioonide täitjate sobivuse hindamist käsitlevate ühiste suuniste punktis 179 kindlaksmääratud neljakuune maksimaalne periood.

2.2.1 Sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise areng

Kooskõlas oma rangema ja sekkuvama lähenemisviisiga sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisele ning jõupingutustega järelevalve alla kuuluvate pankade juhtimise tugevdamiseks tuvastas EKP ühe või mitme sobivuse ja nõuetekohasuse kriteeriumiga seotud probleeme umbkaudu 58%-l hinnatud juhtkonnaliikmetest. Võrreldes 2020. aastaga toimus 8% kasv. Levinuimad probleemid olid seotud juhtkonnaliikmete kogemuse, huvide konfliktide ja ülesannete täitmiseks vajaliku ajaga. EKP kehtestas järelmeetmena olulistele krediidiasutustele tuvastatud probleemide lahendamiseks tingimused ja kohustused või esitas soovitused.

EKP teeb sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisel koostööd asjakohaste riiklike pädevate asutuste ning otse järelevalve alla kuuluvate üksustega. Kui ametisse nimetatava isiku sobivus tekitab kahtlusi või muret, võetakse sobivuse ja nõuetekohasuse taotlus tihti tagasi. Pidades pankadega sellist järelevalvedialoogi, ennetatakse EKP negatiivseid otsuseid sobivuse ja nõuetekohasuse kohta. 2021. aastal võeti sel viisil tagasi 52 taotlust, mida oli 30 võrra rohkem kui 2020. aastal.

2021. aastal tegi EKP ka 17 ümberhindamist seoses krediidiasutuste mitme juhtorgani liikmega. Viis ümberhindamist oli seotud rahapesuvastase võitluse raamistiku, neli kriminaalmenetluste, kaks tsiviilmenetluste ning kuus muude probleemidega, nagu pankrot ja pettused.

Rahapesu / terrorismi rahastamist puudutavat asjakohast teavet võeti juhtkonna liikmete sobivuse hindamisel arvesse kokku 36 taotluse puhul.

EKP püüab muuta oma sobivuse ja nõuetekohasuse protsessid tõhusamaks, eelkõige uurides järelevalvetehnoloogia vahendite kasutamist. IMASi veebiportaal, mille kaudu järelevalve alla kuuluvad üksused esitavad riiklikele pädevatele asutustele ja EKP-le sobivuse ja nõuetekohasuse taotlusi, on osutunud tõhususe suurendamisel kasulikuks vahendiks.

2.3 Rikkumistest teatamine, järelevalveotsuste jõustamine, sanktsioonide kehtestamine ja muud rahaliste karistustega seotud meetmed

2.3.1 Järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise meetmed

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja raammääruse kohaselt oleneb jõustamis- ja sanktsioonide kehtestamise volituste jaotus EKP ja riiklike pädevate asutuste vahel väidetava rikkumise laadist, vastutavast isikust ja võetavatest meetmetest (vt EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlev aastaaruanne 2014). Kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga avaldatakse karistused, mille EKP on määranud järelevalveülesannete täitmisel, EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Samal veebisaidil avaldatakse karistused, mille riiklikud pädevad asutused on määranud EKP taotlusel.

EKP käsitles 2021. aastal kaheksat sanktsioonide kehtestamise menetlust, millest neli olid 2020. aastal pooleli jäänud (tabel 6). Nende kaheksa menetluse tulemusena võttis EKP vastu viis otsust.

Tabel 6

EKP otsuste jõustamise ja sanktsioonidega seotud tegevus 2021. aastal

2021. aastal käsitletud kaheksast menetlusest seitse puudutasid vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide (sh EKP otsused ja määrused) kahtlustatavat rikkumist, mille panid toime seitse olulist krediidiasutust. 2021. aastal lõpetati kaks neist menetlustest ja EKP tegi nende raames kaks otsust, millega määrati kahele järelevalvealusele üksusele ühes pangagrupis trahv 615 000 eurot. Kaks vahetult kohaldatavate ELi õigusaktide rikkumisega seotud menetlust lõpetati 2021. aastal, üks neist proportsionaalsuse kaalutlustel ja teine tõendatud hooletuse puudumise tõttu. Neli menetlust olid 2021. aasta lõpus veel pooleli.

Ülejäänud menetlus, mida käsitleti 2021. aastal, puudutas ELi direktiivi rakendava liikmesriigi õigusaktide kahtlustatavaid rikkumisi, mille pani toime vähem oluline krediidiasutus, ning see lõpetati EKP asjakohasele riiklikule pädevale asutusele suunatud taotlusega menetluse algatamiseks.

EKP poolt 2021. aastal läbi viidud otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavate rikkumiste täielik jaotus valdkondade kaupa on esitatud diagrammil 18.

Diagramm 18

Otsuste jõustamise ja sanktsioonide kehtestamise menetlustes käsitletud kahtlustatavad rikkumised 2021. aastal

Järgides EKP varasemaid taotlusi menetluse algatamiseks ja olles hinnanud juhtumeid kooskõlas liikmesriigi õigusega, määrasid asjaomased riiklikud pädevad asutused 2021. aastal kaks rahatrahvi summas 24,7 miljonit eurot.

Üksikasjalik teave, muu hulgas igakülgne statistika EKP ja riiklike pädevate asutuste sanktsioonide kehtestamise kohta seoses usaldatavusnõuete rikkumistega Euroopa pangandusjärelevalve raames 2021. aastal esitatakse 2021. aasta sanktsioonide kehtestamisega seotud tegevuse iga-aastases aruandes. Aruanne avaldatakse EKP pangandusjärelevalve veebisaidil 2022. aasta teises kvartalis.

2.3.2 Muud rahaliste karistustega seotud meetmed

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt kasutab EKP üksnes järelevalveülesannete täitmiseks ka volitusi, mis on riiklikel pädevatel asutustel kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

Sellega seoses võttis EKP 2021. aastal kahe olulise järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes haldusmeetmeid, mis on kapitalinõuete direktiivi rakendavate riigisiseste õigusaktide kohaselt saadaval riiklikule pädevale asutusele. Võetud riiklikud haldusmeetmed ei olnud karistuslikku laadi ja seisnesid ligikaudu 21,5 miljoni euro suurustes intressimaksetes riskide kontsentreerumise piirmäärasid käsitlevate nõuete rikkumiste eest. Järelevalve alla kuuluvad üksused on esitanud Euroopa Liidu Kohtule EKP otsuste peale kaebusi.

2.3.3 Rikkumistest teatamine

Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikliga 23 peab EKP tagama, et kasutusele võetakse tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad igal isikul ELi õigusaktide rikkumistest teavitada. Seetõttu rakendab EKP rikkumisest teatamise mehhanismi, mis hõlmab EKP pangandusjärelevalve veebilehel kättesaadavat interaktiivset rikkumisest teatamise platvormi.

EKP tagab rikkumisest teatamise platvormi või muude kanalite (nt e-posti või posti) teel edastatud rikkumisteadete täieliku konfidentsiaalsuse ning võtab oma järelevalveülesannete täitmisel arvesse kogu olemasoleva teabe.

2021. aastal esitati EKP-le 152 rikkumisteadet ehk 27% vähem kui eelmisel aastal. Neist 78 puudutasid asjaomaste ELi õigusaktide väidetavat rikkumist. Neist 72 kuulus EKP järelevalvepädevusse ja kuus riiklike pädevate asutuste pädevusse. Ülejäänud teated puudutasid peamiselt väidetavaid rikkumisi, mis ei olnud seotud usaldatavusnõuetega (nt tarbijakaitse), ning seepärast jäid need rikkumisest teatamise mehhanismi kohaldamisalast välja.

Kõige sagedamini käsitleti väidetavate rikkumiste teadetes juhtimisküsimusi (72%) ning ebapiisavat omavahendite ja kapitalinõuete arvutamist (8%). Teadete täielik jaotus on esitatud diagrammil 19. Juhtimisega seotud probleemid puudutasid eeskätt riskihaldust ja sisekontrolli, juhtorgani funktsioone, sobivuse ja nõuetekohasuse nõudeid ning organisatsioonilist ülesehitust.^[57]

Diagramm 19

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu esitatud väidetavate rikkumiste teated

(protsentides)

Rikkumistest teavitamise mehhanismi kaudu edastatud teave tehti teatavaks asjaomastele ühistele järelevalverühmadele. EKP vaatas selle teabe nõuetekohaselt läbi ja võttis vajaduse korral meetmeid osana oma järelevalveülesannetest. 2021. aastal seoses asjakohaste ELi õigusaktide rikkumisi puudutavate teadetega võetud peamised uurimismeetmed olid järgmised:

• olemasoleval dokumentatsioonil põhinev sisemine hindamine (43%);
• järelevalve alla kuuluvale üksusele esitatud dokumendi- või selgitusnõuded (27%);
• siseauditi või kohapealse kontrolli taotlus (19%).

3 Osalemine kriisiohjes

3.1 Koostöö Ühtse Kriisilahendusnõukoguga

EKP pangandusjärelevalve ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu tihe koostöö jätkus ka 2021. aastal kõigil tasanditel. EKP järelevalvenõukogu kutsus Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe vaatlejana oma koosolekutele, kus arutati Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohustusi käsitlevaid päevakorrapunkte. EKP esindaja osales vaatlejana kõigil Ühtse Kriisilahendusnõukogu täitevistungitel ja täiskogu istungitel. Peale selle vahetasid EKP ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehed ning kõrgema ja keskmise taseme juhtkond korrapäraselt teavet ühist huvi pakkuvatel teemadel, nagu järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP), taastamine ja kriisilahenduse kavandamine ning kriisiohjamisega seotud poliitika väljatöötamine. Viimaks jagasid mõlemad organisatsioonid Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja EKP vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt omavahel hulgaliselt neile kättesaadavaid asjakohaseid andmeid ja teavet. See aitas leevendada pankade aruandluskoormust.

Samuti vahetasid EKP ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu arvamusi seoses kriisiohjepoliitika raamistiku võimalike parandustega. Aruteluteemad hõlmasid näiteks asjakohastele asutustele kättesaadavaid vahendeid ja väliste vahendite kasutamist kriisilahenduses. Regulaarne teabevahetus Ühtse Kriisilahendusnõukoguga aitas ka täiendada EKP panust Euroopa Komisjoni sihipärases konsultatsioonis pankade kriisiohje ja hoiuste tagamise raamistiku läbivaatamise kohta.^[58]

Nagu varemgi, osales EKP Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisiolukorra simulatsiooniõppustel. Nende eesmärk oli panna proovile menetlused ja rahvusvaheline koostöö ning süvendada arusaamist iga asutuse otsustus- ja tööprotsessidest kriisilahenduskolleegiumis.

Lisaks korraldati eri teemadel (nt finantsseisundi taastamise kavandamine, SREPi metoodika ning Ühtse Kriisilahendusnõukogu muudetud poliitika omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) kohta) ühiseid koolitusüritusi. Nende eesmärk oli tugevdada koostööd ja soodustada ühise arusaama kujunemist asutuste töö eri aspektidest.

EKP ühiste järelevalverühmade ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu sisemiste kriisilahendusmeeskondade vaheline korrapärane suhtlemine oli jätkuvalt kahe organisatsiooni koostöö olulisim osa. See hõlmas krediidiasutuste tihedat koostööd EKP kriisiohjeraamistiku kohaselt (st halveneva finantsseisundiga krediidiasutuste) ning Ühtse Kriisilahendusnõukogu osalust vastavates kriisiohjemeeskondades, et tagada kriisiolukorras järelevalve- ja kriisilahendusasutuste täielik kooskõla.

Kooskõlas õigusraamistikuga konsulteeriti Ühtse Kriisilahendusnõukoguga seoses finantsseisundi taastamise kavadega, mille olulised krediidiasutused esitasid EKP pangandusjärelevalvele. Ühtse Kriisilahendusnõukogu tähelepanekuid võeti nende kavade hindamisel ja järelevalve alla kuuluvatele üksustele saadetava tagasiside koostamisel arvesse. Need tähelepanekud olid seotud muu hulgas finantsseisundi taastamise võimaluste teostatavuse ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuetega seotud finantsseisundi taastamise näitajate künniste kindlaksmääramisega.

Lisaks konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu EKP pangandusjärelevalvega kooskõlas ühtse kriisilahenduskorra määrusega^[59] esialgsete kriisilahenduskavade teemal. Nagu varem, hõlmas konsultatsioon muu hulgas omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kindlaksmääramist ning kriisilahenduskõlblikkuse hinnanguid. Nagu eelnevatel aastatel, konsulteeris Ühtne Kriisilahendusnõukogu EKP pangandusjärelevalvega ka seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksete arvutamisega ning hinnangu andmisel keskendus EKP tähelepanekutele järelevalve ja tegevuse jätkuvuse seisukohast.

3.2 Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisiohje

Vähem oluliste krediidiasutustega seotud kriisiohje nõuab tihedat koostööd asjakohase riikliku pädeva asutuse ja EKP vahel. Kuigi riiklik pädev asutus vastutab otseselt vähem oluliste krediidiasutuste järelevalvemenetluste eest, tekib vajadus intensiivsema koostöö ja teabevahetuse järele siis, kui vähem oluline krediidiasutus on muutumas eluvõimetuks. Selles etapis teeb EKP, mis on ühiste menetluste valdkonnas pädev asutus, riikliku pädeva asutusega koostööd seoses tegevusloa võimaliku kehtetuks tunnistamisega.

EKP ja riiklikud pädevad asutused tegid 2021. aastal tihedat koostööd ja vahetasid teavet mitme vähem olulise krediidiasutuse kohta, mille puhul tehti kindlaks finantsseisundi halvenemine või kriisiolukord. Riiklikud pädevad asutused teavitasid EKPd seitsmest uuest juhtumist, mis olid seotud vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemisega. Samuti jätkasid EKP ja riiklikud pädevad asutused tihedat koostööd ja teabevahetust seoses 29 aktiivse finantsseisundi halvenemise juhtumiga. 15 juhtumi puhul tegid EKP ja riiklikud pädevad asutused intensiivsemat koostööd ning seitsme juhtumi puhul oli vaja moodustada sihtotstarbelised kriisiohje kontaktrühmad. Nagu ka varasematel aastatel, tagasid need rühmad, et järelevalvemeetmeid võeti ja otsuseid tehti õigel ajal ning koordineeritud viisil.

2021. aastal teavitasid riiklikud pädevad asutused EKPd ka 12 juhtumist, mis olid seotud vähem olulise krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. Kaks neist juhtumitest olid seotud ühinemiste või lõimimistega, kolm likvideerimise ja seitse vabatahtliku lõpetamisega. 12 juhtumist neljal juhul tegi EKP tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse ning ülejäänud kaheksat juhtumit alles hinnatakse.

2021. aastal olid vähem oluliste krediidiasutuste finantsseisundi halvenemise peamised põhjused elujõuetud ärimudelid, pidev vähene kasumlikkus, mis põhjustas maksevõimeprobleeme, ning puudulikud juhtimissüsteemid (sealhulgas ebapiisavad rahapesu tõkestamise raamistikud). Finantsseisundi halvenemist soodustava lisategurina tõusis esile raamatupidamispettus.

4 Piiriülene koostöö

4.1 Koostöö Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

4.1.1 EKP ja pangandusjärelevalvekolleegiumid

EKP tegutseb konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusena Euroopa pangagruppide puhul, mille peakorter asub ühtses järelevalvemehhanismis osalevas riigis. See võimaldab EKP-l teha põhjalikku ja järjepidevat järelevalvet, tagades pangandusgrupi kõigile üksustele (tütarettevõtjatele või filiaalidele) võrdsed tingimused isegi juhul, kui nad asuvad ELi liikmesriigis, mis ei osale ühtses järelevalvemehhanismis, või Euroopa-välises riigis.

Üks EKP kohustusi on tagada korrapärane suhtlus asjakohaste panganduse ja pangandusväliste järelevalveasutusega ning seda tehakse järelevalvekolleegiumide loomise abil. Kui pangagrupp asub väljaspool pangandusliitu ja EKP teeb järelevalvet vähemalt ühe üleilmse tütarettevõtja või filiaali üle, sest nad asuvad ühtses järelevalvemehhanismis osalevas liikmesriigis, järgib EKP kõnealuse ELi-välise riigi asutustega kehtestatud koostöökorda. Enamikul juhtudel teeb konsolideeritud järelevalvet tegev asutus rahvusvahelist koostööd järelevalvekolleegiumide kaudu, kuid iga asutuse ajakavad ja otsustusprotsessid võivad kohalike nõuete ja konfidentsiaalsuseeskirjade tõttu erineda.

Kolme vertikaalse peadirektoraadi esindajatest koosnev valdkonnaülene meeskond toetab jooksvalt ühiseid järelevalverühmi nende koostööga seotud kohustuste täitmisel kooskõlas Euroopa määruste ja direktiividega (nt gruppi kuuluvate üksuste kaardistamine, peamiste finantsnäitajatega seotud teabe vahetamine pädevate asutuste vahel, järelevalvekolleegiumide kontrolliprogramm). Samuti soodustab valdkonnaülene meeskond ühtlustamist ja edendab parimaid rahvusvahelise koostööga seotud järelevalvetavasid.

2021. aastal andis meeskond panuse järelevalvekolleegiumide 13 kirjaliku koostöölepingu läbivaatamisse, et võtta arvesse usaldatavusnormatiivide järelevalve asutuse seisundi Brexiti-järgset muutust kolmanda riigi asutuseks.

4.1.2 Koostöö tugevdamine kolmandate riikide asutustega

EKP jälgib pidevalt piiriülese panganduse arengut ja hindab vajadust tõhustatud koostöökorra kehtestamise järele kolmandate riikide usaldatavusjärelevalve asutustega. Seda võidakse teha vastastikuse mõistmise memorandumite, järelevalvekolleegiumide ja juhtumipõhiste korralduste abil. 2021. aasta jooksul sõlmis EKP täiendavad vastastikuse mõistmise memorandumid New Yorgi osariigi finantsteenuste osakonna (NYDFS) ja Austraalia usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutusega (APRA). Koostöökorda peetakse asjakohaseks oluliste piiriüleste ühenduste tõttu pangandussektorite vahel, mis kuuluvad Euroopa pangandusjärelevalve ning vastavalt New Yorgi osariigi ja Austraalia järelevalve alla.

Mõlema vastastikuse mõistmise memorandumiga määratakse kindlaks asutustevaheline koostöö, et täita nende asjakohaseid järelevalveülesandeid seoses piiriüleste krediidiasutustega. Vastastikuse mõistmise memorandumite alusel kavandatakse koostööd parimal võimalikul viisil ning seda saab algatada asutuste taotlusel või omal algatusel, kui see on asjakohane. See hõlmab mis tahes laadi teavet, mis võib olla asutustele abiks järelevalve alla kuuluvate üksuste turvalise ja usaldusväärse toimimise edendamisel.

4.1.3 Koostöö tugevdamine väärtpaberituru järelevalveasutustega

EKP ja USA väärtpaberi- ja börsikomisjon allkirjastasid 16. augustil 2021 vastastikuse mõistmise memorandumi, et valmistuda oluliste krediidiasutuste registreerimiseks väärtpaberipõhiste vahetuslepingutega kauplejana või väärtpaberipõhise vahetustehingu olulise osalejana Ameerika Ühendriikides. USA õigusaktiga on nõutud, et USA-välised väärtpaberipõhiste vahetuslepingutega kauplejad ja väärtpaberipõhise vahetustehingu olulised osalejad, kes tegelevad Ameerika Ühendriikides märkimisväärse ulatusega äritegevusega, peavad end USA väärtpaberi- ja börsikomisjonis registreerima vastavalt 1. novembriks 2021 ja 1. detsembriks 2021. USA väärtpaberi- ja börsikomisjon võib lubada sellistel üksustel täita teatud USA nõudeid, järgides võrreldavaid ELi ja rahvusvahelisi nõudeid. Selleks et see oleks võimalik, peavad USA väärtpaberi- ja börsikomisjon ning asjakohased järelevalve- ja turuasutused allkirjastama koostöölepingud.

Vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt suhtlevad ja vahetavad EKP ja USA väärtpaberi- ja börsikomisjon teavet seoses EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste väärtpaberipõhiste vahetustehingutega Ameerika Ühendriikides. Sellise koostööga võimaldatakse asjaomastel ühtse järelevalvemehhanismi üksustel minimeerida vastavusega seotud jõupingutuste kahekordistamist ja keskenduda ka edaspidi ELi nõuete täitmisele, tagades samas vastavuse USA nõuetele.

EKP sõlmis 2021. aastal ELi tasandil vastastikuse mõistmise memorandumi Prantsusmaa finantsinstrumentide turgude eest vastutava pädeva asutusega Autorité des Marchés Financiers (AMF).

4.1.4 Järelevalvealaste vastastikuse mõistmise memorandumite avaldamine

2020. aasta mais kiitis EKP heaks poliitika, mis on seotud EKP kui pangandusjärelevalveasutuse sõlmitud ja edaspidi sõlmitavate vastastikuse mõistmise memorandumite avaldamisega. Vastastikuse mõistmise memorandumite avaldamine oleneb poolte nõusolekust ning võimalikest piirangutest juurdepääsul konfidentsiaalsele teabele kooskõlas kohaldatava õigusega. 2021. aasta 19. veebruaril ja 30. aprillil avaldas EKP oma veebilehel 18 vastastikuse mõistmise memorandumit, mille ta oli sõlminud pangandusjärelevalveasutusena alates 2014. aastast. Nende seas olid vastastikuse mõistmise memorandumid kolmandate riikide pangandus- ja turujärelevalveasutustega, muu hulgas 2019. aastal seoses Brexitiga Inglise keskpanga / usaldatavusnormatiivide järelevalve asutusega allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandum. Lisaks avaldas EKP aasta teises pooles kolm vastastikuse mõistmise memorandumit, mis olid hiljuti sõlmitud USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni, NYDFSi ja AMFiga.

4.1.5 Tihe koostöö ühtses järelevalvemehhanismis

2021. aastal tehti väga sujuvalt koostööd Bulgaaria ja Horvaatiaga – kõige viimasena (2020. aasta oktoobris) pangandusliiduga liitunud liikmetega. Hrvatska narodna banka ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpank) lõimiti ühtse järelevalvemehhanismi struktuuri ning nende esindajad andsid oma panuse otsuste tegemisse järelevalvenõukogus, mille tulemuseks oli EKP sujuv järelevalve terves pangandusliidus. Nende kahe riikliku pädeva asutuse töötajad olid tihedalt kaasatud igapäevasesse järelevalvesse nii Euroopa pankade Bulgaarias ja Horvaatias asuvate tütarettevõtjate kui ka nende emaettevõtjate ja vastavate pangagruppide üle. Samuti kaasas EKP Bulgaaria ja Horvaatia vähem olulised krediidiasutused vähem oluliste krediidiasutuste järelevaatamistegevusse, et edendada mõlemas riigis kvaliteetsete järelevalvestandardite järjepidevat kohaldamist selliste krediidiasutuste suhtes. Terve aasta jooksul korraldati seminare ja õpikodasid, mille eesmärk oli toetada ühist tööd. Koostööpõhine järelevalve on tihedamalt lõimunud pangandussektori seisukohast oluline.

4.1.6 IMFi finantssektori hindamisprogrammid

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) finantssektori hindamisprogrammide käigus hinnatakse põhjalikult ja üksikasjalikult riigi finantssektorit.

2018. aastal analüüsiti IMFi euroala finantssektori hindamisprogrammis pangandusjärelevalvet ja kriisilahendussüsteemi euroalal. EKP pangandusjärelevalve on rakendanud oma järelevalvetavades juba paljusid IMFi soovitusi ning samal ajal on ELi kaasseadusandjad käsitlenud ja käsitlevad praegu soovitusi, millega on nõutud muudatused ELi õigusaktides.

2021. aastal algatas IMF Saksamaa, Iirimaa ja Soome finantssektori hindamisprogrammi. Nimetatud riikide finantssektori hindamisprogrammides analüüsitakse pangandusväliseid teemasid, nagu riigisisene kindlustus ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve raamistikud, ning need hõlmavad terviklikku hinnangut pangandusküsimuste kohta, eriti nende kohta, mis kuuluvad vähem oluliste krediidiasutuste üle järelevalvet tegevate riiklike asutuste pädevusse, või aspektide kohta, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega. Lisaks lõpetas IMF 2021. aastal finantssektori hindamisprogrammide korrapärase läbivaatamise, mille tulemusel uuendati nimekirja süsteemselt oluliste finantssektoritega jurisdiktsioonidest, millele kohaldatakse korrapärast kohustuslikku hindamist.

EKP osalus IMFi põhikirja IV artikli kohastes konsultatsioonides Euroopa pangandusjärelevalves osalevate riikidega on seotud mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve küsimustega, nagu näevad ette EKP kohustused nendes valdkondades.

4.2 Panus Euroopa ja rahvusvahelise õigusraamistiku edasiarendamisse

4.2.1 Osalemine finantsstabiilsuse nõukogu töös

2021. aastal keskendus finantsstabiilsuse nõukogu jätkuvalt rahvusvahelisele koostööle, et tegeleda koroonaviiruse pandeemiast tingitud raskustega ja säilitada finantsstabiilsust.

Finantsstabiilsuse nõukogu liikmena osales EKP pangandusjärelevalve aktiivselt COVID-19 pandeemiast saadud esialgsete finantsstabiilsusega seotud õppetundide kindlakstegemisel ning koostas selle kohta eriaruande.

Samuti aitas EKP käsitleda finantsstabiilsuse nõukogu päevakorras olevaid laiemaid teemasid, nagu i) globaalsete süsteemselt oluliste pankade iga-aastane tuvastamine koostöös Baseli pangajärelevalve komiteega, muu hulgas pangandusliiduga seotud suundumuste globaalsete süsteemselt oluliste pankade metoodikale avaldatava mõju kavandatud läbivaatamine; ii) küberintsidentidest teatamist käsitleva aruande lõpetamine; iii) kliimaga seotud finantsriskidega tegelemiseks mõeldud tegevuskava kooskõlastamine ning iv) poliitiliste ettepanekute esitamine rahaturufondide vastupanuvõime suurendamiseks. Seda silmas pidades osales EKP pangandusjärelevalve finantsstabiilsuse nõukogu täiskogu, standardite rakendamise alalise komitee ning järelevalvelise ja regulatiivse koostöö alalise komitee istungitel. Samuti osaleti kriisilahenduse juhtrühma ja finantsstabiilsuse nõukogu Euroopa piirkondliku nõuanderühma koosolekutel.

EKP pangandusjärelevalve jätkab osalemist finantsstabiilsuse nõukogu tööprogrammis mitmes valdkonnas, muu hulgas seoses rahvusvahelise koostöö, COVID-19-le reageerimiseks võetavate meetmete kooskõlastamise, digitaalsete uuendustega seotud järeltöö ja kliimamuutustest tulenevate finantsriskidega tegelemisega.

4.2.2 Osalemine Baseli protsessis

2021. aastal kinnitas keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm, mis on Baseli pangajärelevalve komitee järelevalveorgan, Baseli komitee strateegilised prioriteedid ja töökava 2021. ja 2022. aastaks. Prioriteediks seati varem kokku lepitud reformide elluviimine ja hindamine, tekkivate riskide ja haavatavuste (st digiteerimine, ja kliimaga seotud finantsriskid) uurimine ja hindamine ning järelevalvealase koostöö arendamine. EKP osales aktiivselt nende jõupingutuste tegemises.

Sellega seoses on EKP Baseli komitee kliimaga seotud finantsriskide rakkerühma ning ühiste usaldatavusstandardite väljatöötamise ja rakendamise eest vastutava poliitika ja standardite rühma kaaseesistuja.

Lisaks algatas Baseli komitee globaalsete süsteemselt oluliste pankade hindamismetoodika läbivaatamise. EKP pangandusjärelevalve panustas aktiivselt komitee otsusesse vaadata läbi pangandusliiduga seotud suundumuste mõju globaalsete süsteemselt oluliste pankade metoodikale (st keskendudes eelkõige pangandusliidu piiriüleste riskipositsioonide käsitlusele).

EKP pangandusjärelevalve osales ka muudel korrapärastel poliitikaaruteludel, andis eksperdiabi komitee töörühmades, tegi koostööd komitee liikmetega ELis ja kogu maailmas ning toetas asjaomaste mõjuanalüüside tegemist. See töö hõlmas i) võimalike meetmete hindamist ja väljatöötamist seoses üleilmset pangandussüsteemi ohustavate kliimaga seotud finantsriskidega; ii) tegevusliku vastupanuvõime põhimõtete avaldamist, mille eesmärk on suurendada pankade suutlikkust pidada vastu suurtele kõrvalekalletele, nendega kohaneda ja nendest taastuda, ning iii) avalikku konsultatsiooni esialgsete ettepanekute kohta seoses pankade krüptovaradega seotud riskipositsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitlemisega.

4.2.3 Osalemine EBA töös

EKP pangandusjärelevalve jätkas 2021. aastal tihedat koostööd Euroopa Pangandusjärelevalvega (EBA), et edendada järjepidevat järelevalvet Euroopa pangandussektoris ning soodustada krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. Ühisprojektid hõlmasid 2021. aasta ELi-ülest EBA stressitesti, mille kvaliteedi tagas EKP. Samuti tegid EBA ja EKP koostööd COVID-19 kriisi järelmeetmete võtmisel, vastuse koostamisel komisjoni nõuandetaotlusele seoses digirahandusega ning EBA aruande koostamisel pädevate asutuste järelevalvealase sõltumatuse kohta. Septembris saatsid EKP ja EBA ka ühise kirja, milles kinnitati taas puuduvate Basel III standardite täieliku, õigeaegse ja usaldusväärse rakendamise lõpuleviimise tähtsust ELis.

Samuti aitas EKP lõpetada ELi-üleseid läbipaistvuse hindamisi, mille EBA korraldas 2021. aastal, tagades EKP otsese järelevalve alla kuuluva 99 olulise krediidiasutuse täpsete järelevalveandmete õigeaegse esitamise. Hindamise järel said turuosalised üksikasjalikku teavet Euroopa pangandusjärelevalves osalevate pankade finantstingimuste, muu hulgas COVID-19 kriisi mõju kohta.

EKP aitas EBA-l täita ka oma volitusi ja koostada teostatavusaruanne statistilise, kriisilahenduse ja usaldatavusnõuetega seotud aruandluse integreerimise kohta, nagu on nõutud kapitalinõuete määruse artikliga 430c. 16. detsembril 2021 avaldatud aruandes leitakse, et pankade aruandluskoormuse vähendamise, andmekvaliteedi parandamise ja aruandlusraamistiku edasise integreerimise ettevalmistamise eeldus on kõikides aruandlusvaldkondades kasutatav ühine andmesõnastik. Samuti soovitatakse aruandes luua integreerimisprotsessi juhtimiseks Euroopa asutustest, riiklikest pädevatest asutustest ja vajaduse korral pangandussektori esindajatest koosnev ühiskomitee. Sellest lähtudes tegi EKP EBA ja teiste sidusrühmadega koostööd, edendades ühist arusaama ning esitades konkreetseid ettepanekuid semantiliselt integreeritud andmesõnastiku loomise kohta, mille eesmärk on ühtlustada aruandlusnõudeid.

EBA menetluse „järgi või selgita“^[60] puhul teavitas EKP pangandusjärelevalve 2021. aastal EBAt oma vastavusseisundist seoses 23 suunisega, mis on dokumenteeritud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. EKP pangandusjärelevalve on võtnud endale kohustuse järgida kõiki kohaldatavaid suuniseid, mille on välja andnud EBA või Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

5 EKP pangandusjärelevalve organisatsiooniline struktuur

5.1 Aruandlusnõuete täitmine

Käesolev aastaaruanne on üks peamisi kanaleid, mille kaudu EKP pangandusjärelevalve täidab ühtse järelevalvemehhanismi määruses sätestatud aruandekohustust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu (ELi nõukogu) ees. Määruses on sätestatud, et järelevalveülesannete andmist EKP-le tuleb tasakaalustada asjakohaste läbipaistvuse ja aruandluse nõuetega. EKP peab väga oluliseks Euroopa Parlamendi ja EKP institutsioonidevahelises kokkuleppes ning ELi nõukogu ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis täpsemalt sätestatud aruandlusraamistikust kinnipidamist ning selle täielikku kohaldamist.

2021. aastal toimus kogu suhtlemine Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON) ning järelevalvenõukogu esimehe vahel koroonaviiruse pandeemia tõttu virtuaalses vormis. Järelevalvenõukogu esimees esitles parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees EKP järelevalveülesannete täitmist käsitlevat 2020. aasta aruannet avalikul kuulamisel 23. märtsil 2021 ning kahel korralisel avalikul kuulamisel 1. juulil ja 1. oktoobril 2021. Aruteludes keskenduti peamiselt järelevalvemeetmetele, mida EKP on COVID-19 pandeemiale reageerimiseks võtnud. Lisaks arutati pangandussektori probleeme, nagu pankade ärimudelite jätkusuutlikkus, pankade kasumlikkus, kliimaga seotud riskide haldamine ja digiteerimise mõju. Muud teemad puudutasid pangandusliidu tugevdamist, kusjuures keskenduti Basel III rakendamisele, päritoluriigi või vastuvõtva riigiga seotud küsimustele, pankade kriisijuhtimise ja hoiuste tagamise raamistikule ning finantsvõimendusele.

2021. aastal vastas järelevalvenõukogu esimees Euroopa Parlamendi liikmete kaheksale pangandusjärelevalveteemalisele kirjalikule küsimusele ning kooskõlas EKP aruandekohustusega riikide parlamentide vastu riikide parlamendiliikmetelt laekunud kahele kirjalikule küsimusele. Kõik vastuseks saadetud kirjad avaldati. Kirjades käsitleti mitmesuguseid teemasid, nagu krediidiriski haldamine, IT- ja küberriskid, juhtimisega seotud probleemid ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide usaldatavuse järelevalve.

Samuti tegi EKP kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendile kättesaadavaks järelevalvenõukogu koosolekute protokollid.

Mis puudutab suhtlemist ELi nõukoguga, siis järelevalvenõukogu esimees osales 2021. aastal kahel mõttevahetusel eurorühmaga: 21. mail ja 4. oktoobril, mõlemal juhul virtuaalses vormis. EKP avaldas enne arutelusid eurorühmaga ülevaate oma asjakohastest järelevalveülesannetest. EKP järelevalvemeetmed seoses krediidiriski ja muude tekkivate riskidega, nagu finantsvõimendusest tulenevad riskid, olid peamiste aruteluteemade seas.

2021. aastal andis EKP koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalvega ka oma panuse Euroopa Kontrollikoja pangandusjärelevalvega seotud audititesse, nimelt kontrollikoja auditisse Euroopa Liidu rahapesuvastase poliitika kohta pangandussektoris. Audit valmis 2021. aasta juunis. EKP teeb tööd, et järgida soovitusi ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhususe kohta sellises ulatuses, mil määral see kuulub tema järelevalvefunktsioonide hulka. Samuti teeb EKP kontrollikojaga koostööd, et toetada auditit EKP tegevuse tulemuslikkuse kohta pankade viivislaenude haldamise järelevalves.

EKP ja Euroopa Kontrollikoja 2019. aastal sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum soodustas samuti kahe asutuse vahelist praktilist teabevahetust seoses kontrollikoja poolt EKP pangandusjärelevalve kohta tehtavate auditite järelmeetmetega. EKP jälgib talle suunatud kontrollikoja soovituste rakendamise seisu ning varem antud soovituste järelhindamisi teeb ka kontrollikoda. Sellega seoses vaatas Euroopa Kontrollikoda 2021. aasta neljandas kvartalis läbi meetmed, mida EKP oli rakendanud, et võtta arvesse tähelepanekuid ja soovitusi, mis esitati kontrollikoja ühtse järelevalvemehhanismi toimimist käsitlevas esimeses aruandes ja teises aruandes kriisiohjamise kohta^[65].

5.2 Läbipaistvus ja teabevahetus

Arvestades jätkuvat koroonaviiruse pandeemiat, tugines EKP pangandusjärelevalve ka 2021. aastal suuresti digikanalitele ja -platvormidele, et levitada teavet õigel ajal ning läbipaistval ja tulemuslikul viisil. Parema kontakti loomiseks laiema avalikkusega kasutas EKP rohkem visuaalseid elemente ja lihtsat, arusaadavat keelt. Samuti kasutati mitmesuguseid formaate, nagu sotsiaalmeedia postitusi, videoid, taskuhäälinguid ja blogipostitusi, et selgitada järelevalvet ja pangandust erisuguse haridusliku ja kutsealase taustaga ning erineva teadmiste ja teadlikkuse tasemega publikule. Üks tähtis verstapost oli EKP pangandusjärelevalve uuendatud veebisaidi kasutuselevõtt. Uues ilmes on kasutatud moodsa digitaalse disaini lähenemisviise, keskendudes lugude jutustamisele ja visuaalsetele elementidele, paremale loetavusele ja tehniliste teemade huviäratavamale esitlusele.

Nende uuenduslike sidevahendite abil võimendati ka põhisõnumeid, mida levitati traditsiooniliste vahendite, nagu kõnede ja intervjuude kaudu. 2021. aastal pidasid esimees ja aseesimees 26 kõnet ning EKP esindajad järelevalvenõukogus 12 kõnet. Kokku andsid nad 18 meediaintervjuud ning avaldasid kuus blogipostitust ja arvamusartiklit. Järelevalvenõukogu esimees korraldas ka pressikonverentsi 2020. aasta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemuste kohta ning COVID-19st tingitud olukorraga seotud viimaste arengusuundade kohta. EKP pangandusjärelevalve avaldas 23 pressiteadet ja 44 muud kirjutist, sealhulgas kirjad Euroopa Parlamendi liikmetele, suunised pankadele ja järelevalvestatistika. Järelevalveuudiskirjas, mis on peaaegu 9000 tellijaga kord kvartalis ilmuv digiväljaanne, esitati teavet ja ajakohastatud andmeid käimasolevate järelevalveprojektide ja tähelepanekute kohta.

EKP pangandusjärelevalve avaldas 2021. aasta juulis EBA korraldatud stressitesti tulemused. Seekord avalikustas EKP esimest korda EBA valimist välja jäänud keskmise suurusega pankade üldised andmed. Lisaks hakkas EKP avaldama riiklike ja rahvusvaheliste asutustega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumeid. 2021. aastal avaldati 21 sellist koostöökorda.

EKP pangandusjärelevalve algatas ka kolm avalikku konsultatsiooni, muu hulgas seoses valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse poliitika ajakohastamise ning sobivuse ja nõuetekohasuse järelevalvega. EKP pangandusjärelevalve foorum, iga kahe aasta tagant toimuv juhtkonverents, korraldati 2021. aastal virtuaalselt ning peamiste kõnede ja eksperditasandi arutelude teemad puudutasid krediidi- ja kliimamuutustega seotud riske ning pangandusliitu.

Selleks et edendada dialoogi EKP pangandusjärelevalve ja turul tegutsevate spetsialistide vahel, kes on kaasatud pangandussektoriga seotud küsimustesse, moodustas EKP uue pangandusjärelevalve turu kontaktrühma. Rühma esimene koosolek toimus 2021. aasta juulis ja seda juhib EKP järelevalvenõukogu esimees. Seal arutatakse pangandussektori arengut, struktuurseid ja õiguslikke suundumusi ning EKP pangandusjärelevalve tegevuse mõju. Nii kogutakse turuteavet ja panustatakse EKP analüüsi, mis puudutab pankade peamisi riske ja nõrku kohti, pakkudes samas spetsiaalset kanalit pangandussektoris turuosalistega suhtlemiseks. EKP pangandusjärelevalve eesmärk on hoida rühma koosseis tasakaalus, kaasates mitmesuguseid asutusi ja pangandusturu osalisi ning muutes koosseisu aja jooksul rotatsiooni korras. Turu kontaktrühma tegevusega seotud dokumendid, muu hulgas koosolekute päevakorrad, osalejate nimekirjad ja peetud koosolekute kokkuvõtted, avaldatakse korrapäraselt EKP pangandusjärelevalve veebisaidil.

2021. aastal vastas EKP 1264-le üldsuselt saadud pangandusjärelevalveteemalisele päringule, milles käsitleti näiteks üldist järelevalveteavet, pankadega seotud kaebusi või Euroopa õiguse väidetavaid rikkumisi, tegevuslube, kliimariski stressitesti ning COVID-19 kriisile reageerimist. Tänu virtuaalsete tegevuste kasutuselevõtule külastuskeskuses korraldas EKP kuus virtuaalset loengut pangandusjärelevalve kohta kokku 176 osalejaga ning võttis vastu 892 virtuaalset külastajat, kellele tutvustati EKP peamisi ülesandeid ja Euroopa pangandusjärelevalve põhialuseid.

5.3 EKP pangandusjärelevalve reorganiseerimise lõpuleviimine

Kuna 1. oktoobril 2020 jõustus uus organisatsiooniline ülesehitus, algatati selle rakendamise soodustamiseks mitu muutuste juhtimise tegevust. Need hõlmasid muutuste vahendajate rühma loomist ning töötajate leidmist kõigi vabade ametikohtade täitmiseks äsja loodud struktuuris.

Muutuste vahendajate rühm koosnes EKP kõigi tegevusharude ja hierarhia tasandite vabatahtlikest. Vabatahtlikud kaasati projekti nelja töösuunda.

1. Koostöö riiklike pädevate asutustega – eesmärk on soodustada koostööd riiklike pädevate asutustega, jagades oskusteavet ja edendades terves ühtses järelevalvemehhanismis läbipaistvust. Selle töösuuna rakendustöös tugineti meetmetele, nagu Euroopa Pangandusjärelevalve kõigile töötajatele avatud lõunaseminarid, vahetusprogrammid EKP ja mõne riikliku pädeva asutuse vahel, ühtse järelevalvemehhanismi ülesed virtuaalsed koostöövahendid ning lihtsustatud juurdepääs ühtse järelevalvemehhanismi IT-süsteemi vahenditele.
2. Vastutusalade ja ülesannete selgus – eesmärk on saada ülevaade kõigist ühtse järelevalvemehhanismi stabiilsetest töörühmadest, võrgustikest ja eksperdirühmadest, määratledes tegevuse sihtmudeli ja kõigi tegevusharude volitused ning luues toimiva telefoniraamatu, mis hõlbustab teatud valdkondade ekspertide kindlakstegemist. Järelevalveasutuste veebipõhise teabe- ja teadmiste jagamise platvormi SSMnet funktsioonid soodustasid selle töösuuna eesmärkide saavutamist.
3. Protsessid – eesmärk on visualiseerida kõigi pangandusjärelevalve sisemiste protsesside põhilisi samme ja ajakavasid ning teavet asjakohaste vahendite ja protsessidesse kaasatud ekspertide kohta. Neid meetmeid rakendatakse, tuginedes seejuures SSMneti funktsioonidele.
4. Peadirektoraatide koostöö – eesmärk on suurendada eri tegevusharudes tehtava töö nähtavust ja saavutusi, muutes aegunud struktuure ning edendades meeskonnavaimu kõigis tegevusharudes. Nende eesmärkide täitmiseks tugineti töösuunal sellistele meetmetele nagu rändkampaaniad, interaktiivsed messid ja asutusesisesed töövisiidid.

Üks suuremaid reorganiseerimisega seotud ettevõtmisi oli vabade ametikohtade täitmine äsja loodud struktuuris. Selleks toimus 2021. aastal hulk värbamistegevusi ja mitu töötajate liikuvusega seotud taotlusvooru, korraldati asutusesisene lihtsustatud vahetusprogramm ning käivitati sisemised ja välised värbamiskampaaniad. Peale õigete talentide leidmise vabadele ametikohtadele tekkis EKP pangandusjärelevalve tegevusharudes tänu värbamisprotsessile võimalus täita EKP soolise võrdõiguslikkuse strateegias kindlaks määratud soolisi eesmärke.^[66]

Diagramm 20

Ametisse nimetamiste arv töötajate rühmade kaupa

(2021. aasta 1. jaanuarist 9. detsembrini)

5.4 Ühtse järelevalvemehhanismi lõimumine

2021. aastal tehti lisajõupingutusi lõimumise tõhustamiseks ühtses järelevalvemehhanismis, käivitades kaks algatust: töötajate vahetusprogrammi EKP ja riiklike järelevalveasutuste vahel ning SSM-Hubi.

Ühtse järelevalvemehhanismi vahetusprogramm hõlmab EKP pangandusjärelevalve ning riiklike pädevate asutuste ja keskpankade töötajate vahetust. Programmiga soodustatakse Euroopa pangandusjärelevalves liikuvust ning edendatakse ühtses järelevalvemehhanismis karjäärivõimalusi kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 31 tehtud üleskutsega näha ühtse järelevalvekultuuri kujundamise meetodina ette „kõigi riiklike pädevate asutuste ja EKP töötajate vahetused ja lähetused“. Liikuvus on tegur, mis aitab täiustada Euroopa pangandusjärelevalves nii koostööd, mitmekülgsust ja organisatsiooni vastupanuvõimet kui ka mitmekesisust ja kaasamist.

2021. aastal tehti koos Prantsusmaa usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja kriisilahenduse asutusega (Autorité de contrôle prudentiel et de resolution – ACPR) esimene katseprojekt, mille raames vahetas kaheks aastaks kohad kuus paari töötajaid eri ametiastmetel. Töötajaile kohaldatakse edasi koduasutuse personalieeskirju ning nad peavad järgima vastuvõtva asutuse kehtivaid eeskirju seoses tööaja, kaugtöö, tegevuspõhimõtete ja -korraga. Vahetusperioodi lõpul pöörduvad töötajad oma koduasutusse tagasi lisaoskuste ja avardunud silmaringiga ning kasutavad oma kogemusi ühtse järelevalvekultuuri edendamiseks.

Lisaks loodi pärast seda, kui EKP oli võtnud vastu uued pädevused järelevalve tegemiseks riski säilitamise, läbipaistvuse ja edasiväärtpaberistamise nõuete üle, nagu on kindlaks määratud ELi väärtpaberistamise määruse artiklites 6, 7 ja 8, esimene riikliku pädeva asutuse koordineeritav SSM-Hub. SSM-Hub asutati kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 6 lõikega 7, et aidata EKPd nendele nõuetele vastavuse järelevalves.^[67] Seda juhivad aja jooksul vahetuva koordineeriva riikliku pädeva asutuse töötajad koos vabatahtlike riiklike pädevate asutuste^[68] ja EKP täiendavate töötajatega, kes tegutsevad ühisrühmana.

SSM-Hub teeb igapäevast järelevalvet ja aitab täita EKP ülesandeid. Üldine vastutus jääb EKP-le, kes võtab järelevalvealuste üksustega seoses vajalikke meetmeid oma tavapäraste otsustusprotsesside kohaselt, tagades õigusnormide ühetaolise kohaldamise. SSM-Hub pakub vajaduse korral ka tehnilist tuge ja teeb järjepidevusega seotud läbivaatusi.

Esimese vahe-eesmärgina koostati mittesiduva juhendi eelnõu, milles käsitletakse väärtpaberistamise tehingutest teatamist seoses avalike konsultatsioonidega. Juhendis selgitatakse, millist teavet peaksid otsese järelevalve alla kuuluvad pangad, mis tegutsevad väärtpaberistamise tehingute algataja või sponsorina, EKP ootuste kohaselt esitama oma järelevalveasutustele. Eeldatakse, et pangad järgivad juhendit kõigi väärtpaberistamise tehingute puhul, mis tehakse pärast 1. aprilli 2022, mil SSM-Hub tegevust alustab.

5.5 Otsuste tegemine

5.5.1 Järelevalvenõukogu ja juhtkomitee koosolekud ja otsused

EKP järelevalvenõukogu koosneb esimehest (ühekordne viieaastane ametiaeg), aseesimehest, neljast EKP esindajast ja riiklike pädevate asutuste esindajatest. Kui riiklik pädev asutus ei ole riigi keskpank, võib riikliku pädeva asutuse esindajaga ühineda liikmesriigi keskpanga esindaja. Sel juhul käsitatakse kõiki neid esindajaid kokku hääletamisel siiski ainult ühe liikmena.

2021. aastal toimus 16 EKP järelevalvenõukogu koosolekut. Pandeemia tõttu toimusid kõik ametlikud koosolekud videokonverentsi teel. Koosolekute virtuaalne vorm ei takistanud aga järelevalvenõukogu arutelusid ega konsultatsioone. Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique'i kutsel pidas järelevalvenõukogu 2021. aasta oktoobris Brüsselis strateegiakoosoleku, kus liikmed tulid kõiki kohalikke COVID-19 meetmeid järgides kokku, et vahetada arvamusi ühtse järelevalvemehhanismi riskide ja prioriteetide teemal 2022. aastal, järelevalvealaste probleemide kohta pandeemiajärgses keskkonnas ning selle kohta, kuidas ühtset järelevalvemehhanismi paremini lõimida. Viimasega seoses lepiti kokku, et käivitatakse mõned algatused koostöö tõhustamiseks Euroopa Pangandusjärelevalves, keskendudes sellistele valdkondadele nagu ühine kultuur ja karjäärivõimalused, terviklik kavandamine, tihedam koostöö terve järelevalvetsükli käigus ning vahendid, tehnoloogia ja koolitused.

Järelevalvenõukogu juhtkomitee^[69] pidas 2021. aastal kümme koosolekut, mis toimusid kõik videokonverentsi teel.

Juhtkomitee pidas 14 lisakoosolekut, mille keskmes oli ühtse järelevalvemehhanismi protsesside digiteerimine ja lihtsustamine ning ühtse järelevalvemehhanismi lõimumine. Kõik koosolekud peeti videokonverentsi teel ning osaleda võisid kõik järelevalvenõukogu liikmed, kes selle vastu huvi tundsid.

Järelevalvenõukogu

2021. aastal andis EKP välja 2362 järelevalveotsust^[70], mis olid suunatud konkreetsetele järelevalve alla kuuluvatele üksustele (joonis 2). EKP tööüksuste juhid tegid nimetatud otsustest 1162, järgides otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistikku seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega. 1200 otsust tegi EKP nõukogu vastuväidete mitteesitamise menetluse raames järelevalvenõukogu ettepaneku eelnõu alusel. Peale nimetatud järelevalveotsuste kiitis EKP kaudselt heaks ka 177^[71] toimingut (näiteks filiaalide asutamine) seeläbi, et ei esitanud vastuväiteid õigusaktidest tulenevate tähtaegade piires.

Enamik järelevalveotsuseid olid seotud sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise (49,2%), sisemudelite (11,2%), omavahendite (9,5%), riigi pädevuse (9,5%) ja olulise osaluse (3,8%) menetlusega.

Peale kindlaid panku puudutavate lõplike otsuse-eelnõude, mis esitati EKP nõukogule heakskiitmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluse raames, tegi järelevalvenõukogu otsuseid ka mitme horisontaalse küsimuse kohta, mis olid seotud eelkõige ühtsete metoodikate ja raamistike rakendamisega konkreetses järelevalvevaldkonnas. Mõne sellise otsuse koostasid järelevalvenõukogu volitatud ajutised struktuurid. Need struktuurid hõlmasid EKP ja riiklike pädevate asutuste kõrgema tasandi esindajaid ning tegid ettevalmistustöid sellistel teemadel, nagu pankade väärtpaberistamise nõuded ning 2022. aasta kliimariski stressitesti meetodite väljatöötamine, et hinnata seda, kuidas äärmuslikud ilmastikunähtused võivad mõjutada panku, kuivõrd haavatavad on pangad CO₂ heite hinna järsu tõusu suhtes ning kuidas pangad suudavad reageerida järgmise 30 aasta jooksul erinevatele üleminekustsenaariumitele.

Peale selle päädis teatav hulk järelevalvenõukogu otsuseid avalike juhendite ja aruannetega, näiteks EKP juhend sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta, juhend haldussanktsioonide määramise meetodi kohta ning aruanne pankade kliima- ja keskkonnariskide haldamise meetodite järelevalvealase läbivaatamise kohta.

Selleks et lihtsustada otsustusprotsessi, on EKP kehtestanud mitu delegeerimiskorda sobivust ja nõuetekohasust, olulisust, omavahendeid, riigi pädevust, üleeuroopaliste tegevuslubade andmist ja ühiseid menetlusi käsitlevate otsuste tegemiseks. Alates 2017. aastast olemasolevate delegeerimiskordade praktilisest rakendamisest saadud õppetundide põhjal viidi 2021. aastal lõpule nende delegeerimiskordade tehniline läbivaatamine. Selle tulemusel täpsustati mitut delegeerimiskriteeriumi, laiendati tihedas koostöös delegeerimiskordi, et need hõlmaks juhiseid, ning kooskõlastati erinevaid kordi, parandades veelgi nende tõhusust ja järjepidevust. Lisaks võeti vastu uus delegeerimiskord seoses sisemudelite ja üldise tähtaegade pikendamisega.

Järelevalvenõukogu tegi enamiku otsuseid kirjaliku menetluse teel.^[72]

32 pangagruppi 115st, mis olid 2021. aastal EKP otsese järelevalve all, soovis saada EKP ametliku otsuse muus ELi ametlikus keeles kui inglise keel (2020. aastal oli see arv 33).

Joonis 2

Järelevalvenõukogu otsused 2021. aastal

5.5.2 Vaidlustusnõukogu tegevus

2021. aastal võttis vaidlustusnõukogu^[73] vastu ühe arvamuse taotluse kohta, mis esitati otsuste halduskorras läbivaatamiseks (tabel 7). Oma arvamuses tegi vaidlustusnõukogu järelevalvenõukogule ettepaneku vaidlustatud otsus tühistada.

Arvamuses käsitleti küsimusi, mis on seotud EKP volitusega võtta liikmesriigi õigusel põhinevaid järelevalvemeetmeid, kusjuures vaidlustusnõukogu tõstis esile vajaduse kohaldada mis tahes järelevalveotsuse tegemisel proportsionaalsuse põhimõtet ning põhimõtet, et meetmed tuleb võtta mõistliku aja jooksul.

Sel aastal toimus vaidlustusnõukogu koosseisus ka mitu muudatust. Pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas nimetas EKP nõukogu uue liikmena alates 1. veebruarist 2022 ametisse Pentti Hakkaraineni ning uute asendusliikmetena alates 1. detsembrist 2021 Christiane Campilli ja Damir Odaki. Vaidlustusnõukogu koosseis on seega järgmine: esimees: määramisel, aseesimees: Concetta Brescia Morra, liikmed: Javier Arístegui, André Camilleri, Pentti Hakkarainen ja René Smits ning asendusliikmed: Christiane Campill ja Damir Odak.

Tabel 7

Vaidlustusnõukogu läbivaatamiste arv

5.5.3 Uue EKP esindaja valimine järelevalvenõukokku

Kui Pentti Hakkaraineni ametiaeg lõppes ametlikult 31. jaanuaril 2022, vabanes järelevalvenõukogus üks EKP esindaja ametikoht. Ühtse järelevalvemehhanismi määruse ja EKP otsuse 2014/4^[74] kohaselt vastutab EKP nõukogu Hakkaraineni ametijärglase ametisse nimetamise eest.

Pärast osalemiskutse avaldamist 2021. aasta novembris^[75] määras EKP nõukogu 16. detsembril 2021 Anneli Tuomineni, kes on praegu Soome finantsjärelevalveasutuse (Finanssivalvonta) peadirektor, ühekordseks viieaastaseks ametiajaks EKP esindajaks järelevalvenõukogus. Tuominen ühineb EKP esindajate meeskonnaga, kuhu kuuluvad Edouard Fernandez-Bollo, Elizabeth McCaul ja Kerstin af Jochnick, 1. juunil 2022.

Oma igapäevatöös toetab Tuominen järelevalvenõukogu esimeest ja aseesimeest ning esindab järelevalvenõukogu esimehe palvel EKP pangandusjärelevalvet nii sisemiselt kui ka väliselt.

5.6 Tegevusjuhendi rakendamine

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt on EKP kehtestanud EKP kõrgetasemeliste töötajate, juhtkonna ja teiste töötajate suhtes eetikaraamistiku. See koosneb EKP kõrgetasemeliste töötajate ühtsest tegevusjuhendist, EKP ametieeskirjade spetsiaalsest peatükist ja suunisest, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted^[76]. Raamistiku rakendamist ja edasist arendamist on toetanud EKP eetikakomitee, vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ning eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühm.

2021. aastal hindas eetikakomitee kooskõlas oma volitustega järelevalvenõukogu liikmete huvide deklaratsioone, enne kui need avaldati EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. EKP jätkas kooskõlas oma läbipaistvuspoliitikaga eetikakomitee arvamuste avaldamist kõigi huvide konflikti juhtumite ja ametiajajärgse tasustatava töö kohta^[77]. Komitee andis välja neli arvamust, mis olid seotud EKP kõrgetasemeliste töötajatega, kes tegelevad pangandusjärelevalvega. Enamik arvamusi oli seotud tegevusega isiklikes huvides.

Samuti kontrollis vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus korrapäraselt EKP kõrgetasemeliste ja muude töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid. Kontrolli käigus tuvastati vaid väike hulk mittevastavuse juhtumeid, millest ligikaudu pooled olid seotud EKP pangandusjärelevalve töötajatega. Ühelgi juhul ei olnud tegu tahtliku väärkäitumise või muude raskete mittevastavuse juhtumitega.

Peale eetikaraamistikku käsitlevate spetsiaalsete koolituste, e-õppe programmide ja teabekampaaniate (näiteks eetikateadlikkuse nädal ja avatud eetikapäevad uustulnukatele) korraldamise vastas vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus ligikaudu 2050-le väga mitmesugustel teemadel laekunud taotlusele, millest umbes 45% esitasid EKP pangandusjärelevalve töötajad. Peaaegu 54% neist taotlustest puudutasid töötajate eraotstarbelisi finantstehinguid; sellele järgnesid ametiaja lõppemisel kohaldatavate piirangute ja asutusevälise tegevusega seotud küsimused (diagramm 21).

Diagramm 21

EKP pangandusjärelevalve töötajatelt 2021. aastal laekunud taotluste ülevaade

2021. aastal oma ametikohalt lahkunud pangandusjärelevalve töötajatest ühe puhul rakendati kooskõlas eetikaraamistikuga ooteaega ehk töölepingute vaheperioodi.

Osana oma jõupingutustest rajada tugev ühine eetikakultuur astus eetika- ja vastavuskontrollinõunike töörühm – mis on nüüdseks muudetud eetika ja vastavuskontrolli konverentsiks, et kajastada paremini hea käitumise ja juhtimisega seotud küsimuste asjakohasust – 2021. aastal olulisi samme, et tõhustada ja ühtlustada riiklike pädevate asutuste eetikakordi, vaadates sisuliselt läbi EKP nõukogu vastu võetud suunise, millega kehtestatakse ühtse järelevalvemehhanismi eetikaraamistiku põhimõtted^[78]. Suunises tugevdatakse töösuhte-eelseid ja -järgseid sätteid ning eraotstarbeliste finantstehingutega seotud eeskirju, et lahendada huvide konflikte tõhusamalt. EKP ja riiklikud pädevad asutused rakendavad uusi nõudeid 2023. aasta juuniks.

5.7 Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtte kohaldamine

2021. aastal kohaldati rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe põhimõtet peamiselt seoses teabevahetusega eri poliitikavaldkondade vahel.

Kooskõlas otsusega EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta^[79] kohaldati selle teabevahetuse suhtes teabe vajalikkuse nõuet ning seega pidid kõik poliitikavaldkonnad tõendama, et taotletav teave on vajalik nende tööeesmärkide saavutamiseks.

Enamikul juhtudel võimaldas juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele seda teavet omanud EKP poliitikavaldkond. Seda tehti kooskõlas otsusega EKP/2014/39, mille kohaselt võivad juurdepääsu anonüümseks muudetud andmetele või poliitiliselt mittetundlikule teabele anda poliitikavaldkonnad ise. Seega ei pidanud EKP juhatus võimalike huvide konfliktide lahendamiseks sekkuma.

Otsusest EKP/2014/39 tulenevalt oli EKP juhatuse osalus mõnel juhul siiski vajalik, et anda luba konkreetsete pankadega seotud anonüümseks muutmata teabe või poliitiliselt tundlike hinnangute vahetamiseks. Juurdepääs teabele võimaldati, lähtudes teabe vajalikkuse põhimõttest pärast äriliste kaalutluste hindamist ning piiratud ajaks, tagamaks, et teabe vajalikkuse nõue oleks kõigil asjakohastel ajahetkedel täidetud.

Mis puutub COVID-19 pandeemiaga seotud andmetesse, siis 2020. aasta märtsis rakendas EKP juhatus otsuse EKP/2014/39 artiklis 8 sisalduvat eriolukordi käsitlevat sätet. Sellega kaotati vajadus juhatuse heakskiidu järele COVID-19ga seotud teabe jagamiseks, kuid sellegipoolest kohaldati ranget teabe vajalikkuse nõuet. 2021. aastal kohaldati seda erandit mitmel korral COVID-19 pandeemiaga seoses kogutud pangaandmete vahetamise suhtes. Nagu eespool mainitud, võimaldati juurdepääs teabele, lähtudes teabe vajalikkuse põhimõttest pärast äriliste kaalutluste hindamist ning piiratud ajaks, tagamaks, et teabe vajalikkuse nõue oleks igal ajal täidetud.

Otsuste tegemise tasandil ei tekitanud ülesannete lahusus probleeme ja puudus lepituskomisjoni sekkumise vajadus.

5.8 Andmete aruandlusraamistik

5.8.1 Muudatused andmete aruandlusraamistikus

2021. aastal ELi järelevalvelise aruandluse raamistikus tehtud muudatuste tõttu asendati olemasolev komisjoni rakendusmäärus^[80] mitme uuega^[81]. EKP rakendas muudatusi, mida EBA täpsustas taksonoomias 3.0, edukalt koostöös riiklike pädevate asutustega, kajastades ka aruandvate pankade tasandil tehtud muudatusi. Nendega tehakse võimalikuks teabe kogumine muu hulgas muudetud finantsvõimenduse määra, muudetud stabiilse netorahastamise kordaja, vastaspoole krediidiriski ning kogu kahjumikatmisvõime, omavahendite ja kõlblike kohustuste uute miinimumnõuete ja kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise kohta.

EKP võttis kasutusele ka uue meetodi järelevalveandmete kogumiseks välistelt osalistelt: sihtotstarbelise rakenduse CASPER (Centralised Submission Platform), milles kasutatakse kasutajate keskseks tuvastamiseks, autentimiseks ja kontode haldamiseks EKP portaali Identity Portal. CASPER võimaldab välistel organisatsioonidel esitada EKP-le turvaliselt struktureeritud andmeid. Andmed valideeritakse automaatselt ja tulemusi saab arutada EKP asjakohaste meeskondadega, kes platvormi kasutavad. EKP hakkab kasutama CASPERit üha rohkem ühekordsete järelevalvealaste teabenõuete vastuvõtmiseks pankadelt. Praegu võtavad neid eri protsesside, nagu e-kirjavahetuse või jagatud kaustade abil vastu ühised järelevalverühmad. Uue rakendusega parandatakse eeldatavasti märkimisväärselt üldise andmete kogumise ja valideerimise protsessi tõhusust.

Pärast juhtpõhimõtete ja kõrgema tasandi nõuete heakskiitmist järelevalvenõukogus 2020. aasta oktoobris koostas järkjärgulise lähenemisviisi ühtlustamise rakkerühm^[82] 2021. aastal üksikasjalike ärinõuete kavandi. EKP ja riiklike pädevate asutuste rakendatavate lõplike ärinõuete eesmärk on kehtestada minimaalsed ühised standardid, et ühtlustada ühtses järelevalvemehhanismis kasutatavaid lähenemisviise järelevalveandmete kogumisele, valideerimisele ja levitamisele ning luua järelevalve alla kuuluvatele asutustele võrdsed tingimused.

Ühtse järelevalvemehhanismi ülese andmete kogumise andmebaasi^[83] eesmärk on vähendada pankade aruandluskoormust, kõrvaldades ühtses järelevalvemehhanismis järelevalveasutuste korduvad andmepäringud. 2021. aastal muudeti andmebaasi, et koguda täiendava analüüsi jaoks lisateavet iga andmepäringu andmepunktide arvu kohta. Selleks et vähendada järelevalve alla kuuluvate üksuste aruandluskoormust ja võimaldada korduvalt esitatud andmete hõlpsamat kindlakstegemist, modelleeriti kõiki EKP horisontaalseid andmepäringuid EKP äriühingute andmesõnastiku abil.

EKP suurendas veelgi EKP pangandusjärelevalve veebisaidi järelevalveandmete rubriigis avaldatud järelevalveandmete läbipaistvust ja kättesaadavust: kasutusele võeti uus interaktiivne näidik, mis annab avalikkusele ülevaate peamistest näitajatest. EKP avalikustas esimest korda üksikute üksuste 3. samba andmed nõuete kohta, millele kohaldatakse seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke moratooriume, ja värskelt algatatud nõuete kohta, millele kohaldatakse riiklikke tagatisskeeme (kooskõlas EBA suunistega selliste nõuetega seotud aruandluse ja avalikustamise kohta, millele kohaldatakse koroonaviiruse kriisile reageerimiseks võetud meetmeid). EKP viis 3. samba valikuliselt avalikustatud andmed ja regulatiivsete aruannete andmed omavahel vastavusse ning selle tulemusel parandati märkimisväärselt andmete ühtsust.

5.8.2 Teabehaldus

Ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteem IMAS on põhiline IT-süsteem, mis toetab kõiki Euroopa panganduse järelevalveasutusi nende igapäevatöös ja pakub neile vajalikku teavet. 2021. aastal lisati IMASi mitu järelevalvemenetlust, muu hulgas järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi uus metoodika, täiendavate omavahendite nõuete kindlaksmääramine riskipõhise käsitluse alusel, varase sekkumise meetmete käivitamise tingimuste hindamine ning (sega)finantsvaldusettevõtjate kinnitamise uus kord.

Uus IMASi veebiportaal, mis avati 2020. aasta oktoobris, võimaldab järelevalveasutuste ja järelevalve alla kuuluvate üksuste vahelist veebipõhist suhtlust ja teabevahetust. Olulised krediidiasutused on 2021. aasta jaanuarist saadik kasutanud IMASi veebiportaali sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise taotluste esitamiseks, hindamise seisu kontrollimiseks internetis ja seotud teabe vahetamiseks järelevalveasutustega. Sellest lähtudes on IMASi veebiportaal väga oluline etapp ühtse järelevalvemehhanismi digiteerimise protsessis, parandades läbipaistvust järelevalve alla kuuluvate asutuste jaoks, vähendades nii järelevalveasutuste kui ka pankade operatsiooniriski ning suurendades tõhusust. Peale sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise on 2021. aastal IMASi veebiportaali lisatud järelevalvemenetluste seas üleeuroopalisi tegevuslubasid käsitlevad teavitused, oluliste osaluste omandamise taotlused ja teavitused ebaoluliste mudelite muudatuste kohta.

Lisaks tehti mitu muudatust aruandlusmoodulis IDRA (IMAS Data Reporting and Analytics). Nende muudatuste eesmärk oli teha väljavõtmiseks ja uurimiseks kättesaadavaks uued järelevalveandmete kogumid ning varustada moodul moodsate aruandlusvahenditega, millega andmeid visualiseerida.

2021. aastal hakkas EKP pangandusjärelevalve integreerima ühtse järelevalvemehhanismi põhisüsteeme seoses digitaalarengu tegevuskavaga, et teha ühtsest järelevalvemehhanismist juhtiv kõrgtehnoloogia kasutuselevõtja pangandusjärelevalves.

6 Eelarvega seotud aruandlus

6.1 2021. aasta kulud

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse kohaselt peavad EKP-l olema oma järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks piisavad vahendid. Neid vahendeid rahastatakse EKP järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest järelevalvetasudest.

Järelevalveülesannete täitmisel tekkivad kulud on EKP eelarves eraldi kindlaks tehtavad. Need kulud hõlmavad EKP pangandusjärelevalve funktsiooni otseseid kulusid. Järelevalvefunktsiooni täitmisel kasutatakse ka EKP olemasolevate tugitegevusharude osutatavaid ühiseid teenuseid.^[84]

EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. EKP nõukogu võtab vastu EKP aastaeelarve EKP juhatuse ettepanekul ning pärast järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega pangandusjärelevalvet puudutavates küsimustes konsulteerimist. EKP nõukogu abistab eelarvekomitee (BUCOM), kuhu kuuluvad kõigi eurosüsteemi keskpankade ja EKP esindajad. Eelarvekomitee abistab EKP nõukogu, esitades talle hinnangud eelarve planeerimist ja järelevalvet käsitlevate EKP aruannete kohta.

2021. aastal moodustasid EKP järelevalveülesannetega seotud tegelikud aastakulud 577,5 miljonit eurot. Seda on 2021. aasta märtsis prognoositud 594,5 miljonist eurost 2,9% vähem.

Põhiliste järelevalveülesannete kulud olid 2021. aastal jätkuvalt tavapärasest madalamal tasemel. Kulude 7,9%ne kasv võrreldes 2020. aastaga on tingitud peamiselt uute pangandusjärelevalve jaoks mõeldud IT-süsteemide kasutuselevõtust, mis kuulub horisontaalsete ülesannete ja eriteenuste kategooria alla. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud punktis 5.8.

Tabel 8

EKP järelevalveülesannete kulud funktsioonide kaupa (2019–2021)

(miljonites eurodes)

Tabelis 8 esitatud liigitusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks iga-aastastest järelevalvetasudest kaetavate iga-aastaste kulude jagunemine järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel olenevalt nende järelevalvestaatusest (oluline või vähem oluline). Järelevalvetasude määruse artiklis 8^[85] kindlaksmääratud metoodikas iga-aastaste järelevalvetasude jagunemise kohta on sätestatud, et horisontaalsete ülesannete ja eriteenustega seotud kulud jaotatakse proportsionaalselt, lähtudes oluliste krediidiasutuste järelevalve kogukulust ja vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve järelevaatamise kulust. Iga rühma kohta esitatud kulud sisaldavad ka proportsionaalset osa EKP tugitegevusharude osutatud ühistest teenustest.

EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude aruandlust on kohandatud kooskõlas EKP pühendumusega läbipaistvusele ja aruandekohustusele. Tabelis 9 on esitatud üksikasjalikum teave kulude kohta täidetud ülesannete kaupa, eelkõige järgmiste ülesannete kaupa:

• tegevuskohaväline järelevalve, mis hõlmab kulusid, mis on seotud EKP osalemisega ühistes järelevalverühmades ning vähem oluliste pankade või pangagruppide järelevaatamistegevuses;
• EKP osalemine kohapealsetes kontrollides, sealhulgas piiriülestel missioonidel;
• poliitika-, nõuande- ja regulatiivfunktsioonid, sealhulgas olulised hindamised, tegevusload, koostöö teiste asutustega, metoodika ja kavandamine, järelevalvekvaliteedi tagamine ning järelevalveotsuste jõustamine ja sanktsioonide kehtestamise menetlused;
• kriisiohje;
• makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesanded, sealhulgas ülesanded, mis on seotud stressitestide ja järelevalvepoliitikaga;
• järelevalvestatistika, mis on seotud andmete aruandlusraamistikuga;
• järelevalvenõukogu, selle sekretariaadi ja õigusteenustega seonduv otsustusprotsess.

Tabel 9

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud

(miljonites eurodes)

Võttes arvesse IT-süsteemide arengut, on poliitika-, nõuande- ja regulatiivfunktsioonide ning makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete kulude suurenemine seotud ühtse järelevalvemehhanismi teabehaldussüsteemi IMAS ja stressitestide aruandluse platvormiga STAR. Järelevalvenõukogu, sekretariaadi ja järelevalveõiguse kulude põhiline kasv tulenes 2021. aastal järelevalvetehnoloogiasse tehtud märkimisväärsetest investeeringutest, milles kasutatakse ära tehisintellekti ja muu uue järelevalvetehnoloogia potentsiaali pangandusjärelevalve kontekstis nii sisemiste kui ka väliste sidusrühmade jaoks.

Sisemiste ressursside täiendamiseks kasutab EKP väliskonsultantide tugiteenuseid, et hankida eriteadmisi, või integreeritud konsultatsiooniteenust kvalifitseeritud majasisese töötaja juhendamisel ajutise ressursinappuse katmiseks. 2021. aastal kulutas EKP põhiliste järelevalveülesannetega seotud konsultatsiooniteenustele 38,9 miljonit eurot, mida on võrreldes 2020. aastaga 8,5 miljonit eurot rohkem. 23,7 miljonit eurot sellest on seotud välisressurssidega, mis kulutati IT-süsteemide arendamisele, 7,9 miljonit eurot kulus põhjalikele hindamistele ja 6,4 miljonit korraliste kohapealse järelevalve ülesannete täitmisele, sealhulgas piiriüleste missioonide tegemisele. Lisateave selle tegevuse kohta on esitatud 1. peatükis.

Oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste otsese järelevalve tegevusega seotud tööreiside kulud kahanesid ka 2021. aastal. Kulud olid 0,3 miljonit eurot, mis viitab jätkuvale mõjule, mida pandeemia avaldab reisimisele.

Järelevalveülesannete täitmist käsitleva 2020. aasta aruandes tutvustas EKP aruandlusmeetodit, milles keskendutakse kulude eesmärgile, näidates ära kulude jaotamise kulukategooriate kaupa nende kulude ja ühiste teenuste põhjal, mis on otseselt seotud EKP pangandusjärelevalvega.

Diagramm 22

EKP järelevalveülesannetega seotud kulud kulukategooriate kaupa

(miljonites eurodes)

Otseselt seotud kulud koosnevad põhiliste järelevalvetöötajate kuludest, järelevalvealaste algatusprojektide kuludest (sealhulgas põhjalike hindamistega seotud kuludest), muudest tegevuskuludest, näiteks tööreisid ja koolitus, kuludest spetsiaalsele infotehnoloogiale, näiteks IMASile ja STARile ning seonduvatele projektidele ja järelevalvetehnoloogiale.

Ühiste teenuste kategooria hõlmab teenuseid, mida kasutavad nii keskpanganduse funktsioon kui ka pangandusjärelevalve funktsioon ning mis on koondatud järgmiselt: tööruumide ja vahenditega seotud teenused, personaliteenused, ühised infotehnoloogia teenused, ühised õigus-, auditi- ja haldusteenused, kommunikatsiooni- ja tõlketeenused ning muud teenused. Ühiste teenuste kulud jagatakse iga funktsiooni vahel, kasutades selleks kulude jaotamise mehhanismi, mis tugineb valdkonna standardsetele parameetritele, näiteks täistööajale taandatud ametikohad, kontoripind ja tõlkepäringute arv. Et EKP on võtnud oma kindlaks eesmärgiks suurendada märgatavalt tõhusust, täiustab ta korrapäraselt kulude jaotamise parameetreid.

2021. aasta tegelikud kulud olid kokku 577,5 miljonit eurot. Otseselt seotud kulud olid 337,9 miljonit eurot ja ühiste teenuste kulud 239,6 miljonit, mis moodustasid tegelikest kuludest vastavalt 58,5% ja 41,5%.

IMASi ja STARi amortisatsiooni tõttu suurenesid otseselt seotud infotehnoloogia ja seotud projektide kulud, mis olid 17 miljonit eurot. Järelevalvetehnoloogiaga otseselt seotud kulud olid 14,9 miljonit eurot.

2021. aastal kahanesid ühiste teenuste kulud võrreldes 2020. aastaga 11,2 miljonit eurot. Tööruumide ja vahenditega seotud teenuste järele oli püsivalt suur nõudlus, et tagada ohutu töökeskkonna säilimine EKP ruumides. Seda tasakaalustas aga ühiste infotehnoloogia teenuste ja personaliteenuste kulude vähenemine, mis viitab teenuste paremale otsesele osutamisele.

6.2 Pangandusjärelevalve tasude väljavaade 2022. aastaks

Arvestades, et järelevalveülesannetega seotud tegelikud kulud on kahel viimasel aastal vähenenud, kasutas EKP ka 2022. aasta kulude hindamisel konservatiivset lähenemisviisi. Selle tulemusel on 2022. aasta hinnanguline järelevalvetasu 624,1 miljonit eurot. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kavandatud kulud on 2022. aastal kokku 678,9 miljonit eurot. Arvesse võetakse tegevuse tavapärase taseme eeldatavat taastumist, jooksvaid investeeringuid pangandusjärelevalvega seotud infotehnoloogiasüsteemide arendamisse, muu hulgas STARiga seotud konsultatsiooniülesannete üleandmist koosseisulistele töötajatele, ning suuremaid töötajatega seotud kulusid, mis tulenevad 25st täistööajale taandatud ametikohast, mille EKP nõukogu kinnitas ühtse järelevalvemehhanismi jaoks 2020. aastal, ja seotud ühiseid teenuseid.

EKP reageerib välistele teguritele ka edaspidi paindlikult, kui tingimused võimaldavad 2022. aastal tegevuse tavalise taseme taastumist.

Kooskõlas oma eesmärgiga stabiliseerida keskpikas plaanis kulusid näeb EKP alates 2023. aastast ette praeguste Euroopa pangandusjärelevalve volitustega seotud kavandatud kulude stabiliseerumise.

Tabel 10

EKP pangandusjärelevalve prognoositud kulud 2022. aastal funktsioonide kaupa

(miljonites eurodes)

2023. aastal nõutav iga-aastane järelevalvetasu 2022. aasta eest selgub alles tasuperioodi lõpus ning moodustab kogu aasta tegelikud kulud, mida on kohandatud summadega, mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi või mida nõuti üksikutelt pankadelt eelmiste tasuperioodide eest, viivise ja saamata jäänud tasudega. Eri kategooriatesse kuuluvatelt krediidiasutustelt nõutava kogusumma suhtarv on prognoosi kohaselt 95,6% oluliste krediidiasutuste ja 4,4% vähem oluliste krediidiasutuste puhul.

Tabel 11

EKP järelevalveülesannetega seotud 2022. aasta prognoositud kulud

(miljonites eurodes)

6.3 2021. aasta järelevalvetasude raamistik

Koos ühtse järelevalvemehhanismi määrusega moodustab EKP järelevalvetasude määrus õigusraamistiku, mille alusel EKP kogub iga-aastast tasu järelevalveülesannetega seotud kulude katteks. Järelevalvetasude määruses ja sellega seotud otsuses^[86] nähakse ette: i) iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramise meetodid; ii) järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste järelevalvetasu arvutamise meetodid; iii) iga-aastase järelevalvetasu kogumise meetodid.

2021. aastal viis EKP lõpule järelevalvetasude raamistiku 2019. aasta läbivaatusest tulenevate muudatuste rakendamise. 2021. aasta aprillis kehtestati uus keelekasutuse kord, mille kohaselt väljastatakse EKP tasu maksmise teateid kõigis ELi ametlikes keeltes. Tänu sellele oli krediidiasutustel võimalik saada 2020. aastal tasu maksmise teade oma eelistatud ELi keeles. Mitteosalevates riikides asutatud tütarettevõtjate varade ja/või riskipositsioonide väljajätmise kavatsusest teavitamise kord muudeti edukalt automaatseks, võimaldades pankadel teavitada tõhusalt EKPd oma kavatsustest tähtaja jooksul ehk 30. septembriks 2021. Kuna EKP võttis 2020. aastal kasutusele tegelike kulude puhul arvete tagantjärele väljastamise süsteemi, ei kanta varasematest aastatest enam üle- ega puudujääki üle.

6.4 2021. aasta tasuperioodi eest nõutav kogusumma

2021. aasta tasuperioodi eest nõutav iga-aastane järelevalvetasu moodustab 577,5 miljonit eurot. See koosneb peaaegu täielikult 2021. aasta tegelikest iga-aastastest kuludest, mis on 577,5 miljonit eurot, mida kohandatakse laekunud viivise arvelt 47 000 euro võrra.

Iga-aastast järelevalvetasu saab kohandada ka i) summadega, mis maksti üksikutele pankadele eelmiste tasuperioodide eest tagasi, ning ii) kuludesse kantud summadega, mis jäid saamata. 2021. aastal ei olnud sellised kohandused vajalikud.

Iga-aastastest järelevalvetasudest kaetav summa jaotatakse kahte ossa, lähtudes järelevalve alla kuuluvate üksuste staatusest ehk sellest, kas need on olulised või vähem olulised. Jaotuses kajastub neile kohaldatava EKP järelevalve ulatuse määr.

2021. aastal olulistelt krediidiasutustelt nõutav kogusumma on 546,1 miljonit eurot ning vähem oluliste krediidiasutuste puhul 31,4 miljonit. Kulude jaotus tugineb täiustatud süsteemile, mis võimaldab kulusid täpsemalt kategooriatesse jaotada. Olulised krediidiasutused maksavad 2021. aasta tasuperioodi pangandusjärelevalve kogukuludest 94,6% ja vähem olulised 5,4%.

Tabel 12

Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised kokku

(miljonites eurodes)

6.5 Individuaalsed järelevalvetasud

Pankade tasandil arvutatakse tasud panga olulisuse ja riskiprofiili järgi, kasutades järelevalve alla kuuluvate pankade iga-aastaseid tasutegureid. Valdava osa pankade puhul esitatakse andmed eelneva aasta 31. detsembriks. Pankade korral, mille üle tehakse tasuperioodil kõrgeimal konsolideerimistasemel järelevalvet esimest korda, võtab EKP arvesse panga teatatud koguvarad ja koguriskipositsiooni 31. detsembrile lähima kuupäeva seisuga. Seejärel kasutab EKP neid näitajaid muutuva tasukomponendi arvutamiseks kõikide kuude puhul, mille eest tasuvõlgnik peab järelevalvetasu maksma.^[87] Iga panga kohta arvutatud järelevalvetasu tuleb teha aastamaksena.

Joonis 3

Muutuv tasukomponent määratakse kindlaks panga olulisuse ja riskiprofiili järgi

Järelevalvetasu arvutatakse ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide piires kõrgeimal konsolideerimistasemel. Tasu sisaldab muutuvat tasukomponenti ja minimaalset tasukomponenti. Viimast kohaldatakse võrdselt kõikide pankade suhtes ja see põhineb 10%-l nõutavast kogusummast. Kõige väiksemate oluliste pankade (varade koguväärtusega 10 miljardit eurot või vähem) minimaalne tasukomponent poolitatakse. 2020. aastast vähendatakse ka väikeste vähem oluliste pankade (varade koguväärtusega 1 miljard eurot või vähem) minimaalset tasukomponenti poole võrra.

Järelevalvetasude määruse artiklis 7 on sätestatud, et järgmised panga olukorra muudatused nõuavad asjaomase järelevalvetasu muutmist: i) järelevalvealuse üksuse järelevalvestaatuse muudatus, st üksus liigitatakse ümber olulisest vähem oluliseks või vastupidi; ii) uuele järelevalvealusele üksusele tegevusloa andmine või iii) olemasoleva tegevusloa tühistamine. Arvete tagantjärele väljastamise kasutuselevõtu tõttu võeti standardtasu arvutamisel arvesse enamikku aasta jooksul seoses artikliga 7 toimunud muudatustest. Seetõttu ei teinud EKP 2021. aastal täiendavaid järelevalvetasuotsuseid, mida lisada iga-aastastele järelevalvetasudele, mille eest väljastatakse arved 2022. aastal.

Lisateave järelevalvetasude kohta on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebisaidil. Veebilehte täiendatakse korrapäraselt kasuliku praktilise teabega ja see on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes.

6.6 Muud pangandusjärelevalve ülesannetega seotud laekumised

EKP-l on õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi pankade usaldatavusnõudeid käsitlevates ELi õigusaktides (sh EKP järelevalveotsused) sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest. Nendega seotud laekumisi ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel. Järelevalvetasude määrusega on tagatud, et kolmandatele isikutele makstavad kahjutasud ja EKP-le järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavad halduskaristused (sanktsioonid) ei mõjuta järelevalvetasu. Järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud halduskaristused kajastatakse laekumistena EKP tulude ja kulude aruandes. 2021. aastal oli järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustega seotud laekumiste summa 0,6 miljonit eurot.

EKP maksab järelevalve alla kuuluvatele üksustele hüvitist, kui kohus tühistab neile varem määratud halduskaristused. 2021. aastal maksti hüvitist 4,8 miljonit eurot. See oli seotud halduskaristustega, mille EKP oli varem määranud kolmele ühte gruppi kuuluvale järelevalvealusele üksusele ning millega seotud otsused kohus osaliselt tühistas. Neid kulusid ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel, kuid neid kajastatakse EKP tulude ja kulude aruandes ning nende võrra väheneb netotulem.

7 EKP vastuvõetud õigusaktid

EKP vastuvõetud õigusaktid hõlmavad määruseid, otsuseid, suuniseid, soovitusi ja juhiseid riiklikele pädevatele asutusele (kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 9 lõike 1 punktiga 3 ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artikliga 22). Selles punktis on loetletud pangandusjärelevalvet käsitlevad õigusaktid, mille EKP võttis vastu 2021. aastal ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ja/või EKP veebisaidil. Loetelu hõlmab ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud õigusakte ja muid asjakohaseid õigusakte.

7.1 EKP määrused

EKP/2021/24
Euroopa Keskpanga 14. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/943, millega muudetakse määrust (EL) 2015/534 järelevalvealase finantsteabe aruandluse kohta (ELT L 210, 14.6.2021, lk 1)

7.2 Muud EKP õigusaktid (v.a määrused)

EKP/2021/7
Euroopa Keskpanga 1. märtsi 2021. aasta otsus (EL) 2021/432, millega muudetakse otsust (EL) 2017/1198 riikide pädevate asutuste poolt Euroopa Keskpangale esitatava krediidiasutuste rahastamiskavade aruandluse kohta (ELT L 86, 12.3.2021, lk 14)

EKP/2021/8
Euroopa Keskpanga 12. märtsi 2021. aasta otsus (EL) 2021/490 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2020. aastal (ELT L 101, 23.3.2021, lk 107)

EKP/2021/27
Euroopa Keskpanga 18. juuni 2021. aasta otsus (EL) 2021/1074 keskpankade vastu olevate teatavate nõuete ajutise väljajätmise kohta koguriskipositsiooni näitajast seoses COVID-19 pandeemiaga, millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2020/1306 (ELT L 230I, 30.6.2021, lk 1)

EKP/2021/31
Euroopa Keskpanga 23. juuli 2021. aasta soovitus, millega tunnistatakse kehtetuks soovitus EKP/2020/62 (ELT C 303, 29.7.2021, lk 1)

EKP/2021/33
Euroopa Keskpanga 3. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2021/1437, millega muudetakse otsust (EL) 2017/934 järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisust käsitlevate otsuste delegeerimise kohta (ELT L 314, 6.9.2021, lk 1)

EKP/2021/34
Euroopa Keskpanga 3. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2021/1438, millega muudetakse otsust (EL) 2017/935 sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (ELT L 314, 6.9.2021, lk 3)

EKP/2021/35
Euroopa Keskpanga 3. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2021/1439, millega muudetakse otsust (EL) 2018/546 omavahendeid käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (ELT L 314, 6.9.2021, lk 8)

EKP/2021/36
Euroopa Keskpanga 3. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2021/1440, millega muudetakse otsust (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (ELT L 314, 6.9.2021, lk 14)

EKP/2021/37
Euroopa Keskpanga 3. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2021/1441, millega muudetakse otsust (EL) 2019/322 riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (ELT L 314, 6.9.2021, lk 17)

EKP/2021/38
Euroopa Keskpanga 3. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2021/1442 sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (ELT L 314, 6.9.2021, lk 22)

EKP/2021/39
Euroopa Keskpanga 13. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2021/1396, millega muudetakse otsust EKP/2014/29 komisjoni rakendusmääruste (EL) nr 680/2014 ja (EL) 2016/2070 alusel järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt riiklikele pädevatele asutustele esitatud andmete edastamise kohta Euroopa Keskpangale (ELT L 300, 24.8.2021, lk 74)

EKP/2021/40
Euroopa Keskpanga 26. augusti 2021. aasta otsus (EL) 2021/1443, millega volitatakse tööüksuste juhte tegema sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevaid delegeeritud otsuseid (ELT L 314, 6.9.2021, lk 30)

EKP/2021/42
Euroopa Keskpanga 7. septembri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1486, millega võetakse vastu sise-eeskirjad andmesubjektide õiguste piiramise kohta seoses Euroopa Keskpanga ülesannetega krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvel (ELT L 328, 16.9.2021, lk 15)

Euroopa Keskpanga 18. juuni 2021. aasta otsuse (EL) 2021/1074 (keskpankade vastu olevate teatavate nõuete ajutise väljajätmise kohta koguriskipositsiooni näitajast seoses COVID-19 pandeemiaga, millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2020/1306 (EKP/2021/27) (ELT L 230 I, 30.6.2021)) parandus (ELT L 234, 2.7.2021, lk 102)